Teksti suurus:

Aiandustoodete seadus (lühend - AiaTS)

Aiandustoodete seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.04.2004
Avaldamismärge:

Aiandustoodete seadus

Vastu võetud 08.11.2000
RT I 2000, 89, 579
jõustumine 01.04.2001, osaliselt 1. 01. 2002.

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
17.10.2001RT I 2001, 88, 53101.07.2002
19.06.2002RT I 2002, 61, 37501.08.2002
19.06.2002RT I 2002, 63, 38701.09.2002

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse reguleerimisala

 (1) Käesolev seadus sätestab aiandustoodete kvaliteedi ja turustamise nõuded, reguleerib aiandustootjate ja aiandustoodete käitlejate ühistegevust, turukorrastusabinõude rakendamist ning aiandustoetuste maksmist.

 (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 2. Aiandustoode

 (1) Aiandustoode, sealhulgas aiandussaadus on kasvukeskkonna suhtes nõudlik taim, mis on kasvatatud avamaal või katmikalal ja on kasvukohast eraldatud. Aiandustoode on mõeldud toiduks, keskkonna kujundamiseks või taastootmiseks.

 (2) Toiduks mõeldud aiandustooted on puu- ja köögiviljad, marjad ning seened. Keskkonna kujundamiseks mõeldud aiandustooted on ilutaimed ja nende sibulad, mugulad, mugulsibulad ja risoomid, lõikelilled ja -roheline ning eluspuud ja -põõsad. Taastootmiseks mõeldud aiandustoode on seeme ja taimne paljundusmaterjal.

 (3) Käesolevat seadust kohaldatakse aiandustoote suhtes, mis on mõeldud toiduks või keskkonna kujundamiseks. Taastootmiseks mõeldud aiandustoote suhtes kohaldatakse seemne ja taimse paljundusmaterjali seadust (RT I 1998, 52/53, 771; 1999, 95, 843; 2000, 29, 169).

§ 3. Aiandustootja

  Aiandustootja on äriregistrisse kantud ettevõtja, kelle püsiv tegevus on aiandustoodete kasvatamine, esmatöötlemine ja turustamine.

§ 4. Värske aiandustoode

  Värske aiandustoode käesoleva seaduse tähenduses on algse tavapärase kuju ja tavapäraste omadustega toode, mis on mõeldud toiduks. Värske aiandustoode võib olla puhastatud, sorteeritud, jahutatud või esmatöödeldud muul viisil.

§ 5. Töödeldud aiandustoode

  Töödeldud aiandustoode käesoleva seaduse tähenduses on toode, mille algset tavapärast kuju või tavapäraseid omadusi on käideldes muudetud ja millele seetõttu saab anda uue tootenimetuse.

§ 6. Aiandustoote turustamine ja turustamisaasta

 (1) Aiandustoote turustamine käesoleva seaduse tähenduses on aiandustoote müümine, tarbijale esitlemine, sisse- ja väljavedu ning tasuta jaotamine.

 (2) Turustamisaasta on ajavahemik aiandustoote saagi koristusperioodi algusest kuni järgmise koristusperioodi alguseni järgneval kalendriaastal.

2. peatükk AIANDUSTOOTE KVALITEET 

§ 7. Aiandustoote kvaliteedinõue

 (1) Aiandustoote kvaliteedinõue on aiandustoote omaduste (edaspidi kvaliteedi) kohta kehtestatud nõue. Käesoleva seaduse tähenduses on kvaliteedinõue ka aiandustoote pakendamise ja märgistamise kohta kehtestatud nõue.

 (2) Kvaliteedinõudena ei käsitata nõuet, mis on kehtestatud aiandustoote ohutuse kohta.

 (3) Kvaliteedinõuded on miinimumnõue ja kvaliteediklassinõue.

§ 8. Miinimumnõue

 (1) Miinimumnõue on aiandustoote kvaliteedi kohta kehtestatud madalaim kriteerium, millele peavad vastama kõik aiandustooted, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Miinimumnõue kehtib ka aiandustoote kohta, mille kvaliteediklass on määratud. Miinimumnõude võib kehtestada aiandustoote, selle liigi või grupi kohta.

 (3) Eestis kasvatatud aiandustoote kohta kehtestatakse miinimumnõue, kui selle toote kohta ei ole kehtestatud kvaliteediklassinõuet ja toote turuosa kaubagrupis, välja arvatud marjad ja lillesibulad, on üle viie protsendi.

§ 9. Kvaliteediklassinõue

 (1) Kvaliteediklassinõue on aiandustoote kvaliteedi kohta kehtestatud kriteeriumide kogum, mille alusel määratakse aiandustoote kvaliteediklass. Kvaliteediklass määratakse värske puu- ja köögivilja ning värskete marjade, seente ja lõikelillede puhul, kui kvaliteediklassid on kvaliteediklassinõude kohaselt ette nähtud.

 (2) Eestisse imporditava aiandustoote kohta kehtestatakse kvaliteediklassinõue, kui selle toote impordi osakaal kaubagrupis on puu- ja köögiviljade, marjade ning seente puhul üle viie protsendi ja ilutaimede puhul üle kümne protsendi.

 (3) Aiandustoote kvaliteedi või kvaliteediklassinõude muutumise korral tuleb aiandustoote kvaliteediklass määrata uuesti.

§ 10. Kvaliteediklassid

  Kvaliteediklassinõudega nähakse ette vähemalt kaks kvaliteediklassi, lähtudes nende järjekorrast. Kvaliteediklassid on:
 1) ekstrakvaliteediklass;
 2) esimene kvaliteediklass;
 3) teine kvaliteediklass;
 4) kolmas kvaliteediklass.

§ 11. Aiandustoodete kvaliteedinõuete ja nende kohaldamise erisuste kehtestamine

 (1) Aiandustoodete kvaliteedinõuded kehtestatakse Vabariigi Valitsuse või tema volitusel põllumajandusministri määrusega. Vabariigi Valitsus või tema volitusel põllumajandusminister võib kvaliteedinõuded kehtestada eraldi määrustega toiduks ja keskkonna kujundamiseks mõeldud aiandustoodete kohta ning värskete ja töödeldud aiandustoodete kohta.

 (2) Kvaliteedinõudeid kehtestades ja muutes võib Vabariigi Valitsus või tema volitusel põllumajandusminister, juhindudes käesoleva seaduse §-st 51, määrata turukorrastusabinõuna kvaliteedinõuete kohaldamise erisused.

§ 12. Aiandustoote vastavus kvaliteedinõuetele

 (1) Turustatav aiandustoode peab vastama kvaliteedinõuetele. Erandina ei pea kvaliteedinõuetele vastama aiandustoode:
 1) mida aiandustootja turustab kokkuostjale või tootmiskohas;
 2) mida isik, kes ei ole aiandustootja käesoleva seaduse tähenduses, Eestis kasvatab ja kokkuostjale või tootmiskohas või turul tarbijale müüb;
 3) mis saadetakse hoidlasse või kohta, kus see sorteeritakse, pakendatakse või valmistatakse turustamiseks ette muul viisil;
 4) mis imporditakse või turustatakse tööstustoormeks;
 5) mis on isiklikuks tarbimiseks reisijaga kaasas või saadetakse postipakis.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel peab aiandustoote kasutamisotstarve kajastuma saate- või müügidokumentides ja seda toodet ei või kasutada muul otstarbel.

