Teksti suurus:

Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu kahepoolse sõjalise väljaõppe alase koostöö kokkulepe

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:16.06.2020
Avaldamismärge:RT II, 01.07.2020, 1

Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu kahepoolse sõjalise väljaõppe alase koostöö kokkulepe

Vastu võetud 16.06.2020

Vabariigi Valitsuse 13.02.2020 korraldus nr 59 kokkuleppe eelnõu heakskiitmise ja volituse andmise kohta

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta


Eesti Vabariigi valitsus ja Šveitsi Liidunõukogu (edaspidi pooled),

   – väljendades kavatsust arendada vastastikusel austusel põhinevaid ning Eesti Vabariigi ja Šveitsi Konföderatsiooni huve arvestavaid suhteid;

   – rõhutades vajadust tugevdada Euroopas vastastikust usaldust, julgeolekut ja stabiilsust;

   – võttes arvesse vajadust panustada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja vaimus maailmas rahu, usalduse ja stabiilsuse saavutamisse;

   – arvestades, et koostöö sõjalise väljaõppe valdkonnas on julgeoleku ja stabiilsuse oluline osa;

   – viidates Põhja-Atlandi lepingu osaliste riikide ja programmis „Partnerlus rahu nimel“ osalevate riikide vahelisele nende vägede staatust puudutavale lepingule (edaspidi PfP-SOFA) ja selle lisaprotokollile, mõlemad koostatud 19. juunil 1995. aastal Brüsselis;

   – viidates Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu salastatud teabe vahetamise kokkuleppele, mis on koostatud 14. novembril 2017. aastal Tallinnas (edaspidi salastatud teabe kokkulepe), ja

   – kooskõlas mõlema poole riigisiseste õigusaktide ja rahvusvaheliste kohustustega,

on kokku leppinud järgmises.


Artikkel 1. Eesmärk

1. Kokkuleppe eesmärk on kehtestada sõjalise väljaõppe valdkonnas tehtava kahepoolse koostöö (edaspidi koostöö) tingimused ja vorm, ning määrata kindlaks ühe poole ülesandel teise poole territooriumile saadetud asjassepuutuvate relvajõudude ja tsiviilkoosseisu liikmete ning nende ülalpeetavate staatus.

2. Kokkuleppes ei käsitleta lahingutegevuse ega teiste aktiivsete sõjaliste operatsioonide planeerimist, ettevalmistamist ega korraldamist.


Artikkel 2. Mõisted

Kokkuleppes kasutatakse alljärgnevaid mõisteid:
1. vastuvõttev pool – pool, kelle territooriumil koostöö toimub;
2. saatev pool – pool, kes saadab oma personali vastuvõtva poole territooriumile koostöötegevustes osalema;
3. saatva poole personal – saatva poole relvajõudude ja tsiviilkoosseisu liikmed, kes osalevad koostöötegevustes, ning nende ülalpeetavad.


Artikkel 3. PfP-SOFA kohaldamine

Kokkuleppe alusel kohaldatakse koostöö suhtes PfP-SOFAt ja selle lisaprotokolli.


Artikkel 4. Kolmanda riigi personal

1. Saatev pool võib kaasata saatva poole personali hulgas kolmandate riikide relvajõudude liikmeid, kui nimetatud kolmandad riigid on PfP-SOFA ja selle lisaprotokolli osalisriigid.

2. Saatev pool teavitab vastuvõtvat poolt aegsasti, kui saatva poole personali hulka kuuluvad kolmandate riikide relvajõudude koosseisu liikmed.

3. Vastuvõtval poolel on õigus nimetatud personali osalus keelata.


Artikkel 5. Volitatud asutused

Kokkulepet on pädevad rakendama järgmised asutused (edaspidi volitatud asutused):
   – Eesti Vabariigis Kaitseministeerium ning
   – Šveitsi Konföderatsioonis Föderaalne Kaitse-, Tsiviilkaitse ja Spordiministeerium.


