ERAÕIGUSIntellektuaalne omand

Teksti suurus:

Kasuliku mudeli seadus (lühend - KasMS)

Kasuliku mudeli seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.03.2003
Avaldamismärge:

Kasuliku mudeli seadus

Vastu võetud 16.03.1994
RT I 1994, 25, 407
jõustumine 23.05.1994

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
26.06.1996RT I 1996, 49, 95326.07.1996
09.02.2000RT I 2000, 19, 11701.07.2000
terviktekst  RT paberkandjal RT I 2000, 60, 388
21.02.2001RT I 2001, 27, 15120.04.2001
05.06.2002RT I 2002, 53, 33601.07.2002
19.06.2002RT I 2002, 63, 38701.09.2002

I. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse eesmärk

  Käesolev seadus sätestab leiutise õiguskaitse kasuliku mudelina.

§ 2.  [kehtetu]

§ 3.  Eesti Vabariigi ja välisriigi isiku õiguste ja kohustuste võrdsus

  Leiutise õiguskaitset kasuliku mudelina käsitlevates õigusaktides ettenähtud õigused ja kohustused kehtivad, arvestades käesolevas seaduses sätestatud piiranguid, võrdselt Eesti Vabariigi ja välisriigi isiku (edaspidi isik) suhtes.

§ 4.  [kehtetu]

II. peatükk KASULIKU MUDELI ÕIGUSKAITSE JA KAITSEVÕIMELISUS 

§ 5.  Kasuliku mudeli õiguskaitse

  (1) Kasulik mudel on leiutis, mis on uudne, millel on leiutustase ja mis on tööstuslikult kasutatav.

  (2) Leiutis ei ole muu hulgas:
  1) tööstusdisaini lahendus;
  2) mikrolülituse topoloogia;
  3) avastus, teadusteooria või matemaatiline meetod;
  4) majandus- ja mõttetegevuse plaan, reegel, eeskiri või meetod;
  5) rajatise, hoone või maa-ala projekt või skeem;
  6) tingmärk;
  7) arvutialgoritm või -programm;
  8) info lihtne esitamine;
  9) inimkeha või selle osa;
  10) taimesort või loomatõug.

  (3) Leiutis saab õiguskaitse kasuliku mudelina registreerimisel riiklikus kasulike mudelite registris (edaspidi register).

  (4) Kasuliku mudeli õiguskaitse ulatus määratakse kindlaks kasuliku mudeli nõudluse sisuga.

  (5) Kasuliku mudelina saab kaitsta seadet, meetodit ja ainet.

§ 6.  Kasuliku mudelina mittekaitstavad leiutised

  (1) Kasuliku mudelina ei saa kaitsta:
  1) leiutist, mis on vastuolus avaliku korra ja moraaliga;
  2) raviviisi ja diagnoosimeetodit, mida kasutatakse inimeste või loomade haiguste raviks või diagnoosimiseks;
  3) biotehnoloogilist leiutist.

  (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 3 nimetatud biotehnoloogiline leiutis on käesoleva seaduse tähenduses:
  1) bioloogilist ainet või seda sisaldavat toodet käsitlev leiutis;
  2) bioloogilise aine saamist või kasutamist käsitlev leiutis.

  (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud bioloogiline aine on käesoleva seaduse tähenduses iga isepaljunev või bioloogilises süsteemis paljundatav geneetilist informatsiooni kandev aine, sealhulgas mikroorganism.

§ 7.  Uudsus, leiutustase ja tööstuslik kasutatavus

  (1) Leiutis on uudne, kui see erineb tehnika tasemest. Tehnika tase määratakse kindlaks kogu teabe põhjal, mis on enne kasuliku mudeli registreerimise taotluse (edaspidi registreerimistaotlus) esitamise kuupäeva või prioriteedinõude puhul enne prioriteedikuupäeva avalikkusele teatavaks saanud kirjaliku või suulise kirjeldamise kaudu, kasutamise läbi või mis tahes muul viisil. Uudsuse määramisel võetakse arvesse ka enne registreerimistaotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude korral enne prioriteedikuupäeva käesoleva seaduse § 33 järgi avaldatud registreerimistaotluste ja patendiseaduse (RT I 1994, 25, 406; 1998, 74, 1227; 107, 1768; 1999, 84, 764) § 24 järgi avaldatud patenditaotluste sisu, kui nende esitamise kuupäev või prioriteedinõude korral prioriteedikuupäev on varasem.

  (2) Tehnika taseme kindlaksmääramisel ei võeta arvesse teavet, mille on 12 kuu jooksul enne registreerimistaotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude puhul enne prioriteedikuupäeva avalikustanud isik, kellel on käesoleva seaduse § 11 kohaselt õigus kasuliku mudeli registreerimisele, või muu isik, kes on saanud teabe mainitud isikult kas tema tahte kohaselt või vastaselt.

  (3) Leiutisel on käesoleva seaduse tähenduses leiutustase, kui leiutis ei tulene endastmõistetavalt tehnika tasemest.

  (4) Leiutis on tööstuslikult kasutatav, kui seda saab toota või kasutada majanduses.

§ 8.  Kasuliku mudeli ühtsus

  Registreerimistaotlus võib sisaldada ainult ühte leiutist.

§ 9.  Kasuliku mudeli nõudlus

  (1) Kasuliku mudeli nõudlus on leiutise olemuse selge, täpne ja lühike sõnaline väljendus.

  (2) Leiutise olemus esitatakse kasuliku mudeli nõudluses oluliste tehniliste tunnuste kogumina.

  (3) Kasuliku mudeli nõudlus on ühe- või mitmepunktiline.

  (4) Kasuliku mudeli nõudluse tõlgendamisel kasutatakse leiutiskirjeldust ja illustratsioone.

  (5) Leiutiskirjeldus ja illustratsioonid peavad avama leiutise olemuse nii täpselt ja selgelt, et vastava ala asjatundja võib leiutise teostada.

§ 10.  Prioriteet

  (1) Prioriteet on esimesena registreerimistaotluse või patenditaotluse esitanud isiku eelisõigus taotleda leiutisele õiguskaitset kasuliku mudelina. Esmase registreerimistaotluse või patenditaotluse esitamise kuupäev loetakse prioriteedikuupäevaks.

  (2) Kui registreerimistaotlus on esitatud Patendiametile 12 kuu jooksul pärast esmase registreerimistaotluse või patenditaotluse esitamise kuupäeva, võib prioriteedi määrata:
  1) esmase registreerimistaotluse või patenditaotluse esitamise kuupäeva järgi tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooniga (RT II 1994, 4/5, 19) ühinenud riigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni ükskõik millises liikmesriigis;
  2) esmase registreerimistaotluse või patenditaotluse esitamise kuupäeva järgi tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooniga mitteühinenud riigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni mittekuuluvas riigis, kui see riik tagab samad tingimused Eesti Vabariigis esitatud esmasele registreerimistaotlusele või patenditaotlusele.

