Teksti suurus:

Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise kord

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:20.09.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:05.02.2009
Avaldamismärge:RT I 2002, 77, 454

Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise kord

Vastu võetud 10.09.2002 nr 286

Määrus kehtestatakse « Muinsuskaitseseaduse» (RT I 2002, 27, 153; 47, 297; 53, 336) § 12 lõike 5 alusel.

§1. Kultuurimälestiseks tunnistamise algatamine

(1) Ettepaneku kultuuriväärtusega kinnis- või vallasasja, selle osa või asjade kogumi või tervikliku ehitiste rühma (edaspidi asi ) tunnistamiseks kultuurimälestiseks (edaspidi mälestis) võivad teha kõik juriidilised ja füüsilised isikud, eelkõige kohaliku omavalitsuse organid, Muinsuskaitseameti ametnikud, Eesti Muinsuskaitse Selts ja asja omanikud või valdajad.

(2) Asja tunnistamisele mälestiseks võib eelneda selle ajutise kaitse alla võtmine «Muinsuskaitseseaduse» § 11 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras.

§2. Ettepaneku tegemine

(1) Kirjalikud ettepanekud koos asja lühikirjelduse ja võimaluse korral foto(de)ga esitatakse Muinsuskaitseametile ja seisukoha võtmiseks asja asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele. Muinsuskaitseamet võtab valla- või linnavalitsuse seisukoha teadmiseks, annab asja mälestise tunnustele vastavuse kohta eksperdihinnangu ja küsib Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekut asja mälestiseks tunnistamise kohta.

(2) Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepaneku alusel valmistab Muinsuskaitseamet ette kultuuriministrile esitamiseks asja mälestiseks tunnistamise käskkirja eelnõu.

§3. Asja mälestise tunnustele vastavuse hindamine

Asja mälestise tunnustele vastavuse hindamisel arvestatakse, kas asjal on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus.

§4. Asja mälestiseks tunnistamine

(1) Asi tunnistatakse mälestiseks kultuuriministri käskkirjaga ja on riigi kaitse all käskkirja andmise päevast arvates. Muinsuskaitseamet kannab andmed mälestise kohta «Kultuurimälestiste riiklikku registrisse».

(2) Muinsuskaitseamet teavitab asja mälestiseks tunnistamisest asja omanikku või valdajat, asja asukohajärgset valla- või linnavalitsust ja ettepaneku tegijat, kinnismälestise puhul ka riigi maakatastrit. Asja omanikule või valdajale ning valla- või linnavalitsusele väljastatakse kaitsekohustuse teatis kolme kuu jooksul asja mälestiseks tunnistamise käskkirja andmise päevast arvates.

§5. Asja mälestiseks olemise lõpetamine

(1) Asja mälestiseks olemine võidakse lõpetada, kui:
1) asi on hävinud ja tema piisavalt autentsena taastamine pole võimalik;
2) asi on kaotanud enamiku mälestise tunnustest ja nende tunnuste piisavalt autentne taastamine pole võimalik;
3) asja tehniline seisund on halb ning seisundi parendamiseks vajalik konstruktsioonide asendamine põhjustab asja autentsuse kadumise.

(2) Muinsuskaitseamet esitab eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepaneku alusel käskkirja eelnõu kultuuriministrile asja mälestiseks olemise lõpetamiseks. Asi lakkab olemast mälestis kultuuriministri käskkirja andmise päevast arvates.

(3) Muinsuskaitseamet teeb märke mälestiseks olemise lõpetamise kohta «Kultuurimälestiste riiklikku registrisse» (kuid ei kustuta seda sealt) ja teavitab asja omanikku või valdajat ja asja asukohajärgset valla- või linnavalitsust, kinnisasja puhul ka riigi maakatastrit. Kaitsekohustuse teatis kaotab kehtivuse kultuuriministri käskkirja andmise päevast arvates.

§6. Käskkirja teatavaks tegemine

Kultuuriministri käskkirjad asja mälestiseks tunnistamise ja asja mälestiseks olemise lõpetamise kohta tehakse avalikult teatavaks Riigi Teataja Lisas.

§7. Vabariigi Valitsuse määruse kehtetuks tunnistamine

Vabariigi Valitsuse 28. juuli 1994. a määrus nr 272 ««Kultuuriväärtusega asja ajutise kaitse alla võtmise ja kaitse lõpetamise korra» ning «Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise korra» kinnitamine» (RT I 1994, 57, 966; 1996, 41, 798; 1997, 75, 1273) tunnistatakse kehtetuks.

Peaminister Siim KALLAS

Kultuuriminister Margus ALLIKMAA

Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN

/otsingu_soovitused.json