Teksti suurus:

Eesti Vabariigi ja Mauritiuse Vabariigi vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise leping

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:12.10.2021
Avaldamismärge:RT II, 01.10.2021, 2

Eesti Vabariigi ja Mauritiuse Vabariigi vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise leping

Vastu võetud 19.02.2021

Eesti Vabariigi ja Mauritiuse Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

 

Eesti Vabariik ja Mauritiuse Vabariik,

soovides edasi arendada majandussuhteid ja edendada maksukoostööd;

kavatsedes sõlmida tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise lepingu, ilma et see tooks kaasa võimalusi tulu maksustamata jätmiseks või maksusumma vähendamiseks maksupettuste või maksudest hoidumise kaudu (sealhulgas maksulepingu kuritarvitustega, mille eesmärk on kolmandate jurisdiktsioonide residentidele selles lepingus sätestatud soodustuste võimaldamine),

on kokku leppinud järgmises.

Artikkel 1
Lepingu subjekt

Lepingut kohaldatakse sellele isikule, kes on ühe või mõlema lepinguosalise riigi resident.


Artikkel 2
Lepingu ese

1. Lepingut kohaldatakse lepinguosalise riigi või selle kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud tulumaksudele, sõltumata nende kogumise viisist.

2. Tulumaksuna käsitatakse tulult või selle osalt võetavat maksu.

3. Maksud, millele lepingut eelkõige kohaldatakse, on:
    a) Mauritiusel tulumaks;
      (edaspidi Mauritiuse maks);

   b) Eestis tulumaks;
      (edaspidi Eesti maks).

4. Lepingut kohaldatakse ka samasele või sama laadi maksule, mis kehtestatakse olemasoleva maksu asemele või sellele lisaks pärast lepingu allakirjutamist. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud teevad teineteisele teatavaks asjaomaste maksuseaduste iga tähtsa muudatuse.


Artikkel 3
Põhimõisted

1. Kui kontekst ei nõua teisiti, kasutatakse selles lepingus mõisteid järgmises tähenduses:

a) Mauritius tähendab Mauritiuse Vabariiki, sealhulgas:
    i)  kõiki territooriume ja saari, mis Mauritiuse seaduste kohaselt moodustavad Mauritiuse riigi;
    ii) Mauritiuse territoriaalmerd ja
    iii) väljaspool Mauritiuse territoriaalmerd asuvat ala, mis kooskõlas rahvusvahelise õigusega on määratud või määratakse alaks, kus Mauritius võib oma seaduste kohaselt teostada oma õigusi merele, merepõhjale, maapõuele ja mandrilavale ning seal leiduvatele loodusvaradele;

b) Eesti tähendab Eesti Vabariiki ja geograafilises mõttes Eesti territooriumi ning Eesti territoriaalvetega külgnevaid alasid, kus Eesti võib oma seaduste kohaselt ja kooskõlas rahvusvahelise õigusega teostada oma õigusi merepõhjale ja maapõuele ning seal leiduvatele loodusvaradele;

c) lepinguosaline riik ja teine lepinguosaline riik on kontekstist olenevalt kas Eesti või Mauritius;

d) äritegevus hõlmab kutsetegevust ja muud ettevõtlust;

e) äriühing on juriidiline isik või muu üksus, mida maksustatakse kui juriidilist isikut;

f) pädev ametiisik on:
    i)  Mauritiusel rahanduse eest vastutav minister või tema volitatud esindaja ja
    ii) Eestis rahandusminister või tema volitatud esindaja;

g) ettevõtja mõistet kohaldatakse mis tahes äritegevuse suhtes;

h) lepinguosalise riigi ettevõtja ja teise lepinguosalise riigi ettevõtja tähendab kontekstist olenevalt kas ühe või teise lepinguosalise riigi residendi ettevõtlust;

i)  rahvusvaheline vedu on mere- või õhuvedu, välja arvatud juhul, kui mere- või õhuvedu toimub ainult ühes lepinguosalises riigis ja laeva või õhusõidukit käitav ettevõtja ei ole selle riigi ettevõtja;

j) lepinguosalise riigi kodanik on:
    i) lepinguosalise riigi kodakondsusega füüsiline isik ja
    ii) juriidiline isik või isikute ühendus, mis on asutatud selles lepinguosalises riigis kehtivate seaduste alusel;

k) isik hõlmab füüsilist isikut, äriühingut, trusti ja muud isikute ühendust.

2. Kui lepinguosaline riik kasutab lepingut kohaldades selles määratlemata mõistet ja kui kontekstist ei tulene teisiti või pädevad ametiisikud ei ole artikli 25 kohaselt teistsugust tähendust kokku leppinud, lähtub ta lepingus käsitletud maksudega seotud mõistet tõlgendades selle riigi seadustes sellel ajal kasutatud määratlusest; maksuseadustes määratletud mõisted on ülimuslikud teistes seadustes määratletud mõistete suhtes.


Artikkel 4
Resident

1. Selles lepingus tähendab termin lepinguosalise riigi resident isikut, kes on selle lepinguosalise riigi seaduste alusel maksukohustuslane oma elu- või asukoha, asutamise koha, juhtkonna asukoha või muu sellise kriteeriumi järgi; termin hõlmab ka lepinguosalist riiki ja  selle kohaliku omavalitsuse üksust. Termin ei hõlma isikut, kes on selle lepinguosalise riigi maksukohustuslane üksnes seetõttu, et tema tuluallikas asub selles lepinguosalises riigis.

