Kutseseadus
Vastu võetud 19.12.2000
RT I 2001, 3, 7
jõustumine 19.01.2001
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 19.06.2002 | RT I 2002, 61, 375 | 01.08.2002 |
Seaduses on arvestatud Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivi 89/48/EMÜ (EÜT L 019, 24.01.1989)
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolevas seaduses sätestatakse kutsekvalifikatsiooninõuete väljatöötamise ning kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise alused.
(2) Käesolevat seadust ei kohaldata kutsealadel, mille kutsekvalifikatsiooninõuete väljatöötamise ning kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise alused on reguleeritud teiste seadustega.
(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]
§ 2. Kutseala ja kutse
(1) Kutseala on samalaadsetel tööülesannetel ja tegevustel põhinev tegevusvaldkond.
(2) Kutse on tööülesannete täitmiseks vajalike teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtushinnangute ja hoiakute kogum, mis omandatakse õppides ja vastaval kutsealal töötades.
§ 3. Kutsekvalifikatsioon
(1) Kutsekvalifikatsioon on antud kutsealal nõutav pädevuse tase, mida tunnustatakse kas reguleeritud, ajalooliselt või rahvusvaheliselt kujunenud nõuete alusel.
(2) Kutsekvalifikatsiooni omamine loob eelduse antud kutsealal tegutsemiseks, kui õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti.
§ 4. Kutsestandard
(1) Kutsestandard käesoleva seaduse tähenduses on dokument, mis määrab kindlaks kutsekvalifikatsioonist tulenevad nõuded teadmistele, oskustele, vilumustele, kogemustele, väärtushinnangutele ja isikuomadustele.
(2) Kutsestandardite koostamise, muutmise, ülesehituse ja vormistamise korra kehtestab sotsiaalminister.
(3) Kutsestandardi kinnitab kutsenõukogu.
§ 5. Kutsenõukogu
(1) Kutsenõukogu on vastava tegevusvaldkonna töötajate, tööandjate, kutse- ja erialaühenduste ning riigi esindajate koostööorgan.
(2) Kutsenõukogude koosseisud esitab Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks sotsiaalminister. Kutsenõukogu koosseisu moodustamisel lähtub sotsiaalminister vastaval kutsealal tegutsevate töötajate, tööandjate, kutse- ja erialaühenduste ning riigi esindajate ettepanekutest ja tagab kõigi eelloetletute esindatuse kutsenõukogus.
(3) Kutsenõukogu töökorraldus ning kutsenõukogu koosseisu täiendavate liikmete juurdevõtmise ja väljaarvamise kord sätestatakse kutsenõukogu põhimääruses.
(4) Kutsenõukogu põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus.
(5) Kutsenõukogu tegevuse lõpetab sotsiaalministri ettepanekul Vabariigi Valitsus.
§ 6. Kutsenõukogu tegevuse eesmärk ja kutsenõukogu ülesanded
(1) Kutsenõukogu tegevuse eesmärk on tööturu vajaduste rahuldamiseks vajalike kutsestandardite väljatöötamine ning kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise süsteemi väljatöötamine, rakendamine ja uuendamine.
(2) Kutsenõukogu tegevuse eesmärgist lähtuvalt on kutsenõukogu ülesanded:
1) kutsestandardite ja muude antud kutsealal kehtivate nõuete kinnitamine ning esitamine kutseregistrisse kandmiseks;
2) kutsekvalifikatsiooni omistava organi määramine ja selle tegevuse järelevalve;
3) eksaminõuete kinnitamine.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud ülesannete täitmiseks võib kutsenõukogu moodustada töörühmi ja ekspertgruppe.
§ 7. Kutsenõukogu otsused
(1) Kutsenõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb vähemalt kaks kolmandikku liikmetest, sealhulgas kutsenõukogu esimees, tema äraolekul aseesimees.
(2) Kutsenõukogu otsus võetakse vastu koosolekul viibivate liikmete poolthäälte enamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks kutsenõukogu esimehe hääl, tema äraolekul aseesimehe hääl.
(3) Kutsenõukogu otsuse võib võtta vastu ilma koosolekut kokku kutsumata, kui kutsenõukogu liikmed hääletavad kirjalikult. Kirjaliku hääletamise tulemustest informeeritakse kõiki kutsenõukogu liikmeid.
§ 8. Kutsekvalifikatsiooni tõendamine ja omistamine
(1) Kutsekvalifikatsiooni tõendamine on kutse- ja erialase pädevuse taseme hindamine käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud organi poolt.
