Teksti suurus:

Rahapesu tõkestamise seadus

Rahapesu tõkestamise seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2003
Avaldamismärge:

Rahapesu tõkestamise seadus

Vastu võetud 25.11.1998
RT I 1998, 110, 1811
jõustumine 01.07.1999

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
18.10.2000RT I 2000, 84, 53317.11.2000
14.11.2001RT I 2001, 93, 56501.02.2002
05.06.2002RT I 2002, 53, 33601.07.2002
19.06.2002RT I 2002, 63, 38701.09.2002

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse reguleerimisala

  Rahapesu tõkestamise seadus reguleerib krediidi- ja finantseerimisasutuste ning teiste käesolevas seaduses sätestatud ettevõtjate, samuti rahapesu andmebüroo tegevust rahapesu tõkestamisel.

§ 2. Rahapesu

  Rahapesu on kriminaalkorras karistatava teo otsese tulemusena saadud vara muundamine, üleandmine või varaga õigustoimingute sooritamine, mille eesmärgiks või tagajärjeks on selle vara tegeliku omaniku ning ebaseadusliku päritolu varjamine.

§ 3. Krediidiasutus

  Krediidiasutus käesoleva seaduse mõistes on krediidiasutus krediidiasutuste seaduse (RT I 1995, 4, 36; 1998, 59, 941) tähenduses ning Eestis äriregistrisse kantud välisriigi krediidiasutuse filiaal.

§ 4. Finantseerimisasutus

 (1) Finantseerimisasutus käesoleva seaduse mõistes on finantseerimisasutus krediidiasutuse seaduse tähenduses ning Eestis äriregistrisse kantud välisriigi finantseerimisasutuse filiaal.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud finantseerimisasutus on käesoleva seaduse mõistes ka:
 1) kindlustusandja, kindlustusagent, kindlustusmaakler kindlustusseaduse (RT 1992, 48, 601; RT I 1995, 26-28, 355; 1996, 23, 455; 40, 773; 1998, 61, 979 tähenduses;
 2) investeerimisfond investeerimisfondide seaduse (RT I 1997, 34, 535; 1998, 61, 979) tähenduses;
 3) väärtpaberituru kutseline osaline väärtpaberituru seaduse (RT I 1993, 35, 543; 1995, 22, 328; 1996, 26, 528; 1997, 34, 535; 1998, 61, 979) tähenduses.

§ 5. Muu ettevõtja, keda võidakse kasutada rahapesu teostamisel

 (1) Ettevõtja, kes ei ole käesoleva seaduse mõistes krediidi- või finantseerimisasutus, kuid keda võidakse kasutada rahapesu teostamisel, on:
 1) ettevõtja, kelle peamiseks või püsivaks tegevuseks on tehingud kinnisvaraga või hasartmängude või loteriide korraldamine, samuti ettevõtja, kes on nendel tegevusaladel vahendajaks;
 2) muu ettevõtja, kes sooritab või vahendab tehinguid vähemalt käesoleva seaduse § 7 lõikes 3 nimetatud väärtuses.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettevõtjale laienevad käesoleva seaduse sätted, mis reguleerivad otseselt nimetatud ettevõtja tegevust.

2. peatükk ISIKUSAMASUSE TUVASTAMINE 

§ 6. Üldine isikusamasuse tuvastamise kohustus

 (1) Krediidi- ja finantseerimisasutus on kohustatud tuvastama isikusamasuse kõigil isikutel või nende esindajatel, kes sooritavad sularahata tehingu üle 200 000 krooni või sularahatehingu üle 100 000 krooni.

 (2) Krediidi- ja finantseerimisasutus on kohustatud tuvastama ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirmääradest väiksema tehingu sooritaja isikusamasuse, kui:
 1) tehing on ilmselt seotud teise tehinguga või teiste tehingutega selliselt, et nende tehingute summa ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud määra. Kui ilmset seost omavate tehingute sooritamise ajal ei ole nende tehingute üldsumma teada, tuleb isikusamasus tuvastada siis, kui saab teatavaks, et vastav tehingute summa ületab nimetatud määra;
 2) krediidi- või finantseerimisasutusel tekib kahtlus, et tehingu objektiks olev raha on omandatud kuritegelikul teel.