2. Kui lõike 1 kohaselt on füüsiline isik mõlema lepinguosalise riigi resident, määratakse tema staatus järgmiselt:

   a) ta on ainult selle riigi resident, kus tal on kodu; kui tal on kodu mõlemas riigis, siis on ta üksnes selle riigi resident, millega tal on tihedamad isiklikud ja majanduslikud sidemed (eluliste huvide keskus);

   b) kui eluliste huvide keskust ei ole võimalik kindlaks määrata või tal ei ole kodu kummaski riigis, siis on ta selle riigi resident, kus ta tavaliselt viibib;

   c) kui isik viibib tavaliselt mõlemas riigis või kui ta ei viibi tavaliselt kummaski neist, siis on ta selle riigi resident, mille kodanik ta on;

   d) kui isik on mõlema lepinguosalise riigi kodanik või kui ta ei ole kummagi lepinguosalise riigi kodanik, lahendatakse küsimus lepinguosaliste riikide pädevate ametiisikute kokkuleppel.

3. Kui isik on lõike 1 kohaselt mõlema lepinguosalise riigi resident, siis lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud lahendavad selle küsimuse kokkuleppe teel, arvestades isiku peakontori asukohta, kõrgeima juhtimisorgani asukohta, asutamise või muul moel moodustamise kohta või muud asjaomast tegurit; see ei kehti füüsilise isiku kohta.


Artikkel 5
Püsiv tegevuskoht

1. Selles lepingus tähendab termin püsiv tegevuskoht äritegevuse kindlat kohta, mille kaudu täielikult või osaliselt toimub ettevõtja äritegevus.

2. Püsivaks tegevuskohaks peetakse esmajoones:
   a) juhtkonna asukohta;
   b) filiaali;
   c) kontorit;
   d) tehast;
   e) töökoda;
   f) ladustamisteenuse osutamise kohta;
   g) kaevandust, nafta- ja gaasipuurauku, karjääri või muud loodusvarade kaevandamise kohta ja
   h) seadmestikku või ehitist, mida kasutatakse loodusvarade uurimisel.

3. Ehitusplatsi ja ehitus- või seadmestamistöid käsitatakse püsiva tegevuskohana üksnes juhul, kui seal tegutsetakse või selliseid töid tehakse üle 12 kuu.

4. Lõikest 1 olenemata käsitatakse lepinguosalise riigi ettevõtja teenuste, sealhulgas nõustamis- või juhtimisteenuse osutamist teises lepinguosalises riigis püsiva tegevuskohana üksnes juhul, kui selline tegevus kestab sama või seotud projekti raames teises riigis vähemalt 183 päeva kaheteistkümnekuulise ajavahemiku jooksul.

5. Eelmistest lõigetest olenemata ei peeta püsivaks tegevuskohaks:
   a) ehitise kasutamist üksnes ettevõtjale kuuluva kauba ladustamiseks, väljapanekuks või kohaletoimetamiseks;
   b) ettevõtjale kuuluva kaubavaru hoiustamist üksnes ladustamiseks, väljapanekuks või kohaletoimetamiseks;
   c) ettevõtjale kuuluva kaubavaru hoiustamist üksnes selleks, et seda teisele ettevõtjale töötlemiseks anda;
   d) äritegevuse kindla koha pidamist ainult selleks, et ettevõtjale kaupa osta või teavet koguda;
   e) äritegevuse kindla koha pidamist ainult ettevõtjale vajaliku reklaamitegevuse, informatsiooni hankimise, teadusliku uuringu või muu samalaadse ettevalmistava või abistava iseloomuga tegevuse jaoks, ja
   f) äritegevuse kindla koha pidamist üksnes mitme alapunktides a−e nimetatud tegevuse jaoks tingimusel, et ka selliste tegevuste kogum on ettevalmistava või abistava iseloomuga.

6. Kui isik tegutseb ettevõtja nimel ning on volitatud sõlmima ja tavaliselt sõlmib lepinguosalise riigi ettevõtja nimel lepinguid, siis lõigetest 1 ja 2 olenemata on ettevõtjal selles lepinguosalises riigis püsiv tegevuskoht nende tehingute kaudu, mis on teinud tema nimel tegutsev isik; sätet ei kohaldata, kui sellise isiku tegevus piirdub lõikes 5 loetletud eesmärkidel tehtavate toimingutega, mis ei muuda äritegevuse kindla koha kaudu toimuvat tegevust selle lõike tähenduses püsivas tegevuskohas toimuvaks; see lõige ei kehti lõikes 7 nimetatud sõltumatute vahendajate kohta.

7. Ettevõtjal ei ole lepinguosalises riigis püsivat tegevuskohta, kui tema äritegevus selles riigis toimub ainult maakleri, komisjonäri või muu sõltumatu vahendaja kaudu ja selle isiku tegevust võib käsitada tema tavapärase äritegevusena.

8. Kui lepinguosalise riigi residendist äriühing kontrollib või teda kontrollitakse teise lepinguosalise riigi residendist äriühingu poolt või kui äriühingu tegevus toimub püsiva tegevuskoha kaudu või muul viisil teises lepinguosalises riigis, ei anna see alust käsitada üht äriühingut teise äriühingu püsiva tegevuskohana.


Artikkel 6
Kinnisvaratulu

1. Tulu, sealhulgas põllumajandusest või metsandusest saadud tulu, mida lepinguosalise riigi resident saab teises lepinguosalises riigis asuvast kinnisvarast, võib maksustada see teine riik.

