Teksti suurus:

Tolliseadustik

Tolliseadustik - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.08.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.08.2002
Avaldamismärge:

Tolliseadustik

Vastu võetud 17.10.2001
RT I 2001, 88, 531
jõustumine 01.07.2002, osaliselt vastavalt § 327 lg-le 2.

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
19.06.2002RT I 2002, 61, 375, jõust. 1. 08. 2002

I. osa  

ÜLDSÄTTED

1. peatükk TOLLISEADUSTIKU REGULEERIMISALA JA PÕHIMÕISTED 

§ 1.  Tolliseadustiku reguleerimisala

  (1) Tolliseadustikku kohaldatakse Eesti Vabariigi ja välisriikide vahelisele kaubandusele ning Eesti Vabariiki ja sealt välja toimetatavale kaubale, samuti määratakse tolliseadustikus kindlaks nimetatud kaubaga tegeleva isiku, tolliametniku ning Tolliameti õigused, kohustused ja vastutus.

  (2) Kui maksuseadustes on kehtestatud tolliseadustikus ettenähtust erinevad sätted, kohaldatakse maksuseaduste sätteid.

  (3) Käesolevas seaduses ja selle alusel antavates õigusaktides ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse ja selle alusel antavate õigusaktide erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 2.  Tollieeskirjad ja nende kohaldamine

  (1) Tollieeskirjad koosnevad tolliseadustikust ning selle rakendamiseks kehtestatud määrustest ja korraldustest, samuti teistest õigusaktidest tollikorraldust reguleerivas osas.

  (2) Kui Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingus on kehtestatud tollieeskirjades ettenähtust erinevad sätted, kohaldatakse välislepingu sätteid.

  (3) Tollieeskirju kohaldatakse ühetaoliselt kõikjal Eesti tolliterritooriumil.

  (4) Välislepingu raames võib teatavaid tollieeskirjade sätteid kohaldada väljaspool Eesti tolliterritooriumi.

§ 3.  Tollipoliitika ja tollikorraldus

  (1) Eesti Vabariik teostab ühtset tollipoliitikat, mis tagab riigi huvide kaitse ja tollikorralduse arengu kooskõlas rahvusvahelise õiguse ning tava üldtunnustatud põhimõtete, normide ja standarditega.

  (2) Tollikorraldus on meetmete kogum, mida rakendatakse kauba suhtes seoses selle Eesti Vabariiki või sealt välja toimetamisega ning maksuseaduste või teiste Tolliametile ülesandeid sätestavate seaduste kohaldamisega.

  (3) Eesti Vabariigi tollipoliitika vahetu elluviija ja tollikorralduse otsene juhtija on Rahandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev Tolliamet.

§ 4.  Eesti tolliterritoorium

  (1) Eesti tolliterritoorium (edaspidi tolliterritoorium) on Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluv territoorium, mis hõlmab maa-ala, maapõue, territoriaal- ja siseveed, piiriveekogud ning õhuruumi nende kohal.

  (2) Tolliterritooriumi ümbritseb tollipiir, mis langeb kokku riigipiiri või ajutise kontrolljoonega.

§ 5.  Tollistaatus

  (1) Tollistaatusega määratakse kauba maksustamiseks, kaubanduspoliitiliste meetmete rakendamiseks ja tolliformaalsuste teostamiseks kindlaks, kas tegemist on Eesti või välisriigi kaubaga.

  (2) Eesti kaup käesoleva seadustiku tähenduses on kaup, mis on:
  1) täielikult saadud või toodetud tolliterritooriumil käesoleva seadustiku §-s 42 nimetatud tingimustel ja mis ei sisalda välisriigist sisseveetud kaupa;
  2) sisse veetud välisriigist ja lubatud vabasse ringlusse;
  3) saadud või toodetud tolliterritooriumil ainult käesoleva lõike punktis 2 nimetatud kaubast või punktides 1 ja 2 nimetatud kaupadest.

  (3) Välisriigi kaup on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata kaup. Eesti kaup kaotab Eesti kauba tollistaatuse, kui see viiakse tolliterritooriumilt välja.

§ 6.  Põhimõisted

  (1) Deklarant on isik, kes esitab tollideklaratsiooni enda nimel, või isik, kelle nimel tollideklaratsioon esitatakse.

  (2) Eesti isik käesoleva seadustiku tähenduses on Eesti füüsilisest isikust ettevõtja, Eestis asutatud juriidiline isik, välisriigi juriidiline isik, kellel on püsiv tegevuskoht Eestis, Eesti riigi-, valla- või linnaasutus ning rahvusvahelise organisatsiooni esindus Eestis. Käesoleva seadustiku § 7 lõikes 3 ning § 91 lõigetes 3 ja 4 käsitatakse Eesti isikuna ka füüsilist isikut, kelle alaline või peamine elukoht on Eestis.

  (3) Ekspordimaksud on:
  1) kauba väljaveol tasumisele kuuluvad tollimaksud;
  2) kauba väljaveoga seoses tasumisele kuuluvad muud maksud.

  (4) Impordimaksud on:
  1) kauba sisseveol tasumisele kuuluvad tollimaksud;
  2) kauba sisseveoga seoses tasumisele kuuluvad muud maksud.

  (5) Isiklikud asjad on reisija poolt reisil kasutamiseks või tarbimiseks mõeldud esemed, kaasa arvatud tema valduses olev sõiduk, mis ei ole kommertsveok.

  (6) Kaubanduspoliitilised meetmed on kauba sisse- ja väljavedu reguleerivate õigusaktidega kehtestatud tariifsed meetmed ning mittetariifsed meetmed (järelevalve- või kaitsemeetmed, koguselised piirangud ning sisse- ja väljaveokeelud).

  (7) Kauba esitamine tollile on ettenähtud viisil tollile teatamine kauba saabumisest tolliasutusse või mujale tolli määratud või aktsepteeritud kohta.

  (8) Kauba vabastamine on toiming, millega toll teeb kauba kättesaadavaks kauba suhtes rakendatava tolliprotseduuri eesmärgi saavutamiseks.

  (9) Kauba valdaja on isik, kes hoiab kaupa laos või vastutab muul viisil kauba säilimise eest enda juures, toimetab kaupa edasi või teostab kaubaga muid toiminguid, samuti isik, kelle veokis, ehitises või territooriumil kaup asub, kui isik ei tõesta tollile, et kaup sattus sinna tema tahte vastaselt.

  (10) Kommertsveok on veok, mida kasutatakse inimeste tasuliseks veoks või kauba tasuliseks või tasuta veoks.

  (11) Loa omanik on isik, kellele toll on väljastanud asjakohase tegevusloa või mõne muu käesolevas seadustikus ettenähtud loa.

  (12) Reisija on tollipiiri seaduslikult ületav füüsiline isik, sõltumata tollipiiri ületamise eesmärgist.

  (13) Toll on tolliasutuse üldmõiste, kui ei ole kindlaks määratud, millise Tolliameti struktuuriüksusega on tegemist. Tolliasutus on Tolliameti struktuuriüksus, kus on võimalik teostada kõiki või osa tollieeskirjades ettenähtud tolliformaalsusi.

  (14) Tollideklaratsioon on dokument või toiming, millega isik avaldab tollieeskirjades ettenähtud vormi kohaselt ja viisil soovi kauba suhtes tolliprotseduuri rakendamiseks.

  (15) Tolliformaalsused on kauba esitamine ja läbivaatus, dokumentide olemasolu ja autentsuse kontroll, tollideklaratsiooni esitamine ja aktsepteerimine, impordi- ja ekspordimaksude tasumine, isikute raamatupidamis- ja muude dokumentide kontroll, veokite läbivaatus, pagasi ja muu reisijaga koos liikuva või tema juures oleva kauba läbivaatus, ametlikud järelepärimised ning teised sellesarnased toimingud, mida tuleb asjaomasel isikul või tollil tollieeskirjade täitmiseks teha.

  (16) Tollijärelevalve on tolli üldine tegevus tollijärelevalve alla kuuluvale kaubale kohaldatavate tollieeskirjade täitmise jälgimiseks.

  (17) Tollikontroll on meetmete rakendamine või tolliformaalsuste teostamine tolli poolt, et tagada tollijärelevalve alla kuuluvale kaubale kohaldatavate tollieeskirjade täitmine.

  (18) Tollikäitlusviis on kauba suhtes tolliprotseduuri rakendamine, kauba toimetamine vabatsooni või vabalattu, taasväljavedu tolliterritooriumilt, hävitamine tollijärelevalve all või ülekandmine riigi omandisse.

  (19) Tolli otsus on tolli poolt tollieeskirjade alusel üksikjuhtumil väljastatav ametlik dokument või tolliametniku korraldus, millel on õiguslik toime ühe või mitme isiku suhtes, sealhulgas siduv informatsioon käesoleva seadustiku § 15 tähenduses.

  (20) Tolliprotseduur on tollijärelevalve alla kuuluva kauba suhtes tolli poolt rakendatav menetlus, see on kauba:
  1) vabasse ringlusse lubamine;
  2) transiit;
  3) tolliladustamine;
  4) seestöötlemine;
  5) töötlemine tollikontrolli all;
  6) ajutine importimine;
  7) välistöötlemine;
  8) eksport.

  (21) Tollitrass on kauba liikumiseks tolliterritooriumil tollieeskirjadega kindlaksmääratud teekond.

  (22) Tollivõlg on isikule pandud kohustus tasuda impordimaksude summa (tollivõlg sisseveol) või ekspordimaksude summa (tollivõlg väljaveol), mis maksuseaduste alusel kaubale määratakse.

  (23) Vaba ringlus on kauba tollist sõltumatu käsutamine ja kasutamine.

  (24) Veok on maantee-, vee- või õhusõiduk või raudteeveerem.

  (25) Võlgnik on isik, kes on vastutav tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest.

2. peatükk ISIKUTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED TOLLIEESKIRJADE TÄITMISEL 

1. jagu Esindamine 

§ 7.  Esindaja

  (1) Isik võib käesoleva seadustiku § 91 lõigetes 2-4 sätestatud tingimustel määrata tolliga suhtlemiseks esindaja, kes esitab tollideklaratsiooni ja teostab tollieeskirjades ettenähtud tolliformaalsusi. Esindajal on õigus esitada vaie tolli otsuse peale.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud esindamine võib olla:
  1) otsene - esindaja tegutseb teise isiku nimel ja eest;
  2) kaudne - esindaja tegutseb enda nimel, kuid teise isiku eest.

  (3) Esindaja peab olema Eesti isik, välja arvatud käesoleva seadustiku § 91 lõikes 4 nimetatud juhtudel. Kaudse esindamise korral peab esindajal olema tollimaakleri tegevusluba. Tollimaakleri tegevusluba ei nõuta tollioksjoni korraldajalt.

  (4) Esindaja peab teatama, et ta tegutseb esindatava isiku eest, ja täpsustama, kas esindamine on otsene või kaudne. Esindajal peab olema tegutsemiseks volitus. Isik, kes ei teata, et ta tegutseb teise isiku nimel või eest, või kes teatab, et ta tegutseb teise isiku nimel või eest, ilma et ta oleks volitatud seda tegema, loetakse tegutsevaks enda nimel ja enda eest.

  (5) Toll võib nõuda isikult, kes teatab, et ta tegutseb teise isiku nimel või eest, tõendite esitamist tema volituste kohta esindajana tegutsemiseks. Tolli põhjendatud nõudmisel tuleb esitada notariaalselt tõestatud volikiri.

§ 8.  Tollimaakler

  (1) Tollimaakler on Eesti füüsilisest isikust ettevõtja või Eestis asutatud juriidiline isik, kes seoses kauba tolliterritooriumile või sealt välja toimetamisega suhtleb vahetult tolliga, teostades tolliformaalsusi teise isiku eest temaga kokkuleppel.

  (2) Tollimaakler esitab tollile käesoleva seadustiku §-s 234 nimetatud tagatise.

  (3) Tollimaakleri tegevus toimub nende füüsiliste isikute kaudu, kellele Tolliamet või tema poolt volitatud tolliasutus on väljastanud vastava tunnistuse.

§ 9.  Tollimaakleri tegevusluba

  (1) Tollimaakleri tegevusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks Tolliamet või tema poolt volitatud tolliasutus.

  (2) Tolliamet või tema poolt volitatud tolliasutus keeldub tollimaakleri tegevusloa väljastamisest, kui:
  1) taotlejal on taotluse esitamise päevale eelnenud kuue kalendrikuu jooksul korduvalt olnud käesoleva seadustiku § 284 lõikes 3 või 4 nimetatud tollieeskirjade rikkumisi;
  2) taotlejal puudub laitmatu ärialane reputatsioon;
  3) taotlejal on impordi- või ekspordimaksude osas maksuvõlg.

  (3) Tolliamet või tema poolt volitatud tolliasutus võib peatada tollimaakleri tegevusloa kehtivuse kuni kaheks kalendrikuuks ja määrata peatamise aluseks olnud asjaolude kõrvaldamiseks või tolli nõudmiste täitmiseks tähtaja, kui:
  1) tegevusloa taotlemisel esitatud andmed ei ole tõesed;
  2) tollimaakleril on tegevusloa kehtivuse peatamise päevale eelnenud kuue kalendrikuu jooksul korduvalt olnud käesoleva seadustiku § 284 lõikes 3 või 4 nimetatud tollieeskirjade rikkumisi;
  3) tollimaakler ei ole tähtajal esitanud uut tagatist;
  4) tollimaakleril on impordi- või ekspordimaksude osas maksuvõlg.

  (4) Tollimaakleri tegevusluba tunnistatakse kehtetuks tollimaakleri kirjaliku taotluse alusel või tolli algatusel. Tolliamet või tema poolt volitatud tolliasutus võib tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui:
  1) tollimaakleril on tegevusloa kehtetuks tunnistamise päevale eelnenud kuue kalendrikuu jooksul korduvalt olnud käesoleva seadustiku § 284 lõikes 3 või 4 nimetatud tollieeskirjade rikkumisi;
  2) tollimaakler ei ole tähtajal kõrvaldanud asjaolusid, mis olid tegevusloa kehtivuse peatamise aluseks.

  (5) Tollimaakleri tegevusloa väljastamise ja kehtetuks tunnistamise ning tollimaakleri tegevuse korra kehtestab rahandusminister määrusega.

2. jagu Tolli otsus tollieeskirjade kohaldamisel 

§ 10.  Tolli otsuse taotlemine

  (1) Toll teeb tollieeskirjade kohaldamisel otsuse oma algatusel või isiku taotluse alusel. Isik, kes taotleb tollilt tollieeskirjade kohaldamisel otsuse tegemist, peab andma tollile selle otsuse tegemiseks nõutava informatsiooni ja nõutavad dokumendid.

  (2) Tolli otsuse teeb selleks pädev ametnik ja otsusest teatatakse taotlejale viivitamatult. Kui taotlus esitatakse kirjalikult paber- või digitaalkandjal, tehakse tolli otsus taotlejale posti teel, elektrooniliselt või allkirja vastu üleandmisega teatavaks 30 kalendripäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates, kui tollieeskirjades ei ole ette nähtud teist tähtaega. Tollieeskirjades ettenähtud juhtudel võib tähtaega pikendada, kui tollil ei ole võimalik sellest kinni pidada. Sellisel juhul teatab toll taotlejale tähtaja pikendamisest enne selle lõppemist, esitades pikendamise põhjendused ja näidates ära taotlusele vastamiseks vajaliku täiendava tähtaja.

  (3) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

  (4) Tolli kirjalikus otsuses peavad sisalduma järgmised andmed:
  1) otsuse teinud tolliasutuse nimetus;
  2) otsuse koostanud ametniku nimi ja ametikoht;
  3) otsuse nimetus, number ja tegemise kuupäev;
  4) isiku, kelle suhtes otsus on tehtud, nimi ja postiaadress;
  5) otsuse tegemist tingivad asjaolud koos viidetega vastavatele tollieeskirjade sätetele;
  6) otsuse eiramisel kohaldatavad sanktsioonid;
  7) otsuse vaidlustamise kord.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 11.  Tolli otsuse rakendamine

  Tollil on õigus tehtud otsust viivitamatult rakendada.

§ 12.  Tolli otsuse kehtetuks tunnistamine tagasiulatuvalt

  (1) Toll tunnistab kehtetuks asjaomasele isikule soodsa otsuse, kui see oli tehtud ebaõige või mittetäieliku informatsiooni alusel ja kui taotleja teadis või oleks pidanud teadma, et informatsioon oli ebaõige või mittetäielik ning sellist otsust ei oleks saanud teha õige või täieliku informatsiooni alusel, välja arvatud käesoleva seadustiku § 15 lõikes 4 nimetatud juhtudel.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsus tunnistatakse kehtetuks tagasiulatuvalt.

  (3) Isikule, kelle suhtes tolli otsus oli tehtud, teatatakse selle otsuse kehtetuks tunnistamisest viivitamatult allkirja vastu dateeritult või posti teel saadetud väljastusteatega.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 13.  Tolli otsuse kehtetuks tunnistamine või muutmine

  (1) Toll tunnistab kehtetuks või muudab asjaomasele isikule soodsa otsuse, kui üks või mitu otsuse tegemisel aluseks olnud asjaolu ei olnud täidetud või neid enam ei täideta, välja arvatud käesoleva seadustiku §-s 12 nimetatud juhtudel.

  (2) Asjaomasele isikule soodsa tolli otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui isik, kelle suhtes see on tehtud, ei täida selle otsusega temale pandud kohustust.

  (3) Tolli otsuse kehtetuks tunnistamine või selle muudatus jõustub sellest asjaomasele isikule teatamise päeval. Toll võib kehtetuks tunnistamise või tehtud muudatuse jõustumise tähtpäeva edasi lükata, kui edasilükkamine tuleneb asjaomase isiku põhjendatud huvist.

  (4) Isikule, kelle suhtes tolli otsus oli tehtud, teatatakse selle otsuse kehtetuks tunnistamisest või muutmisest viivitamatult allkirja vastu dateeritult või posti teel saadetud väljastusteatega.

3. jagu Informatsioon 

§ 14.  Informatsiooni taotlemine

  (1) Isik võib taotleda tollilt informatsiooni tollieeskirjade kohaldamise kohta.

  (2) Toll võib taotluse tagasi lükata, kui see ei ole seotud tegelikult toimunud või kavandatava sisse- või väljaveotehinguga.

  (3) Taotlejale antakse informatsiooni tasuta. Kui toll on teinud kulutusi seoses kauba kohta tehtud analüüside või ekspertiisidega, samuti taotlejale kauba tagastamisega, tasub tehtud kulutused tolli nõudmisel informatsiooni taotleja.

§ 15.  Siduva tariifiinformatsiooni ja siduva päritoluinformatsiooni taotlemine

  (1) Toll väljastab siduvat tariifiinformatsiooni või siduvat päritoluinformatsiooni kirjaliku taotluse alusel. Siduva tariifiinformatsiooni ja siduva päritoluinformatsiooni taotlemise ning väljastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (2) Siduv tariifiinformatsioon või siduv päritoluinformatsioon on tollile suhetes informatsiooni saajaga siduv ainult kauba tariifse klassifitseerimise või päritolu määramise osas. Siduv tariifiinformatsioon või siduv päritoluinformatsioon on tollile siduv ainult selle kauba suhtes, millega seotud tolliformaalsused teostatakse pärast selle informatsiooni väljastamise päeva. Tolliformaalsused päritolu küsimustes on seotud käesoleva seadustiku §-de 41 ja 46 kohaldamisega.

  (3) Informatsiooni saaja peab vajaduse korral tõendama, et:
  1) deklareeritud kaup vastab tariifsel klassifitseerimisel informatsioonis kirjeldatud kaubale;
  2) asjassepuutuv kaup ja kauba päritolu omandamise tingimused vastavad päritolu määramisel informatsioonis kirjeldatud kaubale ja tingimustele.

  (4) Siduv tariifiinformatsioon ja siduv päritoluinformatsioon kehtivad kolm kalendriaastat nende väljastamise päevast arvates. Siduv informatsioon tunnistatakse tagasiulatuvalt kehtetuks, kui see põhineb taotlejalt saadud ebatäpsel või mittetäielikul informatsioonil.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 16.  Siduva tariifiinformatsiooni ja siduva päritoluinformatsiooni kehtivuse kaotamine

  (1) Siduv tariifiinformatsioon kaotab kehtivuse, kui:
  1) jõustub õigusakt ja informatsioon ei vasta enam selles ettenähtud nõuetele;
  2) informatsioon ei vasta enam ühe käesoleva seadustiku § 39 lõikes 1 nimetatud nomenklatuuri tõlgendusele Eesti kaupade nomenklatuuri, Euroopa Liidus kasutatava kombineeritud nomenklatuuri - Combined Nomenclature (edaspidi kombineeritud nomenklatuur) selgitavate märkuste või kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi nomenklatuuri - The Nomenclature of the Harmonized Commodity Description and Coding System (edaspidi HS nomenklatuur) klassifitseerimise arvamuse või selgitavate märkuste muudatuse tõttu;
  3) informatsioon on kehtetuks tunnistatud või muudetud vastavalt käesoleva seadustiku §-le 13 tingimusel, et kehtetuks tunnistamisest või muutmisest on informatsiooni saajale teatatud.

  (2) Siduv päritoluinformatsioon kaotab kehtivuse, kui:
  1) jõustub õigusakt või välisleping ja informatsioon ei vasta enam selles ettenähtud nõuetele;
  2) informatsioon ei vasta enam päritolureeglite tõlgendamiseks vastuvõetud selgitavatele märkustele;
  3) informatsioon on kehtetuks tunnistatud või muudetud vastavalt käesoleva seadustiku §-le 13 tingimusel, et kehtetuks tunnistamisest või muutmisest on informatsiooni saajale teatatud.

  (3) Tolliamet avaldab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 ja lõike 2 punktis 2 nimetatud kombineeritud nomenklatuuri selgitavad märkused, HS nomenklatuuri klassifitseerimise arvamused ja selgitavad märkused ning päritolureeglite tõlgendamiseks vastuvõetud selgitavad märkused väljaandes Ametlikud Teadaanded ning Internetis Tolliameti koduleheküljel.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 1 nimetatud juhtudel kaotab siduv informatsioon kehtivuse nimetatud õigusakti või välislepingu jõustumise päevast, lõike 1 punktis 2 ning lõike 2 punktis 2 nimetatud dokumentide korral nende väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise päevast.

  (5) Vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktidele 1 ja 2 ning lõike 2 punktidele 1 ja 2 kehtetu siduva informatsiooni saaja võib seda informatsiooni kasutada nelja kalendrikuu jooksul vastava õigusakti või välislepingu jõustumise või dokumendi avaldamise päevast arvates tingimusel, et ta on sõlminud siduva informatsiooni alusel kauba kohta endale siduva ostu-müügilepingu enne selle õigusakti või välislepingu jõustumist või dokumendi avaldamist. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 1 nimetatud juhtudel võib õigusaktis või välislepingus ette näha eelmises lauses nimetatust erineva tähtaja, mille jooksul võib kehtetu siduva informatsiooni saaja seda informatsiooni eelmises lauses sätestatud tingimustel kasutada.

  (6) Siduvas informatsioonis sisalduvat tariifset klassifitseerimist või kauba päritolu määratlust võib käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tingimustel kohaldada ainult impordi- või ekspordimaksude määramisel.

4. jagu Muud sätted 

§ 17.  Tolliformaalsuste teostamise keel

  (1) Tolliformaalsused teostatakse eesti keeles.

  (2) Välislepingus või tollieeskirjades ettenähtud juhtudel võib tolliformaalsusi teostada ka mõnes muus keeles.

  (3) Välisriigist saabuva kauba tolliformaalsusteks võib toll aktsepteerida võõrkeelseid dokumente.

§ 18.  Tollieeskirjade õiguspärase kohaldamise tagamine ja nõuded tolli väljastatava loa saamiseks

  (1) Toll võib õigusaktiga ettenähtud tingimustel teha kõiki vajalikke kontrolle tollieeskirjade õiguspärase kohaldamise tagamiseks. Isik on kohustatud osutama tollile kontrollimisel vajalikku abi.

  (2) Tolliamet või tema poolt volitatud tolliasutus väljastab asjakohase tegevusloa või muu käesolevas seadustikus ettenähtud loa või pikendab väljastatud loa kehtivust kõigi järgmiste tingimuste täitmise korral:
  1) taotleja raamatupidamine võimaldab tollil taotleja tegevust kontrollida;
  2) taotlejal on täpne arvepidamine kauba liikumise kohta;
  3) taotlejal on laitmatu ärialane reputatsioon;
  4) taotlejal ei ole impordi- või ekspordimaksude osas maksuvõlga;
  5) taotleja poolt tollile esitatud andmed on tõesed.

§ 19.  Dokumentide ja informatsiooni esitamine

  (1) Kauba sisse- või väljaveoga või reisijate üle tollipiiri toimetamisega otseselt või kaudselt seotud isik esitab tollile viimase nõudmisel ja tolli poolt määratud tähtpäevaks, sõltumata esitamise viisist, kõik asjassepuutuvad dokumendid ning kogu vajaliku informatsiooni.

  (2) Kauba sisse- või väljaveoga või reisijate üle tollipiiri toimetamisega otseselt või kaudselt seotud isik võimaldab tollile tasuta juurdepääsu selle kauba või nende reisijate kohta peetavale andmebaasile.

§ 20.  Avaldamisele mittekuuluva informatsiooni hoidmine

  Konfidentsiaalse või konfidentsiaalsena esitatud informatsiooni kohta kehtib avaldamisele mittekuuluva informatsiooni hoidmise kohustus. Toll ei avalda informatsiooni seda andnud isiku loata. Informatsiooni avaldamine on lubatud juhul, kui see on seadusega tollile pandud kohustus või kui tollil on õigus seda teha vastavalt seadusele.

§ 21.  Dokumentide säilitamise tähtajad

  (1) Asjaomased isikud säilitavad tollikontrolli tarbeks kõiki asjassepuutuvaid dokumente seitse kalendriaastat, sõltumata säilitamise viisist. Tähtaega arvestatakse:
  1) eesmärgipärase kasutamise tõttu impordimaksu vähendatud või nullmääraga vabasse ringlusse lubatud kauba korral selle aasta lõpust, mil tollijärelevalve kauba üle lõpetatakse;
  2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatust erinevatel asjaoludel vabasse ringlusse lubatud kauba või ekspordi tolliprotseduurile deklareeritud kauba korral selle aasta lõpust, mil vabasse ringlusse lubamise või ekspordi tollideklaratsioon aktsepteeritakse;
  3) kauba suhtes muu tolliprotseduuri rakendamise korral selle aasta lõpust, mil vastav tolliprotseduur lõpetatakse;
  4) vabatsooni või vabalattu toimetatud kauba korral selle aasta lõpust, mil kaup sealt välja toimetatakse.

  (2) Kui vastavas arvestuskandes tuleb seoses tollieeskirjade rikkumisega teha parandus, säilitatakse dokumente nimetatud tähtaegadest kauem, võimaldamaks paranduse tegemist ja järelkontrolli.

§ 22.  Tähtaja ja tähtpäeva muutmine

  Kui tollieeskirjade kohaldamisel on ette nähtud tähtaeg või tähtpäev, võib seda tähtaega pikendada või tähtpäeva edasi lükata ainult juhul, kui nii on vastava õigusaktiga ette nähtud.

§ 23.  Eesti krooni vahetuskurss välisvaluutade suhtes

  (1) Impordi- või ekspordimaksude määramisel rakendatakse konverteerimisel konverteerimispäevale eelnenud kalendrikuu eelviimasel tööpäeval Eesti Panga poolt avaldatud Eesti krooni vahetuskurssi. Kui kuu alguses rakendatav vahetuskurss erineb sama kuu 15. kuupäevale eelnenud eelviimasel tööpäeval avaldatud kursist vähemalt viie protsendi võrra, rakendatakse eelnimetatud kurssi alates 15. kuupäevast kuni kuu lõpuni.

  (2) Tollieeskirjades sätestatud, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatust erinevatel juhtudel rakendatakse konverteerimisel Eesti Panga poolt konverteerimisele eelnenud kalendriaasta oktoobrikuu esimesel tööpäeval avaldatud vahetuskurssi.

  (3) Toll võib välisvaluutas väljendatud summa Eesti kroonideks konverteerimisest tulenevat summat ümardada, välja arvatud impordi- või ekspordimaksude määramisel. Ümardatud summa võib ümardatavast summast erineda kuni viie protsendi võrra.

§ 24.  Tollikontrolli tsoon

  (1) Tollikontrolli tsoon on tolliterritooriumi osa, kus kauba, veoki ja isiku suhtes võib rakendada kõiki tollikontrolli meetmeid.

  (2) Tollikontrolli tsoon hõlmab rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunkte, territoriaalvett, tollitrasse, tolliasutusi, tolliterminale, tolliladusid ja mis tahes maa-ala, siseveeala või ehitist, mille toll on kooskõlastatult selle seadusliku valdaja või omanikuga, kui omanik ei ole valdaja, püsivalt või ajutiselt määranud tolliformaalsuste teostamiseks.

  (3) Tolliformaalsuste täpse koha tollikontrolli tsoonis määrab toll.

  (4) Tollikontrolli tsoonis on keelatud tolli loata kauba veokilt maha- ja veokile pealelaadimine, samuti kauba tollikontrolli tsoonist väljaviimine enne, kui nõutud tolliformaalsused on teostatud.

§ 25.  Reisijate teenindamiseks ettenähtud müügipunktid

  (1) Reisijate teenindamiseks ettenähtud müügipunktidel on lubatud tegutseda reisijate liikluseks avatud rahvusvahelise lennujaama tollikontrolli tsoonis.

  (2) Müügipunkti tegevusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks Tolliamet või tema poolt volitatud tolliasutus. Tegevusluba väljastatakse Eesti isikule. Tegevusloas nähakse ette müügipunkti tegevuse tingimused.

  (3) Tolliamet või tema poolt volitatud tolliasutus keeldub müügipunkti tegevusloa väljastamisest, kui käesoleva seadustiku § 18 lõikes 2 sätestatud tingimused ei ole täidetud.

  (4) Tolliamet või tema poolt volitatud tolliasutus võib peatada müügipunkti tegevusloa kehtivuse kuni kaheks kalendrikuuks ja määrata peatamise aluseks olnud asjaolude kõrvaldamiseks või tolli nõudmiste täitmiseks tähtaja, kui:
  1) müügipunkti valdajal või omanikul on tegevusloa kehtivuse peatamise päevale eelnenud kuue kalendrikuu jooksul korduvalt olnud käesoleva seadustiku § 284 lõikes 3 või 4 nimetatud tollieeskirjade rikkumisi;
  2) rikutakse müügipunkti tegevusloas ettenähtud tingimusi.

  (5) Müügipunkti tegevusluba tunnistatakse kehtetuks müügipunkti omaniku või tema poolt volitatud valdaja kirjaliku taotluse alusel või tolli algatusel. Tolliamet või tema poolt volitatud tolliasutus võib loa kehtetuks tunnistada, kui:
  1) müügipunkti valdajal on tegevusloa kehtetuks tunnistamise päevale eelnenud kuue kalendrikuu jooksul korduvalt olnud käesoleva seadustiku § 284 lõikes 3 või 4 nimetatud tollieeskirjade rikkumisi;
  2) rikutakse müügipunkti tegevusloas ettenähtud tingimusi;
  3) müügipunkti valdaja või omanik ei ole tähtajal kõrvaldanud asjaolusid, mis olid müügipunkti tegevusloa kehtivuse peatamise aluseks.

  (6) Müügipunkti tegevusloa väljastamise ja kehtetuks tunnistamise ning müügipunkti tegevuse korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

II. osa  

TOLLIAMET JA TOLLIAMETNIKUD

3. peatükk TOLLIAMET 

§ 26.  Tolliameti ülesanded

  Eesti Vabariigi tollipoliitika vahetul elluviimisel on Tolliamet kohustatud täitma järgmisi ülesandeid:
  1) tollieeskirjade kohaldamine ja kaubanduspoliitiliste meetmete rakendamine ning kauba tolliterritooriumile ja sealt välja toimetamise seaduslikkuse kontrollimine;
  2) seadusliku kaubanduse hõlbustamine tolliformaalsuste lihtsustamise ja klienditeeninduse parandamisega;
  3) tollieeskirjade rikkumisega seotud kuritegude tõkestamine, avastamine ja ennetamine;
  4) tollieeskirjade rikkumise asjades kohtueelse uurimise teostamine;
  5) tollieeskirjade rikkumise asjades haldusõigusrikkumise menetluse teostamine ja rikkujate suhtes karistuse kohaldamine;
  6) tolliformaalsusteks vajaliku informatsiooni kättesaadavuse võimaldamine kõikidele asjahuvilistele isikutele;
  7) impordi- ja ekspordimaksude, intresside ning riigilõivu määramine, sissenõudmine ja vastava arvestuse pidamine;
  8) tollistatistikaks vajaliku informatsiooni kogumine ja töötlemine;
  9) välislepingutega võetud tollialaste kohustuste täitmine;
  10) tollialane koostöö välisriikide tolli- ja muude pädevate asutustega ning rahvusvaheliste organisatsioonidega.

§ 27.  Tollisümboolika

  (1) Tolliametil on tollilipp, tollivapp ja tolliembleem.

  (2) Tollilipu, tollivapi ja tolliembleemi kirjelduse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (3) Tollilipu, tollivapi ja tolliembleemi kasutamise korra kehtestab rahandusminister määrusega.

§ 28.  Tolliameti koostöö teiste täidesaatva riigivõimu asutustega

  (1) Oma ülesannete täitmisel teeb Tolliamet koostööd teiste täidesaatva riigivõimu asutustega vastavalt tollieeskirjadele.

  (2) Tolliamet koordineerib kauba tolliterritooriumile ja sealt välja toimetamisega seotud teiste täidesaatva riigivõimu asutuste kontrollitoiminguid.

  (3) Tolliameti ja Piirivalveameti vahelise koostöö korras on piirivalve kohustatud tõkestama kauba ebaseaduslikku tolliterritooriumile või sealt välja toimetamist piiripunktide vahelisel alal ja territoriaalvetes ning piiripunktides, kus alaline tollikontroll puudub.

  (4) Piirivalveametnikul on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ülesannete täitmiseks teha käesoleva seadustiku §-des 99-101 sätestatud veoki, isiklike asjade ja reisija läbivaatust, samuti deklareerimisele mittekuuluva kauba läbivaatust.

§ 29.  Tolliameti vastutus kahju tekitamise eest

  Kahju, mida Tolliamet on õigusvastase tegevuse või tegevusetusega tekitanud, hüvitatakse seadusega sätestatud korras.

4. peatükk TOLLIAMETNIKUD 

§ 30.  Tolliametnike staatus

  Tolliameti koosseisus ettenähtud ametikohtadele nimetatud ametnikele laienevad riigiametnikele avalikku teenistust reguleeriva seadusega kehtestatud nõuded, õigused ja kohustused, mida on täpsustatud tollieeskirjadega.

§ 31.  Tolliametnikele esitatavad nõuded

  (1) Tolliametnikud on teenistuskohustuste täitmisel sõltumatud ning juhinduvad oma tegevuses tollieeskirjadest ja teistest õigusaktidest.

  (2) Tolliametnikud on kohustatud teenistuskohustuste täitmisel esitama esimesel nõudmisel ametitõendi.

  (3) Tolliametnikud ei tohi olla seotud tolliterritooriumile või sealt välja toimetatava kaubaga tehtavate tehingutega.

§ 32.  Tolliametnike õigused

  (1) Avalikku teenistust reguleerivas seaduses sätestatud juhtudel võib tolliametnik töötada väljaspool tolli. Selline töötamine registreeritakse Tolliameti peadirektori käskkirjaga kehtestatud korras.

  (2) Tolliametnikel on teenistuskohustuste täitmisel õigus:
  1) kontrollida isikut tõendavaid dokumente, teha isiku ja tema asjade läbivaatust ning pidada kaupa, veokit ja isikut kinni seadusega sätestatud korras;
  2) kasutada tollieeskirjade rikkumise tõkestamiseks, avastamiseks ning ennetamiseks tehnilisi ja muid vahendeid, rikkumata isikute põhiseaduslikke õigusi, ning võtta tarvitusele jälitusabinõusid jälitustegevust reguleerivas seaduses sätestatud korras;
  3) siseneda seadusega ettenähtud korras tollieeskirjade rikkumisele viitavate asjaolude kontrollimiseks takistamatult isiku kasutuses olevatesse ehitistesse ja territooriumidele;
  4) peatada ja kontrollida veokeid ning nende veoseid, samuti kontrollida juhi-, sõiduki- ja veosedokumente, vajaduse korral keelata sõiduki kasutamine;
  5) teha kauba läbivaatust.

§ 33.  Tolliametnike erivahendid ja relvastus

  (1) Tolliametnike erivahendid jagunevad passiivse ja aktiivse kaitse vahenditeks ning tolliametnike abivahenditeks. Tsiviilotstarbelised esemed ja vahendid on tolliametnike erivahenditeks vaid juhul, kui neid kasutatakse Tolliameti ülesannete täitmisel.

  (2) Passiivse kaitse vahendid on kaitsekiivrid ning soomus- ja muud kuulikindlad vestid.

  (3) Aktiivse kaitse vahendid on käerauad, samuti füüsiline jõud ja teenistuskoerad.

  (4) Tolliametnike kasutatavaid teenistuskoeri hoitakse koerajuhi elukohas või tolliasutuses selleks ettenähtud ruumides, lähtudes veterinaarnõuetest ning loomapidamise eeskirjadest.

  (5) Tolliametnike abivahendid on valgus- ja heliseadmed, eriotstarbelised värvimis- ja märgistusvahendid, pisargaasi- ja suitsugranaadid (-seadmed) ning tollisõidukid, milleks on Tolliametile kuuluvad eri- ja tavaotstarbelised või teenistuskohustusi täitva tolliametniku kasutuses olevad maantee-, vee- või õhusõidukid.

  (6) Tolliametnike relvastusse kuuluvad kumminui, gaasirelvad ja tulirelvad.

