HALDUSÕIGUSSümbolid, riiklikud autasud, pühad ja tähtpäevad

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Teenetemärkide seadus

Teenetemärkide seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:13.01.2008
Avaldamismärge:

Teenetemärkide seadus

Vastu võetud 11.12.1996
RT I 1997, 1, 4
jõustumine 01.03.1997

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
13.05.1998RT I 1998, 47, 69907.06.1998
17.04.2001RT I 2001, 43, 24001.09.2001
19.06.2002RT I 2002, 63, 38701.09.2002

I. osa  

ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse eesmärk

  Käesoleva seadusega nähakse ette Eesti riiklikud autasud - teenetemärgid (ordenid), sätestatakse nende klassid ja kirjeldus, taotlemise, andmise, kätteandmise ja kandmise korra alused ning vastutus teenetemärkide suhtes toimepandud ebaseaduslike tegude eest, samuti välisriikide au- ja teenetemärkide registreerimise ning kandmise korra alused.

§ 2. Teenetemärgid

  Teenetemärgid on:
 1) Vabadusrist;
 2) Riigivapi teenetemärk;
 3) Valgetähe teenetemärk;
 4) Kotkaristi teenetemärk;
 5) Eesti Punase Risti teenetemärk;
 6) Maarjamaa Risti teenetemärk.

§ 3. Vabadusrist

 (1) Vabadusrist on asutatud 1919. aastal Vabadussõja-aegsete teenete tunnustamiseks. Vabadusrist on sõjaline teenetemärk Eesti iseseisvuse kaitsmiseks peetava sõja puhul.

 (2) Vabadusristi andmine lõpetati 1925. aasta 19. juuni seadusega (RT 1925, 109/110, 53). Vabadusristi võib uuesti anda Eesti iseseisvuse kaitsmiseks peetava sõja puhul, alates sõjaseisukorra väljakuulutamisest kuni Vabadusristi andmise lõpetamiseks vastu võetava seaduse jõustumiseni.

§ 4. Riigivapi teenetemärk

  Riigivapi teenetemärk on asutatud 1936. aastal Eesti iseseisvuse väljakuulutamise päeva, 1918. aasta 24. veebruari mälestamiseks. Riigivapi teenetemärk antakse ainult Eesti kodanikule kõrgeima astme teenetemärgina riigile osutatud teenete eest.

§ 5. Valgetähe teenetemärk

  Valgetähe teenetemärk on asutatud 1936. aastal Eesti rahva vabadusvõitluse mälestamiseks. Valgetähe teenetemärk antakse Eesti kodanikule riigiteenistuse või kohaliku omavalitsuse alal osutatud teenete tunnustamiseks ja välismaalasele Eesti riigile osutatud teenete eest.

§ 6. Kotkaristi teenetemärk

  Kotkaristi teenetemärk on asutatud 1928. aastal Kaitseliidu poolt Eesti iseseisvuse 10. aastapäevaks. Kotkaristi teenetemärk antakse sõjaliste ja riigikaitseliste teenete tunnustamiseks.

§ 7. Eesti Punase Risti teenetemärk

  Eesti Punase Risti teenetemärk on asutatud 1920. aastal Eesti Punase Risti Seltsi poolt. Eesti Punase Risti teenetemärk antakse Eesti rahva huvides osutatud üldkasulike teenete tunnustamiseks humanitaaralal ja elu päästmise eest.

§ 8. Maarjamaa Risti teenetemärk

  Maarjamaa Risti teenetemärk on asutatud 1995. aastal Eesti riigi iseseisvuse auks. Maarjamaa Risti teenetemärk antakse Vabariigi Presidendile, samuti kõrgeima astme teenetemärgina välismaalasele, kellel on erilisi teeneid Eesti Vabariigi ees. Maarjamaa Risti teenetemärk jääb ametist lahkunud Vabariigi Presidendile.
[RT I 2001, 43, 240 - jõust. 01.09.2001]

II. osa  

TEENETEMÄRGI TAOTLEMINE, ANDMINE JA KÄTTEANDMINE

§ 9. Teenetemärgi andmine

 (1) Teenetemärke annab Vabariigi President Eesti riigile ja rahvale osutatud teenete eest kooskõlas seadusega nii Eesti kodanikele kui ka välismaalastele. Lahinguliste teenete eest võib teenetemärgi anda ka väeosale.

 (2) Teenetemärke antakse ka postuumselt.

 (3) Teenetemärkide korraline andmine toimub üks kord aastas - 24. veebruariks, Iseseisvuspäevaks.

 (4) Erandjuhtudel, seoses Vabariigi Presidendi riigivisiidiga või riigivisiidiga Eestisse või Eestisse akrediteeritud diplomaadi lahkumisel riigist tema ametiaja lõppemise korral, samuti postuumselt või seoses eriolukorraga võib teenetemärke anda ja kätte anda ka muul ajal käesolevas seaduses ettenähtud korras.

