Teksti suurus:

Nõuded surveseadmetöödele

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Majandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:31.08.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2015
Avaldamismärge:

Nõuded surveseadmetöödele

Vastu võetud 28.06.2002 nr 30
RTL 2002, 76, 1168
jõustumine 14.07.2002

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
16.08.2002RTL 2002, 93, 144931.08.2002

Määrus kehtestatakse «Surveseadme ohutuse seaduse» § 6 lõike 2 ning § 24 lõike 3 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Kohaldamisala

  Käesolevas määruses sätestatakse nõuded surveseadmetöödele.

2. peatükk NÕUDED SURVESEADME PAIGALDAMISELE 

§ 2. Nõuded surveseadme paigaldusprojektile

 (1) Surveseadme paigaldusprojekt peab olema selline, et selle järgi oleks võimalik surveseadet ohutult paigaldada ning et surveseade oleks pärast paigaldamist kasutamiseks ohutu ja et surveseadme kahjustuse ja kasutushäire või avarii olukorras tekkiv surveseadmes sisalduva aine väljapaiskumine põhjustaks võimalikult vähe ohtu.

 (2) Surveseadme paigaldusprojekt peab sisaldama:
 1) projekti koostaja ja projekti andmeid;
 2) teavet paigaldusprojekti koostamise aluseks olnud standardite või muude tehnilist kirjeldust sisaldavate dokumentide kohta;
 3) seadme paigaldusjooniseid ja tehnoloogilist skeemi;
 4) andmeid seadmele paigaldatavatest juhtimis-, kontroll- ja kaitseseadistest ning abiseadmetest;
 5) vajalike hooldustasandite, kulgsildade, treppide ja redelite paigaldust ja konstruktsiooni iseloomustavaid jooniseid;
 6) teavet paigaldamise käigus tehtavatest kontrollimistest ja katsetamistest;
 7) muid vajalikke andmeid, mis iseloomustavad seadme paigaldamist.

§ 3. Surveseadme paigaldusprojekti koostamine

 (1) Paigaldusprojekti koostamisel tuleb arvestada seadme valmistaja poolt väljastatud paigaldusjuhendis sätestatut ning asjakohastest standarditest, milleks võivad olla Eesti standardid, Euroopa standardid või rahvusvahelised standardid.

 (2) Lõikes 1 nimetatud standardite puudumisel tuleb juhinduda heast inseneritavast.

§ 4. Nõuded surveseadme paigaldamisele

 (1) Surveseadme paigaldamisel tuleb lähtuda käesolevas määruses esitatud nõuetest ja seadme paigaldusprojektist. Surveseadet tuleb paigaldada surveseadmetöid juhtiva isiku juhendamise ja kontrolli all.

 (2) Surveseade tuleb paigaldada nii, et surveseadmega liituvaid surveanumaid, ohutusseadiseid ja lisaseadiseid ning torustikke saab nõuetekohaselt kasutada, hooldada, kontrollida ja remontida.

 (3) Surveseadmele tuleb paigaldada seadme ohutuks kasutamiseks vajalikud juhtimis-, kontroll- ja kaitseseadised.

 (4) Surveseadmel peavad vajaduse korral olema seadme kasutamise, hoolduse ja kontrollimise jaoks ette nähtud kohtkindlad, piisavate mõõtmetega liikumisteed, hooldustasandid, kulgsillad, trepid ja redelid ning muud vajalikud töötsoonid ja liikumisteed.

 (5) Pärast surveseadme paigaldamise lõpetamist annab surveseadmetöö tegija paigaldustööde tellijale üle seadme paigaldusdeklaratsiooni ja paigaldamist iseloomustava dokumentatsiooni. Paigaldusdeklaratsioonil peab olema surveseadmetöö tegija kinnitus selle kohta, et seade on paigaldatud vastavalt käesolevatele nõuetele ja paigaldusprojektile. Paigaldusdeklaratsioon peab olema surveseadmetöid juhtiva isiku poolt allkirjastatud.

