HALDUSÕIGUSSümbolid, riiklikud autasud, pühad ja tähtpäevad

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Riigivapi seadus (lühend - RVaS)

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2005
Avaldamismärge:

Riigivapi seadus

Vastu võetud 13.06.2001
RT I 2001, 65, 376
jõustumine 01.01.2002

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
27.03.2002RT I 2002, 34, 20629.04.2002
19.06.2002RT I 2002, 63, 38701.09.2002

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  Käesoleva seadusega kehtestatakse Eesti Vabariigi riigivapi heraldiline kirjeldus ja kuju ning riigivapi kasutamise tingimused ja kord.

§ 2.  Riigivapi tähendus

  (1) Riigivapp on riigi sümbol.

  (2) Riigivapi kasutamise õigus on riigiasutustel ning riigivõimu teostavatel organitel ja isikutel.

§ 3.  Riigivapi heraldiline kirjeldus

  (1) Riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp.

  (2) Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat otsavaatavat lõvi. Külgedelt ja alt ümbritsevad kilpi kaks kilbi allosas ristuvat kuldset tammeoksa.

  (3) Väike riigivapp on käesoleva paragrahvi lõikes 2 kirjeldatud vapp ilma tammeoksteta.

§ 4.  Riigivapi etalonkujutised

  Riigivapi etalonkujutised on kehtestatud Eesti Vabariigi seaduses «Eesti Vabariigi riigilipu ja riigivapi etalonkujutiste kinnitamise kohta» (RT 1992, 43, 566).

§ 5.  Riigivapi kasutamise viisid

  (1) Riigivappi kasutatakse käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel:
  1) kujunduselemendina;
  2) turvaelemendina;
  3) pitseri elemendina.

  (2) Riigivappi võib kasutada käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud värvilise või mustvalge kujutisena. Musta võib asendada ka muu värv. Kujutise valmistamise materjalist sõltuvalt võib riigivapp olla ka ühevärviline ja reljeefne.

§ 6.  Suure riigivapi kasutamine

  (1) Suurt riigivappi kasutatakse kujundus- või turvaelemendina:
  1) seadustel, Riigikogu otsustel, avaldustel, deklaratsioonidel ja pöördumistel, Vabariigi Presidendi seadlustel, otsustel ja käskkirjadel ning tema antavatel teistel dokumentidel ja seda võib kasutada Vabariigi Presidendi poolt väljaantavatel muudel trükistel;
  2) Riigikohtu lahenditel;
  3) välislepingutega ühinemise ja nende denonsseerimise kirjadel, välislepingute ratifitseerimise kirjadel ja välislepingute kaantel;
  4) Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute välissuhtluses kasutatavatel dokumentidel ja kutsetel;
  5) seadusega või seaduse alusel Vabariigi Valitsuse määratud juhtudel antavatel isikut ja kodakondsust, perekonnaseisu, haridust, ametit ja elukutset tõendavatel dokumentidel;
  6) väärtpaberitel, postimaksevahenditel ja rahamärkidel.

  (2) Suurt riigivappi kasutatakse kujunduselemendina:
  1) Vabariigi Presidendi residentsil, esindusruumides ja liiklusvahendil;
  2) Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse alalise asukoha hoonetel ning nende asutuste istungisaalides, esindusruumides ja trükistel;
  3) Eesti Vabariigi suursaatkondade, alaliste esinduste, konsulaatide ja aukonsulaatide asukohta tähistavatel siltidel;
  4) Riigikohtu ja kohtute hoonetel, siltidel ja kohtusaalides;
  5) perekonnaseisuasutuste saalides;
  6) Vabariigi Presidendi lipul ja vimplil;
  7) ajalooliste kahepoolsete väeosalippude riigilipu värvidega küljel;
  8) kaitseväelaste vormiriietusel ning ametnike ameti- ja vormiriietusel Vabariigi Valitsuse sätestatud juhtudel;
  9) kohtunike ja prokuröride ametiriietusel;
  10) Riigi Teataja esimese, teise ja kolmanda osa ning Riigi Teataja Lisa esimesel leheküljel;
  11) riiklikel autasudel ja nende tunnistustel seadusega või seaduse alusel kehtestatud juhtudel;
  12) Eesti riigipiiri tähistavatel põhipiirimärkidel.