 (5) Erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal ei kohaldata teenetemärkide andmisel käesolevas seaduses teenetemärkide taotlemiseks, esildise tegemiseks ja teenetemärkide andmise otsustamiseks ettenähtud korda. Erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal võib Vabariigi President anda teenetemärke oma algatusel, samuti isiku ettepanekul, mis on tehtud Vabariigi Valitsuse kinnitatud korras (paragrahv 11 lg. 6).

§ 10. Teenetemärkide Komitee

 (1) Teenetemärkide Komitee vaatab läbi taotlusi ja teeb Vabariigi Presidendile esildisi teenetemärkide andmiseks, korraldab teenetemärkidega autasustatute nimekirjade pidamist, teenetemärkide ja nende juurde kuuluvate tunnistuste valmistamist, üleandmata jäänud, äravõetud või tagastatud teenetemärkide arvestust ja hoidmist ning Eesti kodanikele antud välisriikide au- ja teenetemärkide registreerimist, annab soovitusi teenetemärgi ja selle klassi määramiseks teenetemärkide taotlemisel ja selgitusi teenetemärkidega seonduvate õigusaktide kohaldamisel ning täidab muid oma kodukorras ettenähtud ülesandeid.

 (2) Teenetemärkide Komitee esimees on riigisekretär.

 (3) Teenetemärkide Komitee koosseisu ja kodukorra kinnitab Vabariigi Valitsus . Komitee koosseisu ei või kuuluda paragrahv 11 lõike 2 punktides 1-7, 9 ja 10 loetletud taotluse esitamise õigust omavad isikud.

§ 11. Teenetemärgi taotlemine

 (1) Taotlus teenetemärgi andmiseks esitatakse Teenetemärkide Komiteele teenetemärkide andmisele eelneva aasta 1. oktoobriks. Paragrahvi 9 lõikes 4 loetletud juhtudel võib Teenetemärkide Komitee võtta läbivaatamisele ka hiljem esitatud taotlusi.

 (2) Taotluse teenetemärgi andmiseks võivad Teenetemärkide Komiteele esitada:
 1) Vabariigi President või tema nimel Vabariigi Presidendi Kantselei direktor - kõigi isikute kohta, ka teenetemärgi andmiseks postuumselt;
 2) peaminister - kõigi isikute kohta, ka teenetemärgi andmiseks postuumselt;
 3) minister - vastava ministeeriumi ja selle valitsemisalas olevate riigiasutuste teenistujate, samuti ministeeriumi valitsemisalasse puutuvate teiste isikute kohta, sealjuures välisminister esitab või kooskõlastab ka kõik taotlused välismaalaste kohta ning kaitseminister riigikaitseliste teenete eest autasustatavate isikute kohta;
 4) Riigikogu esimees - Riigikogu liikmete ja Riigikogu Kantselei teenistujate kohta;
 5) Riigikohtu esimees - kohtunike ja Riigikohtu töötajate kohta;
 6) õiguskantsler - Õiguskantsleri Kantselei teenistujate kohta;
 7) riigikontrolör - Riigikontrolli teenistujate kohta;
 8) riigisekretär - Riigikantselei ja selle hallatavate asutuste teenistujate kohta;
 9) kaitseväe juhataja - kaitseväelaste ja väeosade kohta;
 10) maavanem - vastava maakonna territooriumil elavate isikute kohta.

 (3) Igaühel on õigus teha käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud isikutele ettepanekuid esitada vastavalt nende pädevusele taotlus teenetemärgi andmiseks.

 (4) Isikule, kellele on antud teenetemärk, võib rahuajal samalaadsete teenete eest uuesti teenetemärgi andmist taotleda üldjuhul pärast viie aasta möödumist ja erilaadsete teenete eest pärast kolme aasta möödumist eelmise teenetemärgi andmisest.

 (5) Taotlus esitatakse Teenetemärkide Komiteele kahes eksemplaris. Taotluses näidatakse ära, millise teenetemärgi millist klassi taotletakse.

 (6) Teenetemärgi andmise taotluse vormi ja teenetemärgi andmiseks ettepanekute tegemise korra kinnitab Vabariigi Valitsus . Vabariigi Valitsus kehtestab hiljemalt iga aasta 1. maiks ka kvoodi taotlustele, mida käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2-10 loetletud isikud võivad esitada. Kvoodi alla ei kuulu paragrahv 9 lõikes 4 mainitud juhtumid.

§ 12. Taotluse läbivaatamine

 (1) Teenetemärkide Komitee registreerib kõik nõuetekohaselt vormistatud ja tähtajal saabunud taotlused.

 (2) Teenetemärkide Komiteel on õigus jätta tähtaja rikkumisega esitatud taotlus läbi vaatamata. Taotluse esitajale tuleb sellest teatada. Vormistuspuuduste kõrvaldamiseks määrab komitee tähtaja ning võtab puuduste kõrvaldamise järel taotluse läbivaatamisele. Kui taotluste esitaja on ületanud talle kehtestatud kvoodi, peab ta komitee määratud tähtajal teatama komiteele, milliste taotluste esitamisest ta loobub.