  (3) Registreerimistaotlusele, mis on esitatud Patendiametile 12 kuu jooksul sama isiku poolt sama leiutise kohta, võib prioriteedi määrata varasema registreerimistaotluse või patenditaotluse esitamise kuupäeva järgi tingimusel, etvarasematregistreerimistaotlust või patenditaotlust ei ole avaldatud ja selle alusel ei ole esitatud prioriteedinõuet mõnele muule registreerimistaotlusele või patenditaotlusele. Kui varasem registreerimistaotlus on menetluses, loetakse varasem registreerimistaotlus tagasivõetuks.

  (4) Registreerimistaotlusele võib prioriteedinõude esitamisel määrata prioriteedi mitme varem esitatud registreerimistaotluse või patenditaotluse esitamise kuupäeva järgi.

  (5) Prioriteedinõue peab olema esitatud registreerimistaotluses. Prioriteedinõuet tõendavad dokumendid esitatakse kas registreerimistaotluses või 16 kuu jooksul prioriteedikuupäevast arvates.Prioriteedinõuet tõendavaid dokumente ei ole vaja esitada, kui prioriteedinõude aluseks on Eesti Vabariigis esitatud esmane registreerimistaotlus või patenditaotlus.

III. peatükk KASULIKU MUDELI REGISTREERIMISE TAOTLEMISE ÕIGUS 

§ 11.  Õigus kasulikule mudelile

  (1) Õigus taotleda kasuliku mudeli registreerimist ja saada kasuliku mudeli omanikuks on leiutise autoril ja tema pärijal või õigusjärglasel.

  (2) Kui leiutis on loodud lepingukohustuste täitmisel, on õigus taotleda kasuliku mudeli registreerimist ja saada kasuliku mudeli omanikuks isikul vastavalt lepingule.

§ 12.  Kasuliku mudeli autor

  (1) Kasuliku mudeli autor (edaspidi autor) on füüsiline isik, kes oma loomingulise tegevusega on loonud leiutise.

  (2) Kui leiutis on loodud mitme füüsilise isiku ühise loomingulise tegevusega, tekib nende ühisautorsus.

  (3) Ühisautorsuse korral kasutavad autorid kõiki autorsusest tulenevaid õigusi ühiselt, kui nende vahel ei ole sõlmitud kirjalikku kokkulepet, mis näeb ette teisiti.

  (4) -(5) [kehtetud]

  (6) Autorsus on võõrandamatu ja tähtajatu.

  (7) Autoril on õigus autorinimele ja ta võib:
  1) nõuda oma nime autorina avalikustamist;
  2) keelata oma nime autorina avalikustamise;
  3) tühistada igal ajahetkel oma nime avalikustamise keelu.

  (8) Autoril on õigus saada õiglast tulu kasulikust mudelist saadava tulu arvel.

  (9) Autori varalised õigused on võõrandatavad ja pärandatavad.

IV. peatükk KASULIKU MUDELI OMANIKU AINUÕIGUS 

§ 13.  Kasuliku mudeli omanik

  (1) Kasuliku mudeli omanik on isik, kes on omanikuna kantud registrisse.

  (2) Kasuliku mudeli registreerimisel kantakse kasuliku mudeli omanikuna registrisse kasuliku mudeli registreerimise taotleja (edaspidi taotleja).

§ 14.  Kasuliku mudeli omaniku ainuõigus

  (1) Kasuliku mudeli omanikul on ainuõigus kasutada kasulikku mudelit, see tähendab:
  1) valmistada, kasutada, müüa, pakkuda müügiks või importida eelnimetatud eesmärkidel toodet, mis sisaldab kasuliku mudelina kaitstud ainet või seadet;
  2) kasutada või pakkuda kasutamiseks kasuliku mudelina kaitstud meetodit, samuti kasutada, pakkuda müügiks, müüa või importida eelnimetatud eesmärkidel toodet, mis on valmistatud kasuliku mudelina kaitstud meetodil.

  (2) Toote puhul, mille valmistamise meetod on kaitstud kasuliku mudelina, loetakse kasuliku mudeli omaniku loata samasuguse toote valmistamist, kasutamist, levitamist, müümist, müügiks pakkumist või eelnimetatud eesmärkidel omandamist (sealhulgas importides) kasuliku mudeli omaniku ainuõiguse rikkumiseks, kui ei tõendata, etsamasugunetoode on valmistatud teistsugusel meetodil.

§ 15.  Kasuliku mudeli omaniku ainuõigust mitterikkuvad toimingud

  Kasuliku mudeli omaniku ainuõiguse rikkumine ei ole:
  1) kasuliku mudeli kasutamine teiste riikide laevade pardal (keres, masinates, taglases, aparaatides ja muus varustuses), kui need laevad asuvad ajutiselt või juhuslikult Eesti Vabariigi vetes ja kasulikku mudelit kasutatakse ainult laeva tarbeks;
  2) kasuliku mudeli kasutamine teiste riikide õhu- ja maismaasõidukite või nende abiseadmete konstruktsioonis või sõidukite ja seadmete käitamisel, kui need sõidukid asuvad ajutiselt või juhuslikult Eesti Vabariigis;
  3) kasuliku mudeli kasutamine kasulikku mudelit ennast puudutavates katsetustes;
  4) kasuliku mudeli eraviisiline ärieesmärgita kasutamine, kui see ei kahjusta kasuliku mudeli omaniku huve.

§ 151.  Õiguste ammendumine

  Kasuliku mudeli omanikul ei ole õigust keelata tema poolt või tema nõusolekul Eesti Vabariigi või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi territooriumil käibesse lastud registreeritud kasulikku mudelit sisaldava toote edasist ärieesmärgil kasutamist.

§ 16.  Varemkasutamisõigus

  (1) Isik, kes kasutas Eesti Vabariigis tööstuslikult leiutist enne teise isiku poolt samale leiutisele registreerimistaotluse esitamist, tehes seda heauskselt ja registreerimistaotluse esitanud isikust sõltumatult, võib jätkata leiutise kasutamist, säilitades kasutamise üldiseloomu endisena. Kasutamine on heauskne, kui kasutaja ei teadnud ega pidanudki teadma, et leiutisele kavatsetakse esitada registreerimistaotlus.

  (2) Varemkasutamisõigus kuulub ka isikule, kes heauskselt on teinud olulisi ettevalmistusi leiutise tööstuslikuks kasutamiseks Eesti Vabariigis.

  (3) Varemkasutamisõigus võib üle minna teisele isikule ainult koos ettevõttega, kus varemkasutamisõigus on tekkinud või kus seda kavatseti kasutada.