  (7) Tolliametnikel on õigus teenistuskohustuste täitmisel kasutada erivahendeid ja relvastust järgmistel juhtudel:
  1) kuritegelike rünnete tõrjumisel;
  2) tollieeskirjade rikkuja kinnipidamisel, kinnipeetud isiku toimetamisel tolliasutusse, politseisse, tolli teenistusruumi, samuti konvoeerimisel, kui isik ei allu või osutab vastupanu tolliametnikule või kui on alust arvata, et isik võib põgeneda ja tekitada kahju teistele isikutele, ümbruskonnale või iseendale.

  (8) Tolliametnik tohib tollieeskirjade rikkuja vastu kasutada erivahendeid ja relvastust teenistuskohustuste täitmisel ning enda ohutuse tagamiseks, arvestades õigusrikkumise iseloomu, isikut ja konkreetset olukorda. Erivahendite ja relvastuse kasutamise korral tuleb hoiduda inimeste tervise kahjustamisest suuremal määral, kui see on antud juhul vältimatu.

  (9) Tolliametnike erivahendite kandmise ja hoidmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 34.  Tulirelva kasutamine

  (1) Tolliametnikul on õigus kanda ja kasutada tulirelva. Tulirelva võib tolliametnik kasutada ohuolukorras pärast eelnevat hoiatamist äärmise abinõuna, kui teisiti ei ole elu ja tervist ohtu panemata võimalik täita temale pandud teenistuskohustusi.

  (2) Tulirelva võib kasutada:
  1) kuritegeliku ründe tõkestamisel, kui on ohus tolliametniku enda või teise inimese elu ja tervis;
  2) relvastatud isiku relvitustamisel ja kinnipidamisel;
  3) korduvatele peatumismärguannetele reageerimata jätnud või jälitava tollisõiduki eest põgeneva veoki peatuma sundimiseks, tulistades veoki sellisesse ossa, millesse tulistamine ei sea ohtu inimese elu;
  4) inimest ründava või ohustava looma kahjutuks tegemiseks või vigastatud looma hukkamiseks;
  5) konvoeeritava või relvastatud jälitatava isiku põgenemise peatamiseks, tulistades ainult jalgadesse.

  (3) Tulirelva on keelatud kasutada:
  1) laste, vanurite ja ilmsete rasedustunnustega naiste vastu, välja arvatud nendepoolse relvastatud ründe või grupiviisilise ründe tõrjumiseks või tõkestamiseks või nende relvitustamiseks;
  2) välisriikide diplomaatilistes esindustes, konsulaarasutustes, erimissioonides ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindustes, samuti diplomaatilist puutumatust omavate sõidukite suhtes, välja arvatud nende esinduste või asutuste juhtide nõusolekul või välislepingutega reguleeritud juhtudel;
  3) ehitistes, kus toodetakse või hoitakse kergesti süttivaid või mürgiseid aineid või lõhkeaineid või aineid, mis erivahendite ja relvastuse kasutamise mõjul võivad ohustada inimeste elu või tervist.

  (4) Tolliametnik on kohustatud tulirelva kasutamise juhtudest viivitamatult teatama vastava tolliasutuse juhile.

§ 35.  Tolliametnike vormiriietus

  (1) Tolliametnikud kannavad teenistuses olles ettenähtud juhtudel tolli antud vormiriietust.

  (2) Tolliametnike vormiriietuse kirjelduse ja vormiriietuse esemete kasutamise tähtajad kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (3) Tolliametnikele vormiriietuse andmise ja selle kandmise korra kehtestab rahandusminister määrusega.

§ 36.  Tolliametnike koostöö teiste täidesaatva riigivõimu asutuste ametnikega

  (1) Tolliametnikud on kohustatud oma pädevuse piires kaasa aitama füüsiliste isikute ebaseaduslike piiriületamiskatsete tõkestamisele ning edastama piirivalveametnikele viivitamatult neile teada oleva asjassepuutuva informatsiooni.

  (2) Tolliametnikud on kohustatud kauba sisse- ja väljaveol tegema seadusega sätestatud koostööd teiste selleks määratud järelevalveametnikega.

  (3) Piirivalve- ja politseiametnikud on kohustatud oma pädevuse piires abistama tolliametnikke teenistuskohustuste täitmisel, tagamaks avalikku korda, tolliametnike seaduslike nõudmiste täitmist ning tollieeskirjade rikkumise tõkestamist.

§ 37.  Vaie tolliametniku tegevuse ja tegevusetuse peale

  Isikul on õigus esitada tolliametniku tegevuse või tegevusetuse peale vaie käesoleva seadustiku §-des 282 ja 283 sätestatud korras.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

III. osa  

IMPORDI- JA EKSPORDIMAKSUDE NING MUUDE KAUBANDUST REGULEERIVATE MEETMETE KOHALDAMISE TINGIMUSED

5. peatükk EESTI TOLLITARIIFISTIK JA KAUBA TARIIFNE KLASSIFITSEERIMINE 

§ 38.  Eesti tollitariifistiku sisu

  (1) Tollivõla tekkimise korral maksuseaduste alusel tasumisele kuuluvad maksud sisalduvad Eesti tollitariifistikus (edaspidi tollitariifistik).

  (2) Teisi valdkondi reguleerivate õigusaktidega ettenähtud, kaubandusega seotud meetmeid rakendatakse vastavalt kauba tariifsele klassifitseerimisele.

  (3) Tollitariifistik on andmekogu, mille moodustavad:
  1) Eesti kaupade nomenklatuur (edaspidi EKN);
  2) muu nomenklatuur, mis põhineb täielikult või osaliselt EKN-il või lisab sellele alajaotusi ja mis on kehtestatud teisi valdkondi reguleerivate õigusaktidega ettenähtud, kaubandusega seotud tariifsete meetmete rakendamiseks;
  3) EKN-is sisalduvale kaubale tavaliselt kohaldatavad maksumäärad ja muud maksustamise tingimused impordimaksude korral;
  4) tariifsed soodusmeetmed välislepingutes, milles nähakse ette tariifne sooduskohtlemine;
  5) tariifsed soodusmeetmed, mille Eesti Vabariik on teatavate riikide, riigirühmade või territooriumide suhtes ühepoolselt kehtestanud;
  6) ühepoolsed peatamismeetmed, millega nähakse ette teatavalt kaubalt selle sisseveol tasumisele kuuluvate tollimaksude vähendamine või nendest vabastamine;
  7) muud tariifsed meetmed;
  8) õigusaktidega ettenähtud meetmed, mis tulenevad veterinaarsetest, sanitaarsetest, fütosanitaarsetest, kvalitatiivsetest või muudest nõuetest, mis on kehtestatud inimese või keskkonna kaitseks ning mida rakendatakse sisseveetud või väljaveetava kauba suhtes enne kauba vabastamist.

  (4) Deklarandi kirjaliku taotluse alusel rakendatakse tavaliselt kohaldatavate tollimaksumäärade asemel käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 4-6 nimetatud meetmeid tingimusel, et kaup vastab nende meetmete rakendamise tingimustele. Taotluse võib esitada tagantjärele tingimusel, et kõik vastava meetme rakendamise tingimused on täidetud.

  (5) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 4-6 nimetatud meetmete rakendamine on piiratud teatava kaubakogusega tollitariifiseaduse (RT I 1997, 78/79, 1321; 1998, 31/32, 432; 1999, 82, 748; 2000, 84, 535) § 151 tähenduses, lõpetatakse meetmete rakendamine:
  1) tollitariifi kvootide puhul kohe, kui ettenähtud kaubakogus on saavutatud;
  2) tollitariifi lagede puhul Vabariigi Valitsuse korraldusega.

§ 39.  Kauba tariifne klassifitseerimine

  (1) Kauba tariifsel klassifitseerimisel määrab deklarant vastavalt õigusaktidele:
  1) EKN-i või mõne muu käesoleva seadustiku § 38 lõike 3 punktis 2 nimetatud nomenklatuuri kaubakoodi;
  2) kaubakoodi muus nomenklatuuris, mis põhineb täielikult või osaliselt EKN-il või lisab sellele alajaotusi ja mis on kehtestatud teisi valdkondi reguleerivate õigusaktidega ettenähtud, kaubandusega seotud mittetariifsete meetmete rakendamiseks, mille alla mainitud kaup klassifitseeritakse.

  (2) Kui kauba deklareeritud kaubakood ei ole tollile vastuvõetav, teatatakse sellest deklarandile ja määratakse kaubakood vastavalt EKN-i kaupade klassifitseerimise üldreeglitele.

  (3) EKN-i kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (4) EKN põhineb HS nomenklatuuril ja peab olema vastavuses kombineeritud nomenklatuuriga. Rahandusminister võib määrusega kehtestada sellise vastavuse tagamiseks teatud kauba tariifse klassifitseerimise.

  (5) EKN-i haldab Tolliamet. Teisi tollitariifistikus sisalduvaid täielikult või osaliselt EKN-il põhinevaid kaubandusega seotud meetmete rakendamiseks vajalikke nomenklatuure haldavad ministeeriumid, kelle valitsemisalasse vastav meede kuulub.

  (6) EKN-i ja sellel põhinevate nomenklatuuride haldamise ning pidamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 40.  Tariifne sooduskohtlemine

  (1) Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada kaubale selle liigi või eesmärgipärase kasutamise tõttu tariifse sooduskohtlemise kohaldamise juhtude loetelu ja korra. Kui kaubale selle liigi või eesmärgipärase kasutamise tõttu tariifse sooduskohtlemise kohaldamiseks on nõutav tolli luba, kohaldatakse käesoleva seadustiku §-des 122 ja 123 sätestatut.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 tähendab tariifne sooduskohtlemine kauba sisseveol tasumisele kuuluvate tollimaksude vähendamist või nende tasumise peatamist, sealhulgas tollitariifi kvoodi piires.

6. peatükk KAUBA PÄRITOLU 

1. jagu Mittesooduspäritolu 

§ 41.  Mittesooduspäritolu reeglite kohaldamine

  Käesoleva seadustiku §-des 42-45 määratletakse kauba mittesooduspäritolu reeglid, millest lähtutakse:
  1) tollitariifistiku kohaldamisel, välja arvatud käesoleva seadustiku § 38 lõike 3 punktides 4 ja 5 nimetatud meetmete korral;
  2) teisi valdkondi reguleerivate õigusaktidega ettenähtud, kaubandusega seotud mittetariifsete meetmete rakendamisel;
  3) päritolusertifikaatide täitmisel ja väljaandmisel.

§ 42.  Täielikult ühes riigis saadud ja toodetud kaup

  (1) Täielikult ühes riigis saadud või toodetud kaup on sellest riigist pärinev.

  (2) Täielikult ühes riigis saadud või toodetud kaup on:
  1) seal kaevandatud mineraalne maavara;
  2) seal koristatud või korjatud taim ja taimne saadus;
  3) seal sündinud ning kasvatatud loom ja lind;
  4) seal kasvatatud loomast ja linnust saadud toode;
  5) seal toimunud jahi ja kalapüügi saadus;
  6) seal registreeritud laevadega või laevaregistrisse kantud ja selle riigi lippu kandvate laevadega merest väljaspool riigi territoriaalvett püütud kala ja muu meresaadus;
  7) käesoleva lõike punktis 6 nimetatud sellest riigist pärinevast saadusest kalatöötlemislaevade pardal saadud või toodetud kaup, kui säärased kalatöötlemislaevad on selles riigis registreeritud või laevaregistrisse kantud ja kannavad selle riigi lippu;
  8) väljaspool sealset territoriaalvett merepõhjast või selle alt ammutatud saadus, kui riigil on selle merepõhja või selle aluse kasutamise ainuõigus;
  9) seal kogutud tootmisjäätmed, praaktooted ning kasutatud tooted, mis sobivad ainult tooraine taastootmiseks;
  10) seal ainult käesoleva lõike punktides 1-9 nimetatud saadusest, kaubast või tootest toodetud ja omakorda sellest toodetud kaup igas tootmisetapis.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1-5 ja 9 mõistetakse riigina ka selle riigi territoriaalvett.

§ 43.  Mitmes riigis toodetud kauba päritolu määramine

  (1) Mitmes riigis toodetud kaup loetakse pärinevaks riigist, kus:
  1) selleks seadmestatud ettevõttes toimus viimane oluline ja majanduslikult põhjendatud töötlemine või toiming, mille tulemusena valmis uus toode;
  2) läbiti tähtis tootmisetapp või
  3) kasutati töötlemist, mis lisas tootele olulist väärtust.

  (2) Oluliseks loetakse töötlemine või toiming, mille tulemusena valminud toode klassifitseeritakse EKN-i alusel toote valmistamisel kasutatud materjalide rubriikidest erinevasse rubriiki.

  (3) Sõltumata EKN-i rubriigi muutumisest, ei muutu kauba päritolu käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaldamisel järgmiste toimingute järel:
  1) toimingud, mis tagavad toote heas seisundis säilimise vedamisel ja ladustamisel;
  2) lihtsad toimingud, nagu tolmu eemaldamine, tuulamine või uhtmine, sortimine, komplekteerimine, pesemine, tükeldamine;
  3) ümberpakkimine ning kaubasaadetise osadeks jagamine ja koondamine, samuti lihtne kottidesse, kastidesse või karpidesse panemine, alusele ja muule sellisele kohale kinnitamine ning muu lihtne pakendamine;
  4) kaubatähiste, etikettide või muude eristusmärkide kinnitamine tootele või selle pakendile;
  5) toote osade lihtne kokkupanemine terviktoote saamiseks;
  6) kahe või enama käesoleva lõike punktides 1-5 nimetatud toimingu kombinatsioon.

§ 44.  Päritolu määramise reeglite eiramine

  Kui on kindlaks tehtud, et töötlemise või toimingu ainus eesmärk oli eirata teatavatest välisriikidest pärineva kauba suhtes Eestis kohaldatavate õigusaktidega sätestatud reegleid, ei loeta sellisel viisil toodetud kaupa käesoleva seadustiku § 43 tähenduses pärinevaks riigist, kus see töötlemine või toiming toimus.

§ 45.  Päritolu tõendamine

  (1) Kauba päritolu tõendamiseks sisseveol esitatakse vastav dokument, kui see on tollieeskirjade või teiste õigusaktidega ette nähtud.

  (2) Toll võib kahtluse korral nõuda peale õigusaktidega ettenähtud reeglite järgimise lisatõendeid päritolu vastavuse kontrollimiseks, olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendi esitamisest.

  (3) Päritolusertifikaatide vormid ning väljaveol nende väljastamise ja täitmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (4) Kauba mittesooduspäritolu tõendavad päritolusertifikaadid väljastab ja kinnitab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Päritolusertifikaadi väljastamine ja kinnitamine on tasuline.

  (5) Eesti päritoluga tekstiilitoodete väljaveo korral Euroopa Liidu liikmesriikidesse väljastab toll päritolusertifikaadi vastavalt Euroopa lepingus (RT II 1995, 22-27, 120) sätestatud tingimustele. Tekstiilitoodete päritolusertifikaadi väljastamise ja täitmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

2. jagu Sooduspäritolu 

§ 46.  Sooduspäritolu reeglite kohaldamine

  (1) Sooduspäritolu reeglitega nähakse ette kauba päritolu kindlaksmääramise tingimused, millele kaup peab vastama, et rakendada käesoleva seadustiku § 38 lõike 3 punktides 4 ja 5 nimetatud meetmeid. Sooduspäritolu reeglid nähakse ette:
  1) käesoleva seadustiku § 38 lõike 3 punktis 4 nimetatud välislepingute korral nendes lepingutes;
  2) käesoleva seadustiku § 38 lõike 3 punktis 5 nimetatud tariifsetele soodusmeetmetele allutatud kauba korral üldist soodustussüsteemi reguleerivas seaduses.

  (2) Üldise soodustussüsteemi kohaldamisel kasutatava päritolusertifikaadi vorm A ning selle väljaandmise ja täitmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 47.  Väljaveetava kauba ja Eesti kauba päritolu tõendamine

  (1) Välislepingust tulenevate tollimaksusoodustuste saamiseks väljastatakse väljaveetava kauba sooduspäritolu tõendamiseks päritolutõendid ja teostatakse nende järelkontrolli vastavalt välislepingule.

  (2) Üldisest soodustussüsteemist tulenevate tollimaksusoodustuste saamiseks väljastab toll Eesti päritoluga väljaveetava kauba kohta päritolusertifikaadi vorm A, kinnitab selle ning teostab selle järelkontrolli.

7. peatükk KAUBA TOLLIVÄÄRTUS 

§ 48.  Kauba tolliväärtuse määramisel kasutatavad mõisted

  (1) Sisseveetud kauba tolliväärtus (edaspidi tolliväärtus) on väärtuse järgi (ad valorem) maksustatava sisseveetud kauba käesoleva seadustiku §-des 51-56 sätestatud meetoditel määratud väärtus, mille alusel määratakse impordimaksud.

  (2) Kauba tegelik hind on kauba eest tegelikult makstud või makstav hind. Sisseveetud kauba tegelik hind on kogu makse, mida ostja tegi või teeb müüjale või müüja kasuks, sisaldades kõiki sisseveetud kauba eest müügitingimusena ostjalt müüjale või ostjalt müüja kohustuste täitmiseks kolmandale osapoolele tehtud või tehtavaid makseid. Makse võib olla tehtud rahalise ülekande, akreditiivi või rahalise krediididokumendi (tšekk, veksel) kujul. Ostja poolt oma kulul tehtud toimingute eest tehtud makseid, välja arvatud käesoleva seadustiku §-s 57 sätestatu eest tehtud maksed, ei loeta kaudseteks makseteks müüjale, kuigi neid võib pidada müüjale kasutoovaks või nad võivad olla tehtud kokkuleppel müüjaga, ning neid ei lisata kauba tegelikule hinnale sisseveetud kauba tolliväärtuse määramisel.

  (3) Ostu komisjonitasu on tasu, mida kauba saaja on maksnud teda esindavale isikule hinnatava kauba ostmise eest välisriigis.

  (4) Sama klassi või liiki kaubad on samas tööstusharus toodetud ja samasse kaubagruppi kuuluvad kaubad, sealhulgas identsed või sarnased kaubad.

  (5) Identsed kaubad on kaubad, mis on toodetud samas riigis ning võimalikest väikestest erinevustest välimuses hoolimata on identsed omaduste, kvaliteedi ja maine poolest.

  (6) Sarnased kaubad on kaubad, mis on toodetud samas riigis, kuid ei ole identsed, vaid sarnanevad omaduste ja materjali poolest, täidavad ühesugust otstarvet ning on omavahel kaubanduslikult asendatavad. Kaupade sarnasuse määramisel tuleb arvestada ka kaupade kvaliteeti, mainet ja kaubamärgi olemasolu.

  (7) Hinnatava kaubaga identseks või sarnaseks saab lugeda hinnatava kauba tootja poolt toodetud kaupa. Sellise kauba puudumise korral kasutatakse hindamisel teise tootja poolt samas riigis toodetud ja hinnatava kaubaga identset või sarnast kaupa.

  (8) Isikud loetakse teineteisest sõltuvateks, kui:
  1) üks nendest on teise juht- või kontrollorgani liige;
  2) nad kohustuvad ühise tegutsemise lepingu alusel tegutsema ühise eesmärgi nimel;
  3) üks on tööandja, teine töötaja;
  4) nad mõlemad omavad, kontrollivad või valdavad otseselt või kaudselt vähemalt viit protsenti teise isiku osade või aktsiatega määratud häältest;
  5) üks nendest kontrollib otseselt või kaudselt teist;
  6) neid mõlemaid kontrollib otseselt või kaudselt kolmas isik;
  7) nad kontrollivad koos otseselt või kaudselt kolmandat isikut;
  8) nad on abikaasad, otsejoones ülenejad või alanejad sugulased või õde ja vend, õed või vennad või nende alanejad sugulased või hõimlased: üks on teise abikaasa otsejoones sugulane või abikaasa õde või vend.

  (9) Kui isikud on seotud äritegevuses nii, et üks on mis tahes viisil teise ainuagent, -edasimüüja või -kontsessionäär, loetakse nad sõltuvateks käesoleva paragrahvi lõikes 8 loetletud juhtudel.

  (10) Kaubanduslike tasemete all mõistetakse käesolevas seadustikus tootmist, hulgimüüki, jaemüüki ja lõpptarbimist. Tootmine hõlmab kauba tolliväärtuse määramisel ka kasvatamist, valmistamist, kaevandamist või muud tegevust, mille tulemuseks on kaup.

  (11) Kauba tolliväärtuse määramisel mõistetakse hindamise all tolliväärtuse määramist ja hinnatava kauba all kaupa, mille tolliväärtust määratakse.

§ 49.  Tolliväärtuse määramine

  (1) Käesolevas peatükis sätestatakse tolliväärtus tollitariifistiku kohaldamiseks, samuti teisi valdkondi reguleerivate õigusaktidega ettenähtud, kaubandusega seotud mittetariifsete meetmete rakendamiseks.

  (2) Tolliväärtuse määrab deklarant, välja arvatud käesoleva seadustiku § 61 lõikes 1 nimetatud juhul. Määratud tolliväärtuse kohta esitab deklarant tollieeskirjades ettenähtud juhtudel tolliväärtuse deklaratsiooni. Tolliväärtuse deklaratsioon esitatakse tolliformaalsuste teostamisel koos tollideklaratsiooniga.

  (3) Kauba tolliväärtuse määramise ja tolliväärtuse deklaratsiooni esitamise korra ning tolliväärtuse deklaratsiooni vormid ja täitmise juhendi kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 50.  Tolliväärtuse määramise üldpõhimõtted

  (1) Kauba esmane tolliväärtus on tehinguväärtus. Esmane tolliväärtus loetakse tolliväärtuseks alati, kui on täidetud käesoleva seadustiku § 51 lõikes 2 loetletud tingimused.

  (2) Kui tolliväärtust ei ole võimalik määrata tehinguväärtuse alusel, määratakse tolliväärtus järjekorras esimesel käesoleva seadustiku §-des 52-55 sätestatud meetodil, mille alusel on võimalik tolliväärtust määrata. Deklarandi taotluse alusel on lubatud muuta käesoleva seadustiku §-des 54 ja 55 sätestatud meetodite kasutamise järjekorda.

  (3) Kui tolliväärtust ei ole võimalik määrata ühegi käesoleva seadustiku §-des 51-55 sätestatud meetodi alusel, määratakse see vastavalt §-le 56.

§ 51.  Sisseveetud kauba tehinguväärtuse meetod

  (1) Sisseveetud kauba tehinguväärtus on välisriigist väljaveoks Eestisse müüdud kauba tegelik hind, mida on vajaduse korral korrigeeritud kooskõlas käesoleva seadustiku §-des 57 ja 58 sätestatuga.

  (2) Tolliväärtuseks on tehinguväärtus, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
  1) kaup on müüdud Eestisse;
  2) kaubal on hind, mida ostja on tegelikult maksnud või maksab sisseveetud kauba eest;
  3) ostja on vaba kauba käsutamisel või kasutamisel, välja arvatud piirangud, mis tulenevad Eestis kehtivatest õigusaktidest, piiritlevad ala, kus kaupa võib edasi müüa, või mis ei mõjuta oluliselt kauba väärtust;
  4) kauba müük ja hind ei ole seostatavad ühegi tingimuse või arvestusega, mille tõttu sisseveetud kauba väärtust ei ole võimalik määrata;
  5) ostja poolt sisseveetud kauba järgnevast edasimüügist või kasutamisest saadud tulust ei laeku ükski osa otseselt ega kaudselt müüjale, välja arvatud juhud, kui selline laekumine vastab käesoleva seadustiku § 57 lõigetes 1-7 nimetatud tingimustele;
  6) ostja ja müüja ei ole teineteisest sõltuvad või kui on sõltuvad, siis peab tehinguväärtus vastama käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimustele.

  (3) Kui ostja ja müüja on teineteisest sõltuvad, tuleb uurida müügiga seotud asjaolusid ning kauba tehinguväärtus loetakse tolliväärtuseks, kui see sõltuvus ei mõjuta kauba hinda. Kui tollil on deklarandi antud või mõnel muul viisil saadud informatsiooni põhjal alust arvata, et ostja ja müüja omavaheline sõltuvus on avaldanud mõju kauba hinnale, esitab toll deklarandile põhjendatud arvamuse. Deklarandil on õigus esitada selgitusi. Deklarandi nõudmisel vormistab toll oma põhjendatud arvamuse kirjalikult ning toimetab selle deklarandile kätte.

  (4) Kui ostja ja müüja on teineteisest sõltuvad, loetakse kauba tehinguväärtus tolliväärtuseks, kui deklarant tõendab, et see on väga lähedane ühele ligikaudu samal ajal määratud järgmistest väärtustest:
  1) kauba tehinguväärtusele välisriigist Eestisse väljaveetud identse või sarnase kauba müümisel müüjast sõltumatule ostjale;
  2) identse või sarnase kauba tolliväärtusele, mis on määratud vastavalt käesoleva seadustiku §-le 54;
  3) identse või sarnase kauba tolliväärtusele, mis on määratud vastavalt käesoleva seadustiku §-le 55.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud väärtusi kasutatakse ainult deklarandi soovil ning ainult võrdluseks, kusjuures arvestatakse erinevusi:
  1) kaupade müügi kaubanduslikes tasemetes;
  2) kaupade kogustes;
  3) käesoleva seadustiku § 57 lõigetes 1-7 nimetatud tingimustes;
  4) kuludes, mida müüja kandis müügitehingutes, kus puudus sõltuvus müüja ja ostja vahel;
  5) kuludes, mida müüja ei kandnud müügitehingutes, kus müüja ja ostja olid teineteisest sõltuvad.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 52.  Identse kauba tehinguväärtuse meetod

  (1) Kui tolliväärtust ei ole võimalik määrata käesoleva seadustiku § 51 järgi, loetakse tolliväärtuseks välisriigist väljaveoks Eestisse müüdud ja hinnatava kaubaga ligikaudu samal ajal välisriigist Eestisse väljaveetud identse kauba tehinguväärtus.

  (2) Tolliväärtuse määramise korral käesoleva paragrahvi lõike 1 järgi võetakse aluseks:
  1) hinnatava kaubaga samal kaubanduslikul tasemel ning ligikaudu samas koguses müüdud identse kauba tehinguväärtus, mida toll on aktsepteerinud tolliväärtusena;
  2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tingimuste puudumise korral tolli poolt tolliväärtusena aktsepteeritud identse kauba tehinguväärtus, kui identne kaup on müüdud hinnatava kaubaga samal kaubanduslikul tasemel, kuid erinevas koguses, või erineval kaubanduslikul tasemel, kuid põhiliselt samas koguses, või erineval kaubanduslikul tasemel ja erinevas koguses. Tehinguväärtust korrigeeritakse esitatud tõendusmaterjali alusel, arvestades erinevusi vastavalt koguses või kaubanduslikus tasemes või koguses ja kaubanduslikus tasemes.

  (3) Oluliste erinevuste arvestamiseks käesoleva seadustiku § 57 lõikes 5 nimetatud kuludes, mis tulenevad hinnatava kauba ja sellega identse kauba erinevatest veoviisidest ja -kaugustest, on lubatud tolliväärtuse määramisel käesoleva paragrahvi järgi teha vajalik korrigeerimine.

  (4) Kui on võimalik kasutada rohkem kui üht identse kauba tehinguväärtust, kasutatakse tolliväärtuse määramisel neist madalaimat.

§ 53.  Sarnase kauba tehinguväärtuse meetod

  (1) Kui tolliväärtust ei ole võimalik määrata käesoleva seadustiku §-de 51 ja 52 järgi, loetakse tolliväärtuseks välisriigist väljaveoks Eestisse müüdud ja hinnatava kaubaga ligikaudu samal ajal välisriigist Eestisse väljaveetud sarnase kauba tehinguväärtus.

  (2) Tolliväärtuse määramise korral käesoleva paragrahvi lõike 1 järgi võetakse aluseks:
  1) hinnatava kaubaga samal kaubanduslikul tasemel ning ligikaudu samas koguses müüdud sarnase kauba tehinguväärtus, mida toll on aktsepteerinud tolliväärtusena;
  2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tingimuste puudumise korral tolli poolt tolliväärtusena aktsepteeritud sarnase kauba tehinguväärtus, kui sarnane kaup on müüdud hinnatava kaubaga samal kaubanduslikul tasemel, kuid erinevas koguses, või erineval kaubanduslikul tasemel, kuid põhiliselt samas koguses, või erineval kaubanduslikul tasemel ja erinevas koguses. Tehinguväärtust korrigeeritakse esitatud tõendusmaterjali alusel, arvestades erinevusi vastavalt koguses või kaubanduslikus tasemes või koguses ja kaubanduslikus tasemes.

  (3) Oluliste erinevuste arvestamiseks käesoleva seadustiku § 57 lõikes 5 nimetatud kuludes, mis tulenevad hinnatava kauba ja sellega sarnase kauba erinevatest veoviisidest ja -kaugustest, on lubatud tolliväärtuse määramisel käesoleva paragrahvi järgi teha vajalik korrigeerimine.

  (4) Kui on võimalik kasutada rohkem kui üht sarnase kauba tehinguväärtust, kasutatakse tolliväärtuse määramisel neist madalaimat.

§ 54.  Tuletatud väärtuse meetod

  (1) Kui tolliväärtust ei ole võimalik määrata käesoleva seadustiku §-de 51-53 järgi ning deklarant ei ole taotlenud tolliväärtuse määramist § 55 järgi, määratakse tolliväärtus käesoleva paragrahvi järgi.

  (2) Kui hinnatavat kaupa või sellega identset või sarnast kaupa müüakse Eestis samas seisundis, mis sellel oli sisseveol, määratakse hinnatava kauba tolliväärtus ühe kaubaühiku selle hinna alusel, millega hinnatavat kaupa või sellega identset või sarnast kaupa on müüdud müüjast sõltumatule isikule kõige suuremas üldkoguses hinnatava kauba sisseveoga ligikaudu samal ajal. Hinnast arvatakse maha:
  1) tavaliselt makstav või maksmiseks kokkulepitud komisjonitasu või Eestis samasse klassi või liiki kuuluva sisseveetud kauba müügiga seonduv lisasumma, mis tavaliselt arvestatakse kasumiks ja üldkuludeks;
  2) Eestis tehtud tavalised veo- ja kindlustuskulud ning nendega seotud kulud;
  3) impordi- ning muud riiklikud ja kohalikud maksud, mis tuleb tasuda seoses selle kauba sisseveo või müügiga Eestis.

  (3) Kui hinnatavat kaupa, sellega identset ning sarnast kaupa ei müüda hinnatava kauba sisseveoga ligikaudu samaaegselt, määratakse hinnatava kauba tolliväärtus ühe kaubaühiku selle hinna alusel, millega hinnatavat kaupa või sellega identset või sarnast kaupa on müüdud Eestis samas seisundis, mis sellel oli sisseveol, ja kõige lähemal ajal hinnatava kauba sisseveo päevast arvates.

  (4) Kui hinnatavat kaupa, sellega identset ning sarnast kaupa ei müüda Eestis samas seisundis, mis sellel oli sisseveol, määratakse deklarandi nõudmisel hinnatava kauba tolliväärtus ühe kaubaühiku selle hinna alusel, millega hinnatavat kaupa on pärast töötlemist müüdud müüjast sõltumatule isikule Eestis kõige suuremas üldkoguses. Seejuures tuleb hinnast maha arvata hinnatavale kaubale töötlemisel lisandunud väärtus ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tasud, kulud ja maksud.

§ 55.  Arvutatud väärtuse meetod

  (1) Kui tolliväärtust ei ole võimalik määrata käesoleva seadustiku §-de 51-54 järgi, määratakse see käesoleva paragrahvi järgi.

  (2) Arvutatud väärtus koosneb järgmistest elementidest:
  1) kulud sisseveetud kauba tootmiseks kasutatud materjalile ning kauba tootmis- või töötlemiskulud;
  2) kasum ja üldkulud summa ulatuses, mis tavaliselt kujuneb väljavedava riigi tootjate poolt välisriigist Eestisse väljaveoks valmistatud ja hinnatava kaubaga samasse klassi või liiki kuuluva kauba müümisel;
  3) käesoleva seadustiku § 57 lõikes 5 nimetatud kulud.

  (3) Arvutatud väärtuse määramisel ei ole tollil õigust nõuda juurdepääsu võimaldamist ühelegi arvele ega muule raamatupidamisdokumendile ega nõuda nende esitamist välisriigi isikult. Kauba tootja antud informatsiooni käesoleva paragrahvi alusel arvutatud tolliväärtuse määramiseks võib toll kontrollida välisriigis vastava tolli- või muu pädeva asutuse ja kauba tootja nõusolekul.

§ 56.  Lisameetod

  (1) Kui tolliväärtust ei ole võimalik määrata käesoleva seadustiku §-de 51-55 järgi, määratakse see Eestis kättesaadavate andmete alusel, kasutades põhimõtteid ja norme, mis tulenevad:
  1) GATT 1994 VII artikli rakendamise lepingust - Agreement on Implementation of Article VII of the General Agreement on Tariffs and Trade 1994 (RT II 1999, 22, 123 ning I ja II lisavihik);
  2) üldisest tolli- ja kaubanduskokkuleppest (GATT 1947) - General Agreement on Tariffs and Trade (GATT 1947) (RT II 1999, 22, 123 ning I ja II lisavihik);
  3) käesolevast peatükist.

  (2) Käesoleva paragrahvi alusel määratud tolliväärtus peab võimalikult suurel määral põhinema eelnevalt määratud ja tolli poolt aktsepteeritud identse või sarnase kauba tolliväärtusel.

  (3) Tolliväärtuse määramisel käesoleva paragrahvi alusel ei tohi lähtuda:
  1) Eestis toodetud kauba müügihinnast Eestis;
  2) kauba hinnast väljavedava riigi siseturul;
  3) mõnda teise riiki väljaveoks määratud kauba hinnast;
  4) minimaalsest tolliväärtusest;
  5) kauba suvalisest või fiktiivsest väärtusest;
  6) süsteemist, mis näeb ette kõrgema väärtuse valiku kahest kauba võimalikust väärtusest;
  7) identse või sarnase kauba väärtuse määramisel käesoleva seadustiku § 55 lõike 2 punktis 1 nimetatutest erinevatest kuludest.

  (4) Deklarandi nõudmisel tehakse talle posti teel, elektrooniliselt või allkirja vastu üleandmisega teatavaks käesoleva paragrahvi alusel määratud tolliväärtus ja selle määramisel kasutatud meetod.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 57.  Tolliväärtuse elemendid

  (1) Tolliväärtuse määramisel käesoleva seadustiku § 51 järgi tuleb kauba tegelikule hinnale lisada järgmised kuluelemendid tingimusel, et nendega seotud kulud on kandnud ostja, kuid neid ei ole arvatud sisseveetud kauba tegeliku hinna sisse:
  1) komisjoni- ja vahendustasud, välja arvatud ostu komisjonitasu;
  2) teisaldatava taaraga, mis vastavalt EKN-i kaupade klassifitseerimise üldreeglitele loetakse kaubaga kokkukuuluvaks, seotud kulud;
  3) pakkimiskulud tööjõu ja materjali osas.

  (2) Tolliväärtuse määramisel käesoleva seadustiku § 51 järgi tuleb siis, kui ostja otseselt või kaudselt tarnis kaupa või osutas teenust tasuta või alandatud hinnaga, et sisseveetud kaupa toota ja müüa väljaveoks, kauba tegelikule hinnale lisada järgmiste kaupade ja teenuste proportsionaalselt jaotatud väärtus ulatuses, mida ei ole arvatud kauba tegeliku hinna sisse:
  1) kauba koosseisu kuuluvad materjalid, osad ja muud sellesarnased komponendid;
  2) kauba tootmisel kasutatud tööriistad, stantsid, valuvormid ja muud töövahendid;
  3) kauba tootmisel kasutatud materjalid;
  4) kauba tootmiseks vajalik arendus-, kunstniku- ning inseneritöö, disain, kavandid ja visandid, mis on tehtud väljaspool Eestit.

  (3) Tolliväärtuse määramisel käesoleva seadustiku § 51 järgi tuleb kauba tegelikule hinnale lisada hinnatava kaubaga seotud autori- ja litsentsitasu ulatuses, mida ei ole arvatud kauba tegeliku hinna sisse ja mida ostja peab ostu-müügilepingus ettenähtud müügitingimusena otseselt või kaudselt maksma.

  (4) Tolliväärtuse määramisel käesoleva seadustiku § 51 järgi tuleb kauba tegelikule hinnale lisada see osa tulust, mis sisseveetud kauba igast järgnevast edasimüügist või kasutamisest laekub otseselt või kaudselt müüjale.

  (5) Tolliväärtusesse arvatakse järgmised kulud, mis on tekkinud sisseveetud kauba toimetamisel tolliterritooriumile sisenemise kohani:
  1) veokulud;
  2) veoga seotud laadimis-, lossimis- ja teisaldamiskulud;
  3) kindlustuskulud.

  (6) Vastavalt käesolevas paragrahvis sätestatule lisatakse sisseveetud kauba tegelikule hinnale ainult tõeste ja piiritletud kaubakoguseid käsitlevate andmete alusel määratud kulud. Selliste andmete puudumisel ei saa sisseveetud kauba tehinguväärtust käesoleva seadustiku § 51 alusel määrata.

  (7) Tolliväärtuse määramisel ei tohi kauba tegelikule hinnale lisada käesolevas paragrahvis loetlemata kulusid.

  (8) Käesoleva seadustiku § 51 järgi määratud tolliväärtuse koosseisu ei kuulu järgmised maksed ja kulud tingimusel, et need on näidatud sisseveetud kauba tegelikust hinnast eraldi:
  1) ehitus-, paigaldus-, hooldus- või tehnoabikulud, kui neid kulusid põhjustanud teenuseid osutati pärast tööstusliku sisseseade, masinate, seadmete või muude selliste kaupade sissevedu;
  2) kauba veokulud pärast selle toimetamist tolliterritooriumile;
  3) tasud, mida ostja peab maksma sisseveetud kauba turustamise või edasimüügi õiguse eest, kui need tasud ei ole kauba välisriigist väljaveoks Eestisse müümise tingimuseks;
  4) tasud sisseveetud kauba paljundamise õiguse eest Eestis;
  5) ostu komisjonitasu;
  6) impordimaksud ja riigilõiv, mis tasutakse seoses kauba sisseveo või müügiga Eestis;
  7) tolliformaalsustega seotud kulud ja muud kauba edasitoimetamisega seotud kulud Eestis.

