Teksti suurus:

Eluruumidele esitatavate nõuete ja üüri arvestamise korra kinnitamine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.08.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:03.02.2005
Avaldamismärge:

Eluruumidele esitatavate nõuete ja üüri arvestamise korra kinnitamine

Vastu võetud 26.01.1999 nr 38
RT I 1999, 9, 38
jõustumine 07.02.1999

Muudetud järgmiste määrustega:

8. 08. 2000 nr 267 (RT I 2000, 66, 427), jõust. 14. 08. 2000

17. 07. 2001 nr 250 (RT I 2001, 67, 403), jõust . 26. 07. 2001

11. 12. 2001 nr 390 (RT I 2001, 97, 613), jõust . 1. 01. 2002

23. 07. 2002 nr 236 (RT I 2002, 66, 402), jõust. 1. 08. 2002

 

«Elamuseaduse» (RT 1992, 17, 254; RT I 1998, 71, 1199; 2000, 88, 576; 2001, 85, 509; 93, 565; 2002, 53, 336) § 7 lõike 1 punktide 1, 2 ja 3 alusel Vabariigi Valitsus määrab:

[RT I 2002, 66, 402 - jõust. 1. 08. 2002]

1. Kinnitada:
1) "Eluruumidele esitatavad nõuded" (juurde lisatud);
2) "Üüri arvestamise kord" (juurde lisatud).

2. Kinnitada eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks 18 m2 eluruumide üldpinda perekonna iga liikme ja lisaks 15 m2 perekonna kohta.

21. Sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 1996, 49, 953; 1997, 35, 538; 77, 1309; 2000, 33, 198; 2001, 85, 509) § 22 2 lõikes 6 sätestatud toimetulekutoetuse määramisel võetakse normpinnana arvesse eluruumi üldpind, kui eluruumi tubade arv on võrdne selles eluruumis alaliselt elavate inimeste arvuga ja eluruumi üldpind on sotsiaalselt põhjendatud normist suurem. Eluruumis üksinda elavatele pensionäridele võib toimetulekutoetuse määramisel arvestada normpinnaks kuni 51 m2.

[RT I 2001, 97, 613 - jõust . 1. 01. 2002]

3. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

 

 

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
26. jaanuari 1999. a
määrusega nr 38

ELURUUMIDELE ESITATAVAD NÕUDED

Käesolevad eluruumidele esitatavad nõuded on kehtestatud «Elamuseaduse» (RT 1992, 17, 254; RT I 1998, 71, 1199; 2000, 88, 576; 2001, 85, 509; 93, 565; 2002, 53, 336) § 7 lõike 1 punkti 1 alusel.

[RT I 2002, 66, 402 - jõust. 1. 08. 2002]

Eluruum on elamu või alaliseks elamiseks kasutatav korter. Eluruumina võib kasutada ka muud omaette ruumi, mis vastab eluruumile kehtestatud nõuetele.

1. Eluruumidele esitatavate nõuete eesmärk on inimestele ohutu ja tervisliku elukeskkonna tagamine.

2. Eluruum peab võimaldama inimesele selles ööpäevaringse viibimise.

3. Eluruumil peab olema teistest eluruumidest eraldi sissepääs ukse kaudu ja eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning eraldi ruumis paikneval köögil peab olema vähemalt üks uks.

Uste miinimummõõtmed on:
1) laius:
välisuksed 0,9 m
sise- ja rõduuksed 0,7 m
vannitoa, WC uksed 0,6 m
2) kõrgus 2 m

[RT I 2000, 66, 427 - jõust. 14. 08. 2000]

4. Eluruumi iga elu-, töö- ja magamistoa põrandapindala peab olema vähemalt 8 m2, toa laiuse (vastasseinte vaheline kaugus) alammäär 2,4 m, vähim kõrgus 2,5 m, ühepereelamutes 2,3 m. Katusekorruse kaldseintega toas peab vähim kõrgus olema tagatud vähemalt toa poole põrandapinna ulatuses.