§ 161.  Ajutine kaitse

  (1) Leiutis saab ajutise kaitse registreerimistaotluse esitamise kuupäevast arvates kuni registreeringu andmete kande teate Patendiameti ametlikus väljaandes avaldamise kuupäevani.

  (2) Isikut, kes on alustanud leiutise kasutamist registreerimistaotluse esitamise kuupäeva ja registreeringu andmete kande teate Patendiameti ametlikus väljaandes avaldamise kuupäeva vahelisel ajal, ei loeta kasuliku mudeli omaniku ainuõiguse rikkujaks, kui ta ei teadnud ega pidanudki teadma, etleiutisekohta on esitatud registreerimistaotlus, ning kui taotleja ei ole talle kirjalikult teatanud registreerimistaotluse esitamisest.

  (3) Isik, kellele taotleja on teatanud registreerimistaotluse esitamisest, loetakse pärast registreeringu andmete kande teate Patendiameti ametlikus väljaandes avaldamise kuupäeva kasuliku mudeli omaniku ainuõiguse rikkujaks registreerimistaotluse esitamise teate saamise kuupäevast arvates, kui tal ei ole käesoleva seaduse § 16 kohaselt varemkasutamisõigust.

V. peatükk REGISTREERIMISTAOTLUS JA SELLE MENETLUS 

§ 17.  Registreerimistaotlus

  (1) Registreerimistaotluses peavad sisalduma järgmised dokumendid:
  1) kasuliku mudeli registreerimise avaldus, milles on andmed taotleja ja autori kohta ning kasuliku mudeli nimetus;
  2) leiutiskirjeldus;
  3) kasuliku mudeli nõudlus;
  4) illustratsioonid, millele viidatakse leiutiskirjelduses või kasuliku mudeli nõudluses;
  5) leiutise olemuse lühikokkuvõte;
  6) riigilõivu tasumist tõendav dokument;
  7) volikiri, kui taotlejal on esindaja.

  (2) Registreerimistaotluse dokumendid esitatakse eesti keeles.

  (3) Registreerimistaotluse dokumendid, välja arvatud kasuliku mudeli registreerimise avaldus, võib esitada ka muus keeles, kui neile on lisatud tõlge eesti keelde.

  (4) Registreerimistaotluse vorminõuded kehtestab majandusminister.

§ 18.  Registreerimistaotluse esitamine

  (1) Registreerimistaotlus esitatakse Patendiametile.

  (2) Riigilõivu tasumist tõendav dokument esitatakse ühe kuu jooksul registreerimistaotluse saabumise kuupäevast arvates.

  (3) Volikiri esitatakse kahe kuu jooksul registreerimistaotluse saabumise kuupäevast arvates.

  (4) Registreerimistaotluse dokumentide tõlked esitatakse kolme kuu jooksul registreerimistaotluse saabumise kuupäevast arvates.

§ 181.  Taotleja esindamine

  (1) Kasuliku mudeli registreerimise ja registreeringu jõushoidmisega seotud toiminguid teostab taotleja või tema volitatud patendivolinik.

  (2) Kui taotleja elu- või asukoht on väljaspool Eesti Vabariiki, esitab registreerimistaotluse taotleja või patendivolinik. Registreerimistaotluse esitamisele järgnevaid kasuliku mudeli registreerimisega ja registreeringu jõushoidmisega seotud toiminguid teeb taotleja volitatud patendivoliniku kaudu.

  (3) Kui registreerimistaotluse esitavad ühiselt mitu taotlejat, peavad nad järgnevate kasuliku mudeli registreerimise ja registreeringu jõushoidmisega seotud toimingute tegemiseks volitama patendivoliniku või enda hulgast esindaja, kelle elu- ja asukoht on Eesti Vabariigis.

§ 19.  Patenditaotlusel põhinev registreerimistaotlus

  (1) Registreerimistaotluse võib esitada sama leiutist käsitleva Patendiametis menetluses oleva patenditaotluse põhjal.

  (2) Registreerimistaotlust ei saa esitada hiljem kui 10 aasta jooksul patenditaotluse esitamise kuupäevast arvates.

  (3) Registreerimistaotluse esitamise kuupäevaks ja prioriteedikuupäevaks loetakse vastavalt patenditaotluse esitamise kuupäev ja selle prioriteedikuupäev.

§ 20.  Registreerimistaotluse esitamise päev ja menetlusse võtmine

  (1) Patendiamet teeb registreerimistaotluse saabumisel registreerimistaotluse igale dokumendile saabumismärke. Saabumismärkes peab sisalduma:
  1) registreerimistaotluse saabumise kuupäev;
  2) registreerimistaotluse saabumise järjekorranumber.

  (2) Posti teel esitatud registreerimistaotluse saabumise päevaks loetakse selle Patendiametisse saabumise päev.

  (3) Registreerimistaotluse esitamise päevaks määratakse selle Patendiametisse saabumise päev, kui saabumise päeval esitatakse vähemalt:
  1) dokument, milles väljendub kasuliku mudeli registreerimise soov;
  2) dokument, mis kirjeldab leiutist;
  3) dokument, milles on taotleja nimi ja aadress.

  (4) Pärast registreerimistaotluse esitamise päeva määramist käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatu järgi ning pärast riigilõivu tasumist tõendava dokumendi saabumist käesoleva seaduse § 18 2. lõikes sätestatu järgi võtab Patendiamet registreerimistaotluse menetlusse ning teatab sellest taotlejale kirjalikult.

§ 201.  Registreerimistaotluse menetlusse võtmisest keeldumine

  (1) Patendiamet keeldub registreerimistaotlust menetlusse võtmast, tehes registreerimistaotluse menetlusse võtmisest keeldumise otsuse, kui esitatud dokumendid ei vasta käesoleva seaduse § 20 3. lõikes sätestatud nõuetele.

  (2) Patendiamet keeldub registreerimistaotlust menetlusse võtmast, tehes registreerimistaotluse tagasilükkamise otsuse, kui:
  1) puudub riigilõivu tasumist tõendav dokument ja seda ei ole esitatud ühe kuu jooksul registreerimistaotluse saabumise kuupäevast arvates;
  2) puudub leiutiskirjelduse tõlge ja seda ei ole esitatud kolme kuu jooksul registreerimistaotluse saabumise kuupäevast arvates;
  3) puudub volikiri ja seda ei ole esitatud kahe kuu jooksul registreerimistaotluse saabumise kuupäevast arvates.

  (3) Registreerimistaotluse menetlusse võtmisest keeldumise korral teatatakse sellest taotlejale kirjalikult ja makstakse riigilõiv tagasi.