§ 58.  Intressid tolliväärtuse koosseisus

  (1) Tolliväärtuse koosseisu ei arvata ostja sõlmitud lepinguga ettenähtud intresse, mis on seotud sisseveetud kauba ostuga, kui:
  1) intressid on eristatud kauba tegelikust hinnast;
  2) finantseerimisleping on koostatud kirjalikult;
  3) ostjal on võimalik tõendada, et kaup müüdi kauba tegeliku deklareeritud hinnaga ja intressimäär ei ületa selliste tehingute puhul finantseerija asukohariigis finantseerimisaegset keskmist intressimäära.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse, sõltumata sellest, kas tehingut finantseerib müüja, pank või kolmas isik.

§ 59.  Andmekandjate tolliväärtuse määramine

  (1) Erandina käesoleva seadustiku §-des 51-58 sätestatust võetakse andmetöötlusseadmetes kasutatava andmeid ja juhiseid sisaldava sisseveetud andmekandja tolliväärtuse määramisel arvesse ainult andmekandja enda väärtus. Andmekandja tolliväärtusesse ei kuulu andmete või juhiste väärtus tingimusel, et seda väärtust on võimalik eristada andmekandja enda väärtusest. Andmekandja tolliväärtus saadakse andmekandja väärtuse ja veokulude ning veoga seotud kindlustus-, laadimis-, käitlemis- ja pakkimiskulude summana.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel ei loeta andmekandjaks integraallülitusi, pooljuhte ja muid sellesarnaseid seadmeid ning kaupa, mis sisaldab selliseid seadmeid. Andmeteks ja juhisteks ei loeta heli-, filmi- ja videosalvestusi.

§ 60.  Deklarandi õigused tolliväärtuse määramisel

  Kui tollil on tarvis sisseveetud kauba tolliväärtuse lõplik määramine edasi lükata, on deklarandil õigus saada oma kaup tollist kätte juhul, kui ta on tasunud tollis määratud maksud esialgselt deklareeritud tolliväärtuse alusel ning ta esitab tollile tagatise nende maksude täielikuks tasumiseks, millega kaup eeldatavalt maksustatakse pärast tolliväärtuse lõplikku määramist.

§ 61.  Tolliväärtuse vaidlustamine

  (1) Kui sisseveetud kauba deklarandi poolt deklareeritud tolliväärtus ei ole tollile vastuvõetav, teatatakse sellest deklarandile ja määratakse tolliväärtus vastavalt käesolevale peatükile. Deklarant on kohustatud esitama tollile kogu informatsiooni, mida toll temalt tolliväärtuse määramiseks nõuab.

  (2) Täiendavalt ilmnenud asjaolude korral on tollil õigus korrigeerida tolliväärtust kolme kalendriaasta jooksul tolliväärtuse määramise päevast arvates.

  (3) Kui deklarant või kaudse esindamise korral ka isik, kelle eest tollideklaratsioon esitati, ei nõustu tolli määratud tolliväärtusega, lähtutakse käesoleva seadustiku §-des 282 ja 283 sätestatust, kusjuures esialgselt deklareeritud tolliväärtuse alusel arvutatud maksud tuleb tasuda täies ulatuses vaide esitamisest sõltumata.

§ 62.  Erisätted tolliväärtuse määramisel

  (1) Käesoleva peatüki kohaldamine ei piira tolliväärtuse määramist reguleerivate sätete kohaldamist kaubale, mis on lubatud vabasse ringlusse pärast sellele muu tollikäitlusviisi määramist.

  (2) Erandina käesoleva seadustiku §-des 51-56 sätestatust võib sisseveetud kiirestirikneva kauba tolliväärtuse määrata deklarandi kirjaliku taotluse alusel lihtsustatud korras.

IV. osa  

TOLLITERRITOORIUMILE TOIMETATUD KAUBALE KUNI SELLELE TOLLIKÄITLUSVIISI MÄÄRAMISENI KOHALDATAVAD SÄTTED

8. peatükk KAUBA TOIMETAMINE TOLLITERRITOORIUMILE 

§ 63.  Tollijärelevalve tolliterritooriumile toimetatud kauba üle

  (1) Tolliterritooriumile toimetatud kaup on saabumisest alates tollijärelevalve all. Toll võib seda kaupa, sellega seotud isikuid, veokeid ja dokumente kontrollida. Kauba tolliterritooriumile toimetamine toimub tolliformaalsuste teostamisega.

  (2) Kaup jääb tollijärelevalve alla kuni selle tollistaatuse selgitamiseni. Välisriigi kaup on tollijärelevalve all kuni selle tollistaatuse muutumiseni, selle toimetamiseni vabatsooni või vabalattu, tolliterritooriumilt taasväljaveoni või hävitamiseni tollijärelevalve all vastavalt käesoleva seadustiku §-le 216.

  (3) Kui kaup viiakse ebaseaduslikult tollijärelevalve alt välja või kui tollil on kahtlusi kauba tollijärelevalve alt ebaseadusliku väljaviimise suhtes ja käesoleva seadustiku § 241 lõikes 3 nimetatud võlgnik ei suuda tollile tõendada sellele kaubale tollikäitlusviisi määramist, on võlgnik kohustatud viie kalendripäeva jooksul kauba tollijärelevalve alt ebaseadusliku väljaviimise või selle avastamise päevast arvates tasuma tollivõlast tuleneva maksusumma.

  (4) Tollijärelevalve all oleva kaubaga võib teostada vaid tolli poolt aktsepteeritud toiminguid ja tehinguid.

  (5) Tollijärelevalve all oleva kauba hävimisel või kahjustumisel on kauba valdaja kohustatud sellest esimesel võimalusel tollile teatama ja esitama tõendusmaterjalid kauba hävimise või kahjustumise kohta. Kui esitatud tõendusmaterjalid tolli ei rahulda, loetakse kaup tollijärelevalve alt ebaseaduslikult väljaviiduks.

  (6) Kui on tekkinud kahtlus kauba tolliterritooriumile toimetamise või kauba tolliterritooriumile toimetamisel deklareeritud andmete õigsuse suhtes, võib toll lugeda kauba tolliterritooriumile toimetamise või deklareeritud andmete õigsuse tõendiks:
  1) kauba väljaveo registreerimist tõendavat dokumenti, mille on väljastanud selle välisriigi toll, kust kaup pidi Eestisse vahetult saabuma;
  2) kauba väljaveo registreerimist või deklareerimist tõendavat dokumenti, mille on väljastanud selle välisriigi toll, kust kaup Eestisse deklareeriti.

§ 64.  Kauba edasitoimetamine tolliterritooriumil

  (1) Isik, kes kauba Eestisse toob, toimetab selle vastavalt tolli juhistele tolliterritooriumil viivitamatult edasi:
  1) tolli määratud tolliasutusse või mujale tolli määratud või aktsepteeritud kohta;
  2) vabatsooni, kui kaup toimetatakse sellesse vabatsooni vahetult mere- või õhuteed mööda;
  3) vabatsooni vahetult maismaad mööda tolliterritooriumi muud osa läbimata, kui vabatsoon külgneb Eesti ja välisriigi vahelise riigipiiri või ajutise kontrolljoonega.

  (2) Isik, kes on võtnud vastutuse kauba veo eest pärast selle tolliterritooriumile toimetamist, sealhulgas pärast ümberlaadimist, vastutab ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud kohustuse täitmise eest.

  (3) Väljaspool tolliterritooriumi olevat kaupa, mis välislepingu alusel võib kuuluda tollikontrolli alla, käsitatakse tolliterritooriumile toimetatud kaubana.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatuga ei välistata reisija liikumist, postisaadetise edastamist või majanduslikult ebaolulist liiklust reguleerivate sätete kohaldamist, kui sellega ei raskendata oluliselt tollikontrolli teostamist või ei muudeta seda võimatuks.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata kaubale, mis läbib Eesti territoriaalvett või õhuruumi vee- või õhusõiduki pardal, kui selle kauba sihtkoht ei ole Eesti.

  (6) Kauba edasitoimetamisel tekkida võiva tollivõla tasumise kindlustamiseks võib isikult nõuda tolli rahuldava tagatise esitamist.

  (7) Kauba sisseveol tolliformaalsuste teostamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 65.  Ettenägematu olukord

  (1) Ettenägematu olukord on loodusõnnetuse, katastroofi või muu vääramatu jõu tagajärjel või muudel isiku tahtest sõltumatutel asjaoludel kommertsveokis või ehitises olevat kaupa kahjustav sündmus või selle sündmuse toimumise tõenäosus.

  (2) Kui ettenägematu olukorra tagajärjel ei ole käesoleva seadustiku § 64 lõikes 1 ettenähtud kohustust võimalik täita, teatab kohustatud isik ettenägematust olukorrast viivitamatult tollile. Kauba hävimise või kahjustumise korral peab kohustatud isik tollile teatama kauba hävimise koha või säilinud kauba täpse asukoha, olles eelnevalt rakendanud vajalikke meetmeid selle puutumatuse tagamiseks.

  (3) Kui käesoleva seadustiku § 64 lõikes 5 nimetatud vee- või õhusõiduk on ettenägematu olukorra tagajärjel sunnitud ajutiselt randuma või maanduma tolliterritooriumil ja § 64 lõikes 1 ettenähtud kohustuse täitmine ei ole võimalik, teatab selle vee- või õhusõiduki tolliterritooriumile toonud isik või tema nimel tegutsev isik ettenägematust olukorrast viivitamatult tollile.

  (4) Toll määrab meetmed, mida rakendatakse tollijärelevalve võimaldamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kauba ja lõikes 3 nimetatud vee- või õhusõiduki pardal oleva kauba üle ning vajaduse korral selle edasitoimetamise tagamiseks tolli määratud tolliasutusse või mujale tolli määratud või aktsepteeritud kohta.

9. peatükk KAUBA ESITAMINE TOLLILE 

§ 66.  Kauba tollile esitamise kord

  Kaup, mis vastavalt käesoleva seadustiku § 64 lõike 1 punktile 1 on saabunud tolli määratud tolliasutusse või mujale tolli määratud või aktsepteeritud kohta, esitatakse tollile. Kauba esitab tollile isik, kes tõi kauba tolliterritooriumile või kes on võtnud vastutuse kauba veo eest pärast selle tolliterritooriumile toimetamist.

§ 67.  Erandid kauba tollile esitamise korrast

  Käesoleva seadustiku §-s 66 sätestatuga ei välistata nende sätete kohaldamist, mis seonduvad:
  1) reisijaga kaasas oleva kaubaga;
  2) postisaadetises tolliterritooriumile toimetatud kaubaga;
  3) tolliprotseduurile deklareeritud, kuid tollile esitamata kaubaga.

§ 68.  Toimingud tollile esitatud kaubaga

  (1) Pärast kauba tollile esitamist võib selle tolli loal tollikäitlusviisi määramiseks läbi vaadata või sellest proove ja näidiseid võtta. Tolli luba antakse vastava kirjaliku taotluse alusel isikule, kellel on kohustus kaubale tollikäitlusviis määrata. Proovid ja näidised deklareeritakse kaubast eraldi või koos kaubaga.

  (2) Asjaomase isiku poolt kauba läbivaatuse ning sellest proovide ja näidiste võtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

10. peatükk ÜLDDEKLARATSIOON JA TOLLILE ESITATUD KAUBA MAHALAADIMINE 

§ 69.  Ülddeklaratsiooni esitamine

  Tollile esitatakse käesoleva seadustiku § 66 kohaselt esitatud kauba kohta ülddeklaratsioon, arvestades §-s 71 sätestatut. Ülddeklaratsioon esitatakse koos kauba tollile esitamisega. Toll võib lubada ülddeklaratsiooni esitada hiljemalt kauba tollile esitamise päevale järgneval esimesel tööpäeval.

§ 70.  Ülddeklaratsiooni vorm ja esitaja

  (1) Ülddeklaratsioon sisaldab üldisi andmeid kauba kohta. Toll võib lubada rahvusvahelise kaubaveo või transiidi dokumendi esitamist ülddeklaratsioonina, kui see sisaldab kauba identifitseerimiseks vajalikke andmeid.

  (2) Ülddeklaratsiooni esitab:
  1) isik, kes tõi kauba tolliterritooriumile või kes on võtnud vastutuse kauba veo eest pärast selle tolliterritooriumile toimetamist;
  2) isik, kelle nimel käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikud tegutsevad.

  (3) Ülddeklaratsioonina kasutatavate dokumentide loetelu kehtestatakse kauba sisseveol tolliformaalsuste teostamise korras.

§ 71.  Ülddeklaratsiooni esitamise nõudest loobumine

  Kui enne käesoleva seadustiku §-s 69 nimetatud tähtaja möödumist teostatakse kaubale tollikäitlusviisi määramiseks vajalikud tolliformaalsused, võib toll loobuda ülddeklaratsiooni esitamise nõudest, kui sellega ei raskendata oluliselt tollikontrolli teostamist või ei muudeta seda võimatuks ega piirata reisijaga kaasas oleva kauba ning postisaadetises tolliterritooriumile toimetatud kaubaga seonduvate sätete kohaldamist.

§ 72.  Kauba mahalaadimise kord

  (1) Kaup laaditakse veokilt maha või teisele veokile ainult tolli loal tolli määratud või aktsepteeritud kohas. Luba ei nõuta, kui veok või kaup on otseses ohus ja kogu kaup või osa sellest tuleb viivitamatult maha laadida. Sellisest olukorrast teatatakse viivitamatult tollile.

  (2) Kauba ja seda vedava veoki kontrollimiseks on tollil õigus igal ajal nõuda kauba vedu tolli määratud või aktsepteeritud kohta, kauba maha-, peale- ja ümberlaadimist, pakendite parandamist ja avamist, ümberpakkimist, ruumide, mahutite ja muude hoidlate avamist, samuti veoki ümberpaigutamist.

  (3) Ülddeklaratsiooni esitanud isik peab tagama kauba, mille kohta on esitatud ülddeklaratsioon ja mida ei ole veokilt maha laaditud, puutumatuse kuni sellele tollikäitlusviisi määramiseni.

  (4) Isik, kelle valduses on kaup pärast mahalaadimist ja kes soovib selle asukohta muuta või seda ladustada, peab tagama kauba puutumatuse.

§ 73.  Kauba asukoha muutmise keeld

  Tolliterritooriumile toimetatud kaupa ei tohi tolli loata kauba asukohast ära viia.

11. peatükk KAUBA AJUTINE LADUSTAMINE 

§ 74.  Ajutise ladustamise sisu

  Tollile esitatud kaup loetakse pärast esitamist kuni sellele tollikäitlusviisi määramiseni ajutiselt ladustatuks.

§ 75.  Ajutise ladustamise tingimused

  (1) Ajutiselt ladustatud kaupa võib hoida tolli poolt aktsepteeritud tolliterminalis või hoiukohas tollieeskirjades ettenähtud tingimustel. Tolliterminalis võivad kaupa ajutiselt ladustatuna hoida kõik kaupa tolliterritooriumile toimetavad isikud, hoiukoht on ette nähtud ainult kindlaksmääratud kasutajale. Toll võib kauba valdajalt nõuda tagatist, et kindlustada käesoleva seadustiku §-de 241 ja 242 alusel tekkida võiva tollivõla tasumine.

  (2) Tolliterminali või hoiukoha pidaja on Eesti isik. Tolliterminali või hoiukoha pidamise loa väljastab ja tunnistab kehtetuks Tolliamet või tema poolt volitatud tolliasutus.

  (3) Tolliamet või tema poolt volitatud tolliasutus keeldub tolliterminali või hoiukoha pidamise loa väljastamisest, kui:
  1) käesoleva seadustiku § 18 lõikes 2 sätestatud tingimused ei ole täidetud;
  2) tolliterminal või hoiukoht ei vasta tollieeskirjades ettenähtud nõuetele;
  3) hoiukoha loa taotleja on teostanud kauba sissevedu vähem kui ühe kalendriaasta jooksul enne taotluse esitamise päeva.

  (4) Tolliamet või tema poolt volitatud tolliasutus võib peatada tolliterminali või hoiukoha pidamise loa kehtivuse kuni kaheks kalendrikuuks ja määrata peatamise aluseks olnud asjaolude kõrvaldamiseks või tolli nõudmiste täitmiseks tähtaja, kui:
  1) tolliterminali või hoiukoha pidajal on loa kehtivuse peatamise päevale eelnenud kuue kalendrikuu jooksul korduvalt olnud käesoleva seadustiku § 284 lõikes 3 või 4 nimetatud tollieeskirjade rikkumisi;
  2) tolliterminali või hoiukoha pidajal on impordi- või ekspordimaksude osas maksuvõlg;
  3) loa taotlemisel esitatud andmed ei ole tõesed;
  4) kauba puutumatus ei ole tagatud;
  5) tolliterminali või hoiukoha pidajal esineb töökorralduse või kauba hoiutingimuste rikkumisi;
  6) tolliterminali või hoiukoha pidajal ei ole tolli rahuldavat tagatist.

  (5) Tolliterminali või hoiukoha pidamise luba tunnistatakse kehtetuks tolliterminali või hoiukoha pidaja kirjaliku taotluse alusel või tolli algatusel. Tolliamet või tema poolt volitatud tolliasutus võib loa kehtetuks tunnistada, kui:
  1) tolliterminali või hoiukoha pidajal on loa kehtetuks tunnistamise päevale eelnenud kuue kalendrikuu jooksul korduvalt olnud käesoleva seadustiku § 284 lõikes 3 või 4 nimetatud tollieeskirjade rikkumisi;
  2) tolliterminali või hoiukoha pidaja ei ole tähtajal kõrvaldanud asjaolusid, mis olid loa kehtivuse peatamise aluseks.

  (6) Tolliterminali või hoiukoha pidaja peab kauba üle pidama arvestust tollieeskirjades ettenähtud korras. Kaup tuleb kanda arvestusse kohe, kui see saabub tolliterminali või hoiukohta. Tollil on õigus igal ajal kontrollida ajutiselt ladustatud kaupa ja selle kaubaga seotud dokumente.

  (7) Tolliterminali või hoiukoha pidaja vastutab kauba puutumatuse ja arvestuse täpsuse eest, kui ta ei tõenda, et arvestuse ebatäpsus tekkis kauba ladustaja süül.

  (8) Tolliterminali või hoiukoha pidamise loa väljastamise ja kehtetuks tunnistamise ning ajutiselt ladustatud kauba hoidmise korra kehtestab rahandusminister määrusega.

§ 76.  Toimingud ajutiselt ladustatud kaubaga

  Ajutiselt ladustatud kaubaga võib teha ainult neid toiminguid, mis on vajalikud kauba säilimiseks, muutmata selle välimust või tehnilisi näitajaid, välja arvatud käesoleva seadustiku §-s 68 nimetatud juhtudel.

§ 77.  Tolli tegevus, kui ajutiselt ladustatud kaubale ei ole tollikäitlusviisi määratud

  (1) Kui kaubale tollikäitlusviisi määramiseks vajalikke tolliformaalsusi ei ole selleks kohustatud isiku süül teostatud käesoleva seadustiku §-s 83 nimetatud tähtaegade jooksul, kohaldatakse kaubale §-s 108 sätestatut.

  (2) Kauba valdaja on tolli nõudmisel kohustatud oma vastutusel ja kulul hoidma kaupa enda valduses või korraldama kauba toimetamise mujale tolli määratud või aktsepteeritud kohta.

12. peatükk TRANSIIDI TOLLIPROTSEDUURIL OLEVA KAUBA SUHTES KOHALDATAVAD SÄTTED 

§ 78.  Transiidi tolliprotseduuril olevale kaubale mittekohaldatavad sätted

  Kui tolliterritooriumile toimetatakse transiidi tolliprotseduuril olev kaup, ei kohaldata sellele käesoleva seadustiku §-s 64 sätestatut, välja arvatud nimetatud paragrahvi lõike 1 punkt 1, samuti §-des 65-77, 82 ja 83 sätestatut.

§ 79.  Transiidi tolliprotseduuril olevale välisriigi kaubale kohaldatavad sätted

  Kui transiidi tolliprotseduuril olev välisriigi kaup on saabunud sihttolliasutusse tolliterritooriumil ja see on tollile esitatud vastavalt transiidi tolliprotseduuri reguleerivatele sätetele, kohaldatakse kaubale käesoleva seadustiku §-des 69-77, 82 ja 83 sätestatut.

13. peatükk MUUD SÄTTED 

§ 80.  Muud toimingud tollile esitatud kaubaga

  (1) Kauba valdaja taotluse alusel võib toll võtta esitatud kauba kuni tollikäitlusviisi määramiseni hoiule.

  (2) Kauba valdaja kirjaliku põhjendatud taotluse alusel, mis on kooskõlastatud kauba omanikuga, võib toll korraldada temale esitatud kauba hävitamise tollijärelevalve all vastavalt käesoleva seadustiku §-le 216.

§ 81.  Tolli tegevus, kui kaup on tolliterritooriumile toimetatud ebaseaduslikult või on tollile esitamata

  Kui toll teeb kindlaks, et kaup on tolliterritooriumile toimetatud ebaseaduslikult või on tollile esitamata, peab ta kauba kinni vastavalt käesoleva seadustiku §-s 292 sätestatule.

14. peatükk TOLLILE ESITATUD KAUBALE TOLLIKÄITLUSVIISI MÄÄRAMISE KOHUSTUS 

§ 82.  Välisriigi kaubale tollikäitlusviisi määramine

  Tollile esitatud välisriigi kaubale määratakse sellele käesolevas seadustikus ettenähtud tollikäitlusviis.

§ 83.  Tollikäitlusviisi määramise kohustuse täitmise tähtajad

  (1) Kui kauba kohta on esitatud ülddeklaratsioon, tuleb kaubale tollikäitlusviisi määramiseks vajalikud tolliformaalsused teostada:
  1) mereteed mööda veetava kauba korral 45 kalendripäeva jooksul ülddeklaratsiooni esitamise päevast arvates;
  2) muul viisil veetava kauba korral 20 kalendripäeva jooksul ülddeklaratsiooni esitamise päevast arvates.

  (2) Toll võib põhjendatud juhul määrata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtajast lühema tähtaja või ülddeklaratsiooni esitanud isiku kirjaliku taotluse alusel tähtaega kuni 45 kalendripäeva võrra pikendada.

V. osa  

TOLLIKÄITLUSVIISID

15. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 84.  Tollikäitlusviisi määramine

  (1) Kaubale võib igal ajal, sõltumata selle liigist ja kogusest, samuti päritolu-, lähte- või sihtriigist, määrata vastavalt kehtestatud tingimustele tollikäitlusviisi, kui tollieeskirjades ei ole ette nähtud teisiti.

  (2) Kaubale tollikäitlusviisi määramine toimub tolliformaalsuste käigus.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatuga ei välistata nende keeldude või piirangute rakendamist, mis on põhjendatud kõlbluse, avaliku korra või julgeoleku seisukohalt või on vajalikud inimeste või loomade elu ja tervise, taimede seisundi, kunsti-, ajaloo- või arheoloogiliste väärtuste või intellektuaalse omandi kaitsmiseks.

  (4) Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada tollikäitlusviisi määramiseks vajalikud tolliformaalsuste korrad.

§ 85.  Tollikontrolli teostamine

  (1) Tolliterritooriumile ja sealt välja lubatakse toimetada kaupa, mille sisse- ja väljavedu ei ole keelatud. Sisse- ja väljaveokeeld laieneb ka transiitveoks võetud kaubale.

  (2) Teatud liiki kauba sisse- ja väljaveol vastavat valdkonda reguleeriva seaduse alusel nõutav luba (edaspidi eriluba) esitatakse tolliformaalsuste käigus. Eriloa nõue laieneb transiitveoks võetud kaubale, kui eriloa nõude kehtestaja ei ole määranud teisiti.

  (3) Tollil on õigus tollikontrolli teostamiseks kaasata eksperte. Ekspertiisikulud kannab toll, kui tollieeskirjades ei ole ette nähtud teisiti.

  (4) Tollikontroll ei tohi ohustada inimeste või loomade elu ja tervist, taimede seisundit, samuti kahjustada kontrollitavat kaupa ning keskkonda. Tollikontrolli teostatakse põhjendamatute viivitusteta.

  (5) Kauba, veoki, isiklike asjade või reisija läbivaatuse korral vormistatakse läbivaatuse tulemuste kohta akt kahes eksemplaris, millest üks eksemplar antakse asjaomasele isikule, teine jääb tollile.

  (6) Tollil on õigus saada tolliterminalis, tollilaos, vabatsoonis, vabalaos, postiteenuse osutaja asukohas, samuti sadamas, lennu- ja raudteejaamas või teistes transpordisõlmedes nende seaduslikult valdajalt või omanikult, kui omanik ei ole valdaja, tollikontrolli teostamiseks vajalikud tööohutus- ja töötervishoiunõuete kohased ruumid, võimaluse korral sisustatud bürooruumid, ning sidevahendid tasuta kasutamiseks. Sideteenuste eest tasub toll.

  (7) Kaubakoguste mõõtmist tollikontrolli käigus võib teostada Eestis asutatud juriidiline isik, kes on mõõteseaduse (RT I 1994, 71, 1224; 2000, 71, 442) kohaselt akrediteeritud või tunnistatud erialaselt pädevaks asjassepuutuvas mõõtevaldkonnas.

  (8) Deklarant on kohustatud vastavalt tollieeskirjadele ja nendes nimetatud juhtudel tollikontrolli käigus oma kulul korraldama kaubakoguste mõõtmise käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud isiku poolt ja esitama tollile mõõtmise tulemusi kajastava dokumendi. Kaubakoguste mõõtmise tulemuste vormistamise korra ning vastavate kaupade ja juhtude loetelu, mille korral tollikontrolli käigus toimub kaubakoguste mõõtmine, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

16. peatükk TOLLIPROTSEDUURID 

1. jagu Kauba suhtes tolliprotseduuri rakendamine 

1. jaotis Tolliformaalsuste teostamine 

§ 86.  Tollideklaratsiooni esitamine

  (1) Selle kauba kohta, mille suhtes soovitakse rakendada tolliprotseduuri, tuleb esitada tolliprotseduurile vastav tollideklaratsioon.

  (2) Ekspordi, välistöötlemise, transiidi või tolliladustamise tolliprotseduurile deklareeritud Eesti kaup on tollijärelevalve all alates tollideklaratsiooni aktsepteerimisest kuni kauba tolliterritooriumilt väljatoimetamiseni, hävitamiseni tollijärelevalve all vastavalt käesoleva seadustiku §-le 216 või tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamiseni.

  (3) Tollideklaratsioon esitatakse juhul, kui kaubasaadetise tolliväärtus ületab 1000 krooni ja kui tollieeskirjades ei ole ette nähtud teisiti. Tollideklaratsioon esitatakse alati, kui eelnevalt on kaubale määratud tollikäitlusviis. Tollideklaratsiooni võib esitada ka juhul, kui kaubasaadetise tolliväärtus ei ületa 1000 krooni. Kaubasaadetisena käsitatakse kaupa, mis saadetakse samaaegselt samast lähteriigist või -kohast sama kommertsveokiga samalt saatjalt samale saajale samasse sihtkohta.

  (4) Eriluba nõudva kauba korral esitatakse tollideklaratsioon, kui eriloa nõude kehtestaja ei ole määranud teisiti.

  (5) Isik, kellel on tollipiiri ületades kaasas valuutat, mille väärtus ületab 80 000 krooni, esitab tollile tollideklaratsiooni. Kui üle tollipiiri toimetatava valuuta väärtus ületab 200 000 krooni, esitatakse täiendavalt tollideklaratsioonile ka dokument selle valuuta päritolu kohta. Valuutavahetuspunkti tõendit ei aktsepteerita valuuta päritolu tõendava dokumendina.

§ 87.  Tolliasutuste pädevus

  (1) Tolliasutuste pädevuse tolliformaalsuste teostamisel määrab Tolliameti peadirektor.

  (2) Tolliformaalsused teostatakse Tolliameti peadirektori määratud kohas ja ajal.

  (3) Ettenägematus olukorras lahendab tolliasutus tolliformaalsuste küsimused iseseisvalt, lähtudes konkreetsest olukorrast ja riiklikest huvidest.

§ 88.  Tollideklaratsiooni esitamise viisid

  (1) Tollideklaratsioon esitatakse kirjalikult või elektroonilise andmetöötlussüsteemi kaudu.

  (2) Tollideklaratsiooni esitamiseks loetakse ka suuline deklareerimine või muu toiming, millega kauba valdaja väljendab vastavalt tollieeskirjadele soovi kauba suhtes tolliprotseduuri rakendada.

2. jaotis Kirjalikud ja muul viisil esitatud tollideklaratsioonid 

§ 89.  Tollideklaratsiooni vorm ja lisadokumendid

  (1) Kirjalik tollideklaratsioon esitatakse ettenähtud vormi kohaselt. Tollideklaratsioon peab olema allkirjastatud deklarandi poolt ja sisaldama tolliprotseduuri rakendamiseks vajalikke andmeid.

  (2) Tollideklaratsioonile lisatakse kõik tollieeskirjades tolliprotseduuri rakendamiseks ettenähtud dokumendid.

  (3) Tollideklaratsiooni vormid ja tollideklaratsiooni täitmise juhendi kehtestab rahandusminister määrusega.

§ 90.  Tollideklaratsiooni aktsepteerimine

  (1) Toll aktsepteerib käesoleva seadustiku § 89 kohaselt esitatud tollideklaratsiooni viivitamatult, kui on tagatud kauba, mille kohta tollideklaratsioon on vormistatud, esitamine tollile.

  (2) Tollideklaratsiooni number ja aktsepteerimise kuupäev märgitakse deklaratsioonile.

  (3) Tollideklaratsiooni aktsepteerimisel kontrollib toll isikusamasust, isiku volitusi ja õigust konkreetse kauba kohta tollideklaratsiooni esitada.

  (4) Tollideklaratsiooni esitamise ja aktsepteerimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 91.  Tollideklaratsiooni esitaja

  (1) Käesoleva seadustiku §-s 7 sätestatut arvestades võib tollideklaratsiooni esitada isik, kellel on võimalik kaup pädevale tolliasutusele esitada.

  (2) Kui tollideklaratsiooni aktsepteerimisega kaasnevad isikule kohustused, peab tollideklaratsiooni esitama nimetatud isik või tegema seda tema esindaja. Üldjuhul on nimetatud isikuks kauba valdamist tõendavatel dokumentidel märgitud saaja kauba sisseveol ja saatja kauba väljaveol.

  (3) Deklarant peab olema Eesti isik.

  (4) Deklarant ei pea tollieeskirjades ettenähtud juhtudel olema Eesti isik, kui ta:
  1) esitab transiidi või ajutise importimise tollideklaratsiooni;
  2) deklareerib kaupa juhuslikult ja toll ei pea vajalikuks, et deklarant oleks Eesti isik.

  (5) Deklarant ja kaudse esindamise korral ka isik, kelle eest tollideklaratsioon esitati, vastutavad deklareeritud andmete täielikkuse ja õigsuse ning esitatud dokumentide autentsuse eest, samuti kauba vastavuse eest tollideklaratsioonile.

§ 92.  Deklareeritud andmete muutmine

  Deklarandil on tema enda taotluse alusel õigus deklareeritud andmeid muuta pärast tollideklaratsiooni aktsepteerimist, kuid enne kauba vabastamist. Muudatus ei tohi tollideklaratsiooni laiendada kaubalt, mille kohta tollideklaratsioon esialgselt esitati, teisele kaubale. Muudatust ei lubata teha pärast seda, kui toll on:
  1) teatanud deklarandile, et ta kavatseb kauba läbi vaadata;
  2) tuvastanud, et deklareeritud andmed on ebaõiged;
  3) kauba vabastanud.

§ 93.  Aktsepteeritud tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamine enne kauba vabastamist

  (1) Aktsepteeritud tollideklaratsioon tunnistatakse enne kauba vabastamist kehtetuks deklarandi kirjaliku taotluse alusel või tolli algatusel.

  (2) Toll tunnistab aktsepteeritud tollideklaratsiooni enne kauba vabastamist deklarandi kirjaliku taotluse alusel kehtetuks, kui deklarant tõendab, et kaup deklareeriti selles tollideklaratsioonis nimetatud tolliprotseduurile ekslikult või selle tolliprotseduuri rakendamine kauba suhtes ei ole enam põhjendatud. Kui toll on deklarandile teatanud kavatsusest kaup läbi vaadata, ei aktsepteerita tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise taotlust enne läbivaatuse lõpetamist.

  (3) Toll tunnistab aktsepteeritud tollideklaratsiooni enne kauba vabastamist kehtetuks, kui aktsepteeritud tollideklaratsiooni kontrollimise tulemusena selgub, et kauba suhtes ei ole võimalik taotletud tolliprotseduuri rakendada või tolliprotseduuri ei ole rakendatud ja deklarant ei ole ettenähtud tähtaja jooksul taotlenud tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamist.

  (4) Tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamine ei välista tollieeskirjade rikkumise eest ettenähtud karistuse kohaldamist.

§ 94.  Tolliprotseduuri reguleerivate tollieeskirjade kohaldamise kuupäev

  Tolliprotseduuri reguleerivate tollieeskirjade kohaldamise kuupäev on tollideklaratsiooni aktsepteerimise kuupäev, välja arvatud käesoleva seadustiku § 116 lõikes 1 nimetatud juhul.

§ 95.  Aktsepteeritud tollideklaratsiooni kontrollimine

  Aktsepteeritud tollideklaratsiooni kontrollimiseks on tollil õigus:
  1) kontrollida tollideklaratsiooni ja sellele lisatud dokumentide omavahelist vastavust;
  2) nõuda, et deklarant esitaks täiendavalt muid asjassepuutuvaid dokumente;
  3) teostada kauba läbivaatust ja võtta sellest analüüsimiseks või muuks uurimiseks proove ja näidiseid.

§ 96.  Kauba läbivaatus ning proovide ja näidiste võtmine

  (1) Kauba läbivaatus toimub tolli määratud kohas ja ajal. Deklarandi kirjaliku taotluse alusel võib kauba läbivaatus toimuda ka tolliteenusena teises kohas ja teisel ajal, kusjuures sellega seotud kulud kannab deklarant.

  (2) Deklarant toimetab kauba ise või korraldab selle toimetamise oma kulul ja vastutusel kohta, kus see läbi vaadatakse ning sellest proove ja näidiseid võetakse, samuti korraldab vajalikud toimingud läbivaatuseks ning proovide ja näidiste võtmiseks. Kui deklarant keeldub nimetatud toimingute tegemisest, teeb seda tema kulul toll.

  (3) Deklarandil on õigus viibida kauba läbivaatuse ning sellest proovide ja näidiste võtmise juures. Tolli nõudmisel peab deklarant või tema esindaja viibima kauba läbivaatuse ning sellest proovide ja näidiste võtmise juures, et osutada läbivaatusel ning proovide ja näidiste võtmisel tollile vajalikku abi.

  (4) Toll ei ole kohustatud proovide ja näidiste eest mitte mingil kujul hüvitist maksma, kuid ta kannab proovide ja näidiste analüüsimise või muu uurimise kulud. Võetavate proovide ja näidiste kogus ei tohi olla nendeks toiminguteks vajalikust suurem.

  (5) Proovide ja näidiste analüüsimise, uurimise ja muu sellise käsitlemise tulemustest teavitab toll deklaranti posti teel või elektrooniliselt. Kasutamata proovid ja näidised või nende ülejäägid tagastatakse deklarandile tema soovil.

  (6) Tolli poolt kauba läbivaatuse ning sellest proovide ja näidiste võtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 97.  Kauba osaline läbivaatus

  (1) Kui läbi vaadatakse ainult osa deklareeritud kaubast, kehtivad osalise läbivaatuse tulemused kogu deklareeritud kauba suhtes.

  (2) Kui deklarant leiab, et osalise läbivaatuse tulemused ei saa kehtida kogu deklareeritud kauba suhtes, võib ta taotleda kauba täiendavat läbivaatust.

  (3) Kui tollideklaratsiooni vormil on deklareeritud mitu eri kaupa, loetakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaldamisel, et iga kaupa käsitlevad andmed moodustavad eraldi tollideklaratsiooni.

§ 98.  Tollideklaratsiooni kontrollimise tulemuste kasutamine

  (1) Tollideklaratsiooni kontrollimise tulemusi kasutatakse kauba suhtes rakendatavat tolliprotseduuri reguleerivate tollieeskirjade kohaldamiseks.

  (2) Kui tollideklaratsiooni ei kontrollita, kohaldatakse vastavaid tollieeskirju selles tollideklaratsioonis sisalduvate andmete alusel.

§ 99.  Veoki läbivaatus

  (1) Toll võib peatada veokeid ning teha tolliterritooriumile saabuvate, tolliterritooriumil viibivate ja sealt lahkuvate veokite läbivaatust.

  (2) Veokid, mis ületavad tollipiiri, on kohustatud peatuma seal asuvas tolliasutuses, selle puudumise korral suunduma kindlaksmääratud marsruudil peatumatult ettenähtud tolliasutusse. Sundpeatuse korral tuleb sellest teatada viivitamatult tollile või piirivalvele.

  (3) Sadama, postiteenuse osutaja, raudtee- ja lennujaama selleks määratud töötajad on kohustatud teatama tollile eelnevalt iga kommertsveoki saabumisest ja lahkumisest ning mitte lubama sisse- ja väljaveetava kauba maha-, peale- või ümberlaadimist tolli loata.

  (4) Toll võib kehtestada välisriigis registreeritud kommertsveoki tolliterritooriumil viibimise piiraja.

§ 100.  Isiklike asjade läbivaatus

  (1) Tolliametnikul on õigus nõuda tollipiiri ületavalt ja tollikontrolli tsoonis olevalt reisijalt isiklike asjade ja tollikontrollile allutatud valuuta ja väärtpaberite esitamist läbivaatuseks ning need läbi vaadata. Kontrollitav isik peab tolliametnikule ette näitama oma pagasi ja veoki ning pakkima pagasi tema korraldusel lahti.

