HALDUSÕIGUSSisejulgeolek ja avalik kord

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Eriolukorra seadus (lühend - EOS)

Eriolukorra seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2009
Avaldamismärge:

Eriolukorra seadus

Vastu võetud 10.01.1996
RT I 1996, 8, 164
jõustumine 16.02.1996

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
16.06.1999RT I 1999, 57, 59801.01.2000
12.06.2002RT I 2002, 57, 35415.08.2002
19.06.2002RT I 2002, 61, 37501.08.2002
19.06.2002RT I 2002, 63, 38701.09.2002

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse eesmärk

  Käesolev seadus sätestab loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning nakkushaiguse leviku tõkestamisel vajalike abinõude rakendamiseks:
 1) eriolukorra väljakuulutamise aluse, tingimused ja korra ning eriolukorda korraldavate organite pädevuse;
 2) eriolukorra ajal rakendatavad abinõud ning isikute õigused, kohustused ja vastutuse eriolukorra ajal.

§ 2. Eriolukorra väljakuulutamise alus ja tingimused

 (1) Eriolukorra riigis või selle osas kuulutab välja Vabariigi Valitsus Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 87 punkti 8 alusel loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks.

 (2) Eriolukord kuulutatakse välja tingimusel, et loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks on vaja viivitamatult rakendada ulatuslikke abinõusid, sealhulgas päästetöid, ning ohu kõrvaldamine ja kannatanute abistamine ei ole võimalik käesolevas seaduses sätestatud abinõusid rakendamata.

§ 3. Loodusõnnetus

  Loodusõnnetuse all mõistetakse käesolevas seaduses loodusjõudude tegevusest põhjustatud hävingulise toimega sündmusi, sealhulgas äkilise hävingulise toimega sündmusi, mis seavad ohtu elu, tervise, loodus- või tootmiskeskkonna.

§ 4. Katastroof

  Katastroofi all mõistetakse käesolevas seaduses äkilise hävingulise toimega sündmusi, mis seavad ohtu elu, tervise, loodus- või tootmiskeskkonna ja mis seisnevad:
 1) paikkonna keemilises, radioaktiivses või muus saastamises;
 2) tööstuslikus suurõnnetuses, sealhulgas elektrijaamade ja kaevanduste, samuti gaasijuhtmete, side-, kommunaal- või elektrivõrkude avariides;
 3) ulatuslikus tulekahjus või plahvatuses;
 4) ulatuslikus laeva-, lennuki-, rongi- või muu transpordivahendi õnnetuses;
 5) muus ulatuslikus õnnetuses või avariis.

§ 5. Nakkushaiguse levik

  Nakkushaiguse leviku all mõistetakse käesolevas seaduses:
 1) taudina, kaasa arvatud loomataudina, levivat eluohtlikku nakkushaigust, mille tagajärg on massiline haigestumine ja mille puhul on vaja rakendada ulatuslikke tõrjeabinõusid;
 2) rahvusvaheliselt kontrollitava, taudina levida võiva eriti ohtliku nakkushaiguse Eestisse toomist, mille leviku tõkestamiseks on vaja kohe rakendada ulatuslikke tõrjeabinõusid massilise haigestumise vältimiseks.
[RT I 1999, 57, 598 - jõust. 01.01.2000]

§ 6. Päästetööd

  Päästetööd käesoleva seaduse mõistes on:
 1) avarii-, pääste- ja taastamistööd loodusõnnetuse ja katastroofi korral;
 2) tööd nakkushaiguste leviku tõkestamiseks;
 3) tööd kannatanutele abi osutamisel loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning nakkushaiguste leviku tõkestamisel.

§ 7. Eriolukorra piirkond

  Eriolukorra piirkond on:
 1) riigi territoorium, kui eriolukord on välja kuulutatud kogu riigis;
 2) vastava maakonna, linna või valla territoorium, kui eriolukord on välja kuulutatud osal riigi territooriumist.

§ 8. Füüsiliste isikute õiguste ja vabaduste piiramine eriolukorra ajal

 (1) Eriolukorra ajal, mis on välja kuulutatud seoses loodusõnnetuse või katastroofiga, võib käesoleva seaduse paragrahvides 18, 19 ja 20 sätestatud korras:
 1) piirata füüsiliste isikute õigust vabalt liikuda eriolukorra piirkonnas;
 2) avaliku korra kaitseks ja liiklusohutuse tagamiseks keelata füüsilistel isikutel koguneda ja koosolekuid pidada eriolukorra piirkonnas;
 3) kohustada füüsilisi isikuid töötama päästetöödel.