§ 21.  Registreerimistaotluse menetlus

  (1) Patendiamet kontrollib:
  1) registreerimistaotluse dokumentide vormi;
  2) leiutise vastavust käesoleva seaduse § 5 2. lõikes ja §-s 6 sätestatule.

  (2) Patendiamet kontrollib prioriteedinõude olemasolul seda tõendavaid dokumente.

  (3) Patendiamet määrab kindlaks registreerimistaotluse prioriteedikuupäeva.

  (4) Patendiamet teatab registreerimistaotluse dokumentide vormi puuduste või registreerimistaotluse menetlust takistavate muude asjaolude ilmnemisel nendest kirjalikult taotlejale ning määrab tähtpäeva puuduste kõrvaldamiseks või selgituste andmiseks.

  (5) Kui registreerimistaotlus vastab käesoleva seaduse § 5 2. lõike ning §-de 6 ja 17 sätetele, teeb Patendiamet kasuliku mudeli registreerimise otsuse ja selle alusel registreeringu andmete kande ning teatab sellest taotlejale kirjalikult.

  (6) Kui registreerimistaotlus ei vasta käesoleva seaduse § 5 2. lõike või § 6 või § 17 sätetele või taotleja jätab registreerimistaotluse dokumentide vormi puudused kõrvaldamata või selgitused andmata, keeldub Patendiamet kasulikku mudelit registreerimast, tehes registreerimistaotluse tagasilükkamise otsuse, ning teatab sellest taotlejale kirjalikult.

§ 22.  Registreerimistaotluse menetluse peatamine

  (1) Kui taotleja jätab käesoleva seaduse § 21 4. lõike kohaselt määratud tähtpäevaks vastamata, peatab Patendiamet registreerimistaotluse menetluse. Menetlust jätkatakse, kui taotleja vastab kahe kuu jooksul nimetatud tähtpäevast arvates ja tasub riigilõivu.

  (2) Registreerimistaotluse menetlust saab peatada ja jätkata ainult ühel korral.

  (3) [kehtetu]

§ 23.  Registreerimistaotluse parandamine ja täiendamine

  (1) Taotleja võib menetluse käigus teha registreerimistaotluses parandusi ja täiendusi, mis ei muuda registreerimistaotluse esitamise kuupäeval registreerimistaotluses avatud leiutise olemust.

  (2) Parandused ja täiendused muudavad leiutise olemust, kui need sisaldavad leiutise olulisi tunnuseid, mida ei olnud leiutiskirjelduses, kasuliku mudeli nõudluses või illustratsioonidel registreerimistaotluse esitamise päeval.

  (3) [kehtetu]

  (4) Patendiamet võib menetluse käigus taotlejaga kooskõlastamata teha registreerimistaotluse dokumentides üksnes redaktsioonilisi parandusi.

§ 24.  Registreerimistaotluse tagasivõtmine

  (1) Taotleja võib esitada registreerimistaotluse tagasivõtmise nõude ja võtta tagasi menetluses oleva registreerimistaotluse. Registreerimistaotluse dokumente ei tagastata.

  (2) Kui kasuliku mudeli registreerimist taotleb mitu isikut, saab registreerimistaotluse tagasivõtmise nõude esitada nende kõigi nõusolekul.

  (3) Patendiamet loeb registreerimistaotluse tagasivõetuks:
  1) kui taotleja ei ole vastanud Patendiameti nõudmisele anda selgitusi või parandada või täiendada registreerimistaotluse dokumente kahe kuu jooksul käesoleva seaduse § 21 4. lõike kohaselt määratud tähtpäevast arvates;
  2) kui taotleja ei ole tasunud käesoleva seaduse § 22 1. lõikes sätestatud kahekuulise tähtaja jooksul ettenähtud riigilõivu ja esitanud riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti;
  3) käesoleva seaduse § 10 3. lõikes sätestatud juhul.

§ 25.  Registreerimistaotluse menetluse lõpetamine

  (1) Patendiamet lõpetab tagasivõetud või tagasivõetuks loetud registreerimistaotluse menetluse.

  (2) Registreerimistaotluse menetluse lõpetamisest teatatakse taotlejale kirjalikult.

§ 26.  Registreerimistaotluse menetluse taastamine

  (1) Taotleja võib nõuda registreerimistaotluse menetluse taastamist, kui Patendiamet on lõpetanud registreerimistaotluse menetluse, lugedes registreerimistaotluse käesoleva seaduse § 24 3. lõike punkti 1 või 2 kohaselt tagasivõetuks, tingimusel, et nimetatud sätetes loetletud toimingud jäid sooritamata vääramatu jõu või taotlejast ja teda esindavast patendivolinikust sõltumatu muu takistuse tõttu.

  (2) Patendiamet taastab registreerimistaotluse menetluse, kui taotleja tõendab takistuse olemasolu ja sooritab ettenähtud toimingud kahe kuu jooksul pärast takistuse kadumist ja tasub riigilõivu, esitades nimetatud tähtaja jooksul riigilõivu tasumist tõendava dokumendi.

  (3) Registreerimistaotluse menetluse taastamise nõuet saab esitada ühe aasta jooksul sooritamata jäänud toimingu tähtajast arvates.

  (4) Käesoleva paragrahvi 1., 2. ja 3. lõike sätted ei laiene käesoleva seaduse § 34 4. lõikes sätestatule.

§ 27.  Patendiameti otsuste vaidlustamine registreerimistaotluse menetluse käigus

  (1) Patendiameti otsuseid võib vaidlustada kaubamärgiseaduse (RT 1992, 35, 459; RT I 1998, 15, 231; 1999, 93, 834; 102, 907) kohaselt moodustatud tööstusomandi apellatsioonikomisjonis (edaspidi apellatsioonikomisjon) tööstusdisaini kaitse seaduse (RT I 1997, 87, 1466; 1998, 108/109, 1783) §-des 41-54 sätestatud korras või kohtus.

  (2) Taotleja võib esitada kaebuse apellatsioonikomisjonile kahe kuu jooksul otsuse tegemise kuupäevast arvates, tasudes riigilõivu.

  (3) Apellatsioonikomisjonil on õigus:
  1) jätta kaebus rahuldamata ja Patendiameti otsus muutmata;
  2) muuta või tühistada Patendiameti otsus ja teha uus otsus;
  3) tühistada Patendiameti otsus ja kohustada Patendiametit menetlust jätkama.

  (4) Kaebuse rahuldamisel makstakse riigilõiv tagasi.

  (5) Kaebuse osalisel rahuldamisel määrab apellatsioonikomisjon tagastatava riigilõivu suuruse.

§ 28.  Registreerimistaotluse menetluse lõppemine

  Registreerimistaotluse menetlus lõpeb kasuliku mudeli registreerimisega registris või registreerimistaotluse tagasilükkamisega.