  (2) Isiklike asjade läbivaatust tehakse nende omaniku või tema volitatud esindaja juuresolekul. Kui asjade omanikku ei ole võimalik kindlaks teha või kui ta keeldub läbivaatuse juures olemast, võib tolliametniku korraldusel ühe manuka juuresolekul isiklikke asju läbi vaadata ka nende omaniku või tema volitatud esindaja juuresolekuta.

  (3) Sadama või lennujaama transiitreisijate alal viibiva reisija isiklike asjade läbivaatust teeb tolliametnik juhul, kui on alust arvata, et tal on kaasas asju, mille sisse- või väljavedu on keelatud või on lubatud ainult eriloa alusel.

§ 101.  Reisija läbivaatus

  (1) Enne reisija läbivaatust võib temaga samast soost tolliametnik väliselt kombata läbivaadatava riideid, et teha kindlaks deklareerimisele kuuluva, kuid läbivaatuseks esitamata, keelatud või eriluba nõudva kauba olemasolu.

  (2) Kui on alust arvata, et tollipiiri ületav või tollikontrolli tsoonis viibiv reisija varjab tollikontrolli alla kuuluvat kaupa peidetuna oma kehal või kehas, võib tolliametniku korraldusel teha reisija läbivaatuse. Kui reisija läbivaatuse käigus avastatakse deklareerimisele kuuluv kaup, mida ei esitatud tollile, loetakse läbivaadatud reisija tegevus kauba ebaseaduslikuks üle tollipiiri toimetamiseks.

  (3) Reisija läbivaatuse teeb temaga samast soost tolliametnik eraldi ruumis ühe samast soost manuka juuresolekul. Kontrollitava reisija nõudmisel peab kontrollimise juures viibima tema poolt kohalviibijate seast valitud tunnistaja.

  (4) Enne reisija läbivaatust on tolliametnik kohustatud esitama kontrollitavale reisijale ametitõendi ja tutvustama talle reisija läbivaatuse korda.

  (5) Tolliametnikul on reisija läbivaatuse käigus õigus:
  1) nõuda reisijalt lahtirõivastumist ja kontrollida teda vaatluse teel;
  2) otsida läbi reisija riietusesemed;
  3) saata reisija raviasutusse kehasisese läbivaatuse tegemiseks tolliametniku juuresolekul, kui tolliametnikul on kahtlus kauba paiknemise suhtes reisija kehas.

  (6) Kontrollitav reisija peab seoses tekkinud kahtlustega võimalikult täpselt vastama temale esitatud küsimustele, samuti on ta kohustatud täitma tolliametniku korraldusi, mis on tehtud peidetud kauba avastamise eesmärgil. Välisriigi reisijal on õigus kasutada talle esitatavatele küsimustele vastamisel ja tolliametniku korralduste täitmisel tõlki.

§ 102.  Postisaadetise läbivaatus

  (1) Kaupa sisaldava välisriigist saabunud postisaadetise läbivaatus toimub postiteenuse osutaja asukohas enne selle väljastamist saajale, välisriiki lähetatava saadetise läbivaatus aga pärast selle vastuvõtmist või vastuvõtmise ajal.

  (2) Postisaadetises sisalduv kaup, mille sisse- või väljavedu on keelatud või on lubatud ainult eriloa alusel, kuid eriluba tollile ei esitata, tagastatakse selle saatjale tema kulul või erikonfiskeeritakse tolli poolt, informeerides sellest kauba saatjat.

§ 103.  Kauba identifitseerimine

  (1) Toll märgistab kauba selle hilisemaks identifitseerimiseks, kui see on vajalik tolliprotseduuri puhul ettenähtud tingimuste täitmise tagamiseks.

  (2) Identifitseerimisvahendeid võib eemaldada või hävitada ainult toll või seda tehakse tema loal, kui neid ei ole vaja kauba, kommertsveoki või ehitise kaitsmiseks eemaldada või hävitada ettenägematu olukorra tõttu.

§ 104.  Tollitõkendid

  (1) Tollitõkend on plomm, pitser või muu tõkend, mille tolliametnik on paigaldanud kaubale, kommertsveokile või ehitisele nende puutumatuse tagamiseks. Ühele objektile võib panna mitu tollitõkendit.

  (2) Tollitõkendiga kaitstud kommertsveoki või ehitise ja seal asuva kauba puutumatuse ning tollitõkendi rikkumatuse eest vastutab selle kommertsveoki või ehitise valdaja. Tollitõkendi eemaldamine tolli loata on keelatud. Tollitõkendi võib tolli loata eemaldada kommertsveokis veetava või ehitises hoitava kauba säilimise tagamiseks ettenägematus olukorras.

  (3) Toll võib aktsepteerida teise isiku või välisriigi tolli- või muu pädeva asutuse pandud tõkendeid. Tolli aktsepteeritud tõkend on samaväärne tema pandud tõkendiga.

  (4) Tollil on õigus nõuda asjaomase isiku juuresolekut tollitõkendi panemisel ja eemaldamisel tolliametniku poolt.

  (5) Tollitõkend peab olema pandud nii, et seda rikkumata või kommertsveokile või ehitisele sissemurdmisjälgi jätmata ei ole juurdepääs kaubale võimalik. Tollitõkendi paigaldamise viis peab välistama selle eemaldamise tõkendit rikkumata. Tollitõkendi panemise kohta teeb tolliametnik ettenähtud dokumendile märke.

  (6) Tollitõkendi purunemisest või kaotsiminekust, samuti sissemurdmisjälgedest või muudest kahjustustest tollitõkendiga kaitstud kommertsveokil või ehitisel peab kommertsveoki või ehitise valdaja viivitamatult tollile teatama.

  (7) Tollitõkendite panemise ja eemaldamise korra ning nõuded tollitõkendiga kaitstavale kommertsveokile ja ehitisele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 105.  Kauba seisundi ja ohutuse kontroll

  (1) Õigusaktidega ettenähtud toiminguid tolliterritooriumile ja sealt välja toimetatava kauba seisundi kindlakstegemiseks ning selle ohutuse määramiseks inimeste, loomade, taimede ja keskkonna suhtes teostavad vastavad kontrolliasutused koostöös tolliga.

  (2) Deklarant esitab tolliformaalsuste käigus tollile kauba kohta õigusaktidega ettenähtud nõuetele vastavuse dokumendi või märgistuse.

  (3) Kui toll leiab vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile deklareeritud kauba kontrollimisel, et kaup on kasutamisel ilmselgelt ohtlik inimese tervisele või varale või kaubal puudub õigusaktidega ettenähtud nõuetele vastavuse dokument või märgistus või seadusega sätestatud järelevalveametniku kirjalik otsus kaubasaadetise nõuetele vastavuse kohta, ei vabasta toll kaupa ja teatab juhtumist viivitamatult turujärelevalveasutusele.

  (4) Kui kolme tööpäeva jooksul turujärelevalveasutusele teatamise päevast arvates ei ole tollile teatatud vabastamata kauba suhtes rakendatud sobivast meetmest või turujärelevalveasutus leiab, et asjassepuutuv kaup ei kujuta ohtu inimese tervisele või varale ja seda ei peeta tooteohutust reguleerivaid õigusakte rikkuvaks, rakendatakse vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri.

§ 106.  Kauba vabastamine

  (1) Toll vabastab kauba viivitamatult, välja arvatud käesoleva seadustiku §-s 107 nimetatud juhtudel, kui tollideklaratsioonis sisalduvad andmed on kontrollitud või on loobutud nende kontrollimisest eeldusel, et tingimused kauba suhtes tolliprotseduuri rakendamiseks on täidetud.

  (2) Kogu ühe tollideklaratsiooniga deklareeritud kaup vabastatakse samal ajal. Kui tollideklaratsiooni vormil on deklareeritud mitu eri kaupa, loetakse käesoleva lõike kohaldamisel, et iga kaupa käsitlevad andmed moodustavad eraldi tollideklaratsiooni.

  (3) Kauba vabastamine ei välista selle jätmist tollijärelevalve alla, kui see on ette nähtud kaubale rakendatavat tolliprotseduuri reguleerivates tollieeskirjades.

§ 107.  Kauba vabastamine tollivõla tekkimise korral

  (1) Kui tollideklaratsiooni aktsepteerimise tulemusena tekib tollivõlg, vabastatakse tollideklaratsioonis nimetatud kaup juhul, kui tollivõlast tulenev maksusumma on tasutud või tollivõla tasumise kindlustamiseks on esitatud tagatis.

  (2) Kui toll nõuab tagatise esitamist vastavalt kauba suhtes rakendatavat tolliprotseduuri reguleerivatele tollieeskirjadele, ei lubata selle kauba suhtes tolliprotseduuri rakendada enne tagatise esitamist.

§ 108.  Erikonfiskeerimisele kuuluv kaup

  (1) Erikonfiskeerimisele käesoleva seadustiku § 287 lõikes 7 sätestatud korras kuulub:
  1) kaup, mida ei saa vabastada, sest kauba läbivaatust ei ole tolli määratud tähtaja jooksul võimalik teha või ei saa seda jätkata deklarandi süülisest tegevusest või tegevusetusest johtuvatel põhjustel või dokumente, mis tuleb esitada enne tolliprotseduuri rakendamist, ei ole esitatud või impordi- või ekspordimaksud ei ole tasutud või tagatist ei ole esitatud ettenähtud tähtaja jooksul või kauba sisse- ja väljaveo suhtes kehtivad keelud;
  2) kaup, mida ei ole 30 kalendripäeva jooksul selle vabastamise päevast arvates tollilt välja nõutud.

  (2) Toll teatab kirjalikult deklarandile oma kavatsusest kaup erikonfiskeerida ja määrab tähtaja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks. Kaupa ei erikonfiskeerita, kui deklarant kõrvaldab puudused tähtajal või avaldab soovi kaup tolliterritooriumilt taasväljavedada.

§ 109.  Lihtsustatud tollideklaratsioonid

  (1) Tolliformaalsuste lihtsustamiseks võib toll vastava kirjaliku taotluse alusel lubada järgmiste lihtsustatud tollideklaratsioonide esitamist:
  1) käesoleva seadustiku §-s 89 nimetatud tollideklaratsioonist vastavalt tollieeskirjadele välja jätta tolliprotseduuri rakendamiseks vajalikud andmed või mitte lisada tollideklaratsioonile mõnda tolliprotseduuri rakendamiseks ettenähtud dokumenti (edaspidi osaliselt täidetud tollideklaratsioon);
  2) käesoleva seadustiku §-s 89 nimetatud tollideklaratsiooni asemel esitada mõne teise äri- või haldusdokumendi, millega kaasneb taotlus rakendada kauba suhtes tolliprotseduuri;
  3) deklareerida kaupa tolliprotseduurile arvestuskande tegemisega, kusjuures toll võib loobuda nõudest, et deklarant esitaks kauba tollile.

  (2) Osaliselt täidetud tollideklaratsioon, äri- või haldusdokument või arvestuskanne peab sisaldama kauba identifitseerimiseks vajalikke andmeid. Arvestuskande tegemise korral tuleb näidata kande tegemise kuupäev.

  (3) Deklarant esitab lihtsustatud tollideklaratsiooni kasutamisel tollieeskirjades ettenähtud korras üldise, perioodilise või kokkuvõtliku olemusega lisadeklaratsiooni.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lihtsustatud tollideklaratsioon ja lõikes 3 nimetatud lisadeklaratsioon on ühtne jagamatu dokument, mille aktsepteerimise kuupäevaks on lihtsustatud tollideklaratsiooni aktsepteerimise kuupäev. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul on arvestuskande tegemisel tollideklaratsiooni aktsepteerimisega võrdne õigusjõud.

  (5) Tolliamet või tema poolt volitatud tolliasutus keeldub lihtsustatud tollideklaratsiooni kasutamise loa andmisest, kui:
  1) käesoleva seadustiku § 18 lõikes 2 sätestatud tingimused ei ole täidetud;
  2) taotlus ei ole tolli rahuldavalt põhjendatud;
  3) isikul ei ole tolli rahuldavat tagatist.

  (6) Lihtsustatud tollideklaratsiooni kasutamise luba tunnistatakse kehtetuks loa omaniku kirjaliku taotluse alusel või tolli algatusel. Tolliamet või tema poolt volitatud tolliasutus võib loa kehtetuks tunnistada, kui:
  1) loa omanikul on loa kehtetuks tunnistamise päevale eelnenud kuue kalendrikuu jooksul olnud korduvalt käesoleva seadustiku § 284 lõikes 3 või 4 nimetatud tollieeskirjade rikkumisi;
  2) loa omanikul ei ole tolli rahuldavat tagatist;
  3) loa omanik on kantud karistusregistri seaduse (RT I 1997, 87, 1467; 1998, 111, 1830) kohaselt karistusregistrisse;
  4) loa omanik on rikkunud loa väljastamisel ettenähtud tingimusi.

  (7) Uue taotluse lihtsustatud tollideklaratsiooni kasutamiseks võib isik esitada kuue kalendrikuu möödumisel vastava loa kehtetuks tunnistamise päevast, kui luba on kehtetuks tunnistatud tolli algatusel.

  (8) Lihtsustatud tollideklaratsioonide esitamise juhud ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 110.  Muul viisil esitatud tollideklaratsioonid

  (1) Tollideklaratsiooni esitamisel elektroonilise andmetöötlussüsteemi kaudu, suulise deklareerimise või muu toiminguna järgitakse käesoleva seadustiku §-des 89-109 sätestatut nendele toimingutele omases ulatuses.

  (2) Tollideklaratsiooni esitamisel elektroonilise andmetöötlussüsteemi kaudu ei pea tolliprotseduuri rakendamiseks ettenähtud dokumente tollideklaratsioonile lisama, vaid need tuleb hoida tollile kättesaadavana.

  (3) Elektroonilise andmetöötlussüsteemi kaudu, suulise deklareerimise või muu toiminguna tollideklaratsiooni esitamise korra kehtestab rahandusminister määrusega.

3. jaotis Muud deklaratsioonid 

§ 111.  Reisija deklaratsioon

  (1) Reisija, kellel on tollipiiri ületades kaasas kaupa, mille tolliväärtus ületab 5000 krooni või mille kogus ületab maksuseadustega kehtestatud maksuvaba koguse, kaasa arvatud auhinnad ja kingitused, esitab tollile reisija deklaratsiooni, kui kauba üle tollipiiri toimetamisel ei peeta silmas kaubanduslikku eesmärki. Reisija deklaratsioon esitatakse väärtuselist piirmäära ületava kauba kohta. Maksuseadustega kehtestatud maksuvaba koguselise piirnormi alla kuuluva kauba väärtust ei arvata väärtuselise piirmäära hulka. Kaubanduslikul eesmärgil üle tollipiiri toimetatava kauba, reisijast eraldi liikuva pagasi ja kaubana tolliterritooriumile toimetatud sõiduki deklareerimisel kohaldatakse käesoleva seadustiku § 86 lõigetes 3 ja 4 sätestatut. Eksikombel ebaõigesse sihtpunkti saadetud pagasit käsitatakse selle Eestisse jõudmisel reisijaga koos liikuva pagasina.

  (2) Isiklikud asjad deklareerimisele ei kuulu, välja arvatud juhul, kui nende sisse- või väljaveoks on nõutav eriluba. Isiklikud asjad peavad olema vastavuses reisi kestuse ja eesmärgiga.

  (3) Eriluba vajava kauba, mille üle tollipiiri toimetamisel ei peeta silmas kaubanduslikku eesmärki, samuti eriluba vajavate isiklike asjade korral esitatakse reisija deklaratsioon, kui eriloa nõude kehtestaja ei ole määranud teisiti.

  (4) Reisija, kellel tollipiiri ületades ei ole kaasas deklareerimisele kuuluvat kaupa, deklareerib seda tollikontrolli tsooni sisenemisel tollile tollieeskirjade kohaselt suuliselt või vastava käitumisega.

  (5) Reisija kirjaliku taotluse alusel võib toll võtta kauba kuni 20 kalendripäevaks hoiule. Seda tähtaega võib toll reisija kirjaliku taotluse alusel põhjendatud juhul kuni 30 kalendripäeva võrra pikendada.

  (6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul ei ole reisija süül kaubale tollikäitlusviisi määramiseks vajalikke tolliformaalsusi teostatud, kohaldatakse kaubale käesoleva seadustiku §-s 108 sätestatut.

  (7) Reisijaga kaasas oleva kauba üle tollipiiri toimetamise korra ning reisija deklaratsiooni vormi ja reisija deklaratsiooni täitmise juhendi kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 112.  Postisaadetise deklaratsioon

  (1) Eestist väljasaadetava kaupa sisaldava rahvusvahelise postisaadetise kohta täidab saatja postisaadetise deklaratsiooni, mis lisatakse postisaadetisele.

  (2) Isikule saabuva või tema poolt väljasaadetava postisaadetise kohta, mille tolliväärtus ületab 1000 krooni või milles sisalduva kauba kogus ületab tollieeskirjadega kehtestatud piirnormi, esitatakse lisaks postisaadetise deklaratsioonile ka tollideklaratsioon. Tollieeskirjadega kehtestatud koguselise piirnormi alla kuuluva kauba väärtust ei arvestata väärtuselise piirmäära hulka.

4. jaotis Tollideklaratsiooni läbivaatus pärast kauba vabastamist 

§ 113.  Tollideklaratsiooni muutmine ja kehtetuks tunnistamine pärast kauba vabastamist

  (1) Toll võib täiendavalt ilmnenud asjaolude arvestamiseks oma algatusel või deklarandi taotluse alusel pärast kauba vabastamist teha tollideklaratsioonis muudatusi või tunnistada tollideklaratsiooni kehtetuks kolme kalendriaasta jooksul tollideklaratsiooni aktsepteerimise päevast arvates.

  (2) Kui kauba sisse- või väljavedu ei ole tõendatud käesoleva seadustiku § 63 lõikes 6 või § 218 lõikes 2 sätestatud korras, on tollil kahtluse tekkimise korral õigus vastav märge tollideklaratsioonis tunnistada kehtetuks. Kui kauba sisse- või väljaveol deklareeritud andmete õigsus ei ole tõendatud käesoleva seadustiku § 63 lõikes 6 või § 218 lõikes 2 sätestatud korras, on tollil kahtluse tekkimise korral õigus teha tollideklaratsioonis muudatusi.

  (3) Pärast kauba vabastamist tollideklaratsioonis muudatuste tegemise ja tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise korra kehtestab rahandusminister määrusega.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 114.  Tollideklaratsiooni järelkontroll

  (1) Toll võib tollideklaratsioonis sisalduvate andmete õigsuse või deklareerimata andmete kindlakstegemiseks pärast kauba vabastamist, samuti deklareerimata tehingu toimumise kahtluse korral kontrollida äri- või haldusdokumente ja asjassepuutuva kaubaga seotud sissevedu, väljavedu või neile järgnevaid äritehinguid puudutavaid andmeid, raamatupidamise kandeid ning finantsolukorra muutust bilansis. Selline kontrollimine võib toimuda deklarandi, mõne muu nimetatud tehingutega otseselt või kaudselt seotud isiku või selle isiku valdustes, kellel seoses äritegevusega on vastav dokument ja vajalikud andmed.

  (2) Tolliametnikul on õigus talle Tolliameti peadirektori või piirkondliku tolliinspektuuri juhataja antud volituse alusel oma pädevuse piires kontrollida sisse- või väljaveetava kaubaga teostatavate tehingutega seotud isikute territooriumi, ehitisi ning muid selle kauba hoidmise, töötlemise ja turustamisega seotud kohti, samuti neile kuuluvaid kommertsveokeid. Toll võib läbi vaadata ka kaupa.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kontrolli võib teostada ka väljaspool isiku tööaega või territooriumi, ehitise ning muu kauba hoidmise, töötlemise ja turustamisega seotud koha lahtioleku või kasutamise aega ning teha seda tollieeskirjade rikkumise kahtluse korral eelneva hoiatuseta. Tolliametnikul on keelatud siseneda eluruumi seal elava isiku loata.

2. jagu Vabasse ringlusse lubamine 

§ 115.  Vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri rakendamine

  (1) Vabasse ringlusse lubamine annab välisriigi kaubale Eesti kauba tollistaatuse. Vabasse ringlusse lubamisel rakendatakse kaubanduspoliitilisi meetmeid, teostatakse kauba sisseveol ettenähtud tolliformaalsused ja nõutakse sisse maksuseaduste alusel tasumisele kuuluvad maksud.

  (2) Vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri rakendamise eeskirja kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 116.  Soodsama maksumäära rakendamine

  (1) Deklarant võib taotleda soodsama tollimaksumäära rakendamist, kui maksumäära on vähendatud pärast vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsiooni aktsepteerimise kuupäeva, kuid enne kauba vabastamist.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui kaupa ei olnud võimalik vabastada ainult deklarandi süülisest tegevusest või tegevusetusest johtuvatel põhjustel.

§ 117.  Eri kaupadest koosnev kaubasaadetis

  Kui kaubasaadetis koosneb eri tariifse klassifikatsiooni alla kuuluvatest kaupadest ja tollideklaratsiooni vormistamiseks tekitab iga kauba tariifne klassifitseerimine impordimaksude sissenõudmisega võrreldes tarbetult palju tööd ja kulusid, võib toll deklarandi kirjaliku taotluse alusel lubada impordimaksude tasumist kogu kaubasaadetiselt impordimaksu kõrgeima määraga maksustatava kauba tariifse klassifikatsiooni alusel. Sellisel juhul ei loeta tasutud maksusummat enammakstud maksusummaks maksukorralduse seaduse (RT I 1994, 1, 5; 2000, 45, 279; 55, 365; 84, 533 ja 534; 2001, 17, 76; 43, 242; 48, 266; 56, 335; 59, 360; 65, 378) tähenduses.

§ 118.  Eesmärgipärase kasutamisega seotud erandid

  (1) Kui kaup lubatakse selle eesmärgipärase kasutamise tõttu vabasse ringlusse impordimaksu vähendatud või nullmääraga, jääb kaup tollijärelevalve alla. Tollijärelevalve lõpetatakse, kui kaup deklareeritakse ekspordi tolliprotseduurile või hävitatakse tollijärelevalve all vastavalt käesoleva seadustiku §-le 216 või kui maksude tasumise korral lubatakse kaupa kasutada impordimaksu vähendatud või nullmäära rakendamise tingimuseks olnust erineval eesmärgil.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kauba korral järgitakse käesoleva seadustiku §-des 125 ja 127 sätestatut sellele kaubale omases ulatuses.

§ 119.  Piirangutega seotud erandid

  Kauba, mille vabasse ringlusse lubamine on võimalik ainult eriloa alusel, võib jätta pärast vabasse ringlusse lubamist tollijärelevalve alla.

§ 120.  Eesti kauba tollistaatuse kaotamine

  (1) Vabasse ringlusse lubatud kaup kaotab Eesti kauba tollistaatuse, kui vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsioon tunnistatakse kehtetuks pärast kauba vabastamist.

  (2) Vabasse ringlusse lubatud kaup kaotab Eesti kauba tollistaatuse, kui sellelt tasumisele kuuluvad impordimaksud makstakse tagasi või neid vähendatakse:
  1) seestöötlemise tolliprotseduuril tagasimaksesüsteemi kohaldamisega;
  2) defektse või lepingutingimustele mittevastava kauba korral käesoleva seadustiku § 277 alusel;
  3) käesoleva seadustiku §-s 278 nimetatud erandjuhtudel, kui tagasimaksmise või vähendamise tingimuseks on kauba deklareerimine ekspordi tolliprotseduurile või taasväljavedu.

3. jagu Peatamismenetlus ja majandusliku mõjuga tolliprotseduurid 

1. jaotis Mitmeid tolliprotseduure hõlmavad sätted 

§ 121.  Mitmete tolliprotseduuride korral kasutatavad mõisted

  (1) Peatamismenetlus on välisriigi kauba korral üks järgmistest tolliprotseduuridest:
  1) transiit;
  2) tolliladustamine;
  3) seestöötlemine (peatamissüsteemi kohaldamisega);
  4) töötlemine tollikontrolli all;
  5) ajutine importimine.

  (2) Majandusliku mõjuga tolliprotseduurid on:
  1) tolliladustamine;
  2) seestöötlemine (peatamissüsteemi ja tagasimaksesüsteemi kohaldamisega);
  3) töötlemine tollikontrolli all;
  4) ajutine importimine;
  5) välistöötlemine.

  (3) Importkaup on peatamismenetlusele allutatud kaup, samuti kaup, mille suhtes seestöötlemise tolliprotseduuril tagasimaksesüsteemi kohaldamisega on teostatud vabasse ringlusse lubamisel ettenähtud tolliformaalsused ja käesoleva seadustiku §-s 160 nimetatud tolliformaalsused.

  (4) Muutmata seisundis kaup on importkaup, mida seestöötlemise või tollikontrolli all töötlemise tolliprotseduuril ei ole töödeldud.

  (5) Kompensatsioonitoode on töötlemistoimingute tulemusena saadud või toodetud toode.

  (6) Tulemimäär on teatava koguse importkauba või ajutiselt väljaveetud kauba töötlemisel saadud või toodetud kompensatsioonitoodete kogus või suhtarv.

§ 122.  Tolliprotseduuri kasutamise luba

  (1) Majandusliku mõjuga tolliprotseduuri kasutamiseks peab olema Tolliameti või tema poolt volitatud tolliasutuse luba.

  (2) Tolliprotseduuri kasutamise luba väljastatakse isikule, kes tagab nõuetekohased toimingud tingimusel, et tollil on võimalik majanduslike vajaduste seisukohast tarbetute haldusmeetmete rakendamiseta tollikontrolli teostada, ilma et see piiraks tolliprotseduuri reguleerivate sätete kohaldamist.

  (3) Tolliamet või tema poolt volitatud tolliasutus keeldub tolliprotseduuri kasutamise loa väljastamisest, kui:
  1) käesoleva seadustiku § 18 lõikes 2 sätestatud tingimused ei ole täidetud;
  2) taotlus ei ole majanduslikult põhjendatud;
  3) kauba töötlemise või kauba kasutamise koht ei vasta tollieeskirjades ettenähtud nõuetele.

  (4) Tolliamet või tema poolt volitatud tolliasutus võib peatada tolliprotseduuri kasutamise loa kehtivuse kuni kaheks kalendrikuuks ja määrata peatamise aluseks olnud asjaolude kõrvaldamiseks või tolli nõudmiste täitmiseks tähtaja, kui:
  1) loa omanikul on loa kehtivuse peatamise päevale eelnenud kuue kalendrikuu jooksul korduvalt olnud käesoleva seadustiku § 284 lõikes 3 või 4 nimetatud tollieeskirjade rikkumisi;
  2) loa omanikul on impordi- või ekspordimaksude osas maksuvõlg;
  3) loa taotlemisel esitatud andmed ei ole tõesed;
  4) kauba puutumatus ei ole tagatud;
  5) loa omaniku tegevus ei vasta tolliprotseduuri kasutamise tingimustele;
  6) loa omanikul ei ole tolli rahuldavat tagatist.

  (5) Tolliprotseduuri kasutamise luba tunnistatakse kehtetuks loa omaniku kirjaliku taotluse alusel või tolli algatusel. Tolliamet või tema poolt volitatud tolliasutus võib tunnistada loa kehtetuks, kui:
  1) loa omanikul on loa kehtetuks tunnistamise päevale eelnenud kuue kalendrikuu jooksul korduvalt olnud käesoleva seadustiku § 284 lõikes 3 või 4 nimetatud tollieeskirjade rikkumisi;
  2) loa omanik ei ole tähtajal kõrvaldanud asjaolusid, mis olid loa kehtivuse peatamise aluseks.

  (6) Tolliprotseduuri kasutamise loa taotlust, lisadokumente ja väljastatud loa üht eksemplari säilitatakse tollis kolm kalendriaastat loa kehtivusaja möödumise aasta lõpust arvates või vähemalt kolm kalendriaastat loa kehtetuks tunnistamise aasta lõpust arvates.

  (7) Tolliprotseduuri kasutamise loa taotlemise, väljastamise ja kehtetuks tunnistamise kord nähakse ette vastava tolliprotseduuri rakendamise eeskirjas.

§ 123.  Tolliprotseduuri kasutamise tingimused

  (1) Tolliprotseduuri kasutamise tingimused nähakse ette vastavas loas.

  (2) Tolliprotseduuri kasutamise loa omanik on kohustatud teatama tollile kõikidest asjaoludest, mis ilmnevad pärast loa väljastamist ja võivad mõjutada loa kehtivust või sisu.

§ 124.  Peatamismenetlusele allutatud Eesti kaubast saadud ja toodetud kaup

  Peatamismenetlusele allutatud Eesti kaubast saadud või toodetud kaupa ei loeta tollieeskirjades ettenähtud juhtudel Eesti kaubaks, vaid seda käsitatakse samale menetlusele allutatud kaubana.

§ 125.  Tagatise esitamise nõue

  Toll võib kauba peatamismenetlusele allutamise tingimuseks seada tagatise esitamise kaubaga seoses tekkida võiva tollivõla tasumise kindlustamiseks. Tagatise esitamise nõue ja selle rakendamine nähakse ette vastavat peatamismenetlust reguleerivates tollieeskirjades.

§ 126.  Peatamismenetluse lõpetamine

  (1) Peatamismenetlus, välja arvatud transiit, lõpetatakse, kui peatamismenetlusele allutatud kaubale, kompensatsioonitootele või töödeldud tootele määratakse uus tollikäitlusviis. Peatamismenetluse lõpetamise juhud nähakse ette vastava tolliprotseduuri rakendamise eeskirjas.

  (2) Toll peab peatamismenetlusele allutatud kauba, kompensatsioonitoote või töödeldud toote käesoleva seadustiku § 292 alusel kinni, kui tolliprotseduur ei ole nõuetekohaselt lõpetatud. Käesoleva lõike kohaldamisel loetakse kompensatsioonitoode ja töödeldud toode peatamismenetlusele allutatud kaubaks.

§ 127.  Tolliprotseduuri haldaja õiguste ja kohustuste üleminek

  Majandusliku mõjuga tolliprotseduuri haldaja õigused ja kohustused võivad vastava tolliprotseduuri rakendamise eeskirjas ettenähtud juhtudel üle minna teisele isikule, kellel on tolliprotseduuri kasutamise luba. Tolliprotseduuri haldaja on isik, kelle eest esitati tollideklaratsioon majandusliku mõjuga tolliprotseduuri rakendamiseks.

2. jaotis Transiit 

§ 128.  Transiidi tolliprotseduuri rakendamine

  (1) Transiidi tolliprotseduur võimaldab tolliterritooriumil vedada lähtetolliasutusest sihttolliasutusse:
  1) välisriigi kaupa impordimaksude tasumise ja kaubanduspoliitiliste meetmete rakendamiseta;
  2) Eesti kaupa, mille deklareerimisega ekspordi tolliprotseduurile kaasnevad tolliformaalsused on teostatud.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kauba vedu toimub:
  1) riigisisese transiidi tolliprotseduuri alusel;
  2) TIR-märkmiku (TIR-Transports Internationaux Routiers) alusel rahvusvaheliste vedude konventsioonis ettenähtud tingimustel;
  3) ATA-märkmiku (ATA-Admission Temporaire/Temporary Admission) alusel ajutise sisseveo konventsioonis (RT II 1995, 37-39, 160; 2001, 1, 1) ettenähtud tingimustel;
  4) posti teel tollieeskirjades ettenähtud dokumentide alusel;
  5) rahvusvahelise transiidi protseduuri alusel välislepinguga sätestatud korras.

  (3) Transiidi tolliprotseduuri rakendamine ei piira majandusliku mõjuga tolliprotseduuril oleva kauba vedu reguleerivate sätete kohaldamist.

  (4) Lähtetolliasutus on tolliasutus, kus transiitvedu algab ja sihttolliasutus on tolliasutus, kus transiitvedu lõpeb.

  (5) Transiidi tolliprotseduuri rakendamise eeskirja kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (6) Vabariigi Valitsus võib korraldusega kehtestada transiitveol kohustuslikud tollitrassid.

§ 129.  Transiidi tolliprotseduuri ja transiitveo lõpetamine

  (1) Transiidi tolliprotseduur lõpetatakse, kui toll veendub lähtetolliasutuses ja sihttolliasutuses oleva informatsiooni võrdlemisel, et transiitvedu on nõuetekohaselt lõpetatud.

  (2) Transiitvedu lõpetatakse, kui kaup ja nõutavad dokumendid esitatakse lähtetolliasutuses määratud tähtaja jooksul sihttolliasutusele. Sihttolliasutuses tollile esitatud kaup ladustatakse ajutiselt või sellele määratakse tollikäitlusviis.

§ 130.  Printsipaali, kauba vedaja ja saaja vastutus

  (1) Printsipaal on isik, kes korraldab kauba transiitvedu lähtetolliasutusest sihttolliasutusse. Printsipaal on Eesti isik, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Printsipaal vastutab:
  1) kauba ja nõutavate dokumentide ettenähtud tähtaja jooksul muutmata kujul sihttolliasutusele esitamise eest;
  2) tekkida võivast tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest;
  3) kauba puutumatuse tagamiseks ja identifitseerimiseks tolli rakendatud meetmete järgimise eest.

  (3) Kauba vedaja või saaja, kes võtab kauba vastu ja teab, et see on transiitveol, vastutab kauba ja nõutavate dokumentide ettenähtud tähtaja jooksul muutmata kujul sihttolliasutusele esitamise eest, olenemata printsipaali vastutusest.

§ 131.  Tagatise esitamine

  (1) Transiitveol tekkida võiva tollivõla tasumise kindlustamiseks esitab printsipaal tollile tagatise.

  (2) Tagatis võib olla:
  1) üksiktagatis, mis hõlmab üht transiitvedu;
  2) üldtagatis, mis hõlmab mitut transiitvedu.

  (3) Printsipaalil on üldtagatise kasutamiseks vaja tolli luba. See luba väljastatakse ainult Eesti isikule, kes:
  1) kasutab pidevalt transiidi tolliprotseduuri ja on tolli arvates võimeline täitma oma kohustusi selle tolliprotseduuri osas;
  2) teeb tolliga koostööd;
  3) ei ole taotluse esitamise päevale eelnenud kuue kalendrikuu jooksul korduvalt toime pannud käesoleva seadustiku § 284 lõikes 3 või 4 nimetatud tollieeskirjade rikkumisi.

  (4) Toll võib lubada vähendatud summas üldtagatise kasutamist või tagatise esitamisest vabastamist vastavalt transiidi tolliprotseduuri rakendamise eeskirjale. Selle loa saamise täiendavad tingimused printsipaalile on:
  1) transiidi tolliprotseduuri nõuetekohane kasutamine taotluse esitamise päevale eelnenud kalendriaasta jooksul;
  2) varaline seisund, mis võimaldab tal täita kohustusi tolli ees.

  (5) Tagatise esitamisest vabastamise lubamine ei laiene nendele transiitvedudele, millega veetakse kõrgendatud riskiastmega kaupu. Kõrgendatud riskiastmega kaupade loetelu kehtestatakse transiidi tolliprotseduuri rakendamise eeskirjaga.

§ 132.  Tagatise esitamisest vabastamine

  Vabariigi Valitsuse korraldusega võib tagatise esitamise jätta nõudmata järgmiste vedude korral:
  1) vedu mere- või õhuteed mööda;
  2) elektriülekandeliini- ja torujuhtmetransport;
  3) Eesti raudtee-ettevõtja poolt raudteel teostatav vedu.

§ 133.  Volitatud kaubasaatja ja volitatud kaubasaaja

  (1) Toll võib anda Eesti isikule loa tegutseda volitatud kaubasaatjana või volitatud kaubasaajana. Volitatud kaubasaatjana tegutsemise loa alusel võib jätta kauba ja sellele vastava tollideklaratsiooni transiitveo alustamisel lähtetolliasutusele esitamata. Volitatud kaubasaajana tegutsemise loa alusel võib jätta transiitveo lõpetamisel kauba, tollideklaratsiooni ja saatedokumendid sihttolliasutusele esitamata.

  (2) Volitatud kaubasaatjana tegutsemise loa väljastab Tolliamet või tema poolt volitatud tolliasutus Eesti isikule, kes on vastava taotluse esitamise päevale eelnenud kalendriaasta jooksul teostanud regulaarselt transiitvedusid ja kes vastab käesoleva seadustiku § 18 lõikes 2 sätestatud tingimustele. Volitatud kaubasaajana tegutsemise loa väljastab Tolliamet või tema poolt volitatud tolliasutus Eesti isikule, kes on vastava taotluse esitamise päevale eelnenud kalendriaasta jooksul saanud regulaarselt kaubasaadetisi transiidi tolliprotseduuriga ja kes vastab käesoleva seadustiku § 18 lõikes 2 sätestatud tingimustele.

  (3) Kui volitatud kaubasaatja või volitatud kaubasaaja ei vasta enam käesoleva paragrahvi lõikes 2 või transiidi tolliprotseduuri rakendamise eeskirjas sätestatud nõuetele, võib Tolliamet või tema poolt volitatud tolliasutus tunnistada volitatud kaubasaatjana või volitatud kaubasaajana tegutsemise loa kehtetuks, tehes kehtetuks tunnistamise otsuse asjaomasele isikule teatavaks posti teel, elektrooniliselt või allkirja vastu üleandmisega. Volitatud kaubasaatjana või volitatud kaubasaajana tegutsemise lõpetamine oma algatusel toimub tollile esitatud kirjaliku taotluse alusel.

  (4) Volitatud kaubasaatjal või volitatud kaubasaajal, kellele väljastatud vastav luba tunnistati kehtetuks tolli algatusel, on õigus uut luba taotleda kuue kalendrikuu möödumisel loa kehtetuks tunnistamise päevast.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

3. jaotis Tolliladustamine 

§ 134.  Tolliladustamise tolliprotseduuri rakendamine

  (1) Tolliladustamise tolliprotseduur võimaldab tollilaos ladustada:
  1) välisriigi kaupa impordimaksude tasumiseta ja kaubanduspoliitiliste meetmete rakendamiseta;
  2) Eesti kaupa, kui tollieeskirjades nähakse ette, et selle kauba tollilattu paigutamisest tulenevalt rakendatakse selle suhtes tavaliselt niisuguse kauba ekspordi tolliprotseduuriga kaasnevaid meetmeid.