 (3) Teenetemärkide Komitee vaatab taotlused läbi kolme kuu jooksul, paragrahv 9 lõikes 4 loetletud juhtudel kahe nädala jooksul, arvates taotluse saabumisest.

 (4) Komiteel on õigus kutsuda taotleja või tema esindaja lisaselgituste saamiseks oma koosolekule, kus taotlus läbi vaadatakse.

 (5) Taotluse läbivaatamisel otsustab Teenetemärkide Komitee, kas ta sellega nõustub. Mittenõustumisotsust tuleb põhjendada.

§ 13. Esildis Vabariigi Presidendile

 (1) Teenetemärkide Komitee esitab kõik läbivaadatud taotlused Vabariigi Presidendile teenetemärkide andmise aasta 1. jaanuariks, paragrahv 9 lõikes 4 loetletud juhtudel kahe nädala jooksul, arvates taotluse saabumisest.

 (2) Taotluse kohta, millega Teenetemärkide Komitee on nõustunud, tehakse Vabariigi Presidendile esildis teenetemärgi andmiseks. Sealjuures võib komitee koos jaatava otsusega esitada ka oma ettepanekud teenetemärgi või selle klassi kohta. Taotluse kohta, millega komitee ei ole nõustunud, esildist ei tehta ning see edastatakse Vabariigi Presidendile koos komitee eitava otsusega.

 (3) Teenetemärgi andmise esildise vormi kinnitab Vabariigi Valitsus .

§ 14. Teenetemärgi andmise otsustamine

 (1) Teenetemärkide andmise otsustab Vabariigi President hiljemalt kaks nädalat enne teenetemärkide kätteandmist, paragrahv 9 lõikes 4 loetletud juhtudel hiljemalt kolm tööpäeva enne teenetemärkide kätteandmist.

 (2) Teenetemärgi andmise otsuse kuupäev ja number märgitakse taotlusele. Iga taotluse üks eksemplar saadetakse seejärel viivitamata Teenetemärkide Komiteele.

 (3) Vabariigi Presidendi otsus teenetemärkide andmise kohta avaldatakse Riigi Teatajas enne teenetemärkide kätteandmist.

 (4) Vabariigi Presidendi otsuse alusel kantakse isik riiklike teenetemärkidega autasustatute nimekirja. Andmed ametnikule või kaitseväelasele teenetemärgi andmise kohta kantakse tema teenistuslehele.

§ 15. Teenetemärgi tunnistus

 (1) Teenetemärgi juurde kuuluva tunnistuse vormi kinnitab Vabariigi Valitsus .

 (2) Tunnistusele kirjutavad alla Vabariigi President ja Teenetemärkide Komitee esimees.

 (3) Teenetemärk ja tunnistus antakse autasustatavale tasuta.

§ 16. Teenetemärgi kätteandmine

 (1) Teenetemärgi koos tunnistusega annab autasustatavale pidulikult kätte Vabariigi President või tema nimel Vabariigi Presidendi määratud isik.

 (2) Iseseisvuspäevaks antud teenetemärgid antakse üldjuhul kätte 23. veebruaril.

 (3) Postuumselt antud teenetemärk antakse Vabariigi Presidendi otsustusel kätte mõnele autasustatud isiku perekonnaliikmele või mõnele teisele lähedasele.

III. osa  

TEENETEMÄRGI KANDMINE, ÄRAVÕTMINE JA TAGASTAMINE

§ 17. Teenetemärgi kandmine

 (1) Teenetemärki võib kanda üksnes isik, kellele teenetemärk on antud ja kellelt ei ole teenetemärki või selle kandmise õigust ära võetud seaduses ettenähtud alustel ja korras.

 (2) Teenetemärki võib kanda originaalis, miniatuuris, rosettmärgina või lindilõikena.

 (3) Teenetemärki kantakse üldjuhul pidulike riiklike sündmuste puhul.

 (4) Teenetemärkide kandmise täpsema korra kinnitab Vabariigi Valitsus .

§ 18. Välisriigi au- ja teenetemärgi kandmine

 (1) Eesti kodanik, kellele on antud välismaine riiklik au- või teenetemärk, peab selle ühe kuu jooksul, arvates au- või teenetemärgi saamisest, Teenetemärkide Komitees registreerima. Muud välisriikide au- ja teenetemärgid registreerimisele ei kuulu.

 (2) Välismaiste riiklike au- või teenetemärkide registreerimise korra kinnitab Vabariigi Valitsus .

 (3) Välisriigi au- või teenetemärki kantakse vastavalt selle põhikirjale või statuudile, kuid erisustega, mis tulenevad Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrast (paragrahv 17 lg. 4).