(2) Kutsekvalifikatsiooni tõendamise vormid on:
1) kirjalik või suuline eksam;
2) proovitöö;
3) dokumentide alusel tõendamine;
4) käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud vormide kombinatsioon.
(3) Kutsekvalifikatsiooni tõendamine toimub isiku esitatud avalduse alusel ja on vabatahtlik, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.
(31) Kutsekvalifikatsiooni tõendamiseks esitatakse järgmised dokumendid:
1) avaldus, milles tuuakse ära isiku nimi, sünniaeg või isikukood ning vastav tase, mille kutsekvalifikatsiooni soovitakse tõendada;
2) haridust tõendavate dokumentide koopiad, kui kutsestandardiga on sätestatud haridustõendi nõue;
3) tööalase tegevuse kirjeldus (CV või tööandjate tõendused);
4) maksekorraldus (või selle koopia) kutsetunnistuse väljastamise kulude katteks.
(4) Kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise põhitingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(5) Tegevusvaldkonnas, kus kutsenõukogu ei ole moodustatud, täidab vajadusel kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamisega seotud ülesandeid Vabariigi Valitsuse nimetatud asjaomane ministeerium või muu seadusega ettenähtud institutsioon.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]
§ 9. Kutsekvalifikatsiooni omistav organ
(1) Tegevusluba kutsekvalifikatsiooni omistamiseks võib taotleda era- või avalik-õiguslik juriidiline isik või asutus, kelle tegevuse hulka kuulub vastava kutsetegevuse arendamine või vastav kutse-, eri- ja ametialane koolitus.
(11) Kutsekvalifikatsiooni omistamiseks ja kutsetunnistuse väljastamiseks peavad olema täidetud järgmised põhitingimused:
1) organil peab olema kutsekvalifikatsiooni omistamiseks piisav arv vajaliku hariduse, väljaõppe ja kogemustega töötajaid;
2) organil peavad olema vahendid, mis võimaldavad tal kutsekvalifikatsiooni omistamist läbi viia;
3) organ peab olema võimeline tegutsema sõltumatult, asjatundlikult, erapooletult ja mittediskrimineerivalt;
4) organ peab vastama muudele õigusaktis sätestatud nõuetele.
(2) Kutsekvalifikatsiooni omistamise korraldamise ja kutsetunnistuste väljastamise õiguse taotlus esitatakse kutsenõukogule. Kutsekvalifikatsiooni omistava organi määrab kutsenõukogu.
(3) Kutsekvalifikatsiooni omistav organ lähtub kutsekvalifikatsiooni omistamisel ja kutsetunnistuste väljastamisel kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise põhitingimustest ja korrast ning kutsestandarditest.
(4) Kutsekvalifikatsiooni omistamiseks moodustatakse organi juurde töötajate, tööandjate, kutse- ja erialaühenduste esindajatest vastav kutsekomisjon.
(5) Kutsekvalifikatsiooni omistav organ tagab kõigile soovijatele kutsekvalifikatsiooni omistamisel esitatavate nõuetega seotud teabe võrdse kättesaadavuse.
(6) Kutsekvalifikatsiooni omistav organ tagab kutsekvalifikatsiooni omistamise käigus saadud avaldamisele mittekuuluva teabe kaitstuse.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]
§ 91. Kutsekvalifikatsiooni omistamise õiguse taotlemine
(1) Käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 sätestatud tegevusloa saamiseks esitatakse vastavale kutsenõukogule vabas vormis kirjalik taotlus ning järgmised dokumendid:
1) kutsekomisjoni tegevusstatuut, milles sätestatakse kutsekomisjoni vastutus, õigused, koosseis, moodustamine, töökord, pädevus;
2) konkreetse kutseala kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise kord;
3) dokumendid, mis tõendavad tema vastavust käesoleva seaduse § 9 lõikes 11 esitatud tingimustele.
(2) Kirjalik taotlus peab sisaldama lisaks haldusmenetluse seaduse § 14 lõikes 3 sätestatule ka organi esindaja kinnitust ning allkirja selle kohta, et organ vastab käesoleva seaduse § 9 lõikes 11 nimetatud tingimustele.
(3) Kutsenõukogu võib keelduda tegevusloa väljastamisest organile, kelle kutsekvalifikatsiooni omistamise õigus on ära võetud käesoleva seaduse § 92 lõike 1 punkti 3, 4 või 5 alusel.