2. Termin kinnisvara määratletakse vara asukoha riigi seaduste alusel. Termin hõlmab igal juhul kinnisasja päraldist, eluskarja, põllumajanduses ja metsanduses kasutatavat seadet, maaomandit käsitleva seadusega sätestatud õigust, kinnisvara kasutusvaldust ning õigust saada tasu maavara leiukoha ja loodusvara kasutamise või kasutusõiguse eest või muud kinnisvaraga seotud õigust. Kinnisvarana ei käsitata laeva ega õhusõidukit.

3. Lõiget 1 kohaldatakse kinnisvara otsesest kasutamisest või kasutamisele andmisest saadud tulule.

4. Lõikeid 1 ja 3 kohaldatakse ka ettevõtluses kasutatavast kinnisvarast saadud tulule.


Artikkel 7
Ärikasum

1. Lepinguosalise riigi ettevõtja kasumi maksustab ainult see riik. Kui ettevõtja tegutseb püsiva tegevuskoha kaudu ka teises lepinguosalises riigis, võib seal maksustada selle kasumiosa, mida saab omistada püsivale tegevuskohale.

2. Lõiget 3 arvestades käsitavad lepinguosalised riigid püsivale tegevuskohale omistatava kasumina seda kasumit, mida püsiv tegevuskoht eeldatavasti saaks, tegutsedes iseseisvalt samadel või sama laadi tingimustel samal või sama laadi tegevusalal kui teise lepinguosalise riigi ettevõtja, kelle püsiv tegevuskoht see on.

3. Püsivale tegevuskohale omistatavat kasumit arvestades võib tuludest maha arvata juhtimis- ja halduskulud ning püsiva tegevuskohaga seotud muud kulud, sõltumata sellest, kas need tekkisid püsiva tegevuskoha riigis või mujal.

4. Kui lepinguosalises riigis on püsivale tegevuskohale omistatavat kasumit arvestades tavaliselt jaotatud ettevõtja kogukasum ettevõtja osade vahel proportsionaalselt, ei ole lõikega 2 vastuolus lepinguosalise riigi õigus kasutada nimetatud meetodit maksustatava kasumi kindlaksmääramiseks juhul, kui meetodi rakendamise tulemus on kooskõlas selle artikli põhimõtetega.

5. Kasumit ei omistata püsivale tegevuskohale, kui ettevõtja ostab selle kaudu kaupa ainult oma tarbeks.

6. Eelmistes lõigetes käsitletud püsivale tegevuskohale omistatava kasumi leidmiseks rakendatakse igal aastal sama meetodit, kui ei ole küllaldast põhjust seda muuta.

7. See artikkel ei mõjuta lepingu teiste artiklite kohaldamist, kui kasum hõlmab nendes teistes artiklites käsitletud tulu.


Artikkel 8
Rahvusvaheline mere- ja õhuvedu

1. Lepinguosalise riigi ettevõtja kasumit laeva või õhusõiduki käitamisest rahvusvahelistes vedudes maksustab ainult see riik.

2. Lõiget 1 kohaldatakse ka kasumile, mis on saadud osalusest puulis või muud liiki ühises äritegevuses või rahvusvahelises transpordiagentuuris.


Artikkel 9
Seotud ettevõtjad

1. Kui

   a) lepinguosalise riigi ettevõtja otse või kaudselt osaleb teise lepinguosalise riigi ettevõtja juhtimises, kontrollib ettevõtjat või kui tal on osalus ettevõtja osa- või aktsiakapitalis või

   b) samad isikud otse või kaudselt osalevad mõlema lepinguosalise riigi ettevõtja juhtimises, kontrollivad ettevõtjaid või kui neil on osalus mõlema ettevõtja osa- või aktsiakapitalis

ning kui ettevõtjad järgivad omavahelistes äri- ja rahandussuhetes sõltumatute ettevõtjate vahel kokkulepitust erinevaid tingimusi, mille tõttu jääb ettevõtja kasum eeldatavast väiksemaks, loetakse ettevõtja kasumiks eeldatav kasum ja see maksustatakse asjakohaselt.

2. Kui lepinguosaline riik arvab oma ettevõtja kasumi hulka ja asjakohaselt maksustab tulu, mida on teises lepinguosalises riigis maksustatud selle lepinguosalise riigi ettevõtja kasumina ja mille oleks saanud esimesena nimetatud riigi ettevõtja, kui ettevõtjad oleksid omavahelistes suhetes järginud sama laadi tingimusi nagu sõltumatud ettevõtjad, korrigeerib see teine riik kasumilt tasutavat maksusummat. Maksusummat korrigeerides arvestatakse lepingu teisi sätteid ja lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud peavad vajaduse korral teineteisega nõu.


Artikkel 10
Dividend

1. Dividendi, mida lepinguosalise riigi residendist äriühing maksab teise lepinguosalise riigi residendile, võib maksustada see teine riik.

2. Dividendi võib maksustada ka dividendi maksva äriühingu residendiriik selle riigi seaduste kohaselt; kui dividendi saaja on teise lepinguosalise riigi resident, ei või dividendilt võetava maksu määr ületada:
   a) 0 protsenti dividendi brutosummast, kui dividendi saaja on äriühing;
   b) 7 protsenti dividendi brutosummast kõigil muudel juhtudel.

Lõiget ei kohaldata äriühingu selle kasumi maksustamisele, millest dividendi makstakse.