 (2) Eriolukorra ajal, mis on välja kuulutatud nakkushaiguste leviku tõkestamiseks, võib käesoleva seaduse paragrahvides 18, 19 ja 20 sätestatud korras:
 1) piirata füüsiliste isikute õigust vabalt liikuda ja Eestisse sisse sõita;
 2) keelata füüsilistel isikutel koguneda ja koosolekuid pidada eriolukorra piirkonnas;
 3) kohustada füüsilisi isikuid töötama päästetöödel.

 (3) Eriolukorra piirkonnas võib käesoleva seaduse paragrahvis 20 sätestatud korras päästetöödel tervise ja avaliku korra kaitseks piirata füüsilise isiku õigust elu- või muu ruumi või territooriumi puutumatusele.
 4) Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse.

§ 9. Õigusaktide kehtivus eriolukorra ajal

 (1) Eriolukorra ajal kehtivad seadused ja muud õigusaktid niivõrd, kuivõrd käesolevas seaduses ei sätestata teisiti.

 (2) Õigusaktid, mis on kehtestatud eriolukorra ajal käesoleva seaduse paragrahvide 18, 19 ja 20 alusel, kaotavad kehtivuse üheaegselt eriolukorra lõppemisega ilma sellest eraldi teatamata.

§ 91. Haldusmenetluse seaduse kohaldamine

  Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

2. peatükk ERIOLUKORRA VÄLJAKUULUTAMISE JA LÕPETAMISE KORD 

§ 10. Vabariigi Valitsuse teavitamine loodusõnnetusest, katastroofist ja nakkushaiguse levikust

  Vabariigi Valitsust teavitavad loodusõnnetusest, katastroofist ja nakkushaiguse levikust riigiasutused ning valla- ja linnavalitsused Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

§ 11. Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni ülesanded

  Vabariigi Valitsuse moodustatud kriisikomisjoni ülesanded abinõude rakendamisel seoses loodusõnnetuse, katastroofi ja nakkushaiguse levikuga on:
 1) riikliku poliitika ja tegevuskavade väljatöötamine ohu prognoosimiseks, ennetamiseks ja kõrvaldamiseks;
 2) teabe analüüsimine ning analüüsitulemuste esitamine peaministrile koos ohu prognoosimise, ennetamise ja kõrvaldamise kavaga;
 3) arvamuse andmine Vabariigi Valitsusele ohueelse seisundi, tekkinud ohu iseloomu, ulatuse ja kõrvaldamise ning eriolukorra väljakuulutamise vajaduse kohta;
 4) arvamuse andmine Vabariigi Valitsusele ja eriolukorra juhile abinõude rakendamise kohta eriolukorra ajal, samuti eriolukorra lõpetamise vajaduse kohta.

§ 12. Eriolukorra väljakuulutamise kord

 (1) Eriolukorra väljakuulutamise otsustamiseks kutsub peaminister või tema äraolekul teda asendav minister viivitamatult kokku Vabariigi Valitsuse istungi, kus kuulatakse ära Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni arvamus eriolukorra väljakuulutamise vajaduse kohta.

 (2) Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu eriolukorra väljakuulutamise kohta esitab Vabariigi Valitsusele otsustamiseks peaminister või tema äraolekul teda asendav minister.

 (3) Vabariigi Valitsus kuulutab eriolukorra välja kogu riigi või vastava maakonna, linna või valla territooriumil.

§ 13. Vabariigi Valitsuse määrus eriolukorra väljakuulutamise kohta

 (1) Vabariigi Valitsuse määruses eriolukorra väljakuulutamise kohta sätestatakse:
 1) eriolukorra väljakuulutamine vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 87 punktile 8;
 2) eriolukorra väljakuulutamise põhjus;
 3) eriolukorra piirkond;
 4) eriolukorra juhiks ministri nimetamine, kelle pädevusse kuulub põhiliste abinõude rakendamine eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud sündmusest tuleneva ohu kõrvaldamiseks;
 5) valitsusasutused ning valla- ja linnavalitsused, kes on kohustatud rakendama abinõusid eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud sündmusest tuleneva ohu kõrvaldamiseks ja kannatanute abistamiseks;
 6) muud eriolukorra ajal ja eriolukorra piirkonnas rakendatavad esialgsed abinõud vastavalt käesoleva seaduse paragrahv 18 1. lõikele;
 7) massiteabevahendite valdajate kohustus avaldada määrus viivitamatult ja muutmata kujul.