 (3) Krediidi- ja finantseerimisasutus on kohustatud tuvastama isikusamasuse kõigil isikutel, kellele avatakse konto, samuti nende esindajatel.

 (4) Krediidi- ja finantseerimisasutus on kohustatud konto pidama kontoomaniku nimel.

§ 7. Isikusamasuse tuvastamise erisused

 (1) Paragrahvis 6 sätestatud kohustus loetakse täidetuks, kui krediidi- või finantseerimisasutus on isikuga varem tehinguid sooritades tema isikusamasuse tuvastanud.

 (2) Paragrahvi 6 lõiget 1 ei kohaldata Eesti krediidiasutuste omavaheliste õigustoimingute puhul.

 (3) Paragrahvi 5 lõikes 1 nimetatud ettevõtja on kohustatud tuvastama §-s 9 nimetatud dokumentide alusel isikusamasuse kõigil isikutel, kellega ta tehingu või omavahel ilmselgelt seoses olevate tehingute sooritamisel kokku võtab vastu, vahendab või maksab välja sularaha üle 100 000 krooni, sularahata arveldamise korral üle 200 000 krooni või tehingu või omavahel ilmselgelt seoses olevate tehingute eest nii sularahas kui sularahata arveldamise korral sularahas ja sularahata maksetena kokku üle 200 000 krooni.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõiget 3 ei kohaldata sularaha ja väärtpaberite transportimisel.

§ 8. Isikusamasuse tuvastamise erisused kindlustuslepingute sõlmimisel

 (1) Kindlustusandja, kindlustusagent või kindlustusmaakler on kohustatud tuvastama isikusamasuse isikutel, kes tasuvad sõlmitud kindlustuslepingute eest sularahas:
 1) aasta jooksul järgpreemiatena ühe lepingu eest üle 14 000 krooni;
 2) ühekordse preemiamaksmisega lepingu eest üle 35 000 krooni;
 3) kindlustuspreemia ettemaksena üle 35 000 krooni.

 (2) Kindlustusandja, kindlustusagent või kindlustusmaakler on kohustatud tuvastama isikusamasuse isikul, kellele tehakse kindlustuslepingu alusel väljamakse (tagasiost, kindlustussumma) üle 14 000 krooni. Isikusamasuse tuvastamine on kohustuslik ka juhul, kui väljamakse tehakse ositi kogusummas üle 14 000 krooni.

§ 9. Isikusamasuse tuvastamise aluseks olevad dokumendid

 (1) Isikusamasuse tuvastamiseks esitab füüsiline isik või juriidilise isiku esindaja isikut tõendavate dokumentide seaduse (RT I 1999, 25, 365; 2000, 25, 148; 26, 150; 40, 254) § 2 lõikes 2 nimetatud dokumendi, Eesti Vabariigis väljaantud kehtiva juhiloa või välisriigis väljaantud kehtiva reisidokumendi. Isikusamasuse tuvastamiseks esitatud isikut tõendava dokumendi isikuandmete või kannetega lehekülgedest tehakse säilitamiseks koopia.

 (2) Isikusamasuse tuvastamiseks esitab Eestis registreeritud juriidiline isik või Eestis registreeritud välisriigi äriühingu filiaal vastava registri registrikaardi väljavõtte ning välismaa juriidiline isik vastava registri väljavõtte või registreerimistunnistuse ärakirja. Isikusamasuse tuvastamiseks esitatud dokumendis peab sisalduma:
 1) juriidilise isiku nimi, tegevusala, asukoht ja aadress;
 2) registreerimise number;
 3) juhataja või juhatuse liikmete nimed, elukohad, isikukoodid (juhul kui need on olemas) ning nende volitused juriidilise isiku esindamisel.

 (3) Välismaa juriidilise isiku esindaja on konto kasutamiseks kohustatud esitama volitust sisaldava notariaalselt tõestatud või kinnitatud dokumendi.