VI. peatükk KASULIKU MUDELI RAHVUSVAHELISE REGISTREERIMISE TAOTLUS 

§ 29.  Kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimise taotluse mõiste

  (1) Kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimise taotluse (edaspidi rahvusvaheline registreerimistaotlus) all mõeldakse 1970. aasta 19. juunil Washingtonis sõlmitud patendikoostöölepingu (RT II 1994, 6/7, 21) (edaspidi patendikoostööleping) alusel esitatud registreerimistaotlust.

  (2) -(4) [kehtetud]

  (5) Patendiamet on märgitud või väljavalitud ametiks nendele rahvusvahelistele registreerimistaotlustele, milles märgitud või väljavalitud riigiks on Eesti Vabariik.

  (6) Rahvusvaheline registreerimistaotlus, milles märgitud riigiks on Eesti Vabariik, loetakse võrdseks käesoleva seaduse §-de 17 ja 18 kohaselt esitatud registreerimistaotlustega.

  (7) Rahvusvaheline registreerimistaotlus, milles märgitud riigiks on Eesti Vabariik, loetakse Patendiametile esitatuks rahvusvahelise esitamise kuupäeval, mille on määranud patendikoostöölepingu järgne vastuvõttev amet (edaspidi vastuvõttev amet).

  (8) [kehtetu]

§ 30.  Rahvusvahelise registreerimistaotluse menetluse erisused

  (1) Rahvusvahelise registreerimistaotluse menetlusse võtmiseks peab taotleja 20 kuu jooksul prioriteedikuupäevast arvates esitama Patendiametile kirjalikult rahvusvahelise registreerimistaotluse menetlusse võtmise taotluse, lisades sellele rahvusvahelise registreerimistaotluse eestikeelse tõlke (edaspidi tõlge) ja tasuma riigilõivu.

  (2) Kui taotleja on 19 kuu jooksul prioriteedikuupäevast arvates Eesti Vabariigi välja valinud, peab ta rahvusvahelise registreerimistaotluse menetlusse võtmise taotluse ja tõlke esitama ning riigilõivu tasuma 30 kuu jooksul prioriteedikuupäevast arvates.

  (3) Taotlejale antakse tõlke esitamiseks kaks kuud lisaaega eeldusel, et ta tasub tõlke esitamise korral täiendava riigilõivu.

  (4) Taotleja võib kolme kuu jooksul, rahvusvahelise registreerimistaotluse menetlusse võtmise taotluse esitamise kuupäevast arvates, täiendada ja parandada kasuliku mudeli nõudlust, leiutiskirjeldust ja illustratsioone tingimusel, et täiendused ja parandused ei muuda rahvusvahelises registreerimistaotluses selle esitamise kuupäeval avatud leiutise olemust.

  (5) Kui taotlejat peab esindama käesoleva seaduse § 181 2. või 3. lõike kohaselt patendivolinik või esindaja, peab patendivoliniku või esindaja volitama kahe kuu jooksul rahvusvahelise registreerimistaotluse menetlusse võtmise taotluse esitamise kuupäevast arvates.

  (6) Rahvusvaheline registreerimistaotlus kaotab oma käesoleva seaduse § 29 6. ja 7. lõike kohase toime, kui:
  1) rakenduvad patendikoostöölepingu artikli 24 1. lõike punktide i ja ii sätted;
  2) taotleja ei ole täitnud käesoleva paragrahvi 1., 2. või 3. lõikes sätestatud nõudeid;
  3) taotleja loobub rahvusvahelise eelekspertiisi nõudest või Eesti Vabariigi väljavalimise nõudest pärast käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tähtaja möödumist;
  4) taotleja ei ole kinni pidanud käesoleva paragrahvi 5. lõikes sätestatud nõudest.

  (7) -(9) [kehtetud]

  (10) Kui vastuvõttev amet on keeldunud tunnistamast rahvusvahelise esitamise kuupäeva või on teatanud, et rahvusvaheline registreerimistaotlus loetakse tagasivõetuks, või kui Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni Rahvusvaheline Büroo (edaspidi Rahvusvaheline Büroo) on teinud otsuse vastavalt patendikoostöölepingu artikli 12 3. lõikele või kui vastuvõttev amet on teatanud, et Eesti Vabariigi märkimine loetakse tagasivõetuks, võib taotleja kahe kuu jooksul pärast vastava teate või otsuse saamist nõuda rahvusvahelise registreerimistaotluse läbivaatamist Eesti Vabariigis ja Rahvusvaheliselt Büroolt rahvusvahelise registreerimistaotluse koopia saatmist Patendiametile. Taotleja peab esitama Patendiametile rahvusvahelise registreerimistaotluse tõlke ja ettenähtud juhtudel andmed patendivoliniku kohta ning tasuma riigilõivu Patendiameti määratud tähtaja jooksul. Patendiamet kontrollib vastuvõtva ameti või Rahvusvahelise Büroo otsuse õigsust ja teatab tulemustest taotlejale. Kui vastuvõtva ameti või Rahvusvahelise Büroo otsus ei ole õige, vaadatakse registreerimistaotlus läbi nagu rahvusvaheline registreerimistaotlus.

  (11) Kui rahvusvahelise registreerimistaotluse menetlus on lõpetatud põhjusel, ettaotlejaei saanud sooritada temast sõltumatu vääramatu jõu või muu takistuse tõttu tähtaegselt mõnd vastuvõtva ameti, rahvusvahelise otsingu ametkonna, rahvusvahelise eelekspertiisi ametkonna või Rahvusvahelise Büroo poolt määratud toimingut või käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatut, taastab Patendiamet rahvusvahelise registreerimistaotluse menetluse Eesti Vabariigis, kui taotleja järgib käesoleva seaduse § 26 2. ja 3. lõike sätteid.

VII. peatükk RIIKLIK KASULIKE MUDELITE REGISTER 

§ 31.  Registri asutamine

  Registri asutab ja registri pidamise põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus.

§ 32.  Registri pidamine

  (1) Registri vastutav ja volitatud töötleja on Patendiamet.

  (2) Registri koosseisu kuuluvad kanderaamat ja registritoimik.

  (3) Registrikanded on registreerimistaotluse andmete kanne, registreerimistaotluse andmete muutmise kanne, registreerimistaotluse menetluse kanne, registreeringu andmete kanne, registreeringu andmete muutmise kanne, registreeringu kehtivuse pikendamise kanne ja registreeringu kustutamise kanne.

  (4) Registrikanne tehakse Patendiameti, apellatsioonikomisjoni või kohtu otsuse alusel.

  (5) Registrikanne jõustub selle tegemise päeval.

  (6) Taotleja nõudmisel lükatakse kasuliku mudeli registreerimine registris edasi, kuid mitte rohkem kui 18 kuud prioriteedikuupäevast arvates. Nõue peab olema esitatud koos registreerimistaotlusega.