 (3) Aiandustooteid võib importida või turustada tööstustoormeks töötlemise tõendi alusel. Tõendi väljastab Taimetoodangu Inspektsiooni järelevalveametnik isiku kirjaliku taotluse alusel aiandustoote koguse või partii kohta. Pärast aiandustoote koguse või partii töötlemist peab töötleja täitma tõendis töötlemise kohta ettenähtud osa ja saatma tõendi viie tööpäeva jooksul töötlemise lõpetamisest arvates Taimetoodangu Inspektsioonile tagasi.

§ 13. Eestis kasvatatud aiandustoote kontrollimine

  Eestis kasvatatud aiandustoodet kontrollitakse toodet turustamiseks ette valmistades. Kui toodet ei ole varem kontrollitud, tuleb seda teha kaupluses enne müüki.

§ 14. Eestis kasvatatud ja eksporditava aiandustoote kontrollimine

  Eestis kasvatatud ja eksporditavat aiandustoodet peab kontrollima, kui kvaliteedi tagamine või selle kontrollimine on ette nähtud välislepingus. Eestis kasvatatud ja eksporditavat aiandustoodet kontrollitakse veovahendile laadimise käigus.

§ 15. Eestisse imporditava aiandustoote kontrollimine

 (1) Eestisse vabasse ringlusse lubamiseks imporditavat aiandustoodet kontrollib Taimetoodangu Inspektsiooni järelevalveametnik sihtkohas või, kui see on võimalik, piiril asuvas tolliasutuses enne tolliformaalsuste lõpetamist.

 (2) Kiirestiriknevat aiandustoodet peab kontrollima võimalikult lühikese ajavahemiku jooksul. Selleks tuleb importijal anda Taimetoodangu Inspektsiooni järelevalveametnikule käesoleva seaduse § 70 kohast eelteavet imporditavate aiandustoodete kohta.

 (3) Aiandustoodet ei kontrollita täiendavalt, kui see kvaliteeditõendi kohaselt vastab Eestis kehtivatele või samaväärsetele kvaliteedinõuetele ja Taimetoodangu Inspektsiooni järelevalveametnikul ei ole põhjust toote nõuetekohasuses kahelda.

 (4) Aiandustooteid võib importida tööstustoormeks, kui sihtkoht on teada ja toote kasutusotstarve on määratud päritoluriigi järelevalveasutuse või Taimetoodangu Inspektsiooni väljastatud töötlemise tõendiga ning toodet töödeldakse kohas, kus Taimetoodangu Inspektsioon saab töötlemist kontrollida.
[RT I 2001, 88, 531 - jõust. 01.07.2002]

§ 16. Aiandustoote kontrollimise ja kvaliteedi tõendamise õigus

 (1) Õigus aiandustoodet kontrollida selle kvaliteedi määramiseks on Taimetoodangu Inspektsiooni järelevalveametnikul, aiandustootjal, aiandustoote turustajal ja selleks volitatud isikul. Taimetoodangu Inspektsiooni järelevalveametnik kontrollib toodet riiklikku järelevalvet teostades. Volitatud isik kontrollib teisele isikule kuuluvat aiandustoodet kokkuleppel selle omanikuga.

 (2) Aiandustootja ja aiandustoote turustaja võivad oma toodet ise kontrollida ja selle kvaliteeti tõendada, kui neil on selleks luba. Aiandustootja ja aiandustoodete turustaja tõendavad toote kvaliteedi nõuetekohasust märkega saate- ja müügidokumentides.

 (3) Kvaliteeditõendi andmise õigus on Taimetoodangu Inspektsiooni järelevalveametnikul ja selleks volitatud isikul.

§ 17. Loa ja volituse andmine

 (1) Taimetoodangu Inspektsiooni peadirektor annab käesoleva seaduse § 16 lõikes 2 nimetatud loa aiandustootjale ja aiandustoote turustajale, kes esitavad kirjaliku taotluse ning kellel on:
 1) kontrollimiseks vajalikud tehnikavahendid;
 2) sellekohane väljaõpe või sellekohase väljaõppega töötajad;
 3) kehtiv ja toimiv dokumenteeritud enesekontrollisüsteem.

 (2) Taimetoodangu Inspektsiooni peadirektor annab kontrollimise ja kvaliteeditõendi andmise volituse isikule, kelle võimet aiandustooteid kontrollida on Eestis tunnustatud asutus või organ positiivselt hinnanud ja kes esitab kirjaliku taotluse ning kellel on:
 1) kontrollimiseks vajalikud tehnikavahendid;
 2) sellekohane väljaõpe või sellekohase väljaõppega töötajad.

 (3) Loa või volituse andmise või andmisest keeldumise otsus tehakse kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest alates. Otsus tehakse isikule, kelle kohta see on tehtud, viivitamatult teatavaks posti teel või elektrooniliselt. Luba kehtib selle andmisest alates üks aasta ja volitus selle andmisest alates kolm aastat ning kehtivuse lõppemisel võib isiku kirjaliku taotluse alusel loa ja volituse kehtivuse tähtaega samadel alustel pikendada.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 18. Loa ja volituse saaja kohustused ning loa ja volituse kehtetuks tunnistamine

 (1) Aiandustoodete kontrollimise ja kvaliteedi tõendamise loa või volituse saaja peab järgima käesolevas seaduses sätestatud nõudeid ning esitama Taimetoodangu Inspektsioonile aastaaruande. Aruanne peab sisaldama kontrollitud aiandustoodete nimekirja ning andmeid kontrollitud aiandustoodete koguste kohta.

 (2) Käesoleva seaduse nõuete korduva rikkumise korral tunnistab Taimetoodangu Inspektsiooni peadirektor loa või volituse andmise otsuse kehtetuks. Kehtetuks tunnistamise otsus tehakse isikule, kelle kohta see on tehtud, viivitamatult teatavaks posti teel või elektrooniliselt.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 19. Kvaliteeditõend

 (1) Kvaliteeditõend on kirjalik dokument, mis antakse selle kohta, et aiandustoode on kontrollimise tulemusena tunnistatud nõuetekohaseks. Eestis kasvatatud ja Eestisse vabasse ringlusse lubamiseks imporditud ning turustatava aiandustoote kvaliteeditõendiks loetakse ka aiandustoote saate- ja müügidokumentidesse tehtud märget selle kohta, et aiandustooted on kontrollimise tulemusena tunnistatud nõuetekohaseks. Saate- ja müügidokumentides tehtud märge peab sisaldama andmeid kontrollija kohta, määratud kvaliteediklassi ja tõendi kehtivust.

 (2) Kui aiandustoote kohta kehtib kvaliteediklassinõue ja kvaliteediklass on määratud, kajastatakse see kvaliteeditõendis.

 (3) Kvaliteeditõendi ja töötlemise tõendi sisu nõuded ja vormid kehtestatakse põllumajandusministri määrusega.
[RT I 2001, 88, 531 - jõust. 01.07.2002]

§ 20. Aiandustoote kogus ja partii

 (1) Aiandustoote kogusena käsitatakse mahuliselt, kaaluliselt või arvuliselt määratud üht liiki aiandustooteid, mida hoitakse eraldi teistest sama liiki aiandustoodetest.