  (3) Suurt riigivappi kasutatakse pitseri elemendina:
  1) riigipitseris;
  2) Vabariigi Presidendi pitseris.
[RT I 2002, 34, 206 - jõust. 29.04.2002]

§ 7.  Väikese riigivapi kasutamine

  (1) Väikest riigivappi kasutatakse kujundus- või turvaelemendina Riigikogu, peaministri, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu, kohtute, õiguskantsleri, Riigikogu Kantselei, Riigikantselei, Riigikontrolli, Vabariigi Presidendi Kantselei, Eesti Panga, kaitseväe juhataja või ülemjuhataja, ministeeriumide ja muude riigiasutuste või riigivõimu teostavate organite ja isikute väljaantavatel dokumentidel ning seda võib kasutada nende trükistel.

  (2) Väikest riigivappi kasutatakse kujunduselemendina:
  1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud riigiasutuste, riigivõimu teostavate organite ja isikute alalise asukoha hoonetel, siltidel ja embleemidel ning seda võib kasutada muudel esemetel;
  2) Eesti mereväe lipul;
  3) Eesti rahvusvõistkonna riietusel;
  4) väärtpaberitel, postimaksevahenditel ja rahamärkidel;
  5) riiklikel autasudel ja nende tunnistustel seadusega või seaduse alusel kehtestatud juhtudel.

  (3) Väikest riigivappi kasutatakse pitseri elemendina:
  1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud riigiasutuste, riigivõimu teostavate organite ja isikute pitseril;
  2) kohaliku omavalitsuse riigivapiga pitseril.

§ 8.  Riigivapi vääritul moel kasutamise keeld

  Riigivappi ei tohi kasutada vääritul moel.

§ 9.  Riigivapi kauba- või teenindusmärgina registreerimise ja kasutamise keeld

  (1) Kauba- ega teenindusmärgina ei registreerita tähist, mis sisaldab riigivappi.

  (2) Riigivappi sisaldavat tähist ei tohi kasutada kauba- või teenindusmärgina.

§ 10.  Riigipitser

  (1) Riigipitser on sõõrikujuline. Sõõri läbimõõt on 70 millimeetrit ja selle keskel on suur riigivapp. Sõõri ülemisel äärel on sõnad «Eesti Vabariik».

  (2) Riigipitserit kasutatakse:
  1) erakorralise ja täievolilise suursaadiku ametisse nimetamise volikirjal või tagasikutsumise kirjal ning nende ümbrikutel;
  2) konventsiooni ja välislepingu ratifitseerimise või denonsseerimise kirjal.

§ 11.  Riigipitsati hoidmine

  Riigipitsat on hoiul riigisekretäri juures. Riigipitsati kasutamine protokollitakse.

§ 12.  Vabariigi Presidendi pitser

  Vabariigi Presidendi pitser on sõõrikujuline. Sõõri läbimõõt on 50 millimeetrit ja selle keskel on suur riigivapp. Sõõri ülemisel äärel on sõnad «Vabariigi President».

§ 13.  Vabariigi Presidendi pitsati hoidmine

  Vabariigi Presidendi pitsat on hoiul Vabariigi Presidendi juures. Vabariigi Presidendi pitsati kasutamine protokollitakse.

§ 14.  Muude riigiasutuste, riigivõimu teostavate organite ja isikute pitserid

  (1) Riigiasutuste, riigivõimu teostavate organite ja isikute pitserid on sõõrikujulised.

  (2) Riigikogu, peaministri, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu, õiguskantsleri, Riigikogu Kantselei, Riigikantselei, Riigikontrolli, Vabariigi Presidendi Kantselei, Eesti Panga, kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ja ministeeriumide pitseri sõõri läbimõõt on 50 millimeetrit ja selle keskel on väike riigivapp. Sõõri ülemisel äärel on vastava riigiasutuse, riigivõimu teostava organi või isiku nimetus ning tunnus, mis võimaldab seda eristada kehtetuks tunnistatud või tulevikus registreeritavatest sama tekstiga pitseritest.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata riigiasutuste, riigivõimu teostavate organite või isikute pitseri sõõri läbimõõt on 35 millimeetrit ja selle keskel on väike riigivapp. Sõõri ülemisel äärel on vastava riigiasutuse, riigivõimu teostava organi või isiku nimetus ning tunnus, mis võimaldab seda eristada kehtetuks tunnistatud või tulevikus registreeritavatest sama tekstiga pitseritest.

