Teksti suurus:

Vangla sisekorraeeskiri

Väljaandja:Justiitsminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:22.06.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.03.2003
Avaldamismärge:

Vangla sisekorraeeskiri

Vastu võetud 30.11.2000 nr 72
RTL 2000, 134, 2139
jõustumine 31.12.2000

Muudetud järgmiste määrustega ( kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

11.12.2001 nr 96 (RTL 2001, 135, 1949) 24.12.2001 

6. 06. 2002 nr 34 (RTL 2002, 66, 1030) 22.06.2002


Määrus on kehtestatud «Vangistusseaduse» (RT I 2000, 58, 376; 72, õiend) paragrahvi 105 lõike 2 alusel.

 

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

 § 1. Sisekorraeeskirja kohaldamisala

(1) Sisekorraeeskirjas sätestatakse «Vangistusseadusega» kehtestatud vabadusekaotuse ja eelvangistuse kandmise tingimused ning täideviimise kord.

(2) Kinnipeetava kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka vahistatule, kui «Vangistusseadusega» või sisekorraeeskirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

 

2. peatükk

VANGLA PÄÄSLAKORD JA JULGEOLEKUMEETMED

 

§ 2. Pääslakord

(1) Pääslakord on vangla territooriumile sisenemise ja sealt väljumise kord, mille kinnitab vangla direktor.

(2) Sama vangla töötajad, prokurörid, kohtunikud, Eesti Advokatuuri liikmed, Justiitsministeeriumi ametnikud ja politseiametnikud sisenevad vanglasse ametitunnistuse alusel. Ülejäänud isikud sisenevad vanglasse ühekordse või alalise loa ja isikut tõendava dokumendi alusel.

[RTL 2001, 135, 1949 – jõust. 24.12.2001]

§ 3. Isiku ja asjade läbiotsimine pääslas

(1) Pääslas tehakse isikule ettepanek anda hoiule asjad, mille vangla territooriumile toomise on vangla direktor pääslakorraga keelanud.

 (2) Vanglaametnikul on õigus otsida vanglasse sisenev isik ja tema asjad läbi. Läbiotsimise kohta koostatakse protokoll (lisa 1).

(3) Asjad otsitakse läbi selleks eraldatud ruumis omaniku ja vähemalt kahe vanglaametniku juuresolekul. Isiku otsivad läbi temaga samast soost ametnikud. Isikud otsitakse läbi ükshaaval.

[RTL 2001, 135, 1949 – jõust. 24.12.2001]

§ 4. Sõiduki läbiotsimine pääslas

(1) Sõiduk võib vanglasse siseneda ja sealt väljuda, kui selle juhil on alaline või ühekordne luba.

(2) Vanglasse sisenev või sealt väljuv sõiduk ja selle koorem otsitakse läbi vangla transpordipääslas.

 

3. peatükk

KINNIPEETAVA PAIGUTAMINE JA LIIKUMINE

 

§ 5. Kinnise vangla osakonnad ja kinnipeetavate eraldamine

(1) Kinnise vangla ühest või mitmest kinnipeetavate majutamiseks mõeldud hoonest või hoone osast moodustatakse osakond, kus asuvad kambrid.

 (2) Osakondi ja kambreid eraldades tuleb järgida kinnipeetavate eraldihoidmise kohta kehtestatud nõudeid.

[RTL 2001, 135, 1949 – jõust. 24.12.2001]

§ 6. Kinnipeetavate paigutamine

(1) Vanglas paigutatakse kinnipeetav ühe- või mitmekohalisesse tuppa või kambrisse.

(2) Kamber on kinnipeetava majutamiseks ettenähtud ruum kinnises vanglas. Kambri uks ja aknad on põgenemiskindlad. Uks on väljastpoolt lukustatav ja ukses on vaatepilu.

(3) Tuba on kinnipeetavatele ettenähtud eluruum avavanglas.

(4) Vangla kambri või toa uks võib olla seestpoolt lukustatav, kui ust on võimalik väljastpoolt kohe avada.

(5) Toa või kambri uksel on kinnipeetavate nimekiri. Vahistatute kambri uksel ei ole nimekirja.

(6) Kinnipeetavale on ette nähtud vähemalt 2,5 m2 põrandapinda.

[RTL 2001, 135, 1949 – jõust. 24.12.2001]

§ 7. Toa, kambri ja kartseri sisustus

(1) Toa või kambri sisustusse kuuluvad:
1) ühe- või kahekordsed raudvoodid;
2) öökapp igale kinnipeetavale;
3) laud;
4) taburetid või lauapikkused pingid;
5) võimaluse korral valjuhääldi;
6) riidenagi;
7) võimaluse korral pesemiskoht;
8) võimaluse korral WC.

 (2) Kartseri sisustusse kuuluvad:
1) päevaks ülestõstetavad ja seina külge lukustatavad kõvad lavatsid;
2) põranda või seina külge kinnitatud laud ja kaks lauapikkust pinki;
3) joogiveenõu ja kruus (kui veevarustust ei ole);
4) võimaluse korral valjuhääldi;
5) riidenagi;
6) pesemiskoht;
7) WC.

[RTL 2001, 135, 1949 – jõust. 24.12.2001]

§ 8. Kinnipeetava õigus liikuda

(1) Kinnipeetaval on õigus äratusest kuni öörahuni vabalt liikuda oma osakonna territooriumil. Õigust vabalt liikuda ei ole kartseris, eraldatud lukustatud kambris, vangla ravipunkti statsionaaris, vanglahaiglas või vastuvõtuosakonnas viibival kinnipeetaval.

(2) Seda paragrahvi ei kohaldata vahistatule.

 

4. peatükk

VANGLA MEDITSIINITEENINDUS

 

§ 9. Tervisekontroll

(1) Vanglas kontrollitakse kinnipeetava füüsilist ja vaimset tervist vähemalt üks kord aastas. Haigestunud kinnipeetavale osutatakse arstiabi vangla ravipunktis.

(2) Vangla ravipunktis korraldatakse:
1) kinnipeetavate kliinilisi uuringuid statsionaarse ravi vajaduse ja töövõime selgitamiseks;
2) ambulatoorset ja statsionaarset üld- ning eriravi;
(3) Kui kinnipeetav vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, saadab vangla direktor ta vangla arsti ettepanekul järelevalve all ravile vanglate keskhaiglasse ning sealt vajaduse korral linna- või maakonnahaiglasse.

(4) Naiskinnipeetavatele sisustatakse hügieenitoad ning eriruumid rasedate ja sünnitajate eest hoolitsemiseks ning imikute hoidmiseks ja hooldamiseks. Vajaduse korral luuakse naistevangla juurde lastesõim, kus hoitakse kuni kolme aasta vanuseid lapsi.

 

5. peatükk

VANGLA PÄEVAKAVA

 

§ 10. Päevakava

(1) Vangla direktor kinnitab vangla päevakava, milles nähakse ette kinnipeetavate äratus, loendus, rivistus, hommikvõimlemine, tualett, söömine, tööle saatmine, töötamine, õppimine, kasvatus- ja spordiürituste jm ajad ning direktori vastuvõtuajad.

(2) Kinnipeetavaile on ette nähtud 8-tunnine pidev uneaeg ja oma äranägemisel kasutatav vaba aeg.

(3) Rivistustest vabastatakse voodirežiimiga haiged ning pärast töövahetust puhkavad ja kinnipeetavad, kellel on pidev töötsükkel. Rivistusest vabastatud kinnipeetava kohalolekut kontrollitakse tema asukohas. Rivistus korraldatakse üldjuhul väljas, halva ilma või –25 C madalama õhutemperatuuri korral toimub loendus eluruumides.

(4) Katlamaja, sauna, pesumaja või muu pideva töötsükliga objekti normaalse töörütmi tagamiseks võib vangla direktor kehtestada seal töötavatele kinnipeetavatele söömiseks eraldi korra. Kinnise vangla vastuvõtuosakonnas, eelvangistuses, arestimajas, kartseris või eraldatud lukustatud kambris olev kinnipeetav sööb kambris.

(5) Vanglatöötajal on õigus kinnipeetavatega suhelda vaid töösuhetest tulenevate tööülesannete täitmiseks.

 

6. peatükk

KINNIPEETAVA ÜMBERPAIGUTAMINE

1. jagu

Üldsätted

 

§ 11. Ümberpaigutamise mõiste

(1) Ümberpaigutamine on kinnipeetava saatmine «Vangistusseaduse» paragrahvides 19, 20 ja 21 nimetatud eesmärkidel:
1) ühest kinnisest vanglast teise;
2) ühest avavanglast teise;
3) kinnisest vanglast avavanglasse;
4) avavanglast kinnisesse vanglasse.

(2) Ühest vanglast teise vanglasse saatmise suhtes kohaldatakse «Valve- ja saatemeeskonna ülesandeid ja töökorda».

 

2. jagu

Kinnipeetava ümberpaigutamine

 

§ 12. Ümberpaigutamine

Käesolevas peatükis reguleeritakse kinnipeetava ümberpaigutamist ühest kinnisest vanglast teise ja ühest avavanglast teise.

§ 13. Ümberpaigutamise alus

Kinnipeetav paigutatakse ümber selle vangla direktori taotlusel, kus kinnipeetav karistust kannab ja Justiitsministeeriumi vanglate asekantsleri otsuse alusel.

[RTL 2001, 135, 1949 – jõust. 24.12.2001]

§ 14. Taotluse rekvisiidid

(1) Taotluses märgitakse ümberpaigutatava kinnipeetava kohta järgmised andmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood või selle puudumise korral sünniaeg;
3) millises kohtus ja millise kriminaalkoodeksi paragrahvi järgi on süüdi mõistetud;
4) varasem karistatus;
5) karistuse määr ning karistuse kandmise algus ja lõpp;
6) millises vanglas kannab karistust;
7) millisesse vanglasse ümberpaigutamist taotletakse;
8) ümberpaigutamise põhjus.