 (2) Aiandustoote partii on üht liiki ja ühtmoodi märgistatud aiandustoodete kogus.

§ 21. Kvaliteeditõendi andmine ja asendamine ning tõendi kehtivus

 (1) Kvaliteeditõend antakse aiandustoote koguse või partii kohta. Aiandustoote koguse või partii osadeks jaotamise korral tuleb kvaliteeditõend asendada selle koguse või partii kohta antud kvaliteeditõendi kinnitatud koopiaga. Kvaliteeditõendi koopia kinnitab Taimetoodangu Inspektsiooni järelevalveametnik või isik, kellel on kvaliteeditõendi andmise õigus.

 (2) Kui vabasse ringlusse lubamiseks imporditud aiandustoote kogus või partii jaotatakse osadeks, võib turustaja käesoleva seaduse § 17 alusel saadud loa olemasolu korral iga osa kvaliteeti tõendada ka kehtiva kvaliteeditõendi alusel või kontrollimise tulemusena aiandustoote saate- ja müügidokumentidesse tehtava märkega.

 (3) Kvaliteeditõend kehtib kuni tõendis märgitud tähtpäevani selle aiandustoote koguse või tootepartii kohta, mille nõuetekohasuse tõendamiseks ta on antud. Tähtpäeva määrates arvestatakse, kui kaua seda liiki aiandustoote kvaliteet tavaoludes muutumatuna püsib.
[RT I 2001, 88, 531 - jõust. 01.07.2002]

3. peatükk AIANDUSTOOTE TURUSTAMINE 

§ 22. Aiandustoote turustamise nõuded

 (1) Jae- ja hulgikaubanduses tarbijale turustatava aiandustoote kvaliteet peab olema määratud ja tõendatud. Eri kvaliteediklassidesse kuuluvad aiandustooted peab turustaja üksteisest eraldama. Aiandustoote turustamise nõudeid kohaldatakse ka selle aiandustoote suhtes, mida tarbijale esitletakse või tasuta üle antakse.

 (2) Aiandustoote turustamise nõuete täitmise eest vastutab isik, kelle valduses turustatav aiandustoode on.

 (3) Turu valdaja on kohustatud keelama määramata ja tõendamata kvaliteediga aiandustoodete müümise turul, välja arvatud käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktis 2 nimetatud isikute aiandustooted. Kui määramata ja tõendamata kvaliteediga aiandustooteid müüakse vahetult turu territooriumiga külgneval alal, peab turu valdaja sellest teatama Tarbijakaitseametile.

§ 23. Teabe andmise kohustus

 (1) Turustatava aiandustoote kvaliteedi kohta tuleb anda ostjale teavet käesoleva seaduse §-des 24, 26 ja 27 sätestatud korras.

 (2) Peale käesoleva seaduse nõuete järgimise tuleb toiduks mõeldud aiandustoote kohta teavet andes järgida ka toiduseaduse (RT I 1999, 30, 415; 58, 608) §-de 38-40 nõudeid.

§ 24. Nõuded teabele

 (1) Turustatava aiandustoote kohta antav teave peab põhinema kvaliteeditõendil. Teave tuleb esitada nähtaval kohal loetavana ja üheselt mõistetavana. Teavet tuleb anda aiandustoote liigi, päritolu ja kvaliteediklassi ning teiste asjaolude kohta vastavalt käesoleva seaduse §-des 25-27 sätestatule.

 (2) Kui aiandustoote kvaliteeti on tõendatud loa või volituse alusel, peab loa number olema märgitud saate- ja müügidokumendile ning pakendatud aiandustoote puhul pakendile ning volituse number kvaliteeditõendile või saate- ja müügidokumendile.

§ 25. Tootenimetus

 (1) Värsket aiandustoodet turustatakse aiandustoote liiginimetust muutmata.

 (2) Töödeldud aiandustoote turustamise korral kasutatakse tootenimetust, mis iseloomustab töötlemisviisi või toote liiki.

§ 26. Pakendamata aiandustoote kohta teabe andmine

 (1) Pakendamata aiandustoote turustamise korral tuleb aiandustootele või selle juurde lisada teatis aiandustoote kohta esitatava teabega.

 (2) Jae- ja hulgikaubanduses müüdava pakendamata aiandustoote sordi kohta tuleb anda teavet, kui see on ette nähtud kvaliteedinõuetega või kui seda nõuab ostja.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudeid kohaldatakse ka puistes veetavale aiandustootele. Asjakohane teave esitatakse saate- ja müügidokumentides või veovahendis nähtavale kohale pandud teatises.

§ 27. Pakendatud aiandustoote kohta teabe andmine

 (1) Pakendatud aiandustootena käsitatakse kinnisesse müügipakendisse ostja juuresolekuta mõõdetud, loetud või kaalutud aiandustoodet.

 (2) Teave pakendatud aiandustoote kohta esitatakse selle pakendil. Aiandustoote mis tahes liiki pakendil peab teave asetsema pakendi ühel küljel trükituna kustumiskindlalt pakendile või pakendi lahutamatuks osaks olevale või sellele kindlalt kinnituvale etiketile.

 (3) Pakendatud värske puu- ja köögivilja, marjade ning seente pakendile tuleb lisaks käesoleva seaduse § 24 lõikes 1 nimetatud andmetele kanda ka aiandustoote netomass. Netomassi ei pea pakendile kandma tükikaubana turustatavate aiandustoodete puhul, kui nende arv on väljastpoolt selgelt näha, kui arv on kantud märgistusele või kui netomass loomuliku kao tõttu kiiresti muutub.

4. peatükk ÜHISTEGEVUS 

§ 28. Ühistegevus

 (1) Ühistegevus käesoleva seaduse tähenduses on mittetulundusühingu või tulundusühistu (edaspidi ühing) eesmärgikohane tegevus oma liikmete toetamiseks ja nende majanduslike huvide soodustamiseks. Käesolevas seaduses sätestatud ühingu õigused ja kohustused on üksnes tunnustatud aiandustootjate ühingul ning aiandustoodete käitlejate ja aiandustootjate ühingul.

 (2) Ühingute tegevus, mida ei reguleerita käesoleva seadusega, ei tohi olla vastuolus konkurentsiseadusega (RT I 2001, 56, 332).
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 29. Aiandustootjate ühing

 (1) Aiandustootjate ühing käesoleva seaduse tähenduses on ühing, kuhu kuuluvad üksnes aiandustootjad. Valdkonniti on aiandustootjate ühingud järgmised:
 1) puuvilja- ja marjakasvatajate ühing;
 2) köögiviljakasvatajate ühing;
 3) puuvilja-, köögivilja- ja marjakasvatajate ühing;
 4) töötlemisotstarbega puu- ja köögivilja ning marjade kasvatajate ühing;
 5) seenekasvatajate ühing;
 6) ilutaimekasvatajate ühing.