  (2) Tollieeskirjades ettenähtud juhtudel võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kauba suhtes rakendada tolliladustamise tolliprotseduuri, ladustamata seda kaupa tollilaos.

  (3) Tolliladustamise tolliprotseduuri rakendamise eeskirja kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 135.  Tollilao liigid ja nendega seotud isikud

  (1) Tolliladu on tolli poolt heakskiidetud ja tollijärelevalve all olev koht, kus võib ettenähtud tingimustel kaupa ladustada.

  (2) Tolliladu võib olla kas avalik tolliladu või privaattolliladu. Avalik tolliladu on tolliladu, mida võivad kauba ladustamiseks kasutada kõik isikud. Privaattolliladu on tolliladu, mida võib kauba ladustamiseks kasutada ainult laopidaja.

  (3) Laopidaja on isik, kellel on lubatud tolliladu pidada.

  (4) Ladustaja on isik, kellele on seoses kauba suhtes tolliladustamise tolliprotseduuri rakendamisega pandud tollideklaratsiooniga tekkinud kohustused või kellele sellise isiku õigused ja kohustused on üle läinud.

§ 136.  Tollilao pidamise luba

  (1) Tollilao pidamiseks peab olema Tolliameti või tema poolt volitatud tolliasutuse luba. Loas nähakse ette tollilao pidamise tingimused.

  (2) Tolliladu pidada sooviv isik esitab kirjaliku taotluse, mis peab sisaldama tollilao pidamise loa väljastamiseks vajalikku informatsiooni ja tõestama majanduslikku vajadust kauba tollilattu paigutamise järele.

  (3) Tollilao pidamise luba väljastatakse Eesti isikule, kes tagab tollilao pidamisel ettenähtud nõuetekohased toimingud, tingimusel, et tollil on võimalik majanduslike vajaduste seisukohast tarbetute haldusmeetmete rakendamiseta tollikontrolli teostada, ilma et see piiraks tolliladustamise tolliprotseduuri reguleerivate sätete kohaldamist.

  (4) Tolliamet või tema poolt volitatud tolliasutus keeldub tollilao pidamise loa väljastamisest, kui:
  1) käesoleva seadustiku § 18 lõikes 2 sätestatud tingimused ei ole täidetud;
  2) taotlus ei ole majanduslikult põhjendatud;
  3) tolliladu ei vasta tollieeskirjades ettenähtud nõuetele.

  (5) Tolliamet või tema poolt volitatud tolliasutus võib peatada tollilao pidamise loa kehtivuse kuni kaheks kalendrikuuks ja määrata peatamise aluseks olnud asjaolude kõrvaldamiseks või tolli nõudmiste täitmiseks tähtaja, kui:
  1) laopidajal on loa kehtivuse peatamise päevale eelnenud kuue kalendrikuu jooksul korduvalt olnud käesoleva seadustiku § 284 lõikes 3 või 4 nimetatud tollieeskirjade rikkumisi;
  2) laopidajal on impordi- või ekspordimaksude osas maksuvõlg;
  3) loa taotlemisel esitatud andmed ei ole tõesed;
  4) kauba puutumatus ei ole tagatud;
  5) tollilao tegevus ei vasta tollilao pidamise tingimustele;
  6) laopidajal ei ole tolli rahuldavat tagatist.

  (6) Tollilao pidamise luba tunnistatakse kehtetuks laopidaja kirjaliku taotluse alusel või tolli algatusel. Tolliamet või tema poolt volitatud tolliasutus võib tunnistada loa kehtetuks, kui:
  1) laopidajal on loa kehtetuks tunnistamise päevale eelnenud kuue kalendrikuu jooksul korduvalt olnud käesoleva seadustiku § 284 lõikes 3 või 4 nimetatud tollieeskirjade rikkumisi;
  2) laopidaja ei ole tähtajal kõrvaldanud asjaolusid, mis olid loa kehtivuse peatamise aluseks.

  (7) Tollilao pidamise loa taotlust, lisadokumente ning väljastatud loa üht eksemplari säilitatakse tollis kolm kalendriaastat loa kehtivusaja möödumise aasta lõpust arvates või vähemalt kolm kalendriaastat loa kehtetuks tunnistamise aasta lõpust arvates.

  (8) Tollilao pidamise loa väljastamise ja kehtetuks tunnistamise ning tollilaos oleva kauba hoidmise korra kehtestab rahandusminister määrusega.

§ 137.  Laopidaja vastutus

  Kui käesoleva seadustiku § 138 lõikest 1 ei tulene teisiti, vastutab laopidaja selle eest, et:
  1) tollilaost ladustamise ajal kaupa tollijärelevalve alt välja ei viida;
  2) täidetakse tolliladustamise tolliprotseduuril oleva kauba ladustamisest tulenevad kohustused;
  3) järgitakse tollilao pidamise loas ettenähtud tingimusi.

§ 138.  Ladustaja vastutus

  (1) Avaliku tollilao pidamise loas võib ette näha, et käesoleva seadustiku § 137 punktides 1 ja 2 nimetatu eest vastutab ainult ladustaja.

  (2) Ladustaja vastutab alati nende kohustuste täitmise eest, mis tulenevad kauba suhtes tolliladustamise tolliprotseduuri rakendamisest.

§ 139.  Laopidaja õiguste ja kohustuste üleminek

  Laopidaja õigused ja kohustused võivad tolli nõusolekul üle minna teisele isikule.

§ 140.  Tagatise esitamise nõudmine

  Toll võib seoses käesoleva seadustiku §-s 137 sätestatud vastutusega nõuda laopidajalt tagatise esitamist. Kui käesoleva seadustiku § 137 punktides 1 ja 2 nimetatu eest vastutab ainult ladustaja, võib toll nõuda ladustajalt tagatise esitamist.

§ 141.  Laoarvestuse pidamine tollilaos

  (1) Tolli määratud isik peab tolli poolt heakskiidetud vormi kohaselt laoarvestust kõikide kaupade kohta, mille suhtes on rakendatud tolliladustamise tolliprotseduuri. Toll ei pea laoarvestuse pidamist nõudma, kui käesoleva seadustiku § 137 punktides 1 ja 2 nimetatu eest vastutab ainult ladustaja ja kauba suhtes rakendatakse tolliladustamise tolliprotseduuri tollideklaratsiooni alusel vastavalt tollieeskirjadele või mõne teise äri- või haldusdokumendi alusel vastavalt § 109 lõike 1 punktile 2.

  (2) Kaup kantakse laoarvestusse kohe pärast selle saabumist tollilattu.

  (3) Tollil on õigus igal ajal kontrollida kaupa, mille suhtes rakendatakse tolliladustamise tolliprotseduuri või mida ladustatakse tollilaos, samuti kaubaga seonduvaid dokumente.

§ 142.  Kauba ladustamine ja töötlemine tollilaos tolliladustamise tolliprotseduuri rakendamata

  (1) Kui on vastav majanduslik vajadus ja olulisel määral ei raskendata tollikontrolli teostamist või ei muudeta seda võimatuks, võib toll lubada:
  1) ladustada tollilaos käesoleva seadustiku § 134 lõike 1 punktis 2 nimetatust erinevat Eesti kaupa;
  2) töödelda tollilaos seestöötlemise tolliprotseduuril olevat välisriigi kaupa vastavalt selle tolliprotseduuri tingimustele;
  3) töödelda tollilaos tollikontrolli all töötlemise tolliprotseduuril olevat välisriigi kaupa vastavalt selle tolliprotseduuri tingimustele.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel kauba suhtes tolliladustamise tolliprotseduuri ei rakendata.

  (3) Toll võib nõuda, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaup kantakse laoarvestusse.

  (4) Kui tollilaos töödeldakse seestöötlemise või tollikontrolli all töötlemise tolliprotseduuril olevat välisriigi kaupa, nähakse tollieeskirjades ette toimingud, mida tollilaos tegema ei pea.

§ 143.  Ladustamise tähtaeg

  (1) Kaubale tolliladustamise tolliprotseduuri rakendamise tähtaeg ei ole piiratud. Toll võib põhjendatud juhul määrata tähtaja, mille jooksul ladustaja peab määrama kaubale uue tollikäitlusviisi. Tähtaega arvestatakse päevast, mil ladustatava kauba suhtes rakendatakse tolliladustamise tolliprotseduuri.

  (2) Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada tolliladustamise tolliprotseduuri rakendamise tähtaja käesoleva seadustiku § 134 lõike 1 punktis 2 nimetatud Eesti kaubale.

§ 144.  Tollilaos lubatud toimingud

  (1) Importkaubaga võib tollilaos teha tavalisi käitlemistoiminguid, mis on vajalikud kauba säilimiseks, esitlus- ja müügikõlblikkuse tõstmiseks või turustamise või edasimüügi ettevalmistamiseks.

  (2) Käesoleva seadustiku § 134 lõike 1 punktis 2 nimetatud Eesti kaubaga, mille suhtes rakendatakse tolliladustamise tolliprotseduuri, võib teha ainult sellise kauba puhul lubatud toiminguid.

  (3) Toll märgib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud toimingud ning nende tegemise tingimused tollilao pidamise loale.

  (4) Importkaubaga ja käesoleva seadustiku § 134 lõike 1 punktis 2 nimetatud Eesti kaubaga, mille suhtes rakendatakse tolliladustamise tolliprotseduuri, tollilaos teha lubatavate toimingute loetelu kehtestatakse tolliladustamise tolliprotseduuri rakendamise eeskirjaga.

§ 145.  Kauba ajutine tollilaost väljaviimine

  Kauba, mille suhtes rakendatakse tolliladustamise tolliprotseduuri, võib tollieeskirjades ettenähtud juhtudel ajutiselt tollilaost välja viia. Selleks peab olema eelnevalt väljastatud tolli vastav luba, milles on ette nähtud väljaviimise tingimused. Väljaspool tolliladu oleva kaubaga võib teha tollilao pidamise loas märgitud toiminguid.

§ 146.  Kauba viimine ühest tollilaost teise

  Toll võib lubada tolliladustamise tolliprotseduuril olevat kaupa ühest tollilaost teise viia.

§ 147.  Ladustamisega seotud kulude arvestamine maksustamisel

  (1) Kui importkauba suhtes tekib tollivõlg ja kauba tolliväärtus põhineb selle tegelikul hinnal, mis sisaldab kauba ladustamis- ja hoiukulusid tollilaos hoidmise ajal, ei arvestata selliseid kulusid tolliväärtuse määramisel, kui need on näidatud kauba tegelikust hinnast eraldi.

  (2) Kui importkaubaga on tehtud ainult käesoleva seadustiku §-s 144 nimetatud toiminguid ja tollieeskirjades ei ole ette nähtud teisiti, arvestatakse deklarandi taotluse alusel impordimaksude määramisel kauba liiki, tolliväärtust ja kogust nii, nagu ei oleks kaubaga nimetatud toiminguid tehtud.

  (3) Kui importkaup lubatakse vabasse ringlusse arvestuskande tegemisega, on tasumisele kuuluva maksusumma määramisel kauba liik, tolliväärtus ja kogus needsamad, mis olid kaubal selle suhtes tolliladustamise tolliprotseduuri rakendamise ajal, ilma et see takistaks tollideklaratsiooni järelkontrolli. Eelmist lauset kohaldatakse tingimusel, et kauba eest tasumisele kuuluv maksusumma aktsepteeriti tolliladustamise tolliprotseduuri rakendamise ajal.

§ 148.  Toimingud tolliladustamise tolliprotseduuril oleva Eesti kaubaga

  Käesoleva seadustiku § 134 lõike 1 punktis 2 nimetatud Eesti kaup, mille suhtes rakendatakse tolliladustamise tolliprotseduuri, tuleb deklareerida ekspordi tolliprotseduurile või sellele tuleb määrata tollieeskirjades ettenähtud tollikäitlusviis.

4. jaotis Seestöötlemine 

§ 149.  Seestöötlemise tolliprotseduuri rakendamine ja seestöötlemisel kasutatavad mõisted

  (1) Kui käesoleva seadustiku § 150 kohaldamisest ei tulene teisiti, võimaldab seestöötlemise tolliprotseduur tolliterritooriumil ühe või mitme töötlemistoimingu käigus kasutada:
  1) välisriigi kaupa, millelt juhul, kui see kompensatsioonitoote kujul taasväljaveetakse, ei tasuta impordimakse ning mille suhtes sellisel juhul ei rakendata kaubanduspoliitilisi meetmeid;
  2) vabasse ringlusse lubatud kaupa, millelt tasutud impordimaksud makstakse tagasi või neid vähendatakse, kui see kaup veetakse välja kompensatsioonitoote kujul.

  (2) Peatamissüsteem on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 ettenähtud seestöötlemisega seotud soodustussüsteem.

  (3) Tagasimaksesüsteem on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 ettenähtud seestöötlemisega seotud soodustussüsteem.

  (4) Töötlemistoimingud on:
  1) toimingud kaubaga, sealhulgas selle paigaldamine, koostamine või sobitamine teise kaubaga;
  2) kauba valmistamine;
  3) kauba parandamine, sealhulgas selle taastamine ja töökorda viimine;
  4) sellise kauba kasutamine, mis ei sisaldu kompensatsioonitootes, kuid mis võimaldab või hõlbustab kompensatsioonitoote tootmist, isegi kui see kaup täielikult või osaliselt töötlemise käigus ära kasutatakse. Kompensatsioonitoote tootmist võimaldavate või hõlbustavate kompensatsioonitootes mittesisalduvate kaupade loetelu kehtestatakse tollieeskirjadega.

  (5) Ekvivalentkaup on Eesti kaup, mida kasutatakse kompensatsioonitoote valmistamisel importkauba asemel.

  (6) Seestöötlemise tolliprotseduuri rakendamise eeskirja kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 150.  Ekvivalentkaup ja eelnev väljavedu

  (1) Ekvivalentkaup peab olema importkaubaga võrreldes omadustelt ja kvaliteedilt sama. Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada nende juhtude loetelu, mil ekvivalentkaup võib olla kõrgema töötlusastmega kui importkaup.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustel lubab toll:
  1) kompensatsioonitoodet saada ekvivalentkaubast (ekvivalentkaubaga asendamine);
  2) välja vedada ekvivalentkaubast saadud kompensatsioonitoodet enne importkauba sissevedu (eelnev väljavedu).

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaldamisel loetakse importkaup tolli seisukohalt ekvivalentkaubaks ja ekvivalentkaup importkaubaks.

  (4) Tollieeskirjades võib ette näha nende juhtude loetelu, mil käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata või kohaldatakse teatavatel tingimustel.

§ 151.  Loa väljastamine seestöötlemiseks

  Tolliamet või tema poolt volitatud tolliasutus väljastab loa seestöötlemise tolliprotseduuri kasutamiseks (edaspidi seestöötlemise luba) töötlemistoiminguid tegeva või neid korraldava isiku kirjaliku taotluse alusel.

§ 152.  Seestöötlemise loa väljastamise tingimused

  (1) Seestöötlemise luba väljastatakse Eesti isikule (mittekaubanduslikul eesmärgil sisseveetava kauba korral võib loa anda ka välisriigi isikule), kui:
  1) importkaup on kompensatsioonitootes identifitseeritav, ilma et see piiraks käesoleva seadustiku § 149 lõike 4 punktis 4 nimetatud kauba kasutamist, või §-s 150 nimetatud juhul, kui ekvivalentkaubale ettenähtud tingimuste järgimine on kontrollitav;
  2) seestöötlemise tolliprotseduur aitab kompensatsioonitoodete väljaveoks või taasväljaveoks luua soodsamaid tingimusi eeldusel, et Eesti tootjate olulisi huve ei kahjustata.

  (2) Asjaolud, mille korral seestöötlemise loa väljastamise tingimused loetakse täidetuks, sätestatakse seestöötlemise tolliprotseduuri rakendamise eeskirjas.

  (3) Tolliamet või tema poolt volitatud tolliasutus võib seestöötlemise loa väljastamisest keelduda käesoleva seadustiku § 122 lõikes 3 sätestatud juhtudel.

§ 153.  Tähtajad seestöötlemisel

  (1) Toll määrab tähtaja, mille jooksul tuleb kompensatsioonitooted tolliterritooriumilt taasväljavedada või neile muu tollikäitlusviis määrata. Tähtaja määramisel võetakse arvesse töötlemistoiminguteks ja kompensatsioonitoodete võõrandamiseks vajalik aeg.

  (2) Tähtaega arvestatakse päevast, mil välisriigi kauba suhtes rakendatakse seestöötlemise tolliprotseduuri. Seestöötlemise loa omaniku põhjendatud taotluse alusel võib toll tähtaega pikendada.

  (3) Käesoleva seadustiku § 150 lõike 2 punktis 2 sätestatu kohaldamisel määrab toll tähtaja, mille jooksul välisriigi kaup tuleb seestöötlemise tolliprotseduurile deklareerida. Nimetatud tähtaeg algab ekvivalentkaubast saadud kompensatsioonitoote ekspordi tollideklaratsiooni aktsepteerimise päevast.

  (4) Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada teatavateks töötlemistoiminguteks või teatava importkauba töötlemiseks konkreetsed tähtajad.

§ 154.  Tulemimäär ja selle arvutamise meetodi määramine seestöötlemisel

  (1) Toll määrab tulemimäära või vajaduse korral selle arvutamise meetodi iga töötlemistoimingu kohta eraldi. Tulemimäära arvutamisel võetakse aluseks töötlemistoimingu asjaolud.

  (2) Vabariigi Valitsuse määrusega võib kehtestada ühtsed tulemimäärad sellise töötlemistoimingu puhul, mis harilikult tehakse täpselt kindlaksmääratud tehnilistel tingimustel, hõlmab ühesuguste tehniliste näitajatega kaupu ning mille tulemusena saadakse ühesuguse kvaliteediga kompensatsioonitooted.

§ 155.  Vabasse ringlusse lubatud muutmata seisundis kaup ja kompensatsioonitoode

  Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada juhtude loetelu, mille puhul muutmata seisundis kaup ja kompensatsioonitoode loetakse vabasse ringlusse lubatuks.

§ 156.  Tollivõlast tuleneva maksusumma määramine seestöötlemisel

  (1) Kui on tekkinud tollivõlg, võetakse tollivõlast tuleneva maksusumma määramisel aluseks importkauba liik, väärtus ja kogus seestöötlemise tollideklaratsiooni aktsepteerimise päeval, välja arvatud käesoleva seadustiku §-s 157 nimetatud juhtudel.

  (2) Kui seestöötlemise tollideklaratsiooni aktsepteerimise päeval vastab importkaup tingimustele, mille kohaselt võib sellele tollitariifi kvoodi või tollitariifi lae piires kohaldada tariifset sooduskohtlemist, kohaldatakse importkaubale tariifset sooduskohtlemist, mis on ette nähtud sellega identsele kaubale vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsiooni aktsepteerimise päeval.

§ 157.  Kompensatsioonitoodetelt ja nendega kaasnevatelt toodetelt tasumisele kuuluvad impordimaksud

  (1) Kompensatsioonitoodetega kaasnevatelt toodetelt tuleb tasuda impordimaksud, kui tulemimäära alusel arvutatud väljaveetavate kompensatsioonitoodete kogusele vastavad kaasnevad tooted lubatakse vabasse ringlusse. Kui tegelikult tekkinud kaasnevaid tooteid on rohkem kui tulemimäära alusel arvutatud väljaveetavate kompensatsioonitoodete kogusele vastavaid kaasnevaid tooteid, määratakse tulemimäära alusel arvutatud kaasnevaid tooteid ületavalt koguselt tekkiva tollivõla suurus vastavalt käesoleva seadustiku §-le 156. Seestöötlemise loa omanik võib taotleda, et nendelt kaasnevatelt toodetelt tasumisele kuuluv maksusumma määratakse tervikuna vastavalt käesoleva seadustiku §-s 156 sätestatud kauba liigile, väärtusele ja kogusele. Kaasnevad tooted on tootmisprotsessi käigus tekkivad muud tooted peale seestöötlemise loas märgitud kompensatsioonitoodete.

  (2) Kui kompensatsioonitoodete suhtes rakendataval tolliprotseduuril on need allutatud peatamismenetlusele või toimetatud vabatsooni või vabalattu, tuleb kompensatsioonitoodetelt tasumisele kuuluvad impordimaksud arvutada kooskõlas rakendatavat tolliprotseduuri või vabatsoone või vabaladusid reguleerivate sätetega. Seestöötlemise loa omanik võib taotleda maksusumma määramist kooskõlas käesoleva seadustiku §-ga 156. Kui kompensatsioonitoodetele on määratud eespool nimetatud tollikäitlusviis, välja arvatud töötlemine tollikontrolli all, peab tasumisele kuuluv impordimaksude summa olema vähemalt võrdne käesoleva seadustiku § 156 kohaselt arvutatud summaga.

  (3) Kompensatsioonitoodetele võib impordimaksude määramisel kohaldada tollikontrolli all töötlemise tolliprotseduuri reguleerivaid sätteid, kui importkaubale oleks seda tolliprotseduuri rakendatud.

  (4) Kompensatsioonitoote kasutamise tõttu võib sellele kohaldada tariifset sooduskohtlemist, kui selline võimalus on ette nähtud sellega identse imporditud kauba korral.

  (5) Kompensatsioonitoodet ei maksustata impordimaksudega, kui kooskõlas käesoleva seadustiku §-ga 219 on selline maksuvabastus ette nähtud sellega identse imporditud kauba korral.

  (6) Kui tollivõlg tekib kompensatsioonitoote või muutmata seisundis kauba suhtes, makstakse määratud impordimaksude summalt tasandusintressi. Tasandusintressi määra ja selle arvutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 158.  Töötlemine väljaspool tolliterritooriumi

  (1) Tolli loal võib kompensatsioonitoote ja muutmata seisundis kauba ajutiselt välja vedada töötlemiseks väljaspool tolliterritooriumi kooskõlas välistöötlemise tolliprotseduuri reguleerivate sätetega.

  (2) Kui seoses taassisseveetud tootega tekib tollivõlg, tuleb tasuda järgmised maksud:
  1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kompensatsioonitootelt või muutmata seisundis kaubalt tasumisele kuuluvad impordimaksud, mis arvutatakse kooskõlas käesoleva seadustiku §-dega 156 ja 157;
  2) pärast töötlemist väljaspool tolliterritooriumi taassisseveetud kaubalt tasumisele kuuluvad impordimaksud, mis arvutatakse kooskõlas välistöötlemise tolliprotseduuri reguleerivate sätetega samadel tingimustel, mida oleks tulnud kohaldada, kui nimetatud tolliprotseduuril väljaveetud toode oleks lubatud vabasse ringlusse enne selle väljavedamist.

§ 159.  Piirangud tagasimaksesüsteemi kohaldamisel

  Tagasimaksesüsteemi võib kohaldada kõikidele kaupadele, välja arvatud kaubad, mille suhtes vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsiooni aktsepteerimise päeval:
  1) kehtivad koguselised impordipiirangud;
  2) võib tollitariifi kvoodi piires kohaldada tariifset soodusmeedet või ühepoolset peatamismeedet käesoleva seadustiku § 38 lõike 3 punktide 4-6 tähenduses.

§ 160.  Vabasse ringlusse lubamine

  (1) Vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsioonile tehakse märge tagasimaksesüsteemi kohaldamise kohta ja märgitakse seestöötlemise loa andmed.

  (2) Toll võib nõuda, et seestöötlemise luba lisatakse vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsioonile.

§ 161.  Tagasimaksesüsteemi korral mittekohaldatavad sätted

  Tagasimaksesüsteemi korral ei kohaldata käesoleva seadustiku § 150 lõike 2 punkti 2 ja lõiget 3, § 153 lõiget 3, § 155 ja 156, § 157 lõiget 3 ning § 164.

§ 162.  Ajutise väljaveo sisu

  Käesoleva seadustiku § 158 lõike 1 kohaselt toimuvat kompensatsioonitoodete ajutist väljavedu ei loeta väljaveoks § 163 tähenduses, välja arvatud juhul, kui ettenähtud tähtaja jooksul ei toimu nende toodete taassissevedu.

§ 163.  Tollimaksude tagasimaksmine ja vähendamine

  (1) Kui tolliprotseduuri kasutamise tingimused on täidetud, võib seestöötlemise loa omanik taotleda tollimaksude tagasimaksmist või vähendamist, kui ta tõendab tollile, et tagasimaksesüsteemi kohaldamisega vabasse ringlusse lubatud importkaubast saadud kompensatsioonitoode või muutmata seisundis kaup on:
  1) välja veetud või
  2) selle suhtes on rakendatud transiidi, tolliladustamise või ajutise importimise tolliprotseduuri või seestöötlemise tolliprotseduuri peatamissüsteemi kohaldamisega või kaup on toimetatud vabatsooni või vabalattu eesmärgiga see hiljem taasväljavedada.

  (2) Kompensatsioonitootele või muutmata seisundis kaubale käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud tollikäitlusviisi määramiseks loetakse need välisriigi kaubaks.

  (3) Tollimaksude tagasimaksmise taotluse esitamise tähtaeg kehtestatakse tollieeskirjadega.

  (4) Kui kompensatsioonitoode või muutmata seisundis kaup, mille suhtes on rakendatud tolliprotseduuri või mis on toimetatud vabatsooni või vabalattu, lubatakse vabasse ringlusse, moodustab tagasimakstav või vähendatav tollimaksude summa tollivõla, välja arvatud käesoleva seadustiku § 157 lõikes 2 nimetatud juhtudel.

  (5) Tagasimakstav või vähendatav tollimaksude summa määratakse käesoleva seadustiku § 157 lõikes 1 sätestatut järgides.

§ 164.  Kompensatsioonitoote vabastamine ekspordimaksudest

  Seestöötlemise tolliprotseduur peatamissüsteemi kohaldamisega võimaldab kompensatsioonitoote vabastada nendest ekspordimaksudest, millega maksustatakse sellega identset importkauba asemel Eesti kaubast saadud toodet.

5. jaotis Töötlemine tollikontrolli all 

§ 165.  Tollikontrolli all töötlemise tolliprotseduuri rakendamine

  (1) Tollikontrolli all töötlemise tolliprotseduur võimaldab tolliterritooriumil kasutada välisriigi kaupa impordimaksude tasumiseta ja kaubanduspoliitiliste meetmete rakendamiseta toimingutes, mis muudavad kauba liiki või seisundit, samuti lubada selliste toimingute käigus saadud toode vabasse ringlusse pärast sellelt tasumisele kuuluvate impordimaksude tasumist. Sellist toodet nimetatakse töödeldud tooteks.

  (2) Tollikontrolli all töötlemise tolliprotseduuri rakendamise eeskirja kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 166.  Tollikontrolli all töötlemise tolliprotseduuri objekt

  Tollikontrolli all töötlemise tolliprotseduurile deklareeritavate kaupade nomenklatuur ja tehtavate toimingute loetelu kehtestatakse tollikontrolli all töötlemise tolliprotseduuri rakendamise eeskirjaga.

§ 167.  Loa väljastamine töötlemiseks tollikontrolli all

  Tolliamet või tema poolt volitatud tolliasutus väljastab loa tollikontrolli all töötlemise tolliprotseduuri kasutamiseks (edaspidi tollikontrolli all töötlemise luba). Tollikontrolli all töötlemise luba väljastatakse vastava kirjaliku taotluse alusel Eesti isikule, kes teeb või korraldab käesoleva seadustiku § 165 lõikes 1 nimetatud toiminguid.

§ 168.  Tollikontrolli all töötlemise loa väljastamise tingimused

  (1) Tollikontrolli all töötlemise luba väljastatakse Eesti isikule, kui:
  1) importkaup on töödeldud tootes identifitseeritav;
  2) pärast lubatud toimingute tegemist ei ole kaubale selle endise liigi või seisundi tagasiandmine majanduslikult tasuv;
  3) tollikontrolli all töötlemise tolliprotseduuri kasutamine ei too kaasa imporditud kauba päritolu ja koguselisi piiranguid reguleerivate sätete täitmisest kõrvalehoidumist;
  4) tollikontrolli all töötlemise tolliprotseduur aitab Eestis luua või säilitada töötlemistegevust, kahjustamata töödeldud tootega sarnast kaupa valmistavate Eesti tootjate olulisi huve.

  (2) Tolliamet või tema poolt volitatud tolliasutus võib tollikontrolli all töötlemise loa väljastamisest keelduda käesoleva seadustiku § 122 lõikes 3 sätestatud juhtudel.

§ 169.  Tähtajad töötlemisel tollikontrolli all

  (1) Toll määrab tähtaja, mille jooksul tuleb töödeldud toode vabasse ringlusse lubada või sellele muu tollikäitlusviis määrata. Tähtaja määramisel võetakse arvesse toimingute tegemiseks ja töödeldud toote võõrandamiseks vajalik aeg.

  (2) Tähtaega arvestatakse päevast, mil välisriigi kauba suhtes rakendatakse tollikontrolli all töötlemise tolliprotseduuri. Tollikontrolli all töötlemise loa omaniku põhjendatud taotluse alusel võib toll tähtaega pikendada.

  (3) Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada teatavate toimingute tegemiseks või teatava importkaubaga toimingute tegemiseks konkreetsed tähtajad.

§ 170.  Tulemimäär ja selle arvutamise meetodi määramine töötlemisel tollikontrolli all

  (1) Toll määrab tulemimäära või vajaduse korral selle arvutamise meetodi iga toimingu kohta eraldi. Tulemimäära arvutamisel võetakse aluseks toimingu asjaolud.

  (2) Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada ühtsed tulemimäärad sellise toimingu puhul, mis harilikult tehakse täpselt kindlaksmääratud tehnilistel tingimustel, hõlmab ühesuguste tehniliste näitajatega kaupu ja mille tulemusena saadakse ühesuguse kvaliteediga töödeldud tooted.

§ 171.  Tollivõlast tuleneva maksusumma määramine töötlemisel tollikontrolli all

  Kui seoses muutmata seisundis kaubaga või toimingute tegemise vahepealses etapis oleva tootega on tekkinud tollivõlg, määratakse tollivõlast tulenev maksusumma selle kauba või toote liigi, väärtuse ja koguse alusel, mis oleks importkaubal olnud selle tollikontrolli all töötlemise tollideklaratsiooni aktsepteerimise päeval.

§ 172.  Tariifse sooduskohtlemise kohaldamine töötlemisel tollikontrolli all

  (1) Kui importkaubale oli võimalik tollikontrolli all töötlemise tolliprotseduuri rakendamise ajal kohaldada tariifset sooduskohtlemist, mida saab kohaldada importkaubast saadud vabasse ringlusse lubatava töödeldud tootega identsele tootele, arvutatakse töödeldud tootelt tasumisele kuuluvad impordimaksud vastaval tariifsel sooduskohtlemisel rakendatava maksumäära alusel.

  (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tariifse sooduskohtlemise kohaldamine importkaubale on seotud tollitariifi kvoodi või tollitariifi laega, rakendatakse ka töödeldud toote suhtes samas lõikes nimetatud maksumäära, kui tariifset sooduskohtlemist oleks olnud võimalik kohaldada importkaubale ka töödeldud toote vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsiooni aktsepteerimise päeval. Sellisel juhul maksustatakse vabasse ringlusse lubatud töödeldud toote valmistamisel tegelikult kasutatud importkauba kogus, lähtudes vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsiooni aktsepteerimise päeval kehtivast tollitariifi kvoodist või tollitariifi laest. Kaubakogust ei arvata töödeldud tootega identse toote suhtes avatud tollitariifi kvoodi või tollitariifi lae hulka.

6. jaotis Ajutine importimine 

§ 173.  Ajutise importimise tolliprotseduuri rakendamine

  (1) Ajutise importimise tolliprotseduur võimaldab tolliterritooriumil kasutada impordimaksudest täieliku või tollimaksudest osalise vabastuse ja kaubanduspoliitiliste meetmete rakendamiseta taasväljaveoks ettenähtud välisriigi kaupa, mis ei ole läbi teinud mitte mingisuguseid muutusi, välja arvatud kasutamisest tingitud tavaline kulumine.

  (2) Ajutise importimise tolliprotseduuri rakendamise eeskirja kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 174.  Loa väljastamine ajutiseks importimiseks

  (1) Tolliamet või tema poolt volitatud tolliasutus väljastab loa ajutise importimise tolliprotseduuri kasutamiseks (edaspidi ajutise importimise luba) kaupa kasutava või kasutamist korraldava isiku kirjaliku taotluse alusel.

  (2) Toll ei väljasta ajutise importimise luba, kui importkauba identifitseeritavus ei ole tagatud. Kui kauba identifitseeritavus ei ole tagatud, võib toll loa anda ainult siis, kui kaupa või toimingute liiki arvestades on ilmne, et identifitseeritavuse puudumine ei too kaasa tolliprotseduuri väärkasutamist.

  (3) Tolliamet või tema poolt volitatud tolliasutus võib ajutise importimise loa väljastamisest keelduda käesoleva seadustiku § 122 lõikes 3 sätestatud juhtudel.

§ 175.  Tähtajad ajutisel importimisel

  (1) Toll määrab tähtaja, mille jooksul tuleb importkaup taasväljavedada või sellele muu tollikäitlusviis määrata. Tähtaeg peab olema piisav loas märgitud kasutamise eesmärgi saavutamiseks.

  (2) Kauba suhtes võib ajutise importimise tolliprotseduuri rakendada 24 kalendrikuu jooksul, välja arvatud käesoleva seadustiku § 176 alusel kehtestatud juhtudel. Asjaomase isiku nõusolekul võib toll määrata lühema tähtaja. Tähtaega arvestatakse päevast, mil välisriigi kauba suhtes rakendatakse ajutise importimise tolliprotseduuri.

  (3) Põhjendatud juhul võib toll asjaomase isiku taotluse alusel käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtaegu pikendada loas märgitud kasutamise võimaldamiseks.

§ 176.  Ajutise importimise tolliprotseduuri kasutamine koos impordimaksudest täieliku vabastusega

  Kaupade ja juhtude loetelu, mille puhul ajutise importimise tolliprotseduuri võib kasutada koos täieliku vabastusega impordimaksudest, kehtestatakse ajutise importimise tolliprotseduuri rakendamise eeskirjaga.

§ 177.  Ajutise importimise tolliprotseduuri kasutamine koos tollimaksudest osalise vabastusega

  (1) Luba ajutise importimise tolliprotseduuri kasutamiseks koos tollimaksudest osalise vabastusega väljastatakse kauba kohta, mille puhul ei või kasutada ajutise importimise tolliprotseduuri koos impordimaksudest täieliku vabastusega.

  (2) Kaupade ja juhtude loetelu, mille puhul ajutise importimise tolliprotseduuri koos tollimaksudest osalise vabastusega ei või kasutada, kehtestatakse ajutise importimise tolliprotseduuri rakendamise eeskirjaga.

§ 178.  Ajutisel importimisel koos tollimaksudest osalise vabastusega tasumisele kuuluva tollimaksude summa määramine

  (1) Tollimaksude summa, mis tuleb tasuda kaubalt, mille suhtes on rakendatud ajutise importimise tolliprotseduuri koos tollimaksudest osalise vabastusega, moodustab igas kalendrikuus või kalendrikuu selles osas, mille jooksul nimetatud tolliprotseduuri kauba suhtes rakendatakse, kolm protsenti sellest maksusummast, mis oleks tulnud tasuda, kui kaup oleks lubatud vabasse ringlusse selle suhtes ajutise importimise tolliprotseduuri rakendamise päeval.

  (2) Tasumisele kuuluv tollimaksude summa ei tohi intressi arvestamata ületada summat, mis oleks tulnud tasuda, kui kaup oleks lubatud vabasse ringlusse selle suhtes ajutise importimise tolliprotseduuri rakendamise päeval.

  (3) Ajutise importimise tolliprotseduurist tulenevate tolliprotseduuri haldaja õiguste ja kohustuste üleminekul ei kohaldata üleminekujärgsele tolliprotseduuri kasutamisele esialgset tollimaksudest vabastust.

  (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ülemineku korral kasutavad sama kalendrikuu jooksul ajutise importimise tolliprotseduuri koos tollimaksudest osalise vabastusega mõlemad isikud, tasub selle kalendrikuu jooksul tasumisele kuuluvad tollimaksud esialgne ajutise importimise loa omanik.

  (5) Kui tollivõlg tekib ajutiselt imporditud kauba suhtes, makstakse määratud tollimaksude summalt käesoleva seadustiku § 157 lõike 6 alusel kehtestatud tasandusintressi.

§ 179.  Tollivõlast tuleneva maksusumma määramine ajutisel importimisel

  (1) Kui seoses importkaubaga on tekkinud tollivõlg, võetakse tollivõlast tuleneva maksusumma määramisel aluseks importkauba liik, väärtus ja kogus ajutise importimise tollideklaratsiooni aktsepteerimise päeval. Kui käesoleva seadustiku § 176 alusel on nii ette nähtud, võetakse tollivõlast tuleneva maksusumma määramisel aluseks importkauba liik, väärtus ja kogus §-s 253 nimetatud ajal.

  (2) Kui tollivõla on põhjustanud mõni muu asjaolu kui kaubale ajutise importimise tolliprotseduuri rakendamine koos tollimaksudest osalise vabastusega, on tollivõlast tulenev maksusumma võrdne vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 arvutatud maksusumma ja käesoleva seadustiku § 178 alusel tasumisele kuuluva maksusumma vahega.

7. jaotis Välistöötlemine 

§ 180.  Välistöötlemise tolliprotseduuri rakendamine ja välistöötlemisel kasutatavad mõisted

  (1) Välistöötlemise tolliprotseduur võimaldab Eesti kaupa töötlemiseks ajutiselt välja vedada ja lubada töötlemisel saadud tooted vabasse ringlusse impordimaksudest täieliku või osalise vabastusega, välja arvatud käesoleva seadustiku §-des 189-194 ettenähtud standardvahetussüsteemi reguleerivates sätetes ja §-s 158 nimetatud juhtudel.

  (2) Eesti kauba ajutisel väljaveol tasutakse ekspordimaksud ja rakendatakse kaubanduspoliitilisi meetmeid, samuti tuleb teostada Eesti kauba tolliterritooriumilt väljaveo puhul ettenähtud tolliformaalsused.