(2) [Kehtetu – RTL 2001, 135, 1949 – jõust. 24.12.2001]

§ 15. [Kehtetu – RTL 2001, 135, 1949 – jõust. 24.12.2001]

§ 16. Taotluse menetlemine ja otsuse tegemine

(1) Taotlust menetledes Justiitsministeeriumi vanglate asekantsler:
1) kontrollib esitatud dokumentide vastavust «Vangistusseaduse» ja muude õigusaktide nõuetele;
2) vajaduse korral nõuab vanglast ümberpaigutamise otsustamiseks vajalikke andmeid ja dokumente;
3) vajaduse korral määrab vanglate osakonna töötaja, kes kohtub kinnipeetavaga ja vestleb asjaomaste vanglatöötajatega;
4)
[Kehtetu – RTL 2001, 135, 1949 – jõust. 24.12.2001]

5) selgitab kinnipeetava ümberpaigutamise võimalused.

(2) Pärast lõikes 1 nimetatud toiminguid teeb Justiitsministeeriumi vanglate asekantsler ühe järgmistest otsustest:
1) rahuldada ümberpaigutamise taotlus;
2) jätta ümberpaigutamise taotlus rahuldamata.

(3) Otsus peab olema põhjendatud.

(4) Taotluse rahuldamist otsustades võib asekantsler määrata ümberpaigutamiseks teise vangla kui taotluses märgitud.

§ 17. Taotluse rahuldamise otsus

(1) Otsuses esitatakse järgmised andmed:
1) kinnipeetava ees- ja perekonnanimi;
2) kinnipeetava isikukood või selle puudumise korral sünniaeg;
3) selle vangla nimetus, kuhu kinnipeetav paigutatakse.

(2) Otsusest teatatakse:
1) vanglale, kes on ümberpaigutamist taotlenud;
2) vanglale, kuhu kinnipeetav paigutatakse.

§ 18. Taotluse rahuldamata jätmise otsus

(1) Otsuses esitatakse järgmised andmed:
1) kinnipeetava ees- ja perekonnanimi;
2) kinnipeetava isikukood või selle puudumise korral sünniaeg;
3) asjaolud, millest on otsust tehes lähtutud.

(2) Otsusest teatatakse:
1) vanglale, kes on ümberpaigutamist taotlenud;
2)
[Kehtetu – RTL 2001, 135, 1949 – jõust. 24.12.2001]

 § 19. Toimingud vanglas pärast otsuse saamist

(1) Vangla, kust kinnipeetav ümber paigutatakse, paneb ümberpaigutamise otsuse kinnipeetava isiklikku toimikusse. Kui taotlus on rahuldatud, valmistab vangla ette kinnipeetava ümberpaigutamiseks vajalikud dokumendid.

11) Kinnipeetav paigutatakse ümber esimesel võimalusel.

 (2) Vangla direktor võib julgeolekukaalutlustel hoida ümberpaigutatavat kinnipeetavat kuni ümberpaigutamiseni teistest kinnipeetavatest eraldi.

(3) Erandjuhul võib Justiitsministeeriumi vanglate asekantsler otsustada kinnipeetava ümberpaigutamise selles korras ettenähtud menetlust järgimata.

[RTL 2001, 135, 1949 – jõust. 24.12.2001]

 

§ 20. Vahistatu ümberpaigutamine

Vahistatu paigutatakse ümber ühest vanglast teise, lähtudes käesoleva peatüki sätetest. Ümberpaigutamine toimub vangla direktori taotluse alusel või vahistatu kriminaalasja menetleva kohtuniku, prokuröri või uurija taotluse alusel.

 [RTL 2001, 135, 1949 – jõust. 24.12.2001]

 

3. jagu

Kinnipeetava ümberpaigutamine avavanglasse

 

§ 21. Teiste sätete kohaldamine

Kinnipeetava ümberpaigutamisel kinnisest vanglast avavanglasse kohaldatakse 2. jao sätteid, arvestades käesolevas jaos ettenähtud erisusi.

§ 22. Ümberpaigutamise alus

Kinnipeetav paigutatakse avavanglasse ümber avavangla direktori taotluse ja Justiitsministeeriumi vanglate asekantsleri otsuse alusel.

[RTL 2001, 135, 1949 – jõust. 24.12.2001]

§ 23. Toimingud enne Justiitsministeeriumile taotluse esitamist

(1) Kinnise vangla kinnipeetav esitab § 14 nõuetele vastava avavanglasse ümberpaigutamise avalduse avavangla direktorile.

(2) Avalduse rahuldamist otsustades lähtub avavangla direktor kinnipeetava individuaalsest täitmiskavast, muudest kinnipeetavat iseloomustavatest dokumentidest ja vajadusel kinnise vangla administratsiooni arvamusest. Kinnine vangla on kohustatud edastama avavangla direktorile tema taotlusel ümberpaigutamise otsustamiseks vajalikku teavet ja dokumente.

(3) Avavangla direktor otsustab Justiitsministeeriumile taotluse esitamise ühe kuu jooksul kinnipeetavalt avalduse saamisest arvates.

(4) Avavangla direktor esitab Justiitsministeeriumile koos põhjendatud taotlusega ka kinnipeetava avalduse koopia.

[RTL 2001, 135, 1949 – jõust. 24.12.2001]

 

4. jagu

Kinnipeetava ümberpaigutamine kinnisesse vanglasse

 

§ 24. Sätete kohaldamine

Avavanglast kinnisesse vanglasse kinnipeetava ümberpaigutamise suhtes kohaldatakse 2. jao sätteid, arvestades käesolevas jaos ettenähtud erisusi.

§ 25. Ümberpaigutamise alus

Kinnipeetav paigutatakse avavanglast kinnisesse vanglasse selle avavangla direktori põhjendatud taotluse alusel, kus kinnipeetav karistust kannab, ja Justiitsministeeriumi vanglate asekantsleri otsuse alusel.

§ 26. Taotlusele lisatavad dokumendid

(1) Taotlusele lisatakse vanglatöötajate ja vanglakomisjoni ettepanekud ja individuaalne täitmiskava ning vajaduse korral ka muud dokumendid.

(2) Kui kinnipeetav on toime pannud distsipliinirikkumise, lisatakse taotlusele distsiplinaarmenetluse protokoll ja distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri.

 

7. peatükk

ISIKLIK TOIMIK

 

§ 27. Isikliku toimiku avamine, vormistamine ja hoidmine

(1) Isiklikus toimikus hoitakse kinnipeetava isikudokumente, kohtudokumente ja tema karistuse täideviimist kajastavaid dokumente.

(2) Isiklikku toimikut peetakse paberkandjal.

(3) Isikliku toimiku esimeses ja teises osas olevad dokumendid nummerdatakse ja loetletakse toimikus eraldi lehel, kuhu märgitakse ka toimiku lehtede arv. Ümbrikus hoitavate dokumentide loetelu on isikliku toimiku tagumise kaane siseküljel.

 (4) Isikliku toimiku kaane esiküljele märgitakse kinnipeetava ees- ja perekonnanimi ja isikukood, toimiku alustamise ja lõpetamise aeg ning kinnipeetava kood.

(5) Isiklikku toimikut hoitakse seifis või metallkapis.

[RTL 2001, 135, 1949 – jõust. 24.12.2001]

§ 28. Isikliku toimiku dokumendid

(1) Isiklik toimik koosneb kahest osast.

(2) Isikliku toimiku esimeses osas on järgmised dokumendid:
1) jõustunud kohtuotsus;
2) teatis kohtuotsuse jõustumise kohta;
3) kinnipidamise akt;
4) vahi alla võtmise määruse koopia;
5) politsei dokument isikusamasuse tuvastamise kohta;

6) kinnipeetava ankeet;
7) daktüloskoopiline kaart ja signaleetilised fotod;
8) kinnipeetava allkiri selle kohta, et talle on tutvustatud sisekorraeeskirju;
9)
[Kehtetu – RTL 2001, 135, 1949 – jõust. 24.12.2001]

10) dokumendid vanglas oleku ajal saadud töövõime kaotamise kohta;
11) kinnipeetavaga toimunud õnnetusjuhtumi akt;
12) matmise või sugulastele laiba üleandmise akt.

(3) Isikliku toimiku teises osas on järgmised dokumendid:
1) kinnipeetava suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise dokumendid;
2) kinnipeetava saatmise korral õiend isikliku toimiku kohta;
3) individuaalne täitmiskava;
4) kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise avalduse menetlemise dokumendid;
5) vanglakomisjoni dokumendid kinnipeetava kohta;
6) kinnipeetavale väljaspool vanglat õppimiseks antud luba;
7) kinnipeetava isikut tõendava dokumendi taotlemisega seotud dokumendid;
8) kinnipeetavat ja tema vanglaväliseid suhteid iseloomustavad muud andmed;
9) kinnipeetava meditsiiniline kaart ja kokkusaamiste kaart (kinnipeetava vabastamise, ümberpaigutamise või surma korral);
10) muud kinnipeetavaga seotud dokumendid.

(31) Isikliku toimiku lõpus on ümbrik, milles hoitakse:
1) isikut tõendavat dokumenti;
2) naiskinnipeetavaga koos elava lapse sünnitunnistust;
3) muid dokumente, mida ei ole otstarbekas hoida isikliku toimiku esimeses ega teises osas.

 (4) Vahistatu isiklikus toimikus on lõigetes 2 ja 3 nimetatud dokumendid, välja arvatud lõike 2 punktides 1 ja 2 ning lõike 3 punktides 3–8 nimetatud dokumendid. Peale selle on vahistatu toimikus ka pakkide üleandmise avaldused.

[RTL 2001, 135, 1949 – jõust. 24.12.2001]

 

§ 29. Isikliku toimikuga tutvumine

(1) Teenistusliku järelevalve korraldajal, kohtueelsel menetlejal ja kohtunikul on õigus tutvuda kinnipeetava isikliku toimikuga vastavalt vajadusele.

(2) Kinnipeetaval ja tema kaitsjal, vanglakomisjoni liikmel, vanglatöötajal, prokuröril ja kriminaalhooldajal on õigus tutvuda isikliku toimikuga põhjendatud avalduse ja vangla direktori loa alusel.

(3) Isikliku toimikuga tutvumise juures viibib isiklike toimikute säilimise eest vastutav vanglaametnik.

(4) Isikliku toimikuga tutvumise kohta tehakse toimikus eraldi lehel ja kronoloogilises registris märge, mis peab sisaldama toimikuga tutvuda sooviva isiku ees- ja perekonnanime ning isikukoodi või sünnikuupäeva ja ametikohta, tutvumise kuupäeva ja kellaaega, toimiku nimetust, viidet taotlusele ja direktori loale ning vastutava vanglaametniku nime ja allkirja.