 (2) Aiandustootjate ühingu eesmärk on kavandada nõudlusele vastavas koguses ning kvaliteedi ja muude nõuete kohaste aiandustoodete kasvatamist ja tagada nende kasvatamine, edendada keskkonnahoidu, vähendada kasvatamiskulu, korraldada oma liikmete aiandustoodete varumist ja turustamist, turukorrastusabinõude rakendamist ning muud seda laadi tegevust. Ühe valdkonna tunnustatud aiandustootjate ühinguid võib olla mitu.

 (3) Aiandustootjate ühingul peab olema vähemalt viis liiget, kes kokku toodavad aastas vähemalt kaheksa miljoni krooni väärtuses turustamiskõlblikku toodangut, või vähemalt kümme liiget, kes kokku toodavad aastas vähemalt nelja miljoni krooni väärtuses turustamiskõlblikku toodangut.

§ 30. Aiandustoodete käitlejate ja aiandustootjate ühing

 (1) Aiandustoodete käitlejate ja aiandustootjate ühing käesoleva seaduse tähenduses on ühing, kuhu kuuluvad aiandustootjad ning aiandustoote töötlejad, turustajad, importijad ja eksportijad või nende ühingud.

 (2) Aiandustoodete käitlejate ja aiandustootjate ühingu eesmärk on koordineerida aiandustoodete kasvatamist, töötlemist, turustamist, importimist ja eksportimist ning korraldada neis valdkondades uuringuid ja teabevahetust. Tunnustatud aiandustoodete käitlejate ja aiandustootjate ühinguid võib olla mitu.

§ 31. Ühingu turukorralduseeskiri

 (1) Põhikirjas ettenähtud korras võib ühing turustamisaasta kohta kehtestada käesolevas seaduses ettenähtud eesmärgi kohase ühingusisese turukorralduseeskirja (edaspidi eeskiri). Et ühingu liige ja muu huvitatud isik saaks oma tegevust kavandada, tuleb põhikirjas või eeskirjas sätestada ühingu liikmete ja teiste huvitatud isikute õigus tutvuda eeskirjaga ning eeskirja kehtetuks tunnistamise otsusega enne nende kehtima hakkamist.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eeskiri eitohiette näha ühingu mõne liikme eelistamist ega kahjustada ühingu liikme või teiste samal tegevusalal tegutsevate isikute huve.

 (3) Eeskirja ei kohaldata tagasiulatuvalt aiandustoodetele, mida turustatakse töötlemiseks enne eeskirja kehtestamist sõlmitud lepingute alusel.

§ 32. Eeskirja avalikkus

  Ühing peab võimaldama eeskirja ning selle kehtestamise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise korraga tutvuda ühingu liikmetel ja teistel huvitatud isikutel, et nad saaksid oma tegevust kavandada. Ühingu põhjendatud otsusega ärisaladuseks tunnistatud andmeid ei pea teistele huvitatud isikutele avaldama. Järelevalveasutusele peab avaldama ka ärisaladuseks tunnistatud andmed.

§ 33. Eeskirja sisu

 (1) Eeskirja sisuks võib olla teavitamis-, kasvatamis- ja turustamis- ning keskkonnahoiupõhimõtte järgimise kokkulepe.

 (2) Teavitamiskokkuleppena käsitatakse lepet, mille kohaselt aiandustootja peab ühingule teatama aiandustoodete kasvatamise ja turustamise kava liikide ja võimaluse korral ka sortide kaupa ning ühingu kaudu ja iseseisvalt turustatud kogused.

 (3) Kasvatamiskokkuleppena käsitatakse lepet, milles on ette nähtud seemne ja taimse paljundusmaterjali valiku põhimõtete järgimine ning aiandustoote kasvatamise otstarve ja viljapuuaedade parandamise viis.

 (4) Turustamiskokkuleppena käsitatakse lepet saagikoristuse ja turustamisaastal saadud saagi turustamise alustamise, samuti aiandustoote kvaliteedi ning toote turustamiseks ettevalmistamise ja turustamise korraldamise abinõude kohta.

 (5) Keskkonnahoiupõhimõtete järgimise kokkuleppena käsitatakse lepet väetiste ja taimekaitsevahendite ning muude materjalide kasutamise, puu- ja köögiviljades ning marjades ja nende pinnal pestitsiidijääkide lubatud määra, samuti kõrvalsaaduste ja kasutatud materjalide hävitamise kohta.

§ 34. Ühingu liikme iseseisev aiandustoodete turustamine

 (1) Turustamiskokkuleppest hoolimata on ühingu liikmel õigus oma aiandustooteid ise turustada. Iseseisva turustamise maht tuleb sätestada eeskirjas. Kui eeskirjas ei ole iseseisva turustamise mahtu sätestatud, võib aiandustootja ise turustada kuni 25 protsenti tema toodetud vastavat liiki aiandustoote kogusest.

 (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigusele peab ühing andma liikmele loa aiandustoote iseseisvaks turustamiseks või loa aiandustoote turustamiseks teise ühingu kaudu, kui sel viisil turustatava aiandustoote kogus on ühingu kaudu turustatava kogusega võrreldes väike või kui on tegemist aiandustootega, mida ühingu kaudu ei turustata, ja teistel turustamiskokkuleppes sätestatud alustel.

§ 35. Aiandustootjate ühingu tegevuskava ja tegevusfond

 (1) Aiandustoetust taotleval aiandustootjate ühingul peab olema ühingu liikmete poolt heaks kiidetud tegevuskava ja tegevusfond. Eeltunnustamise korral asendab tegevuskava tunnustamisplaan. Tegevusfond luuakse liikmete maksetest ja seda võib kasutada tegevuskava või tunnustamisplaani täitmiseks ja turukorrastustoetuse maksmiseks.

 (2) Tegevuskava peab sisaldama:
 1) ühingu majandusseisundi kirjeldust;
 2) tegevuse eesmärke ja meetmeid nende täitmiseks;
 3) rakendatavate abinõude kirjeldust;
 4) andmeid tegevusfondi kasutamise kohta;
 5) tegevusfondi moodustamise alust ja korda ning kalendriaastaks kavandatud suurust;
 6) ühingu kohustusi toetuse kasutamisel;
 7) kava kehtivusaega.

 (3) Tegevuskava võib muuta, kui muutuvad tegevuskava täitmiseks tähtsad asjaolud ning kui muutmine ei too kaasa kulutuste suurenemist üle viie protsendi. Tegevuskava kehtivusaeg ei tohi muudatuste tõttu pikeneda.

 (4) Ühingu liikme poolt tegevusfondi tasutava makse suurus arvutatakse tulult, mida liige on aiandustoodete turustamisest saanud ajavahemikus 1. juulist 30. juunini. Makse arvutamise metoodika ja makse tegevusfondi tasumise kord nähakse ette ühingu põhikirjas.

§ 36. Aiandustootjate ühingu tunnustamise tingimused

 (1) Tunnustamist taotlev aiandustootjate ühing peab vastama käesoleva seaduse ja teiste õigusaktide nõuetele. Ühingu majanduslik seisund peab olema kindel ning tal peab olema võimalik osutada liikmetele toodangu hoidmise, pakendamise ja turustamise teenuseid.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühingu liikmete arv ja turustamiskõlbliku toodangu maht rahalises väljenduses võivad taotluse esitamise ajal olla kuni poole võrra väiksemad käesoleva seaduse § 29 lõikes 3 sätestatust, kui tunnustamisplaanis on kavandatud nende suurenemine kehtestatud tasemeni. Turustamiskõlbliku toodangu maht peab olema tõendatud.

