Väljaandja: Teede- ja Sideminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 01.01.2003 Avaldamismärge: RTL 2002, 106, 1575 Teede- ja sideministri 18. mai 2001. a määruse nr 50 "Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded" muutmine Vastu võetud 26.08.2002 nr 53 Määrus kehtestatakse «Liiklusseaduse» (RT I 2001, 3, 6; 93, 565; 2002, 38, 234) § 13 lõike 3 alusel. § 1. Teede- ja sideministri 18. mai 2001. a määrust nr 50 «Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded» (RTL 2001, 69, 941; 135, 1953) muudetakse järgmiselt: 1) paragrahvi 2 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Lisades 1 ja 2 toodud nõuetes käsitlemata juhtudel tuleb lähtuda ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni Viini 1968. a «Teeliikluse konventsioonist» või autoehituse üldpraktikast.»; 2) paragrahvi 3 punktid 29, 43, 48, 55, 57, 58, 65, 86 ja 87 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 3 lõppu lisatakse punktid 91 kuni 95 järgmises sõnastuses: « 91) eesmise udutule latern on latern, mille tuli valgustab teed sõiduki ees udus, lume- või vihmasajus (Front fog lamp) ; 92) kaugtulelatern on latern, mille tuli valgustab teed kaugele sõiduki ees (Driving beam headlamp või Main-beam headlamp); 93) lähitulelatern on latern, mille tuli valgustab teed sõiduki ees nii, et väldib vastusõitva sõiduki juhi ja teiste liiklejate pimestamist ja muid sellega seotud ebamugavusi (Passing beam headlamp või Dipped-beam headlamp); 94) päevatulelatern on latern, mille tuli märgistab päeval liikuvat sõidukit eest (Daytime running lamp); 95) varutrepp on ülemiselt korruselt algav trepp, mis viib alumise korruse varuukse juurde (half-staircase).»; 4) lisa 1 koodi 101 nõuete punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 1) peab olema sõiduki valmistaja või Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (edaspidi ARK) tehtud ning vastama registreerimistunnistusele ja olema puhas;»; 5) lisa 1 koodi 101 nõuete punkti 2 teine lõik muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Valmistaja põhiandmesildile peab olema kantud direktiivi 76/114/EMÜ kohaselt: – valmistaja nimetus; – sõidukil, millel on direktiivi 70/156/EMÜ kohane kogu sõiduki tüübikinnitus – tüübikinnituse number (algab väikese «e» tähega, millele järgnevad tüübikinnituse andnud riiki tähistavad numbrid või tähed ja tüübikinnituse tunnistuse registreerimise number). Riiki tähistavad numbrid ja tähed peavad olema eraldatud «e» tähisest ja tüübikinnituse tunnistuse registreerimisnumbrist tärnikestega; – VIN-kood; – sõiduki täismass; – autorongi täismass; – teljekoormused (telgede järjekorras eestpoolt tahapoole); – sadulvedukil – lubatud suurim koormus sadulale; – diiselautol – heitgaasi neeldumisteguri «K» väärtus. Neeldumisteguri väärtus võib olla toodud ka lisaandmesildil või andmesildi kõrval.»; 6) lisa 1 koodi 102 nõuete punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 1) liiklusregistrisse kantud sõiduki registreerimismärk peab vastama Eesti standardile. Teistes riikides registreeritud sõiduki registreerimismärk peab vastama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni Viini 1968. a «Teeliikluse konventsiooni» või EÜ liikmesriikide sõidukitel EÜ Nõukogu määruse 2411/98/EÜ nõuetele;»; 7) lisa 1 koodi 106 nõuete punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 1) enne 2003. a valmistatud mootorsõidukil, mille valmistaja lubatud kiirus ületab 50 km/h ja alates 2003. a või hiljem valmistatud M ja N kategooria sõidukil, mille valmistaja lubatud kiirus ületab 25 km/h ja kui nad ei oma sõidumeerikut, peab olema toimiv kiirusmõõdik (spidomeeter), mis vastab E-reegli nr 39 või direktiivi 75/443/EMÜ nõuetele. 2003. a või hiljem valmistatud L kategooria sõidukil peab olema toimiv kiirusmõõdik, mis vastab E-reegli nr 39 või direktiivi 2000/7/EÜ nõuetele;»; 8) lisa 1 koodi 106 kontrollimise punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 39/00 või direktiivide 75/443/EMÜ (paranduste direktiiv 97/39/EÜ) ja 2000/7/EÜ metoodikale.»; 9) lisa 1 koodi 116 nõuete punkti 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 1) O1, O2 ja O3 kategooria haagise, mille pikkus koos haakeseadmega on üle 8 meetri ning O 4 kategooria haagise taha peavad olema kinnitatud E-reegli nr 70 kohased tunnusmärgid.»; 10) lisa 1 joonise 4 all olev tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Joonis 4. Haagise tunnusmärk.»; 11) lisa 1 koodi 116 nõuete punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 3) üle 7,5 t registrimassiga N2 kategooria sõiduki ja N3 kategooria sõiduki, v.a sadulveduki, taha peavad olema kinnitatud E-reegli nr 70 kohased tunnusmärgid, millel peavad olema vaheldumisi kollased peegelduvad ja punased fluorestseeruvad kaldtriibud vastavalt joonisele 5;»; 12) lisa 1 joonise 5 all olev tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Joonis 5. N kategooria sõiduki tunnusmärk.»; 13) lisa 1 kood 201 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Kood 201. Üldnõuded valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmetele Nõuded: 1) sõidukile on lubatud paigaldada ainult koodides 202–220, 222–224 ja 1102 käsitletud valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmeid; 2) laternad peavad olema koostatud nende ehituses ettenähtud lampidest, optilistest elementidest ja hajutiklaasidest; 3) 1999. a või hiljem valmistatud sõiduki lähi- või päevatuled peavad süttima kohe pärast mootori käivitumist; 4) kaug-, lähi- ja udutuled võivad olla paigutatud peitlaternatesse. Peitlaternaid ei tohi olla võimalik juhi kohalt poolikult avada ja sulgeda. Pimestamise vältimiseks laternate avanemisel või sulgumisel peavad tuled sisse lülituma alles pärast peitlaternate täielikku avanemist ja välja lülituma enne nende sulgumise algust. Lülitusmehhanismi rikke korral peab peituv lähituli jääma avatuks või olema kergesti avatav ilma tööriistadeta; 5) hajutiklaasid peavad olema pragudeta või muude vigastusteta. Peegeldi (reflektor) ei tohi olla tuhmunud või korrodeerunud; 6) võib kasutada ainult selle sõiduki variandi ehituses ettenähtud laternaid. 1990. a või hiljem valmistatud M ja N kategooria sõiduki lähi- ja kaugtule laternate optilised elemendid peavad vastama E-reeglile nr 1, nr 5, nr 8, nr 20, nr 31, nr 98, nr 112, nr 113 või direktiivile 76/761/EMÜ. Laternates kasutatavad lambid peavad vastama E-reeglile nr 37 või nr 99. ARK võib põhjendatud juhtudel lubada kasutada teistele sõidukitele ette nähtud laternaid tingimusel, et nende optilised elemendid, lambid ja laternate paigutus vastavad nõuetele; 7) 1996. a või hiljem valmistatud L kategooria sõiduki laternate optilised elemendid peavad vastama E-reeglile nr 57 või nr 72; 8) ei tohi kasutada vasakpoolses liikluses kasutamiseks ettenähtud lähitule laternaid (vasakpoolses liikluses kasutatava laterna klaasile on kantud nool). Lähituled, kaugtuled, lisakaugtuled ja eesmised udutuled peavad lülituma koos eesmiste, külgmiste ja tagumiste ääretuledega ning numbrituledega, välja arvatud kaug- ja lähituled juhul, kui neid kasutatakse lühiajaliselt hoiatava valgussignaali edastamiseks; 9) kohustuslike laternate kaitseks ei tohi kasutada selleks mitte ettenähtud vahendeid. Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, mõõdulindi ja joonlauaga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ); 2) TK ja TJV katsetustel M ja N kategooria sõidukil vastavalt E-reeglite nr 1/01, nr 5/02, nr 8/04, nr 20/02, nr 31/02, nr 37/03, nr 98/00, nr 99/00, nr 112/00 või nr 113/00 või direktiivi 76/761/EMÜ (paranduste direktiivid 87/354/EMÜ, 89/517/EMÜ ja 1999/17/EÜ) metoodikale ja L kategooria sõidukitel vastavalt E-reeglite nr 57/01 või nr 72/00 metoodikale.»; 14) lisade 1 ja 2 koodi 202 nõuete punkti 1 neljas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «1990. a või hiljem valmistatud M ja N kategooria sõiduki lähitule laternate paigutus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele.»; 15) lisa 1 koodi 202 nõuete punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: või tähisega lähitule laterna klaasidel peab olema lähitule tunnustäht «C» tähise või kohal;»; « 6) või tähisega lähitule laterna klaasidel peab olema lähitule tunnustäht «C» tähise või kohal;»; 16) lisa 1 koodi 202 nõuete punkt 8 tunnistatakse kehtetuks; 17) lisa 1 koodide 202 ja 203 kontrollimise osa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Kontrollimine: 1) TÜ – esilaternate kontrollseadmega vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ); 2) TK ja TJV katsetustel M ja N kategooria sõidukil vastavalt E-reegli nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) metoodikale ja L kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 53/01 või direktiivi 93/92/EMÜ (paranduse direktiiv 2000/73/EÜ) metoodikale. Tulede värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis.»; 18) lisade 1 ja 2 koodi 203 nõuete punkti 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Kui M ja N kategooria sõidukil on neli kaugtulelaternat peitlaternates, siis tohib lisaks paigaldada kaks kaugtule laternat, mis on ette nähtud ainult lühiajalise valgussignaali edastamiseks.»; 19) lisade 1 ja 2 koodi 203 nõuete punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 4) kaugtulede värvus peab olema valge või valikkollane;»; 20) lisade 1 ja 2 koodi 203 nõuete punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 6) 1990. a või hiljem valmistatud M ja N kategooria sõiduki kaugtule laternate paigutus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele ning 1996. a või hiljem valmistatud L kategooria sõiduki kaugtule laternate paigutus peab vastama E-reegli nr 53 või direktiivi 93/92/EMÜ nõuetele;»; 21) lisa 1 koodi 203 nõuete punkti 7 esimene lauset muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: või tähisega kaugtule laternate klaasidel peab olema kaugtule tunnustäht «R» tähise või kohal.»; « 7) või tähisega kaugtule laternate klaasidel peab olema kaugtule tunnustäht «R» tähise või kohal.»; 22) lisade 1 ja 2 koodi 203 nõuete punkti 9 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: või tähiseta) lähitule laternaid. Selliste ühitatud lähi- ja kaugtuledega laternate reguleerimine peab toimuma kaugtule reguleerimise teel.»; « 9) enne 1988. a valmistatud sõidukitel on lubatud kasutada ameerika sümmeetriliste tuledega (ilma või tähiseta) lähitule laternaid. Selliste ühitatud lähi- ja kaugtuledega laternate reguleerimine peab toimuma kaugtule reguleerimise teel.»; 23) lisa 1 koodi 204 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Kood 204. Seisutule laternad Nõue: vähem kui 6 m pikkusel ja vähem kui 2 m laiusega M ja N kategooria sõidukile võib paigaldada seisutule laternaid. Teistele sõidukitele on seisutule laternate paigaldamine keelatud. Kui seisutule laternad on paigaldatud, siis peavad nad vastama E-reegli nr 77 või direktiivi 77/540/EMÜ nõuetele ja nende paigutus E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Paigaldada võib kaks ettepoole valget valgust andvat ja kaks tahapoole punast valgust andvat seisutule laternat. Seisutuled võivad olla ühitatud ääretuledega. Kui seisutuli on ääre- või suunatulega ühes laternas, on nende värvus merevaigukollane. Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ); 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 77/00 või direktiivi 77/540/EMÜ (paranduste direktiivid 87/354/EMÜ ja 1999/16/EÜ) metoodikale ja paigutus vastavalt E-reegli nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) metoodikale.»; 24) lisade 1 ja 2 koodi 205 nõuete punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 6) eesmise udulaterna valgusava alaserv ei tohi asetseda madalamal kui 250 mm ja ülaserv kõrgemal lähitule laterna valgusava ülaservast ning M 1 kategooria sõidukil kõrgemal kui 800 mm maapinnast. Laterna valgusava välisserv ei tohi olla kere välisgabariidist kaugemal kui 400 mm;»; 25) lisa 1 joonised 10, 12, 13, 16, 19, 24, 25, 65–67, 69–85 ja tabelid 20–33 tunnistatakse kehtetuks; 26) lisa 1 koodi 205 kontrollimise osa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, ekraani või esilaternate kontrollseadmega vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ); 2) TK ja TJV katsetustel M ja N kategooria sõidukil vastavalt E-reegli nr 19/02 või direktiivi 76/762/EMÜ (paranduste direktiivid 87/354/EMÜ ja 1999/18/EÜ) metoodikale ja paigutus vastavalt E-reegli nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) metoodikale ja L kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 53/01 või direktiivi 93/92/EMÜ (paranduse direktiiv 2000/73/EÜ) metoodikale.»; 27) lisade 1 ja 2 koodi 206 nõuete punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 1) lisakaugtule laterna valgusava välisserv ei tohi olla lähemal sõiduki välisgabariidile kui lähitule laterna valgusava välisserv ja laterna ülaserv kõrgemal kui 4 m teepinnast. Haagisele on lisakaugtule laternate paigutamine keelatud. Kui neljale peitlaternates asuvale kaugtulele on lisaks paigaldatud kaks lisakaugtule laternat, siis peab elektriskeem tagama, et neid saab sisse lülitada ainult lühiajaliselt hoiatava valgussignaali edastamiseks;»; 28) lisade 1 ja 2 koodi 207 nõuete punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 1) M ja N kategooria sõidukile võib E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ kohaselt paigaldada kaks E-reegli nr 87 kohast päevatule laternat. Päevatule laterna valgusava ülaserv ei tohi asetseda kõrgemal kui 1500 mm ja alaserv madalamal kui 250 mm maapinnast. Laterna valgusava välisserv ei tohi olla kere välisgabariidist kaugemal kui 400 mm ja laternate valgusavade siseservade vahe ei tohi olla väiksem kui 600 mm (400 mm sõidukite korral, mille laius