Artikkel 6. Koostöö vorm

1. Kokkuleppe raames võivad pooled teha koostööd järgnevates vormides:

   a) relvajõudude ja tsiviilkoosseisu liikmete väljaõpe poolte väljaõppeasutustes;

   b) relvajõudude ja tsiviilkoosseisu liikmete praktika ja hindamine poolte väljaõppeasutustes;

   c) kahepoolne ning vajadusel kolmandaid riike kaasav relvajõudude ja tsiviilkoosseisu liikmete ühine väljaõpe ja õppused;

   d) simulaatorite ja küberharjutusväljade kasutamine, muu hulgas väljaõpe, õppused, testimine, valideerimine, katsetused ning tehnoloogiate ja metoodikate vahetus;

   e) elektroonilise sõjapidamise ja küberkaitse alane väljaõpe ja oskuste arendamine;

   f) konsultatsioonid, konverentsid, seminarid, sümpoosionid ja väljaõppeprogrammid kogemuste ja oskusteabe vahetamiseks näiteks järgmistes valdkondades:
     – relvajõudude ja tsiviilkoosseisu liikmete koolitamine ja väljaõpe;
     – kaitseplaneerimine ja võimearendus;
     – relvajõud nüüdisaegses ühiskonnas, sealhulgas kaitse, julgeoleku ja relvastuskontrolli valdkonnas sõlmitud rahvusvaheliste kokkulepete rakendamine ning usalduse suurendamise ja julgeoleku tugevdamise meetmed;
     – relvajõudude korraldus, väeüksuste struktuurid, personalipoliitika ning haldus ja mobiliseerimine;
     – logistika;
     – hübriidsõda;
     – sõjalised operatsioonid linnakeskkonnas, sealhulgas demineerimine ja isetehtud lõhkeseadete tõrje;
     – küberruum ja elektromagnetspekter;
     – relvastus ja sõjaline varustus;
     – relvajõudude infosüsteemid, sõjaline teave ja kommunikatsioonitehnoloogia ning infoturbe haldussüsteem;
     – sõjameditsiin ja sõjameditsiiniline tugi;
     – sõjateadus ja uuringud, sealhulgas kaitsevaldkonna majandus, õigus ja ajalugu;
     – sõjalise tegevusega seotud keskkonnakaitse;

   g) õppustele vaatlejate saatmine;

   h) mägironimine, ellujäämise väljaõpe kõrgmäestikus, lennuõpe mägistel aladel;

   i) sõjalise otsingu ja pääste väljaõpe;

   j) militaarspordi- ja kultuuriürituste korraldamine;

   k) sõjaliste raamatukogude ja muuseumite vaheline teadmiste, kogemuste ja oskusteabe vahetamine, sealhulgas eksponaatide vahetus;

   l) rahvusvahelise humanitaarõiguse raames tegevuste korraldamine ja õiguse riiklik kohaldamine ning rakendamine, sealhulgas koolitajate, koolitusmaterjalide, teabe, andmete ja teadmiste vahetamine.

2. Volitatud asutuste nõusolekul võib koostööd teha ka muus vormis kui on loetletud artikli 6 lõikes 1.


Artikkel 7. Juhtimine

Juhtimise kokkulepped tehakse kooskõlas riiklike või volitatud asutuste omavaheliselt kehtestatud kordadega, mis on konkreetsete koostöö tegevuste seisukohast asjakohased.


Artikkel 8. Koordineerimine ja tehnilised kokkulepped

1. Volitatud asutused võivad ette valmistada koostööplaani konkreetse ajaperioodi kohta ning sellele kirjutavad alla nende pädevad esindajad.

2. Konkreetsete koostöötegevuste elluviimist võib reguleerida volitatud asutuste sõlmitud tehniliste kokkulepetega, kuid käesolev kokkulepe on nende suhtes ülimuslik.

3. Volitatud asutused korraldavad koosolekuid ja konsultatsioone, kui see on vajalik kokkuleppe reguleeritavate tegevuste hindamiseks, koordineerimiseks ja planeerimiseks.


Artikkel 9. Personal

1. Saatva poole personal austab vastuvõtva poole territooriumil viibides vastuvõtva poole õigust.

2. Vastuvõttev pool tagab saatva poole personalile vastuvõtva poole territooriumil viibimise jooksul vajalikud haldustingimused ning pakub sellele tehnilist tuge.

3. Saatva poole personalil on lubatud vastuvõtva poole territooriumil viibides kanda vormi saatva poole õigusaktide kohaselt.


