Sõjalisel ja muul vaenulikul eesmärgil keskkonna mõjutamise keelustamise konventsioon
Vastu võetud 18.05.1977
Konventsiooniga ühinemise seadus
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta
Konventsiooni osalisriigid,
soovides tugevdada rahu, peatada võidurelvastumine, saavutada üldine ja täielik desarmeerimine, mis alluks rangele ja tõhusale rahvusvahelisele kontrollile, ning päästa inimkond uute sõjaliste vahendite kasutamise ohust;
olles otsustanud jätkata läbirääkimisi eesmärgiga saavutada uute desarmeerimiseks vajalike meetmete kasutuselevõtt;
tunnistades, et teaduse ja tehnika areng võib luua keskkonna mõjutamiseks uusi võimalusi;
meenutades 16. juunil 1972 Stockholmis vastu võetud ÜRO inimkeskkonna konverentsi deklaratsiooni;
mõistes, et keskkonna mõjutamine rahumeelsetel eesmärkidel võib parandada inimese ja looduse suhet ning aidata säilitada ja parandada keskkonda praeguste ja tulevaste põlvkondade jaoks;
tunnistades, et selline mõjutamine sõjalisel või muul vaenulikul eesmärgil võib ohustada inimkonna heaolu;
soovides keelustada sõjaline ja muu vaenulik keskkonna mõjutamine, et kõrvaldada sellest inimkonnale tulenevad ohud, ning kinnitades oma tahet töötada selle eesmärgi saavutamise nimel;
soovides tugevdada rahvaste usaldust ja parandada rahvusvahelist olukorda kooskõlas ÜRO põhikirja eesmärkide ja põhimõtetega,
on kokku leppinud järgmises.
I ARTIKKEL
1. Osalisriik kohustub mitte mõjutama keskkonda sõjalisel või muul vaenulikul eesmärgil, kui hävitus-, kahjustus- või vigastusvahend põhjustab teisele osalisriigile ulatuslikke, pikaajalisi või raskeid tagajärgi.
2. Osalisriik kohustub mitte aitama, julgustama ega õhutama ühtegi riiki, riikide rühma või rahvusvahelist organisatsiooni osalema lõike 1 vastases tegevuses.
II ARTIKKEL
I artiklis kasutatud mõiste keskkonna mõjutamine viitab mis tahes moodusele, mis looduslike protsesside sihiliku manipuleerimise kaudu muudab Maa dünaamikat, koostist või struktuuri, sealhulgas selle elustikku, litosfääri, hüdrosfääri, atmosfääri või kosmost.
III ARTIKKEL
1. Konventsioon ei takista keskkonna mõjutamist rahumeelsetel eesmärkidel ega piira seda reguleeriva rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid ja norme.
2. Osalisriigid kohustuvad soodustama võimalikult ulatuslikku teadus- ja tehnikateabe vahetust keskkonna rahumeelse mõjutamise kohta ning neil on õigus sellises teabevahetuses osaleda. Osalisriigid toetavad võimalust mööda üksi või koos teiste riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega rahvusvahelist majandus- ja teaduskoostööd, mille eesmärk on keskkonda säilitada, parandada ja rahumeelselt kasutada, võttes arvesse maailma arengupiirkondade vajadusi.
IV ARTIKKEL
Osalisriik võtab oma põhiseadusest tulenevat menetlust järgides meetmeid, et keelustada ja ära hoida oma jurisdiktsiooni ja kontrolli all oleval territooriumil toimingud, mis on vastuolus konventsiooniga.
V ARTIKKEL
1. Osalisriigid peavad üksteisega konventsiooni eesmärkide täitmisel või sätete kohaldamisel tekkivate probleemide üle nõu ja teevad koostööd. Käesoleva artikli kohaselt võib nõu pidada ja koostööd teha ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni raames kooskõlas selle põhikirja ja asjaomase rahvusvahelise menetlusega. Selline rahvusvaheline menetlus võib hõlmata asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ja lõikes 2 nimetatud ekspertide nõuandekomitee teenuseid.
2. Lõike 1 täitmiseks kutsub hoiulevõtja ühe kuu jooksul pärast osalisriigi taotluse saamist kokku ekspertide nõuandekomitee. Osalisriik võib määrata komiteesse eksperdi; komitee ülesanded ja töökord on kehtestatud lisas, mis on konventsiooni lahutamatu osa. Komitee edastab hoiulevõtjale tuvastatud faktide kokkuvõtte, mis hõlmab kõiki komiteele menetluse käigus esitatud seisukohti ja kogu teavet. Hoiulevõtja edastab kokkuvõtte kõigile osalisriikidele.