ei ületa 1300 mm). Haagisele on päevasõidutulede asetamine keelatud;»; 29) lisa 1 koodi 207 kontrollimise punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 87/00 metoodikale ja paigutus vastavalt E-reegli nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) metoodikale.»; 30) lisade 1 ja 2 koodi 210 nõuete punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 2) kollast vilkurit võib paigaldada suuremõõtmelisele või raskekaalulisele veosele ja sellistel vedudel kasutatavale sõidukile ning saateautole, kui sellisteks vedudeks väljaantud eriluba seda nõuab. Kollane vilkur võib olla sisse lülitatud ainult suuremõõtmelise või raskekaalulise veose veo ajal. Kollast vilkurit on lubatud paigaldada ka ülegabariidilisele liikurmasinale.»; 31) lisade 1 ja 2 koodi 211 nõuete punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 1) 1994. a ja hiljem valmistatud üle 2100 mm laiusel sõidukil peavad olema ülemised eesmised ääretule laternad (tähis «A»). Ülemisi eesmisi ääretule laternaid on lubatud paigaldada 1800 kuni 2100 mm laiusele sõidukile. Ülemised eesmised ääretule laternad peavad asetsema külgservast kuni 400 mm kaugusel. Ülemised eesmised ääretuled peavad asetsema M ja N kategooria sõidukil kõrgemal tuuleklaasi ülemisest servast ning O kategooria sõidukil võimalikult kõrgel arvestades sõiduki kereehituse eripära;»; 32) lisade 1 ja 2 koodi 211 nõuete punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 3) M ja N kategooria sõiduki eesmised ääretule laternad peavad olema valmistaja juhendi kohased ja vastama E-reegli nr 7 või direktiivi 76/758/EMÜ nõuetele. Nende paigaldus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Eesmiste ääretulede värvus peab olema valge või valikkollane;»; 33) lisa 1 koodide 211, 213 ja 214 kontrollimise punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 2) TK ja TJV katsetustel M, N ja O kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 7/02 või direktiivi 76/758/EMÜ (paranduste direktiivid 87/354/EMÜ, 89/516/EMÜ ja 97/30/EÜ) metoodikale ja paigutus vastavalt E-reegli nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) nõuetele ning L kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 50/00 metoodikale ja paigutus vastavalt E-reegli nr 53/01 või direktiivi 93/92/EMÜ (paranduse direktiiv 2000/73/EMÜ) nõuetele. Tulede värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis.»; 34) lisa 1 koodi 212 kontrollimise punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 91/00 või direktiivi 76/758/EMÜ (paranduste direktiivid 87/354/EMÜ, 89/516/EMÜ ja 97/30/EÜ) metoodikale ja paigutus vastavalt E-reegli nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) nõuetele. Tulede värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis.»; 35) lisade 1 ja 2 koodi 213 nõuete punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 1) 1994. a või hiljem valmistatud üle 2100 mm laiusel sõidukil peavad olema ülemised tagumised ääretule laternad (tähis «R»). Ülemisi tagumisi ääretule laternaid on lubatud paigaldada 1800 kuni 2100 mm laiusele sõidukile. Ülemised tagumised ääretule laternad peavad asetsema külgservast kuni 400 mm kaugusel. Ülemised tagumised ääretule laternad peavad asetsema võimalikult kõrgel arvestades sõiduki kereehituse eripära;»; 36) lisa 1 koodi 214 nõuete punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 4) 1999. a või hiljem valmistatud M1 kategooria sõidukil peab olema E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ kohaselt paigaldatud ja E-reeglile nr 7 või direktiivi 76/758/EMÜ nõuetele vastav S3 kategooria lisapiduritule latern. Lisapiduritule laterna valgusava alumine serv peab olema vähemalt 850 mm kõrgusel maapinnast või mitte madalamal kui 150 mm tagaakna alumisest servast. Lisapidurituli ei tohi olla ühitatud ega paikneda ühegi teise tulega ühes ja samas laternas. Lisapidurituld on lubatud paigaldada nii sõiduki keresse kui sellest väljapoole. Sõiduki keres paiknev pidurituli ei tohi pimestada tahavaate peegli kaudu või mõnel muul viisil segada sõiduki juhti. Lisapidurituli peab paiknema sõiduki pikiteljel. Kui sõiduki kereehitus ei võimalda paigaldada lisapidurituld sõiduki pikiteljele (näiteks uksed vms), on lubatud paigaldada kaks lisapidurituld sümmeetriliselt sõiduki pikiteljega võimalikult pikitelje lähedusse või üks lisapidurituli kuni 150 mm kaugusele sõiduki pikiteljest. M2, M3, N ja O kategooria sõidukitele on lubatud lisaks paigaldada kas üks S3 kategooria lisapidurituli või kaks S1 või S2 kategooria lisapidurituld;»; 37) lisa 1 koodi 215 kontrollimise punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 2) TK ja TJV katsetustel M, N ja O kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 4/00 või direktiivi 76/760/EMÜ (paranduste direktiivid 87/354/EMÜ ja 97/31/EÜ) metoodikale ja nende paigutus vastavalt E-reegli 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) nõuetele ning L kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 53/01 või direktiivi 93/92/EMÜ (paranduste direktiiv 2000/73/EÜ) nõuetele. Tulede värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis.»; 38) lisade 1 ja 2 koodi 216 nõuete punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 2) tagumiste udutule laternate kaugus lähimast piduritule laternast peab olema vähemalt 100 mm. Kui sõiduki taga on üks udutuli, peab see asuma tagant vaadates sõiduki sümmeetriateljel või sellest vasakul. Tagumise udutule laterna valgusava ülaserv ei tohi asetseda kõrgemal kui 1000 mm (N3G kategooria sõidukitel kuni 1200 mm) ja alaserv madalamal kui 250 mm;»; 39) lisa 1 koodi 216 kontrollimise punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 38/00 või direktiivi 77/538/EMÜ (paranduste direktiivid 89/518/EMÜ ja 1999/14/EÜ) metoodikale ja nende paigutus vastavalt E-reegli 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) nõuetele. Tulede värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis.»; 40) lisa 1 koodi 217 kontrollimise punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 23/00 või direktiivi 77/539/EMÜ (paranduste direktiivid 87/354/EMÜ ja 97/32/EÜ) metoodikale ja nende paigutus vastavalt E-reegli 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) nõuetele. Tulede värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis.»; 41) lisa 1 koodi 218 nõuete punkti 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 1) 1994. a või hiljem valmistatud M, N ja O kategooria sõidukitel peavad olema E-reegli nr 6 või direktiivi 76/759/EMÜ kohased suunatule laternad ja need peavad olema paigaldatud valmistaja juhendi ning E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ kohaselt (vt joonised 20, 21 ja 22).»; 42) lisa 1 koodi 218 nõuete punktid 3, 4, 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks; 43) lisa 1 koodi 218 nõuete punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 