 (2) Vabariigi Valitsuse määrus eriolukorra väljakuulutamise kohta jõustub alates selle avaldamisest massiteabevahendites.

§ 14. Eriolukorra väljakuulutamisest teatamine

  Vabariigi Valitsuse määruse eriolukorra väljakuulutamise kohta avaldavad massiteabevahendite valdajad muutmata kujul viivitamatult.

§ 15. Eriolukorra piirkonna muutmine

 (1) Vabariigi Valitsus võib eriolukorra ajal muuta eriolukorra piirkonda. Eriolukorra piirkonna laiendamist ei loeta uue eriolukorra väljakuulutamiseks.

 (2) Eriolukorra piirkonna muutmine sätestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega ja sellest teavitatakse elanikkonda käesoleva seaduse paragrahvis 14 sätestatud korras.

 (3) Vabariigi Valitsuse määrus eriolukorra piirkonna muutmise kohta jõustub alates selle avaldamisest massiteabevahendites.

§ 16. Kaitsejõudude kasutamine eriolukorra ajal

  [Lõike 1 sõnastus kuni 14. 08. 2002]

 (1) Vabariigi President annab Vabariigi Valitsuse ettepanekul oma otsusega kaitseväe juhatajale korralduse kaitsejõudude kasutamiseks eriolukorra ajal eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud sündmusest tuleneva ohu kõrvaldamiseks ja kannatanute abistamiseks.

  [Lõike 1 sõnastus alates 15. 08. 2002]

 (1) Vabariigi President annab Vabariigi Valitsuse ettepanekul oma otsusega Vabariigi Valitsusele loa kasutada eriolukorra ajal kaitseväge ja Kaitseliitu eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud sündmusest tuleneva ohu kõrvaldamiseks ja selle sündmuse tagajärgede likvideerimiseks.

 (2) Kaitsejõudusid kasutatakse eriolukorra ajal ilma sõjalise tegevuseta käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud juhtudel ja korras.

 (3) Kaitsejõudude kasutamine eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud sündmusest tuleneva ohu kõrvaldamisel seisneb:
 1) kaitsejõudude rakendamises päästetöödel;
 2) kaitsejõudude rakendamises koos politsei ning Siseministeeriumi muude relvastatud üksustega liikluse korraldamisel ja eriolukorra piirkonnas või kriisikoldes turvalisuse tagamisel.
[RT I 2002, 57, 354 - jõust. 15.08.2002]

§ 17. Eriolukorra lõpetamise kord

 (1) Vabariigi Valitsus, ära kuulanud kriisikomisjoni arvamuse, otsustab eriolukorra lõpetamise pärast eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud sündmusest tuleneva ohu kõrvaldamist.

 (2) Eriolukorra lõpetamine sätestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega ja sellest teavitatakse elanikkonda käesoleva seaduse paragrahvis 14 sätestatud korras.

 (3) Vabariigi Valitsuse määrus eriolukorra lõpetamise kohta jõustub alates selle avaldamisest massiteabevahendites, kui määruses eneses ei sätestata teist tähtaega.

3. peatükk ERIOLUKORDA KORRALDAVATE ORGANITE PÄDEVUS, ERIOLUKORRA AJAL RAKENDATAVAD ABINÕUD JA ISIKUTE KOHUSTUSED 

§ 18. Vabariigi Valitsuse ja peaministri pädevus

 (1) Abinõude rakendamiseks eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud sündmusest tuleneva ohu kõrvaldamiseks ja kannatanute abistamiseks Vabariigi Valitsus:
 1) kuulutab eriolukorra välja vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 87 punktile 8, näidates ära eriolukorra väljakuulutamise põhjuse ja eriolukorra piirkonna;
 2) nimetab eriolukorra juhiks ministri, kelle pädevusse kuulub põhiliste abinõude rakendamine eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud sündmusest tuleneva ohu kõrvaldamiseks;
 3) kohustab valitsusasutusi ning valla- ja linnavalitsusi rakendama abinõusid eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud sündmusest tuleneva ohu kõrvaldamiseks ja kannatanute abistamiseks;
 4) nimetab päästetööde juhi või vajadusel päästetööde juhid;
 5) kehtestab füüsiliste isikute õigusi piiravate abinõude rakendamise korra, lähtudes käesoleva seaduse paragrahv 8 1. ja 3. lõikest, kui eriolukord on välja kuulutatud loodusõnnetuse või katastroofi korral;
 6) kehtestab füüsiliste isikute õigusi piiravate abinõude rakendamise korra, lähtudes käesoleva seaduse paragrahv 8 2. ja 3. lõikest, kui eriolukord on välja kuulutatud nakkushaiguste leviku tõkestamiseks;
 7) muudab vajadusel eriolukorra piirkonda;
 8) kehtestab vajadusel nakkushaigete sundhospitaliseerimise ja nakkuskahtlaste inimeste isoleerimise korra;
 9) kehtestab vajadusel ajutised radiatsiooniohutuse normid;
 10) kehtestab eriolukorra ajal rakendatavate abinõude finantseerimise korra ja alused;
 11) kehtestab füüsiliste isikute päästetöödel rakendamise korra;
 12) kehtestab kulude hüvitamise ja finantseerimise korra vastavalt käesoleva seaduse paragrahv 24 1. lõikele;
 13) otsustab muid eriolukorra ajal rakendatavate abinõudega seotud küsimusi;
 14) esitab massiteabevahendite valdajatele eriolukorraga seotud teateid kohustuslikuks avaldamiseks massiteabevahendites.