3. Osalisriik, kel on alust arvata, et teine osalisriik rikub konventsioonist tulenevaid kohustusi, võib esitada kaebuse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni julgeolekunõukogule. Kaebus peaks sisaldama kogu asjaomast teavet ja tõendeid esitatud andmete kohta.
4. Osalisriik kohustub tegema koostööd uurimise raames, mille julgeolekunõukogu algatab esitatud kaebuse alusel kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjaga. Julgeolekunõukogu teavitab osalisriike uurimise tulemustest.
5. Kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjaga kohustub osalisriik abistama abi taotlevat teist osalisriiki, kui julgeolekunõukogu on otsustanud, et see riik on kandnud kahju või tõenäoliselt kannab kahju konventsiooni rikkumise tõttu.
VI ARTIKKEL
1. Osalisriik võib teha konventsiooni muutmise ettepanekuid. Muudatusettepaneku tekst esitatakse hoiulevõtjale, kes edastab selle viivitamata kõigile osalisriikidele.
2. Muudatus jõustub kõigi osalisriikide suhtes, kes on selle heaks kiitnud, pärast seda, kui enamik osalisriike on heakskiitmiskirja hoiule andnud. Muu osalisriigi suhtes jõustub muudatus heakskiitmiskirja hoiuleandmise kuupäeval.
VII ARTIKKEL
Konventsioon kehtib määramata aja.
VIII ARTIKKEL
1. Viis aastat pärast konventsiooni jõustumist kutsub hoiulevõtja Genfis Šveitsis kokku osalisriikide konverentsi. Konverents vaatab läbi konventsiooni rakendamise, et tagada selle eesmärkide ja sätete kohaldamine; eriti hinnatakse I artikli lõike 1 tõhusust sõjalisel ja muul vaenulikul eesmärgil keskkonna mõjutamisest tekkinud ohtude kõrvaldamisel.
2. Hiljem võib osalisriikide enamus vähemalt kord viie aasta jooksul kokku kutsuda konverentsi samadel eesmärkidel, tehes selleks ettepaneku hoiulevõtjale.
3. Kui lõike 2 kohaselt ei ole kümne aasta jooksul pärast eelmise konverentsi lõppu korraldatud uut konverentsi, uurib hoiulevõtja osalisriikide seisukohti konverentsi korraldamise kohta. Kui kolmandik riikidest või vähemalt kümme riiki, olenevalt sellest, kumb arv on väiksem, on konverentsi korraldamise poolt, asub hoiulevõtja seda viivitamata ette valmistama.
IX ARTIKKEL
1. Konventsioon on allakirjutamiseks avatud kõigile riikidele. Riik, kes ei kirjuta konventsioonile alla enne selle lõike 3 kohast jõustumist, võib konventsiooniga ühineda.
2. Allakirjutanud riigid ratifitseerivad konventsiooni. Ratifitseerimis- või ühinemiskiri antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile.
3. Konventsioon jõustub, kui 20 riiki on lõike 2 kohaselt ratifitseerimiskirja hoiule andnud.
4. Nende riikide suhtes, kes annavad ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiule pärast konventsiooni jõustumist, jõustub konventsioon ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäeval.
5. Hoiulevõtja teeb kõigile allakirjutanud ja ühinenud riikidele viivitamata teatavaks iga allakirjutamise kuupäeva, ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäeva ning konventsiooni ja selle muudatuste jõustumise kuupäeva ning teiste teadete kättesaamise.
6. Hoiulevõtja registreerib konventsiooni Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 102 kohaselt.
X ARTIKKEL
Konventsioon, mille araabia-, hiina-, hispaania-, inglis-, prantsus- ja venekeelne tekst on võrdselt autentsed, antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile, kes saadab selle tõestatud koopiad allakirjutanud ja ühinenud riikide valitsustele.
SELLE KINNITUSEKS on volitatud esindajad konventsioonile alla kirjutanud.
Koostatud 18. mail 1977 Genfis.
Konventsiooni lisa
Ekspertide nõuandekomitee
1. Ekspertide nõuandekomitee tuvastab asjaolusid ja annab eksperdiarvamusi küsimuste kohta, mille osalisriik, kes taotleb komitee kokkukutsumist, on esitanud konventsiooni V artikli lõike 1 alusel.