3. peatükk NÕUDED SURVESEADME REMONDILE JA ÜMBEREHITAMISELE 

§ 5. Surveseadme remondi- või ümberehitusprojekt

 (1) Surveseadme remondiprojekt peab vastama samadele nõuetele, mis kehtivad surveseadme paigaldusprojektile. Surveseadme ümberehitusprojekt peab vastama samadele nõuetele, mis kehtivad sama liigi surveseadme valmistamisele.

 (2) Surveseadme remondi- või ümberehitusprojekt peab sisaldama:
 1) seadme tehnilist kirjeldust (ümberehitamise korral);
 2) teavet kasutatavatest standarditest või muudest dokumentidest;
 3) seadme remondi- või ümberehitamise jooniseid;
 4) seadme kasutamisohutust mõjutavaid arvutusi (vajadusel);
 5) seadme kasutamise juhendeid (ümberehitamise korral);
 6) dokumente, mis käsitlevad seadme remontimiseks valitud materjale ning keevitusprotsesse;
 7) remontimise või ümberehitamise käigus tehtavaid kontrollimisi ja katsetamisi;
 8) muid vajalikke andmeid, mis iseloomustavad seadme remontimist ja edasist ohutut kasutamist.

§ 6. Nõuded surveseadme remontimisele

 (1) Surveseade tuleb remontida ja kontrollida nii, et seadme edasisel kasutamisel oleks tagatud ohutus. Surveseadet tuleb remontida nõuetekohase remondiprojekti kohaselt.

 (2) Surveseadme remontimisel tuleb rakendada samu insenerlikke ja konstruktiivseid lahendusi kui samasuguse seadmeliigi paigaldamisel, arvestades seejuures kõiki surveseadme ohutusele mõjuvaid tegureid ja kasutamise käigus esinevaid koormusi.

 (3) Remontimisel kasutatavad põhi- ja lisamaterjalid peavad olema sobilikud seadme valmistamisel kasutatud materjalidega. Surveseadme remontimiseks kasutatava materjali ja pooltoote kvaliteedi vastavust standarditele või muudele dokumentidele peab tõendama nende sertifikaat ja markeering.

 (4) Surveseadme remontimine peab toimuma surveseadmetöid juhtiva isiku juhendamisel ja kontrolli all.

§ 7. Nõuded surveseadme ümberehitamisele

 (1) Surveseade tuleb ümber ehitada ja kontrollida nii, et seadme edasisel kasutamisel oleks tagatud ohutus. Surveseadme ümberehitamisel tuleb juhinduda samadest nõuetest, mis kehtivad samaliigilise surveseadme valmistamisele.

 (2) Surveseadme ümberehitamisel kasutatavad põhi- ja lisamaterjalid peavad olema sobilikud seadme valmistamisel kasutatud materjalidega. Surveseadme ümberehitamiseks kasutatavate materjalide ja pooltoodete kvaliteedi vastavust standarditele või muudele tehnilist kirjeldust sisaldavatele dokumentidele peab tõendama nende tootja sertifikaat ja markeering.

 (3) Surveseadme ümberehitamine peab toimuma surveseadmetöid juhtiva isiku juhendamise ja kontrolli all.

§ 8. Surveseadme varustamine teabega

 (1) Surveseadmele tuleb pärast ümberehitamist märkida:
 1) surveseadmetöid teinud isiku nimi, aadress või muu tunnus;
 2) ümberehitusaasta;
 3) olulised maksimaalsed/minimaalsed lubatud parameetrid;
 4) olenevalt surveseadme tüübist asjakohased lisaandmed (maht, täiteaste, katsetamise andmed jm).

 (2) Surveseade tuleb pärast ümberehitamist varustada surveseadme kasutusjuhendi, märgistuse ja teabega, mis aitab vältida ohte seadme sihipärasel kasutamisel.

 (3) Surveseadmetöö tegija annab tellijale üle seadme remondi- või ümberehitusdeklaratsiooni ja järgmised dokumendid:
 1) tehniline kirjeldus ja joonised;
 2) remontimisel kasutatud materjalide sertifikaadid;
 3) tugevusarvutused või nende tulemused;
 4) püsiliidete kvaliteedi kontrollimise tulemused;
 5) paigaldamise ja kasutamise juhendid (ainult ümberehitamisel);
 6) seadme tehnilise kontrolli protokolli koopia.