§ 30. Isikliku toimikuga tehtavad toimingud kinnipeetava lahkumisel vanglast

(1) Kinnipeetava teise vanglasse ümberpaigutamise või tema surma korral paigutatakse isikliku toimiku teise ossa meditsiiniline kaart ja kokkusaamiste kaart. Kui kinnipeetav vanglast vabastatakse, antakse meditsiiniline kaart talle kätte ja kokkusaamiste kaart paigutatakse isikliku toimiku teise osasse.

 (2) Vabastatud või surnud kinnipeetava isiklik toimik paigutatakse vangla arhiivi, kus seda säilitatakse kaks aastat.

(3) Isiklik toimik antakse arhiivi kahes eksemplaris koostatud tähestikulise üleandmisloetelu alusel, millest üks eksemplar antakse arhiivi ja teine arvestusosakonda.

(4) Kinnipeetava isiklik toimik arhiveeritakse, hävitatakse või antakse avalikku arhiivi «Arhiiviseaduses» (RT I 1998, 36/37, 552; 1999, 16, 271; 2000, 92, 597) ja Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1998. a määrusega nr 308 ( RT I 1998, 118-120, 1904; 1999, 2, õiend; 2000, 81, 520) kinnitatud arhiivieeskirjas sätestatud korras.

 [RTL 2001, 135, 1949 – jõust. 24.12.2001]

 

8. peatükk

LÜHIAJALISED KOKKUSAAMISED

 

§ 31. Lühiajalise kokkusaamise tingimused

(1) Lühiajaline kokkusaamine toimub vangla territooriumil kokkusaamisruumis vanglaametniku järelevalve all.

(2) Kokkusaamisruumis võib kinnipeetava ja temaga kokkusaamisele tulnud isiku (edaspidi kokkusaaja) eraldada klaasist või traatvõrgust vaheseinaga.

(3) Kinnipeetavale võimaldatakse kokkusaamine korraga kuni kahe isikuga. Kui kokkusaaja on täiskasvanu, lubatakse tal kaasa võtta alaealisi lapsi vanglaga eelnevalt kooskõlastatud arvul.

[RTL 2001, 135, 1949 – jõust. 24.12.2001]

 

§ 32. Kokkusaamise taotlemine

(1) Kokkusaamine toimub kinnipeetava või kokkusaaja kirjaliku taotluse alusel ja vangla direktori või tema volitatud isiku loal.

(2) Saabunud avalduste põhjal koostatakse kokkusaamiste graafik ja taotluse esitajatele teatatakse nende kokkusaamise aeg. Kokkusaamine märgitakse graafikusse ka siis, kui avaldus on esitatud telefoni teel.

§ 33. Kokkusaamise taotluses esitatavad andmed

(1) Kokkusaamise taotluses märgitakse:
1) taotleja ees- ja perekonnanimi;
2) selle isiku ees- ja perekonnanimi, kellega kokkusaamist taotletakse;
3) kui kokkusaamisele võetakse kaasa laps, siis märge selle kohta;
4) soovitav kokkusaamise aeg;
5) taotleja allkiri ja kuupäev.

(2) Peale lõikes 1 nimetatud andmete märgib kokkusaaja taotluses ka järgmised andmed:
1) oma sünniaeg ja -koht ning isikukood;
2) aadress;
3) isikut tõendava dokumendi number ja dokumendi väljaandmise kuupäev;
4) suhe kinnipeetavaga (perekonnaliige, sõber, tuttav, elukaaslane vm).

§ 34. Kokkusaamise võimaldamine ilma kokkusaaja taotluseta

Kui kokkusaamiste graafik ei ole laekunud taotluste põhjal täidetud, siis võib kokkusaamist võimaldada isikule, kes ei ole taotlust esitanud, kuid on kokkusaamiseks kohapeal soovi avaldanud.

§ 35. Loa andmisest keeldumine

(1) Loa andmisest võib keelduda, kui kinnipeetaval on samal kuul üks kokkusaamine olnud ja kokkusaamisruumis ei ole vaba kohta või kui vangla direktor kahtleb kokkusaaja maines.

(2) Keeldumine tehakse kinnipeetavale ja kokkusaajale teatavaks taotluse esitamisest arvates kolme tööpäeva jooksul. Kui isik avaldab kokkusaamissoovi kohapeal, otsustatakse kokkusaamise lubamine või sellest keeldumine viivitamata.

[RTL 2001, 135, 1949 – jõust. 24.12.2001]

 

§ 36. Kokkusaamisele lubamisest keeldumine

(1) Kokkusaamisele ei lubata isikut, kes on ilmsete alkoholi- või narkojoobe nähtudega.

(2) Kokkusaajal on õigus nõuda, et vangla arst teeks talle joobe tuvastamise meditsiinilise kontrolli, mille tulemus on kokkusaamisele lubamise alus.

§ 37. Kokkusaamise korraldus

(1) Enne lühiajalisele kokkusaamisele lubamist:
1) kontrollitakse kokkusaaja isikusamasust isikut tõendava dokumendi alusel;
2) tutvustatakse kokkusaajale kokkusaamise korda;
3) tehakse kokkusaajale ettepanek anda kokkusaamise ajaks vangla vastutavale hoiule asjad, mis ei ole kinnipeetavale lubatud.

(2) Enne ja pärast kokkusaamist otsitakse kinnipeetav ja kokkusaaja läbi.

(3) Läbiotsimisel kokkusaajalt leitud vanglas keelatud asjad võetakse hoiule ja tagastatakse talle pärast kokkusaamise lõppemist.

(4) Kui kokkusaaja keeldub asjade hoiule andmisest või läbiotsimisest, siis teda kokkusaamisele ei lubata.

(5) Kinnipeetaval ja kokkusaajal on keelatud teineteisele üle anda asju.

(6) Kokkusaamise katkestamise korral teatab rikkumise avastanud ametnik juhtunust viivitamata kõrgeimale vanglas viibivale vanglaametnikule, kes otsustab kokkusaamise jätkamise või lõpetamise.

[RTL 2001, 135, 1949 – jõust. 24.12.2001]

 

§ 38. Kokkusaamise registreerimine

Kokkusaamise kohta registreeritakse järgmised andmed:
1) kokkusaaja isiku- ja elukoha andmed;
2) kokkusaamise kuupäev;
3) kokkusaaja seos kinnipeetavaga (perekonnaliige, tuttav, sõber vm).

§ 39. Vahistatu lühiajalised kokkusaamised

(1) Kokkusaamise taotluses tuleb peale paragrahvis 33 nimetatud andmete märkida ka kokkusaamise põhjus.

(2) Kokkusaamisi võimaldatakse vähemalt üks kord kuus ja kokkusaamise kestus on kuni kolm tundi.

 

9. peatükk

KINNIPEETAVA PIKAAJALISED KOKKUSAAMISED

 

§ 40. Sätete kohaldamine

Pikaajalisele kokkusaamisele kohaldatakse 8. peatüki sätteid, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi.

§ 41. Kokkusaamisruumid ja nende kasutamise tasu

(1) Pikaajaline kokkusaamine toimub vangla territooriumil pikaajalise kokkusaamise ruumides, kus on võimalik pesta, magada ja toitu valmistada.

(2) Pikaajalise kokkusaamise ruumide kasutamise kulud hüvitab vanglale kinnipeetav või kokkusaaja justiitsministri kehtestatud korra alusel.

§ 42. Pikaajalise kokkusaamise taotlus

(1) Pikaajalise kokkusaamise taotluse esitab kinnipeetav.

(2) Taotlus peab olema esitatud vähemalt üks kuu enne taotletavat kokkusaamist.

§ 43. Taotluse rekvisiidid

Kinnipeetava faktiline abikaasa, kes tuleb kokkusaamisele esmakordselt, peab tõendama, et tal on kinnipeetavaga ühine laps, ühine majapidamine või et ta on kinnipeetavaga enne selle karistuse kandmisele asumist elanud koos vähemalt kaks aastat.

§ 44. Kokkusaamiste graafik

(1) Taotluste põhjal koostatakse kokkusaamiste igakuine graafik.

(2) Graafiku kinnitab vangla direktor ja see tehakse kinnipeetavatele teatavaks.

§ 45. Pikaajaliste kokkusaamiste sagedus

Vangla juhtkond võimaldab kinnipeetavale vähemalt ühe pikaajalise kokkusaamise üks kord poole aasta jooksul.

§ 451. Loa andmisest keeldumine

(1) Loa andmisest võib keelduda, kui kinnipeetaval on poole aasta jooksul üks kokkusaamine olnud ja kokkusaamisruumis ei ole vaba kohta või kui vangla juhtkond kahtleb kokkusaaja maines, samuti juhul kui pikaajaline kokkusaamine on ohtlik kinnipeetava või kokkusaaja tervisele.

(2) Vangla direktor otsustab loa andmise taotluse esitamisest arvates kahe nädala jooksul.

(3) Keeldumine tehakse kinnipeetavale ja kokkusaajale teatavaks otsuse tegemisest arvates kolme tööpäeva jooksul.

[RTL 2001, 135, 1949 – jõust. 24.12.2001]

 

§ 46. Pikaajalisele kokkusaamisele kaasavõetavad asjad

(1) Kokkusaajal lubatakse kokkusaamisruumi kaasa võtta asju, mis on kinnipeetavale vanglas lubatud.

(2) Kui kokkusaamisele võetakse kaasa laps, lubatakse kaasa võtta lapse hooldamiseks vajalikke tarbeesemeid ja mänguasju.

(3) Kinnipeetav võib kokkusaamisele kaasa võtta tualett- ja suitsetamistarbed.

(4) Kui kokkusaaja ei soovi pärast kokkusaamise lõppemist endaga kaasa võtta neid asju, mis ta kokkusaamisele kaasa võttis, siis need asjad hävitatakse ettenähtud korras.

 

10. peatükk

KIRJAVAHETUS JA SIDEKANALITE KASUTAMINE

§ 461. Kiri

Vanglas loetakse kirjaks paberile kantud sõnumi või foto saatmist posti teel, kus saadetise raskus on kuni 250 grammi.