§ 19. Vastutus teenetemärgi suhtes toimepandud ebaseadusliku teo eest

  Isik, kes paneb teenetemärgi suhtes toime ebaseadusliku teo, võetakse haldus- või kriminaalvastutusele seaduses ettenähtud alustel ja korras.

§ 20. Teenetemärgi äravõtmine

 (1) Vabariigi President tühistab teenetemärgi andmise otsuse ja teeb otsuse isikult teenetemärgi äravõtmiseks, kui ilmneb, et teenetemärgi taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid ning seetõttu on teenetemärgi saanud isik, kellel neid teeneid ei ole.

 (2) Isik, kellelt teenetemärk on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ära võetud, võib otsuse vaidlustada halduskohtus.

§ 21. Teenetemärgi tagastamine

 (1) Teenetemärki tagasi ei nõuta, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 loetletud juhud.

 (2) Teenetemärgiga autasustatud isiku surma korral jääb teenetemärk tema perekonnale või teistele lähedastele mälestuseks või deponeeritakse nende soovil vastavasse kogusse või Teenetemärkide Komiteesse.

 (3) Teenetemärk, mis on isikult paragrahv 20 lõikes 1 ettenähtud korras ära võetud, tuleb tagastada Teenetemärkide Komiteele.

 (4) Välisriigi kodanikule kõrgema klassi teenetemärgi andmise korral tuleb tagastada madalama klassi teenetemärk, samuti tuleb teenetemärk tagastada tema surma korral. Teenetemärkide Komitee nõusolekul võib välisriigi kodaniku surma korral erandina deponeerida teenetemärgi vastavasse kogusse.

 (5) Tagastatud teenetemärkide arvestust ja hoidmist korraldab Teenetemärkide Komitee.

IV. osa  

TEENETEMÄRKIDE KLASSID JA KIRJELDUS

1. peatükk RIIGIVAPI TEENETEMÄRK 

§ 22. Riigivapi teenetemärgi klassid

 (1) Riigivapi teenetemärgil on kuus klassi:
 1) üks eriklass - Riigivapi teenetemärgi kett;
 2) viis põhiklassi - I, II, III, IV ja V klass.

 (2) Riigivapi kõigi klasside teenetemärkide mõlemalt poolt kullatud suure riigivapi tagaküljel on reljeefsete numbritega kuupäev "24. II 1918".

 (3) Riigivapi kõigi klasside teenetemärkide juurde kuuluvate siniste muareelintide värvitoon on rahvusvahelise PANTONEi värvitabeli alusel 285 C.

§ 23. Riigivapi teenetemärgi kett

 (1) Riigivapi teenetemärgi kett on eesti ornamentkaunistustega 30 mm laiune kuldkett. Keti nelja kaunistuse südamikku on paigutatud vääriskivid. Keti küljes ripub suur riigivapp läbimõõduga 69 mm.

 (2) Teenetemärgi keti juurde kuulub kaheksaharuline 87 mm läbimõõduga kuldtäht, mille keskel on suur riigivapp läbimõõduga 42 mm.

 (3) Teenetemärgi keti juurde kuulub I klassi suurpael.

§ 24. Riigivapi I klassi teenetemärk

 (1) Riigivapi I klassi teenetemärk koosneb suurpaelast ja selle juurde kuuluvast hõbetähest. Suurpael on 105 mm laiune sinine muareelint, mille põiksõlme küljes ripub kullatud suur riigivapp läbimõõduga 58 mm.

 (2) Hõbetäht on 87 mm läbimõõduga kaheksaharuline täht, mille keskel on kullatud suur riigivapp läbimõõduga 38 mm.

§ 25. Riigivapi II klassi teenetemärk

  Riigivapi II klassi teenetemärk koosneb 41 mm laiuse sinise muareelindi küljes rippuvast suurest riigivapist läbimõõduga 55 mm ja selle juurde kuuluvast samasugusest tähest nagu I klassi teenetemärgil.

§ 26. Riigivapi III klassi teenetemärk

  Riigivapi III klassi teenetemärk on samasugune nagu II klassi teenetemärk, kuid puudub täht.

§ 27. Riigivapi IV klassi teenetemärk

  Riigivapi IV klassi teenetemärk on 35 mm laiuse sinise muareelindi küljes rippuv suur riigivapp läbimõõduga 42 mm. Teenetemärgi lindile on paigutatud sinine rullmärk läbimõõduga 22 mm.

§ 28. Riigivapi V klassi teenetemärk

  Riigivapi V klassi teenetemärk on samasugune nagu IV klassi teenetemärk, kuid lindil puudub rullmärk.

2. peatükk VALGETÄHE TEENETEMÄRK 

§ 29. Valgetähe teenetemärgi klassid

 (1) Valgetähe teenetemärgil on seitse klassi:
 1) üks eriklass - Valgetähe teenetemärgi kett;
 2) viis põhiklassi - I, II, III, IV ja V klass;
 3) üks medaliklass.

 (2) Valgetähe kõigi klasside teenetemärkide ristid on ühesuguse kujunduse, kuid eri mõõtmetega.