[RT I 2000, 66, 427 - jõust. 14. 08. 2000]

5. Eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning eraldi ruumis paikneval köögil peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumide tuulutamiseks ning tagab nendes piisava loomuliku valgustuse. Akna ja põranda pindala suhe ei tohi olla väiksem kui 1:8.

[RT I 2000, 66, 427 - jõust. 14. 08. 2000]

6. Eluruumis peab olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse. Õhu liikumise kiirus eluruumis, eluruumi maht ühe inimese kohta, keemiliste ja bioloogiliste ühendite sisalduse piirkontsentratsioon siseõhus peab olema tagatud vastavalt Eestis kasutatavatele normidele.

[RT I 2000, 66, 427 - jõust. 14. 08. 2000]

7. Õhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 ºC, lubatav temperatuuri ülempiir tuleb määrata Eestis kasutatavate sisekliima normide alusel.

[RT I 2000, 66, 427 - jõust. 14. 08. 2000]

8. Õhu niiskus eluruumis peab olema piires, mis ei kahjusta inimeste tervist, väldib veeauru kondenseerumist ning ei tekita niiskuskahjustusi. Eluruumi siseõhu optimaalne niiskus on 40-60 protsenti.

[RT I 2000, 66, 427 - jõust. 14. 08. 2000]

9. Eluruum peab olema varustatud klosetiga või selle puudumisel kloseti kasutamise võimalusega samas hoones või hoone teenindamiseks määratud maa-alal.

Eluruum peab olema tagatud külma vee saamise võimalusega samas hoones või hoone teenindamiseks määratud maa-alal. Vesi peab vastama EVS 663-1995 "Joogivesi" nõuetele.

10. Müra eluruumis ei tohi ületada päeval 40 detsibelli ja öösel 30 detsibelli.

11. Eluruum peab vastama siseministri 3. juuli 1998. a määruses nr 25 "Tuleohutuse üldnõuded" (RTL 1998, 226/227, 915) toodud nõuetele. Tule ja suitsu tekkimine ja levimine elamus peab olema piiratud. Inimestel peab olema tulekahju (või muu õnnetuse) puhul eluruumist väljapääsemise võimalus või neid peab saama päästa muude abinõude rakendamisega.

12. Eluruume hoonetes, kus eluruumidena kasutatavad ruumid ei vasta käesolevate nõuete punktidele 3-10, võib edasi kasutada eluruumidena, kuid hoone kapitaalremondi või renoveerimise korral tulevad eluruumidena kasutatavad ruumid ümber ehitada vastavalt käesolevatele nõuetele. Enne 1940. aastat ehitatud eluruumid võivad pärast kapitaalremonti või renoveerimist erineda punktides 3, 4 ja 5 toodud nõuetest 10 protsendi võrra.

13. Käesoleva korra punktides 3, 4, 9, 10 ja 11 sätestatut ei rakendata eluruumide suhtes, mis on võetud muinsuskaitse alla või mis asuvad muinsuskaitsealadel.

 

 

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
26. jaanuari 1999. a
määrusega nr 38

ÜÜRI ARVESTAMISE KORD

Käesolev üüri arvestamise kord on kehtestatud «Elamuseaduse» (RT 1992, 17, 254; RT I 1998, 71, 1199; 2000, 88, 576; 2001, 85, 509; 93, 565; 2002, 53, 336) § 7 lõike 1 punkti 3 alusel.

[RT I 2002, 66, 402 - jõust. 1. 08. 2002]

1. Käesolev üüri arvestamise kord kehtib ainult «Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse» (RT 1991, 21, 257; RT I 1997, 27, 391; 74, 1230; 1998, 12, 153; 51, 758; 86/87, 1434; 103, 1697; 1999, 23, 354; RT III 1999, 9, 90; RT I 1999, 82, 751; 96, 847; 2000, 47, 288; 51, 324; 2001, 48, 265; 93, 565; 2002, 53, 336) §-s 12 1 sätestatud eluruumide suhtes ning laieneb üksnes üürisuhtele, mille pooleks olev üürnik elas endisele omanikule või tema õigusjärglasele tagastatud eluruumis selle tagastamise hetkel.