3. Lõikest 2 olenemata ei maksustata lepinguosalises riigis selles riigis tekkivat dividendi, mida on makstud:
a) Mauritiuse puhul:
   i)  Mauritiuse Vabariigi valitsusele või kohaliku omavalitsuse üksusele;
   ii) Mauritiuse Pangale;
   iii) mõlema lepinguosalise riigi pädevate ametiisikute kokkuleppel muule institutsioonile, mis on täielikult või peamiselt Mauritiuse Vabariigi valitsuse omandis;

b) Eesti puhul:
   i)  Eesti Vabariigi valitsusele või kohaliku omavalitsuse üksusele;
   ii) Eesti Pangale;
   iii) Maaelu Edendamise Sihtasutusele;
   iv) Sihtasutusele KredEx;
   v) Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele;
   vi) mõlema lepinguosalise riigi pädevate ametiisikute kokkuleppel muule institutsioonile, mis on täielikult või peamiselt Eesti valitsuse omandis;

c) kummagi lepinguosalise riigi puhul investeerimisfondile, mis on asutatud ja mille üle teostatakse järelevalvet sellest riigis.

3. Selles artiklis käsitatakse dividendina tulu osalusest või muust kasumi saamise õigusest, mis ei ole võlanõue, ning teistest õigustest saadavat tulu, mida maksustatakse kasumit jaotava äriühingu residendiriigi seaduste kohaselt nagu osalusest saadud tulu.

4. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui lepinguosalise riigi residendist dividendisaaja äritegevus toimub püsiva tegevuskoha kaudu teises lepinguosalises riigis, mille resident dividendi maksev äriühing on, ning ta saab dividendi seoses püsiva tegevuskoha kaudu toimuva äritegevusega. Sel juhul kohaldatakse artiklit 7.

5. Kui lepinguosalise riigi residendist äriühing saab tulu teisest lepinguosalisest riigist, ei või see teine riik maksustada äriühingu makstavat dividendi ega jaotamata kasumit, kuigi need sisaldavad tulu, mis on tekkinud selles teises riigis; see ei kehti teise lepinguosalise riigi residendile makstava dividendi kohta ega selliselt osaluselt makstava dividendi kohta, mis on seotud selles teises riigis asuva püsiva tegevuskohaga.


Artikkel 11
Intress

1. Intressi, mis tekib lepinguosalises riigis ja mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, võib maksustada see teine riik.

2. Nimetatud intressi võib oma seaduste kohaselt maksustada ka see lepinguosaline riik, kus intress tekib; kui intressi saaja on teise lepinguosalise riigi resident, ei või intressilt võetava maksu määr ületada:
   a) 0 protsenti intressi brutosummast, kui intressi saaja on äriühing;
   b) 7 protsenti intressi brutosummast kõigil muudel juhtudel.

3. Lõikest 2 olenemata ei maksustata lepinguosalises riigis selles riigis tekkivat intressi, mida on makstud:
a) Mauritiuse puhul:
   i)  Mauritiuse Vabariigi valitsusele või kohaliku omavalitsuse üksusele;
   ii) Mauritiuse Pangale;
   iii) mõlema lepinguosalise riigi pädevate ametiisikute kokkuleppel muule institutsioonile, mis on täielikult või peamiselt Mauritiuse Vabariigi valitsuse omandis;

b) Eesti puhul:
   i)  Eesti Vabariigi valitsusele või kohaliku omavalitsuse üksusele;
   ii) Eesti Pangale;
   iii) Maaelu Edendamise Sihtasutusele;
   iv) Sihtasutusele KredEx;
   v) Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele;
   vi) mõlema lepinguosalise riigi pädevate ametiisikute kokkuleppel muule institutsioonile, mis on täielikult või peamiselt Eesti valitsuse omandis;

c) kummagi lepinguosalise riigi puhul investeerimisfondile, mis on asutatud ja mille üle teostatakse järelevalvet selles riigis.

4. Selles artiklis käsitatakse intressina tulu võlanõudest, olenemata sellest, kas nõue on hüpoteegiga tagatud, ja sellest, kas nõue annab õiguse võlgniku kasumile, ja eelkõige tulu valitsuse võlakirjadest või muudest võlakohustustest ning nendega seotud maksetest. Hilinenud makse eest võetavat viivist selle artikli tähenduses intressina ei käsitata. Termin intress ei hõlma artikli 10 kohaselt dividendina käsitatavat tulu.

5. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui lepinguosalise riigi residendist intressisaaja äritegevus toimub püsiva tegevuskoha kaudu teises lepinguosalises riigis, kus intress tekib ja kus ta saab intressi püsiva tegevuskoha kaudu toimuva äritegevusega seotud võlanõudelt. Sel juhul kohaldatakse artiklit 7.

6. Intress on tekkinud lepinguosalises riigis, kui intressi maksab selle riigi resident. Kui võlgnevus, millelt intressi makstakse, on seotud püsiva tegevuskohaga ning kui intressikulu kannab püsiv tegevuskoht, on intress tekkinud püsiva tegevuskoha riigis, olenemata sellest, kas intressi maksja on lepinguosalise riigi resident või mitte.

7. Kui intressi maksja ja intressi saaja või nende mõlema ning muu isiku erisuhte tõttu ületab võlanõude eest makstava intressi summa selle summa, milles oleksid intressi maksja ja intressi saaja kokku leppinud ilma sellise suhteta, kohaldatakse seda artiklit ainult viimati nimetatud summale. Enammakstud intress maksustatakse kummagi lepinguosalise riigi seaduste kohaselt, arvestades lepingu teisi sätteid.


Artikkel 12
Litsentsitasu

1. Litsentsitasu, mis tekib lepinguosalises riigis ja mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, võib maksustada see teine riik.