§ 15.  Riigivapiga pitsati kasutamine kohaliku omavalitsuse ning juriidilise ja füüsilise isiku poolt

  Kohaliku omavalitsuse organ ning juriidiline isik ja füüsiline isik võivad kasutada väikese riigivapiga pitsatit üksnes neile seadusega või seaduse alusel pandud riiklikku ülesannet täites.

§ 16.  Riigivapiga pitsati valdamine

  (1) Riigiasutusel võib olla üks oma nimetuse ja riigivapiga pitsat.

  (2) Kui asutuse tööst lähtuvalt on mitmel ametiisikul vaja kasutada asutuse nimetuse ja riigivapiga pitsatit ning selline õigus on sätestatud asutuse põhimääruses või asjaajamiskorras, võib asutusel olla rohkem kui üks asutuse nimetuse ja riigivapiga pitsat.

  (3) Riigiasutuse allüksusel või ametiisikul võib olla asutuse nimetuse ja allüksuse või ametniku nimega riigivapiga pitsat juhul, kui riigiasutuse allüksus või ametiisik täidab talle seadusega või seaduse alusel Vabariigi Valitsuse või ministri määrusega pandud haldusülesandeid.

§ 17.  Riigivapiga pitseri keel

  (1) Riigivapiga pitseri tekst on eesti keeles.

  (2) Välissuhtlusega seotud riigiasutuse või -organi pitser võib olla eesti- ja võõrkeelse tekstiga.

§ 18.  Riigivapiga pitsatite ning dokumendiplankide registreerimine

  (1) Enne riigivapiga pitsati kasutuselevõttu registreeritakse see Riigikantseleis.

  (2) Riigivapiga pitsati registreerimise taotlus vaadatakse läbi Riigikantseleisse saabumisest alates kümne tööpäeva jooksul.

  (3) Riigivapiga pitsati registreerimisest keeldutakse:
  1) kui taotlejal ei ole käesoleva seaduse alusel õigust omada riigivapiga pitsatit;
  2) kui pitsat ei ole käesoleva seaduse ja Eesti Vabariigi seaduse «Eesti Vabariigi riigilipu ja riigivapi etalonkujutiste kinnitamise kohta» nõuete kohane.

  (4) Riigiasutused ja riigivapiga pitsati kasutamisõigust omavad isikud esitavad riigivapiga ja teiste riiklikult tähtsate turvaelementidega dokumentide ning riigivapiga pitserite näidised registreerimiseks vastavas riiklikus registris.

§ 19.  Riigivapiga pitsatite kehtetuks tunnistamine

  (1) Riigivapiga pitsat tunnistatakse pitsati seadusliku valdaja poolt kehtetuks, kui:
  1) pitseri tekstis sisalduvad andmed on aegunud;
  2) pitsat ei ole seadusliku valdaja valduses ja on oht, et ametiisiku, asutuse või organi pitsatit võidakse kasutada õigusvastaselt, tekitades sellega kahju riigile ja isikute õigustele;
  3) asutuse või isiku tegevus lõpetatakse.

  (2) Riigivapiga pitsati kasutamise lõpetamisest teatatakse Riigikantseleile, kes teeb kolme tööpäeva jooksul registrisse vastava kande.

§ 20.  Riigivapiga pitsatite korduvkasutuse keeld

  Riigivapiga pitsatit, mille pitser ei erine kehtetuks tunnistatud pitsati pitserist, kasutusele ei võeta.

§ 21.  Riigivapiga pitsatite ning dokumendiplankide hoidmine ja hävitamine

  (1) Riigivapiga pitsateid hoitakse lukustatud tulekindlas hoiuruumis (tulekindlas kapis) ning nende hoidmise eest vastutab asutuse või organi juht ja tema määratud asutuse töötaja või isik, kelle kohta on käesoleva seaduse § 18 lõikes 4 sätestatud riiklikku registrisse kantud vastavad andmed.