[RT I 2002, 66, 402 - jõust. 1. 08. 2002]

2. [Kehtetu - RT I 2002, 66, 402 - jõust. 1. 08. 2002]

3. Üüri suurust määratakse ja arvestatakse üürileandja ja üürniku vahel sõlmitud üürilepingu alusel, lähtudes eluruumi üldpinnast.

4. Üüri arvestamisel loetakse eluruumi üldpinnaks kõigi elu- ja abiruumide, lodžade, külmade verandade, rõdude, terrasside ja külmade panipaikade põrandapindade summa. Lodžade, külmade verandade ja külmade panipaikade põrandapind arvatakse seejuures eluruumi üldpinna hulka koefitsiendiga 0,5, rõdude ja terrasside põrandapind aga koefitsiendiga 0,3.

5. Üürileandja võib võtta eraldi tasu ka eluruumi teenindamiseks vajalike ruumide (puukuur, pesuköök, kelder jne) ja abiruumide kasutamise eest. Kui nimetatud ruumid on koos eluruumiga üürilepingu esemeks, ei tohi nende kasutamise eest võetav tasu arvestatuna ruumide üldpinna 1 m2 kohta olla suurem eluruumi vastavast üürimäärast.

[RT I 2001, 67, 403 - jõust . 26. 07. 2001]

6. Üüri sisse kuuluvad, kui üürilepingus ei sätestata teisiti, arvestuslikult järgmised üürilepingu esemega seotud ning üürilepingu esemeks olevate ruumide pindala osatähtsusele vastavad kulud, arvestatuna eluruumi üldpinna 1 m2 kohta:
1) kulud hoone ja selle juurde kuuluvate abi(teenindus)hoonete (puukuur, pesuköök jms) ehituskonstruktsioonide hoolduseks;
2) kulud hoone ja selle juurde kuuluvate järgmiste tehnovõrkude, -seadmete ja -süsteemide hoolduseks:
hoonevälised tehnovõrgud (soojus-, vee-, kanalisatsiooni-, elektri- ja gaasivõrgud);
katlamaja;
soojussõlm;
küttesüsteem;
soojaveevarustussüsteem;
külmaveevarustussüsteem;
kanalisatsioonisüsteem;
elektrivarustussüsteem;
gaasivarustussüsteem;
suitsuärastus- ja tuletõrjesüsteemid;
muud tehnoseadmed ja süsteemid (teleantenn, fonolukk jne);
korstnad, ventilatsioonisüsteemid, prügišahtid;
üldkasutatavad veevõtukohad;
pliidid, ahjud ja suitsukäigud;
3) kulud üldkasutatavate ruumide ja kohtade (trepikojad, keldrid, pööningud, tehnilised korrused, pesuköögid, liftid, sanitaarsõlmed, terrassid, kuivkäimlad jms) hoolduseks;
4) kulud üldkasutatavate ruumide sanitaarpuhastuseks, kahjurputukate ja -näriliste tõrjeks ning hoone krundi või ümbruse korrashoiuks;
5) tasu üldkasutatavate ruumide ja hoone ümbruse valgustuseks ning muuks üldotstarbeks kasutatava elektrienergia eest;
6) tasu hoone ja hoone juurde kuuluvate tehnoseadmete ja -süsteemide avariilise teenindamise ning kanalisatsioonisüsteemi ummistuste likvideerimise eest.

[RT I 2002, 66, 402 - jõust. 1. 08. 2002]

7. Lisaks üürile eluruumi kasutamise eest peab üürnik, juhul kui selles on üürilepingus kokku lepitud, tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste, soojusvarustuseks vajaliku soojusenergia, tarbitud elektrienergia ja majapidamisgaasi, prügiveo ja muude kõrvalkulude eest ning katma üürileandja maamaksukulud ulatuses, mis vastab üürniku maakasutusele.

[RT I 2002, 66, 402 - jõust. 1. 08. 2002]

8. - 92. [Kehtetud - RT I 2002, 66, 402 - jõust. 1. 08. 2002]

10. Üüri arvestamisel võetakse arvesse aasta eeldatavad käesoleva korra punktis 6 loetletud kulud, kui üürilepingus ei sätestata teisiti. Nende kulude summa jagatakse aasta kalendrikuude arvuga ja hoone eluruumide üldpinna suurusega ja nii saadakse üürimäär eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri eest kuus.