(4) Kutsenõukogu vaatab nõuetekohaselt esitatud taotluse ning dokumendid läbi ning teeb otsuse 30 päeva jooksul nende esitamise päevast arvates.
(5) Tegevusloas peavad olema kindlaksmääratud kutsealad, mille omistamise kohta organile õigus antakse.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]
§ 92. Kutsekvalifikatsiooni omistamise õiguse äravõtmine
(1) Kutsenõukogu võib tunnistada kutsekvalifikatsiooni omistamise tegevusloa kehtetuks, kui organ:
1) on esitanud sellesisulise kirjaliku taotluse;
2) ei vasta sellele esitatavatele põhitingimustele;
3) ei võimalda järelevalve teostamist oma tegevuse üle;
4) on oma tegevuses olulisel määral või pidevalt rikkunud tema tegevusele esitatud nõudeid;
5) on esitanud kutsekvalifikatsiooni omistamise õiguse taotlemisel teadvalt valeandmeid;
6) likvideeritakse või on välja kuulutatud tema pankrot.
(2) Enne käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 toodud alustel tegevusloa kehtetuks tunnistamist võib kutsenõukogu teha kutsekvalifikatsiooni omistavale organile ettekirjutuse.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib kutsenõukogu (ametiisik) rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]
§ 93. Kutsekvalifikatsiooni omistava organi registreerimine
(1) Organile kutsekvalifikatsiooni omistamise tegevusloa andmisel kantakse ta 30 päeva jooksul otsuse tegemisest kutseregistrisse.
(2) Kui kutsekvalifikatsiooni omistamise tegevusluba tunnistatakse kehtetuks, kustutatakse ta registrist.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]
§ 10. Kutsetunnistus
(1) Kutsetunnistus on kutsekvalifikatsiooni tõendav dokument.
(2) Kutsetunnistuse statuudi, vormi ja väljaandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(3) Kutsetunnistuse väljaandmisega seotud kulude katmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(4) Kutsetunnistused registreeritakse väljaandja poolt ning kantakse kutseregistri põhimäärusega sätestatud korras kutseregistrisse.
(5) Kutsetunnistuse omanikul on õigus kasutada kutsealast tulenevat kutsenimetust või selle lühendit.
§ 11. Kutseregister
(1) Kutseregister on riiklik register, mis sisaldab teavet kutsenõukogude ja kutsestandardite kohta ning muude antud kutsealal kehtivate nõuete, kutsenimetuste, kutsekvalifikatsioonide ja nende tasemete, kutsetunnistuste, kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise tingimuste ja korra ning kutsekvalifikatsiooni omistavate organite kohta.
(2) Kutseregistri pidamise, andmete töötlemise, kasutamise ja väljastamise kord sätestatakse kutseregistri pidamise põhimääruses, mille kinnitab Vabariigi Valitsus.
(3) Kutseregistri vastutavaks töötlejaks on Sotsiaalministeerium. Kutseregistrit peetakse vastavalt käesolevale seadusele, andmekogude seadusele (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597), isikuandmete kaitse seadusele (RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941; 111, 1833; 2000, 50, 317; 92, 597; 104, 685) ja kutseregistri pidamise põhimäärusele.
(4) Kutseregistri volitatud töötleja on Eesti seaduste kohaselt ja Eesti Vabariigi osalemisel asutatud sihtasutus.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sihtasutusel on õigus korraldada:
1) kutsenõukogude tööd;
2) kutsestandardite väljatöötamist, täiendamist ja parandamist ning eksaminõuete väljatöötamist;
3) kutsenõukogude poolt antud ülesannete täitmist.
(6) Kutseregistri pidamiseks ja muude käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks sõlmib sotsiaalminister käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sihtasutusega halduslepingu.
§ 111. Kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise vaidlustamine
(1) Isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud või vabadusi piiratud kutsekvalifikatsiooni tõendamise läbiviimisel ja kutsetunnistuste väljaandmisel, on õigus esitada kirjalik vaie vastavale kutsenõukogule.
(2) Isik, kes leiab, et tema õigusi on rikutud või vabadusi piiratud kutsekvalifikatsiooni omistamise tegevusloa väljastamise menetluses, on õigus esitada kirjalik vaie sotsiaalministrile.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]
§ 12. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
§ 13. Seaduse rakendamine
Käesoleva seaduse § 11 lõikes 6 nimetatud haldusleping sõlmitakse kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.
Facebook
Twitter