 (4) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid või dokumenti pole võimalik saada, kasutatakse isikusamasuse tuvastamiseks teisi notariaalselt tõestatud või notariaalselt või ametlikult kinnitatud dokumente ning krediidi- või finantseerimisasutus või § 5 lõikes 1 nimetatud ettevõtja teostab tehingu ainult siis, kui ei ole põhjust kahelda teise poole isikus.

§ 10. Tegeliku isiku tuvastamine

 (1) Kui isiku tuvastamisel tekib põhjendatud kahtlus, et ta ei tegutse enda nimel või arvel, peab krediidi- ja finantseerimisasutus ning § 5 lõikes 1 nimetatud ettevõtja tuvastama selle isiku, kelle nimel või arvel ta tegutseb.

 (2) Kui isikut, kelle nimel või arvel teine isik tegutseb, ei ole võimalik tuvastada, on krediidi- ja finantseerimisasutusel ning § 5 lõikes 1 nimetatud ettevõtjal keelatud tehingut sooritada. Samuti on krediidi- ja finantseerimisasutusel ning § 5 lõikes 1 nimetatud ettevõtjal kohustus kohe informeerida rahapesu andmebürood selle isiku tahteavaldusest sooritada tehing või juba toimunud tehingust.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

3. peatükk ANDMED 

§ 11. Andmete registreerimine

 (1) Krediidi- ja finantseerimisasutused registreerivad §-s 6 sätestatud kohustuse täitmisel järgmised isikuandmed:
 1) isiku või tema esindaja nimi, elukoht või asukoht;
 2) isikusamasuse tuvastamisel kasutatud dokument, selle number ja väljaandmise aeg ning koht;
 3) füüsilise isiku isikukood või sünniaeg ja -koht;
 4) juriidilise isiku kohta § 9 lõike 2 või 3 alusel saadav informatsioon.

 (2) Teostatava tehingu kohta registreerivad krediidi- ja finantseerimisasutused järgmised andmed:
 1) tehingu liik;
 2) konto avamisel: konto tüüp, konto number, valuuta või väärtpaberid;
 3) vara hoiule võtmisel: deponeerimise number ja vara turuhind hoiule võtmise päeval, kui nimetatud vara turuhinda pole võimalik määrata, selle vara täpne kirjeldus;
 4) pangaseifi üürimisel ja kasutamisel: seifi number ja muud andmed, mis on vajalikud selle kasutaja isikusamasuse tuvastamiseks;
 5) väljamakse tegemisel, mis on seotud aktsiate, võlakirjade, muude väärtpaberitega: väärtpaberite kirjeldus, tehingu rahaline väärtus, valuuta ja konto number;
 6) kindlustuslepingu sõlmimisel: konto number, mida esimese preemiasumma ulatuses debiteeriti;
 7) kindlustuslepingu alusel väljamakse tegemisel: konto number, mida väljamakse summa ulatuses krediteeriti;
 8) raha ülekande puhul: andmed, mida isik on esitanud raha päritolu, ülekande saatja ja saaja kohta;
 9) muu tehingu puhul: tehingu summa, valuuta, konto number või kontode numbrid.

 (3) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud ettevõtja registreerib isikusamasuse tuvastamisel tehingu aja, kirjelduse ning tehingu teise poole andmed vastavalt lõikes 1 sätestatule.

 (4) Krediidi- ja finantseerimisasutusel on õigus keelduda tehingu sooritamisest, kui isik, vaatamata sellekohasele nõudmisele, ei esita tehingu objektiks oleva raha või muu vara legaalset päritolu tõendavaid dokumente.

§ 12. Andmete säilitamine

  Krediidi- ja finantseerimisasutus, samuti käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud ettevõtja peab säilitama §-s 11 nimetatud andmeid vähemalt viis aastat pärast kliendiga lepingulise suhte lõppemist.

4. peatükk KREDIIDIASUTUSE JA FINANTSEERIMISASUTUSE SISEMISED TURVAMEETMED 

§ 13. Sisemised turvameetmed

 (1) Krediidi- ja finantseerimisasutuse juht määrab isiku, kes on käesoleva seaduse 6. peatükis sätestatud rahapesu andmebüroo kontaktisikuks (edaspidi kontaktisik).