 (4) Seadme remondi- või ümberehitusdeklaratsioonil peab olema surveseadmetöö tegija kinnitus selle kohta, et seade on remonditud või ümber ehitatud vastavalt käesolevatele nõuetele ning remondi- või ümberehitusprojektile. Deklaratsioonile annab allkirja surveseadmetöid juhtiv isik.

 (5) Surveseadmetöö tegija peab säilitama 10 aasta jooksul pärast seadme remontimist või ümberehitamist alljärgnevaid andmeid ja dokumente:
 1) seadme tüüp;
 2) remontimise või ümberehitamise koht ja aeg;
 3) toote tunnusnumber;
 4) projekti ja jooniste numbrid;
 5) remontimise või ümberehitamise käigus tehtud kontrollimiste ja katsetamiste protokollid; arvutuslike osade materjalide sertifikaadid;
 6) muud vajalikud tehnilised andmed, mis iseloomustavad seadme remontimist või ümberehitamist.

4. peatükk NÕUDED OHTLIKE VEDELIKE ANUMATE VALMISTAMISELE 

§ 9. Ohtlike vedelike anumad

  Käesolevas peatükis sätestatakse nõuded «Surveseadme ohutuse seaduse» § 5 lõike 1 punktis 5 nimetatud plahvatus- või tuleohtliku, väga tuleohtliku, eriti tuleohtliku, mürgise või väga mürgise vedeliku anumate ja torustike (edaspidi ohtlike vedelike anumad) valmistamisele.

§ 10. Ohtlike vedelike anumate projekt

 (1) Ohtlike vedelike anumad tuleb valmistada nõuetekohase projekti kohaselt.

 (2) Ohtlike vedelike anumate projekt tuleb koostada nii, et projektikohaselt valmistatud seade taluks kasutamise käigus esinevaid koormusi ning muid võimalikke mõjutusi nagu sise- ja välisrõhk, sise- ja väliskeskkonna temperatuur, staatiline rõhk ja sisekeskkonna mass töötamisel ja katsetamisel, tuulest põhjustatud koormused, tugedest, kinnitustest, torudest jms põhjustatud jõud ja momendid, korrosioon, erosioon, väsimus, ebastabiilse töökeskkonna muutumine. Mõjuvate koormuste summaga tuleb arvestada siis, kui nende üheaegne esinemine on tõenäone.

 (3) Ohtlike vedelike anumate projekt tuleb koostada nii, et selle kohaselt anuma valmistamisel oleks:
 1) saavutatud küllaldane ehituslik stabiilsus arvestades transpordi ja paigaldamisega seotud riske;
 2) võimalik teha kõik ohutuse seisukohalt vajalikud kontrollitoimingud;
 3) vajadusel olemas tühjendamise ja õhutamise võimalused;
 4) välditud kahjulikud mõjud nagu hüdraulilised löögid, mõlgistumine vaakumi tõttu, korrosioon või muud keemilised kontrollimatud reaktsioonid nii tööolukorras kui survekatsel;
 5) ohutult teostatav seadme puhastamine, kontrollimine ja hooldamine;
 6) vajadusel anumat võimalik varustada täitmise ja tühjendamise lisaseadistega või ette näha võimalus nendega varustamiseks;
 7) seadme kasutamisel ohtude vältimiseks tähelepanu pööratud sulgemis- ja avamisseadistele, kaitseseadeldistele, seadistele, mis takistavad sissepääsu seadme rõhualustesse osadesse, pinnatemperatuurile ning ebastabiilse töökeskkonna muutusele;
 8) korrosiooni või muude kahjulike keemiliste mõjutuste vältimiseks ette nähtud seadme pindade katmine pinnakaitsematerjalidega või arvutuslikule seinapaksusele teatava paksuse lisamine arvestades kasutamistingimusi.

 (4) Kui seadme kasutamisel võib esineda lubatud parameetrite ületamise oht, tuleb seadmele ette näha vastavate kaitseseadiste paigaldamine või nende paigaldamise võimalus. Kaitseseadised peavad olema projekteeritud ja toodetud nii, et oleks arvestatud ohtlike vedelike anuma kasutustingimusi ning hoolduse ja katsetuste nõudeid ja tagatud vajalik töökindlus.