§ 37. Aiandustoodete käitlejate ja aiandustootjate ühingu tunnustamise tingimused

 (1) Tunnustamist taotlev aiandustoodete käitlejate ja aiandustootjate ühing peab vastama käesoleva seaduse ja teiste nende tegevust reguleerivate õigusaktide nõuetele. Aiandustoodete käitlejate ja aiandustootjate ühinguna tunnustatakse ühingut, kes oma liikmete kaudu esindab olulist turuosa, kuid kes ise ei tegutse aladel (aiandustoodete kasvatamine, töötlemine, turustamine, importimine ja eksportimine), millel tegutsevad tema liikmed.

 (2) Aiandustoodete käitlejate ja aiandustootjate ühinguna võib tunnustada ka välisriigis asuvat rahvusvaheliselt tegutsevat ühingut või selle filiaali, kui tunnustamine on ühingu Eestis asuvate liikmete huvides.

§ 38. Ühingu tunnustamine ja eeltunnustamine

 (1) Ühingu tunnustamise või tunnustamisest keeldumise otsuse teeb Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektor või tema volitatud ametnik. Ühingu tunnustamine otsustatakse kolme kuu jooksul nõuetekohase taotluse saamisest alates. Otsus tehakse ühingule viivitamatult teatavaks posti teel või elektrooniliselt.

 (2) Ühing tunnustatakse, kui ta vastab käesoleva seaduse nõuetele. Ühing tunnustatakse määramata ajaks.

 (3) Kui tunnustamist taotlev ühing ei vasta täielikult käesoleva seaduse nõuetele, kuid esitab taotlusega koos nõuetekohase tunnustamisplaani, teeb Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektor või tema volitatud ametnik ühingu eeltunnustamise otsuse. Eeltunnustatud ühing on tunnustatud tunnustamisplaani täitmise ajaks.

 (4) Kui eeltunnustamise otsust ei ole tunnustamisplaani täitmise ajal kehtetuks tunnistatud ning ühing vastab tunnustamisplaani täitmise lõpus käesoleva seaduse nõuetele, loetakse ühing tunnustatuks tulenevalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet toimetab ühingule posti teel või elektrooniliselt kätte sellekohase teatise.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 39. Tunnustamistaotlus

 (1) Tunnustamist taotlev ühing peab esitama kirjaliku taotluse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile. Taotluses tuleb esitada teave selle kohta, missuguse ühinguna tunnustamist taotletakse, ühingu liikmete nimed ning nende varasema tegevuse kirjeldus ja ühingu tegevuse vastavus tunnustamisnõuetele ning nõuetele mittevastavuse korral tunnustamisplaan.

 (2) Taotlusele tuleb lisada põhikirja koopia ja kui on koostatud tegevuskava, siis selle koopia. Kui tunnustamisplaani täitmiseks taotletakse toetust käesoleva seaduse § 62 alusel, tuleb lisada ka vastav taotlus. Taotluse lisadena esitatakse dokumendid, mis tõendavad taotluse andmeid. Taotluse lisad on taotluse lahutamatu osa.

§ 40. Tunnustamisplaan ja selle muutmine

 (1) Tunnustamisplaan peab olema kirjalik ja sisaldama järgmisi andmeid:
 1) ühingu liikmete toodangu ja selle turustamise ning kasvatamistehnoloogia andmed;
 2) ühingu ülesannete loetelu ja kirjeldus;
 3) tunnustamisplaani täitmiseks kavandatud abinõude kirjeldus;
 4) plaani täitmiseks vajalikud kulud;
 5) plaani täitmise tähtaeg.

 (2) Tunnustamisplaanis ettenähtud ülesanded peavad olema kooskõlas ühingu põhikirjaga ja käesolevas seaduses nimetatud eesmärkidega ning nende täitmise aeg ei või ületada viit aastat.

 (3) Tunnustamisplaani võib selle täitmise ajal muuta vaid Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti loal. Luba antakse, kui muudatused ei ole vastuolus liikmete huvide ja aiandustoetuse sihtotstarbelise kasutamisega.

§ 41. Tunnustamisplaani täitmise abinõud ja kulud

 (1) Tunnustamisplaanis tuleb kirjeldada abinõusid, mida liikmed rakendavad keskkonnahoidliku maaviljeluse juurutamiseks, toodangu kavandamiseks ja toodangu kvaliteedi parandamiseks, aiandustoodete säilitamiseks, turustamise ettevalmistamiseks ning selle korraldamiseks. Tunnustamisplaani täitmiseks kavandatud abinõud tuleb ette näha iga ülesande kohta eraldi.

 (2) Tunnustamisplaan peab sisaldama kulude kalkulatsiooni ja analüüsi iga rakendatava abinõu kohta ning kulude jaotamise aastate kaupa tunnustamisplaani tähtaja jooksul.

§ 42. Tunnustamisest ja eeltunnustamisest keeldumise alused

 (1) Tunnustamisest keeldutakse, kui ühing on esitanud valeandmeid või kui ühing ei vasta käesoleva seaduse nõuetele.

 (2) Ühingu eeltunnustamisest keeldutakse, kui ühing on esitanud valeandmeid või kui Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti põhjendatud hinnangul ei ole tema tunnustamisplaani järgi võimalik tunnustamisnõudeid täita.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 43. Tunnustamisotsuse kehtetuks tunnistamine

 (1) Tunnustamisotsus tunnistatakse kehtetuks, kui ühing ei vasta käesoleva seaduse nõuetele, kui ta on korduvalt rikkunud käesoleva seaduse nõudeid või kui ta lõpetab oma tegevuse. Tunnustamisotsuse võib kehtetuks tunnistada ka ühingu kirjaliku taotluse alusel.

 (2) Tunnustamisotsuse tunnistab kehtetuks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektor või tema volitatud ametnik. Kehtetuks tunnistamise otsus tehakse ühingule viivitamatult teatavaks.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 44. Eeltunnustamisotsuse kehtetuks tunnistamine

  Eeltunnustamisotsus tunnistatakse kehtetuks, kui ühing ei täida tunnustamisplaani, kui ta on korduvalt rikkunud käesoleva seaduse nõudeid või kui ta lõpetab oma tegevuse. Eeltunnustamisotsuse võib kehtetuks tunnistada ka ühingu kirjaliku taotluse alusel. Eeltunnustamisotsuse kehtetuks tunnistamise otsus tehakse käesoleva seaduse § 43 lõikes 2 sätestatud korras.

5. peatükk TURUKORRASTUSABINÕUD 

§ 45. Turukorrastusabinõude rakendamise alus

  Turukorrastusabinõusid (edaspidi abinõu) rakendatakse olulise tähtsusega aiandustoote hinna stabiliseerimiseks ja aiandustootja tegevuse tasuvuse säilitamiseks.

§ 46. Olulise tähtsusega aiandustoode

  Olulise tähtsusega aiandustoodete nimekirja kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsus kannab sellesse nimekirja toote:
 1) mis kuulub peamiste, laialdaselt kasutatavate toiduainete hulka;
 2) mille viljelemine tagab tööhõive piirkonnas, kus traditsiooniliselt on tegeldud aiandusega;
 3) mis on konkurentsivõimeline välisturul;
 4) mida viljeldakse tavapärase aianduse alternatiivina.