  (7) Registreeringu andmete kande, registreeringu andmete muutmise kande ja registreeringu kustutamise kande teade avaldatakse Patendiameti ametlikus väljaandes.

  (8) Pärast registreeringu andmete kandmist registrisse koostab Patendiamet kasuliku mudeli kirjelduse.

  (9) Kasuliku mudeli kirjelduse vorminõuded ja vormistamise korra kehtestab majandusminister.

  (10) Kasuliku mudeli kirjeldust hoitakse registritoimikus.

  (11) Pärast registreeringu andmete kande teate avaldamist väljastab Patendiamet kasuliku mudeli omanikule kasuliku mudeli tunnistuse, milles sisaldub kasuliku mudeli kirjeldus.

  (12) Kasuliku mudeli omanike arvust sõltumata väljastatakse ainult üks kasuliku mudeli tunnistus.

  (13) Kasuliku mudeli tunnistuse vorminõuded ja vormistamise ning väljaandmise korra kehtestab majandusminister.

§ 33.  Registri avalikkus ja teabe väljastamine

  (1) Register on avalik. Igaühel on õigus tutvuda registritoimiku ja kanderaamatuga ning saada neist ärakirju.

  (2) Registrist ei väljastata andmeid autori kohta, kui autor on keelanud oma nime avalikustamise.

  (3) Registreerimistaotlus loetakse avaldatuks alates registreeringu andmete kande teate avaldamisest.

  (4) Enne registreeringu andmete kande teate avaldamist võib registrist väljastada järgmised andmed:
  1) leiutise nimetus;
  2) rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni indeks rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni Strasbourg'i kokkuleppe (RT II 1996, 4, 15) järgi;
  3) registreerimistaotluse number ja esitamise kuupäev;
  4) prioriteediandmed;
  5) taotleja ja taotleja esindaja andmed.

  (5) Enne registreeringu andmete kande teate avaldamist võivad registreerimistaotluse menetluse toimikuga tutvuda taotleja või isik, kellel on selleks taotleja kirjalik luba või keda taotleja on kirjalikult teavitanud registreerimistaotluse esitamisest ning hoiatanud oma õigusest taotleda kasuliku mudeli registreerimist ja saada kasuliku mudeli omanikuks.

  (6) Tagasilükatud, tagasivõetud või tagasivõetuks loetud registreerimistaotluse leiutiskirjeldust ja kasuliku mudeli nõudlust ei avalikustata.

  (7) Kirjaliku teabe väljastamise eest võetakse riigilõivu, välja arvatud teabe väljastamise eest järelevalveõiguslikule riigiasutusele või kohtule.

VIII. peatükk KASULIKU MUDELI ÕIGUSKAITSE KEHTIVUS 

§ 34.  Registreeringu kehtivus

  (1) Registreering kehtib neli aastat registreerimistaotluse esitamise kuupäevast arvates.

  (2) Registreeringu kehtivust võib pikendada kasuliku mudeli omaniku taotluse alusel esmalt neljaks aastaks ja hiljem veel kaheks aastaks.

  (3) Registreering kaotab kehtivuse ennetähtaegselt, kui kasuliku mudeli omanik esitab taotluse registreeringu kehtivuse lõpetamiseks.

  (4) Riigilõiv registreeringu kehtivuse pikendamise eest tasutakse:
  1) kuue kuu jooksul enne registreeringu kehtivuse lõppemise kuupäeva või
  2) täiendavat riigilõivu tasudes kuue kuu jooksul registreeringu kehtivuse lõppemise kuupäevast arvates.

  (5) Riigilõiv loetakse tasutuks, kui riigilõivu tasumist tõendav dokument on saabunud Patendiametisse.

§ 35.  [kehtetu]

§ 36.  Kasuliku mudeli registreeringu muutmine

  (1) Kasuliku mudeli omanik võib registreeringu kehtivuse ajal muuta kasuliku mudeli registreeringut selles leiutise olemust muutmata ja õiguskaitse ulatust laiendamata.

  (2) Kasuliku mudeli registreeringu muutmise taotlus ja riigilõivu tasumist tõendav dokument esitatakse Patendiametile.

  (3) Taotluse kasuliku mudeli nõudluses õiguskaitse ulatuse kitsenemist põhjustanud ilmsete kirja- või arvutusvigade parandamiseks võib kasuliku mudeli omanik esitada Patendiametile ühe aasta jooksul registreeringu andmete kande teate avaldamisest arvates.

  (4) Kasuliku mudeli õiguskaitse ulatuse laienemine, mis on tingitud käesoleva paragrahvi 3. lõike alusel tehtud muudatustest, ei piira isikute õigusi, kes enne kasuliku mudeli registreeringus muudatuste tegemise teate avaldamist olid oma majandus- või äritegevuses võtnud arvesse esialgset kasuliku mudeli õiguskaitse ulatust.

IX. peatükk  

§ 37 - 39.  [kehtetud]

X. peatükk KASULIKU MUDELI ÕIGUSTE ÜLEMINEK 

§ 40.  Kasuliku mudeli registreerimise taotlemise õiguse üleminek

  (1) Isik, kellel on käesoleva seaduse §-s 11 sätestatu kohaselt õigus taotleda kasuliku mudeli registreerimist, võib selle õiguse teisele isikule üle anda.

  (2) Kasuliku mudeli registreerimise taotlemise õigus läheb üle pärijale või õigusjärglasele.

§ 41.  Registreerimistaotluse üleminek

  (1) Taotleja võib Patendiametis menetluses oleva registreerimistaotluse teisele isikule üle anda.

  (2) Patendiametis menetluses olev registreerimistaotlus läheb taotleja surma või juriidilisest isikust taotleja lõppemise korral üle pärijale või õigusjärglasele.

  (3) Taotleja andmete muutmiseks registreerimistaotluse andmete kandes peab taotleja või isik, kellele registreerimistaotlus üle läheb, esitama Patendiametile sellekohase taotluse ja riigilõivu tasumist tõendava dokumendi. Kui taotluse esitab isik, kellele registreerimistaotlus üle läheb, peab ta taotlusele lisama üleminekut tõendava dokumendi või selle tõestatud ärakirja.

  (4) Registreerimistaotlus loetakse teisele isikule üle läinuks registreerimistaotluse andmete muutmise kande tegemise päevast.

§ 42.  Kasuliku mudeli üleminek

  (1) Kasuliku mudeli omanik võib kasuliku mudeli teisele isikule ühe anda.

  (2) Kasuliku mudeli omaniku surma või juriidilisest isikust omaniku lõppemise korral läheb kasulik mudel üle pärijale või õigusjärglasele.