7) L kategooria sõidukil peavad olema valmistaja juhendi kohased suunatule laternad ja 1996. a või hiljem valmistatud L kategooria sõidukil E-reegli nr 50 nõuetele vastavad suunatule laternad. Nende paigutus peab vastama E-reegli nr 53 või direktiivi 93/92/EMÜ nõuetele ning järgmistele nõuetele: – suurim kõrgus teepinnast – 1200 mm; – vähim kõrgus teepinnast – 350 mm; – esisuunatule laternate valgusavade vaheline vähim kaugus – 300 mm; – peavad asetsema väljaspool lähitule või kaugtule laterna/laternate väliskülgede püstpuutepindasid; – suunalaterna valgusava ja lähima lähi- või kaugtule laterna vaheline kaugus peab olema vähemalt 100 mm; – tagasuunatulede laternate valgusavade vaheline vähim lubatud kaugus – 240 mm; – tagasuunatule laternad ei tohi asetseda sõiduki tagumisest gabariidist eespool rohkem kui 300 mm;»; 44) lisa 1 kood 218 kontrollimise punkti 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 2) TK ja TJV katsetustel M, N ja O kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 6/01 või direktiivi 76/759/EMÜ metoodikale ja paigutus vastavalt E-reegli 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) nõuetele ning L kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 50/00 metoodikale ja paigutus vastavalt E-reegli nr 53/01 või direktiivi 93/92/EMÜ (paranduste direktiiv 2000/73/EÜ) nõuetele. Tulede värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis.»; 45) lisa 1 koodi 219 kontrollimise osa muuta ja sõnastada järgmiselt: «Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel M ja N kategooria sõidukitel vastavalt direktiivi 78/316/EMÜ (paranduste direktiivid 93/91/EMÜ ja 94/53/EÜ) metoodikale ning L kategooria sõidukitel vastavalt direktiivi 93/29/EÜ (paranduste direktiiv 2000/74/EÜ) metoodikale.»; 46) lisa 1 koodi 221 kontrollimise punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 2) TK ja TJV katsetustel M, N ja O kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) metoodikale ning L kategooria sõidukitel E-reegli nr 53/01 või direktiivi 93/92/EÜ (paranduste direktiiv 2000/73/EÜ) metoodikale.»; 47) lisa 1 koodi 222 nõuete punkti 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 48) lisa 1 koodi 222 nõuete punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 2) eesmiste helkurite värvus peab olema valge ja tagumistel punane. Eesmiste ja tagumiste helkurite välisserv ei tohi olla kere välisgabariidist kaugemal kui 400 mm ja helkurite siseservade vahe ei tohi olla väiksem kui 600 mm (400 mm sõidukite korral, mille laius ei ületa 1300 mm). Haagise eesmiste helkurite välisserv ei tohi olla kaugemal kui 150 mm haagise välisgabariidist. Helkuri ülaserv ei tohi asetseda kõrgemal kui 900 mm ja alaserv madalamal kui 250 mm maapinnast. Helkureid on lubatud paigaldada kuni 1500 mm kõrgusele juhul, kui sõiduki kereehitus ei võimalda neid paigaldada madalamale;»; 49) lisa 1 koodi 222 nõuete punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 3) üle 6 m pikkustel M ja N kategooria sõidukitel ning kõigil O kategooria sõidukitel peavad olema külgedel 3000 mm vahedega helkurid. Kui see pole võimalik kere ehituse eripära tõttu, võib seda vahet pikendada kuni 4000 mm-ni. Vähemalt üks helkur peab paiknema sõiduki keskmisel kolmandikul. Kõige tagumise külgmise helkuri tagumine serv ei tohi olla sõiduki tagumisest servast kaugemal kui 1 m. Helkuri ülaserv ei tohi asetseda kõrgemal kui 900 mm ja alaserv madalamal kui 250 mm. Helkureid on lubatud paigaldada kuni 1500 mm kõrgusele juhul, kui sõiduki kereehitus ei võimalda neid paigaldada madalamale. Alla 6 m pikkuse sõiduki ja kereta auto korral, kui külgmised helkurid on paigaldatud, peavad need asuma sõiduki pikkuse esimesel ja/või viimasel kolmandikul. Külgmiste helkurite värvus peab olema merevaigukollane;»; 50) lisa 1 koodi 222 nõuetesse lisatakse punkt 7 ja sõnastatakse järgmiselt: « 7) kui sõidukile on paigaldatud linthelkurid, siis peavad need vastama E-reegli nr 104 nõuetele.»; 51) lisa 1 koodi 222 kontrollimise punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 2) TK ja TJV katsetusel M, N ja O kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 3/02 või direktiivi 76/757/EMÜ (paranduste direktiivid 87/354/EMÜ ja 97/27/EÜ) metoodikale ja paigutus vastavalt E-reegli nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) nõuetele ning L kategooria sõidukil vastavalt E-reegli nr 53/01 või direktiivi 93/92/EMÜ (paranduste direktiiv 2000/73/EÜ) metoodikale. Linthelkurid peavad vastama E-reegli nr 104/00 nõuetele. Helkurite värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis.»; 52) lisa 1 kood 224 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Kood 224. Gaaslahenduslampidega lähi- ja kaugtulelaternad Nõuded: 1) gaaslahenduslambiga laterna valgusvihu kõrguse reguleerimine, sõltuvalt kere asendist, peab toimuma automaatselt. Nendel laternatel peab olema hajutiklaasi puhasti ja kaugtulelt lähitulele ümberlüliva seadme rikke korral peab see seade kindlustama lähitule sisselülituse. Ümberlülitusmehhanism peab välistama tulede vahepealsesse asendisse lülitatuse võimaluse; 2) vasakpoolse liikluse asendist parempoolse liikluse asendisse ümberlülitusmehhanismiga laternate korral peab see mehhanism välistama tulede vahepealsesse asendisse lülitamise võimaluse; 3) igas lähitulelaternas võib olla ainult üks gaaslahendusvalgusallikas. Kontrollimine: 1) TÜ – esilaternate kontrollseadmega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reeglite nr 98/00 ja 99/00 metoodikale.»; 53) lisade 1 ja 2 koodi 501 märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Märkus. Siseriiklikult on lubatud kasutada ja E või e sertifitseerimata taastamata rehve kuni 2005. aastani ning E sertifitseerimata taastatud rehve kuni 2010. aastani.»; 54) lisa 1 koodi 501 kontrollimise osa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega; 2) TÜ ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 30/02, nr 54/00, nr 64/00, nr 75/00 või direktiivi 92/23/EÜ (muudatuste direktiiv 2001/43/EMÜ) metoodikale.»; 55) lisade 1 ja 2 koodi 506 nõuete punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 5) taastatud rehve ei ole lubatud kasutada sõidukitel, mille valmistajakiirus on suurem kui 240 km/h ning mootorrataste esiteljel/rattal. M2, M3 ja N3 kategooria sõidukite esiteljel ei ole lubatud kasutada taastatud rehve, välja arvatud juhul, kui need on sertifitseeritud E-reegli nr 109 nõuete kohaselt.»; 56) lisa 1 koodi 601 nõuete punkti 2 viimane lause tunnistatakse kehtetuks; 57) lisa 1 koodi 601 nõuete punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 6) M1 kategooria sõiduki tuuleklaasi soojendi peab jääst ja udust vabastama ja läbipaistvuse tagama sõidu ajal kogu juhi vaatevälja ulatuses. 