 (2) Peaminister koordineerib kaitsejõudude kasutamist kaitseväe juhataja juhtimisel eriolukorra ajal vastavalt käesoleva seaduse paragrahvile 16.

§ 19. Eriolukorra juht

 (1) Eriolukorra juht juhib eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud sündmusest tuleneva ohu kõrvaldamist ja kannatanute abistamist.

 (2) Eriolukorra juht:
 1) annab päästetööde juhile, valitsusasutustele ning valla- ja linnavalitsustele korraldusi eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud sündmusest tuleneva ohu kõrvaldamiseks ja kannatanute abistamiseks;
 2) teeb koostööd kaitseväe juhatajaga eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud sündmusest tuleneva ohu kõrvaldamisel ja kannatanute abistamisel vastavalt käesoleva seaduse paragrahvile 16 ja paragrahv 18 2. lõikele;
 3) teeb Vabariigi Valitsusele ettepanekuid oma pädevusse mittekuuluvate küsimuste otsustamiseks;
 4) esitab massiteabevahendite valdajatele eriolukorraga seotud teateid kohustuslikuks avaldamiseks.

 (3) Eriolukorra juht on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees.

 (4) Kui eriolukord on välja kuulutatud erakorralise seisukorra ajal, allub eriolukorra juht erakorralise seisukorra juhile.

 (5) Eriolukorra juht annab korraldusi. Eriolukorra juhi korraldused on isikutele täitmiseks kohustuslikud.

§ 20. Päästetööde juht

 (1) Päästetööde juht juhib päästetöid eriolukorra piirkonnas või vajadusel kriisikoldes loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning nakkushaiguse leviku tõkestamisel. Päästetööde juht allub eriolukorra juhile.

 (2) Päästetööde juht:
 1) rakendab päästetöödel füüsilisi isikuid Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras ning vastavalt käesoleva seaduse paragrahvile 21;
 2) annab korraldusi siseneda päästetööde tegemiseks mis tahes elu- või muusse ruumi või territooriumile ning avada selleks uksi, aknaid, väravaid ja muid konstruktsioone;
 3) annab korraldusi tõkestada jõgesid, ojasid, kraave ja kanaleid ning teha muid päästetöödega seotud töid;
 4) annab korraldusi teha lammutustöid, maha raiuda puid, võtta vett, liiva, kruusa ning muid päästetöödeks vajalikke aineid ja materjale nende omandilisest kuuluvusest sõltumata;
 5) annab korraldusi kasutada päästetöödel füüsilistele ja juriidilistele isikutele kuuluvaid seadmeid ja vahendeid;
 6) annab korraldusi kasutada päästetööde ajal viivitamatult elekterside-vahendeid ja -võrke;
 7) koordineerib eriolukorra piirkonnas tegevust avaliku korra ja liiklusohutuse tagamisel;
 8) rakendab päästetöödel abinõusid looduse ning muinsuskaitseobjektide säilitamiseks ja kaitseks.

 (3) Päästetööde juht annab korraldusi. Päästetööde juhi korraldused on täitmiseks kohustuslikud kõigile päästetöödes osalevatele isikutele.

 (4) Päästetööde juht vastutab päästetööde ohutu läbiviimise eest.

§ 21. Füüsiliste isikute rakendamine päästetöödel eriolukorra ajal

 (1) Eriolukorra ajal võib päästetöödel rakendada 18-50-aastasi isikuid.