 (5) Ohtlike vedelike anumate projekteerimisel peab arvestama seadme kasutamise käigus tekkida võivate järgmiste ohtudega:
 1) seadme ületäitmine või ülerõhu tekitamine, pidades silmas täiteastet;
 2) surveseadme ebastabiilsus;
 3) surve all oleva töökeskkonna kontrollimatu väljavoolamine;
 4) ohtlikud ventiilide sulgemised ja avamised.

 (6) Ohtlike vedelike anuma projekteerimisel, mille kasutamisel on ette näha pindade erosioon või suur kulumine, tuleb rakendada vastavaid meetmeid, et kulumise mõju oleks juba projekteerimise käigus viidud miinimumini.

 (7) Ohtlike vedelike anuma projektis peavad olema kindlaks määratud suurimad pinged, arvestades seadme kasutamisel esineda võivaid rikkeid. Arvutustes peab kasutama varutegureid, et välistada valmistamisest, tegelikest kasutamistingimustest, mõjuvatest koormustest ning valmistamismaterjalide omadustest tingitud juhuslikkus. Arvutusmeetod peab olema valitud nii, et oleks tagatud küllaldane ohutusvaru.

 (8) Ohtlike vedelike anuma tugevus tuleb kindlaks määrata vastavate tugevusarvutustega, pidades silmas, et:
 1) arvutuslikud rõhud ei tohi olla väiksemad kui suurimad lubatud rõhud, arvestades töökeskkonna staatilisi ja dünaamilisi rõhkusid ning ebastabiilse töökeskkonna muutumist;
 2) tugevusvaru oleks küllaldane arvutuse aluseks võetud temperatuuridel;
 3) projekteerimisel oleks arvesse võetud kõik võimalikud kasutustingimustes esineda võivad temperatuuri ja rõhu kombinatsioonid;
 4) maksimaalsed pinged ja pingekontsentratsioonid jääks ohututesse piiridesse;
 5) tugevusarvutustes oleks kasutatud tootmismaterjalide standardites toodud mehaanilisi omadusi ja näitajaid;
 6) liidete vastavaid tugevusnäitajaid kasutades oleks arvestatud mittepurustava katse meetodit;
 7) liidetavaid materjale ja eeldatavaid kasutamistingimusi;
 8) projekteerimisel oleks arvestatud kõiki surveseadme sihipärasel kasutamisel esineda võivaid kulumisvõimalusi (korrosioon, erosioon, plastiline deformatsioon, väsimus) ning seadme eluiga mõjutavaid tingimusi.

 (9) Kui anum koosneb mitmest erineva rõhu all olevast kambrist, peab kambri vaheseinte projekteerimisel arvestama kambri maksimaalset võimalikku rõhku ja kõrvalkambri minimaalset võimalikku rõhku.

 (10) Ohtlike vedelike anuma projektis võib käesolevates nõuetes sätestatule ette näha täiendavaid ohutusmeetmeid tingimusel, et need ei lähe vastuollu käesolevate nõuetega.

§ 11. Ohtlike vedelike anumate valmistamiskavand

 (1) Valmistamiskavand peab sisaldama:
 1) seadme valmistamise organisatsioonilise struktuuri kirjeldust;
 2) valmistamisel osalevate töötajate ülesandeid ja vastutust;
 3) valmistamisel kasutatavate seadmete, vahendite ja töökohtade kirjeldust;
 4) valmistamisel kasutatavate materjalide ja pooltoodete andmeid ning nende käsitsemise, identifitseerimise ja jälgitavuse kirjeldust;
 5) valmistamisel kasutatavate kontrollivahendite ja mõõteriistade andmeid ning nende kalibreerimise ja kontrollimise korda;
 6) valmistamisel ja kontrollimisel kasutatavate standardite või muude dokumentide loetelu; tööjuhendeid;
 7) valmistamise käigus tehtavate kontrollimiste ja katsetuste juhendeid ning protokollide vorme;
 8) valmistamisdefektide parandamise protseduuride kirjeldust;
 9) teavet kasutatavatest allhangetest ja alltöövõtust;
 10) seadme valmistamist iseloomustavaid muid andmeid.