 (3) Valgetähe kõigi klasside teenetemärkide juurde kuuluvate punaste muareelintide värvitoon on rahvusvahelise PANTONEi värvitabeli alusel 206 MC.

§ 30. Valgetähe teenetemärgi kett

 (1) Valgetähe teenetemärgi kett on eesti ornamentkaunistustega 30 mm laiune kullatud hõbekett, mille lukus on kullatud suur riigivapp läbimõõduga 38 mm. Keti külge on kinnitatud kuueharuline mõlemalt poolt valge emailiga kaetud kuldrist läbimõõduga 65 mm. Risti esimese poole südamikus on kuueharuline väike kuldtäht. Risti tagakülje südamikul on kuupäev "7. X 1936". Risti südamikust väljuvad harudevahelised kuldkaunistused.

 (2) Teenetemärgi keti juurde kuulub kuuekandiline 83 mm läbimõõduga kullatud hõbetäht, millele on kinnitatud kuueharuline valge emailiga kaetud rist. Risti südamikku on paigutatud kullatud suur riigivapp läbimõõduga 38 mm.

 (3) Teenetemärgi keti juurde kuulub I klassi suurpael.

§ 31. Valgetähe I klassi teenetemärk

 (1) Valgetähe I klassi teenetemärk koosneb suurpaelast ja selle juurde kuuluvast hõbetähest. Suurpael on 105 mm laiune punane muareelint, mille põiksõlme küljes ripub kuueharuline valge rist.

 (2) Hõbetäht on 83 mm läbimõõduga kuuekandiline täht, millele on kinnitatud kuueharuline valge emailiga kaetud rist. Risti südamikku on paigutatud kullatud suur riigivapp läbimõõduga 38 mm.

§ 32. Valgetähe II klassi teenetemärk

  Valgetähe II klassi teenetemärk koosneb 41 mm laiuse punase muareelindi küljes rippuvast samasugusest valgest ristist ning selle juurde kuuluvast samasugusest tähest nagu I klassi teenetemärgil.

§ 33. Valgetähe III klassi teenetemärk

  Valgetähe III klassi teenetemärk on samasugune nagu II klassi teenetemärk, kuid puudub täht.

§ 34. Valgetähe IV klassi teenetemärk

  Valgetähe IV klassi teenetemärk on 35 mm laiuse punase muareelindi küljes rippuv valge rist läbimõõduga 47 mm. Teenetemärgi lindile on paigutatud punane rullmärk läbimõõduga 22 mm.

§ 35. Valgetähe V klassi teenetemärk

  Valgetähe V klassi teenetemärk on samasugune nagu IV klassi teenetemärk, kuid lindil puudub rullmärk.

§ 36. Valgetähe teenetemärgi medal

 (1) Valgetähe teenetemärgi medal on ringikujuline, eesti ornamentkaunistusega väljatöötatud kannaga hõbemedal läbimõõduga 31 mm. Medali esiküljel on reljeefne emailitud valgetähe kujutis. Medali tagaküljel on reljeefsete numbritega kuupäev "7. X 1936".

 (2) Medali lint on 30 mm laiune punane muareelint.

3. peatükk KOTKARISTI TEENETEMÄRK 

§ 37. Kotkaristi teenetemärgi klassid

 (1) Kotkaristi teenetemärgil on kaheksa klassi:
 1) viis põhiklassi - I, II, III, IV ja V klass;
 2) kolm medaliklassi - kuld-, hõbe- ja raudrist.

 (2) Kotkaristi kõigi klasside teenetemärkide ristid on ühesuguse kujundusega.

 (3) Kotkaristi kõigi klasside teenetemärkide juurde kuuluvate oranžide muareelintide värvitoon on rahvusvahelise PANTONEi värvitabeli alusel 137 MC.

§ 38. Kotkaristi I klassi teenetemärk

 (1) Kotkaristi I klassi teenetemärk koosneb suurpaelast ja selle juurde kuuluvast hõbetähest. Suurpael on 105 mm laiune oranž muareelint 4 mm laiuse sinise triibuga ja 4 mm laiuse oranži kandiga.

 (2) Suurpael lõpeb põiksõlmega, mille küljes ripub neljaharuline mõlemalt küljelt emailitud ja 0,5 mm laiuse kuldraamiga ümbritsetud must malta rist läbimõõduga 58 mm. Risti iga haru välimises otsas asetseva täisnurkse sisselõike kaateti pikkus on 15 mm. Risti esiküljele on asetatud oksüdeeritud hõbedast lennuvalmis põhjakotkas, kelle vasaku jala küünte vahel on väike riigivapp kuldsel põhjal ja parema jala küünte vahel kaheteraline mõõk.Kotka tiibadevaheline laius on 23 mm, kotka pikkus pealaest sabasulgede otsteni on 19 mm, mõõga pikkus on 14,5 mm. Risti tagumisel küljel on must emailitud kuldäärega sõõr läbimõõduga 10 mm, mille keskel on ülalt alla asetatud kuupäev "24. II 1928"; risti harude tagumisel küljel on deviis PRO PATRIA.