§ 47. Nõudluspäraste abinõude rakendamine

  Kui turustamisaastaks varutud saagi äärmise nappuse või ebatavalise külluse tõttu on aiandustoote kohta kehtestatud kvaliteedinõuetekohase aiandustoote varutud kogus tarbijate nõudluse rahuldamiseks ebapiisav või kui kogus märgatavalt ületab nende vajadusi, rakendatakse nõudluspäraseid abinõusid.

§ 48. Tasuvuspäraste abinõude rakendamine

  Kui siseriigist pärit olulise tähtsusega aiandustoote ja imporditud aiandustoote omavahelise hinnakonkurentsi tõttu on aiandustoote hind siseriigi aiandustootja jaoks langenud tasuvuse piirini ja tavalised turu korraldamise vahendid on tasuvuse säilitamiseks ebapiisavad või sobimatud, rakendatakse tasuvuspäraseid abinõusid.

§ 49. Abinõud

  Abinõud on:
 1) aiandustoote kvaliteedinõuete kohaldamise piiramine;
 2) aiandustoote kohta rangemate kvaliteedinõuete kehtestamine;
 3) aiandustoote müügilt kõrvaldamine.

§ 50. Abinõude rakendamise aeg

 (1) Abinõusid rakendatakse tähtajaliselt kuni nende rakendamise eesmärgi täitmiseni, kuid korraga mitte kauem kui üks turustamisaasta.

 (2) Üheaegselt võib rakendada mitut käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud abinõu.

§ 51. Aiandustoote kvaliteedinõuete kohaldamise erisused ja abinõude rakendamine

 (1) Aiandustoote kvaliteedinõuete kohaldamise erisused võivad olla:
 1) aiandustoote kasutusotstarbest lähtuv kvaliteedinõude kohaldamise piirang;
 2) kvaliteedinõude kohaldamise tähtajaline piirang;
 3) teise kvaliteedinõude kohaldamise tähtajaline kohustus;
 4) kvaliteedinõude kohaldamise aeg;
 5) kvaliteedinõude kohaldamise etapp.

 (2) Aiandustoote kvaliteedinõuete kohaldamist piiratakse, kui toodet on varutud ebatavaliselt vähe.

 (3) Aiandustoote kohta võib kehtestada rangemad kvaliteedinõuded, kui toodet on varutud ebatavaliselt palju või kui järelevalvetulemustest selgub, et on sagenenud aiandustoodete mittevastavus kvaliteedinõuetele.

 (4) Aiandustoote kohta rangemate kvaliteedinõuete kehtestamiseks kaotatakse madalam kvaliteediklass või madalamad kvaliteediklassid.

 (5) Käesoleva seaduse § 49 punktides 1 ja 2 nimetatud abinõusid rakendatakse Vabariigi Valitsuse või tema volitusel põllumajandusministri määrusega.

§ 52. Aiandustoote müügilt kõrvaldamine

  Aiandustoodete ebatavalise külluse korral võivad ühingu liikmed otsustada osa aiandustooteid müügilt kõrvaldada. Aiandustoote müügilt kõrvaldamisena vaadeldakse aiandustoodete turustamise aja või turustatavate aiandustoodete koguse piiramist. Aiandustoote müügilt kõrvaldamise õigus on tunnustatud ühingul.

§ 53. Aiandustoote müügilt kõrvaldamise kohaldamine

 (1) Müügilt kõrvaldatavad aiandustooted peavad vastama kvaliteedinõuetele. Aiandustoote müügilt kõrvaldamine peab olema otstarbekohane ja üksikasjalikult kavandatud ning ei tohi kahjustada nõudluse rahuldamist.

 (2) Müügilt kõrvaldatud aiandustoodet võib kasutada oma tarbeks ja loomasöödaks. Toodet võib ka eksportida või töötlemiseks turustada. Müügilt kõrvaldatud õunu, ploome ja marju võib turustada alkoholitööstusele.

 (3) Müügilt kõrvaldatud aiandustoodet on lubatud töötlemiseks turustada Taimetoodangu Inspektsiooni järelevalveametniku antud töötlemise tõendi alusel.

§ 54. Toote tasuta jaotamine

  Müügilt kõrvaldatud aiandustoode, mida ei ole kasutatud või turustatud käesoleva seaduse § 53 lõigetes 2 ja 3 sätestatud viisil, antakse tasuta üle:
 1) heategevuslikele ühingutele, kes jaotavad need puudustkannatavatele inimestele;
 2) koolidele, laste puhkelaagritele ja teistele lasteasutustele, haiglatele, vanadekodudele või karistusasutustele.

§ 55. Jaotamise piirangud

 (1) Käesoleva seaduse §-s 54 nimetatud ühingutel ja asutustel on aiandustoodete jaotamisel keelatud teha eelistusi ja võtta toodete eest tasu.

 (2) Käesoleva seaduse § 54 punktis 2 nimetatud asutustele võib anda aiandustooteid lisaks nende poolt tavaliselt ostetavale kogusele.

§ 56. Aiandustoote hävitamine

 (1) Ühing võib müügilt kõrvaldatud aiandustoote või selle ülejäägi kooskõlastatult Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametiga komposteerida või bioloogiliselt lagundada keskkonnanõudeid järgides, kui ühing on täitnud aiandustoote müügilt kõrvaldamise nõuded ja tal ei ole õnnestunud aiandustoodet ühelgi seaduses ettenähtud viisil kasutada.

 (2) Ühing peab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile eelnevalt kirjalikult teatama hävitatava aiandustoote liigi ja koguse ning hävitamise aja ja koha.

§ 57. Teatamiskohustus

  Ühing peab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile kirjalikult teatavaks tegema kavandatava aiandustoote müügilt kõrvaldamise ja edasise kasutamise viisi ning kõrvaldamise käigu ja tulemused.

6. peatükk AIANDUSTOETUSED 

§ 58. Aiandustoetuse liigid

  Aiandustoetused on:
 1) aiandustootjate ühistegevuse toetus;
 2) turukorrastustoetus.

§ 59. Aiandustoetuse maksmiseks ettenähtud raha

  Aiandustoetust makstakse riigieelarves selleks ettenähtud rahast. Aiandustoetust võib maksta ka riikliku välisabi rahast, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti. Aiandustoetuse taotlemise ja saamise õigust ei teki, kui selle maksmiseks ei ole raha ette nähtud. Kui riigieelarves nähakse ette raha käesolevas seaduses nimetamata aiandustoetuse maksmiseks, kehtestatakse aiandustoetuse taotlemise ja maksmise kord käesoleva seaduse § 60 alusel.

§ 60. Aiandustoetuse taotlemine ja maksmine

 (1) Aiandustoetuse taotlemise ja maksmise korra ning aiandustootjate ühistegevuse toetuse ja turukorrastustoetuse aruannete esitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel põllumajandusminister määrusega.

 (2) Aiandustoetuse maksmise või sellest keeldumise otsuse teeb Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektor või tema volitatud ametnik.