[RTL 2001, 135, 1949 – jõust. 24.12.2001]

 

§ 47. Kinnipeetava kirjavahetuse kulud

Kinnipeetava kirjad saadetakse kinnipeetava enda kulul. Õiguskantslerile, Justiitsministeeriumile, Presidendi Kantseleile, prokurörile, uurijale või kohtule adresseeritud kirjad saadetakse vangla kulul.

[RTL 2001, 135, 1949 – jõust. 24.12.2001]

 

§ 48. Kirjavahetuse edastamine avatud ja kinnises ümbrikus

(1) Kinnipeetav annab oma kirja avatud ümbrikus vahetult üle kirjavahetuse eest vastutavale vanglatöötajale, kes kontrollib ümbriku sisu. Seejärel kleebib kinnipeetav vanglaametniku juuresolekul ümbriku kinni.

(2) Lõikes 1 sätestatust võib kõrvale kalduda vangistusseaduse § 29 lg-s 1 ja § 97 lg-s 1 nimetatud juhtudel.

 

(3) Kinnise ümbriku tagaküljele peab kinnipeetav kirjutama oma nime ja kirja vanglatöötajale edastamise kuupäeva.

[RTL 2001, 135, 1949 – jõust. 24.12.2001]

 

§ 49. Kirja väljasaatmine

Väljaminev kiri postitatakse, vanglatöötajale kirja edastamisest alates, kolme tööpäeva jooksul.

§ 50. Kinnipeetavale saadetud kiri

(1) Kiri edastatakse kinnipeetavale allkirja vastu kirja vanglasse saabumisest alates kolme tööpäeva jooksul.

(2) Õiguskantslerilt kinnipeetavale saabunud kiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu viivitamata kätte suletud ümbrikus.

§ 51. Sidekanalite kasutamise ja kirjavahetuse kord

Kinnipeetav võib kasutada vaid vangla tehnilisi sidevahendeid.

§ 52. Vahistatu kirjavahetus ja vangla sidekanalite kasutamine

(1) Süüdistuskokkuvõtte, kohtumääruse või kohtuotsuse koopia antakse vahistatule allkirja vastu viivitamata üle.

(2) Sidekanalite kasutamise korraldus peab välistama eri kambritesse paigutatud vahistatute omavahelise sidepidamise ja kokkusaamise.

(3) Kui vangla direktoril on põhjust arvata, et vahistatule kirjavahetuse või sidekanalite kasutamise võimaldamine takistab kriminaalmenetluse läbiviimist, teatab ta sellest kirjalikult uurijale, prokurörile või kohtule.

(4) Uurija, prokuröri või kohtu taotlus piirata kirjavahetuse pidamist või sidekanalite kasutamist paigutatakse vahistatu isiklikku toimikusse koos vangla direktori vastavasisulise otsusega.

(5) Direktori otsusest piirata vahistatu kirjavahetuse pidamist või sidekanalite kasutamist teatatakse asjaomastele vanglatöötajatele.

 

11. peatükk

VANGLASISESEKS KASUTAMISEKS JÄETUD RAHA KASUTAMINE

 

§ 53. Summa suurus ja arveldamine

(1) Kinnises vanglas arveldatakse isikuarvel olevate summadega sularahata. Sularaha võib kinnipeetavale anda vaid järgmistel juhtudel:
1) järelevalveta väljaspool vanglat töötamise ajaks;
2) väljaspool vanglat õppimise ajaks;
3) lühiajalise väljasõidu ajaks;
4) lühiajalise väljaviimise ajaks;
5) vabanemisel vabanemistoetusena.

(2) Avavanglas võib maksta kinnipeetavale vanglas kasutamiseks jäetud summa välja sularahas.

(3) Kinnipeetava isikuarvel raha liikumise, sularahata arvelduste ja töötasu arvestust peetakse arvelduste kaardil (lisad 2 ja 3).

[RTL 2001, 135, 1949 – jõust. 24.12.2001]

 

§ 54. Raha kasutamise avaldus

Vanglas raha kasutamiseks esitab kinnipeetav avalduse, kuhu märgib järgmised andmed:
1) isikuarvelt mahaarvatava summa suurus nii numbrite kui ka sõnadega;
2) kas soovib raha välja võtta sularahas või ülekannet muule arveldusarvele või raha mahakandmist vangla kasuks või sisseostude tegemiseks;
3) kui soovib ülekannet, siis arveldusarve number ja panga nimetus ning arveldusarve kasutaja nimi;
4) asjade ostmise korral nende nimetus ja kogus;
5) avaldaja nimi ja allkiri ning kuupäev.

[RTL 2001, 135, 1949 – jõust. 24.12.2001]

 

§ 55. Isikuarvega tutvumine

(1) Kinnipeetaval on õigus vähemalt üks kord kuus saada teada oma isikuarve jääk.

(2) Kinnipeetav kinnitab arvega tutvumist allkirjaga.

 

§ 56. Vahistatu isikuarve

Vahistatu võib isikuarvet kasutada kogu seal oleva summa ulatuses.

 

12. peatükk

KINNIPEETAVALE VANGLAS LUBATUD ASJAD

 

§ 57. Kinnipeetavale lubatud asjad

(1) Kinnipeetaval on õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos (edaspidi ladu) vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vangla vahendusel soetatud isiklikke asju.

(2) Kinnipeetava kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka vahistatule, kui «Vangistusseaduse» või käesoleva korraga ei sätestata teisiti.

(3) Kinnipeetava enda juures olevate ja laos olevate asjade kaal kokku ei või ületada 50 kilogrammi.

(4) Vahistatu võib pakiga saada üks kord kuus kuni kümme kilo asju.

§ 58. Kinnipeetavale lubatud asjade loetelu

(1) Kinnipeetaval võib selles lõikes loetletud toiduaineid olla järgmistes kogustes:

1)

leiva- ja saiatooted

1,5 kg;

2)

rasvained

0,5 kg;

3)

juust ja suitsuvorst, kokku

0,5 kg;

4)

kondiitritooted

2 kg;

5)

kuivsupp ja puljong, kokku

10 pakki;

6)

sinep, mädarõigas, ketšup, majonees

1 tk originaalpakendis;

7)

mesi

500 g;

8)

puu- ja köögiviljad

2 kg;

9)

termiliselt töödeldud konservid tetrapakendis, alumiinium- või plasttaaras

2 kg;

10)

piimatooted

2 l;

11)

mahl, mineraalvesi ja karastusjoogid tetrapakendis või plasttaaras, kokku

2 l;

12)

suitsutatud lihatooted

1 kg;

13)

kohv, kakao ja tee, kokku

1,5 kg;

14)

halvaa ja šokolaad, kokku

1 kg;

15)

kompvekid (v.a karamell)

1 kg;

16)

müsli, maisihelbed, kartulikrõpsud, soolapähklid ja päevalilleseemned, kokku

2 kg;

17)

soolakala

1 kg;

18)

sool, pipar ja suhkruasendaja

1 tk originaalpakendis;

19)

maksumärgistatud tubakatooted

0,5 kg tubakat või 1 plokk või 10 pakki sigarette;

20)

piip või suitsupits

1 ese;

21)

tuletikud

10 toosi.

(2) Kinnipeetavale on lubatud isiklikke riietusesemeid ja jalatseid järgmiselt:

1)

aluspüksid

7 paari;

2)

alussärgid

3 tk;

3)

T-särk

5 tk;

4)

soe ihupesu

1 komplekt;

5)

sokid

7 paari;

6)

kindad

2 paari;

7)

taskurätid, k.a pabertaskurätid

6 tk või 6 pakki;

8)

spordidress

2 komplekti;

9)

jalatseid

4 paari;

10)

üleriided

2 komplekti;

11)

mantel või jope

2 tk.

(3) Kinnipeetavale on lubatud hügieenivahendeid ja tarbeesemeid järgmiselt:

1)

tass, lusikas ja kauss (v.a terasest)

1 tk iga eset;

2)

plastkööginõud (tass, nuga, kahvel, lusikas, taldrik)

2 tk iga eset;

3)

taskupeegel

1 tk;

4)

mehaaniline või elektripardel või komplekt mittevahetatava teraga habemelõikureid

1 tk;

5)

tualettseep, hambahari, hambapasta, käterätt, kreem, šampoon, piirituseta deodorant, habemeajamiskreem või -vaht

2 tk iga eset;

6)

kamm, küünelõikur

1 tk iga eset;

7)

tualettpaber

3 rulli;

8)

ilukirjandus, ajalehed ja ajakirjad, kokku

5 eksemplari;

9)

telefonikaart (kinnises vanglas vangla vahendusel ostetud)

1 tk;

10)

male, kabe, doomino

1 komplekt;

11)

Käekell

1 tk;

12)

riidehari ja saapahari ning jalatsihooldusvahend

1 tk iga eset;

13)

preservatiivid

20 tk;

14)
15)                                        

veekiirkeetja võimsusega kuni 0,5 k
pesupulber ja pesuloputusvahend

1 tk;
0,5 kg ja 21.

[RTL 2002, 66, 1030 – jõust. 22.06.2002]

(4) Kinnipeetaval võivad olla tema kohta tehtud kohtuotsused, kohtumäärused, süüdistuskokkuvõtted ning tema kirjadele ja avaldustele saabunud vastused, samuti mõistlikus koguses koopiaid nendest dokumentidest.

(5) Kinnipeetaval võib olla mõistlikus koguses fotosid, postmarke ja -kaarte, ümbrikuid, teatmeteoseid, õpikuid, õppevahendeid, kirjapaberit ja kirjutusvahendeid.

(6) Lõike 1 punktides 19–21 nimetatud asju ei või olla alla 18-aastasel kinnipeetaval.

[RTL 2001, 135, 1949 – jõust. 24.12.2001]

 

§ 59. Kinnipeetavale erandkorras lubatud asjad

(1) Peale paragrahvis 58 nimetatud asjade võib kinnipeetaval olla ka muid isiklikke asju käesolevas paragrahvis sätestatud juhtudel ja korras.

(2) Vangla direktori loal võivad kinnipeetaval vanglas olla järgmised isiklikud asjad: personaalarvuti, portatiivne raadio, televiisor diagonaaliga kuni 37 cm, video- ja helikassettmagnetofon ning musitseerimisvahend või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, kui selle kasutamine ei häiri teisi isikuid ja kui selle kasutamise kulud hüvitab kinnipeetav. Selles lõikes loetletud esemete kasutamiseks võib kinnipeetaval olla mõistlikus koguses helikassette, videokassette, laserplaate ja videomänge.