  (3) Ajutiselt väljaveetud kaup on kaup, mille suhtes rakendatakse välistöötlemise tolliprotseduuri.

  (4) Töötlemistoimingud on käesoleva seadustiku § 149 lõike 4 punktides 1-3 loetletud toimingud.

  (5) Välistöötlemise tolliprotseduuri rakendamise eeskirja kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 181.  Välistöötlemise tolliprotseduuri rakendamise keeld

  (1) Välistöötlemise tolliprotseduuri ei saa rakendada Eesti kauba suhtes, kui:
  1) väljaveol tuleb sellelt tasutud tollimaksud tagasi maksta või neid vähendada;
  2) eesmärgipärase kasutamise tõttu lubati see enne väljavedu vabasse ringlusse impordimaksudest täieliku vabastusega, kuni kaup vastab sellise vabastuse tingimustele.

  (2) Tollieeskirjadega võib kehtestada erandeid käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatust.

§ 182.  Loa väljastamine välistöötlemiseks

  (1) Tolliamet või tema poolt volitatud tolliasutus väljastab loa välistöötlemise tolliprotseduuri kasutamiseks (edaspidi välistöötlemise luba) töötlemistoiminguid korraldava isiku taotluse alusel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul.

  (2) Eesti kauba korral käesoleva seadustiku §-de 41-45 tähenduses võib väljastada välistöötlemise loa mõnele teisele isikule, kui kaup töötlemise tulemusena muutub väljaspool Eestit saadud või toodetud kauba osaks, mis veetakse sisse kompensatsioonitootena, ning kui selle tolliprotseduuri kasutamine aitab edendada väljaveetava kauba müüki, kahjustamata sisseveetud kompensatsioonitootega identset või sarnast toodet valmistavate Eesti tootjate olulisi huve.

§ 183.  Välistöötlemise loa väljastamise tingimused

  (1) Välistöötlemise luba väljastatakse Eesti isikule, kui:
  1) on võimalik kindlaks teha, et kompensatsioonitoode on saadud ajutiselt väljaveetud kauba töötlemisel. Meetodid käesolevas punktis sätestatud nõude kontrollimiseks ja erandid sellest nõudest kehtestatakse välistöötlemise tolliprotseduuri rakendamise eeskirjaga;
  2) selle väljastamine ei kahjusta Eesti tootjate olulisi huve.

  (2) Tolliamet või tema poolt volitatud tolliasutus võib välistöötlemise loa väljastamisest keelduda käesoleva seadustiku § 122 lõikes 3 sätestatud juhtudel.

§ 184.  Kompensatsioonitoote taassisseveo tähtaeg ja tulemimäär

  (1) Toll määrab tähtaja, mille jooksul tuleb kompensatsioonitoode tolliterritooriumile taassissevedada. Välistöötlemise loa omaniku põhjendatud taotluse alusel võib toll tähtaega pikendada.

  (2) Toll määrab tulemimäära või vajaduse korral selle arvutamise meetodi iga töötlemistoimingu kohta eraldi.

§ 185.  Kompensatsioonitoote impordimaksudest vabastamise tingimused

  (1) Kompensatsioonitoode vabastatakse impordimaksudest kas täielikult või osaliselt vastavalt käesoleva seadustiku § 186 lõikele 1 ainult juhul, kui kompensatsioonitoode deklareeritakse vabasse ringlusse lubamiseks järgmiste isikute nimel või eest:
  1) välistöötlemise loa omanik;
  2) muu Eesti isik tingimusel, et ta on saanud välistöötlemise loa omanikult selleks nõusoleku tollieeskirjades ettenähtud korras.

  (2) Kompensatsioonitoodet ei vabastata impordimaksudest täielikult või osaliselt, kui välistöötlemise tolliprotseduuriga seonduvad kohustused on täitmata ja see mõjutab oluliselt tolliprotseduuri rakendamist.

§ 186.  Impordimaksude arvutamine

  (1) Käesoleva seadustiku §-s 180 sätestatud täieliku või osalise vabastuse korral tasumisele kuuluvate impordimaksude arvutamisel lahutatakse vabasse ringlusse lubatud kompensatsioonitootelt tasumisele kuuluvast impordimaksude summast see impordimaksude summa, mis tuleks tasuda kompensatsioonitoote vabasse ringlusse lubamise päeval ajutiselt väljaveetud kaubalt, kui see veetakse sisse riigist, kus toimus töötlemine või viimane töötlemistoiming.

  (2) Vabasse ringlusse lubatud kompensatsioonitootelt tasumisele kuuluvast impordimaksude summast lahutatava impordimaksude summa arvutamisel võetakse aluseks kauba liik ja kogus selle välistöötlemise tollideklaratsiooni aktsepteerimise päeval ning kauba väärtus kompensatsioonitoote vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsiooni aktsepteerimise päeval. Ajutiselt väljaveetud kauba väärtuse arvutamisel võetakse arvesse käesoleva seadustiku § 57 lõike 2 punkt 1, aga kui väärtust ei ole sellisel viisil võimalik määrata, on selleks kompensatsioonitoote tolliväärtuse ja töötlemiskulude vastavalt määratud vahe. Nende kulude loetelu, mida lahutatava summa arvutamisel arvesse ei võeta, kehtestatakse tollieeskirjadega. Kui ajutiselt väljaveetud kaup on enne välistöötlemise tolliprotseduuri rakendamist selle eesmärgipärase kasutamise tõttu lubatud vabasse ringlusse vähendatud maksumääraga ja kuni on täidetud vähendatud maksumäära rakendamise tingimused, on lahutatavaks summaks impordimaksude summa, mis kauba vabasse ringlusse lubamise päeval tegelikult tasuti.

  (3) Kui ajutiselt väljaveetud kaup vastab selle eesmärgipärase kasutamise tõttu tingimustele, mille puhul kaupa võib vabasse ringlusse lubada impordimaksude vähendatud või nullmääraga, rakendatakse seda maksumäära juhul, kui kaubaga tehtud toimingud on kooskõlas eesmärgipärase kasutamisega.

  (4) Kui kompensatsioonitootele võib kohaldada käesoleva seadustiku § 38 lõike 3 punktides 4 ja 5 nimetatud tariifseid soodusmeetmeid ning kui nimetatud meetmeid võib kohaldada kaubale, millel on ajutiselt väljaveetud kaubaga sama tariifne klassifikatsioon, on vabasse ringlusse lubatud kompensatsioonitootelt tasumisele kuuluvast impordimaksude summast lahutatava impordimaksude summa arvutamisel aluseks olevaks impordimaksu määraks see, mida rakendataks, kui ajutiselt väljaveetud kaup vastaks tariifse soodusmeetme kohaldamise tingimustele.

  (5) Käesoleva paragrahviga ei piirata nende Eesti Vabariigi ja välisriikide vahelist kaubandust reguleerivate sätete kohaldamist, mis näevad ette teatava kompensatsioonitoote vabastamise impordimaksudest.

§ 187.  Ajutiselt väljaveetud kauba tasuta parandamine

  (1) Kui töötlemistoiminguks on ajutiselt väljaveetud kauba parandamine ja kui on tõendatud, et kaup parandati tasuta lepingulise või seadusjärgse garantiikohustuse alusel või tootmisdefekti tõttu, lubatakse kaup vabasse ringlusse impordimaksudest täieliku vabastusega.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui defekt võeti arvesse kauba esmakordsel vabasse ringlusse lubamisel.

§ 188.  Ajutiselt väljaveetud kauba tasu eest parandamine

  Kui töötlemistoiminguks on ajutiselt väljaveetud kauba parandamine tasu eest, võetakse impordimaksudest käesoleva seadustiku §-s 180 sätestatud osalise vabastuse korral kompensatsioonitootelt tasumisele kuuluva maksusumma määramisel aluseks selle toote liik, väärtus ja kogus vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsiooni aktsepteerimise päeval. Tolliväärtusena arvestatakse summat, mis on võrdne parandamiskuluga, kui nimetatud kulu moodustab kogu välistöötlemise loa omaniku poolt parandamise eest makstava tasu ning välistöötlemise loa omaniku ja töötleja vaheline sõltuvus ei ole seda mõjutanud.

§ 189.  Standardvahetussüsteem

  (1) Vastavalt käesoleva seadustiku §-des 189-194 ettenähtud tingimustele võimaldab standardvahetussüsteem asendada kompensatsioonitoote imporditud tootega (edaspidi asendustoode).

  (2) Toll ei luba standardvahetussüsteemi kasutada, kui töötlemistoiminguks on Eesti kauba parandamine.

  (3) Kompensatsioonitootele kohaldatavad sätted kehtivad ka asendustoote suhtes, välja arvatud käesoleva seadustiku §-s 194 nimetatud juhtudel.

  (4) Toll lubab tollieeskirjades ettenähtud tingimustel asendustoote sisse vedada enne ajutiselt väljaveetava kauba väljavedu (edaspidi eelnev sissevedu).

§ 190.  Asendustoode

  (1) Asendustootel peab olema sama tariifne klassifikatsioon, kaubanduslik kvaliteet ja samad tehnilised näitajad kui ajutiselt väljaveetud kaubal pärast parandamist.

  (2) Kui ajutiselt väljaveetud kaupa on enne väljavedu kasutatud, peab ka asendustoode olema kasutatud. Asendustoode ei pea olema kasutatud, kui see tarnitakse tasuta lepingulise või seadusjärgse garantiikohustuse alusel või tootmisdefekti tõttu.

§ 191.  Standardvahetussüsteemi kasutamise tingimus

  Standardvahetussüsteemi lubatakse kasutada juhul, kui tollil on võimalik kontrollida, et käesoleva seadustiku §-s 190 ettenähtud tingimused on täidetud.

§ 192.  Väljaveo tähtaeg

  (1) Eelnevalt sisseveetud kauba korral tuleb väljaveetav kaup ajutiselt välja vedada kahe kalendrikuu jooksul asendustoote vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsiooni aktsepteerimise päevast arvates.

  (2) Toll võib põhjendatud juhul asjaomase isiku taotluse alusel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega pikendada.

§ 193.  Impordimaksude arvutamine eelneval sisseveol

  Kui eelnevalt sisseveetud kauba korral kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 186 sätestatut, võetakse vabasse ringlusse lubatud kompensatsioonitootelt tasumisele kuuluvast impordimaksude summast lahutatava impordimaksude summa määramisel aluseks kauba liik, kogus ja väärtus, mis oleks ajutiselt väljaveetud kaubal olnud välistöötlemise tollideklaratsiooni aktsepteerimise päeval.

§ 194.  Standardvahetussüsteemi korral mittekohaldatavad sätted

  Standardvahetussüsteemi puhul ei kohaldata käesoleva seadustiku § 182 lõikes 2 ja § 183 lõike 1 punktis 2 sätestatut.

§ 195.  Välistöötlemine mittetariifsete kaubanduspoliitiliste meetmete rakendamisel

  Välistöötlemise tolliprotseduuri kasutatakse ka mittetariifsete kaubanduspoliitiliste meetmete rakendamisel.

4. jagu Eksport 

§ 196.  Ekspordi tolliprotseduuri rakendamine

  (1) Ekspordi tolliprotseduur võimaldab Eesti kaupa välja vedada. Ekspordi tolliprotseduuril tuleb teostada väljaveo puhul ettenähtud tolliformaalsused ja tasuda ekspordimaksud. Tolliformaalsused algavad tollideklaratsiooni esitamisega tollile ja lõpevad pädevas tolliasutuses märke tegemisega tollideklaratsioonile kauba vabastamise kohta tollijärelevalve alt. Ekspordi tolliprotseduuril rakendatakse kaubanduspoliitilisi meetmeid.

  (2) Väljaveetava Eesti kauba suhtes rakendatakse ekspordi tolliprotseduuri, välja arvatud kaup, mille suhtes rakendatakse välistöötlemise tolliprotseduuri.

  (3) Ekspordi tollideklaratsioon esitatakse eksportija asukoha järgsele tolliasutusele või kauba muu väljaveo korral pakkimis- või laadimiskoha tolliasutusele, kui tollieeskirjades ei ole ette nähtud teisiti.

  (4) Ekspordiks deklareeritud kaup tuleb välja vedada 15 kalendripäeva jooksul tollideklaratsiooni aktsepteerimise päevast arvates, kui tollieeskirjades ei ole ette nähtud teisiti. Selle tähtaja ületamise korral peab deklarant viie kalendripäeva jooksul taotlema tollis tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamist või kauba väljaveo tähtaja pikendamist kuni kümne kalendripäeva võrra. Kauba väljaveo ja nõutavate tolliformaalsuste eest vastutab deklarant.

  (5) Ekspordi tolliprotseduuri rakendamise eeskirja kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 197.  Ekspordi tolliprotseduuri rakendamise tingimus

  Ekspordi tolliprotseduuri rakendatakse tingimusel, et kaup veetakse välja samas seisundis, mis sellel oli ekspordi tollideklaratsiooni aktsepteerimise päeval.

17. peatükk MUUD TOLLIKÄITLUSVIISID 

1. jagu Vabatsoon ja vabaladu 

1. jaotis Üldsätted 

§ 198.  Vabatsooni ja vabalao mõiste

  (1) Vabatsoon on tolliterritooriumi osa, kus paiknevad ehitised, mida kasutatakse ainult vabatsooni toimimiseks ja kus:
  1) välisriigi kaup loetakse impordimaksude ja sisseveol rakendatavate kaubanduspoliitiliste meetmete suhtes väljaspool tolliterritooriumi olevaks tingimusel, et seda kaupa ei ole lubatud vabasse ringlusse ja selle suhtes ei ole rakendatud mõnda muud tolliprotseduuri või seda ei ole tarbitud ega kasutatud muudel kui tollieeskirjades ettenähtud tingimustel;
  2) Eesti kauba suhtes rakendatakse selle vabatsooni toimetamisest tulenevalt tavaliselt niisuguse kauba ekspordi tolliprotseduuriga kaasnevaid meetmeid, kui see on tollieeskirjades ette nähtud.

  (2) Vabaladu on tolliterritooriumil asetsev ehitis, kus:
  1) välisriigi kaup loetakse impordimaksude ja sisseveol rakendatavate kaubanduspoliitiliste meetmete suhtes väljaspool tolliterritooriumi olevaks tingimusel, et seda kaupa ei ole lubatud vabasse ringlusse ja selle suhtes ei ole rakendatud mõnda muud tolliprotseduuri või seda ei ole tarbitud ega kasutatud muudel kui tollieeskirjades ettenähtud tingimustel;
  2) Eesti kauba suhtes rakendatakse selle vabalattu toimetamisest tulenevalt tavaliselt niisuguse kauba ekspordi tolliprotseduuriga kaasnevaid meetmeid, kui see on tollieeskirjades ette nähtud.

§ 199.  Vabatsooni loomine ja vabalao asutamine

  (1) Vabariigi Valitsuse korraldusega võib tolliterritooriumil paiknevas sadamas, lennujaamas või vahetult tollipiiriäärses transpordisõlmes luua vabatsooni või asutada vabalao. Vabatsoon luuakse ja vabaladu asutatakse tähtajaliselt.

  (2) Vabatsoon luuakse territooriumil, kus toimub majandustegevus ning on olemas vabatsooni loomiseks vajalikud eeldused: ehitised, teed, infrastruktuur, tootmis-, töötlemis- ja ladustamisvõimalused, eraldatus muust tolliterritooriumist ning valvesüsteem. Vabaladu asutatakse ehitises, kus toimub majandustegevus ning on olemas vabalao asutamiseks vajalikud eeldused: infrastruktuur, tootmis-, töötlemis- ja ladustamisvõimalused ning valvesüsteem. Vabatsooni loomiseks ja vabalao asutamiseks on vajalik vabatsooni territooriumi ja vabalao ehitise seadusliku valdaja ja omaniku, kui omanik ei ole valdaja, kirjalik nõusolek. Mitme valdaja ja omaniku korral, kui omanik ei ole valdaja, on vajalik nende kõigi kirjalik nõusolek.

  (3) Vabariigi Valitsuse korralduses märgitakse vabatsooni geograafilised piirid ja seal paiknevad ehitised ning vabalaona määratletud ehitised. Ehitiste rajamiseks vabatsoonis peab olema tolli eelnev luba.

  (4) Vabatsoon ümbritsetakse püsiva piirdega. Vabariigi Valitsuse korralduses märgitakse vabatsooni või vabalao sisse- ja väljapääsud.

  (5) Vabatsooni ja vabalao tegevuse korra ning vabatsoonis ja vabalaos oleva kauba hoidmise eeskirja kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 200.  Tollikontrolli teostamine vabatsoonis ja vabalaos

  (1) Järelevalvet vabatsooni piiride ja vabatsooni ning vabalao sisse- ja väljapääsude üle teostab toll. Vabatsooni piiril, vabatsoonis ja vabalaos toimuva tollikontrolli eeskirja kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (2) Toll võib kontrollida vabatsooni või vabalattu sisenevaid ja sealt väljuvaid isikuid ning veokeid.

  (3) Toll võib keelata juurdepääsu vabatsooni või vabalattu ja tegutsemise vabatsoonis või vabalaos isikutele, kes ei suuda tagada tollieeskirjade nõuetekohast järgimist.

  (4) Toll võib kontrollida kaupa, mida vabatsooni või vabalattu või sealt välja toimetatakse ning mida seal hoitakse. Tolli määratud isik esitab tollile või hoiab tollile kättesaadavana koopia veodokumendist, mis on vabatsooni või vabalattu või sealt välja toimetatava kaubaga kaasas. Vabatsoonis või vabalaos hoitav kaup peab olema igal ajal tollile kättesaadav.

2. jaotis Kauba toimetamine vabatsooni ja vabalattu 

§ 201.  Vabatsooni ja vabalattu toimetatav kaup

  Vabatsooni või vabalattu võib toimetada käesoleva seadustiku § 198 lõike 1 punktis 2 ja lõike 2 punktis 2 nimetatud Eesti kaupa, muud Eesti kaupa, kui sellega ei raskendata oluliselt tollikontrolli teostamist või ei muudeta seda võimatuks, ning välisriigi kaupa. Toll võib nõuda, et ohtlik kaup, teist kaupa rikkuda võiv või muudel põhjustel erilisi hoiutingimusi nõudev kaup tuleb toimetada spetsiaalselt selle hoidmiseks kohandatud ehitisse.

§ 202.  Kauba esitamine ja deklareerimine

  (1) Tollile ei pea esitama vabatsooni või vabalattu toimetatavat kaupa ega selle kohta tollideklaratsiooni, välja arvatud, kui toll soovib kaupa kontrollida.

  (2) Kaup esitatakse tollile ja ettenähtud tolliformaalsused teostatakse siis, kui:
  1) selle suhtes rakendatakse tolliprotseduuri, mis kauba toimetamisel vabatsooni või vabalattu lõpetatakse, kusjuures kauba esitamist ei nõuta, kui tolliprotseduuri rakendamise eeskirjas nähakse ette vabastus kauba tollile esitamise kohustusest;
  2) selle vabatsooni või vabalattu toimetamisega kaasneb impordimaksude tagasimaksmine või nende vähendamine;
  3) selle suhtes rakendatakse tavaliselt niisuguse kauba ekspordi tolliprotseduuriga kaasnevaid meetmeid.

  (3) Toll võib nõuda, et tollile teatataks kaubast, millelt kuuluvad tasumisele ekspordimaksud või mille suhtes rakendatakse ekspordi tolliprotseduuriga kaasnevaid meetmeid.

  (4) Isiku taotluse alusel kinnitab toll sertifikaadiga vabatsooni või vabalattu toimetatud kauba tollistaatuse.

3. jaotis Vabatsooni ja vabalao toimimine 

§ 203.  Tähtajad

  (1) Kauba hoidmine vabatsoonis või vabalaos ei ole ajaliselt piiratud.

  (2) Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada käesoleva seadustiku § 198 lõike 1 punktis 2 ja lõike 2 punktis 2 nimetatud Eesti kauba vabatsoonis või vabalaos hoidmise tähtajad.

§ 204.  Lubatud tegevused vabatsoonis ja vabalaos

  (1) Tollieeskirjades ettenähtud tingimustel on vabatsoonis või vabalaos lubatud tootmis-, kaubandus- või teenindustegevus. Nimetatud tegevusest tuleb tollile eelnevalt teatada ja Tolliametilt või tema poolt volitatud tolliasutuselt eelnevalt tootmis-, kaubandus- või teenindustegevuse luba saada.

  (2) Toll võib vabatsoonis või vabalaos lubatud tegevusele teatavaid keelde või piiranguid kehtestada kauba liiki või tollikontrolli nõudeid arvestades.

  (3) Kui tootmis-, kaubandus- või teenindustegevuse loaga kaasnevalt soovitakse saada riigiabi konkurentsi reguleeriva seaduse tähenduses, esitab toll enne nimetatud loa väljastamist rahandusministrile riigiabi andmise loa taotluse. Tootmis-, kaubandus- või teenindustegevuse luba väljastatakse pärast asjassepuutuva riigiabi andmise loa saamist.

§ 205.  Välisriigi kaup vabatsoonis ja vabalaos

  (1) Vabatsooni või vabalattu toimetatud välisriigi kaupa võib selle vabatsoonis või vabalaos hoidmise ajal:
  1) lubada vabasse ringlusse selle tolliprotseduuri puhul ettenähtud ja käesoleva seadustiku §-s 211 sätestatud tingimustel;
  2) deklareerida seestöötlemise tolliprotseduurile selle protseduuri puhul ettenähtud tingimustel;
  3) deklareerida tollikontrolli all töötlemise tolliprotseduurile selle protseduuri puhul ettenähtud tingimustel;
  4) deklareerida ajutise importimise tolliprotseduurile selle protseduuri puhul ettenähtud tingimustel;
  5) kanda üle riigi omandisse vastavalt käesoleva seadustiku §-le 217;
  6) hävitada tollijärelevalve all vastavalt käesoleva seadustiku §-le 216, kui asjaomane isik annab tollile kogu vajaliku informatsiooni.

  (2) Vabatsooni või vabalattu toimetatud välisriigi kaubaga võib selle vabatsoonis või vabalaos hoidmise ajal teha ilma tolli eelneva loata käesoleva seadustiku § 144 lõikes 1 nimetatud toiminguid.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2-4 nimetatud tolliprotseduuride rakendamise eeskirjades võib ette näha vabatsooni ja vabalao toimimise ning seal kauba üle tollijärelevalve teostamise erisustest tulenevad sätted.

§ 206.  Eesti kaup vabatsoonis ja vabalaos

  Käesoleva seadustiku § 198 lõike 1 punktis 2 ja lõike 2 punktis 2 nimetatud Eesti kaubaga võib tolli loata teha ainult § 144 lõikes 2 ettenähtud toiminguid.

§ 207.  Kauba tarbimine ja kasutamine

  (1) Välisriigi kaupa ja käesoleva seadustiku § 198 lõike 1 punktis 2 ja lõike 2 punktis 2 nimetatud Eesti kaupa ei tohi vabatsoonis või vabalaos tarbida ega kasutada §-des 205 ja 206 sätestatu kohaldamiseta.

  (2) Tollieeskirjades võib ette näha sellise kauba tarbimist või kasutamist, mis lubatakse vabasse ringlusse või imporditakse ajutiselt impordimaksude tasumise või kaubanduspoliitiliste meetmete rakendamiseta. Sellisel juhul ei nõuta vabasse ringlusse lubamise või ajutise importimise tollideklaratsiooni, välja arvatud kauba maksustamisel tollitariifi kvootide või tollitariifi lagede piires.

  (3) Kauba jaemüük vabatsoonis ja vabalaos on keelatud, välja arvatud seal töötavate isikute toitlustamine.

  (4) Vabatsoonis ja vabalaos on keelatud selliste teenuste osutamine, mis ei ole otseselt seotud vabatsoonis või vabalaos asuva kauba või vabatsooni või vabalao tegevusega.

§ 208.  Laoarvestuse pidamine vabatsoonis ja vabalaos

  (1) Vabatsoonis või vabalaos kaupa ladustavad, töötlevad, müüvad või ostvad isikud peavad laoarvestust tolli kinnitatud vormi kohaselt. Kaup kantakse laoarvestusse kohe, kui asjaomane isik on selle territooriumile või ehitisse toonud. Laoarvestus peab võimaldama tollil kaupa identifitseerida ja kajastama kauba liikumist.

  (2) Kauba ümberlaadimisel vabatsoonis peavad selle toiminguga seotud dokumendid olema tollile kättesaadavad. Ümberlaaditava kauba lühiajalist ladustamist loetakse ümberlaadimise lahutamatuks osaks.

§ 209.  Vabatsooni ja vabalao tegevuse lõppemine ja lõpetamine

  Vabatsooni või vabalao tegevus lõpeb tähtaja lõppemisel või tegevus lõpetatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega ennetähtaegselt, kui vabatsoon või vabaladu ei vasta enam tollieeskirjades ettenähtud nõuetele või neid nõudeid enam ei täideta.

4. jaotis Kauba vabatsoonist ja vabalaost väljatoimetamine 

§ 210.  Kauba väljatoimetamise tingimused

  (1) Tollieeskirjades ettenähtud tingimustel võib vabatsoonist või vabalaost väljatoimetatavat kaupa:
  1) tolliterritooriumilt välja vedada või taasväljavedada;
  2) toimetada mujale tolliterritooriumile.

  (2) Kaubale, mis on toimetatud mujale tolliterritooriumile, välja arvatud kaup, mis toimetatakse vabatsoonist välja mere- või õhuteed mööda sellele tolliprotseduuri rakendamata, kohaldatakse käesoleva seadustiku §-des 63-83 sätestatut. Eelmist lauset ei kohaldata käesoleva seadustiku §-des 74-77, 82 ja 83 sätestatule Eesti kaupa käsitlevas osas.

§ 211.  Ladustamis- ja hoiukulude arvutamine

  (1) Kui välisriigi kauba suhtes on tekkinud tollivõlg ja selle kauba tolliväärtus põhineb kauba tegelikul hinnal, mis sisaldab kauba ladustamis- ja hoiukulusid selle vabatsoonis või vabalaos hoidmise ajal, ei arvestata selliseid kulusid tolliväärtuse määramisel, kui need on näidatud kauba tegelikust hinnast eraldi.

  (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaubaga on vabatsoonis või vabalaos tehtud toiminguid käesoleva seadustiku § 144 tähenduses, on deklarandi taotluse alusel ja tingimusel, et sellised toimingud olid märgitud tootmis-, kaubandus- või teenindustegevuse loale, impordimaksude määramisel arvessevõetav kauba liik, väärtus ja kogus see, mis võetaks arvesse §-s 253 nimetatud ajal, kui kaubaga ei oleks selliseid toiminguid tehtud. Tollieeskirjades võib ette näha erandeid käesolevast lõikest.

§ 212.  Toimingud vabatsooni ja vabalattu toimetatud Eesti kaubaga

  (1) Vabatsooni või vabalattu toimetatud käesoleva seadustiku § 198 lõike 1 punktis 2 ja lõike 2 punktis 2 nimetatud Eesti kaubale määratakse tollieeskirjades ettenähtud tollikäitlusviis, mille kohaselt kauba vabatsooni või vabalattu toimetamise korral rakendatakse tavaliselt niisuguse kauba ekspordi tolliprotseduuriga kaasnevaid meetmeid.

  (2) Kui vabatsooni või vabalattu toimetatud käesoleva seadustiku § 198 lõike 1 punktis 2 ja lõike 2 punktis 2 nimetatud Eesti kaup toimetatakse tagasi mujale tolliterritooriumile või kui § 203 lõike 2 alusel ettenähtud tähtaja jooksul ei ole kauba suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tollikäitlusviisi määramiseks taotlust esitatud, peetakse kaup kinni vastavalt käesoleva seadustiku §-le 292.

§ 213.  Kauba tollistaatuse tõendamine

  (1) Kui kaup toimetatakse mujale tolliterritooriumile või sealt välja või selle suhtes rakendatakse tolliprotseduuri, võib käesoleva seadustiku § 202 lõikes 4 nimetatud sertifikaati kasutada selle kauba tollistaatuse tõendamiseks.

  (2) Kui sertifikaadiga või muul viisil ei tõendata, et kaubal on Eesti või välisriigi kauba tollistaatus, loetakse see kaup:
  1) ekspordimaksude, ekspordilitsentside või muude ekspordi tolliprotseduuril rakendatavate kaubanduspoliitiliste meetmete suhtes Eesti kaubaks;
  2) käesoleva lõike punktis 1 nimetamata juhtudel välisriigi kaubaks.

§ 214.  Tolli kohustus kauba väljatoimetamisel

  Toll peab veenduma, et kauba vabatsoonist või vabalaost väljaveol või taasväljaveol järgitakse tollieeskirju.

2. jagu Kauba taasväljavedu, hävitamine tollijärelevalve all ja ülekandmine riigi omandisse 

§ 215.  Kauba taasväljavedu

  (1) Välisriigi kaupa võib tolliterritooriumilt taasväljavedada.

  (2) Kauba taasväljavedu hõlmab tollieeskirjades ettenähtud juhtudel väljaveetavale kaubale ettenähtud tolliformaalsuste teostamist, sealhulgas kaubanduspoliitiliste meetmete rakendamist.

  (3) Kauba taasväljaveost tuleb tollile eelnevalt teatada. Toll keelab tollieeskirjades ettenähtud juhtudel taasväljaveo. Kui tolliterritooriumil olevat majandusliku mõjuga tolliprotseduurile allutatud kaupa soovitakse taasväljavedada, esitatakse tollideklaratsioon ja kohaldatakse käesoleva seadustiku § 196 lõikes 3 sätestatut.

§ 216.  Kauba hävitamine tollijärelevalve all

  (1) Välisriigi kaupa võib tolli nõusolekul hävitada tollijärelevalve all.

  (2) Kauba hävitamisest tollijärelevalve all tuleb tollile eelnevalt teatada. Selleks esitab kauba valdaja tollile kirjaliku põhjendatud taotluse, mis on kooskõlastatud kauba omanikuga.

  (3) Kauba hävitamine tollijärelevalve all toimub kauba valdaja kulul.

  (4) Kauba tollijärelevalve all hävitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (5) Kauba tollijärelevalve all hävitamise tagajärjel tekkinud jäätmetele määratakse välisriigi kaubale ettenähtud tollikäitlusviis. Jäätmed jäävad tollijärelevalve alla käesoleva seadustiku § 63 lõikes 2 sätestatud ajani.

§ 217.  Kauba riigi omandisse ülekandmine

  (1) Välisriigi kauba võib tolli nõusolekul üle kanda riigi omandisse. Selleks esitab kauba valdaja tollile kirjaliku põhjendatud taotluse, mis on kooskõlastatud kauba omanikuga.

  (2) Kauba riigi omandisse ülekandmine toimub kauba valdaja kulul.

  (3) Kauba riigi omandisse ülekandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

VI. osa  

TOLLITERRITOORIUMILT VÄLJATOIMETATAV KAUP

18. peatükk TOLLITERRITOORIUMILT VÄLJATOIMETATAV KAUP 

§ 218.  Tollijärelevalve tolliterritooriumilt väljatoimetatava kauba üle

  (1) Tolliterritooriumilt väljatoimetatav kaup kuulub tollijärelevalve alla. Toll võib seda kaupa kontrollida. Kauba tolliterritooriumilt väljatoimetamine toimub tolliformaalsusi teostades. Kaup viiakse tolliterritooriumilt välja vajaduse korral kohustuslikku tollitrassi kasutades ja tolli määratud tingimustel.

  (2) Kui on tekkinud kahtlus kauba tolliterritooriumilt väljatoimetamise või kauba tolliterritooriumilt väljatoimetamisel deklareeritud andmete õigsuse suhtes, võib toll lugeda kauba tolliterritooriumilt väljatoimetamise või deklareeritud andmete õigsuse tõendiks:
  1) kauba sisseveo registreerimist tõendava dokumendi, mille on väljastanud selle välisriigi toll, kuhu kaup pidi Eestist vahetult saabuma;
  2) kauba sisseveo registreerimist või deklareerimist tõendava dokumendi, mille on väljastanud selle välisriigi toll, kuhu Eestist saadetud kaup deklareeriti.

VII. osa  

TOLLISOODUSTUSED

19. peatükk IMPORDI- JA EKSPORDIMAKSUDEST VABASTAMINE 

§ 219.  Impordi- ja ekspordimaksudest vabastamise alused

  (1) Maksuseadustega määratakse juhud, millal kaup vabastatakse impordi- või ekspordimaksudest selle deklareerimisel vabasse ringlusse lubamise või ekspordi tolliprotseduurile. Impordi- või ekspordimaksudest vabastatud kaup loetakse tolliterritooriumile tollisoodustusega sisseveetud või tolliterritooriumilt tollisoodustusega väljaveetud kaubaks.

  (2) Tollisoodustusega sisse- või väljaveetud kaupa võib kasutada ainult neil eesmärkidel, milleks tollisoodustused on kehtestatud. Sellise kauba kasutamine teistel eesmärkidel on lubatud ainult pärast uuest kasutuseesmärgist tulenevate tolliformaalsuste teostamist ning impordi- või ekspordimaksude tasumist.

  (3) Tollisoodustust võimaldatakse tingimusel, et soodustuse saamise õigus on deklarandil või kaudse esindamise korral isikul, kelle eest tollideklaratsioon esitati.

20. peatükk TAGASITOODUD KAUP 

§ 220.  Tagasitoodud kauba maksustamine

  (1) Tolliterritooriumilt ekspordi tolliprotseduuriga väljaveetud Eesti kaup, mis on sinna kolme kalendriaasta jooksul väljaveo päevast arvates eksportijale tagasi toodud ning vabasse ringlusse lubatud, vabastatakse asjaomase isiku taotluse alusel tollimaksudest. Põhjendatud juhul võib toll kolmeaastast tähtaega pikendada. Kui tagasitoodud kaup oli enne tolliterritooriumilt väljavedu lubatud vabasse ringlusse nimetatud tollimaksude vähendatud või nullmääraga selle eesmärgipärase kasutamise tõttu, vabastatakse kaup tollimaksudest siis, kui see tuuakse tagasi samal eesmärgil kasutamiseks. Kui kauba sisseveo eesmärk ei ole enam sama, vähendatakse tasumisele kuuluvat impordimaksude summat sellise summa võrra, mis tasuti kaubalt selle esmakordsel vabasse ringlusse lubamisel. Tagasimakset ei tehta, kui viimatinimetatud summa ületab summat, millega oli vabasse ringlusse lubamisel maksustatud tagasitoodud kaup. Tagasitoodud kauba tollimaksudest vabastamise juhtude loetelu ja korra kehtestab rahandusminister määrusega.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud vabastust tollimaksudest ei kohaldata välistöötlemise tolliprotseduuril tolliterritooriumilt väljaveetud kaubale, välja arvatud juhul, kui selle kauba seisund pärast väljavedu ei muutu.

§ 221.  Tagasitoodud kauba seisund maksuvabastuse saamiseks

  Käesoleva seadustiku §-s 220 sätestatud vabastus tollimaksudest antakse siis, kui kaup tuuakse tagasi samas seisundis, mis sellel oli väljaveol. Muutunud seisundis kauba tollimaksudest vabastamise juhtude loetelu kehtestatakse tagasitoodud kauba tollimaksudest vabastamise juhtude loetelus ja korras.

§ 222.  Tagasitoodud kompensatsioonitoote maksustamine

  Pärast seestöötlemise tolliprotseduuri väljaveetud või taasväljaveetud kompensatsioonitoote korral järgitakse käesoleva seadustiku §-des 220 ja 221 sätestatut. Tagasitoodud kompensatsioonitootelt seaduse alusel tasumisele kuuluv impordimaksude summa määratakse seestöötlemise tolliprotseduuri reguleerivate sätete alusel, kusjuures taasväljaveo päev loetakse vabasse ringlusse lubamise päevaks.

21. peatükk MUUD TOLLISOODUSTUSED 

§ 223.  Kala ja muude meresaaduste vabastamine impordimaksudest

  Impordimaksudest vabastatakse vabasse ringlusse lubamise korral järgmised saadused ja kaup:
  1) kala ja muud meresaadused, mis on püütud väljaspool Eesti Vabariigi territoriaalvett Eestis registreeritud laevade või laevaregistrisse kantud ja Eesti lippu kandvate laevadega;
  2) käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud saadustest Eestis registreeritud kalatöötlemislaevade või laevaregistrisse kantud ja Eesti lippu kandvate kalatöötlemislaevade pardal saadud või toodetud kaup.

§ 224.  Tollisoodustused kaitsejõududele, piirivalvele ja päästemeeskondadele

  (1) Toll ei kontrolli Eesti Vabariigi kaitsejõudude teenistusülesandeid täitvaid sõjalaevu, sõjalennukeid ja muud sõjatehnikat, piirivalve teenistusülesandeid täitvaid ujuvvahendeid ja õhusõidukeid ning päästemeeskondade teenistusülesandeid täitvaid veokeid ja tehnikat, samuti teenistusülesandeid täitva isikkoosseisu asju, kui tollil ei ole alust arvata, et seal leidub kaupa, mis ei ole mõeldud tarbevaruks. Tollipiiri ületamise deklareerib üksuse ülem tollile tollieeskirjades ettenähtud korras.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhtudel allutatakse kaitsejõudude, piirivalve ja päästemeeskondade veokid, kaup ning isikkoosseisu asjad lihtsustatud korras tollikontrollile. Kaitsejõudude, piirivalve ja päästemeeskondade veokite, kauba ning isikkoosseisu asjade tolliformaalsuste korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (3) Tollieeskirjade nõuetekohase järgimise eest vastutab tollipiiri ületava kaitsejõudude või piirivalveüksuse või päästemeeskonna ülem.

  (4) Välisriikide sõjalaevade, -lennukite ja muude sõjamasinate, päästemeeskondade veokite ja tehnika, samuti välisriikide relvajõudude liikmetele, tsiviilkoosseisule ja ülalpeetavatele ning päästemeeskondade liikmetele kuuluvate asjade tollikontroll toimub vastavalt tollieeskirjadele või välislepingu alusel.