 (2) Päästetöödest eriolukorra ajal on vabastatud:
 1) rasedad ja kuni kolmeaastaste laste emad;
 2) isikud, kes kasvatavad lapsinvaliidi;
 3) alla 12-aastase lapse üks vanematest või hooldaja;
 4) invaliidid;
 5) vaimsete või füüsiliste puuetega isikud ja nende hooldajad.

 (3) Eriolukorra ajal on päästetöödest radioaktiivse ohu tingimustes vabastatud alla 30 aasta vanused naissoost isikud.

§ 22. Valla- ja linnavalitsuse ülesanded eriolukorra ajal

  Eriolukorra ajal valla- või linnavalitsus:
 1) täidab eriolukorra juhi ning päästetööde juhi korraldusi eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud sündmusest tuleneva ohu kõrvaldamisel ja kannatanute abistamisel;
 2) rakendab abinõusid päästetöödel koostöös eriolukorra juhi ning päästetööde juhiga ja nende korraldusel.

§ 23. Massiteabevahendite valdajate kohustused eriolukorra ajal

  Massiteabevahendite valdajad on kohustatud avaldama Vabariigi Valitsuse ja eriolukorra juhi poolt esitatud eriolukorraga seotud teated muutmata kujul ja viivitamatult või määratud tähtajal.

4. peatükk HÜVITAMISE TINGIMUSED JA ISIKUTE SOTSIAALSED TAGATISED 

§ 24. Hüvitamise tingimused

 (1) Riik hüvitab omaniku või valdaja kulud, mis on tekkinud ainete, materjalide, seadmete ja muude vahendite kasutamisel käesoleva seaduse paragrahv 20 2. lõike punktides 4, 5 ja 6 sätestatud juhtudel.

 (2) Riigi poolt ei kuulu hüvitamisele:
 1) loodusõnnetuse, katastroofi või nakkushaiguse leviku toimest põhjustatud kahju;
 2) eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud sündmuses süüdioleva omaniku või valdaja kulud;
 3) omanikule kuulunud ainete ja materjalide väärtus, kui neid aineid ja materjale kasutati tema omandis oleva vara päästmiseks;
 4) päästetööde juhi korraldusel päästetöödel vastavalt käesoleva seaduse paragrahv 20 2. lõike punktidele 2 ja 3 omanikule tekitatud kahju.

§ 25. Eriolukorra ajal päästetöödel rakendatud füüsiliste isikute töö tasustamine

 (1) Päästetööde juhi poolt päästetöödel rakendatud füüsilistele isikutele makstakse palka töötatud aja eest.

 (2) Päästetööde juhi poolt päästetöödel rakendatud füüsilistele isikutele töö eest makstava palga hüvitab riik Vabariigi Valitsuse kehtestatud ulatuses ja korras .

 (3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõiget ei rakendata, kui tööandja säilitab töötajale päästetöödel rakendamise ajal tema senise palga.

 (4) Käesoleva paragrahvi 1.-3. lõiget ei kohaldata kaitseväelastele.

§ 26. Töötajate päästetöödele üleviimise tingimused

 (1) Päästetööde juhi korraldusel töötajate üleviimisel päästetöödele kohaldatakse Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (RT 1992, 15/16, 241; 1993, 10, 150; RT I 1993, 26, 441; 1995, 14, 170; 16, 228; 1996, 3, 57) paragrahv 67 1. ja 3. lõikes sätestatud tingimusi.

 (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõiget kohaldatakse ka neile töötajate kategooriatele, kellele töölepingu seadus ei laiene.

§ 27. Päästetöödel töötanud isikute sotsiaalsed tagatised

 (1) Isiku hukkumisel päästetöödel maksab riik hukkunu ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetele ühekordset toetust 10 aasta vabariigi keskmise kuupalga ulatuses. Hukkunu matused korraldatakse riigi kulul.

 (2) Päästetöödel invaliidistunud isikule, kes tunnistati I või II grupi invaliidiks, maksab riik ühekordset toetust viie aasta vabariigi keskmise kuupalga ulatuses.

 (3) Päästetöödel invaliidistunud isikule, kes tunnistati III grupi invaliidiks, maksab riik ühekordset toetust ühe aasta vabariigi keskmise kuupalga ulatuses.

 (4) Toetuse saaja soovil makstakse toetus välja tema määratud aja jooksul osade kaupa või korraga kogu summa ulatuses.

§ 28. Päästetöödel isikutega toimunud õnnetusjuhtumite uurimise kord

  Päästetöödel isikutega toimunud õnnetusjuhtumite uurimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel sotsiaalminister.