§ 61. Aiandustootjate ühistegevuse toetus

 (1) Aiandustootjate ühistegevuse toetust antakse ühingule rahalise abina tunnustamisplaani või tegevuskava täitmise kulu osaliseks hüvitamiseks. Toetust antakse ühingule, kui selle liikmed ei ole samal ajal teise sama valdkonna ühingu liikmed, kes samuti taotleb või on saanud toetust. Toetuse andmiseks võib nõuda ühingult tagatist.

 (2) Aiandustootjate ühistegevuse toetust ei anta sellise kulu osaliseks hüvitamiseks, mis tekib seoses:
 1) haldusakti või -toiminguga;
 2) välisriigis kasvatatud aiandustoote müügiga;
 3) juurdemaksega liikme tulule või aiandustoote hinnale;
 4) õigusvastase toiminguga või
 5) aiandustoote või aiandustootja reklaamikampaaniaga.

§ 62. Aiandustootjate ühistegevuse toetus tunnustamisplaani täitmise kulu osaliseks hüvitamiseks

 (1) Tunnustamisplaani täitmise kulude osaliseks hüvitamiseks aiandustootjate ühistegevuse toetuse taotlemiseks tuleb ühingul esitada tunnustamistaotlus ja nõuetekohane tunnustamisplaan. Ühing peab toetuse taotluses Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile teatama tegevusfondi moodustamise alused ja korra, kalendriaastaks kavandatud suuruse ning taotletava toetuse suuruse.

 (2) Tunnustamisplaani täitmise kulude osaliseks hüvitamiseks antava aiandustootjate ühistegevuse toetuse suurus ei või ületada kalendriaastaks ettenähtud tegevusfondi suurust. Toetus on sihtotstarbeline ja seda makstakse tunnustamisplaani täitmise ajal.

 (3) Tunnustamisplaani täitmise kulude osaliseks hüvitamiseks antava aiandustootjate ühistegevuse toetuse maksmise või sellest keeldumise otsus tehakse koos eeltunnustamisotsusega.

§ 63. Aiandustootjate ühistegevuse toetus tegevuskava täitmise kulude osaliseks hüvitamiseks

 (1) Tegevuskava täitmise kulude osaliseks hüvitamiseks võib ühing tegevuskava kehtimise ajal taotleda toetust tegevuskava täitmise kulude osaliseks hüvitamiseks. Tegevuskava peab olema käesoleva seaduse nõuete kohane.

 (2) Toetuse taotlus, milles on nimetatud tegevuskava täitmise kulude osaliseks hüvitamiseks taotletava aiandustootjate ühistegevuse toetuse suurus ja esitatud selle sihtotstarbe kirjeldus, tuleb esitada koos tegevuskavaga, milles on märgitud kava üldmaksumus.

 (3) Tegevuskava täitmise kulude osaliseks hüvitamiseks antava aiandustootjate ühistegevuse toetuse suurus ei või ületada 50 protsenti tegevuskava üldmaksumusest. Toetus on sihtotstarbeline ning seda makstakse tegevuskava täitmise ajal.

§ 64. Turukorrastustoetuse maksmise alused

 (1) Turukorrastustoetust makstakse ühingule Eestis kasvatatud aiandustoodete müügilt kõrvaldamise ja tasuta jaotamiseks üleandmise tõttu aiandustootjale tekkinud kahju osaliseks hüvitamiseks.

 (2) Turukorrastustoetust makstakse, kui aiandustoode on müügilt kõrvaldatud ja tasuta jaotamiseks üle antud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti teadmisel.

 (3) Turukorrastustoetuse suuruse määrab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektor või tema volitatud ametnik kindla summana ja see ei tohi ületada 50 protsenti müügilt kõrvaldatud aiandustoote sellest hinnast, mida aiandustootja tavaliselt selle aiandustoote eest Eesti turul saab.

 (4) Turukorrastustoetus makstakse ühingule, kes jaotab saadud summa müügilt kõrvaldamise tõttu kahju saanud aiandustootjate vahel pärast ühingule tekkinud kõrvaldamiskulu mahaarvamist.

§ 65. Aiandustoetuse maksmisest keeldumise alused

 (1) Aiandustoetuse maksmisest keeldutakse, kui taotleja:
 1) on maksuvõlglane või kui ta ei ole deklareerinud oma tulu;
 2) ei ole täitnud käesoleva seaduse nõudeid;
 3) on esitanud valeandmeid või
 4) ei ole tagastanud ebaõigesti saadud toetust või selle osa käesoleva seaduse §-s 67 sätestatud korras.

 (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud juhtudele keeldutakse ka käesoleva seaduse §-s 62 nimetatud toetuse maksmisest § 42 lõikes 2 ettenähtud juhul.

 (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud juhtudele keeldutakse ka käesoleva seaduse §-s 63 nimetatud toetuse maksmisest, kui Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti põhjendatud hinnangul ei ole võimalik tegevuskava täita.

 (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud juhtudele keeldutakse aiandustootjate ühistegevuse toetuse maksmisest, kui Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti põhjendatud hinnangul on ühingul tunnustamisplaani või tegevuskava täitmiseks piisavalt raha.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 66. Aiandustoetuse sihtotstarbelise kasutamise ja kasutamisest teatamise kohustus

 (1) Aiandustootjate ühistegevuse toetust ja turukorrastustoetust tuleb kasutada sihtotstarbeliselt. Aiandustoetuse kasutamise sihtotstarbe määrab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet toetuse maksmist otsustades.

 (2) Aiandustoetuse kasutamise kohta tuleb ühingul esitada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile järelevalveks vajalikud aruanded tegevuskava või tunnustamisplaani täitmise, aiandustoote müügi ja müügilt kõrvaldamise kohta.

§ 67. Aiandustoetuse ja selle osa tagastamine

 (1) Kui taotlejale on makstud aiandustoetust või osa sellest valeandmete alusel või eksimuse mõjul, tuleb toetusraha riigieelarve tuludesse tagasi maksta.

 (2) Aiandustoetus või selle osa, mida ei ole kasutatud sihtotstarbeliselt või mille kohta ei ole ettenähtud tähtpäevaks aruannet esitatud, tuleb riigieelarve tuludesse tagasi maksta.

 (3) Aiandustoetus või selle osa, mis on tunnustamisotsuse kehtetuks tunnistamise ajaks kasutamata või mida ei saa sihtotstarbeliselt kasutada, tuleb riigieelarve tuludesse tagasi maksta.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud asjaolude avastamisel esitab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti järelevalveametnik toetusraha saajale toetusraha või selle osa tagasimaksmise nõude. Kui isik toetusraha või selle osa riigieelarve tuludesse tagasi ei maksa, nõutakse raha välja kohtu kaudu. Nõude esitamise tähtaeg on aiandustoetuse maksmisest arvates kolm aastat.

7. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE 

§ 68. Järelevalveasutused ja nende pädevus

 (1) Käesoleva seaduse nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Taimetoodangu Inspektsioon, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhul.

 (2) Tarbijakaitseamet teostab riiklikku järelevalvet aiandustoote kvaliteedi- ja turustamise nõuete täitmise üle jaekaubanduses.