 (2) Valmistamiskavandis võib ette näha täiendavaid ohutusmeetmeid tingimusel, et need ei lähe vastuollu käesoleva määruse nõuetega.

§ 12. Ohtlike vedelike anumate valmistamisprojekt

 (1) Valmistamisprojekt peab sisaldama:
 1) seadme tehnilist kirjeldust;
 2) teavet kasutatavatest standarditest või muudest dokumentidest;
 3) seadme jooniseid;
 4) seadme kasutamisohutust mõjutavaid arvutusi;
 5) andmeid seadmele paigaldatavatest juhtimis-, kontroll- ja kaitseseadistest;
 6) seadme paigaldamise ja kasutamise juhendeid.

 (2) Valmistamisprojekt peab sisaldama dokumente, mis käsitlevad:
 1) seadme valmistamiseks valitud materjale;
 2) seadme valmistamiseks valitud keevitusprotsesse;
 3) valmistamise käigus teostatavaid kontrollimisi ja katsetamisi;
 4) muid vajalikke andmeid, mis iseloomustavad seadme valmistamist ja ohutut kasutamist.

 (3) Valmistamisprojektis võib ette näha täiendavaid ohutusmeetmeid tingimusel, et need ei lähe vastuollu käesolevate nõuetega.

§ 13. Ohtlike vedelike anumate valmistamine

 (1) Ohtlike vedelike anumat võib valmistada juhul, kui see on projekteeritud käesoleva määruse nõuete kohaselt, sellel on olemas käesoleva määruse nõuetele vastav valmistamiskavand ning seadme valmistajal on olemas vajalikud vahendid, töökohad ja kvalifitseeritud personal seadme kvaliteetseks valmistamiseks ja kontrollimiseks.

 (2) Ohtlike vedelike anumate valmistamise lahenduste valikul peab lähtuma järgmistest nõuetest:
 1) kõrvaldama või vähendama ohte sellisel määral, kui see on teostatav;
 2) võtma kasutusele kaitsemeetmed selliste ohtude vastu, mida ei saa kõrvaldada;
 3) teavitama seadme kasutajaid jääkohtudest ning sellest, kas on vaja rakendada erimeetmeid ohu vähendamiseks paigalduse ja/või kasutamise ajal.

 (3) Kui surveseadmetööde tegija on valmistamise lahenduste väljatöötamisel ja seadme valmistamisel lähtunud asjakohastest harmoneeritud standarditest, loetakse ohtlike vedelike anum asjakohasele tehnilisele normile vastavaks.

 (4) Lõikes 3 nimetatud harmoneeritud standardite puudumisel peab surveseadmetööde tegija valmistamise lahenduste väljatöötamisel ja valmistamisel lähtuma muudest asjakohastest Euroopa või rahvusvahelistest standarditest. Kui nimetatud standardid puuduvad, tuleb juhinduda heast inseneritavast.

 (5) Ohtlike vedelike anumate valmistamine toimub suveseadmetöid juhtiva isiku juhendamise ja kontrolli all.

§ 14. Materjalid

 (1) Ohtlike vedelike anumate valmistamiseks kasutatavad materjalid peavad:
 1) olema kindlaks määratud seadme projekteerija poolt lähtuvalt seadme kasutamistingimustest;
 2) tagama seadme arvutusliku töökindluse planeeritud kasutusaja jooksul ettenähtud kasutustingimustel, sealjuures etteantud tööparameetritel, töörežiimil, töökeskkonna omadustel ning ümbritseval välistemperatuuril;
 3) vastama seadme valmistamiseks kasutatava materjali ja pooltoote kvaliteedistandarditele ja asjakohastele tehnilistele normidele nende olemasolu korral, mida tõendab nende tootja vastavussertifikaat ja märgistus;
 4) tagama seadme töökindluse kogu selle tööea jooksul, kui ei ole ette nähtud materjalide vahetamist.