 (3) Hõbetäht on 85 mm läbimõõduga reljeefne kaheksaharuline täht, mis koosneb 96 teemandikujulisest tsentrist väljapoole suurenevate kühmude reast ja mille keskel on V klassi rist.

§ 39. Kotkaristi II klassi teenetemärk

  Kotkaristi II klassi teenetemärk koosneb samasugusest ristist ja selle juurde kuuluvast samasugusest tähest, nagu on I klassi teenetemärgil, kuid rist ripub 40 mm laiuse oranži muareelindi küljes, mille keskel on 1 mm laiune sinine triip, äärtel 3 mm laiune sinine triip ja 1,5 mm laiune oranž kant.

§ 40. Kotkaristi III klassi teenetemärk

  Kotkaristi III klassi teenetemärk on samasugune nagu II klassi teenetemärk, kuid puudub täht.

§ 41. Kotkaristi IV klassi teenetemärk

 (1) Kotkaristi IV klassi teenetemärk koosneb samasugusest ristist nagu III klassi teenetemärgil, kuid risti läbimõõt on 50 mm ja iga ristiharu välisotsas asetseva täisnurkse sisselõike kaateti pikkus on 12,5 mm.

 (2) Teenetemärgi lint on 35 mm laiune ja 50 mm pikkune oranž muareelint, mille äärtel on 3 mm laiune sinine triip ja 1,5 mm laiune oranž kant. Lindi alumine osa on 18 mm ulatuses täisnurgakujuline.

 (3) Teenetemärgi lindile on paigutatud siniste triipudega oranž rullmärk läbimõõduga 22 mm.

§ 42. Kotkaristi V klassi teenetemärk

  Kotkaristi V klassi teenetemärk on samasugune nagu IV klassi teenetemärk, kuid lindil puudub rullmärk.

§ 43. Kotkaristi kuld-, hõbe- ja raudrist

 (1) Kotkaristi kuld-, hõbe- ja raudrist on kujult ja suuruselt samasugused nagu V klassi teenetemärgil, kuid need on metallist, ilma emailita.

 (2) Kotkaristi kuld-, hõbe- ja raudristi lint on 35 mm laiune oranž muareelint, mille keskel on 1 mm laiused sinised triibud:
 1) kuldristil on kolm triipu vahedega 2,5 mm;
 2) hõberistil on kaks triipu vahega 6 mm;
 3) raudristil on üks triip.

§ 44. Kotkaristi sõjalised teenetemärgid

 (1) Kotkaristi teenetemärk on sõjaline, kui talle on lisatud kaks ristuvat mõõka:
 1) ristil on ristuvad mõõgad kinnitatud mõõkade käepidemete kohalt liikuvalt ülemiste ristiharude tippude külge. Mõõkade pikkus koos käepidemega on I, II ja III klassi teenetemärgil 35 mm; IV ja V klassi teenetemärgil ning kuld-, hõbe- ja raudristil 33 mm;
 2) tähel on ristuvad mõõgad kinnitatud tähe põikharude peale, vertikaal- ja horisontaalharud jäävad katmata. Mõõkade käepidemed asetsevad allpool. Mõõkade pikkus on 85 mm.

 (2) Kotkaristi põhiklasside teenetemärkidel ja kuldristil on kuldmõõgad, Kotkaristi hõbe- ja raudristil aga ristiga samast metallist mõõgad.

4. peatükk EESTI PUNASE RISTI TEENETEMÄRK 

§ 45. Eesti Punase Risti teenetemärgi klassid

 (1) Eesti Punase Risti teenetemärgil on kuus klassi:
 1) viis põhiklassi - I, II, III, IV ja V klass;
 2) üks medaliklass.

 (2) Eesti Punase Risti kõigi põhiklasside teenetemärkide ristid on ühesuguse kujundusega.

 (3) Eesti Punase Risti kõigi klasside teenetemärkide juurde kuuluvate muareelintide sinine värvitoon on rahvusvahelise PANTONEi värvitabeli alusel 297 MC.

§ 46. Eesti Punase Risti I klassi teenetemärk

 (1) Eesti Punase Risti I klassi teenetemärk koosneb suurpaelast ja selle juurde kuuluvast hõbetähest. Suurpael on 110 mm laiune muareelint, mille keskel on 59 mm laiune sinine triip. Mõlemal pool seda triipu järgnevad 6 mm laiune must triip, 7 mm laiune valge triip, 2 mm laiune must triip ja 10,5 mm laiune sinine triip äärtel. Suurpael lõpeb põiksõlmega, mille küljes ripub II klassi rist.