Artikkel 10. Ligipääs

Saatva poole personalile tagatakse kokkuleppe eesmärkide täitmiseks ligipääs vastuvõtva poole sõjalistele rajatistele kooskõlas vastuvõtva poole õigusega.


Artikkel 11. Julgeolek

1. Vastuvõttev pool võtab kooskõlas oma riigisisese õigusega kõik vajalikud meetmed, et tagada julgeolek ning ennetada ja tõkestada saatva poole personali ja vara suhtes toime pandavaid õigusvastaseid tegusid.

2. Saatva poole personal vastutab vastuvõtva poole juhiste kohaselt nende ruumide valvamise eest, mille vastuvõttev pool on nende kasutusse andnud, ning ka vastuvõtva poole tagatud või saatva poole personali sisse toodud materjalide, väärtasjade ja varustuse eest.

3. Kooskõlas vastuvõtva poole õigusega teeb saatva poole personal koostööd vastuvõtva poole asjakohaste asutustega nende pädevuse piires.


Artikkel 12. Relvad ja laskemoon

1. Kooskõlas vastuvõtva poole õigusega on saatva poole personalil lubatud tuua vastuvõtva poole territooriumile relvi ja laskemoona üksnes kokkuleppe eesmärkidel.

2. Relvade ja laskemoona sissetoomine, nende tüübid, täpsed kogused ja kasutusviisid lepitakse igal üksikjuhul enne eraldi kokku.

3. Relvade ja laskemoona vastuvõtva poole territooriumile sissetoomine, transport, hoiustamine ja kasutamine toimub kooskõlas vastuvõtva poole õigusega.

4. Relvade ja laskemoona territooriumile sissetoomise, transpordi, hoiustamise ja kasutamise küsimustes juhindub saatva poole personal saatva poole ohutusnõuetest ja eeskirjadest, välja arvatud juhul, kui vastavad ohutusnõuded ja eeskirjad nähakse ette vastuvõtva poole õiguses või need tagavad kõrgema ohutustaseme.

5. Kui relvi ja laskemoona kasutatakse ühistel väljaõppemissioonidel, kohaldatakse vastuvõtva poole ohutusnõudeid ja eeskirju, välja arvatud juhul, kui saatva poole ohutusnõuded ja eeskirjad on rangemad.


Artikkel 13. Keskkond

1. Saatva poole personal järgib vastuvõtva poole keskkonnakaitsealast õigust.

2. Vastuvõttev pool annab taotluse korral teavet asjakohaste õigusaktide kohta.


Artikkel 14. Koostöö soodustamine

1. Vastuvõttev pool võtab kooskõlas riigisisese õigusega asjakohaseid meetmeid, et

   a) saatva poole õhusõidukid ning sõidukid saaksid vastuvõtva poole territooriumil liigelda ning pääseksid ligi sõjalistele rajatistele;

   b) selle territooriumilt oleks võimalik kasutada elektromagnetspektrit ja küberruumi ilma kolmandatele isikutele häireid või negatiivseid tagajärgi tekitamata.

2. Saatev pool vastutab diplomaatiliste lubade ning riiki sisenemise korralduste eest.


Artikkel 15. Lennundusohutus

1. Kui saatev pool kasutab kokkuleppe eesmärkidel õhusõidukit, vastutab pool selle eest, et õhusõiduk ning selle varustus oleksid lennukõlblikud ning ohutult käitatavad.

2. Saatva poole personalil peab olema vastuvõtva poole nõutud asjassepuutuvale tegevusele vastavad lennundusoskused. Vastuvõttev pool tagab vajaliku väljaõppe, mis võimaldab saatva poole personalil nimetatud oskused omandada.

3. Kui toimub lennuõnnetus või -intsident, korraldatakse kõik tehnilised juurdlused ja protseduurid kooskõlas vastuvõtva poole õigusega. Sellisel juhul annab vastuvõttev pool viivitamatult saatvale poolele õnnetuse või intsidendi kohta kättesaadavad andmed ja teabe. Luuakse juhtumi uurimise komisjon.

4. Saatva poole määratud ekspertidel on õigus osaleda juhtumi uurimise komisjonis ning pääseda ligi õnnetuspaigale ja kogu asjakohasele teabele. Vastuvõttev pool võib volitada saatva poole määratud eksperte teatud juurdluse osa korraldama. Kõigi juurdlustulemuste aruanne edastatakse saatvale poolele.