2. Nimetatud litsentsitasu võib oma seaduste kohaselt maksustada ka see lepinguosaline riik, kus litsentsitasu tekib; kui litsentsitasu saaja on teise lepinguosalise riigi resident, ei või litsentsitasult võetava maksu määr ületada:
   a) 0 protsenti litsentsitasu brutosummast, kui litsentsitasu saaja on äriühing;
   b) 5 protsenti litsentsitasu brutosummast kõigil muudel juhtudel.

3. Selles artiklis käsitatakse litsentsitasuna makset, mida saadakse kirjandus- või kunstiteose (sealhulgas kinofilmi) või teadustöö autoriõiguse, patendi, kaubamärgi, disaini või mudeli, plaani või salajase valemi või protsessi kasutamise või kasutamise õiguse eest või tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase oskusteabe eest.

4. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui lepinguosalise riigi residendist litsentsitasu saaja äritegevus toimub püsiva tegevuskoha kaudu teises lepinguosalises riigis, kus litsentsitasu tekib ja kus ta saab litsentsitasu püsiva tegevuskoha kaudu toimuvas äritegevuses kasutatavast õigusest või varast. Sel juhul kohaldatakse artiklit 7.

5. Litsentsitasu on tekkinud lepinguosalises riigis, kui litsentsitasu maksja on selle riigi resident. Kui litsentsitasu maksmise kohustus on seotud püsivas tegevuskohas toimuva äritegevusega ning litsentsitasu kulu kannab püsiv tegevuskoht, on litsentsitasu tekkinud püsiva tegevuskoha riigis, olenemata sellest, kas litsentsitasu maksja on lepinguosalise riigi resident või mitte.

6. Kui litsentsitasu maksja ja litsentsitasu saaja või nende mõlema ja muu isiku erisuhte tõttu ületab eseme kasutamise, kasutamise õiguse või oskusteabe eest makstav litsentsitasu selle summa, milles oleksid litsentsitasu maksja ja litsentsitasu saaja kokku leppinud ilma sellise suhteta, kohaldatakse seda artiklit ainult viimati nimetatud summale.  Enammakstud litsentsitasu maksustatakse kummagi lepinguosalise riigi seaduste kohaselt, arvestades lepingu teisi sätteid.


Artikkel 13
Kasu vara võõrandamisest

1. Kasu, mida lepinguosalise riigi resident saab artiklis 6 määratletud ja teises lepinguosalises riigis asuva kinnisvara võõrandamisest, võib maksustada see teine riik.

2. Kasu, mida lepinguosalise riigi resident saab sellise vallasvara võõrandamisest, mida ta kasutab teises lepinguosalises riigis püsiva tegevuskoha äritegevuses, või püsiva tegevuskoha (eraldi või koos ettevõttega) võõrandamisest, võib maksustada see teine riik.

3. Kasu, mida lepinguosalise riigi ettevõtja saab sellise laeva või õhusõiduki võõrandamisest, mida ta käitab rahvusvahelistes vedudes, või sellise transpordivahendi käitamisega seotud vallasvara võõrandamisest, maksustab ainult see riik.

4. Kasu, mida lepinguosalise riigi resident saab osaluse või muu seda laadi õiguse võõrandamisest, mille väärtus tuleneb vähemalt 50 protsendi ulatuses otseselt või kaudselt teises lepinguosalises riigis asuvast kinnisvarast, võib maksustada see teine riik.

5. Eelmistes lõigetes käsitlemata vara võõrandamisest saadava kasu maksustab ainult lepinguosaline riik, mille resident on vara võõrandaja.


Artikkel 14
Palgatöö

1. Lepinguosalise riigi residendi palka ja töösuhtest saadud muud tasu maksustab ainult see riik, arvestades artikleid 15, 17 ja 18. Kui lepinguosalise riigi resident on töötanud ka teises lepinguosalises riigis, võib selles teises riigis teenitud tasu maksustada see teine riik.

2. Lõikest 1 olenemata maksustab lepinguosalise riigi residendi teises lepinguosalises riigis töösuhtest saadud tasu ainult esimesena nimetatud riik, kui kõik järgnevad tingimused on täidetud:
   a) tasu saaja viibib teises lepinguosalises riigis kokku kuni 183 päeva asjaomasel majandusaastal algava või lõppeva kaheteistkümnekuulise ajavahemiku jooksul;
   b) tasu maksab tööandja või tasu makstakse selle tööandja nimel, kes ei ole teise lepinguosalise riigi resident, ja
   c) tasu ei maksta tööandja teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või selle püsiva tegevuskoha arvel.

3. Eelmistest lõigetest olenemata võib lepinguosalise riigi ettevõtja rahvusvahelistel vedudel käitataval laeval või õhusõidukil töötamise eest saadud tasu maksustada see riik.


Artikkel 15
Juhatuse liikme tasu

Juhatuse liikme tasu ja muud seda laadi maksed, mida lepinguosalise riigi resident saab teise lepinguosalise riigi residendist äriühingu juhatuse või muu samalaadse organi liikmena, võib maksustada see teine riik.


Artikkel 16
Meelelahutaja ja sportlase tulu

1. Artiklitest 7 ja 14 olenemata võib lepinguosalise riigi residendi tulu, mida ta saab teises lepinguosalises riigis meelelahutajana teatris, filmis, raadios, televisioonis või mujal esinemise eest või muusiku või sportlasena tegutsedes, maksustada see teine lepinguosaline riik.