§ 225.  Välisriikide diplomaatiliste esinduste, konsulaarasutuste, erimissioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste kaup

  (1) Välisriikide diplomaatiliste esinduste, konsulaarasutuste ja erimissioonide ametialaseks kasutamiseks ettenähtud kaup on vabastatud impordi- või ekspordimaksudest, kui Eesti vastavad esindused ja asutused saavad nendes välisriikides samasuguse soodustuse. Rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste ametialaseks kasutamiseks ettenähtud kaup on vabastatud impordi- või ekspordimaksudest.

  (2) Välisriikide diplomaatiliste esinduste, konsulaarasutuste, erimissioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste üle tollipiiri toimetatava või toimetatud ametialaseks kasutamiseks ettenähtud kauba tolliformaalsuste korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 226.  Välisriikide ja Eesti Vabariigi diplomaatiline post ning konsulaarsaadetised

  (1) Üle tollipiiri toimetatud või toimetatavat diplomaatilist posti ja konsulaarsaadetisi ei avata ega peeta kinni. Kui tõsised põhjused sunnivad oletama, et konsulaarsaadetiste hulgas on kaupa, mida ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud, on tollil õigus paluda, et adressaat või lähetajariigi volitatud isik avaks saadetise tolliametniku juuresolekul. Saadetise avamisest keeldumise korral saadetakse see lähetaja kulul lähteriiki tagasi.

  (2) Diplomaatiline post ja konsulaarsaadetised võivad sisaldada üksnes ametialaseks kasutamiseks ettenähtud dokumente ja kaupa.

  (3) Diplomaatiline post ja konsulaarsaadetised tuleb tähistada hästi nähtavate, nende sisule viitavate väliste märkidega.

  (4) Diplomaatilise posti ja konsulaarsaadetiste kohta koostatakse ning esitatakse tollile diplomaatilise posti ja konsulaarsaadetiste deklaratsioon, millele kirjutab alla diplomaat.

§ 227.  Tollisoodustused diplomaatiliste esinduste, konsulaarasutuste, erimissioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste diplomaatilisele personalile, haldustöötajatele ning nende perekonnaliikmetele

  (1) Välisriikide diplomaatiliste esinduste, konsulaarasutuste, erimissioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste diplomaatilisele personalile, haldustöötajatele ning nende perekonnaliikmetele kohaldatakse välislepingutega sätestatud tollisoodustusi.

  (2) Välisriikide diplomaatiliste esinduste, konsulaarasutuste, erimissioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste diplomaatilise personali, haldustöötajate ning nende perekonnaliikmete poolt üle tollipiiri toimetatava või toimetatud isiklikuks kasutamiseks ettenähtud kauba tolliformaalsuste korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 228.  Tollisoodustused pärandvara ja ümberasuja vara üle tollipiiri toimetamisel

  (1) Üle tollipiiri pärija käsutusse toimetatavat pärandvara ei maksustata impordi- või ekspordimaksudega, kui maksuseadustega ei ole ette nähtud teisiti.

  (2) Vara, mis on olnud ümberasuja omandis üle kuue kalendrikuu ja mis toimetatakse üle tollipiiri seoses alaliselt elama asumisega, ei maksustata tollile esitatud vastavasisulise taotluse alusel impordi- või ekspordimaksudega, kui maksuseadustega ei ole ette nähtud teisiti. Ümberasuja vara võib üle tollipiiri toimetada 12 kalendrikuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Ümberasuja on alalise elukoha vahetusega seoses Eestist lahkuv isik või Eestisse alaliselt elama asuv pidevalt üle 12 kalendrikuu välisriigis residendina elanud isik.

  (3) Pärandvara ja ümberasuja vara maksustatakse impordi- või ekspordimaksudega, kui vara olemusest ja kogusest ilmneb, et tegemist on kaubanduslikul eesmärgil sisse- või väljaveetava kaubaga.

  (4) Pärandvara ja ümberasuja vara määratlemise ning tolliformaalsuste korra kehtestab rahandusminister määrusega.

§ 229.  Tollisoodustused valuuta ja väärtpaberite üle tollipiiri toimetamisel

  Üle tollipiiri toimetatavat valuutat ja väärtpabereid ei maksustata impordi- või ekspordimaksudega. Valuuta ja väärtpaberite tolliformaalsuste korra kehtestab rahandusminister määrusega.

VIII. osa  

TOLLIVÕLG

22. peatükk TOLLIVÕLA TAGATIS 

§ 230.  Üldsätted

  (1) Kui vastavalt tollieeskirjadele nõuab toll tollivõla tasumise kindlustamiseks tagatise esitamist, esitab selle isik, kellel on tekkinud või võib tekkida tollivõlg.

  (2) Toll nõuab ühe tagatise esitamist ühe tollivõla eest.

  (3) Toll võib lubada, et tagatise esitab kolmas isik selle isiku eest, kellelt tagatise esitamist nõutakse.

  (4) Tagatise esitamist ei nõuta, kui isikuks, kellel on tekkinud või võib tekkida tollivõlg, on riigi-, valla- või linnaasutus.

  (5) Toll võib tagatise esitamise nõudest loobuda, kui tollivõlast tulenev maksusumma ei ületa 8000 krooni.

  (6) Tagatise esitamise, kasutamise ja vabastamise korra ning tagatissumma määramise metoodilised alused kehtestab rahandusminister määrusega.

§ 231.  Tagatise ja kirjaliku kohustuse esitamine

  (1) Kui vastavalt tollieeskirjadele on tagatise esitamise kohustus valikuline, otsustab tagatise esitamise kohustuse toll. Toll nõuab tagatise esitamist, kui tekkinud või tekkida võiva tollivõla tasumine ettenähtud tähtaja jooksul ei ole kindlustatud. Kui nimetatud tagatist ei nõuta, võib toll käesoleva seadustiku § 230 lõikes 1 nimetatud isikult nõuda kirjaliku kohustuse esitamist tollivõla tasumiseks tolli esimesel nõudmisel. Tolli otsus tagatist mitte nõuda tunnistatakse kehtetuks, kui isik, kelle suhtes toll otsuse tegi ja kes kirjutas alla kohustusele tasuda tollivõlg tolli esimesel nõudmisel, ei täida nimetatud kohustust.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tagatist nõutakse:
  1) sellise tagatise esitamist reguleerivate tollieeskirjade kohaldamisel;
  2) mis tahes ajal pärast seda, kui toll leiab, et tekkinud või tekkida võiva tollivõla tasumine ettenähtud tähtaja jooksul ei ole kindlustatud.

§ 232.  Üldtagatis

  Käesoleva seadustiku § 230 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute taotluse alusel lubab toll üldtagatise esitamist selliseks kaheks või enamaks toiminguks, mille suhtes tollivõlg on tekkinud või võib tekkida.

§ 233.  Tagatissumma määramine

  (1) Kui vastavalt tollieeskirjadele on tagatise esitamine kohustuslik, arvestades ka transiidile kehtestatud erinõudeid, määrab toll tagatissumma suuruse, mis on võrdne:
  1) ühest või mitmest tollivõlast tuleneva täpse maksusummaga, kui seda summat on võimalik määrata tagatise nõudmise ajal;
  2) käesoleva lõike punktis 1 nimetamata juhtudel tolli määratud suurima maksusummaga, mis tuleneb tekkinud või tekkida võivast ühest või mitmest tollivõlast.

  (2) Kui üldtagatis esitatakse tekkinud või tekkida võivate tollivõlgade eest, mille suurus on ajas muutuv, määratakse tagatissumma sellises suuruses, et see võimaldab tollivõlgadest tuleneva maksusumma tasuda igal ajal.

  (3) Kui vastavalt tollieeskirjadele on tagatise esitamise kohustus valikuline ja toll nõuab tagatise esitamist, määrab toll tagatissumma suuruse selliselt, et see ei ületaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summasid.

  (4) Vähendatud tagatissumma võib määrata isikule, kes kasutab pidevalt tolliprotseduure ning kellel on täidetud käesoleva seadustiku § 18 lõikes 2 sätestatud tingimused. Tagatissumma minimaalsed määrad kehtestatakse käesoleva seadustiku § 230 lõikes 6 nimetatud korras ja metoodiliste aluste järgi.

§ 234.  Tagatise liigid

  (1) Tagatise võib tollile esitada:
  1) deposiidina Tolliameti pangakontole;
  2) Eesti isikule väljastatud käendaja kirjaliku kohustusena (käendusdokumendina).

  (2) Toll võib tagatisena aktsepteerida ka riigi kasuks seatud registerpanti või hüpoteeki asjaõigusseaduses (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509; 2001, 34, 185) või kommertspandi seaduses (RT I 1996, 45, 848; 49, õiend; 1997, 48, 774) sätestatud korras.

§ 235.  Käendaja

  Käendaja võtab endale kirjaliku kohustuse tasuda tagatise esitajaga solidaarselt tolli esimesel nõudmisel tollivõlast tulenev maksusumma, mille tasumise kindlustamiseks tagatis esitati. Käendaja peab olema Eesti isik, keda toll aktsepteerib. Toll võib keelduda aktsepteerimast käendajat või tagatise liiki, kui ta leiab, et tollivõlast tuleneva maksusumma tasumine ettenähtud tähtaja jooksul ei ole kindlustatud.

§ 236.  Tagatise aktsepteerimine

  (1) Isik, kes peab tagatise esitama, võib valida käesoleva seadustiku §-s 234 nimetatud tagatise liikide vahel. Toll võib keelduda aktsepteerimast esitatud tagatist või selle liiki, kui see on vastuolus tolliprotseduuri reguleerivate sätetega. Toll võib nõuda, et valitud tagatise liiki kasutatakse kindlaksmääratud tähtaja jooksul.

  (2) Toll keeldub aktsepteerimast esitatud tagatist, kui ta leiab, et see ei kindlusta tollivõlast tuleneva maksusumma tasumist. Käesoleva seadustiku § 234 lõikes 2 nimetatud tagatise aktsepteerimisest võib toll keelduda, kui ta leiab, et tagatis ei ole hõlpsasti realiseeritav või selle aktsepteerimine toob kaasa tarbetuid halduskulusid või tagatissumma ei ületa 1 000 000 krooni.

§ 237.  Tagatise täiendamine ja uuendamine

  Kui toll teeb kindlaks, et esitatud tagatis ei ole piisav või ei kindlusta enam tollivõla tasumist ettenähtud tähtaja jooksul, nõuab toll käesoleva seadustiku § 230 lõikes 1 nimetatud isikult, et ta esitaks täiendava tagatise või asendaks esialgselt esitatud tagatise uuega.

§ 238.  Tagatise vabastamine ja kasutamine

  (1) Tagatist ei vabastata enne, kui tollivõlg, millest tuleneva maksusumma tasumise kindlustamiseks see esitati, on lõppenud või seda ei saa enam tekkida. Kui tollivõlg on lõppenud või seda ei saa enam tekkida, vabastatakse tagatis asjaomase isiku taotluse alusel kümne kalendripäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates.

  (2) Kui tollivõlg on tasutud osaliselt või see võib tekkida ainult osa suhtes sellest maksusummast, mille tasumine on kindlustatud, vabastatakse osa tagatisest põhjendatud juhul asjaomase isiku taotluse alusel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul.

  (3) Tollil on õigus tollivõlast tuleneva maksusumma tähtpäevaks tasumata jätmise korral arvata tollivõlast tulenev maksusumma koos sellelt arvestatud intressiga maha deposiidist, nõuda see sisse käendajalt või saada tagatise realiseerimisel laekunud summast. Tagatise kasutamisel nõutakse esmajärjekorras sisse tollivõlast tulenev maksusumma ja seejärel sellelt arvestatud intress.

23. peatükk TOLLIVÕLA TEKKIMINE 

§ 239.  Tollivõlg deklareeritud kauba sisseveol

  (1) Kauba sisseveol tekib tollivõlg, kui:
  1) kaup, millelt kuuluvad tasumisele impordimaksud, lubatakse vabasse ringlusse;
  2) kauba suhtes, millelt kuuluvad tasumisele impordimaksud, rakendatakse ajutise importimise tolliprotseduuri koos impordimaksudest osalise vabastusega.

  (2) Tollivõlg tekib tollideklaratsiooni aktsepteerimise päevast.

  (3) Võlgnik on deklarant, kaudse esindamise korral samuti isik, kelle eest tollideklaratsioon esitati. Kui tollideklaratsioon esitati ühe käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tolliprotseduuri rakendamiseks sellise informatsiooni põhjal, mille alusel jäid sisse nõudmata maksuseaduste alusel tasumisele kuuluvad maksud või osa nendest, on võlgnikuks ka isik, kes tollideklaratsiooni esitamiseks vajalikku informatsiooni andis ja kes teadis või oleks pidanud teadma, et see informatsioon oli ebaõige.

§ 240.  Tollivõlg kauba ebaseaduslikul tolliterritooriumile toimetamisel

  (1) Kauba sisseveol tekib tollivõlg, kui:
  1) kaup, millelt kuuluvad tasumisele impordimaksud, toimetatakse tolliterritooriumile ebaseaduslikult;
  2) vabatsoonis või vabalaos asuv kaup toimetatakse mujale tolliterritooriumile ebaseaduslikult.

  (2) Käesoleva paragrahvi kohaldamisel tähendab ebaseaduslik tolliterritooriumile toimetamine käesoleva seadustiku §-des 64-67 ja § 210 lõikes 2 sätestatu rikkumist.

  (3) Tollivõlg tekib kauba ebaseadusliku tolliterritooriumile toimetamise päevast.

  (4) Võlgnik on isik, kes:
  1) toimetas kaubad tolliterritooriumile ebaseaduslikult;
  2) osales kauba ebaseaduslikus tolliterritooriumile toimetamises ja teadis või oleks pidanud teadma, et kauba tolliterritooriumile toimetamine on ebaseaduslik;
  3) kauba omandas või hoiule võttis ja kauba omandamise või hoiulevõtmise ajal teadis või oleks pidanud teadma, et see kaup on tolliterritooriumile toimetatud ebaseaduslikult.

§ 241.  Tollivõlg kauba ebaseaduslikul väljaviimisel tollijärelevalve alt

  (1) Kauba sisseveol tekib tollivõlg, kui kaup, millelt kuuluvad tasumisele impordimaksud, viiakse tollijärelevalve alt välja ebaseaduslikult.

  (2) Tollivõlg tekib kauba tollijärelevalve alt väljaviimise päevast.

  (3) Võlgnik on isik, kes:
  1) viis kauba tollijärelevalve alt välja;
  2) osales kauba väljaviimises ja teadis või oleks pidanud teadma, et kaup viiakse tollijärelevalve alt välja;
  3) kauba omandas või hoiule võttis ja kauba omandamise või hoiulevõtmise ajal teadis või oleks pidanud teadma, et kaup on tollijärelevalve alt välja viidud;
  4) peab täitma kauba ajutisest ladustamisest või kaubale rakendatava tolliprotseduuri kasutamisest tulenevaid kohustusi.

  (4) Kaup loetakse ebaseaduslikult tollijärelevalve alt väljaviiduks ka juhul, kui kaup saab alusetult Eesti kauba tollistaatuse.

§ 242.  Tollivõlg tingimuse ja kohustuse täitmata jätmisel

  (1) Kauba sisseveol tekib tollivõlg, kui:
  1) ei täideta kohustust, mis tuleneb sellise kauba ajutisest ladustamisest, millelt kuuluvad tasumisele impordimaksud, või kauba suhtes rakendatava tolliprotseduuri kasutamisest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel;
  2) ei täideta tingimust, mis on seotud kauba suhtes tolliprotseduuri rakendamisega või kaubalt tasumisele kuuluvate impordimaksude vähendatud või nullmäära rakendamisega kauba eesmärgipärase kasutamise tõttu, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel.

  (2) Tollivõlga ei loeta tekkinuks järgmistel juhtudel:
  1) ajutiseks ladustamiseks või tolliprotseduuri rakendamise eeskirja alusel kaubale tollikäitlusviisi määramiseks ettenähtud tähtaja ületamine, kui seda tähtaega oleks õigeaegse taotlemise korral pikendatud;
  2) transiidi tolliprotseduurile deklareeritud kauba sihttolliasutusele esitamiseks ettenähtud tähtaja ületamine, kui kaup esitatakse hiljem;
  3) ajutiselt ladustatud või tolliladustamise tolliprotseduurile deklareeritud kauba korral toiming, milleks toll ei ole eelnevalt luba väljastanud, tingimusel, et selle toimingu tegemiseks oleks õigeaegse taotlemise korral luba väljastatud;
  4) ajutise importimise tolliprotseduurile deklareeritud kauba kasutamine teisiti, kui on ajutise importimise loas ette nähtud, tingimusel, et nimetatud tolliprotseduuri rakendamisel oleks selliseks kasutamiseks taotluse korral luba väljastatud;
  5) ajutiselt ladustatud või tolliprotseduurile deklareeritud kauba asukoha muutmine tolli loata tingimusel, et kauba saab nõudmise korral tollile esitada;
  6) ajutiselt ladustatud või tolliprotseduurile deklareeritud kauba tolliterritooriumilt väljatoimetamine või toimetamine vabatsooni või vabalattu ettenähtud tolliformaalsusteta;
  7) sellise kauba üleandmine, mille suhtes on kauba eesmärgipärase kasutamise tõttu kohaldatud tariifset sooduskohtlemist, teatamata sellest tollile enne kauba kasutamist ettenähtud eesmärgil, tingimusel, et kauba üleandja laoarvestusse tehakse üleandmise kohta märge.

  (3) Tollivõlg tekib päevast, mil kohustust, mille täitmata jätmine toob kaasa tollivõla tekkimise, enam ei täideta, või päevast, mil kauba suhtes rakendati tolliprotseduuri ja hiljem tehti kindlaks, et tegelikult ei täidetud tingimust, mille täitmine on kauba suhtes tolliprotseduuri rakendamise või selle eesmärgipärase kasutamise tõttu impordimaksude vähendatud või nullmäära rakendamise eelduseks.

  (4) Võlgnik on isik, kes peab vastavalt asjaoludele seoses kaubaga, millelt kuuluvad tasumisele impordimaksud, täitma kauba ajutise ladustamise või kauba suhtes rakendatava tolliprotseduuri kasutamisega seoses tekkivaid kohustusi või järgima tingimusi, mille täitmine on kauba suhtes selle tolliprotseduuri rakendamise eelduseks.

§ 243.  Tollivõlg kauba tarbimisel ja kasutamisel vabatsoonis ning vabalaos

  (1) Kauba sisseveol tekib tollivõlg, kui kaupa, millelt kuuluvad tasumisele impordimaksud, tarbitakse või kasutatakse vabatsoonis või vabalaos tollieeskirjades ettenähtust erinevatel tingimustel. Kui kaup kaob ja selle kadumist ei ole võimalik tollile rahuldavalt selgitada, võib toll lugeda kadunud kauba vabatsoonis või vabalaos tarbitud või kasutatud kaubaks.

  (2) Tollivõlg tekib päevast, mil kaupa tarbitakse või esmakordselt kasutatakse tollieeskirjades ettenähtust erinevatel tingimustel.

  (3) Võlgnik on isik, kes kaupa tarbis või kasutas, ning isik, kes selle tarbimises või kasutamises osales ja kes teadis või oleks pidanud teadma, et kaupa tarbiti või kasutati tollieeskirjades ettenähtust erinevatel tingimustel. Kui toll loeb kadunud kauba kaubaks, mida on vabatsoonis või vabalaos tarbitud või kasutatud, ja käesolevat lõiget ei ole võimalik kohaldada, on tollivõla tasumise eest vastutavaks isikuks viimane tollile teada olev kauba valdaja.

§ 244.  Kaup, mille suhtes ei loeta tollivõlga tekkinuks

  (1) Erandina käesoleva seadustiku §-st 240 ja § 242 lõike 1 punktist 1 ei loeta tollivõlga sisseveol tekkinuks, kui isik tõendab, et §-des 64-67 ja § 210 lõikes 2 sätestatust või kauba ajutisest ladustamisest või kaubale rakendatava tolliprotseduuri kasutamisest tulenevate kohustuste täitmata jätmise on põhjustanud kauba täielik hävimine või pöördumatu kahjustumine kauba liigi tõttu (loomulik kadu) või ettenägematu olukord, või on mittetäitmine toimunud tolli loal. Käesoleva lõike kohaldamisel loetakse kaup pöördumatult kahjustunuks, kui seda ei saa enam kasutada.

  (2) Tollivõlga ei loeta sisseveol tekkinuks sellise kauba korral, mis on lubatud vabasse ringlusse impordimaksude vähendatud või nullmääraga kauba eesmärgipärase kasutamise tõttu, kui kaup on välja veetud või taasväljaveetud tolli loal.

§ 245.  Jäätmete tollistaatus

  Kui vastavalt käesoleva seadustiku § 244 lõikele 1 ei loeta eesmärgipärase kasutamise tõttu impordimaksude vähendatud või nullmääraga vabasse ringlusse lubatud kauba korral tollivõlga tekkinuks, käsitatakse hävimise tagajärjel tekkinud jäätmeid välisriigi kaubana.

§ 246.  Vabasse ringlusse lubatud eesmärgipärase kasutamisega kauba maksusumma arvutamine

  Kui vastavalt käesoleva seadustiku §-dele 241 ja 242 on tekkinud tollivõlg kauba suhtes, mis on selle eesmärgipärase kasutamise tõttu lubatud vabasse ringlusse impordimaksude vähendatud määraga, siis lahutatakse kauba vabasse ringlusse lubamisel tasutud maksusumma tollivõlast tulenevast maksusummast. Käesolevas paragrahvis sätestatut järgitakse, kui tollivõlg on tekkinud kauba tollijärelevalve all hävitamise tagajärjel tekkinud jäätmete suhtes.

§ 247.  Tollivõlg deklareeritud kauba väljaveol

  (1) Kauba väljaveol tekib tollivõlg, kui kaup, millelt kuuluvad tasumisele ekspordimaksud, veetakse tolliterritooriumilt välja tollideklaratsiooni alusel.

  (2) Tollivõlg tekib tollideklaratsiooni aktsepteerimise päevast.

  (3) Võlgnik on deklarant, kaudse esindamise korral samuti isik, kelle eest tollideklaratsioon esitati.

§ 248.  Tollivõlg deklareerimata kauba väljaveol

  (1) Kauba väljaveol tekib tollivõlg, kui kaup, millelt kuuluvad tasumisele ekspordimaksud, toimetatakse tolliterritooriumilt välja ilma tollideklaratsioonita.

  (2) Tollivõlg tekib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kauba tegeliku tolliterritooriumilt väljatoimetamise päevast.

  (3) Võlgnik on isik, kes:
  1) kauba tolliterritooriumilt välja toimetas;
  2) osales kauba tolliterritooriumilt väljatoimetamises ja teadis või oleks pidanud teadma, et tollideklaratsiooni ei esitatud, kuigi selle oleks pidanud esitama.

§ 249.  Tollivõlg väljaveo tingimuse täitmata jätmisel

  (1) Kauba väljaveol tekib tollivõlg, kui ei täideta tingimust, mille kohaselt kaup lubati tolliterritooriumilt välja toimetada täieliku või osalise vabastusega ekspordimaksudest.

  (2) Tollivõlg tekib päevast, mil kaup jõuab mingisse teise sihtkohta kui see, mille korral kaup lubati tolliterritooriumilt välja toimetada ekspordimaksudest täieliku või osalise vabastusega. Kui tollil ei ole võimalik seda päeva määrata, tekib tollivõlg päevast, mil möödub tollieeskirjades ettenähtud tähtaeg tõendite esitamiseks selle kohta, et vabastuse kohaldamist võimaldavad tingimused on täidetud.

  (3) Võlgnik on deklarant, kaudse esindamise korral samuti isik, kelle eest tollideklaratsioon esitati.

§ 250.  Keelud ja piirangud

  Käesoleva seadustiku §-des 239-243 ja 247-249 nimetatud tollivõlg tekib ka selle kauba suhtes, mille sisse- või väljaveole on kehtestatud keelud või piirangud. Tollivõlga ei teki võltsitud raha või narkootiliste ja psühhotroopsete ainete sisse- või väljaveol, kui nende sisse- või väljaveol rikutakse õigusaktidega kehtestatud korda.

§ 251.  Maksuvabastuse kohaldamise tingimus

  Kui tollieeskirjades on ette nähtud tariifne sooduskohtlemine kauba liigi või eesmärgipärase kasutamise tõttu või osaline või täielik vabastus impordi- või ekspordimaksudest vastavalt käesoleva seadustiku §-dele 40, 118, 180 või 219-222, kohaldatakse tariifset sooduskohtlemist või osalist või täielikku vabastust ka juhtudel, mil tollivõlg on tekkinud vastavalt §-dele 240-243, 248 või 249, kui deklarandi käitumisest ei nähtu kuritegelik tehing või ilmne hooletus ja deklarant tõendab, et muud vabastuse kohaldamise tingimused on täidetud.

§ 252.  Solidaarne vastutus

  Kui ühest tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest on vastutavad mitu isikut, vastutavad nad selle tasumise eest solidaarselt.

§ 253.  Vastutuse tekkimise päev

  (1) Impordi- või ekspordimaksudega maksustamisel määratakse tasumisele kuuluvad maksusummad selle maksuseaduse alusel, mida kohaldatakse päeval, mil kauba suhtes tekib tollivõlg, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti.

  (2) Kui tollivõla tekkimise päeva ei ole võimalik täpselt määrata, võetakse maksustamisel kohaldatava seaduse määramisel arvesse kõige varasem päev, mil tolli arvates ilmnesid kauba suhtes tollivõla tekkimist põhjustavad asjaolud ning tollivõla olemasolu on kindlaksmääratav tolli käsutuses oleva informatsiooni alusel.

  (3) Kui tolli käsutuses olev informatsioon võimaldab kindlaks teha, et tollivõlg tekkis enne päeva, mil tema arvates tollivõla tekkimist põhjustavad asjaolud ilmnesid, määratakse tasumisele kuuluv impordi- või ekspordimaksude summa selle maksuseaduse alusel, mida oleks kohaldatud kõige varasemal päeval, mil tollivõla tekkimist on võimalik kindlaks teha. Kui tollivõla tekkimise päeva või arvestuskande tegemise päeva edasilükkamine on põhjustanud alusetu tulu saamise, nõuab toll sisse intressi maksukorralduse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

§ 254.  Tollivõla tekkimise koht

  (1) Tollivõlg tekib kohas, kus toimuvad tollivõla tekkimist põhjustavad sündmused.

  (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohta ei ole võimalik kindlaks määrata, loeb toll tollivõla tekkinuks kohas, kus tolli käsutuses oleva informatsiooni alusel on toimunud tollivõla tekkimist põhjustanud sündmused.

  (3) Kui kaubale rakendatavat tolliprotseduuri ei lõpetata ja tollivõla tekkimise kohta ettenähtud tähtaja jooksul vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 1 ja 2 kindlaks ei määrata, loetakse tollivõlg tekkinuks kohas, kus kaup:
  1) vastavale tolliprotseduurile deklareeriti;
  2) vastava tolliprotseduuriga Eestisse toimetati.

  (4) Kui tolli käsutuses olev informatsioon võimaldab tollil kindlaks teha, et tollivõlg tekkis juba varem, kui kaup oli teises kohas, loetakse tollivõlg tekkinuks kohas, mida võib pidada kauba asukohaks kõige varasemal päeval, mil tollivõla tekkimist on võimalik kindlaks teha.

§ 255.  Tollivõlg Eestist pärineva kauba sisseveol välisriiki

  (1) Välisriigis tariifse sooduskohtlemise võimaldamiseks välislepinguga ettenähtud dokumentide kinnitamine põhjustab tollivõla tekkimise, kui välislepinguga on sätestatud Eestist pärineva kauba sisseveol välisriiki kauba suhtes seal tariifse sooduskohtlemise kohaldamine ja kaup on saadud Eestis seestöötlemise tolliprotseduuri kasutamisega ning Eestist pärineva kauba osaks olev välisriigi kaup kuulub Eestis maksustamisele impordimaksudega.

  (2) Tollivõla tekkimise päevaks loetakse päev, mil toll aktsepteerib ekspordi tollideklaratsiooni.

  (3) Võlgnik on deklarant, kaudse esindamise korral samuti isik, kelle eest tollideklaratsioon esitati.

  (4) Tollivõlast tulenev tasumisele kuuluv impordimaksude summa määratakse samadel tingimustel kui sellise tollivõla korral, mis tekib samal päeval asjassepuutuva kauba vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsiooni aktsepteerimisel seestöötlemise tolliprotseduuri lõpetamiseks.

24. peatükk TOLLIVÕLAST TULENEVA MAKSUSUMMA SISSENÕUDMINE 

1. jagu Maksusumma arvestusse kandmine ja sellest võlgnikule teatamine 

§ 256.  Impordi- ja ekspordimaksude summa arvestusse kandmine

  (1) Tollivõlast tuleneva impordi- või ekspordimaksude summa (edaspidi maksusumma) arvutab toll välja kohe, kui ta on saanud vajalikud andmed. Toll kannab väljaarvutatud maksusumma võlgniku kohustusena arvestusdokumentidesse või registreerib elektroonilise andmetöötluse vahendite kaudu (edaspidi arvestusse kandmine).

  (2) Väljaarvutatud maksusummat ei kanta arvestusse, kui:
  1) tollivõla tekkimisel ületab maksuseaduste alusel tasumisele kuuluv maksusumma siduva informatsiooni alusel määratud maksusummat;
  2) tollivõlast tulenev maksusumma ei ületa 50 krooni.

  (3) Toll ei kanna arvestusse maksusummat, millest käesoleva seadustiku § 260 lõike 3 kohaselt ei teatata võlgnikule pärast ettenähtud tähtaja möödumist.

  (4) Maksusumma arvestusse kandmise, teatamise ja tasumise korra kehtestab rahandusminister määrusega.

§ 257.  Maksusumma korrigeerimine

  Täiendavalt ilmnenud asjaolude arvestamiseks on tollil õigus korrigeerida määratud maksusummat omaalgatuslikult või asjaomase isiku taotluse alusel kolme kalendriaasta jooksul maksu määramise päevast arvates.

§ 258.  Arvestusse kandmise tähtajad

  (1) Kui tollivõlg on tekkinud tollideklaratsiooni aktsepteerimise tulemusena seoses tolliprotseduuri rakendamisega, välja arvatud ajutine importimine koos impordimaksudest osalise vabastusega, kantakse sellisest tollivõlast tulenev maksusumma arvestusse viivitamatult, kuid mitte hiljem kui teisel päeval kauba vabastamise päevale järgnevast päevast arvates.

  (2) Kui on esitatud tagatis, võib toll ühe sissekandena arvestusse kanda tolli määratud ajavahemiku jooksul vabastatud kaubalt tasumisele kuuluvate maksude kogusumma (edaspidi koondkanne). Tolli määratud ajavahemik ei tohi ületada 31 kalendripäeva. Toll teeb koondkande hiljemalt viiendal nimetatud ajavahemiku lõppemise päevale järgneval päeval.

  (3) Kui tollivõlg on tekkinud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatust erinevatel tingimustel, kantakse sellest tulenev maksusumma arvestusse kahe päeva jooksul, arvates päevast, mil tollil on võimalik välja arvutada maksusumma ja määrata võlgnik.

§ 259.  Järelkande tegemine ja tähtajad

  (1) Kui tollivõlast tulenev maksusumma ei ole kantud arvestusse või kui arvestusse on kantud tollivõla tekkimisel maksuseaduste alusel tasumisele kuuluvast maksusummast väiksem summa, kantakse tasumisele kuuluv või tasuda jääv maksusumma arvestusse kahe päeva jooksul, arvates päevast, mil toll sai sellest teada ning tollil oli võimalik välja arvutada tollivõla tekkimisel maksuseaduste alusel tasumisele kuuluv maksusumma ja määrata võlgnik (edaspidi järelkande tegemine).

  (2) Toll ei tee järelkannet, kui:
  1) tolli esialgne otsus maksusummat arvestusse mitte kanda või kanda see arvestusse maksuseaduste alusel tasumisele kuuluvast maksusummast väiksemas summas on tehtud vastavalt tollieeskirjadele, kuid on hiljem kohtuotsusega kehtetuks tunnistatud;
  2) tasumisele kuuluvat maksusummat ei ole arvestusse kantud tolli sellise vea tõttu, mida ei oleks olnud võimalik avastada tasumise eest vastutaval isikul, kes toimis heauskselt ja järgis kõiki kauba deklareerimist reguleerivaid sätteid;
  3) maksusumma ei ületa 50 krooni.

§ 260.  Maksusumma teatamise kord ja tähtajad

  (1) Toll teatab võlgnikule arvestusse kandmisest viivitamatult.

  (2) Toll ei pea võlgnikule arvestusse kandmisest teatama, kui tasumisele kuuluv maksusumma on deklareeritud tollideklaratsioonis ja selles märgitud maksusumma vastab tolli poolt väljaarvutatud maksusummale. Sellisel juhul on kauba vabastamine samasuguse õigusliku mõjuga toiming nagu võlgnikule arvestusse kandmisest teatamine, välja arvatud käesoleva seadustiku § 258 lõikes 2 nimetatud juhul.

  (3) Pärast kolme kalendriaasta möödumist tollivõla tekkimise päevast ei teatata võlgnikule enam maksusummat, välja arvatud tollieeskirjade rikkumise asjas algatatud menetluse korral. Vaide esitamise puhul pikeneb nimetatud tähtaeg vaidemenetluse aja võrra.

2. jagu Maksusumma tasumise tähtaeg ja kord 

§ 261.  Maksusumma tasumise tähtajad

  (1) Maksusumma tasutakse tolliformaalsuste käigus tolli aktsepteeritud tollideklaratsiooni alusel. Tollieeskirjades ettenähtud juhtudel ja korras võib toll maksusumma tasumise tähtaega pikendada. Kui maksusumma tasumise aluseks ei ole tollideklaratsioon, tasutakse maksusumma viie kalendripäeva jooksul tollivõla tekkimise päevast arvates.

  (2) Kui isikul ei ole õigust käesoleva seadustiku §-des 263-267 ettenähtud soodustustele maksusumma tasumisel, tasutakse maksusumma selle teatamise päeval. Koondkande tegemise korral käesoleva seadustiku § 258 lõikes 2 nimetatud tingimustel määratakse maksusumma tasumise tähtaeg käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras.

  (3) Kui tehakse kindlaks, et asjaomane isik sai teate liiga hilja, tasumaks maksusummat ettenähtud tähtaja jooksul, pikendatakse tähtaega kuni 30 kalendripäeva võrra.

  (4) Toll võib võlgniku taotluse alusel tähtaega pikendada, kui tasumisele kuuluv maksusumma avastati tollideklaratsiooni järelkontrolli tulemusena. Toll ei pikenda tähtaega rohkem, kui on võlgnikul vaja maksusumma tasumiseks.

  (5) Kui isikul on õigus käesoleva seadustiku §-des 263-267 ettenähtud soodustustele maksusumma tasumisel, tuleb maksusumma tasuda hiljemalt enne soodustustega seoses ettenähtud tähtaja või tähtaegade lõppemist.

  (6) Kui taotlus maksusumma vähendamiseks esitatakse vastavalt käesoleva seadustiku §-dele 275, 277 ja 278 või kui kaup on kinni peetud selle järgnevaks erikonfiskeerimiseks vastavalt § 272 punktile 3 või 4 või tollivõlg on tekkinud § 241 alusel ja võlgnikke on mitu, peatatakse vastavalt tollieeskirjadele võlgniku maksusumma tasumise kohustus.

  (7) Lihtsustatud tollideklaratsioonide korral tasutakse maksusummad tolliprotseduuri rakendamise eeskirjas ettenähtud tähtaja jooksul.

§ 262.  Maksusumma tasumise viisid

  Maksusumma tasutakse sularahas või sularahata arvelduse korras.

§ 263.  Maksusumma tasumise tähtaja pikendamine

  Asjaomase isiku taotluse alusel võib toll lubada maksusumma tasumise tähtaja pikendamist käesoleva seadustiku §-des 264-266 ettenähtud tingimustel, kui tasumisele kuuluv maksusumma on tekkinud tollideklaratsiooni aktsepteerimise tulemusena.

§ 264.  Maksusumma tasumise tähtaja pikendamise tingimused

  (1) Maksusumma tasumise tähtaja pikendamise võimaldamiseks peab vastava taotluse esitaja esitama tolli rahuldava tagatise. Toll võib maksusumma tasumise tähtaja pikendamisel sisse nõuda sellega kaasnevad kulud.

  (2) Toll võib keelduda maksusumma tasumise tähtaja pikendamise loa andmisest, kui käesoleva seadustiku § 18 lõikes 2 sätestatud tingimused ei ole täidetud.

  (3) Toll võib maksusumma tasumise tähtaja pikendamise loa kehtivuse kuni kaheks kalendrikuuks peatada ja määrata peatamise aluseks olnud asjaolude kõrvaldamiseks või tolli nõudmiste täitmiseks tähtaja, kui ilmneb, et isikul on loa kehtivuse peatamise päevale eelnenud kuue kalendrikuu jooksul korduvalt olnud käesoleva seadustiku § 284 lõikes 3 või 4 nimetatud tollieeskirjade rikkumisi või isikul ei ole tolli rahuldavat tagatist.

  (4) Maksusumma tasumise tähtaja pikendamise luba tunnistatakse kehtetuks asjaomase isiku taotluse alusel või tolli algatusel. Toll võib maksusumma tasumise tähtaja pikendamise loa kehtetuks tunnistada, kui isikul on loa kehtetuks tunnistamise päevale eelnenud kuue kalendrikuu jooksul korduvalt olnud käesoleva seadustiku § 284 lõikes 3 või 4 nimetatud tollieeskirjade rikkumisi või isik ei ole tähtaegselt kõrvaldanud asjaolusid, mis olid loa peatamise aluseks.

  (5) Uue taotluse maksusumma tasumise tähtaja pikendamiseks võib isik esitada kuue kalendrikuu möödumisel vastava loa kehtetuks tunnistamise päevast, kui luba on kehtetuks tunnistatud tolli algatusel.