  (3) Kasuliku mudeli omaniku andmete muutmiseks registreeringu andmete kandes peab kasuliku mudeli omanik või isik, kellele kasulik mudel üle läheb, esitama Patendiametile sellekohase taotluse ja riigilõivu tasumist tõendava dokumendi. Kui taotluse esitab isik, kellele kasulik mudel üle läheb, peab ta taotlusele lisama üleminekut tõendava dokumendi või selle tõestatud ärakirja.

  (4) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud taotlus tuleb esitada ühe aasta jooksul tehingus määratud kasuliku mudeli ülemineku päevast või õigusjärgluse tekkimise päevast arvates. Kui kasulik mudel läheb üle kohtuotsuse alusel, tuleb taotlus esitada ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Käesolevas lõikes nimetatud tähtaegade eiramise korral loetakse registreering kehtetuks.

  (5) Kasulik mudel loetakse teisele isikule üleläinuks tehingu või kohtuotsuse järgi määratud kasuliku mudeli ülemineku päevast või õigusjärgluse tekkimise päevast.

  (6) Isik, kellele kasulik mudel on üle läinud käesolevas paragrahvis sätestatu järgi, võib kasuliku mudeli omaniku õigusi kasutama hakata registreeringu andmete muutmise kande jõustumise päevast.

§ 43.  Litsents

  (1) -(2)
[Kehtetud - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

  (3) Litsentsi kehtivusaeg ei või olla pikem, kui registreeringu kehtivus.

  (4) Litsentsi võib registreerida registris.

  (5) Kui kasulik mudel läheb käesoleva seaduse §-s 42 sätestatud juhtudel üle teisele isikule, lähevad sellele isikule üle ka litsentsist tulenevad õigused ja kohustused.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 44.  [kehtetu]

XI. peatükk KASULIKU MUDELI ÕIGUSTE VAIDLUSTAMINE JA KAITSE 

§ 45.  Autorsuse vaidlustamine

  (1) Vaidlused autorsuse üle lahendab kohus pärast kasuliku mudeli registreerimist.

  (2) Isik, kes leiab, etkäesolevaseaduse § 12 1. või 2. lõike järgi on tema kasuliku mudeli autor või ühisautor, võib oma autorsuse tunnistamiseks esitada kohtusse hagi kasuliku mudeli omaniku vastu.

  (3) Autorsust võib vaidlustada autor või tema pärija.

§ 46.  Kasuliku mudeli omaniku vaidlustamine

  (1) Isik, kes leiab, et õigus kasulikule mudelile kuulub talle, võib ühe aasta jooksul registreeringu andmete kande teate avaldamise kuupäevast või, kasuliku mudeli ülemineku korral, registreeringu andmete muutmise kande teate avaldamise kuupäevast arvates esitada kasuliku mudeli omaniku vastu kohtusse hagi kasuliku mudeli üleandmiseks.

  (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike kohaselt esitatud hagi rahuldamise korral võib kostja, kes on leiutist kasutanud või teinud selleks olulisi ettevalmistusi, taotleda leiutise kasutamist tasu eest või tasuta ka pärast kasuliku mudeli üleandmist tingimusel, etleiutisekasutamise iseloom ei muutu.

  (3) Isik, kes leiab, etregistreeritudkasulik mudel ei vasta käesoleva seaduse § 5 1. lõikes sätestatule või selle leiutiskirjeldus ei vasta § 9 5. lõikes sätestatule või leiutis ei vasta esialgses registreerimistaotluses avatud olemusele ning registreering takistab tema majandus- või äritegevust, võib esitada kohtusse registreeringu õigusvastaseks tunnistamise hagi kasuliku mudeli omaniku vastu.

  (4) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud hagi saab esitada registreeringu kehtivuse jooksul.

  (5) Registreeringu õigusvastaseks tunnistamise korral teeb Patendiamet registreeringu kustutamise kande, kui kasuliku mudeli omanik või käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud isik esitab Patendiametile taotluse, millele on lisatud jõustunud kohtuotsuse ärakiri.

§ 47.  Registreeringu vaidlustamine

  (1) Asjast huvitatud isik, kes leiab, et leiutise registreerimine Patendiameti poolt on vastuolus käesoleva seaduse § 17 4. lõikes nimetatud vorminõuetega või § 5 2. lõikes või §-s 19 sätestatuga, võib esitada halduskohtumenetluse seadustikus (RT I 1999, 31, 425; 96, 846) sätestatud korras halduskohtusse kaebuse nõudega tunnistada kasuliku mudeli registreering õigusvastaseks ja kohustada Patendiametit registreerimistaotluse menetlust taastama ja uut otsust tegema.

  (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kaebuse saab esitada kolme kuu jooksul registreeringu andmete kande teate avaldamise päevast arvates.

§ 48.  Autori õiguste kaitse

  (1) Kasuliku mudeli autor võib aegumiseta esitada kohtusse hagi käesoleva seaduse § 12 7. lõikes sätestatud õiguste rikkumise korral ja muude autorsusest tulenevate mittevaraliste vaidluste lahendamiseks.

  (2) [Kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 49.  Taotleja õiguste kaitse

  (1) Taotleja võib käesoleva seaduse § 27 kohaselt esitada Patendiameti otsuse peale kaebuse apellatsioonikomisjonile või kahe kuu jooksul, arvates otsuse kuupäevast, kaebuse halduskohtusse.

  (2) Apellatsioonikomisjoni otsusega mittenõustumisel võib taotleja selle vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse kolme kuu jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

§ 50.  Kasuliku mudeli omaniku õiguste kaitse

  (1) Kasuliku mudeli omanik võib kasuliku mudeli õigusvastase kasutamise korral nõuda:
  1) mudeli õigusvastase kasutamisega tekitatud kahju hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1043;
  2) mudeli õigusvastase kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1055;
  3) mudeli õigusvastase kasutamise teel saadu väljaandmist vastavalt võlaõigusseaduse §-dele 1037 ja 1039.

[Lõige 2 kehtib kuni 31. 08. 2002 - RT I 2002, 63, 387]

  (2) Isik, kes süülise käitumisega on rikkunud kasuliku mudeli omaniku ainuõigust, kannab seaduses ettenähtud juhtudel haldus- või kriminaalvastutust.

  (3) Isik, kes süülise teoga on rikkunud kasuliku mudeli omaniku ainuõigust ja tekitanud talle varalist kahju, on kohustatud kahju hüvitama. Kasuliku mudeli heauskse kasutamise puhul võib kohus määrata hüvitise mitte rohkem kui hagi esitamisele eelnenud viie aasta jooksul tekitatud kahju ulatuses.

  (4) Kasuliku mudeli omanikul on õigus esitada hagi kolme aasta jooksul, arvates ajast, millal ta sai teada ainuõiguse rikkumise toime pannud isikust.