 (3) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet teostab riiklikku järelevalvet tunnustatud ühingute käesolevas seaduses sätestatud eesmärgikohase tegevuse ja aiandustoetuste kasutamise üle.

 (4) Järelevalveasutused edastavad üksteisele teavet järelevalve tulemuste kohta, välja arvatud teave, mida on seadusega keelatud anda.

§ 69. Järelevalveametnikud ja nende pädevus

 (1) Taimetoodangu Inspektsiooni, Tarbijakaitseameti ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti järelevalveametnikud teostavad järelevalvet oma pädevuse piires nende isikute tegevuse üle, kes on kohustatud täitma käesoleva seaduse nõudeid.

 (2) Järelevalveametniku pädevus peab olema kajastatud ametitõendil. Järelevalve alustamisel peab järelevalveametnik esitama isikule ametitõendi.

 (3) Ametitõendi esitanud järelevalveametnikul on õigus takistamatult kontrollida käesoleva seaduse nõuete täitmist. Tal on õigus siseneda isiku territooriumile ja ruumi, võtta kontrollproove, kontrollida toote vastavust kvaliteedinõuetele, nõuda isikult koopiaid asjakohastest dokumentidest ning saada muud järelevalveks vajalikku kirjalikku ja suulist teavet ning teha vaatlusi ja talletada tulemused, kasutades selleks isiku või tema esindaja teadmisel järelevalveasutuse tehnikavahendeid.

 (4) Järelevalveametnik peab teatama isikule või tema esindajale järelevalve eesmärgi. Isik võib soovi korral viibida järelevalvetoimingu juures.

§ 70. Eelteave

  Enne imporditava kiirestirikneva aiandustoote partii saabumist piiril asuvasse tollipunkti peab isik andma Taimetoodangu Inspektsiooni järelevalveametnikule selle kohta järelevalveks vajaliku eelteabe. Eelteave tuleb anda aiandustoote partii lähetamise aja, sihtkoha, saabumise aja ja koha ning aiandustoote liigi ja koguse kohta. Kui toodet imporditakse korduvalt, ei pea eelteavet korduvalt esitama.

§ 71. Järelevalve kord ja järelevalveametniku kohustused

 (1) Järelevalveametnik teeb järelevalvetoimingud eesmärgikohaselt. Õiguserikkumise avastamise korral kontrollib järelevalveametnik kõiki sellega seotud asjaolusid.

 (2) Järelevalveametnik on kohustatud hoidma talle järelevalve ajal teatavaks saanud ärisaladust. Teabe võib avalikustada, kui selle hoidmine ohustaks inimese tervist või keskkonda.

§ 72. Kontrollproovid

 (1) Järelevalvetoiminguid tehes on järelevalveametnikul õigus võtta kontrollimiseks vajalikus koguses kontrollproove tasuta.

 (2) Kontrollprooviks võetud aiandustoote kogus, mida kontrollides ei ole ära kasutatud, tagastatakse omanikule.

 (3) Kontrollproovide võtmise korra ning kogused, samuti kontrollimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

 (4) Käesolev paragrahv laieneb ka isikule, kellele Taimetoodangu Inspektsioon on käesoleva seaduse § 17 alusel andnud aiandustoodete kontrollimise ja kvaliteedi tõendamise volituse.

§ 73. Järelevalvetulemuste vormistamine

 (1) Järelevalvetulemused vormistab järelevalveametnik protokollis, millele lisatakse järelevalve ajal saadud dokumendid või nende koopiad.

 (2) Protokoll vormistatakse kahes eksemplaris, millest üks säilitatakse järelevalveasutuses ja teine antakse isikule või tema esindajale allkirja vastu üle pärast järelevalve lõpetamist.

 (3) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

 (4) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 74. [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 75. Ettekirjutuse tegemine

 (1) Õiguserikkumise avastamise korral teeb järelevalveametnik ettekirjutuse või koostab seaduse alusel haldusõiguserikkumise protokolli ning otsustab halduskaristuse määramise või taotleb, et haldusõiguserikkumise asja arutab ja karistuse määrab kohus.

 (2) Ettekirjutusega:
 1) juhitakse tähelepanu õiguserikkumisele;
 2) esitatakse nõue õiguserikkumise lõpetamiseks;
 3) kohustatakse tegema õiguserikkumise lõpetamiseks või edasiste õiguserikkumiste ärahoidmiseks vajalikke toiminguid.

 (3) Ettekirjutust tehes määrab järelevalveametnik ettekirjutuse täitmise tähtaja.

 (4) Kui õiguserikkumise lõpetamiseks ja edasise õiguserikkumise ärahoidmiseks on erinevaid viise, arvestab järelevalveametnik vajalikku toimingut määrates võimaluse korral isiku soovi. Tähtajaks määratakse aeg, mis tavaliselt kulub seda laadi toimingu tegemiseks.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 76. Nõuded haldusaktile

  Käesoleva seaduse § 17 lõike 3, § 18 lõike 2, § 38 lõigete 1, 3 ja 4, § 40 lõike 3, § 43 lõike 2, § 56, § 60 lõike 2, § 62 lõike 3, § 64 lõike 3, § 66 lõike 1, § 67 lõike 4 ja § 75 lõike 1 alusel antav haldusakt tuleb vormistada kirjalikult ja see peab sisaldama järgmisi andmeid:
 1) ametiasutuse nimetus, kelle nimel akt antakse;
 2) akti koostanud ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus;
 3) akti andmise kuupäev;
 4) adressaadi nimi;
 5) akti jõustumise aeg;
 6) akti andmise põhjus;
 7) viide õigusakti sättele, mille alusel haldusakt antakse;
 8) akti sisu;
 9) akti vaidlustamise kord ja tähtaeg;
 10) ametniku allkiri;
 11) adressaadi allkiri akti kättesaamise kohta või märge muul viisil kättetoimetamise kohta.

8. peatükk VASTUTUS 

§ 761. Aiandustoodete turustamise ja kvaliteedinõuete rikkumine

 (1) Aiandustoote turustamise või kvaliteedinõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 762. Turu valdaja kohustuste rikkumine

 (1) Turu valdaja poolt aiandustoodete turustamise nõuetega seotud kohustuste täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 763. Menetlus

 (1) Käesoleva seaduse §-des 761 ja 762 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

 (2) Käesoleva seaduse §-des 761 ja 762 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
 1) Tarbijakaitseamet;
 2) Taimetoodangu Inspektsioon.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 77-79. [Kehtetud - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

9. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 80. Kvaliteedinõuete kohaldamise piirang

  Enne kvaliteedinõuete kehtestamist Eestis varutud saagi ja Eestisse imporditud aiandustoote suhtes ei kohaldata tagasiulatuvalt käesoleva seaduse § 11 alusel kehtestatavaid kvaliteedinõudeid.

§ 81. Volituse andmine hindamata isikule

  Kuni 2003.aasta 1. jaanuarini kehtiva volituse võib anda käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud korras ka isikule, kelle võimet aiandustooteid kontrollida ei ole veel Eestis tunnustatud asutuse või organi poolt hinnatud ja kui positiivse hinnangu saanud isikud puuduvad.

§ 82. Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2001.aasta 1. aprillil, välja arvatud §-d 45-57, mis jõustuvad 2002. aasta 1. jaanuaril.