§ 265.  Arvestuse pidamise viiside kasutamine

  Maksusumma tasumise tähtaja pikendamisel teeb toll oma otsuses valiku järgmiste arvestuse pidamise viiside kasutamise vahel:
  1) eraldi iga maksusumma kohta, mis on kantud arvestusse käesoleva seadustiku § 258 lõikes 1 või § 259 lõikes 1 ettenähtud tingimustel ja korras;
  2) üldsummas kõikide maksusummade kohta, mis kantakse arvestusse käesoleva seadustiku § 258 lõikes 1 ettenähtud tingimustel ja korras tolli määratud kannete summeerimise ajavahemiku jooksul, mis ei ületa 31 kalendripäeva;
  3) üldsummas kõikide maksusummade kohta, mis moodustavad koondkande kooskõlas käesoleva seadustiku § 258 lõikes 2 sätestatuga.

§ 266.  Maksusumma tasumise tähtaja pikendamise arvutamine

  (1) Maksusumma tasumise tähtaega võib pikendada kuni 30 kalendripäeva võrra. Pikendamise tähtaeg arvutatakse järgmiselt:
  1) kui maksusumma tasumise tähtaega pikendatakse vastavalt käesoleva seadustiku § 265 punktile 1, arvestatakse tähtaega päevast, mis järgneb päevale, mil toll kannab maksusumma arvestusse;
  2) kui maksusumma tasumise tähtaega pikendatakse vastavalt käesoleva seadustiku § 265 punktile 2, arvestatakse tähtaega päevast, mis järgneb päevale, mil kannete summeerimise ajavahemik möödus. 30-kalendripäevast tähtaega vähendatakse sellise päevade arvu võrra, mis vastab poolele summeerimise ajavahemiku päevade arvust;
  3) kui maksusumma tasumise tähtaega pikendatakse vastavalt käesoleva seadustiku § 265 punktile 3, arvestatakse tähtaega päevast, mis järgneb päevale, kui möödus tolli määratud ajavahemik kauba vabastamiseks. 30-kalendripäevast tähtaega vähendatakse sellise päevade arvu võrra, mis vastab poolele kauba vabastamise ajavahemiku päevade arvust.

  (2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud ajavahemikes on paaritu arv päevi, on 30-kalendripäevasest tähtajast lahutatavate päevade arv võrdne poolega madalaimast lähimast paarisarvust.

  (3) Toll võib lubada, et kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud ajavahemik on kalendrinädal või -kuu, tasutakse maksusumma, mille tasumise tähtaega on pikendatud, hiljemalt:
  1) sellele kalendrinädalale järgneva neljanda nädala reedel, kui ajavahemik on kalendrinädal;
  2) sellele kalendrikuule järgneva kuu 16. kuupäeval, kui ajavahemik on kalendrikuu.

  (4) Asjaomase isiku taotluse alusel võib toll määrata käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 arvutatud tähtaegadest lühema tähtaja.

§ 267.  Maksusumma tasumise tähtaja pikendamine dokumentide puudumise korral

  (1) Maksusumma tasumise tähtaja pikendamist ei võimaldata selliste maksusummade korral, mis on kantud arvestusse vastavalt osaliselt täidetud tollideklaratsiooni aktsepteerimist reguleerivatele sätetele, kui deklarant ei ole ettenähtud tähtajal esitanud kauba tolliväärtuse lõplikuks määramiseks vajalikku informatsiooni või ei ole esitanud andmeid või dokumente, mis puudusid osaliselt täidetud tollideklaratsiooni aktsepteerimisel.

  (2) Maksusumma tasumise tähtaega lubatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel pikendada, kui sissenõutav maksusumma on arvestusse kantud enne 30-kalendripäevase tähtaja möödumist esialgselt tasumisele kuuluva maksusumma arvestusse kandmise päevast või juhul, kui kannet ei tehtud, kauba kohta esitatud tollideklaratsiooni aktsepteerimise päevast. Sellistel tingimustel võib maksusumma tasumise tähtaega pikendada ainult tähtpäevani, mis vastavalt käesoleva seadustiku §-le 266 määrati esialgselt kindlaksmääratud maksusumma puhul, või tähtpäevani, mis oleks määratud, kui maksuseaduste alusel tasumisele kuuluv maksusumma oleks kantud arvestusse kauba deklareerimisel.

§ 268.  Maksusumma tasumine enne tähtaja lõppu

  Võlgnik võib tasuda kogu maksusumma või osa sellest enne tähtaja lõppu.

§ 269.  Maksusumma tasumine kolmanda isiku poolt

  Tasumisele kuuluva maksusumma võib võlgniku nimel tasuda kolmas isik, kui maksuseadustes ei ole ette nähtud teisiti.

§ 270.  Tasumata maksusumma sissenõudmine ja intressi rakendamine

  Kui tollivõlast tulenev maksusumma ei ole tasutud ettenähtud tähtaja jooksul, nõuab toll maksusumma koos sellelt arvestatud intressiga sisse maksukorralduse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

§ 271.  Tasutud maksusummade ja tolliteenuse eest võetava summa laekumine

  Tasutud maksusummad ja tolliteenuse eest võetav summa laekuvad riigieelarvesse.

25. peatükk TOLLIVÕLA LÕPPEMINE 

§ 272.  Tollivõla lõppemise tingimused

  Kui tollivõla aegumist või võlgniku seadusjärgselt tuvastatud maksejõuetuse korral tollivõla tasumata jätmist reguleerivatest õigusaktidest ei tulene teisiti, lõpeb tollivõlg, kui:
  1) maksusumma tasutakse;
  2) maksusummat vähendatakse (tollivõlg lõpeb vähendatava osa suhtes);
  3) maksude tasumist nõudvale tolliprotseduurile deklareeritud kauba korral tunnistatakse tollideklaratsioon kehtetuks või peetakse kaup enne vabastamist kinni ja samal ajal või hiljem erikonfiskeeritakse, hävitatakse tollijärelevalve all vastavalt käesoleva seadustiku §-le 216 või kantakse üle riigi omandisse vastavalt §-le 217 või kaup on enne vabastamist hävinud või pöördumatult kahjustunud kauba liigi tõttu (loomulik kadu) või ettenägematu olukorra tagajärjel;
  4) kaup, millega seoses on vastavalt käesoleva seadustiku §-le 240 tekkinud tollivõlg, peetakse ebaseaduslikul tolliterritooriumile toimetamisel kinni ja erikonfiskeeritakse.

§ 273.  Tollivõla lõppemine tariifsel sooduskohtlemisel

  Käesoleva seadustiku §-s 255 nimetatud tollivõlg lõpeb, kui selles paragrahvis nimetatud tariifset sooduskohtlemist võimaldavate tolliformaalsuste teostamine katkestatakse.

26. peatükk MAKSUSUMMA TAGASIMAKSMINE JA VÄHENDAMINE 

§ 274.  Maksusumma tagasimaksmisel ja vähendamisel kasutatavad mõisted

  (1) Tagasimaksmine on tasutud maksusumma täielik või osaline tagasimaksmine.

  (2) Vähendamine on tolli otsuse alusel tollivõlast tuleneva maksusumma sissenõudmisest täielik või osaline loobumine või tolli otsuse alusel tasumata maksusumma arvestusse kandmise täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamine.

§ 275.  Tagasimaksmise ja vähendamise kord ning tähtajad

  (1) Maksusumma makstakse tagasi või seda vähendatakse, kui on kindlaks tehtud, et maksusumma arvestusse kandmise ajal ei tulenenud see summa maksuseadustest või selle summa kohta tehti arvestuskanne käesoleva seadustiku § 259 lõikes 2 sätestatut eirates.

  (2) Maksusummat ei maksta tagasi ega vähendata, kui maksuseadustest tulenevast maksusummast erineva summa tasumise või erineva summa arvestusse kandmise tingis asjaomase isiku tahtlik õigusvastane tegevus või tegevusetus.

  (3) Maksusumma makstakse tagasi või seda vähendatakse pädevale tolliasutusele esitatud kirjaliku taotluse alusel kolme kalendriaasta jooksul maksusumma võlgnikule teatavaks tegemise päevast arvates. Seda tähtaega võib pikendada, kui asjaomane isik tõendab, et taotluse esitamist ettenähtud tähtaja jooksul takistas ettenägematu olukord. Kui toll avastab nimetatud tähtaja jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 kirjeldatud olukorra, maksab ta maksusumma tagasi või vähendab seda oma algatusel.

  (4) Maksusumma tagasimaksmise ja vähendamise juhtude loetelu ning korra kehtestab rahandusminister määrusega.

§ 276.  Tagasimaksmine tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise korral

  Maksusumma makstakse tagasi, kui tollideklaratsioon on tunnistatud kehtetuks ja selles märgitud maksusumma on tasutud. Maksusumma makstakse tagasi, kui tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise taotlus esitatakse ettenähtud tähtaja jooksul.

§ 277.  Tagasimaksmine ja maksude vähendamine defektse ja lepingu tingimustele mittevastava kauba korral

  (1) Impordimaksude summa makstakse tagasi või seda vähendatakse, kui on kindlaks tehtud, et maksusumma on arvestusse kantud seoses sellise tolliprotseduurile deklareeritud kaubaga, mida kauba saaja ei ole vastu võtnud, sest tollideklaratsiooni aktsepteerimise päeval oli kaup defektne või ei vastanud selle lepingu tingimustele, mille alusel toimus kauba sissevedu.

  (2) Defektseks kaubaks loetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses kaup, mis on kahjustunud enne selle vabastamist.

  (3) Impordimaksude summa makstakse tagasi või seda vähendatakse tingimusel, et:
  1) kaupa ei ole kasutatud, välja arvatud juhul, kui kasutamine oli vajalik kauba defektsuse või lepingutingimustele mittevastavuse kindlakstegemiseks;
  2) kaup on tolliterritooriumilt välja veetud.

  (4) Asjaomase isiku taotluse alusel lubab toll väljaveo asemel kauba tollijärelevalve all hävitada vastavalt käesoleva seadustiku §-le 216, rakendada selle suhtes taasväljaveoks transiidi või tolliladustamise tolliprotseduuri või toimetada see vabatsooni või vabalattu. Kaubale mõne nimetatud tollikäitlusviisi määramisel loetakse kaup välisriigi kaubaks.

  (5) Impordimaksude summat ei maksta tagasi ega vähendata kauba korral, mis on katsetamiseks enne deklareerimist ajutiselt imporditud, välja arvatud juhul, kui tehakse kindlaks, et katsetamise käigus ei olnud võimalik märgata kauba defektsust või mittevastavust lepingutingimustele.

  (6) Impordimaksude summa makstakse tagasi või seda vähendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel pädevale tolliasutusele esitatud taotluse alusel 12 kalendrikuu jooksul maksusumma võlgnikule teatavaks tegemise päevast arvates. Toll võib seda tähtaega põhjendatud juhul pikendada.

§ 278.  Tagasimaksmise ja vähendamise erandjuhud

  (1) Tollieeskirjades ettenähtud tingimustel ja korras võib maksusumma tagasi maksta või seda vähendada ka käesoleva seadustiku §-des 275-277 nimetatust erinevatel juhtudel, kui asjaomast isikut ei saa süüdistada pettuses või ilmses hooletuses.

  (2) Maksusumma makstakse tagasi või seda vähendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel pädevale tolliasutusele esitatud kirjaliku taotluse alusel 12 kalendrikuu jooksul maksusumma võlgnikule teatavaks tegemise päevast arvates. Toll võib seda tähtaega põhjendatud juhul pikendada.

§ 279.  Väikseim tagasimakstav ja vähendatav maksusumma

  Maksusumma makstakse tagasi või seda vähendatakse käesolevas peatükis ettenähtud tingimustel, kui tagasimaksmisele või vähendamisele kuuluv summa ületab 50 krooni. Toll võib maksusumma tagasi maksta või seda vähendada ka juhul, kui tagasimaksmisele või vähendamisele kuuluv summa ei ületa 50 krooni.

§ 280.  Intressi tasumine tagasimakstavalt maksusummalt

  Tagasimakstavalt maksusummalt ei pea toll üldjuhul intressi maksma. Intressi makstakse, kui tagasimaksmise otsust ei täideta 30 kalendripäeva jooksul selle otsuse tegemise päevast arvates või intressi maksmine on ette nähtud seadusega.

§ 281.  Ekslikult tagasimakstud ja vähendatud maksusumma

  Kui tollivõlast tulenev maksusumma on ekslikult tagasi makstud või seda on ekslikult vähendatud, tuleb esialgne maksusumma uuesti tasuda. Käesoleva seadustiku § 280 alusel makstud intress tuleb samuti tagasi maksta.

IX. osa  

TOLLI OTSUSTE JA TOIMINGUTE VAIDLUSTAMINE

27. peatükk TOLLI OTSUSTE JA TOIMINGUTE VAIDLUSTAMINE 

§ 282.  Vaide esitamine ja lahendamine

  (1) Isikul on õigus esitada vaie tolli sellise otsuse või toimingu peale, mis on seotud tollieeskirjade kohaldamisega ning puudutab kõnealust isikut otseselt ja isiklikult. Vaide esitamine ja lahendamine toimub maksukorralduse seaduses (RT I 2002, 26, 150) vaide kohta sätestatud korras.

  (2) Vaie esitatakse kõrgemalseisvale tolliasutusele selle tolliasutuse kaudu, kes otsuse või toimingu tegi või kes käesoleva seadustiku § 10 lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul otsust ei teinud.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 283.  Vaide lahendamisel tehtud otsuse sisu

  Vaide lahendamisel maksukorralduse seaduse kohaselt tehtud otsuses peavad täiendavalt sisalduma ka selle otsuse teinud tolliasutuse nimetus ja aadress, otsuse tegemise kuupäev, andmed vaide esitanud isiku ja vaide sisu kohta, otsuse põhjendus ja selle edasikaebamise kord.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

X. osa  

TOLLIEESKIRJADE RIKKUMINE

28. peatükk TOLLIEESKIRJADE RIKKUMINE 

§ 284.  Tollieeskirjade rikkumiste loetelu

  (1) Tollieeskirjade rikkumine on:
  1) tollieeskirjade nõuete eiramine;
  2) tollieeskirjade nõuete raske eiramine;
  3) kauba ebaseaduslik üle tollipiiri toimetamine või toimetamata jätmine või tollijärelevalve all oleva kaubaga toimingute ja tehingute tegemine tolli loata.

  (2) Tollieeskirjade nõuete eiramine on:
  1) veoki peatamata jätmine tollieeskirjades ettenähtud kohas või teenistuskohustusi täitva tolliametniku märguandel;
  2) tolliformaalsuste teostamisel veoki edasisõit tolli loata;
  3) tolliametniku takistamine kauba, isiklike asjade, veoki või reisija läbivaatusel;
  4) tolliametniku seadusliku nõudmise või korralduse tahtlik eiramine füüsilise isiku poolt;
  5) tolliformaalsuste käigus teise ujuvvahendi sildumine ujuvvahendi poorti tolli loata;
  6) kõrvalekaldumine tollitrassist või ettenähtud marsruudist liikumisel sihttolliasutusse;
  7) sadama, postiteenuse osutaja, raudtee- või lennujaama selleks määratud töötaja poolt tollile kommertsveoki saabumisest või lahkumisest eelnevalt teatamata jätmine;
  8) kauba ja dokumentide sihttolliasutusse esitamise tähtaja ületamine transiitveol;
  9) ajutise ladustamise kohas või tollilaos ladustatud kauba ladustamisel ja kauba üle arvestuse pidamisel tolli kehtestatud nõuete eiramine;
  10) tollile tolliformaalsusteks vajalike dokumentide tähtajal esitamata jätmine;
  11) ettenägematu olukorraga seoses olevate toimingute tegemata jätmine.

  (3) Tollieeskirjade nõuete raske eiramine on:
  1) tolliametniku seadusliku nõudmise või korralduse tahtlik eiramine juriidilise isiku poolt;
  2) kõrvalehoidumine kauba läbivaatusest;
  3) ajutiselt tolliterritooriumile või sealt välja toimetatud kauba taasväljaveo või taassisseveo tähtaja ületamine;
  4) tollitõkendi või kauba muu identifitseerimisvahendi rikkumine, omavoliline eemaldamine või tungimine tollitõkendiga või kauba muu identifitseerimisvahendiga kaitstud kommertsveokisse või ehitisse;
  5) tollijärelevalve all oleva veose avamine, ümberpakkimine, ümber- või mahalaadimine tolli loata;
  6) kauba tollieeskirjadevastane ajutise ladustamise kohta või tollilattu hoiule võtmine ja ajutise ladustamise kohast või tollilaost väljastamine või ajutise ladustamise kohas või tollilaos ladustamisel oleva kauba või selle koguse mittevastavus lao- või muudele dokumentidele;
  7) vabatsoonis või vabalaos tööstus-, kaubandus- või teenindustegevus või ehitise rajamine tolli kirjaliku loata;
  8) kauba jaemüük vabatsoonis või vabalaos, välja arvatud seal töötavate isikute toitlustamine;
  9) tollile tollikontrolliks vajalike dokumentide esitamata jätmine, valeandmeid sisaldavate, kehtetute või võltsitud dokumentide esitamine;
  10) tolliprotseduurile, mille rakendamisel ei maksustata kaupu osaliselt või täielikult impordimaksudega, deklareeritud vabastatud kauba müük või muul viisil võõrandamine, rikkudes tolli väljastatud tolliprotseduuri kasutamise loas ettenähtud tingimusi, samuti selle kaubaga tehingute tegemine;
  11) valeandmeid sisaldava, kauba päritolu tõendava dokumendi väljastamine või lisamine väljaveetava kaubaga kaasasolevatele dokumentidele või toimetamine või saatmine välisriiki selle riigi tollile esitamiseks, et saada soodustusi üldise soodustussüsteemi või välislepingu alusel;
  12) dokumentide säilitamise tähtaja eiramine;
  13) kaubale tollikäitlusviisi määramiseks ettenähtud tähtaja ületamine;
  14) tollivõlast tuleneva maksusumma tähtpäevaks tasumata jätmine.

  (4) Kauba ebaseaduslik üle tollipiiri toimetamine või toimetamata jätmine või tollijärelevalve all oleva kaubaga toimingute ja tehingute tegemine tolli loata on:
  1) kauba üle tollipiiri toimetamine või toimetamata jätmine mis tahes salajasel või muul pettusega seotud viisil tollikontrolli eest varjatuna, selle kauba laadimine, edasitoimetamine, hoiustamine või omandamine (kuriteo tunnuste puudumisel);
  2) keelatud või eriluba nõudva kauba tolliterritooriumile või sealt välja toimetamine või eriluba nõudvale kaubale tollikäitlusviisi määramine vastava loata, selle laadimine, edasitoimetamine, hoiustamine või omandamine (kuriteo tunnuste puudumisel);
  3) üle tollipiiri toimetatava või toimetatud kauba, sealhulgas transiitveol veetava kauba deklareerimata jätmine või deklareerimist tõendavate dokumentide esitamata jätmine või selle kauba deklareerimine vale kaubakoodi all või deklarandi või kauba saaja kohta valeandmete deklareerimine (kuriteo tunnuste puudumisel);
  4) tolliterritooriumil oleva tollisoodustusega kaubaga ebaseaduslike toimingute või tehingute tegemine (kuriteo tunnuste puudumisel);
  5) tollijärelevalve all oleva kaubaga toimingute ja tehingute tegemine tolli loata (kuriteo tunnuste puudumisel);
  6) kauba tolliterritooriumile või sealt välja toimetamine litsentsita, tegevusloata või õigusaktidega ettenähtud nõuetele vastavuse dokumendita, kui nende olemasolu on õigusaktidega ette nähtud (kuriteo tunnuste puudumisel);
  7) kauba ebaseaduslik vabatsooni või vabalattu või sealt välja toimetamine (kuriteo tunnuste puudumisel).

§ 285.  Vastutus tollieeskirjade rikkumise eest

  (1) Tollieeskirjade rikkumise asjas võib toll algatada menetluse seitsme kalendriaasta jooksul rikkumise päevast arvates ja määrata karistuse käesolevas seadustikus sätestatud korras kahe kalendriaasta jooksul rikkumise avastamise päevast arvates.

  (2) Kui füüsiline isik, tegutsedes juriidilise isiku nimel või huvides, rikkus tollieeskirju, võib kohaldada karistust samaaegselt nii füüsilisele kui ka juriidilisele isikule selleks ettenähtud sanktsiooni piires.

§ 286.  Protokolli koostamine

  (1) Käesoleva seadustiku §-s 284 nimetatud tollieeskirjade rikkumiste kohta koostab tolli-, politsei- või piirivalveametnik protokolli, milles on kirjas selle koostamise aeg ja koht, asutuse nimetus ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse, protokolli koostanud isiku ametinimetus, ees- ja perekonnanimi, tollieeskirjade rikkuja nimi ja aadress (juriidilise isiku, riigi-, valla- või linnaasutuse või rahvusvahelise organisatsiooni esinduse puhul tollieeskirjade rikkuja esindaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht), tollieeskirjade rikkumise koht, aeg ja kirjeldus, viide § 284 lõigete 2-4 punktile, mis näeb ette vastutuse tollieeskirjade rikkumise eest, tollieeskirjade rikkuja või tema esindaja seletus ja muud andmed, mis on asja lahendamiseks vajalikud.

  (2) Protokollile kirjutavad alla selle koostanud ametiisik ja tollieeskirjade rikkuja või tema esindaja. Kui tollieeskirjade rikkuja või tema esindaja keeldub protokollile alla kirjutamast, tehakse sellesse vastav kanne. Protokollile lisatakse tollieeskirjade rikkuja või tema esindaja kirjalikud märkused protokolli, samuti protokollile allakirjutamisest keeldumise kohta.

  (3) Protokolli koostamisel selgitatakse tollieeskirjade rikkujale tema õigust kasutada õigusabi.

  (4) Tollieeskirjade rikkumise protokolli ärakiri antakse pärast sellele allakirjutamist isikule, kelle kohta protokoll on koostatud.

§ 287.  Karistus tollieeskirjade rikkumise eest

  (1) Füüsilise isiku poolt tollieeskirjade nõuete eiramisel käesoleva seadustiku § 284 lõike 2 punktides 1-7 nimetatud juhtudel määratakse rahatrahv kuni 5000 krooni või haldusarest kuni 20 ööpäeva.

  (2) Juriidilise või füüsilise isiku poolt:
  1) tollieeskirjade nõuete eiramisel käesoleva seadustiku § 284 lõike 2 punktides 8-11 nimetatud juhtudel määratakse isikule rahatrahv kuni 10 000 krooni või füüsilisele isikule haldusarest kuni 30 ööpäeva;
  2) tollieeskirjade nõuete raskel eiramisel käesoleva seadustiku § 284 lõikes 3 nimetatud juhtudel määratakse isikule rahatrahv kuni 100 000 krooni või füüsilisele isikule haldusarest kuni 30 ööpäeva;
  3) kauba ebaseaduslikul üle tollipiiri toimetamisel või toimetamata jätmisel või tollijärelevalve all oleva kaubaga toimingute ja tehingute tegemisel tolli loata käesoleva seadustiku § 284 lõikes 4 nimetatud juhtudel määratakse rahatrahv kuni 1 000 000 krooni või tollieeskirjade rikkumise vahetuks objektiks olnud kauba väärtuse kuni kolmekordses ulatuses.

  (3) Käesoleva seadustiku §-s 284 ettenähtud tollieeskirjade rikkumise asja arutamise ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud karistuse määramise õigus on maa- või linnakohtu kohtunikul ja Tolliameti peadirektoril, tema asetäitjal ning piirkondliku tolliinspektuuri juhatajal, samuti tema poolt volitatud tolliametnikul. Tollieeskirjade rikkumise asjades karistuse määramisel kohaldatakse haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; RT I 2001, 74, 453) üldosa ja menetlusosa sätteid. Kui tollieeskirjade rikkumise asjaoludest nähtub, et halduskaristuse kohaldamine kuulub maa- või linnakohtu kohtuniku ainupädevusse, esitab tolliametnik tollieeskirjade rikkumise materjalid arutamiseks maa- või linnakohtu kohtunikule.

  (4) Käesoleva seadustiku § 284 lõike 2 punktis 6 nimetatud õigusrikkumise asjades on asja arutamise ja karistuse määramise õigus kõrgemal politseiametnikul.

  (5) Tollieeskirjade rikkumise asja, mille kohta politsei- või piirivalveametnik koostas käesoleva seadustiku § 286 alusel haldusõigusrikkumise protokolli, võivad arutada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikud.

  (6) Tolliametnik võib määrata ja sisse nõuda tollieeskirjade rikkumise kohas kuni 2000 krooni suuruse rahatrahvi.

  (7) Käesoleva seadustiku § 108 lõikes 1 sätestatud juhtudel või käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud õigusrikkumise puhul võivad maa- või linnakohtu kohtunik ja Tolliameti peadirektor, tema asetäitja ning piirkondliku tolliinspektuuri juhataja kohaldada tollieeskirjade rikkumise vahetu objektina käsitatava kauba erikonfiskeerimist. Esemed, ained ja muud väärtused, mis kuuluvad tolli poolt kohustuslikule erikonfiskeerimisele, on sätestatud haldusõiguserikkumiste seadustiku § 238 lõikes 1.

§ 288.  Vastutus tollieeskirjade rikkumise ettevalmistamise ja rikkumise katse eest

  (1) Tollieeskirjade rikkumise ettevalmistamine on süüdlase tahtlik tegevus tingimuste loomisel tollieeskirjade rikkumiseks.

  (2) Tollieeskirjade rikkumise katse on tollieeskirjade rikkumisele suunatud tahtlik tegu, mis jäi süüdlase tahtest sõltumata lõpule viimata.

  (3) Karistus tollieeskirjade rikkumise ettevalmistamise või rikkumise katse eest mõistetakse tolliseadustiku selle sätte alusel, mis näeb ette vastutuse tollieeskirjade vastava sätte rikkumise eest.

§ 289.  Dokumentide väljanõudmine

  Tolliametnikul, kelle menetluses on tollieeskirjade rikkumine, on õigus välja nõuda asja lahendamiseks vajalikke dokumente. Isik, kellelt dokumentide väljastamist nõutakse, on kohustatud need esitama tasuta kümne kalendripäeva jooksul nõude saamise päevast arvates.

§ 290.  Vaatlus

  (1) Tolliametnikul, kelle menetluses on tollieeskirjade rikkumine ning kellel on piisavalt andmeid, et isiku territooriumil, talle kuuluvates või tema poolt renditud ehitistes või veokites võib leiduda kaupa, mis kujutab endast tollieeskirjade rikkumise objekti, erilisi hoiukohti selle kauba varjatud toimetamiseks tolliterritooriumile või sealt välja või tollieeskirjade rikkumist kajastavaid dokumente, on õigus tolliasutuse juhataja kirjalikul korraldusel isiku esindaja ja manukate juuresolekul teha territooriumi, ehitiste või veokite vaatlust, kaasates vajaduse korral vastava valdkonna eksperte.

  (2) Vaatluse tulemused kantakse vaatlusprotokolli, mille ärakiri antakse kahe kalendripäeva jooksul vaatluse päevast arvates asjaomasele isikule või tema esindajale.

§ 291.  Tollieeskirjadest kinnipidamise kontroll majandustegevuses

  Tolliametnik, kelle menetluses on tollieeskirjade rikkumine, võib kontrollida tollieeskirjadest kinnipidamist isiku majandustegevuses. Kontrolli tulemused vormistatakse aktis ning tehakse kontrollitavale teatavaks pärast kontrolli lõppemist.

§ 292.  Kauba ja veoki kinnipidamine tolli-, politsei- ja piirivalveametniku poolt

  (1) Tollieeskirjade rikkumise menetluse algatamise korral on tolli-, politsei- või piirivalveametnikul õigus kuni tollieeskirjade rikkumise asjas tehtud otsuse täitmiseni kinni pidada:
  1) rikkumise vahetuks objektiks olnud kaupa ja veokit;
  2) kaupa ja veokit, mille tollikontrolliga seoses tuvastati tollieeskirjade rikkumine;
  3) veokit, millega oli kinnipidamise päevale eelnenud ühe kalendriaasta jooksul toime pandud tollieeskirjade rikkumine ja selle eest on rikkujale karistus määramata ning veok ei ole läinud üle heauskse omaniku käsutusse, välja arvatud käesoleva seadustiku § 287 lõikes 7 nimetatud juhtudel.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kauba ja veoki, mille on kinni pidanud politsei- või piirivalveametnik, annab kinnipidaja üle tolliametnikule. Üleandja ja vastuvõtja pädevad ametiisikud koostavad üleandmise kohta akti.

  (3) Tolli-, politsei- või piirivalveametniku poolt kinnipeetud kaup või veok, mille kohta ei tehtud erikonfiskeerimise otsust, kuid mida valdaja ei ole 30 kalendripäeva jooksul tollieeskirjade rikkumise asjas tehtud otsuse jõustumise päevast arvates tollilt välja nõudnud, realiseeritakse käesoleva seadustiku §-s 295 ettenähtud korras.

  (4) Tolli-, politsei- või piirivalveametniku poolt ebaseaduslikult kinnipeetud kaup ja veok tagastatakse nende valdajale ning talle hüvitatakse vastava ametkonna tekitatud kahju.

§ 293.  Halduskaristuse täitmisele pööramine

  (1) Tollieeskirjade rikkumise asjas jõustunud halduskaristuse otsuse täitmine toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus ja täitemenetluse seadustikus (RT I 1993, 49, 693; 2001, 29, 156; 43, 238) ettenähtud korras, kui käesolevas seadustikus ei ole ette nähtud teisiti.

  (2) Kaup, mille kohta on tehtud erikonfiskeerimise otsus, kantakse viivitamatult tasuta üle riigi omandisse.

  (3) Tollieeskirjade rikkumise eest määratud rahatrahv laekub riigieelarvesse.

  (4) Erikonfiskeerimise otsuse tühistamise korral tagastatakse erikonfiskeeritud kaup ja veok nende valdajale või hüvitatakse talle tekitatud kahju erikonfiskeeritud kauba ja veoki realiseerimisest laekunud summa ulatuses.

§ 294.  Erikonfiskeeritud kauba ja veoki realiseerimine

  (1) Kaup või veok, mille erikonfiskeerimise otsus on jõustunud, realiseeritakse tollioksjonil. Kiirestirikneva kauba võib realiseerida enne erikonfiskeerimise otsuse jõustumist.

  (2) Kauba või veoki, mille erikonfiskeerimise otsus on jõustunud, võib tasuta üle anda tervishoiu- või sotsiaalhoolekandeasutusele. Kaup, mis kuulub kaitsealuste liikide hulka või loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni - Convention on International Trade in Endangered Species of wild fauna and flora (RT II 1993, 27/28, 83) alla, antakse tasuta üle keskkonnaministri määratud asutusele.

  (3) Erikonfiskeeritud kaup, millel on kultuuriväärtus, antakse tasuta üle kultuuriministri määratud riigimuuseumile. Erikonfiskeeritud arhiiviväärtusega avalik arhivaal ja arhiiviregistrisse kantud eraarhivaal antakse tasuta üle riigiarhivaari määratud avalikule arhiivile.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud kauba või veoki kohta esitab tollioksjoni korraldaja või isik, kellele see kaup tasuta üle anti, tollile kümne kalendripäeva jooksul tollioksjoni toimumise või tasuta üleandmise päevast arvates tollideklaratsiooni selle kauba lubamiseks vabasse ringlusse.

  (5) Erikonfiskeeritud kaup, mida ei ole võimalik realiseerida, hävitatakse tollijärelevalve all kauba valdaja kulul.

  (6) Tollil on õigus võtta erikonfiskeeritud kauba kaubapartiist üks näidis või põhjendatud kogus välisriigi tolli- või muule pädevale asutusele või rahvusvahelise organisatsiooni esindusele saatmiseks.

§ 295.  Peremehetu ning riigi omandisse ülekantud kauba ja veoki realiseerimine

  (1) Kaup või veok, mille omanikku ei ole õnnestunud kindlaks teha 30 kalendripäeva jooksul nende tolli poolt hõivamise päevast arvates või mida valdaja ei ole käesoleva seadustiku §-s 292 ettenähtud tähtaja jooksul tollilt välja nõudnud, või kaup või veok, mis on olnud § 284 lõikes 4 nimetatud tollieeskirjade rikkumise vahetuks objektiks ja rikkuja ei ole ilmunud tolliasutusse kümne kalendripäeva jooksul rikkumise avastamise päevast arvates või mis on vastavalt §-le 217 riigi omandisse üle kantud, realiseeritakse tollioksjonil või saadetakse välislepinguga sätestatud tingimustel tagasi välisriiki.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kauba või veoki võib tasuta üle anda tervishoiu- või sotsiaalhoolekandeasutusele. Kaup, mis kuulub kaitsealuste liikide hulka või loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni alla, antakse tasuta üle keskkonnaministri määratud asutusele.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kauba või veoki kohta esitab tollioksjoni korraldaja või isik, kellele see kaup tasuta üle anti, tollile kümne kalendripäeva jooksul tollioksjoni toimumise või tasuta üleandmise päevast arvates tollideklaratsiooni selle kauba lubamiseks vabasse ringlusse.

  (4) Peremehetu kaup ning riigi omandisse ülekantud kaup, mida ei ole võimalik realiseerida, hävitatakse tollijärelevalve all seda kaupa üle tollipiiri toimetada püüdnud isiku kulul.

  (5) Kauba või veoki, mille omanikku ei ole õnnestunud kindlaks teha 30 kalendripäeva jooksul nende tolli poolt hõivamise päevast arvates või mida valdaja ei ole käesoleva seadustiku §-s 292 ettenähtud tähtaja jooksul tollilt välja nõudnud, realiseerimisest saadud riigieelarvesse kantud summa, millest on maha arvatud vastava otsuse tegemise päevast arvates tekkinud hoiu- ja veokulud, tollilt väljanõudmise õigus säilib kauba või veoki omanikul või valdajal 30 kalendripäeva jooksul kauba või veoki realiseerimise päevast arvates.

§ 296.  Tollioksjon

  (1) Kui õigusaktidega ei ole ette nähtud teisiti, realiseeritakse käesoleva seadustiku § 294 lõikes 1 ja § 295 lõikes 1 nimetatud kaup tollioksjonil.

  (2) Tollioksjoni korraldaja on Eesti isik. Tollioksjoni korraldaja selgitatakse välja Tolliameti poolt läbiviidava avaliku konkursi tulemuste põhjal. Tollioksjoni korraldajal on õigus tegutseda kaudse esindajana tollideklaratsiooni esitamisel ja tolliformaalsuste teostamisel.

  (3) Tollioksjonil realiseeritud kauba realiseerimisest laekunud summast saab kuus protsenti tollioksjoni korraldaja. Seejärel tasutakse impordimaksud ja realiseerimise otsuse tegemise päevast arvates tekkinud hoiu- ja veokulud, kusjuures hoiu- ja veokulud tasutakse pärast impordimaksude tasumist ülejäänud summa ulatuses. Järelejäänud summa kantakse riigieelarvesse.

  (4) Tollioksjoni korraldamise korra kehtestab rahandusminister määrusega.

§ 297.  Kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks rakendatavad abinõud

  (1) Tollieeskirjade rikkumisega seotud kuriteo tõkestamiseks ja avastamiseks on tollil õigus rakendada tolliterritooriumil järgmisi abinõusid:
  1) kontrollida isikut tõendavaid dokumente ning teha kohapeal isiku ja tema asjade läbivaatust;
  2) pidada kinni ja kontrollida kuriteo toimepanemise vahendeid ning kuriteo objektiks olevat kaupa;
  3) seadusega ettenähtud korras pidada kinni ning hoida kohtu loal vahi all kuriteo toimepanemises kahtlustatavaid isikuid;
  4) kutsuda või toimetada tolliasutusse isikuid tolli menetluses olevates kriminaalasjades vajalike uurimistoimingute teostamiseks;
  5) fotografeerida kuriteo toimepanemises kahtlustatavana kinnipeetud või vahi alla võetud isikuid ning võtta neilt sõrmejälgi;
  6) teostada jälitustegevust seadusega ettenähtud juhtudel.

  (2) Organiseeritud kuritegevusega võitlemiseks on tolliasutusel Tolliameti peadirektori loal õigus ebaseaduslikult üle tollipiiri toimetatavat või toimetatud kaupa lasta tolli jälgimise all takistamatult sihtkohta (kontrollialuse saadetise meetod) toimetada, tehes vajaduse korral koostööd teiste jälitusametkondadega.

XI. osa  

LÕPPSÄTTED

29. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 298-325.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 326.  Seadustiku rakendussätted

  (1) Enne tolliseadustiku jõustumist kehtinud tolliseaduse § 65 järgi kvalifitseeritud tollieeskirjade rikkumised, mille eest ei ole käesoleva seadustiku jõustumise ajaks karistust määratud, kuuluvad edasise menetluse käigus ümberkvalifitseerimisele tolliseadustiku vastavate sätete järgi.

  (2) Karistuse määramisel enne tolliseadustiku jõustumist toimepandud tollieeskirjade rikkumise eest tuleb tollil ja kohtul lähtuda rikkumise toimepanemise ajal kehtinud tolliseaduse vastava paragrahvi sanktsioonist. Enne tolliseadustiku jõustumist toimepandud teo suhtes algatatud menetlus lõpetatakse, kui vastav tegu ei ole tolliseadustiku alusel enam karistatav.

  (3) Kuni käesoleva seadustiku jõustumiseni kehtinud tolliseaduse ja tolliväärtuse määramise seaduse alusel antud õigusaktid kehtivad pärast tolliseadustiku jõustumist niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus tolliseadustiku või tolliseadustiku alusel antud õigusaktidega, ja seni, kuni need kas tunnistatakse kehtetuks või viiakse tolliseadustikuga täielikku vastavusse.

  (4) Kuni käesoleva seadustiku jõustumiseni kehtinud tolliseaduse alusel antud load, sertifikaadid ja muud dokumendid kehtivad kuue kalendrikuu jooksul tolliseadustiku jõustumise päevast arvates ning nende kasutamisel kohaldatakse tolliseaduse vastavaid paragrahve.

§ 327.  Seadustiku jõustumine

  (1) Käesolev seadustik jõustub 2002. aasta 1. juulil.

  (2) Käesoleva seadustiku § 305 punktid 5, 6 ja 15 jõustuvad 2002. aasta 1. jaanuaril.

/otsingu_soovitused.json