 (2) Ohtlike vedelike valmistamiseks kasutatavad materjalid peavad olema:
 1) plastsed ja sitked, et purunemine madalaimal töötemperatuuril ei toimuks killunemise ega hapra murdumisena;
 2) keemiliselt piisavalt inertsed seadme töökeskkonna suhtes, nende keemilised ja füüsikalised omadused ei tohi oluliselt muutuda seadme kavandatud tööea jooksul;
 3) võimalikult vananemiskindlad;
 4) sobivad kavandatud valmistamisprotseduuride suhtes;
 5) valitud selliselt, et nende omavahelisel ühendamisel ei tekiks kahjulikke kõrvalmõjusid.

 (3) Surveseadmetööde tegija peab kindlaks määrama valmistamiseks valitud materjali põhiomadused ja seda iseloomustavad arvväärtused, mis on vajalikud tugevusarvutuste tegemiseks. Surveseadme tehnilisele dokumentatsioonile peab lisama tõendi valmistusmaterjalide vastavuse kohta käesolevatele nõuetele.

§ 15. Ohtlike vedelike anumate varustamine teabega

 (1) Ohtlike vedelike anumad tuleb varustada järgmise teabega:
 1) surveseadmetöö tegija nimi, aadress või muu tunnus;
 2) valmistamisaasta;
 3) ohtlike vedelike anuma tunnus vastavalt selle klassile (tüüp, seeria või partii ja toote number);
 4) olulised maksimaalsed/minimaalsed lubatud parameetrid;
 5) asjakohased lisaandmed (maht, täiteaste, katsetamise andmed jm).

 (2) Surveseadmetöö tegija peab seadmele märkima identifitseerimist võimaldava kirje ning varustama ohtlike vedelike anuma kasutusjuhendi, märgistuse ja teabega, mis aitab vältida ohte seadme sihipärasel kasutamisel.

 (3) Koos ohtlike vedelike anumaga antakse ostjale üle järgmised dokumendid:
 1) tehniline kirjeldus ja joonised;
 2) valmistamiseks kasutatud materjalide sertifikaadid;
 3) tugevusarvutused või nende tulemused;
 4) püsiliidete kvaliteedi kontrollimise tulemused;
 5) paigaldamise ja kasutamise juhendid;
 6) seadme projekti tunnistuse koopia;
 7) seadme lõppkontrolli protokolli koopia.

 (4) Surveseadme valmistaja peab väljastama surveseadme elemendi eraldi turule laskmisel selle deklaratsiooni.

 (5) Surveseadme valmistamisdeklaratsioonil peab olema ohtlike vedelike anuma valmistanud surveseadmetöö tegija kinnitus selle kohta, et seade on valmistatud vastavalt käesolevatele nõuetele ning valmistusprojektile. Deklaratsiooni peab olema allkirjastatud surveseadmetöid juhtiva isiku poolt.

 (6) Surveseadmetöö tegija peab säilitama 10 aasta jooksul pärast seadme tootmist alljärgnevaid andmeid ja dokumente:
 1) seadme tüüp;
 2) valmistamiskoht ja -aeg;
 3) toote tunnusnumber;
 4) projekti ja jooniste numbrid;
 5) valmistamise käigus tehtud kontrollimiste ja katsetamiste protokollid;
 6) arvutuslike osade materjalide sertifikaadid;
 7) muud vajalikud tehnilised andmed, mis iseloomustavad seadme valmistamist.

5. peatükk NÕUDED SURVESEADMETÖÖDEL TEHTAVATELE KEEVITUSTÖÖDELE 

§ 16. Üldnõuded

 (1) Surveseadmetöödel tehtavatel keevitustöödel (edaspidi keevitustööd) peavad keevitustööde tegijal olema kvalifitseeritud töötajad, keevitustöödeks vajalikud töövahendid ja -seadmed, materjalid ning keevitustööde dokumentatsioon.

 (2) Keevitustööde tegija määrab töötajad, kes teostavad keevitustööde kavandamist, koordineerimist, keevitamist, kontrollimist ja katsetamist.

 (3) Keevitustööd loetakse nõuetekohaseks, kui nendel on juhindutud harmoneeritud standarditest. Keevitustöödel võib juhinduda ka muudest asjakohastest standarditest või tehnilisest kirjeldusest.