5. peatükk VASTUTUS 

[Paragrahv 281 jõustub 1. 09. 2002 - RT I 2002, 63, 387]

§ 281. Eriolukorra ajal epideemiatõrje nõuete rikkumine

  Eriolukorra ajal eriolukorra piirkonnas epideemiatõrje nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  [Paragrahv 282jõustub 1. 09. 2002 - RT I 2002, 63, 387 ]

§ 282. Eriolukorras kehtestatud nõuete rikkumine

  Eriolukorras kehtestatud nõuete rikkumise, samuti eriolukorra juhi või päästejuhi seadusliku korralduse eiramise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  [Paragrahv 283jõustub 1. 09. 2002 - RT I 2002, 63, 387 ]

§ 283. Menetlus

 (1) Käesoleva seaduse §-des 281 ja 282 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

 (2) Käesoleva seaduse §-s 281 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Tervisekaitseinspektsioon.

 (3) Käesoleva seaduse §-s 282 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on:
 1) politseiprefektuur;
 2) Päästeamet.

[Paragrahv 29 kehtib kuni 31. 08. 2002 - RT I 2002, 63, 387]

§ 29. Vastutuse liigid

 (1) Käesolevas seaduses kehtestatud kohustuste eiramise eest kannavad isikud, kellele need on täitmiseks kohustuslikud, asjaoludest olenevalt distsiplinaar-, haldus-, tsiviil- või kriminaalvastutust.

 (2) Lisaks haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1995, 76-78, 1345; 83, 1441; 1996, 3, 56 ja 57) kehtestatud vastutusele sätestatakse käesoleva seaduse paragrahvides 30 ja 31 füüsilise isiku haldusvastutus eriolukorra ajal.

  [Paragrahv 30 kehtib kuni 31. 08. 2002 - RT I 2002, 63, 387 ]

§ 30. Sanitaar-epideemiatõrje eeskirjade ja normide rikkumine

 (1) Eriolukorra piirkonnas sanitaar-epideemiatõrje eeskirjade või normide rikkumise eest määratakse rahatrahv 30 kuni 200 päevapalga ulatuses.

 (2) Sama tegevuse eest, kui see põhjustas tervisekahjustuse, määratakse rahatrahv 100 kuni 300 päevapalga ulatuses.

  [Paragrahv 31 kehtib kuni 31. 08. 2002 - RT I 2002, 63, 387 ]

§ 31. Eriolukorda korraldava õigusakti eiramine

  Eriolukorda korraldava õigusakti eiramise eest eriolukorra ajal isiku poolt, kellele see korraldus oli täitmiseks kohustuslik, määratakse rahatrahv 30 kuni 300 päevapalga ulatuses.

  [Paragrahv 32 kehtib kuni 31. 08. 2002 - RT I 2002, 63, 387 ]

§ 32. Haldusõiguserikkumise protokolli koostamise ja karistuse määramise õigus

 (1) Käesoleva seaduse paragrahv 30 järgi on haldusõiguserikkumise protokolli koostamise ja kuni 100 päevapalga ulatuses rahatrahvi määramise õigus tervisekaitseametnikul. Kuni 300 päevapalga ulatuses rahatrahvi määramise õigus on halduskohtunikul.

 (2) Käesoleva seaduse paragrahv 31 järgi on haldusõiguserikkumise protokolli koostamise ja kuni 100 päevapalga ulatuses rahatrahvi määramise õigus politseiametnikul ning tuletõrje- ja päästeametnikul. Kuni 300 päevapalga ulatuses rahatrahvi määramise õigus on halduskohtunikul.

  [Paragrahv 33 kehtib kuni 31. 08. 2002 - RT I 2002, 63, 387 ]

§ 33. Menetlus haldusõiguserikkumiste asjades

  Menetlus käesoleva seaduse paragrahvides 30 ja 31 sätestatud haldusõiguserikkumiste asjades toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus kehtestatud korras, kui käesolevas seaduses ei sätestata teisiti.

  [Paragrahv 34 kehtib kuni 31. 08. 2002 - RT I 2002, 63, 387 ]

§ 34. Halduskaristuse ajaline kehtivus

  Eriolukorra lõppemise ajaks käesoleva seaduse paragrahvide 30 ja 31 järgi sissenõudmata rahatrahv nõutakse sisse suuruses, mis ei ületa haldusõiguserikkumiste seadustikus sätestatud rahatrahvi maksimaalmäära.