 

(3) Arsti loal võivad kinnipeetaval olla prillid ning ortopeedilised või muud abivahendid.

(4) Naiskinnipeetaval võib olla mõistlikus koguses pearätte, sukki ja sukkpükse, rinna- ja sukahoidjaid ning hügieeni- ja kosmeetikavahendeid. Emal, kes elab vanglas koos oma lapsega, võib olla lapsele vajalikke asju.

(5) Avavanglas võib kinnipeetaval olla sularaha kuni 500 krooni.

[RTL 2001, 135, 1949 – jõust. 24.12.2001]

 

§ 591. Asjade kasutamise kulud

(1) Isiklike asjade kasutamise kulud kannab kinnipeetav.

(2) Kulude katmise korra ja normid kehtestab justiitsminister käskkirjaga.

[RTL 2001, 135, 1949 – jõust. 24.12.2001]

 

§ 60. Kartseris lubatud asjad

(1) Kartseris võivad kinnipeetaval olla piibel, vangla sisekorraeeskiri, seep, hambapasta, hambahari, käterätt ja rull tualettpaberit ning naiskinnipeetaval hügieenisidemed.

(2) Erandkorras võib vangla direktor lubada kartseris kanda isiklikke riideid.

[RTL 2001, 135, 1949 – jõust. 24.12.2001]

 

§ 61. Vanglas lubatud asjade hoidmine

(1) Vanglasse vastuvõtmisel paigutatakse kinnipeetavaga kaasas olevad paragrahvis 63 nimetamata asjad lattu hoiule või antakse kinnipeetava soovil tema juurde kambrisse või tuppa, arvestades paragrahvi 57 lõikes 3 toodud piirangut.

(2) Kinnipeetava juurde kambrisse või tuppa ja lattu hoiule antavatest asjadest koostatakse ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kinnipeetava käes või laos. Nimekirja hoitakse laos.

(3) Lattu hoiule antud asjad pakitakse viisil, mis tagab nende säilimise.

(4) Asjad antakse lattu hoiule ja väljastatakse kinnipeetavale laos oleva nimekirja alusel. Asjade hoiuleandmist ja laost väljastamist kinnitavad lao eest vastutav ametnik ja kinnipeetav allkirjadega nimekirja mõlemal eksemplaril.

§ 62. Asjade hävitamine

(1) Hügieeninõuete täitmise tagamiseks võib vangla juhtkond arsti ettepanekul hävitada kinnipeetavale kuuluvaid asju, kui ta on sellest kinnipeetavale allkirja vastu teatanud.

(2) Kui kinnipeetava asjade kaal ületab 50 kilogrammi, tehakse kinnipeetavale ettepanek saata piirkaalu ületav kogus asju lähedastele või muudele isikutele väljaspool vanglat. Kui kinnipeetav sellest keeldub, hävitatakse piirkogust ületavad asjad, arvestades võimaluse korral kinnipeetava soovi.

§ 63. Vanglas lubamatute asjadega toimimine

(1) Vanglasse vastuvõetavalt kinnipeetavalt, keda ei tooda sinna teisest vanglast ega arestimajast, võetakse ära temaga kaasas olevad isiklikud asjad, mida tal ei tohi vanglas olla. Asjadega toimitakse järgmiselt:
1) raha kantakse vanglasisesele isikuarvele;
2) väärisesemed pannakse pitseeritud ümbrikusse ja asetatakse raamatupidamise seifi;
3) dokumendid pannakse ümbrikusse ja paigutatakse isiklikku toimikusse;
4) muud asjad pannakse lattu hoiule või kui see on ebaotstarbekas, siis hävitatakse ettenähtud korras.

(2) Kinnipeetavalt äravõetud asjade ja dokumentide kohta koostatakse akt kahes eksemplaris, millest üks antakse kinnipeetavale allkirja vastu.

(3) Kui kinnipeetavalt äravõetud asjade hulgas ei ole dokumente, antakse akti teine koopia vangla finantsteenistusele. Kui kinnipeetavalt äravõetud asjade hulgas on dokumente, paigutatakse akti teine koopia kinnipeetava isiklikku toimikusse.

(4) Hoiule võetud keelatud asjad antakse kinnipeetavale tagasi, kui ta vanglast vabastatakse.

(5) Äravõetud toiduained hävitatakse.

§ 64. Isiklike asjadega toimimine kinnipeetava vanglast lahkumise korral

(1) Kui kinnipeetav vanglast vabastatakse, tagastatakse talle vanglas hoiul olevad asjad.

(2) Kinnipeetava teise vanglasse saatmise korral saadetakse sinna ka tema asjad.

(3) Kinnipeetava surma korral edastatakse asjad kinnipeetava omastele.

(4) Kui kinnipeetav jätab pärast vanglast lahkumist oma asju vanglasse ega tule neile ka hiljem järele, siis asjad hävitatakse kinnipeetava vanglast lahkumisest alates ühe kuu pärast.

(5) Kui kinnipeetav lahkub vanglast ajutiselt, jäetakse asjad vangla hoiule. Kinnipeetava soovil võib asjad talle kaasa anda, kui see on võimalik.

(6) Kinnipeetavale antakse asjad üle allkirja vastu.

 

13. peatükk

KEELATUD ESEMED

 

§ 65. Keelatud esemetega toimimine

(1) Vangla, mille territooriumilt on ese leitud, korraldab eseme hoidmise, võõrandamise, tagastamise ja hävitamise ning kannab hoidmise, tagastamise ja hävitamisega seotud kulud.

(2) Kriminaalasjas ja haldusõigusrikkumise asjas erikonfiskeeritud vara ning muudel kui käesolevas korras ette nähtud riigi omandisse üleläinud vara hävitamise ja võõrandamise menetlust reguleeritakse vastavates seadustes või nende alusel kehtestatud muudes õigusaktides.

§ 66. Leitud esemega toimimine

(1) Leitud esemest, mille omanikku ei suudeta tuvastada ja mille väärtus on üle saja krooni, teatatakse politseile ja ese antakse politseile üle tema nõudmisel. Kui politsei eseme üleandmist ei nõua, teatab vangla leitud esemest üleriigilises päevalehes. Kui eseme omanikku ei selgu, antakse ese üle kohaliku omavalitsuse tervishoiu- või hoolekandeasutusele, hävitatakse või pööratakse riigi tuludesse seaduses sätestatud tähtaja jooksul.

(2) Leitud ese kas võõrandatakse, hävitatakse, kantakse riigieelarve tuludesse või tagastatakse kinnipeetavale, kui:
1) eseme omanikku ei ole vanglale eseme leidmise päevast alates kahe nädala jooksul kindlaks tehtud ja eseme väärtus on alla saja krooni;
2) ese on sattunud kinnipeetava või vahistatu kätte omaniku tahtel või
3) kui vangla tuvastab, et leitud eseme omanik on kinnipeetav või vahistatu ise.

§ 67. Leitud eseme võõrandamine

Paragrahvi 66 lõikes 2 nimetatud juhul leitud ese võõrandatakse riigivara võõrandamist reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. Kui võõrandamiskulu on maha arvatud, kantakse võõrandamisest saadud raha riigieelarve tuludesse võõrandamisest alates kolme pangapäeva jooksul.

§ 68. Leitud eseme hävitamine

(1) Eseme hävitab vangla direktori määratud komisjon.

(2) Ese hävitatakse viisil, mis ei ole ohtlik elule, tervisele ega keskkonnale ja mis välistab eseme taaskasutamise.

(3) Hävitamise kohta koostatakse akt, kuhu kantakse eset või ainet iseloomustavad andmed, hävitamise aeg, koht ja viis, hävitamist läbiviivate ametnike nimed ja allkirjad ning hävitamise kuupäev.

(4) Akti kinnitab vangla direktor.

§ 69. Leitud raha ja dokumentidega toimimise erisused

(1) Kui leitakse sularaha, kantakse see riigieelarve tuludesse. Välisvaluuta konverteeritakse arvelevõtmise päeva Eesti Panga kursi alusel Eesti kroonidesse ja kantakse riigieelarve tuludesse.

(2) Kinnipeetava dokumendid paigutatakse isikliku toimiku juurde ja tagastatakse kinnipeetavale tema vabanemisel.

§ 70. Vahistatule saadetud pakist äravõetud esemega toimimine

Kui vahistatule saadetud pakist äravõetud eseme omamiseks ei ole vaja eriluba või eriluba on paki saatjal olemas, saadetakse ese paki saatjale vangla direktori korralduse alusel vangla kulul koos asjakohase selgitusega. Kui paki saatjat ei suudeta kindlaks teha, edastatakse ese politseile, võõrandatakse, hävitatakse, kantakse riigieelarve tuludesse või tagastatakse vahistatule vabanemisel vastavalt käesolevale korrale.

§ 71. Leitud eseme kohta akti koostamine

(1) Leitud eseme kohta koostab läbiotsimisrühma juht akti (lisa 4), kuhu märgitakse:
1) leitud eseme kirjeldus ja vajaduse korral ka selle eeldatav rahaline väärtus;
2) leidmise kuupäev ja kellaaeg;
3) selle kinnipeetava nimi, kelle juurest on ese või aine leitud, või eseme või aine leidmise koht;
4) ettepanek eseme tagastamise, võõrandamise või hävitamise kohta;
5) eseme või aine leidnud vanglaametniku nimi ja allkiri ning leidmise kuupäev.

(2) Akti kinnitab vangla direktor, kes otsustab ka eseme edastamise politseile, võõrandamise, hävitamise, riigi tuludesse pööramise või kinnipeetavale tagastamise.

§ 72. Pakist äravõetud eseme kohta akti koostamine

(1) Vahistatule saadetud pakist keelatud eseme leidmise kohta koostab akti paki sisu kontrolliv vanglaametnik (lisa 5).

(2) Akti märgitakse:
1) leitud eseme kirjeldus;
2) leidmise kuupäev ja kellaaeg;
3) paki saaja nimi ja isikukood või selle puudumise korral sünnikuupäev;
4) paki saatja nimi ja aadress või kui need pole teada, siis paki edastanud postiasutuse andmed;
5) ettepanek eseme hävitamise või saatjale tagastamise kohta;
6) akti koostanud vanglaametniku nimi ja allkiri ning eseme leidmise kuupäev.