2. Ekspertide nõuandekomitee töö korraldatakse viisil, mis võimaldab täita käesoleva lisa punktis 1 nimetatud ülesandeid. Komitee otsustab töö korraldamiseks vajalike menetluslike küsimuste üle võimaluse korral konsensuse alusel; kui see ei ole võimalik, tehakse otsus kohalolevate ja hääletavate liikmete poolthäälteenamusega. Sisulistes küsimustes ei hääletata.
3. Hoiulevõtja või tema esindaja täidab komitee esimehe kohustusi.
4. Eksperti võib koosolekul nõustada üks või mitu nõunikku.
5. Eksperdil on komitee ülesannete täitmiseks õigus paluda komitee esimehe kaudu riikidelt ja rahvusvahelistelt organisatsioonidelt talle vajalikku teavet ja abi.
Convention on the prohibition of military or any hostile use of environmental modification techniques,
10 December 1976
The States Parties to this Convention,
Guided by the interest of consolidating peace, and wishing to contribute to the cause of halting the arms race, and of bringing about general and complete disarmament under strict and effective international control, and of saving mankind from the danger of using new means of warefare,
Determined to continue negotiations with a view to achieving effective progress toward further measures in the field of disarmament,
Recognizing that scientific and technical advances may open new possibilities with respect to modification of the environment,
Recalling the Declaration of the United Nations Conference on the Human Environment, adopted at Stockholm on 16 June 1972,
Realizing that the use of environmental modification techniques for peaceful purposes could improve the interrelationship of man and nature and contribute to the preservation and improvement of the environment for the benefit of present and future generations,
Recognizing, however, that military or any other hostile use of such techniques could have effects extremely harmful to human welfare,
Desiring to prohibit effectively military or any other hostile use of environmental modification techniques in order to eliminate the dangers to mankind from such use, and affirming their willingness to work towards the achievement of this objective,
Desiring also to contribute to the strengthening of trust among nations and to the further improvement of the international situation in accordance with the purposes and principles of the Charter of the United Nations,
Have agreed as follows:
ARTICLE I
1. Each State Party to this Convention undertakes not to engage in military or any other hostile use of environmental modification techniques having widespread, longlasting or severe effects as the means of destruction, damage or injury to any other State Party.
2. Each State Party to this Convention undertakes not to assist, encourage or induce any State, group of States or international organization to engage in activities contrary to the provisions of paragraph 1 of this article.
ARTICLE II
As used in article I, the term "environmental modification techniques" refers to any technique for changing - through the deliberate manipulation of natural processes - the dynamics, composition or structure of the Earth, including its biota, lithosphere, hydrosphere and atmosphere, or of outer space.
ARTICLE III
1. The provisions of this Convention shall not hinder the use of environmental modification techniques for peaceful purposes and shall be without prejudice to the generally recognized principles and applicable rules of international law concerning such use.
2. The States Parties to this Convention undertake to facilitate, and have the right to participate in, the fullest possible exchange of scientific and technological information on the use of environmental modification techniques for peaceful purposes. States Parties in a position to do so shall contribute, alone or together with other States or international organizations, to international economic and scientific co-operation in the preservation, improvement and peaceful utilization of the environment, with due consideration for the needs of the developing areas of the world.
ARTICLE IV
Each State Party to this Convention undertakes to take any measures it considers necessary in accordance with its constitutional processes to prohibit and prevent any activity in violation of the provisions of the Convention anywhere under its jurisdiction or control.
ARTICLE V
1. The States Parties to this Convention undertake to consult one another and to co-operate in solving any problems which may arise in relation to the objectives of, or in the application of the provisions of, the Convention. Consultation and co-operation pursuant to this article may also be undertaken through appropriate international procedures within the framework of the United Nations and in accordance with its Charter. These international procedures may include the services of appropriate international organizations, as well as of a Consultative Committee of Experts as provided for in paragraph 2 of this article.
2. For the purposes set forth in paragraph 1 of this article, the Depositary shall, within one month of the receipt of a request from any State Party to this Convention, convene a Consultative Committee of Experts. Any State Party may appoint an expert to the Committee whose functions and rules of procedure are set out in the annex, which constitutes an integral part of this Convention. The Committee shall transmit to the Depositary a summary of its findings of fact, incorporating all views and information presented to the Committee during its proceedings, The Depositary shall distribute the summary to all States Parties.