2. Artiklitega 7 ja 14 ei ole vastuolus, kui meelelahutaja või sportlase tulu, mis laekub tema asemel mõnele teisele isikule, maksustab lepinguosaline riik, kus meelelahutaja või sportlane tegutses.

3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata meelelahutaja või sportlase tulule, mille ta saab tegevuse eest lepinguosalises riigis, kui tema külastust sellesse riiki rahastatakse peamiselt ühe või mõlema lepinguosalise riigi või selle kohaliku omavalitsuse üksuse vahenditest. Sel juhul maksustab tulu ainult see lepinguosaline riik, kus meelelahutaja või sportlane on resident.


Artikkel 17
Pension

Lepinguosalise riigi residendile makstud pensioni ja muud seda laadi tasu maksustab ainult see riik.


Artikkel 18
Avalik teenistus

1.  Palka ja muud tasu, mida lepinguosaline riik või selle kohaliku omavalitsuse üksus maksab isikule riigi või selle kohaliku omavalitsuse üksuse asutuses töötamise eest, maksustab ainult see riik. Sellist palka ja muud tasu maksustab ainult teine lepinguosaline riik, kui isik on töötanud selles riigis ja ta on selle riigi resident ning täidetud on üks järgnevatest tingimustest:
   a) ta on selle riigi kodanik või
   b) tema residentsus tuleneb ka muust asjaolust kui töötamine.

2. Lepinguosalise riigi või selle kohaliku omavalitsuse üksuse äritegevusega seotud töö eest saadud palgale ja muule tasule kohaldatakse artikleid 14, 15 ja 16.


Artikkel 19
Professori ja õpetaja tulu

1. Kui lepinguosalise riigi ülikoolis, kolledžis, koolis või muus õppeasutuses õpetab või teeb uurimistööd isik, kes on teise lepinguosalise riigi resident või oli seda vahetult enne lepinguosalisse riiki tulekut, vabastatakse ta artiklist 14 olenemata saadud tulult esimesena nimetatud lepinguosalises riigis maksu tasumisest, kui ta on õpetamiseks või uurimistöö tegemiseks riiki tulekust alates viibinud seal alla kahe aasta ja tasu on saadud väljaspool seda riiki asuvast allikast.

2. Seda artiklit ei kohaldata uurimistöö eest saadud tulu suhtes, kui uurimistööd on tehtud täielikult või peamiselt isiku või isikute era-, mitte avalikes huvides.


Artikkel 20
Üliõpilase ja praktikandi tulu

Lepinguosaline riik ei maksusta tema territooriumil üksnes õpingutel või praktikal viibiva üliõpilase või praktikandi ülalpidamiseks, õpinguteks või praktikaks tehtavaid väljamakseid, kui isik on teise lepinguosalise riigi resident või oli seda vahetult enne õppima või praktikale asumist ja väljamakse tehakse väljaspool õppimis- või praktikakoha riiki asuvast allikast.


Artikkel 21
Muu tulu

1. Lepinguosalise riigi residendi tulu, mida lepingu eelmistes artiklites ei ole käsitletud, maksustab olenemata tulu tekkimise kohast ainult see lepinguosaline riik.

2. Lõiget 1 ei kohaldata sellele tulule, mida lepinguosalise riigi resident saab teises lepinguosalises riigis püsiva tegevuskoha kaudu tegutsedes, kui õigused või vara, millest tulu on tekkinud, on seotud püsiva tegevuskohaga; lõiget ei kohaldata artikli 6 lõikes 2 määratletud kinnisvarast saadud tulule. Sel juhul kohaldatakse artiklit 7.


Artikkel 22
Topeltmaksustamise kõrvaldamine

1. Mauritiusel kõrvaldatakse topeltmaksustamist järgmiselt:

   a) kui Mauritiuse resident saab Eestist tulu, võib selle residendi Mauritiuse maksust maha arvata selle lepingu kohaselt sellelt tulult Eestis tasutava maksu;

   b) kui Eesti residendist äriühing maksab dividendi Mauritiuse residendile, kes kontrollib otseselt või kaudselt dividendi maksva äriühingu osa- või aktsiakapitalist vähemalt 5 protsenti, võetakse mahaarvamisel arvesse äriühingu Eestis tasutud dividendi maksmise aluseks olevalt kasumiosalt tasutud maks  (lisaks mis tahes Eesti maksule, mida lubatakse punkti a alusel maha arvata).

Seda tingimusel, et selle lõike alusel mahaarvatav summa ei ületa Eestis saadud tulule kohaldatavat Mauritiuse maksu (mis on arvutatud enne mahaarvamist).

2. Eestis kõrvaldatakse topeltmaksustamist kooskõlas Eesti seadustega ja arvestades nendes seadustes sätestatud piirangutega (mida võidakse aeg-ajalt muuta muutmata üldpõhimõtet) järgmiselt:

   a) kui Eesti resident saab tulu, mida selle lepingu kohaselt on maksustatud Mauritiusel, vabastab Eesti selle tulu maksust, võttes arvesse punkte b ja c; 

   b) kui Eesti resident saab tulu, mida artiklite 10, 11 ja 12 lõike 2 või artikli 16 lõigete 1 ja 2 kohaselt võib maksustada Mauritius, lubab Eesti residendi tulumaksust maha arvata summa, mis võrdub Mauritiusel tasutud maksuga. Mahaarvatav summa ei ületa tulumaksu seda osa, mis on arvutatud enne maksukohustuse vähendamist tulult, mida võib maksustada Mauritiusel;

   c) kui Eesti residendi tulu on selle lepingu kohaselt Eestis maksust vabastatud, võib Eesti sellest hoolimata residendi ülejäänud maksukoormuse arvutamisel vabastatud tulu osa arvesse võtta.