 (2) Hõbetäht on 86 mm läbimõõduga kaheksaharuline täht läikivate kolmeharuliselt lõppevate kiirtega, mille peal asetsevad tsentrist väljapoole suurenevad ümmargused kühmukesed. Iga kiirtepaari vahel on kuus tuhmist hõbedast püramiiditaolistest tsentrist väljapoole suurenevatest kühmudest koosnevat rida, mis lõpevad ümmarguse munakesega. Tähe peal asetseb 41 mm pikkuste ja 9,5 mm laiuste harudega punane emailitud rist, mis on ümbritsetud 1,5 mm laiusesse kullatud raami paigutatud 2 mm laiuse valge emailitud triibuga. Ristil on Eesti riigivärvidesse paigutatud stiliseeritud 24,5 mm suuruses kaheksanurgas kolm sinist lõvi kuldsel põhjal.

§ 47. Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk

 (1) Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk koosneb emailitud ühepikkuste harudega punasest ristist ja selle juurde kuuluvast samasugusest tähest nagu I klassi teenetemärgil.

 (2) Risti pikkus on 41 mm ja harude laius 9,5 mm. Risti ümbritseb valge 2 mm laiune emailitud raam 1,5 mm laiuste kullatud äärtega. Risti nurkades on neli kullatud üheksaharulist kiirtekimpu. Risti esiküljel on 24,5 mm suurune Eesti riigivärvidele paigutatud stiliseeritud kaheksanurk, mille keskel punasel emailpõhjal on kullatud täht "E". Risti tagaküljel on kuldäärtega punane emailitud sõõr läbimõõduga 22 mm, millel on kiri INTER ARMA CARITAS, ja sõõri keskel aastaarv "1919". Risti ülemine haru lõpeb 19 mm kõrguse tuletorni kujutisega. Tuletorn on kaetud valge emailiga, seisab kullatud ja ornamendiga ilustatud alusel ning selle ülemisest otsast hargneb kummalegi poole viis kullatud kiirt.

 (3) Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi lint on 40 mm lai ja selle keskel on pikuti 21 mm laiune sinine triip. Mõlemal pool seda triipu järgnevad 2 mm laiune must triip, 2,5 mm laiune valge triip, 1 mm laiune must triip ja 4 mm laiune sinine triip äärtel.

§ 48. Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk

  Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk on samasugune nagu II klassi teenetemärk, kuid puudub täht.

§ 49. Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk

 (1) Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk koosneb samasugusest ristist nagu II klassi teenetemärgil, kuid risti pikkus on 38 mm.

 (2) Teenetemärgi lint on 36 mm laiune muareelint, mille keskel on 19 mm laiune sinine triip. Mõlemal pool seda triipu järgnevad 2 mm laiune must triip, 2,5 mm laiune valge triip, 0,5 mm laiune must triip ja 3,5 mm laiune sinine triip äärtel.

 (3) Teenetemärgi lindile on paigutatud rullmärk läbimõõduga 22 mm.

§ 50. Eesti Punase Risti V klassi teenetemärk

  Eesti Punase Risti V klassi teenetemärk on samasugune nagu IV klassi teenetemärk, kuid lindil puudub rullmärk.

§ 51. Eesti Punase Risti medal

 (1) Eesti Punase Risti medal on ringikujuline hõbemedal läbimõõduga 29 mm. Medali esiküljel on 13,5 mm suurune ühepikkuste, 3 mm harudega reljeefne emailitud punase risti kujutis. Medali tagaküljel on reljeefne kiri EESTI PUNANE RIST.

 (2) Medali lint on samasugune nagu V klassi teenetemärgil.

5. peatükk MAARJAMAA RISTI TEENETEMÄRK 

§ 52. Maarjamaa Risti teenetemärgi klassid

 (1) Maarjamaa Risti teenetemärgil on kuus klassi:
 1) üks eriklass - Maarjamaa Risti teenetemärgi kett;
 2) viis põhiklassi - I, II, III, IV ja V klass.

 (2) Maarjamaa Risti kõigi klasside teenetemärkide ristid koos kilbiga on ühesuguse kujundusega ja ühesuurused.

 (3) Maarjamaa Risti kõigi klasside teenetemärkide juurde kuuluvate siniste muareelintide värvitoon on rahvusvahelise PANTONEi värvitabeli alusel 300 C.

§ 53. Maarjamaa Risti teenetemärgi kett

 (1) Maarjamaa Risti teenetemärgi kett on 22 mm laiune hõbekett, mis koosneb kaheteistkümnest Maarja monogrammist, kuuest kullatud põhjaga gooti kilbist, millel on kolm emailitud sinist lõvi, ja kuuest Maarjamaa Ristist läbimõõduga 22 mm. Keti ühe kilbi külge on kinnitatud Maarjamaa Rist.

 (2) Maarjamaa Rist on hõbedast, mõlemalt poolt valge emailiga kaetud 48 mm läbimõõduga mantova rist, mille harud on mõlemalt poolt ääristatud siniste ja mustade 2 mm laiuste emailitud triipudega. Risti tagaküljel on kiri PRO TERRA MARIANA. Risti harude vahel paiknevad oksüdeeritud hõbedast Maarja monogrammid.