1994. a või hiljem valmistatud M 1 kategooria sõiduki tuuleklaasi soojendi peab vastama direktiivi 78/317/EMÜ nõuetele. Sõitjateruumi küttesüsteem peab vastama direktiivi 78/548/EMÜ nõuetele.»; 58) lisa 1 koodi 601 kontrollimise punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reeglite nr 29/02, nr 32/00, nr 33/00, nr 94/01, nr 95/01 või direktiivide 77/389/EMÜ (paranduste direktiiv 96/64/EÜ), 78/317/EMÜ, 78/548/EMÜ (paranduste direktiiv 2001/56/EÜ), 96/27/EÜ, 96/79/EÜ (paranduste direktiiv 1999/98/EÜ) metoodikale.»; 59) lisa 1 koodi 607 kontrollimise punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 43/00 või direktiivi 92/22/EMÜ (paranduste direktiiv 2001/92/EÜ) metoodikale.»; 60) lisa 1 koodi 611 kontrollimise punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 11/02 või direktiivi 70/387/EMÜ (paranduste direktiivid 98/90/EÜ ja 2001/31/EÜ), E-reegli nr 21/01 või direktiivi 74/60/EMÜ (paranduste direktiivid 78/632/EMÜ ja 2000/4/EÜ), E-reeglite nr 29/02, nr 35/00, nr 36/03 või nr 52/01 või direktiivi 2001/85/EÜ metoodikale.»; 61) lisa 1 koodi 612 nõuete punkti 2 viimane lause tunnistatakse kehtetuks; 62) lisa 1 koodi 633 nõuete punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 2) ATP vedudel kasutatav furgoon peab vastama kiiresti riknevate toiduainete rahvusvahelise veo ning selleks kasutatavate eriveokite alase kokkuleppe (ATP) nõuetele.»; 63) lisa 1 kood 637 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Kood 637. Rattakoopad ja poripõlled Nõuded: 1) üle 7,5 t täismassiga N2  ning kõigi N3, O3 ja O4 kategooria sõidukite tagaratastel peavad olema direktiivi 91/226/EMÜ nõuetele vastavad poripõlled. Poripõlled peavad olema laiemad kui tagarattad (paarisrattad) ja asuma rataste kõige tagumisest pinnast tagapool mitte rohkem kui 300 mm. Kui telgede vahe on nii suur, et teineteise järel asetsevate rataste veerepindade vahe on suurem kui 250 mm, peavad poripõlled olema paigaldatud ka nende rataste vahele. Poripõlle alumine äär ei tohi asuda kõrgemal kui 200 mm maapinnast; 2) M1 kategooria sõiduki rattakoopad ja poripõlled peavad vastama direktiivi 78/549/EMÜ nõuetele. Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja mõõdulindiga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt direktiivi 78/549/EMÜ (paranduste direktiiv 94/78/EÜ) või 91/226/EMÜ metoodikale.»; 64) lisa 1 koodi 701 kontrollimise punkti 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 2) TK ja TJV katsetustel sõiduki suurima kiiruse, mootori võimsuse ja pöördemomendi mõõtmine M ja N kategooria sõidukil vastavalt direktiivi 80/1269/EMÜ (paranduste direktiivid 88/195/EMÜ, 89/491/EMÜ ja 97/21/EÜ) ja L kategooria sõidukil vastavalt direktiivi 95/1/EÜ (paranduste direktiiv 2002/41/EÜ) metoodikale.»; 65) lisa 1 koodi 712 nõuete punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 66) lisa 1 grupp 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Grupp 9 LISANÕUDED BUSSILE Kood 901. Üldnõuded bussile Nõuded: 1) 1983. a või hiljem valmistatud ühekorruseline I, II ja III klassi buss peab vastama E-reegli nr 36 või direktiivi 2001/85/EÜ nõuetele; 2) 1983. a või hiljem valmistatud A ja B klassi buss peab vastama E-reegli nr 52 või direktiivi 2001/85/EÜ nõuetele; 3) 1999. a või hiljem valmistatud kahekorruseline buss peavad vastama E-reegli nr 107 või direktiivi 2001/85/EÜ nõuetele; 4) 2002. a või hiljem valmistatud II ja III klassi bussi ülaosa tugevus peab vastama E-reegli nr 66 või direktiivi 2001/85/EÜ nõuetele; 5) 1990. a või hiljem valmistatud bussil peab olema vähemalt kaks ust, nendest vähemalt üks peab olema teenindusuks; 6) enne 1983. a valmistatud ühekorruselise I, II ja III klassi ning A klassi bussi istmetevahelise käigu kõrgus peab olema vähemalt 1900 mm (1500 mm enne tagatelge ja sellest tahapoole vähemalt 1800 mm) ja B klassi bussil vähemalt 1500 mm. Enne 1999. a valmistatud kahekorruselise bussi alumise korruse istmetevahelise käigu kõrgus peab olema vähemalt 1800 mm ja ülemisel korrusel vähemalt 1680 mm; 7) enne 1983. a valmistatud ühekorruselise I, II, III, A ja B klassi ning enne 1999. a valmistatud kahekorruselise bussi istmetevahelise käigu laius peab olema vähemalt 300 mm (külgsuunas nihutatud istmete korral vähemalt 220 mm), istme leeni kõrgus vähemalt 500 mm, istme laius vähemalt 400 mm ning istmetevaheline kaugus I ja A klassi bussidel vähemalt 650 mm ning II, III ja B klassi bussidel vähemalt 680 mm; 8) I, II ja III klassi bussi kahe äärmise ukse vahe, mõõdetuna paralleelselt sõiduki pikiteljega, peab olema vähemalt 40% sõitjateruumi üldpikkusest; 9) bussi iste- ja seisukohtade arvud peavad olema märgitud esimese teenindusukse juurde; 10) kahekorruselise bussi ülemisel korrusel ei ole seisukohad lubatud; 11) bussis peab olema vähemalt üks koht tulekustuti jaoks juhi töökoha läheduses. Kahekorruselisel bussil peab olema lisaks üks koht tulekustuti jaoks bussi ülemisel korrusel. Tulekustuti koht peab olema nõuetekohaselt märgistatud ning ta maht peab olema vähemalt 15 dm3. Tulekustutid peavad olema kinnitatud ja vajadusel kergesti kättesaadavad; 12) käsiapteegile/apteekidele peab olema nõuetekohaselt märgistatud koht/kohad, mille maht peab olema vähemalt 7 dm3. Selle koha vähim mõõde ei tohi olla väiksem kui 80 mm; 13) bussi suurim lubatud sõidukiirus on 60 km/h, kui selles on seisukohad või istmed, kus sõitjad istuvad küljega sõidusuunas. Küljega sõidusuunas paiknevad istmed on lubatud I, II ja A klassi bussil; 14) koodides 901–913 toodud nõuded, milles ei ole märgitud bussi valmistamisaastat, kehtivad kõikidele bussidele, sõltumata nende valmistamisaastast. Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja mõõdulindiga; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 36, nr 52, nr 66, nr 107 või direktiivi 2001/85/EÜ nõuetele. Kood 902. Teenindusuksed Nõuded: 1) teenindusukse mõõdud ja juurdepääs teenindusuksele peavad vastama kood 901 nõuete punktides 1, 2 ja 3 toodud nõuetele; 2) I, II ja III klassi bussi teenindususte vähim arv peab vastama tabelile 21: Tabel 21 Valmistamisaasta Sõitjate arv I klass II klass III klass enne 1983. a valmistatud bussid kuni 60 2 1 1 61–95 3 1 1 üle 95 4 1 1 1983. a või hiljem valmistatud bussid kuni 45 1 1 1 46–70 2 1 1 71–100 3 2 1 >100 4 3 1 Topeltuks loetakse kaheks ukseks; 3) teenindusuksed peavad paiknema bussi paremal küljel. I, II ja III klassi bussi vähemalt üks teenindusuks peab asuma bussi kere esimeses pooles. Ratastooliga kasutamiseks mõeldud teenindusuks ning A ja B klassi teenindusuks võivad paikneda bussi kere tagaseinas; 4) liigendbussi igas jäigas osas peab olema vähemalt üks teenindusuks, v.a I klassi liigendbussi esimene kereosa, milles peab olema vähemalt kaks teenindusust. Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga. Kood 903. Varuuksed Nõuded: 1) varuukse mõõdud ja juurdepääs varuuksele peavad vastama kood 901 nõuete punktides 1, 2 ja 3 toodud nõuetele; 2) juhiuks loetakse juhikabiinis istuvate sõitjate varuukseks juhul, kui rooliratas, käigukang, mootorikate, seisupiduri hoob ei ole takistuseks juhiuksest väljumisel; 3) juhiuks loetakse sõitjateruumis asuvate sõitjate varuukseks juhul, kui juhiruum on ühendatud sõitjateruumiga nõuetekohase vahekäiguga ja kui juhiuksest väljumiseks on sõitjal juhiistme ja rooliratta vahelt vaba läbipääs. Vaba läbipääsu kontrolliks võib kasutada nõuetekohast varuukse juurdepääsu šablooni. Juhikabiini ja sõitjateruumi vahel võib olla õnnetuse korral juhi poolt kergesti eemaldatav barjäär; 4) varuuks ei tohi olla mehhaniseeritud uks. Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga. Kood 904. Varuaknad, katuse- ja põrandaluugid Nõue: Varuakna, katuse- ja põrandaluugi mõõdud ja juurdepääs nendele peavad vastama kood 901 nõuete punktides 1, 2 ja 3 toodud nõuetele. Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga. Kood 905. Väljapääsud Nõuded: 1) väljapääsudeks loetakse nõuetele vastavaid teenindusuksi, varuuksi, varuaknaid, katuse- ja põrandaluuke. I, II ja III klassi bussi vähim väljapääsude arv peab vastama: enne 1983. a valmistatud bussidel tabelile 22, alates 1983. a kuni 1998. a valmistatud bussidel tabelile 23 ja alates 1999. a kuni 2004. a valmistatud bussidel tabelile 24. Tabel 22 Sõitjate arv Vähim väljapääsude arv kuni 22 3 23–35 4 üle 35 5 Märkus: tabelis 22 ei loeta katuseluuke väljapääsudeks. Tabel 23 Sõitjate arv Vähim väljapääsude arv kuni 22 4 23–35 5 üle 35 6 Tabel 24 Sõitjate arv sõiduki osas Vähim väljapääsude arv 9 kuni 23 3 24 kuni 30 4 31 kuni 45 5 46 kuni 60 6 61 kuni 75 7 76 kuni 90 8 üle 90 9 Alates 1983. a kuni 2002. a valmistatud A ja B klassi bussi vähim väljapääsude arv peab olema 3. 2003. a kuni 2004. a valmistatud A ja B klassi bussi vähim väljapääsude arv peab vastama tabelile 25. Tabel 25 Sõitjate arv Vähim väljapääsude arv kuni 16 3 üle 16 4 2005. a või hiljem valmistatud bussi vähim väljapääsude arv peab vastama tabelile 26. Tabel 26 Sõitjate ja meeskonnaliikmete arv sõiduki osas Vähim väljapääsude arv 1 kuni 8 2 9 kuni 16 3 17 kuni 30 4 31 kuni 45 5 46 kuni 60 6 61 kuni 75 7 76 kuni 90 8 91 kuni 110 9 111 kuni 130 10 üle 130 11 2) kõik katuseluugid loetakse kokku üheks väljapääsuks. Väljapääsude arv määratakse igal korrusel ja igas sõitjateruumis eraldi. Kahekorruselise bussi iga korrustevaheline trepp loetakse ülemise korruse väljapääsuks. Kahekorruselise bussi ülemise korruse istmetevaheline käik peab olema ühenduses alumise korruse istmetevahelise käiguga või teenindusuksega vähemalt ühe korrustevahelise trepiga. 1999. a või hiljem valmistatud I ja II klassi bussil, mille ülemisel korrusel rohkem kui 50 sõitjat, ja III klassi bussil, mille ülemisel korrusel on vähemalt 30 sõitjat, peab olema vähemalt kaks treppi, millest üks võib olla varutrepp. Alumise korruse reisijatel peab olema võimalus ohu korral bussist väljuda ilma ülemisele korrusele minemata; 3) topeltaken loetakse kaheks varuaknaks; 4) juhul kui juhiruum ei ole ühenduses sõitjateruumiga, peab tal olema vähemalt kaks väljapääsu, mis ei tohi asuda ühel ja samal küljel; 5) väljapääsude arv bussi külgedel ei tohi oluliselt erineda. A ja B klassi bussil peab olema mõlemal bussi küljel vähemalt üks väljapääs; 6) 1999. a või hiljem valmistatud II ja III klassi bussi ning 2003. ja 2004. a valmistatud A ja B klassi bussi katuseluukide vähim arv peab vastama tabelile 27. Tabel 27 Sõitjate arv Katuseluukide vähim arv 17 kuni 50 1 üle 50 2 2005. a või hiljem valmistatud kõigil B klassi bussidel peab olema vähemalt üks katuseluuk; 7) juurdepääs varuväljapääsudele peab olema vaba. Varuväljapääsud peavad olema kergesti avatavad nii seestpoolt kui ka väljastpoolt; 8) varuväljapääsud peavad olema varustatud joonisel 68 toodud sildiga. Kontrollimine: vaatlusega Kood 906. Sisustus Nõuded: 1) bussi istmed, nendevaheline kaugus ja istmetevaheline käik peavad vastama kood 901 nõuete punktides 1, 2 ja 3 toodud nõuetele; 2) istmed peavad olema kinnitatud bussi kere külge ja omama vajalikku tugevust; 3) juhiistmel peab olema seljatagune kaitse. Seljataguse kaitse kõrgus peab olema vähemalt 800 mm sõitjateruumi põrandast ja laiuselt ulatuma istme parempoolse servani. A ja B klassi bussidel loetakse seljataguseks kaitseks ka peatoega juhiistme kõrget seljatuge; 4) 2002. a või hiljem valmistatud bussi sisustamiseks kasutatavad materjalid peavad vastama direktiivile 95/28/EÜ. Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt direktiivi 95/28/EÜ nõuetele. Kood 907. Kirjed ja märgistus Nõue: vajalik informatsioon ohu korral tegutsemiseks peab olema eestikeelne ja olema kirjutatud mustade tähtedega rohelisele tagapõhjale, millel on kahekordne must ääris. Käsiapteegi ja tulekustuti asukoha sildil peavad olema punased sümbolid punase äärisega valgel põhjal. Tulekustuti asukoha sildi võib asendada tulekustuti kujutisega sildiga. Lastega ja puuetega sõitjate kohtade siltidel peab olema sinine tagapõhi ja sellel valged kujutised (vt joonis 68); Kontrollimine: vaatlusega. Kood 908. Käsipuud Nõuded: 1) käsipuud ja kinnihoidmisrihmad peavad olema vastupidavad ja kergesti haaratavad; 2) I, II ja A klassi bussis peab olema kõigi seisukohtade jaoks piisav arv käsipuid ja rihmu. Igal seisjal peab olema võimalus haarata vähemalt kahest käsipuust või rihmast; 3) ukseesised süvendid peavad olema ääristatud käsipuudega mõlemalt küljelt. Kaksikukse puhul on nõue täidetud, kui käsipuu asub ukseava teljel; 4) teenindusuksel peab olema käsipuu, millest saab haarata ukse juures teel seisev sõitja, et siseneda bussi; 5) kahekorruselise bussi korrustevahelise trepi mõlemal pool peavad olema käsipuud. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 909. Liigendbuss Nõuded: 1) bussikeresid ühendav liigend peab võimaldama keredel pöörduda ümber šarniiri telje rõht- ja püsttasandis; 2) liigendbussis peab sisevalgustus olema bussi kõikides keredes ja keredevahelises ühenduskäigus (liigendis), treppidel/trepiastmetel, väljapääsudel, sisemiste väljapääsude avamisseadmetel ja tähistustel ning kõikide sõitjat segada võivate takistuste juures. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 910. Mootoriruum/toitesüsteem Nõuded: 1) mootoriruum peab olema kaetud kattega, mis koosneb vedelikke ja gaase absorbeerivast heliisolatsiooni materjalist, mis on omakorda kaetud tulekindla tiheda materjaliga (näiteks lehtterasega); 2) kütuse või õlilekke tagajärjel ei tohi need ained koguneda bussi keresse ega voolata heitgaaside torudele, vaid peavad olema juhitud kerest eemale tee pinnale; 3) sõitjateruumi kütteks ei ole lubatud kasutada heitgaase; 4) toitesüsteemi seadmed ja torud ei tohi olla juhi- ja sõitjateruumis; 5) toitesüsteemi torud peavad asetsema keres võimalikult kaitstult ja eemal heitgaaside torudest. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 911. Elektriseadmed Nõuded: 1) aku peab asetsema sõitjate- ja juhiruumist eraldi, olema hästi kaitstud ning kergelt juurdepääsetav. Akuruumil peab olema gaase kerest väljajuhtiv ventilatsioon. Aku ja sellega ühendatud elektrijuhtmed peavad olema oma asukohas kindlalt kinnitatud; 2) I, II ja III klassi bussil peab olema ohulüliti, mis peab asuma juhile kergesti kättesaadavas kohas ja vastama järgmistele nõuetele: – peab olema selgesti märgistatud ja kaetud juhuslikku kasutamist vältiva kattega ning tema läheduses peab olema selge ja lühike kasutamisjuhis; – peab lülitama vooluringist välja vähemalt ühe aku klemmi, takistamata seejuures ohutulede süttimist (lubatud on jätta sisselülitatuks sisemine avariivalgustus ja uste kesklukustuse ning sõidumeeriku vooluring); – peab lülitama sisse ohutuled. Ohulülitit võib asendada ka akulüliti või mitu eraldi lülitit tingimusel, et on täidetud ohulülitilt nõutud funktsioonid; 5) 1994. a või hiljem valmistatud bussil peab olema vähemalt kaks eraldi toimivat sisevalgustuse vooluringi, millest ühe rikke korral peab teine edasi toimima. Ühe vooluringina on soovitatav väljapääsude valgustuse vooluring; 6) elektrijuhtmed ja nende kimbud peavad olema isoleeritud ja kaitstud niiskuse, temperatuuri kõikumiste, läbilõikamise, abrasiivse ja hõõrdekulumise ning mootoriruumis õli ja kütuse aurude kahjuliku mõju eest. Kõik juhtmed peavad olema kindlalt kinnitatud ja viidud eemale kütuse-, õli- ja heitgaasitorudest. Kontrollimine: vaatlusega.»; 67) lisade 1 ja 2 grupp 10 tunnistatakse kehtetuks; 68) lisa 1 koodi 1201 nõuete punkti 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «M2, M3, N ja O kategooria sõiduki ja selle haagise ning nendest koostatud autorongi suurimad lubatud mõõtmed ja massid peavad vastama direktiivide 96/53/EÜ, 97/27/EÜ ja 2002/7/EÜ nõuetele.»; 69) lisa 1 koodi 1202 nõuete punkt 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: « 4) liigendbuss ... 18,75 m;»; 70) lisa 1 koodi 1202 nõuete punkt 10 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: « 10) kaheteljeline buss ... 13,5 m;»; 71) lisa 1 koodi 1202 nõuetesse lisatakse punkt 11 ja sõnastatakse järgmiselt: « 11) kolme- või enamateljeline buss ... 15 m.»; 72) lisa 1 koodi 1205 nõue muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Nõue: kõik mootorsõidukid ja autorongid peavad suutma liikuda ringteel, mille välisraadius on 12,50 m ja siseraadius on 5,30 m. Kui seisva sõiduki esirattad on pööratud välja 12,5 m raadiusega ringis liikumisele, siis ei tohi sellest asendist liikuma hakkamisel sõiduki ükski punkt väljuda kaugemale kui 0,8 m (liigendbussil 1,2 m) kujutletavast vertikaalpinnast, mis ühtis seisva sõiduki küljega (edaspidi väljaulatus). Kui N kategooria sõiduki toestatud teljed on üles tõstetud või kandvad teljed ei ole koormatud, siis on lubatud väljaulatuse suurus 1,0 m. Alates 9. märtsist 2004. a valmistatud bussil on lubatud väljaulatuse suurus 0,6 m.»; 73) lisade 1 ja 2 lõppu lisatakse grupp 18 ja sõnastatakse järgmiselt: «Grupp 18 LISANÕUDED PUUETEGA JUHI SÕIDUKI ERISEADMETELE Kood 1801. Üldnõuded puuetega juhi sõiduki eriseadmetele Nõuded: 1) isik, kelle sõiduk vajab ümberehitamist, peab esitama ARK-le mootorsõidukijuhi tervisetõendi; 2) sõiduki ümberehituse ulatuse määrab tervisetõendi alusel ARK; 3) katsesõidul määratakse puuetega juhi sõiduki juhtimise oskused ja sõiduki ohutus. Sõiduk peab olema ümber ehitatud nii, et seda saab juhtida ka puueteta juht; 4) paigaldatud abiseadmed peavad vastama juhi puudele, nad peavad olema töökorras.»; 74) lisa 1 lisanduse A punkti 1 tabeli lõppu lisatakse uued veerud järgmises sõnastuses: R 112/00 21.09.2001 Asümmeetrilise valgusjaotusega lähi- ja kaugtulelaternad R 113/00 21.09.2001 Sümmeetrilise valgusjaotusega lähi- ja kaugtulelaternad 75) lisa 1 lisanduse A punkti 2 tabeli lõppu lisatakse uued veerud järgmises sõnastuses: 2001/31/EÜ 08.05.2001 Sõiduki uste kinnitus ja lukud 2001/43/EÜ 27.06.2001 Rehvid 2001/56/EÜ 27.09.2001 Sõitjateruumi kütteseade 2001/85/EÜ 20.11.2001 Reisijate veoks ettenähtud üle 8 sõitjakohaga sõidukitele esitatavad nõuded 2001/92/EÜ 30.10.2001 Ohutu klaas 2001/100/EÜ 07.12.2001 Heitgaasid 2001/116/EÜ 20.12.2001 Liikmesriikide ühtsed nõuded mootorsõiduki ja selle haagise tüübikinnitusele 2002/7/EÜ 18.02.2002 Sõiduki lubatavad maksimummõõtmed rahvuslikuks ja rahvusvaheliseks liikluseks ning lubatavad maksimumkaalud rahvusvaheliseks liikluseks 2002/24/EÜ 18.03.2002 2- ja 3-rattaliste mootorsõidukite tüübikinnitus 2002/41/EÜ 17.05.2002 L kategooria sõiduki suurim kiirus, pöördemoment ja võimsus 76) lisa 1 lisandused D ja E tunnistatakse kehtetuks; 77) lisa 2 koodi 101 nõue muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Nõue: peab olema sõiduki valmistaja või Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse tehtud ning vastama registreerimistunnistusele ja olema puhas.»; 78) lisa 2 koodi 102 nõuete punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 1) peab vastama Eesti standardile;»; 79) lisa 2 koodi 106 nõue muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Nõue: sõiduk, mille valmistaja lubatud sõidukiirus ületab 50 km/h ja mis ei oma sõidumeerikut, peab omama toimivat kiirusmõõdikut (spidomeetrit). Kiirusmõõdik ei tohi kunagi näidata vähem tegelikust kiirusest.»; 80) lisa 2 koodi 115 nõuete punkti 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 1) O1, O2 ja O3 kategooria haagise, mille pikkus koos haakeseadmega on üle 8 meetri ning O 4 kategooria haagise taha peavad olema kinnitatud E-reegli nr 70 kohased tunnusmärgid.»; 81) lisa 2 koodi 115 nõuete punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 3) üle 7,5 t registrimassiga N2 kategooria sõiduki ja N3 kategooria sõiduki, v.a sadulveduki, taha peavad olema kinnitatud E-reegli nr 70 kohased tunnusmärgid, millel peavad olema vaheldumisi kollased peegelduvad ja punased fluorestseeruvad kaldtriibud (vt lisa 1 joonis 5).»; 82) lisa 2 kood 201 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Kood 201. Üldnõuded valgus- ja valgussignalisatsiooniseadmetele Nõuded: 1) sõidukile on lubatud paigaldada ainult koodides 202–222 ja 1102 käsitletud valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmeid; 2) laternad peavad olema koostatud nende ehituses ettenähtud lampidest, optilistest elementidest ja hajutiklaasidest; 3) kaug-, lähi- ja udutuled võivad olla paigutatud peitlaternatesse. Peitlaternaid ei tohi olla võimalik juhi kohalt poolikult avada ja sulgeda. Pimestamise vältimiseks laternate avanemisel või sulgumisel peavad tuled sisse lülituma alles pärast peitlaternate täielikku avanemist ja välja lülituma enne nende sulgumise algust. Lülitusmehhanismi rikke korral peab peituv lähituli jääma avatuks või olema kergesti avatav ilma tööriistadeta; 4) hajutiklaasid peavad olema pragudeta või muude vigastusteta. Peegeldi (reflektor) ei tohi