5. Saatval poolel on õigus korraldada vastuvõtva poolega kokkuleppel iseseisev saatva poole õhusõidukiga toimunud õnnetuse või intsidendi tehniline juurdlus, kui õnnetus või intsident toimus vastuvõtva poole territooriumil. Juurdluse kulud katab saatev pool.

6. Sellisel juhul tehakse poolte vahel vahetatavad andmed ja teave kättesaadavaks vaid juurdlusega seotud personalile. Mis tahes muu andmete või teabe avaldamise peab teine pool eelnevalt heaks kiitma.


Artikkel 16. Arstiabi ja kindlustus

1. Saatva poole personal peab vastama vastuvõtva poole meditsiinilistele ja füüsilistele nõuetele ning neil peavad olema saatva poole nõutavad asjassepuutuva tegevusega seotud oskused ja kvalifikatsioon.

2. Pool ei saada oma personali teise poole territooriumile ilma piisava tervisekindlustuste katteta.

3. Saatva poole taotlusel annab vastuvõttev pool teavet konkreetsete riskide kohta, mida tervisekindlustus peab katma.

4. Vastuvõttev pool annab saatva poole personalile tasuta erakorralist meditsiinilist abi. Saatva poole taotlusel tagab või korraldab vastuvõttev pool patsientide edasise ravi ja toimetamise raviasutustesse. Sellisel juhul katab saatev pool kõik sellest tulenevad kulud.


Artikkel 17. Varustus

1. Saatev pool tagab, et tema personali varustus vastab asjassepuutuva tegevuse puhul kõigile vastuvõtva poole esitatud nõuetele.

2. Saatva poole taotlusel annab vastuvõttev pool talle teavet vajaliku varustuse kohta.


Artikkel 18. Kulud

1. Pooled katavad ise kulud, mis neil kokkuleppele vastavate tegevuste korraldamisel tekivad, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

2. Ametlike seltskondlike üritustega seotud kulud katab vastuvõttev pool, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

3. Kohustused, sealhulgas kulude hüvitamine, mida ei reguleerita selle kokkuleppega ega artikli 8 lõikes 2 sätestatud volitatud asutuste tehniliste kokkulepetega, ei ole pooltele siduvad.


Artikkel 19. Salastatud teabe kaitse

Poolte vahetatava salastatud teabe kaitse peab olema kooskõlas salastatud teabe vahetamise kokkuleppe ja hilisemate kokkulepetega.


Artikkel 20. Vaidluste lahendamine

Pooltevahelised vaidlused kokkuleppe tõlgendamise või rakendamise üle lahendatakse poolte läbirääkimiste teel.


Artikkel 21. Lõppsätted

1. Kokkulepe jõustub sellele viimase allakirjutamise kuupäeval.

2. Mõlemad pooled saavad kokkuleppe lõpetada kirjaliku teatega. Sellisel juhul kaotab kokkulepe kehtivuse lõpetamisteatise kättesaamisest arvates saja kaheksakümne päeva pärast.

3. Kokkulepet saab muuta mõlema poole kirjalikul nõusolekul mis tahes ajal. Sellisel juhul kohaldatakse artikli 21 lõiget 1.

4. Kokkuleppe lõpetamisest hoolimata kehtib kokkulepe edasi kõigi kokkuleppele vastavate täitmata finantskohustuste suhtes, kuni need on täielikult rahuldatud.


Koostatud kahes eksemplaris eesti, saksa ja inglise keeles; kõik tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgenduserinevuste korral on ülimuslik ingliskeelne tekst.

16.06.2020 Tallinnas

04.06.2020 Riias

Jüri Luik

Konstantin Obolensky

Eesti Vabariigi valitsuse nimel

Šveitsi Liidunõukogu nimel

Abkommen zwischen der Regierung der Republik Estland und dem Schweizerischen Bundesrat über die bilaterale Zusammenarbeit auf dem Gebiet der militärischen Ausbildung

Agreement between the Government of the Republic of Estonia and the Swiss Federal Council on bilateral cooperation in the field of military training

/otsingu_soovitused.json