 (2) Krediidi- ja finantseerimisasutuse juht on kohustatud rahapesu tõkestamiseks kehtestama töötajatele tegevusjuhendi ja selle täitmise kontrollimiseks sisekontrollieeskirja. Krediidi- ja finantseerimisasutus peab tagama sularaha- ja sularahata tehinguid teostavate töötajate regulaarse rahapesu tõkestamise alase instrueerimise.

 (3) Sisemiste turvameetmete rakendamise korra krediidiasutustele kehtestab Eesti Pank.

§ 14. Kontaktisik

 (1) Krediidi- või finantseerimisasutuse juhi määratud kontaktisiku ülesandeks on:
 1) rahapesu tõkestamise nõuete täitmise kontrollimine krediidi- või finantseerimisasutuses;
 2) informatsiooni edastamine rahapesu andmebüroole rahapesukahtluse korral;
 3) krediidi- või finantseerimisasutuse juhi kirjalik informeerimine puudustest sisekontrollieeskirja täitmisel.

 (2) Kontaktisik tohib edastada talle seoses rahapesukahtlusega teatavaks saanud informatsiooni või andmeid üksnes:
 1) asutuse juhile ning asutuse juhi poolt määratud töötajale;
 2) rahapesu andmebüroole;
 3) eeluurimisasutusele seoses kriminaalmenetlusega;
 4) kohtule kohtumääruse või -otsuse alusel.

5. peatükk TEGEVUS RAHAPESUKAHTLUSE KORRAL 

§ 15. Teatamiskohustus

 (1) Kui krediidi- või finantseerimisasutus või käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud ettevõtja tuvastab tehingu sooritamisel olukorra, mille tunnused osutavad rahapesule, teatab ta sellest viivitamatult rahapesu andmebüroole. Teade edastatakse suuliselt, kirjalikult või elektroonilise sidevahendi kaudu. Kui teade edastati suuliselt, korratakse seda hiljemalt järgmise tööpäeva jooksul kirjalikult.

 (2) Rahapesu andmebüroo võib põhjendatud rahapesukahtluse korral tehingu peatada või sätestada piirangud kontol oleva raha kasutamiseks kuni kaheks tööpäevaks, alates esimesest katsest tehingut sooritada. Nimetatud juhul võib antud tähtajast varem tehingu sooritada või kontol oleva raha kasutamise piirangud kõrvaldada ainult rahapesu andmebüroo kirjalikul loal.

 (3) Kui tehingu edasilükkamine võib tekitada olulist kahju, sooritatakse tehing ning pärast seda edastatakse kirjalik teade viivitamatult rahapesu andmebüroole.

 (4) Krediidi- või finantseerimisasutus ning käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud ettevõtja ei või rahapesus kahtlustatavat isikut informeerida tema kohta rahapesu andmebüroole edastatud teatisest.

 (5) [Kehtetu]

 (6) Rahapesu andmebüroole esitatava teatise vormi ja koostamise juhendi kehtestab siseminister.

§ 16. Koostöö rahapesu andmebürooga

 (1) Krediidi- ja finantseerimisasutus, samuti §-s 5 lõikes 1 nimetatud ettevõtja on kohustatud informeerima rahapesu andmebürood igast rahapesukahtlusest.

 (2) Krediidi- ja finantseerimisasutus, samuti §-s 5 lõikes 1 nimetatud ettevõtja on kohustatud rahapesu andmebüroo kirjaliku taotluse alusel andma talle rahapesukahtlusega seotud informatsiooni.

§ 161. Rahapesukahtlusega seotud informatsiooni kontrollimine

  Rahapesu andmebüroo kontrollib rahapesukahtlusega seotud informatsiooni kriminaalmenetluse koodeksis (ENSV ÜT 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 2000, 56, 369; 75, õiend) sätestatud korras, võtab vajaduse korral tarvitusele abinõud vara säilimiseks ning saadab materjalid kuriteo tunnuste avastamisel kohe pädevale kohtueelse uurimise asutusele kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

§ 17. Vastutusest vabastamine

 (1) Krediidi- ja finantseerimisasutused ning § 5 lõikes 1 nimetatud ettevõtjad, nende töötajad ning nende nimel tegutsenud isikud ei vastuta tehingu sooritamata jätmisest või mittetähtaegsest sooritamisest tuleneva kahju eest, mis tekitatakse kliendile seoses rahapesu kahtlusest rahapesu andmebüroole teatamisega.