  (2) Riigivapi ja turvaelementidega dokumendiplanke hoitakse nii, et oleks välistatud nende hävimine ja sattumine asutuseväliste isikute kätte ning nende üle peetakse arvestust. Riigivapiga dokumendiplankide hoidmise täpsem kord sätestatakse asutuse asjaajamiskorras.

  (3) Riigiasutuse, riigivõimu teostava organi või isiku tegevuse lõpetamisel annab lõpetamist korraldav organ riigivapiga pitsati ja dokumendiplangid arhiivi või korraldab nende hävitamise.

  (4) Rikutud ja kehtetute riigivapiga pitsatite ning dokumendiplankide hävitamise viisi määrab riigiasutuse juht. Hävitamise kohta koostatakse akt.

  [Paragrahv 22 sõnastus kuni 31. 08. 2002]

§ 22.  Juriidilise isiku haldusvastutus

  (1) Riigivapi kasutamise korra rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni 10 000 krooni.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud haldusõiguserikkumise protokolli koostamise ja asja arutamise õigus on politseiametnikul.

  (3) Haldusõiguserikkumise protokollis näidatakse:
  1) protokolli koostamise aeg ja koht;
  2) asutuse nimetus ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse;
  3) protokolli koostanud isiku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus;
  4) juriidilisest isikust haldusõiguserikkuja nimi, registrikood, asukoha aadress, telefoni- ja faksinumber ning e-posti aadress;
  5) juriidilise isiku esindaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht, aadress, telefoni- ja faksinumber ning e-posti aadress;
  6) haldusõiguserikkumise aeg ja koht ning õiguserikkumise kirjeldus;
  7) viide seaduse või muu õigusakti sättele, mida rikuti;
  8) haldusõiguserikkuja esindaja seletus;
  9) tunnistajate seletused ja muud tõendid;
  10) märge selle kohta, et haldusõiguserikkujale on selgitatud õigust kasutada õigusabi;
  11) muud andmed, mis on vajalikud haldusõiguserikkumise asja arutamiseks.

  (4) Protokollile kirjutavad alla selle koostanud ametiisik ja haldusõiguserikkuja esindaja.

  (5) Kui haldusõiguserikkuja esindaja keeldub protokollile allakirjutamisest, teeb protokolli koostaja selle kohta protokolli kande. Protokollile lisatakse haldusõiguserikkuja esindaja kirjalikud märkused protokolli kohta ning protokollile allakirjutamisest keeldumise motiivid.

  (6) Haldusõiguserikkumise protokolli ärakiri antakse pärast sellele allakirjutamist haldusõiguserikkuja esindajale.

  (7) Menetlus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud haldusõiguserikkumise asjas, kaasa arvatud karistuse määramine ja vaidlustamine ning jõustunud halduskaristuse otsuse täitmine, toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496; 45, õiend; 58, 608; 60, 616; 87, 792; 92, 825; 95, 843; 2000, 10, 58; 25, 141; 28, 167; 29, 169; 40, 247; 49, 301 ja 305; 51, 321; 54, 346, 348 ja 351; 55, 361; 58, 376; 84, 533; 86, 544 ja 548; 89, 578; 95, 609 ja 613; 2001, 3, 5; 17, 76; 18, 87; 21, 115 ja 116; 31, 174; 42, 236) ja täitemenetluse seadustikus (RT I 1993, 49, 693; 2001, 29, 156; 43, 238) sätestatud korras.

  [Paragrahv 22 sõnastus alates 1. 09. 2002]

§ 22.  Riigivapi kasutamise korra rikkumine

  (1) Riigivapi kasutamise korra rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 krooni.

  (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

  (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on politseiprefektuur.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 23.  Üleminekusätted

  (1) Kasutusel olevad töötõendid võivad sisaldada kujundus- või turvaelemendina suurt riigivappi neile märgitud kasutusaja lõpuni.

  (2) Andmed olemasolevate riigivapiga pitsatite kohta kantakse riiklikku registrisse 2003. aasta 1. jaanuariks.

  (3) Pärast 2003. aasta 1. jaanuari on registrisse kandmata riigivapiga pitsatite kasutamine keelatud.

§ 24-25.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 26.  Seaduse rakendamine

  Vabariigi Valitsusel ja ministritel tuleb oma kehtivad õigusaktid viia käesoleva seadusega kooskõlla seaduse jõustumise tähtajaks.

§ 27.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json