3. Any State Party to this Convention which has reason to believe that any other State Party is acting in breach of obligations deriving from the provisions of the Convention may lodge a complaint with the Security Council of the United Nations. Such a complaint should include all relevant information as well as all possible evidence supporting its validity.
4. Each State Party to this Convention undertakes to cooperate in carrying out any investigation which the Security Council may initiate, in accordance with the provisions of the Charter of the United Nations, on the basis of the complaint received by the Council. The Security Council shall inform the States Parties of the results of the investigation.
5. Each State Party to this Convention undertakes to provide or support assistance, in accordance with the provisions of the Charter of the United Nations, to any State Party which so requests, if the Security Council decides that such party has been harmed or is likely to be harmed as a result of violation of the Convention.
ARTICLE VI
1. Any State Party to this Convention may propose amendments to the Convention. The text of any proposed amendment shall be submitted to the Depositary, who shall promptly circulate it to all States Parties.
2. An amendment shall enter into force for all States Parties to this Convention which have accepted it, upon the deposit with the Depositary of instruments of acceptance by a majority of States Parties. Thereafter it shall enter into force for any remaining State Party on the date of deposit of its instrument of acceptance.
ARTICLE VII
This Convention shall be of unlimited duration.
ARTICLE VIII
1. Five years after the entry into force of this Convention, a conference of the States Parties to the Convention shall be convened by the Depositary at Geneva, Switzerland. The conference shall review the operation of the Convention with a view to ensuring that its purposes and provisions are being realized, and shall in particular examine the effectiveness of the provisions of paragraph 1 of article I in eliminating the dangers of military or any other hostile use of environmental modification techniques.
2. At intervals of not less than five years thereafter, a majority of the States Parties to this Convention may obtain, by submitting a proposal to this effect to the Depositary, the convening of a conference with the same objectives.
3. If no conference has been convened pursuant to paragraph 2 of this article within ten years following the conclusion of a previous conference, the Depositary shall solicit the views of all States Parties to this Convention concerning the convening of such a conference. If one third or ten of the States Parties, whichever number is less, respond affirmatively, the Depositary shall take immediate steps to convene the conference.
ARTICLE IX
1. This Convention shall be open to all States for signature. Any State which does not sign the Convention before its entry into force in accordance with paragraph 3 of this article may accede to it at any time.
2. This Convention shall be subject to ratification by signatory States. Instruments of ratification or accession shall be deposited with the Secretary-General of the United Nations.
3. This Convention shall enter into force upon the deposit of instruments of ratification by twenty Governments of accordance with paragraph 2 of this article.
4. For those States whose instruments of ratification or accession are deposited after the entry into force of this Convention, it shall enter into force on the date of the deposit of their instruments of ratification or accession.
5. The Depositary shall promptly inform all signatory and acceding States of the date of each signature, the date of deposit of each instrument of ratification or accession and the date of the entry into force of this Convention and of any amendments thereto, as well as the receipt of other notices.
6. This Convention shall be registered by the Depositary in accordance with Aricle 102 of the Charter of the United Nations.
ARTICLE X
This Convention, of which the Arabic, Chinese, English, French, Russian and Spanish texts are equally authentic, shall be deposited with the Secretary-General of the United Nations, who shall send duly certified copies thereof to the Governments of the signatory and acceding States.
IN WITNESS WHEREOF, the undersigned, being duly authorized thereto, have signed this Convention.
Done at Geneva, on the 18 day of May 1977
Annex to the Convention
Consultative Committee of Experts
1. The Consultative Committee of Experts shall undertake to make appropriate findings of fact and provide expert views relevant to any problem raised pursuant to paragraph 1 of article V of this Convention by the State Party requesting the convening of the Committee.
2. The work of the Consultative Committee of Experts shall be organized in such a way as to permit it to perform the functions set forth in paragraph 1 of this annex. The Committee shall decide procedural questions relative to the organization of its work, where possible by consensus, but otherwise by a majority of those present and voting. There shall be no voting on matters of substance.
3. The Depositary or his representative shall serve as the Chairman of the Committee.
4. Each expert may be assisted at meetings by one or more advisers.
5. Each expert shall have the right, through the Chairman, to request from States, and from international organizations, such information and assistance as the expert considers desirable for the accomplishment of the Committee's work.
Facebook
Twitter