 (3) Teenetemärgi keti juurde kuulub kaheksaharuline 80 mm läbimõõduga hõbetäht. Sellele on kinnitatud 48 mm läbimõõduga Maarjamaa Rist, mille keskele on paigutatud kolme sinise lõviga kuldne gooti kilp läbimõõduga 16 mm.

 (4) Teenetemärgi keti juurde kuulub I klassi teenetemärgi suurpael.

§ 54. Maarjamaa Risti I klassi teenetemärk

 (1) Maarjamaa Risti I klassi teenetemärk koosneb suurpaelast ja selle juurde kuuluvast hõbetähest. Suurpael on 105 mm laiune sinine muareelint. Selle põiksõlme küljes ripub kolme sinise lõviga kuldne gooti kilp, millele kinnitub Maarjamaa Rist.

 (2) Hõbetäht on samasugune nagu Maarjamaa Risti teenetemärgi keti juurde kuuluv hõbetäht.

§ 55. Maarjamaa Risti II klassi teenetemärk

  Maarjamaa Risti II klassi teenetemärk koosneb 40 mm laiuse sinise muareelindi külge kinnitatud kolme sinise lõviga kuldsest gooti kilbist, millele kinnitub Maarjamaa Rist, ning selle juurde kuuluvast samasugusest tähest nagu I klassi teenetemärgil.

§ 56. Maarjamaa Risti III klassi teenetemärk

  Maarjamaa Risti III klassi teenetemärk on samasugune nagu II klassi teenetemärk, kuid puudub täht.

§ 57. Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärk

  Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärk on 35 mm laiuse sinise muareelindi külge kinnitatud kolme sinise lõviga kuldne gooti kilp, millele kinnitub Maarjamaa Rist. Teenetemärgi lindile on paigutatud sinine rullmärk läbimõõduga 22 mm.

§ 58. Maarjamaa Risti V klassi teenetemärk

  Maarjamaa Risti V klassi teenetemärk on samasugune nagu IV klassi teenetemärk, kuid lindil puudub rullmärk.

6. peatükk TEENETEMÄRGI ROSETTMÄRK, MINIATUUR JA LINDILÕIGE 

§ 59. Teenetemärgi rosettmärk

 (1) Teenetemärgi rosettmärk on teenetemärgi lindi värvitoonis 8 mm läbimõõduga rosett, mis on paigutatud:
 1) I klassi puhul kuldsele alusele;
 2) II klassi puhul alusele, mille parem pool on kuldne ja vasak hõbedane;
 3) III klassi puhul hõbedasele alusele.

 (2) Roseti aluse kõrgus on 6 mm ja laius 14 mm.

 (3) IV klassi teenetemärgi rosettmärk on rosett ilma aluseta.

 (4) V klassi teenetemärgi või medaliklassi tunnuseks on 3 mm kõrgune teenetemärgi lindi riba.

§ 60. Teenetemärgi miniatuur

 (1) Teenetemärgi miniatuur on tema V klassi teenetemärgi täpne vähendatud koopia märgi läbimõõduga 17 mm ja lindi laiusega 15 mm. Miniatuuri kõrgus koos lindiga on 50 mm.

 (2) Teenetemärgi medaliklassi miniatuur on tema täpne vähendatud koopia põhiklassi miniatuuri mõõtudes.

 (3) Teenetemärgi miniatuuri lindi alaservast 10 mm kõrgemale kinnitatakse teenetemärgi klassi tunnusena vastava klassi rosettmärk.

§ 61. Teenetemärgi lindilõige

  Teenetemärgi lindilõige on vastava teenetemärgi lindiga kaetud 10 mm kõrgune ja 35 mm laiune alus, millele on kinnitatud teenetemärgi klassi tähistav rosettmärk.

  [61. peatükk jõustub 1. 09. 2002 - RT I 2002, 63, 387 ]

61. peatükk VASTUTUS 

§ 611. Ebaseaduslik tegevus Eesti riiklike teenetemärkide suhtes

 (1) Eesti riikliku teenetemärgi kandmise või muu kasutamise eest isiku poolt, kellel puudub selleks seaduslik alus, samuti Eestis riikliku kehtiva teenetemärgi ostmise, müümise, vahetamise või muu tasulise üleandmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteole kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

 (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on politseiprefektuur.

V. osa  

RAKENDUSSÄTTED

§ 62. Varem antud au- ja teenetemärkide kehtivus

  Enne käesoleva seaduse jõustumist antud Riigivapi, Valgetähe, Kotkaristi ja Eesti Punase Risti teenetemärgid ning Vabadusristid ja Maarjamaa Ristid loetakse kehtivaks.

§ 63. Välismaalane

  Välismaalane käesoleva seaduse mõttes on nii välisriigi kodanik kui ka kodakondsuseta isik.

§ 64-66. [Käesolevast tekstist välja jäetud]