 (2) Rahapesu andmebüroole esitatud andmete alusel ei või neid andmeid esitanud krediidi- või finantseerimisasutuse juhti, töötajat või §-s 5 lõikes 1 nimetatud ettevõtjat süüdistada seaduse või lepinguga talle pandud konfidentsiaalsusnõude rikkumises.

6. peatükk RAHAPESU ANDMEBÜROO 

§ 18. Rahapesu andmebüroo

 (1) Rahapesu andmebüroo on Politseiameti struktuuriüksus Siseministeeriumi valitsemisalas.

 (2) Rahapesu andmebüroo on kohustatud rahapesu või sellega seotud kuritegude vältimiseks, tuvastamiseks või kohtueelseks uurimiseks edastama olulised andmed kohtueelse uurimise asutusele, prokurörile, samuti kohtule seoses kohtumenetlusega.

 (3) Kui rahapesu tunnuste kontrollimisel tekib vajadus tagada rahapesu objektiks oleva vara säilimine, on rahapesu andmebürool õigus pöörduda kohtu poole vara arestimise taotlusega.

§ 19. Rahapesu andmebüroo ülesanded

  Rahapesu andmebüroo ülesanded on:
 1) vastavalt käesoleva seaduse §-le 15 laekunud andmete kogumine, registreerimine, töötlemine ja analüüsimine. Nimetatu käigus kontrollitakse, kas rahapesu andmebüroole esitatud andmed on olulised rahapesu või sellega seotud kuritegude vältimiseks, tuvastamiseks või uurimiseks ning otsustatakse nende kasutamine vastavalt § 18 lõikes 2 sätestatule;
 2) rahapesu andmebüroole andmeid esitanud isiku informeerimine tema esitatud andmete kasutamise kohta rahapesu või sellega seotud kuritegude vältimisel, tuvastamisel või uurimisel, eesmärgiga parandada teatamiskohustuse täitmist;
 3) rahapesualaste uuringute läbiviimine, rahapesu vältimise ja tuvastamise tõhustamine ning avalikkuse informeerimine sellest;
 4) koostöö krediidi- ja finantseerimisasutuste, käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud ettevõtjate ning politseiasutustega rahapesu tõkestamisel;
 5) välissuhtlemise ja infovahetuse korraldamine vastavalt käesoleva seaduse §-le 24.

§ 20. Nõuded rahapesu andmebüroo ametnikule

  Rahapesu andmebüroo ametnik on kohustatud hoidma saladuses talle seoses tööülesannetega teatavaks saanud andmeid, sealhulgas pangasaladust ka pärast nende töötlemise või kasutamisega seotud ametikohustuste täitmist või teenistussuhte lõppemist tähtajatult ning täitma andmekogude seaduses (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552) ja isikuandmete kaitse seaduses (RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941) sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid.

§ 21. Andmete kasutamise piirangud

 (1) Rahapesu andmebüroos registreeritud andmeid edastatakse ainult eeluurimist teostavale asutusele, prokurörile ja kohtule seoses kohtumenetlusega kas nende kirjaliku taotluse alusel või rahapesu andmebüroo omal algatusel, kui see on oluline rahapesu või sellega seotud kuritegude vältimiseks, tuvastamiseks või uurimiseks. Rahapesu andmebürool on õigus informeerida käesoleva seaduse §-s 25 nimetatud järelevalveasutust rahapesukahtlusest krediidi- või finantseerimisasutuse suhtes.

 (2) Juurdepääs rahapesu andmebüroo andmekogus sisalduvale informatsioonile ning selle töötlemise õigus on ainult rahapesu andmebüroo ametnikul.

 (3) Siseminister kehtestab rahapesu andmebüroo kogutavate andmete registreerimise ja töötlemise korra.