Artikkel 23
Õigus soodustustele

1. Olenemata selle lepingu teistest sätetest, ei anta selles lepingus tulu suhtes ettenähtud soodustust, kui kõikide asjaolude põhjal on mõistlik järeldada, et soodustuse saamine oli tehingu, mis otseselt või kaudselt viis selle soodustuse saamiseni, üks peamistest eesmärkidest; see ei kehti juhul, kui nendel asjaoludel soodustuse andmine vastab lepingu asjakohaste sätete eesmärgile.

2. Kui lõike 1 alusel on keeldutud isikule selles lepingus ettenähtud soodustuse andmisest, võib lepinguosalise riigi pädev ametiisik, kes oleks selle soodustuse andnud, sellegipoolest isiku taotlusel käsitleda teda selle või muu konkreetse tululiigi soodustuse saajana, kui pädev ametiisik teeb pärast asjaolude kaalumist kindlaks, et see isik või teine isik oleks selle soodustuse saanud lõikes 1 nimetatud tehingu puudumisel.   Taotluse saanud lepinguosalise riigi pädev ametiisik peab enne teise riigi residendi selle lõike alusel tehtud taotluse tagasilükkamist nõu teise riigi lepinguosalise riigi pädeva ametiisikuga.


Artikkel 24
Võrdne kohtlemine

1. Lepinguosaline riik maksustab teise lepinguosalise riigi kodanikku ja kohaldab talle maksustamisega kaasnevaid nõudeid samamoodi nagu oma kodanikule samadel asjaoludel. Seda sätet kohaldatakse olenemata artiklist 1 ka isikule, kes ei ole kummagi lepinguosalise riigi resident.

2. Lepinguosaline riik maksustab teise lepinguosalise riigi residendist kodakondsuseta isikut ja kohaldab talle maksustamisega kaasnevaid nõudeid samamoodi nagu oma kodanikule samadel asjaoludel.

3. Lepinguosalise riigi ettevõtja teises lepinguosalises riigis asuvat püsivat tegevuskohta maksustatakse samadel alustel kui teise lepinguosalise riigi samal tegevusalal tegutsevat ettevõtjat.

4. Lepinguosalise riigi ettevõtja võib maksustatavat kasumit arvestades sellest maha arvata teise lepinguosalise riigi residendile makstud intressi, litsentsitasu ja muu väljamakse samadel alustel nagu oma riigi residendile tehtud makse korral; sätet ei kohaldata artikli 9 lõikes 1, artikli 11 lõikes 7 ega artikli 12 lõikes 6 nimetatud juhtudel. 

5. Seda artiklit ei tõlgendata kui lepinguosalise riigi kohustust võimaldada teise lepinguosalise riigi residendile tema perekonnaseisu või perekondlike kohustuste tõttu samasugust maksusoodustust, -vabastust või -vähendust, mida ta võimaldab oma residendile.

6. Lepinguosalise riigi ettevõtjat, mida kontrollib otse või kaudselt teise lepinguosalise riigi resident või milles teise lepinguosalise riigi residendil on otsene või kaudne osalus, ei maksustata kõrgemalt ega esitata talle maksustamisega seotud lisanõudeid võrreldes sama lepinguosalise riigi samalaadse ettevõtjaga.

7. Seda artiklit kohaldatakse olenemata artiklist 2 kõigile maksudele.


Artikkel 25
Vastastikuse kokkuleppe menetlus

1. Kui isik arvab, et lepinguosalise riigi tegevus põhjustab või võib põhjustada tema sellist maksustamist, mis ei ole lepinguga kooskõlas, võib ta lepinguosaliste riikide õigusaktidest sõltumata esitada kaebuse kummagi lepinguosalise riigi pädevale ametiisikule. Kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul alates päevast, mil teatati lepingut rikkuvat maksustamist põhjustavast tegevusest.

2. Kui kaebus on pädeva ametiisiku arvates õigustatud ja ta ei leia rahuldavat lahendust, püüab ametiisik kaebuse lahendada vastastikusel kokkuleppel teise lepinguosalise riigi pädeva ametiisikuga, järgides põhimõtet, et lepingut rikkuvat maksustamist tuleb vältida. Kokkulepe täidetakse lepinguosaliste riikide õigusaktides ettenähtud ajapiirangut kohaldamata.

3. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud püüavad lepingu tõlgendamisel ja kohaldamisel tekkivad küsimused lahendada vastastikusel kokkuleppel. Topeltmaksustamise vältimiseks võivad nad teineteisega nõu pidada ka lepingus käsitlemata juhtudel.

4. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud võivad eelmistes lõigetes käsitletud kokkuleppele jõudmiseks suhelda teineteisega vahetult, sealhulgas pädevatest ametiisikutest või nende esindajatest moodustatud ühiskomisjoni kaudu.