[RT I 2002, 66, 402 - jõust. 1. 08. 2002]

11. Üüri ja käesoleva korra punktis 7 märgitud kulusid arvestatakse ja tasutakse üürilepingus kokkulepitud ajavahemike kaupa. Kui üürilepingus sellist kokkulepet ei ole, peab üürnik maksma üüri ja kõrvalkulud lepingu lõppemisel.

[RT I 2002, 66, 402 - jõust. 1. 08. 2002]

12. Üüri ja käesoleva korra punktis 7 märgitud kulude maksmiseks peab üürileandja esitama üürnikule nõuetekohase üüriarve vähemalt 7 kalendripäeva enne maksetähtpäeva. Kui üürileandja arvet õigeaegselt ei esita, maksab üürnik üüri hiljemalt kokkulepitud ajavahemiku lõpuks või kui see langeb puhkepäevale või riiklikule pühale, siis nendele järgnevaks päevaks, kui maksmise tähtpäevas ei ole kokku lepitud teisiti. Üüriarvele tuleb märkida makseperioodil võetava üüri suurus ning muud maksed, võlgnevused ja viivised lahtikirjutatult järgmiselt:
1) Üür (eluruumi üldpinna 1 m 2 kohta ja kokku):
hoolduskulud (arvestatud korra punkti 6 alapunktide 1, 2, 3 ja 6 alusel);
kulud sanitaarpuhastuseks ja korrashoiuks (arvestatud korra punkti 6 alapunkti 4 alusel);
tasu üldotstarbeks kasutatava elektrienergia eest (arvestatud korra punkti 6 alapunkti 5 alusel);
eluruumi üür kokku.
2) Tasu abiruumide kasutamise eest (üldpinna 1 m2 kohta ja kokku), kui üürileandja võtab seda korra punkti 5 alusel eraldi.
3) Muud maksed (arvestusühiku kohta ja kokku, sh käibemaks):
tasu soojusenergia eest kütteks;
tasu soojusenergia eest soojaveevarustuseks;
tasu veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest;
tasu muude kommunaalteenuste (elektrienergiaga ja gaasiga varustamine jms) eest, kui neid teenuseid vahendab üürnikule üürileandja;
tasu prügiveo eest;
maamaks;
muud maksed kokku.
4) Ettemaks.
5) Võlgnevus.
6) Viivised.
7) Tasumisele kuuluv summa kokku.

[RT I 2002, 66, 402 - jõust. 1. 08. 2002]

13. Vastavalt «Elamuseaduse» §-le 37 1 on kohaliku omavalitsuse volikogu poolt oma haldusterritooriumil asuvatele munitsipaalomandis olevatele eluruumidele kehtestatud üüri piirmäärad piirmääraks samal haldusterritooriumil asuvate «Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse» §-s 121 sätestatud eluruumide suhtes. Üürilepingus võib kokku leppida üüri piirmäärast erineva üüri suuruse ainult üürniku nõusolekul.

[RT I 2002, 66, 402 - jõust. 1. 08. 2002]

14. Vastavalt «Elamuseaduse» §-le 75 üüri piirmäära ei rakendata nende elamute suhtes, mida omanik on renoveerinud, viies üürnikud ajutiselt välja, ja kus tehtud tööde tulemusena on elamistingimused oluliselt paranenud.

[RT I 2002, 66, 402 - jõust. 1. 08. 2002]

15. [Kehtetu - RT I 2002, 66, 402 - jõust. 1. 08. 2002]

16. Nii üüri kui ka käesoleva korra punktis 7 nimetatud kulusid arvestab üürileandja iga elamu ja selles elamus iga eluruumi kohta eraldi.

17. Käesoleva määrusega reguleerimata küsimustes rakendatakse «Võlaõigusseaduse» (RT I 2001, 81, 487; 2002, 53, 336) üürilepingut puudutavaid sätteid.

[RT I 2002, 66, 402 - jõust. 1. 08. 2002]