(3) Akti kinnitab vangla direktor, kes otsustab ka eseme tagastamise saatjale, üleandmise politseile, võõrandamise, hävitamise, riigi tuludesse pööramise või vahistatule vabanemisel tagastamise.

§ 73. Dokumentide hoidmine

Eseme leidmise ja äravõtmise ning hävitamise aktid ja võõrandamise dokumendid koos riigieelarve tuludesse laekunud summa ülekandmise kohta tehtud maksekorralduse koopiaga säilitatakse vanglas kuus kuud.

 

14. peatükk

SISSEOSTUD

 

§ 74. Sisseostude tegemise ja ostu eest tasumise kord

(1) Kinnipeetav teeb sisseoste vangla vahendusel.

(2) Kinnipeetav tasub sisseostu eest oma isikuarvelt.

(3) Avavanglas võib kinnipeetav sisseostu eest tasuda sularahas.

(4) Sisseoste võimaldatakse teha vähemalt üks kord kuus.

 

15. peatükk

VAHISTATU PAKKIDE SAAMISE KORD

 

§ 75. Käsipaki vastuvõtmine ja vahistatule üleandmine

(1) Paki toonud isik esitab avalduse (lisa 6) koos pakiga vanglaametnikule. Paki toonud isiku juuresolekul kontrollib ametnik paki sisu ja kaalu, annab avalduse ühele eksemplarile allkirja paki vastuvõtmise kohta ning tagastab avalduse paki toojale.

(2) Avalduse teisele eksemplarile annab paki saanud vahistatu allkirja kättesaamise kohta, pärast seda pannakse avaldus vahistatu isiklikku toimikusse.

§ 76. Postipaki edasisaatmine

Teise vanglasse üleviidud vahistatu nimele saabunud pakk saadetakse edasi vahistatu uude asukohta vangla kulul. Vabastatud või surnud vahistatu nimele saabunud pakk tagastatakse saatjale.

§ 77. Kartseris oleva vahistatu pakk

(1) Kartseris oleva vahistatu nimele toodud käsipakki vastu ei võeta. Tema nimele toodud postipakk võetakse vastu ja antakse talle kätte pärast distsiplinaarkaristuse ärakandmist.

(2) Pakis olevate kiirestiriknevate asjade ja ainete säilimise eest vangla ei vastuta.

[RTL 2001, 135, 1949 – jõust. 24.12.2001]

 

16. peatükk

LÜHIAJALINE VÄLJASÕIT

 

§ 78. Lühiajalise väljasõidu üldtingimused

(1) Vangla direktor võib kinnipeetavale anda loa lühiajaliseks väljasõiduks (edaspidi väljasõit) kuni kahekümne üheks päevaks aastas.

(2) Erandkorras võib vangla direktor lisaks lõikes 1 sätestatule anda kinnipeetavale loa kuni seitsmepäevaseks väljasõiduks «Vangistusseaduse» paragrahvi 32 lõikes 2 ettenähtud juhtudel.

(3) Lõikes 1 nimetatud väljasõiduks määratud aega võib kasutada osade kaupa.

(4) Alla 16-aastasele kinnipeetavale lubatakse sihtkohta ja tagasi sõita ainult vanema, lapsendaja, täisealise sugulase või vanema või lapsendaja volitatud täisealise isiku saatel.

(5) Väljasõidukulud katab kinnipeetav.

§ 79. Väljasõiduplaan

(1) Kui kinnipeetav on esitanud väljasõidutaotluse, koostatakse tema kohta väljasõiduplaan, mida arvestatakse taotluse rahuldamist otsustades.

(2) Plaani koostamise eesmärk on anda kinnipeetavale juhiseid, kuidas väljasõidu ajal korraldada vanglast vabanemise puhuks töö-, õppimis- ja eluasemeasju.

(3) Väljasõiduplaani koostab kinnipeetav sotsiaaltöötaja abiga.

(4) Väljasõiduplaanis märgitakse toimingud, mida kinnipeetav teeb väljasõidul olles.

(5) Kui väljasõit toimub erakorralise sündmuse korral, ei ole väljasõiduplaani koostamine kohustuslik.

§ 80. Väljasõidu alus ja taotluse lahendamise tähtaeg

(1) Väljasõit toimub kinnipeetava kirjaliku taotluse ja vangla direktori loa alusel.

(2) Väljasõidu taotluse rahuldamine otsustatakse ühe kuu jooksul.

(3) Erakorralise sündmuse ajal toimuva väljasõidu taotluse rahuldamine otsustatakse taotluse esitamisest alates ühe kuni kolme tööpäeva jooksul.

§ 81. Taotluse rekvisiidid ja lisad

(1) Väljasõidutaotluses märgitakse:
1) taotleja nimi;
2) väljasõidu põhjus;
3) väljasõidule soovitav aeg ja väljasõidu kestus;
4) sihtkoha täpne aadress;
5) isikute nimed, kelle juurde tahetakse minna;
6) kinnipeetava kinnitus selle kohta, et talle on tutvustatud väljasõidu tingimusi ning et teda on hoiatatud tagasipöördumistähtaja rikkumise ja muu õigusrikkumise toimepanemise tagajärgede eest.

(2) Kui väljasõitu taotletakse erakorralise perekondliku sündmuse puhul, esitab kinnipeetav seda sündmust kinnitava dokumendi.

§ 82. Taotluse rahuldamise otsustamine

(1) Taotluse rahuldamist otsustades võtab vangla direktor arvesse järgmisi asjaolusid:
1) kinnipeetava isiksus;
2) kinnipeetava käitumine vanglas;
3) kinnipeetava väljasõiduplaan;
4) väljasõiduplaani täitmine eelmiste väljasõitude ajal;
5) kinnipeetava suhtumine töösse ja õpingutesse;
6) väljasõidu eesmärk;
7) väljasõidu oletatav mõju kinnipeetavale.

(2) Väljasõidule lubamise või taotluse rahuldamata jätmise otsus vormistatakse käskkirjana ja otsus peab olema põhjendatud.

(3) Otsus tehakse kinnipeetavale allkirja vastu teatavaks selle tegemisest alates kolme tööpäeva jooksul.

[RTL 2001, 135, 1949 – jõust. 24.12.2001]

 

§ 83. Loa andmisest keeldumine

Vangla direktor võib keelduda väljasõiduloa andmisest, kui:
1) kinnipeetav on taotluses või sellele lisatud dokumentides teadlikult esitanud valeandmeid;
2) lähedalasuvatesse piirkondadesse samal ajal väljasõiduks on esitanud taotluse rohkem kui üks kinnipeetav ja on alust arvata, et kinnipeetavad hakkavad väljasõidu ajal omavahel suhtlema;
3) kinnipeetava väljasõiduplaanis ei ole piisavalt kajastatud see, milliseid toiminguid ja mis eesmärgil peab kinnipeetav väljasõidu ajal tegema;

31) kinnipeetavale kohaldatud distsiplinaarkaristus kehtib;

 

4) vangla direktoril on muul põhjusel alust arvata, et väljasõit on vastuolus vabadusekaotuse täideviimise eesmärkidega.

[RTL 2001, 135, 1949 – jõust. 24.12.2001]

 

§ 84. Väljasõidutunnistus

(1) Käskkirja alusel antakse kinnipeetavale väljasõidu ajaks väljasõidutunnistus, mis on väljasõidu ajal kinnipeetava isikut tõendav dokument (lisa 7).

(2) Väljasõidutunnistusele märgitakse järgmised andmed:
1) tunnistuse väljaandnud vangla nimetus;
2) väljasõidutunnistuse number;
3) tunnistuse väljaandmise kuupäev;
4) kinnipeetava ees- ja perekonnanimi ning sugu;
5) kinnipeetava foto;
6) kinnipeetava isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ja sünnikoht;
7) väljasõidu aja alg- ja lõppaeg (aasta, kuu, päev ja kellaaeg);
8) kinnipeetava peatumiskoha aadress;
9) kinnipeetava väljasõidu asukoha järgse politseiasutuse aadress;
10) vangla korrapidaja telefoninumber;
11) aeg, mil kinnipeetav pöördus tagasi vanglasse (aasta, kuu, päev ja kellaaeg).

(3) Väljasõidutunnistus kinnitatakse vangla direktori ja kinnipeetava allkirjadega ning vangla pitseriga.

§ 85. Toimingud enne kinnipeetava väljasõidule minemist ja sihtkohta saabumisel

(1) Sihtkoha politseiasutusele tehakse kinnipeetava saabumise päev teatavaks vähemalt üks ööpäev enne kinnipeetava väljasõidu algust.

(2) Sihtkohta saabumise ja sealt lahkumise päeval on kinnipeetav kohustatud end registreerima kohalikus politseiasutuses, mille aadress on väljasõidutunnistusel.

(3) Registreerimise kohta tehakse väljasõidutunnistusele märge, mis kinnitatakse politseiasutuse pitseriga.

§ 86. Tagasisaabumine ja selle edasilükkumine

(1) Väljasõidule lubatud kinnipeetav on kohustatud saabuma viimasel väljasõidupäeval tagasi vanglasse väljasõidutunnistusel märgitud kellaajaks ja kainena.

 

(2) Kui kinnipeetava vanglasse naasmine on haiguse või muu temast mitteoleneva mõjuva asjaolu tõttu takistatud, peab ta sellest viivitamata teatama vangla korrapidajale ning saabudes esitama vanglasse hilinemise asjaolusid tõendavad dokumendid.

(3) Kui kinnipeetav on väljasõidu ajal paigutatud haiglasse, viiakse ta võimalikult kiiresti üle vanglahaiglasse.

[RTL 2001, 135, 1949 – jõust. 24.12.2001]

 

§ 87. Kinnipeetava toimetamine vanglasse enne väljasõidutähtaja möödumist

Kui kinnipeetav on väljasõidu ajal toime pannud õigusrikkumise või kui ta on kinni peetud kuriteo toimepanemises kahtlustatavana, katkeb väljasõit viivitamata ja kinnipeetav toimetatakse vanglasse tagasi.

§ 88. Dokumentide tagastamine

(1) Väljasõidult naasnud kinnipeetavalt võetakse väljasõidutunnistus, kuhu märgitakse vanglasse saabumise kuupäev ja kellaaeg.

(2) Kinnipeetava väljasõiduga seotud dokumendid paigutatakse koos direktori käskkirjaga isiklikku toimikusse.