§ 22. Täiendava informatsiooni taotlused

 (1) Rahapesu andmebürool on õigus põhjendatud rahapesu kahtluse korral taotleda teda informeerinud krediidi- või finantseerimisasutuselt, samuti teiselt krediidi- või finantseerimisasutuselt, paragrahvi 5 lõikes 1 nimetatud ettevõtjalt ning krediidi- või finantseerimisasutuse järelevalveasutuselt täiendavat informatsiooni kahtlase tehingu või sellega seotud õigustoimingute kohta.

 (2) Krediidi- ja finantseerimisasutus, kellelt on taotletud täiendavat informatsiooni vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1, on kohustatud esitama informatsiooni, sealhulgas pangasaladuseks olevat informatsiooni rahapesu andmebüroole kirjalikult, elektrooniliste sidevahendite kaudu või suuliselt, rahapesu andmebüroo määratud mõistliku tähtaja jooksul.

 (3) Rahapesu andmebürool on õigus saada rahapesu tõkestamiseks olulisi andmeid, sealhulgas jälitustegevuse käigus kogutud teavet, kõigilt jälitustegevusega tegelevatelt asutustelt õigusaktidega sätestatud korras. Jälitustegevuse käigus kogutud teabe edastamiseks teistele asutustele peab rahapesu andmebürool olema teabe edastanud jälitustegevusega tegeleva asutuse kirjalik nõusolek.

§ 23. Andmete ristkasutus

  Rahapesu andmebüroole seadusega pandud ülesannete täitmiseks on rahapesu andmebürool õigus esitada päringuid ja saada andmeid riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogudest, samuti avalik-õigusliku isiku peetavast andmekogust, vastavalt seaduses sätestatud korrale.

§ 24. Rahvusvaheline infovahetus

  Rahapesu andmebürool on õigus vahetada informatsiooni rahapesu andmebüroo ülesandeid täitvate välisriigi asutustega.

7. peatükk JÄRELEVALVE 

§ 25. Järelevalve krediidi- ja finantseerimisasutuste üle

 (1) Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete järgimist krediidi- ja finantseerimisasutuse poolt kontrollib krediidi- või finantseerimisasutuse tegevust reguleerivas seaduses nimetatud järelevalveasutus.

 (2) Kui järelevalveasutus tuvastab krediidi- või finantseerimisasutuse kontrollimisel olukorra, mille tunnused osutavad rahapesule, on ta kohustatud sellest teatama rahapesu andmebüroole.

§ 26. Andmekaitse järelevalve

  Kontrolli rahapesu andmebüroos registreeritud andmete töötlemise seaduslikkuse üle teostab isikuandmete kaitse seaduse alusel loodud andmekaitse järelevalveasutus.

71. peatükk VASTUTUS 
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 261. Andmete registreerimise ja säilitamise kohustuse rikkumine

 (1) Rahapesu tõkestamise seaduses sätestatud andmete registreerimise ja säilitamise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.

§ 262. Kohustusliku informatsiooni esitamata jätmine või mitteõigeaegne esitamine

  Krediidi- või finantseerimisasutuse töötaja poolt kontaktisikule või juhile rahapesu tõkestamise seaduses sätestatud kohustusliku informatsiooni esitamata jätmise või mitteõigeaegse esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 263. Sisemiste turvameetmete kehtestamata jätmine

  Krediidi- või finantseerimisasutuse juhi poolt rahapesu tõkestamise seaduses sätestatud sisemiste turvameetmete kehtestamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 264. Ebaseaduslik informeerimine rahapesu andmebüroole edastatud andmetest

  Krediidi- või finantseerimisasutuse juhi, kontaktisiku või muu töötaja poolt isiku, kelle tegevuse suhtes on rahapesu kahtlus, või kolmandate isikute ebaseadusliku informeerimise eest rahapesu andmebüroole edastatud andmetest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 265. Isikusamasuse kohustuse täitmata jätmine

  Käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud ettevõtja töötaja poolt seaduses sätestatud isikusamasuse tuvastamise kohustuse täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 266. Menetlus

 (1) Käesoleva seaduse §-des 261–265 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

 (2) Käesoleva seaduse §-des 261–265 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
 1) politseiprefektuur;
 2) Finantsinspektsioon.

8. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 27-28. [Käesolevast tekstist välja jäetud]