olla tuhmunud või korrodeerunud; 5) võib kasutada ainult selle sõiduki variandi ehituses ettenähtud laternaid; 6) ei tohi kasutada vasakpoolses liikluses kasutamiseks ettenähtud lähitule laternaid (vasakpoolses liikluses kasutatava laterna klaasile on kantud nool). Lähituled, kaugtuled, lisakaugtuled ja eesmised udutuled peavad lülituma koos eesmiste, külgmiste ja tagumiste ääretuledega ning numbrituledega, välja arvatud kaug- ja lähituled juhul, kui neid kasutatakse lühiajaliselt hoiatava valgussignaali edastamiseks; 7) kohustuslike laternate kaitseks ei tohi kasutada selleks mitte ettenähtud vahendeid. Kontrollimine: vaatlusega.»; 83) lisa 2 koodi 202 nõuete punkt 7 tunnistatakse kehtetuks; 84) lisa 2 kood 204 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Kood 204. Seisutule laternad Nõue: vähem kui 6 m pikkusele ja vähem kui 2 m laiusele M ja N kategooria sõidukile võib paigaldada seisutule laternaid. Teistele sõidukitele on seisutule laternate paigaldamine keelatud. Kui seisutule laternad on paigaldatud, siis peavad nad vastama E-reegli nr 77 või direktiivi 77/540/EMÜ nõuetele ja nende paigutus E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Paigaldada võib kaks ettepoole valget valgust andvat ja kaks tahapoole punast valgust andvat seisutule laternat. Seisutuled võivad olla ühitatud ääretuledega. Kui seisutuli on ääre- või suunatulega ühes laternas, on nende värvus merevaigukollane. Kontrollimine: vaatlusega.»; 85) lisa 2 koodi 211 nõuetesse lisatakse punkt 5 ja sõnastatakse järgmiselt: « 5) 1996. a või hiljem valmistatud L kategooria sõidukil peavad olema E-reegli nr 50 kohased ja E-reegli nr 53 või direktiivi 93/92/EMÜ nõuetele vastavalt paigaldatud eesmised ääretule laternad.»; 86) lisa 2 koodi 214 nõuete punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 4) lisaks sõiduki ehitusega määratule võib sõidukile paigaldada lisapiduritulesid. Lisapidurituled peavad vastama kõikidele põhipidurituledele esitatavatele nõuetele ja peavad süttima koos põhipidurituledega. Lisapidurituli ei tohi olla ühitatud ega paikneda ühegi teise tulega ühes ja samas laternas. Lisapidurituld on lubatud paigaldada nii sõiduki keresse kui sellest väljapoole. Sõiduki keres paiknev pidurituli ei tohi pimestada tahavaate peegli kaudu või mõnel muul viisil segada sõiduki juhti. Lisapiduritule laterna valgusava alumine serv peab olema vähemalt 850 mm kõrgusel maapinnast või mitte madalamal kui 150 mm tagaakna alumisest servast. Lisapidurituli peab paiknema sõiduki pikiteljel. Kui sõiduki kereehitus ei võimalda paigaldada lisapidurituld sõiduki pikiteljele (näiteks uksed vms), on lubatud paigaldada kaks lisapidurituld sümmeetriliselt sõiduki pikiteljega võimalikult pikitelje lähedusse või üks lisapidurituli kuni 150 mm kaugusele sõiduki pikiteljest. M2, M3 , N ja O kategooria sõidukitele on lubatud lisapidurituled paigaldada ka sõiduki pikiteljest kaugemale;»; 87) lisa 2 koodi 216 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 1) 1994. a või hiljem valmistatud M, N ja O kategooria sõidukitel peab taga olema üks või kaks valmistaja juhendile vastavat udutule laternat, mille paigutus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele;»; 88) lisa 2 koodi 218 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 1) 1994. a või hiljem valmistatud M, N ja O kategooria sõidukitel peavad suunatule laternad olema paigaldatud valmistaja juhendi ja E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ kohaselt (vt lisa 1 joonised 20, 21 ja 22);»; 89) lisa 2 koodi 218 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 90) lisa 2 koodi 218 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 5) L kategooria sõidukil peavad olema valmistaja juhendi kohased suunatule laternad ja 1996. a või hiljem valmistatud L kategooria sõidukil E-reegli nr 50 nõuetele vastavad suunatule laternad. Nende paigutus peab vastama E-reegli nr 53 või direktiivi 93/92/EMÜ nõuetele ning järgmistele nõuetele: – suurim kõrgus teepinnast – 1200 mm; – vähim kõrgus teepinnast – 350 mm; – esisuunatule laternate valgusavade vaheline vähim kaugus – 300 mm; – peavad asetsema väljaspool lähitule või kaugtule laterna/laternate väliskülgede püstpuutepindasid; – suunalaterna valgusava ja lähima lähi- või kaugtule laterna vaheline kaugus peab olema vähemalt 100 mm; – tagasuunatulede laternate valgusavade vaheline vähim lubatud kaugus – 240 mm; – tagasuunatule laternad ei tohi asetseda sõiduki tagumisest gabariidist eespool rohkem kui 300 mm;»; 91) lisa 2 koodi 221 nõuete punkti 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 92) lisa 2 koodi 221 nõuete punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 2) eesmiste helkurite värvus peab olema valge ja tagumistel punane. Eesmiste ja tagumiste helkurite välisserv ei tohi olla kere välisgabariidist kaugemal kui 400 mm ja helkurite siseservade vahe ei tohi olla väiksem kui 600 mm (400 mm sõidukite korral, mille laius ei ületa 1300 mm). Haagise eesmiste helkurite välisserv ei tohi olla kaugemal kui 150 mm haagise välisgabariidist. Helkuri ülaserv ei tohi asetseda kõrgemal kui 900 mm ja alaserv madalamal kui 250 mm maapinnast. Helkureid on lubatud paigaldada kuni 1500 mm kõrgusele juhul, kui sõiduki kereehitus ei võimalda neid paigaldada madalamale;»; 93) lisa 2 koodi 221 nõuete punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 3) 1994. a või hiljem valmistatud üle 6 m pikkustel M ja N kategooria sõidukitel ning kõigil O kategooria sõidukitel peavad olema külgedel 3000 mm vahedega helkurid. Kui see pole võimalik kere ehituse eripära tõttu, võib seda vahet pikendada kuni 4000 mm-ni. Vähemalt üks helkur peab paiknema sõiduki keskmisel kolmandikul. Kõige tagumise külgmise helkuri tagumine serv ei tohi olla sõiduki tagumisest servast kaugemal kui 1 m. Helkuri ülaserv ei tohi asetseda kõrgemal kui 900 mm ja alaserv madalamal kui 250 mm. Helkureid on lubatud paigaldada kuni 1500 mm kõrgusele juhul, kui sõiduki kereehitus ei võimalda neid paigaldada madalamale. Alla 6 m pikkuse sõiduki ja kereta auto korral, kui külgmised helkurid on paigaldatud, peavad need asuma sõiduki pikkuse esimesel ja/või viimasel kolmandikul. Külgmiste helkurite värvus peab olema merevaigukollane;»; 94) lisa 2 koodi 221 nõuetesse lisatakse punkt 7 ja sõnastatakse järgmiselt: « 7) kui sõidukile on paigaldatud linthelkurid, siis peavad need vastama E-reegli nr 104 nõuetele.»; 95) lisa 1 koodi 501 kontrollimise osa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Kontrollimine: vaatluse ja võrdlemisega punktis 1 toodud normdokumentidega.»; 96) lisa 2 koodi 624 nõuete punkti 2 viimane lause tunnistatakse kehtetuks; 97) lisa 2 koodi 626 nõuete punkti 2 viimane lause tunnistatakse kehtetuks. § 2. Määrus jõustub 2003. aasta 1. jaanuaril. Minister Liina TÕNISSON Asekantsler kantsleri ülesannetes Urmas KUKK