§ 89. Väljasõiduplaani arutamine

(1) Kui kinnipeetav on väljasõidult naasnud, arutab sotsiaaltöötaja temaga kahe päeva jooksul:
1) väljasõiduplaanis ettenähtud ülesannete täitmist;
2) milliseid toiminguid kinnipeetav tegi ja millised on nende tulemused;
3) millised toimingud jäid tegemata ja mis põhjusel;
4) millised ülesanded tuleb kinnipeetaval väljasõiduplaani kohaselt täita järgmise väljasõidu ajal.

(2) Sotsiaaltöötaja annab väljasõiduplaani täitmisele hinnangu ja esitab oma ettepanekud järgmise väljasõidu kavandamise kohta. Hinnang ja täidetud väljasõiduplaan lisatakse kinnipeetava isiklikku toimikusse.

 

17. peatükk

KINNIPEETAVA ÕPPIMINE VÄLJASPOOL VANGLAT

 

§ 90. Väljaspool vanglat õppima lubamine

Kinnipeetavale võib anda loa sooritada väljaspool vanglat asuva kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli või ülikooli sisseastumiseksamid ja loa alustada või jätkata seal õpinguid (edaspidi õppimine väljaspool vanglat).

§ 91. Loa saamise taotlus ja selle rahuldamise tähtaeg

(1) Kinnipeetav saab asuda väljaspool vanglat õppima enda taotluse alusel ja vangla direktori loal.

(2) Taotlusse märgitakse:
1) kinnipeetava nimi;
2) õppeasutuse andmed;
3) kas, millega seoses ja millal on kinnipeetaval vaja viibida väljaspool vangla territooriumi (õppetöö või eksamid);
4) vanglast lahkumise ja sinna saabumise ajad;
5) kas ja mis ajaks taotleb kinnipeetav enda vabastamist töötamiskohustusest.

(3) Taotlusele lisatakse tõend sisseastumiseksamite toimumise täpse aja ja koha kohta või tõend enda arvamise kohta kooli õpilaste nimekirja ning õppeasutuse väljastatud ja õppeasutuse juhi allkirjaga kinnitatud tunniplaan.

§ 92. Taotluse lahendamisel arvesse võetavad asjaolud

(1) Taotluse lahendamisel võtab vangla direktor arvesse kinnipeetava:
1) isiksuse eripära;
2) käitumist karistuse kandmise ajal;
3) suhtumist töösse ja õpingutesse;
4) väljaspool vanglat toimuva õppe laadi ja kestust;
5) individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärke.

(2) Vangla direktor võib peale lõikes 1 käsitletud asjaolude arvestada ka muid tegureid.

(3) Loa andmise või sellest keeldumise põhjendatud otsus tehakse kinnipeetavale allkirja vastu teatavaks otsuse tegemisest alates kolme tööpäeva jooksul.

05.02.2013 14:46
Veaparandus - Eemaldatud liigne sõna "ühe". Alus: Riigi Teataja seaduse § 10 lõige 4.

[RTL 2001, 135, 1949 – jõust. 24.12.2001]

 

§ 93. Loa vormistamine ja loa tähtaeg

(1) Luba vormistatakse direktori käskkirjana ja selles märgitakse:
1) kinnipeetava nimi;
2) loa kehtivusaeg;
3) väljaspool vanglat viibimise täpsed ajad, kui see on vajalik;
4) loa andmise täpne põhjus (eksamite sooritamine või õppetöö).

(2) Loa tähtaja pikendamisele kohaldatakse loa andmise kohta käivaid sätteid.

(3) Luba antakse eksamite ajaks või üheks õppeaastaks.

§ 94. Loa andmisest keeldumine ja loa tühistamine enne tähtaja lõppemist

(1) Direktor võib keelduda loa andmisest või ta võib loa enne selle tähtaja lõppemist tühistada, kui:
1) kinnipeetav on taotluses teadlikult esitanud valeandmeid;
2) kinnipeetav on toime pannud uue õigusrikkumise;
3) kinnipeetav ei jõua õpingutes edasi;
4) vangla direktoril on muul põhjusel alust arvata, et kinnipeetava õppimine väljaspool vanglat on vastuolus vabadusekaotuse täideviimise eesmärkidega.

(2) Loa tühistamine vormistatakse käskkirjana.

(3) Loa andmisest keeldumise või enne tähtaja lõppemist loa tühistamise põhjused selgitatakse kinnipeetavale allkirja vastu.

§ 95. Õpingute ajaks tööst vabastamine

Kinnipeetava soovil vabastatakse ta õppesessiooni ajaks tööst vanglas.

§ 96. Väljasõidutunnistus

(1) Koos väljaspool vanglat õppimiseks ettenähtud loaga antakse kinnipeetavale väljaspool vanglat liikumiseks paragrahvis 84 ettenähtud väljasõidutunnistus.

(2) Väljasõidutunnistusele teeb lisaks politseiasutusele märke ka õppeasutus. Politseis peab kinnipeetav ennast registreerima juhul, kui ta viibib väljaspool vanglat korraga üle ühe ööpäeva.

 

18. peatükk

DISTSIPLINAARMENETLUSE PROTOKOLL

 

§ 97. Protokolli rekvisiidid

(1) Kui kinnipeetavat süüdistatakse distsipliinirikkumises, koostatakse distsiplinaarmenetluse protokoll.

(2) Protokolli (lisa 8) märgitakse järgmised andmed:
1) distsipliinirikkuja ees- ja perekonnanimi ja isikukood või selle puudumise korral sünnikuupäev;
2) viide kinnipeetavalt võetud seletusele;
3) distsipliinirikkumise aeg ja koht;
4) distsipliinirikkumise kirjeldus ja viide õigusakti sättele, mida on rikutud;
5) ettepanek distsiplinaarkaristuse kohta;
6) tunnistajate nimed;
7) protokolli koostamise aeg;
8) protokolli koostanud vanglaametniku nimi ja ametinimetus.

(3) Protokollile kirjutab alla selle koostanud vanglaametnik.

 (4) Kui kinnipeetav keeldub protokollile alla kirjutamast, tehakse protokolli märge keeldumise ja selle põhjuse kohta.

[RTL 2001, 135, 1949 – jõust. 24.12.2001]

 

§ 98. Protokolli lisad

Protokollile lisatakse:
1) tunnistajate seletused;
2) distsipliinirikkumise avastanud ametniku ettekanne;
3) kinnipeetava seletus ja kirjalikud märkused protokolli kohta;
4) õiend kinnipeetava kehtivate distsiplinaarkaristuste kohta;
5) õiend kartserisse paigutamise kohta (lisa 9).

[RTL 2001, 135, 1949 – jõust. 24.12.2001]

 

§ 99. Distsiplinaarkaristuse kohaldamine

Distsiplinaarkaristuse kohaldamine vormistatakse direktori käskkirjana (lisa 10).

 

19. peatükk

KARTSER JA LUKUSTATUD KAMBRI ERISUSED

 

§ 100. Kartserisse paigutamine
18.11.2022 14:47
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „Kartserisse“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.

(1) Kinnipeetava võtab kartserisse vastu järelevalveametnik vangla korrapidaja juhendamisel. Kartserisse paigutatud kinnipeetav registreeritakse ja otsitakse läbi ning talle antakse kartseri arvel olev riietus.

(2) Kinnipeetava juures kambris olnud isiklikud asjad antakse lattu ning tagastatakse kinnipeetavale pärast kartserist vabastamist.

(3) Noor kinnipeetav võib kartserisse kaasa võtta mõistlikus koguses õppekirjandust.

 (4) Distsiplinaarkaristuse aja lõppedes vabastatakse kinnipeetav kartserist osakonnaülema juuresolekul.

(5) Käesoleva paragrahvi sätteid kohaldatakse ka vahistatule.

[RTL 2001, 135, 1949 – jõust. 24.12.2001]

 

§ 101. Lukustatud kambri erisused

Kinnipeetavat, kes õpib üld- või kutsekoolis, lukustatud kambrist tundidesse ei viida, kuid tal võimaldatakse iseseisvalt õppida ja saada õppejõududelt konsultatsioone.

 

20. peatükk

TULIRELVA JA ERIVAHENDITE KANDMISE ÕIGUS JA KASUTAMINE

 

§ 102. Tulirelva ja erivahendi kandmise õigus

(1) Tulirelva ja erivahendit on õigus teenistusülesannete täitmisel kanda:
1) vangla direktoril ja tema asetäitjal;
2) vangla välispiirde valveteenistuses oleval vanglaametnikul;
3) vangla julgeoleku- ja järelevalveteenistuse vanglaametnikul.

(2) Massikorratuste või muude erakorraliste sündmuste korral on vangla direktori loal õigus kanda tulirelva ka teistel vanglaametnikel, kes on saanud sellekohase väljaõppe.

§ 103. Tulirelva ja erivahendi arvestus

Tulirelva ja erivahendi väljastamist ja tagastamist kinnitavad relvade, laskemoona ja erivahendite lao eest vastutav isik ja vanglaametnik allkirjadega. Relvade ja erivahendite kandmise kohta peetakse igapäevaselt arvestust.

§ 104. Tulirelva ja erivahendi kasutamise otstarbe hindamine

(1) Vanglaametnik kasutab tulirelva ja erivahendeid, arvestades sündmuse laadi ja õigusrikkuja isikut ning sündmuse toimumise ajal valitsenud olukorda.

(2) Erivahendi või tulirelva kasutamise korral tuleb hoiduda inimeste tervise kahjustamisest suuremal määral, kui see on vältimatu.

§ 105. Toimingud pärast tulirelva kasutamist

Pärast tulirelva kasutamist on vanglaametnik kohustatud ettevaatusabinõusid rakendades osutama haavatule esmaabi ja tagama sündmuskoha puutumatuse.

§ 106. Tulirelva ja erivahendi kasutamise arvestus ja kasutamisest teatamine

(1) Tulirelva kasutamine registreeritakse vangla direktori sätestatud korras.

(2) Ametnik teatab tulirelva või erivahendi kasutamisest ja selle tagajärgedest viivitamata korrapidajale, kes teavitab kohe vangla direktorit.

(3) Tulirelva või erivahendi kasutamise kohta kirjutab vanglaametnik vangla direktorile ettekande, milles ta põhjendab selle kasutamist.