  (5) Enne registreeringu andmete kande teate avaldamist toimepandud ainuõiguse rikkumise korral tuleb hagi esitada käesoleva paragrahvi 4. lõikes toodud tähtaja või ühe aasta jooksul, arvates registreeringu andmete kande teate avaldamise kuupäevast, kusjuures aluseks võetakse hiljem lõppev tähtaeg.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 51.  Teiste isikute õiguste kaitse
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

  (1) [Kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

  (2) [kehtetu]

  (3) [Kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

  (4) Kui litsentsi andmisel ei ole ette nähtud teisiti, võib litsentsisaaja esitada hagi ka kasuliku mudeli omaniku ainuõiguse rikkumise korral teiste isikute poolt. Hagi esitamise soovist on litsentsisaaja kohustatud eelnevalt teatama kasuliku mudeli omanikule. Teatamiskohustus loetakse täidetuks, kui teade on saadetud kasuliku mudeli omanikule tähtkirjaga litsentsilepingus märgitud aadressil või kasuliku mudeli registrisse kantud aadressil.

  (5) [Kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 52.  Kasuliku mudeli alaste vaidluste arutamise kord

  (1) Kasuliku mudeli alaseid vaidlusi arutatakse seaduses sätestatud juhtudel apellatsioonikomisjonis ja kohtus.

  (2) Käesolevas seaduses tähendatud hagid alluvad Patendiameti asukoha järgsele kohtule.

  (3) Kohus arutab kasuliku mudeli alaseid vaidlusi tsiviilkohtumenetluse seadustikus (RT I 1998, 43-45, 666; 108/109, 1783; 1999, 16, 271; 31, 425) sätestatud korras, arvestades käesolevas seaduses kehtestatud erisusi.

  (4) Kohus võib keelduda hagiavaldust menetlusse võtmast, kui see sisaldab ainult kaebust, mida käesoleva seaduse kohaselt lahendab apellatsioonikomisjon, ja kaebus on apellatsioonikomisjoni poolt eelnevalt läbi vaatamata.

  (5) Apellatsioonikomisjon arutab temale esitatud kaebusi käesoleva seaduse alusel apellatsioonikomisjoni põhimäärusega sätestatud korras.

§ 521.  Tõendamiskohustus

  (1) Käesoleva seaduse § 14 2. lõikes sätestatu alusel esitatud hagi korral on kostja kohustatud tõendama, et ta on kasutanud samasuguse toote valmistamisel kasuliku mudelina kaitstud meetodist erinevat meetodit.

  (2) Kui teistsuguse meetodi kasutamine ei ole tõendatud, loetakse toode valmistatuks kasuliku mudelina kaitstud meetodil tingimusel, etsellevalmistamiseks tegelikult kasutatud meetodit ei ole kasuliku mudeli omanikul, vaatamata piisavatele pingutustele, õnnestunud kindlaks määrata ja kasuliku mudelina kaitstud meetodi kasutamine on tõenäoline või kui kasuliku mudelina kaitstud meetodil valmistatud toode on uus.

  (3) Kostja esitatud tõendeid, mis sisaldavad tema tootmis- või ärisaladust, võib avalikustada vaid kostja nõusolekul.

§ 53.  Kohtu toimingud hagiavalduse esitamisel

  (1) Käesoleva seaduse § 51 4. lõikes nimetatud hagi korral peab hagiavaldusele olema lisatud kasuliku mudeli omanikule saadetud teate ärakiri. Selle puudumisel jätab kohus hagiavalduse käiguta ja määrab hagejale tähtaja teatamiskohustuse täitmiseks.

  (2) Ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks esitatud hagi arutamise ajaks võib kohus hageja palvel jätkuva rikkumise tõkestamiseks määrata, etkasulikumudeli omaniku loata valmistatud kasuliku mudelina kaitstud toode või ese, mille kasutamisega rikutakse kasuliku mudeli omaniku ainuõigust, kõrvaldatakse käibest. Vajadusel võib kohus nõuda hagejalt tagatist kostjale kahju hüvitamiseks hagi rahuldamata jätmise korral.

  (3) Kohus võib käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud juhul kostja taotlusel määrata, et toote või eseme valdaja tohib jätkata selle kasutamist õiglase tasu eest kasuliku mudeli omanikule registreeringu kehtivuse kogu järelejäänud aja või selle osa jooksul.

§ 54.  Patendiameti osavõtt

  (1) Kasuliku mudeli alaste vaidluste arutamisel kohtus võib kolmanda isikuna protsessis osaleda Patendiamet.

  (2) Kohus saadab Patendiametile kasuliku mudeli alases vaidluses tehtud kohtuotsuse ärakirja teadmiseks ka siis, kui Patendiamet ei ole osalenud protsessis.

§ 55.  Esindaja kasuliku mudeli alaste vaidluste lahendamisel kohtus

  (1) Kasuliku mudeli alaste vaidluste lahendamisel võib olla kohtus esindajaks patendivolinik.

  (2) Patendivoliniku volitusi tõendavad patendivoliniku tunnistus ja kliendi volikiri.

  (3) Kui hagejaks on isik, kelle elukoht või asukoht on välisriigis, peab ta kohtu teadete, kutsete ja dokumentide vastuvõtmiseks volitama füüsilise isiku, kelle elukoht on Eesti Vabariigis.

XII. peatükk KASULIKU MUDELI REGISTREERIMINE VÄLISRIIKIDES 

§ 56.  Registreerimise kord

  (1) Eesti Vabariigis elukohta või asukohta omav isik võib välisriikides registreerida oma kasuliku mudeli, sõltumata selle registreerimisest Eesti Vabariigis.

  (2) Eesti Vabariigis elukohta või asukohta omav isik registreerib oma kasuliku mudeli välisriikides iseseisvalt vastavalt välisriikide seadustele ja rahvusvahelistele konventsioonidele.

§ 57.  [kehtetu]

XIII. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE 

§ 58.  Seaduse jõustumine

  (1) Kasuliku mudeli seadus jõustub 1994. aasta 23. mail.

  (2) Käesoleva seaduse § 10 2. lõike 1. punkti sätteid rakendatakse pärast Eesti Vabariigi liikmelisuse taastamist tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioonis.

  (3) Käesoleva seaduse VI peatüki sätteid rakendatakse pärast kolme kuu möödumist Eesti Vabariigi ühinemisest 1970. aasta 19. juunil Washingtonis sõlmitud patendikoostöölepinguga.

  (4) Käesoleva seaduse § 10 2. ja 3. lõikes näidatud prioriteedi määramise aluseks saavad olla ainult pärast käesoleva seaduse jõustumist esitatud patenditaotlused ja registreerimistaotlused.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json