§ 17. Nõuded keevitustöödele

 (1) Keevitustööde tegemisel:
 1) peavad keevitustööde koordinaatori töökogemus, haridus ja tehnilised teadmised olema piisavad keevitustööde koordineerimiseks;
 2) peab kontrollimise ja katsetamise personal juhinduma käesoleva määruse nõuetest;
 3) peab surveseadmetöö tegija kindlaks määrama keevitustööga seotud töötajate ülesanded, kohustused ja vastutuse.

 (2) Keevitustöödeks vajalike töövahendite ja -seadmete valikul, sõltuvalt tööde iseloomust ja tehnoloogilisest protsessist, tuleb arvestada, et:
 1) töövahendid ja -seadmed oleksid kasutamiseks sobivad;
 2) enne uue või remonditud töövahendi või -seadme kasutusele võtmist oleks see katsetatud ning töökorras;
 3) kontroll-, mõõte- ja katseseadmeid, mida kasutatakse keeviskonstruktsiooni kvaliteedi hindamisel, ohjatakse sobivalt ning kontrollitakse kindlaksmääratud intervallide järel.

 (3) Keevitustöödeks vajalikud põhi- ja abimaterjalid määratakse kindlaks keevitustööde projektdokumentatsiooniga. Materjalide ladustamine, käsitsemine ja kasutamine peab toimuma keevitustööde tegija poolt välja töötatud juhendite kohaselt, arvestades keevitusmaterjalide tarnija juhistega.

 (4) Keevitustööde projektdokumentatsiooni alusel peab keevitustööde tegija välja töötama keevitustööde dokumendid, mis peavad muu hulgas sisaldama ka keevitusprotseduuride spetsifikaate ja tööjuhendeid. Tööjuhendina võib kasutada ka keevitusprotseduuride spetsifikaate.

 (5) Keevitustööde tegija peab keevituse kvaliteeti kontrollima ja katsetama enne keevitamise alustamist, keevitustööde käigus ja pärast keevitustöid, lähtudes harmoneeritud standardist. Keevitustööde tegija võib juhinduda ka muudest standarditest või tehnilistest kirjeldustest.

 (6) Keevitustöödel alltöövõtja teenuste kasutamisel (kvaliteedijärelevalve, katsetamine, termotöötlus vms) töötab alltöövõtja keevitustööde teostaja vastutusel ning peab täitma käesoleva määruse nõudeid ja andma vastavalt vajadusele teavet oma töö kohta.
[RTL 2002, 93, 1449 - jõust. 31.08.2002]

§ 18. Keevitustööde termotöötlus

 (1) Termiliselt tuleb töödelda seadmeid:
 1) mille konstruktsioonis võivad valmistamise ajal tekkida lubamatud pinged;
 2) milles võivad esineda tegurid, mis võivad mõjutada negatiivselt materjalide või keevisliidete omadusi;
 3) mille jaoks ettenähtud tugevuse annab termotöötlus.

 (2) Termotöötlus peab toimuma keevitustööde tegija poolt välja töötatud termotöötluse juhendi kohaselt, mis peab sisaldama termotöötluse operatsioonide loetelu.

 (3) Termotöötluse teostamise kohta koostatakse protokoll, milles peab olema ära näidatud, et termotöötluse juhendiga ettenähtud üksikoperatsioonid on täidetud.

§ 19. Keevitaja

  Keevitaja peab vastama «Surveseadme ohutuse seaduse» §-s 7 sätestatud nõuetele ning tema nõuetele vastavus peab olema samas paragrahvis viidatud isikute poolt hinnatud.
[RTL 2002, 93, 1449 - jõust. 31.08.2002]

§ 20. Keevisliidete kvaliteedi kontrollimine

 (1) Keevisliidete kvaliteedi kohustusliku kontrollimise meetodid ja mahud määratakse keevitustööde projektdokumentatsiooniga. Keevisliidete kvaliteedi määramisel lähtutakse vastavatest standarditest ja muudest dokumentidest.

 (2) Keevisliidete kvaliteet on mitterahuldav, kui mis tahes kontrollimeetodit rakendades on ilmnenud sisemised või välised vead (defektid), mis ületavad asjakohases tehnilises normis sätestatud keevisliidete kvaliteedinormides määratletud väärtusi.

6. peatükk RAKENDUSSÄTE 

§ 21. Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

/otsingu_soovitused.json