§ 107. Keeld kasutada tulirelva ja erivahendit

(1) Tulirelva ja erivahendit on keelatud kasutada karistamiseks.

(2) Vangla piirdeaia sisesel territooriumil on tulirelva kanda ja kasutada keelatud, välja arvatud vangla direktori loal massikorratuse või muu erakorralise sündmuse tõrjumiseks.

 

21. peatükk

RAKENDUSSÄTTED

 

§ 108. [käesolevast tekstist välja jäetud]

 

 

 

Lisa 1
justiitsministri
30. novembri 2000. a
määrusele nr 72

PROTOKOLL

 

Läbiotsimisele kuuluva isiku nimi: ________________________________________________

Läbiotsimisel avastatud vanglas lubamatud asjad: ____________________________________

____________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________

Avaldusi ja pretensioone läbiotsimise kohta: _________________________________________

_____________________________________________________________________________

Kinnitan üleskirjutatu õigsust: ____________________________________________________

 

(isiku allkiri)

Läbiotsimise viisid läbi: ________________________________________________________

 

(läbiotsimise teostanud isikute ametikohad, perekonna- ja eesnimed)

_____________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________

(läbiotsimise teostanute allkirjad)

 

___________________200___.a.

______________________________

(vanglaasutuse nimetus)

 

 

 

 

 

 

 

Lisa 2
justiitsministri
30. novembri 2000. a
määrusele nr 72

 

Asutus ______________________

KINNIPEETAVA TÖÖTASU ARVESTUSE KAART

Perekonnanimi _______________________________________________________________

Eesnimi _____________________________________________________________________

Isanimi ______________________________________________________________________

Sünniaasta ___________________________________________________________________

Toimiku nr __________________________________________________________________

Kuu

Kalendripäevade arv

Arvestatud töötasu

Kinni peetud

Kanda v. nr 2 kaardile

 

vanglas oldud kokku

tööpäevi

tööst vabastatud haiguse või muu põhjuse tõttu

aja- või tükitöö

arvestatud kokku

tulumaks

 

1

2

3

4

5

6

7

8

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Lisa 3
justiitsministri
30. novembri 2000. a
määrusele nr 72

 

KINNIPEETAVA ISIKLIKUL ARVEL OLEVA RAHA LIIKUMISE JA SULARAHATA ARVELDUSTE KAART NR _________

Asutus _________________

 

Foto
P. K.

 

__________________________________________

 

(ees- ja perekonnanimi)

 

 

Sünniaasta ______________ toimiku nr __________

 

Pearaamatupidaja __________________

 

Kinnipidamised

Invaliidsus

täitelehtede kinnipidamise %

muud

määratud invaliidsus grupp

muudetud

 

 

 

 

___________________

(isiklik allkiri)

 

Kinnipeetava isikut ja allkirja tõendan:

Salgaülem _________________________________

(allkiri)

 

Kuu

Kande alus

Sissetulek

Kuulub kinnipidamisele

Sissetulekute ja kinnipidamiste saldo (rida 5-9)

Väljaminek

Arvelduste jääk

 

 

teenitud vanglas (vorm nr . . . rida 8)

muud

kokku (rida 3+4)

tsiviilnõuete täitmiseks (50% reast 5)

vabanemistoetus (20% reast 5)

muud kinnipidamised

kokku (rida 6+7+8)

 

kulutused kaupluses

muud arveldused

kulutused kokku (rida 11+12)

sissetul. Kinnip. Ja väljamin. Saldo numbritega (rida 10-13)

jäägi summa sõnadega

jäägi kinnitus. Allkiri tšeki kättesaamise kohta.

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Lisa 4
justiitsministri
30. novembri 2000. a
määrusele nr 72

 

 

KINNITAN

 

Vangla direktor

 

“___” _______________200___.a.

LÄBIOTSIMISE AKT LEITUD ESEMETE KOHTA

 

“___” _______________200___.a.

 

Meie, allakirjutanud

 

_____________________________

 

_____________________________

 

_____________________________

koostasime antud akti selles, et “___” __________200___.a teostatud läbiotsimisel leiti ja võeti ära __

_____________________________________________________________________________

järgmised keelatud esemed _______________________________________________________

_____________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________

 

Allkirjad ______________________

 

_____________________________

 

_____________________________

 

_____________________________

 

Kinnipeetava allkiri ______________

 

_____________________________

 

 

Lisa 5
justiitsministri
30. novembri 2000. a
määrusele nr 72

 

KEELATUD ESEMETE AVASTAMISE AKT

. . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(vangla)

 

 

(kuupäev)

kell . . . . . . . . .

 

Paki saaja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . , isikukood . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ,

vahi alla võetud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . määruse alusel.

 

Paki saatis/tõi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . , kelle aadress on . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

 

Pakis avastati järgmised vahistatule keelatud esemed:

Esemete nimetus

Eseme kirjeldus

Otsustati

1.

 

 

2.

 

 

3.

 

 

4.

 

 

5.

 

 

6.

 

 

7.

 

 

8.

 

 

9.

 

 

10.

 

 

 

Esemete avastamise juures viibisid:

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Paki saaja/paki tooja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

 

(allkiri)

 

Paki avas: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

 

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

 

 

(allkiri)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Lisa 6
justiitsministri
30. novembri 2000. a
määrusele nr 72

 

AVALDUS

Kod _________________________________________________________________________

(ees-, perekonna- ja isanimi)

kes elab ______________________________________________________________________

(elukoht)

Palun vastu võtta pakk vahistatu __________________________________________________

 

(ees-, perekonna- ja isanimi, sünniaasta)

_______________________________________________________________________ jaoks.

 

Pakis olevate toiduainete (esemete) nimekiri

 

 

 

 

Jrk nr

Toiduainete ja esemete nimekiri

kaal

Hulk

Märkused

 

 

kg

g

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Avaldaja allkiri ________________________

 

“___”__________200___.a.

 

Saadetise võttis vastu ______________________________________________________

 

Saadetise sai kätte ________________________________________________________

 

“___”__________200___.a.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Lisa 7
justiitsministri
30. novembri 2000. a
määrusele nr 72

 

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(vangla nimetus,

 

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

aadress ja korrapidaja telefoni nr)

 

“. . . . . .” . . . . . . . . . . . . 200. . . . .a.

 

VÄLJASÕIDUTUNNISTUS nr . . . . . .

Välja antud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(kinnipeetava ees- ja perekonnanimi)

Isikukood . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Sugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Sünniaeg “. . . . . .” . . . . . . . . . . . . . . 19 . . . . .a.

Sünnikoht . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Väljasõiduaja algus “. . . . . .” . . . . . . . . . . . . . 200. . . . . .a.

kellaaeg . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Väljasõiduaja lõpp “. . . . . .” . . . . . . . . . . . . . 200. . . . . .a.

kellaaeg . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(kinnipeetava peatuskoha aadress)

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(väljasõidu asukohajärgse politseiasutuse / õppeasutuse aadress)

 

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . direktor

 

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

 

(ees- ja perekonnanimi)

(allkiri)

Pitser

 

 

Foto

 

 

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

 

(kinnipeetava allkiri)

Politseiasutuse / õppeasutuse märge kinnipeetava saabumise ja lahkumise kohta:

Saabus “. . . . .” . . . . . . . . . . . . . 200. . . . . .a. . . . . . . . . . . . . . . .

 

(allkiri, pitser)

Lahkus “. . . . .” . . . . . . . . . . . . . 200. . . . . .a. . . . . . . . . . . . . . . .

 

(allkiri, pitser)

Kinnipeetav saabus vanglasse “. . . . .” . . . . . . . . . . . . . . . 200. . . . . .a. kellaaeg . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(vangla korrapidaja ees- ja perekonnanimi)

(allkiri)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Lisa 8
justiitsministri
30. novembri 2000. a
määrusele nr 72

 

DISTSIPLINAARMENETLUSE PROTOKOLL

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(distsipliinirikkuja ees- ja perekonnanimi, isikukood või kuupäev)

pani . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . toime järgmise teo . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(kuupäev ja kellaaeg)

 

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

millega rikkus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(viide õigusakti sättele, mida on rikutud)

Tunnistaja: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ,

seletus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(ees- ja perekonnanimi)

(seletuse asukoht)

Ettepanek distsiplinaarkaristuse kohta . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Koostaja: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(ees- ja perekonnanimi)

(koht ja aeg)

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(ametinimetus)

 

 

 

 

 

 

Lisa 9
Justiitsministri
30. novembri 2000. a
määrusele nr 72

[RTL 2001, 135, 1949 – jõust. 24.12.2001]

 

 

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(vangla nimetus)

 

Õiend kartserisse panemise kohta

 

Arsti otsus: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

 

" . . . . . . . . " . . . . . . . . . . 200 . . . a . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(arsti ees- ja perekonnanimi ning allkiri)

Paigutatud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . " . . . " . . . . . . 200 . . . a . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(kellaaeg)

Vangla korrapidaja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(allkiri)

Vabastatud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . " . . . " . . . . . . 200 . . . a . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(kellaaeg)

Vangla korrapidaja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(allkiri)

 

Vanglate asekantsleri kt Peeter NÄKS

 

Lisa 10
Justiitsministri
30. novembri 2000. a
määrusele nr 72

[RTL 2001, 135, 1949 – jõust. 24.12.2001]

 

 

DIREKTORI KÄSKKIRI

Kinnipeetava / vahistatu distsiplinaarkorras karistamise kohta

" . . . . . . . . " . . . . . . . . . . 200 . . . a nr . . . . . .

 

Kinnipeetav / vahistatu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(ees- ja perekonnanimi ning sünniaasta)

pani toime distsipliini nõuete rikkumise, mis väljendus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Esitatud materjalid läbivadanud ning juhindudes "Vangistusseaduse" § . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

OTSUSTAN

Karistada kinnipeetav / vahistatu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(ees- ja perekonnanimi)

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . nõuete

(õigusakti nimetus ja viide sättele)

Rikkumiste eest: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Direktor

" . . . . . " . . . . . . . . . . . 200 . . . a

Otsus on mulle teatavaks tehtud " . . . . . " . . . . . . . . . . . 200 . . . a

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(kinnipeetava / vahistatu allkiri)

Otsuse tegi teatavaks . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(ametikoht ning nimi ja allkiri)

 

 

 

 

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json