5. Kui

   a) isik on lõike 1 kohaselt esitanud lepinguosalise riigi pädevale ametiisikule kaebuse ühe või mõlema lepinguosalise riigi tegevuse kohta, mis põhjustas maksustamist, mis ei olnud lepinguga kooskõlas, ja

   b) pädevad ametiisikud ei suuda lõike 2 alusel kokkuleppele jõuda kahe aasta jooksul alates kogu nõutud teabe mõlemale pädevale ametiisikule esitamise kuupäevast,

esitatakse lahendamata küsimused isiku kirjalikul nõudmisel vahekohtule. Lahendamata küsimusi ei esitata vahekohtule, kui samas asjas on ühes neist riikidest olemas kohtu- või kohtueelse vaidlusorgani otsus. Vahekohtu otsus on siduv mõlemale lepinguosalisele riigile ja see täidetakse nende lepinguosaliste riikide õigusaktides ettenähtud ajapiirangut kohaldamata, välja arvatud juhul, kui asjasse otseselt puutuv isik ei nõustu vahekohtu otsuse rakendamiseks sõlmitud vastastikuse kokkuleppega. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud lepivad selle lõike kohaldamise viisi kokku vastastikuse kokkuleppe menetluse käigus.


Artikkel 26
Teabevahetus

1. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud vahetavad lepingu täitmiseks või riigisiseste õigusaktide kohaldamiseks eeldatavalt asjakohast teavet lepinguosalises riigis või selle kohaliku omavalitsuse üksuses kehtestatud maksude kohta tingimusel, et maksustamine ei ole lepinguga vastuolus.  Artiklid 1 ja 2 teabevahetust ei piira.

2. Lepinguosaline riik käsitab lõike 1 alusel saadud teavet salajasena samamoodi nagu oma õigusaktide alusel saadud teavet ja avaldab seda üksnes isikule ja ametiasutusele (sealhulgas kohtud ja haldusasutused), kes lõikes 1 nimetatud makse määrab, kogub või sisse nõuab või maksudega seotud kaebusi lahendab või eeltoodu üle järelevalvet teostab. Selline isik või ametiasutus kasutab teavet ainult eelloetletud eesmärkidel. Teavet võib avaldada avalikul kohtuistungil või kohtuotsuses. Eelnevast olenemata võib lepinguosaline riik saadud teavet kasutada teistel eesmärkidel, kui seda lubavad mõlema lepinguosalise riigi õigusaktid ja teavet edastava lepinguosalise riigi pädev ametiisik annab selleks nõusoleku.

3. Lõikeid 1 ja 2 ei tõlgendata lepinguosalise riigi kohustusena:
   a) rakendada haldusabinõusid, mis on vastuolus lepinguosaliste riikide seaduste ja halduspraktikaga;
   b) anda teavet, mis ei ole lepinguosaliste riikide seaduste alusel või tavapärases haldusmenetluses kättesaadav;
   c) anda teavet, mis sisaldab äri-, tööstus- või ametisaladust või käsitleb kaubavahetust, või teavet, mille avaldamine on vastuolus avaliku korraga.

4. Kui lepinguosaline riik on selle artikli kohaselt taotlenud teavet, siis teine lepinguosaline riik võtab teabe saamiseks meetmeid ka juhul, kui see teine riik ei vaja sellist maksualast teavet enda tarbeks. Eelmises lauses sätestatud kohustus on piiratud lõikega 3, kuid seda piirangut ei või ühelgi juhul tõlgendada kui lepinguosalise riigi õigust keelduda teabe andmisest ainult riigisisese huvi puudumise tõttu.

5. Lõiget 3 ei tõlgendata lepinguosalise riigi võimalusena keelduda teabe andmisest ainult seetõttu, et teabe valdaja on krediidiasutus, muu finantsasutus, esindajakonto omanik, esindaja või usaldusisik või teave puudutab osalust isikus.


Artikkel 27
Abi maksude sissenõudmisel

1. Lepinguosalised riigid abistavad teineteist maksunõuete täitmisele pööramisel. Artiklid 1 ja 2 abi osutamist ei piira. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud võivad selle artikli kohaldamise korras omavahel kokku leppida.

2. Selles artiklis tähendab maksunõue lepinguosalises riigis või selle kohaliku omavalitsuse üksuses kehtestatud maksudena tasutavat summat, tingimusel et maksustamine ei ole vastuolus lepingu ega muu dokumendiga, mille pooled on lepinguosalised riigid, samuti selle summaga seotud intressi ja trahvi ning maksu kogumise või võlgniku vara säilitamise kulusid.

3. Kui lepinguosalise riigi maksunõue on selle riigi seaduste kohaselt täitmisele pööratav ja maksukohustuslane ei saa sel ajal selle riigi seaduste kohaselt maksunõude täitmisele pööramist ära hoida, võtab teise lepinguosalise riigi pädev ametiisik esimesena nimetatud riigi pädeva ametiisiku taotlusel maksunõude täitmisele pööramise üle. Teine lepinguosaline riik kogub maksunõude summa kooskõlas oma maksude sundsissenõudmist ja kogumist käsitlevate seadustega, nagu oleks tegu tema enda maksunõudega.

4. Kui lepinguosaline riik võib maksunõude täitmisele pööramise tagamiseks oma õiguse kohaselt rakendada võlgniku vara säilitamise abinõusid, võtab teise lepinguosalise riigi pädev ametiisik esimesena nimetatud riigi pädeva ametiisiku taotlusel maksunõude üle, et rakendada võlgniku vara säilitamise abinõusid. Teine lepinguosaline riik rakendab maksukohustuslase vara säilitamise abinõusid kooskõlas oma seadustega, nagu oleks tegu tema enda maksunõudega, isegi kui nende abinõude rakendamise ajal ei ole maksunõue esimesena nimetatud lepinguosalises riigis täitmisele pööratav või on maksukohustuslasel õigus ära hoida selle täitmine.

5. Kui lepinguosalise riik on lõigetes 3 ja 4 nimetatud eesmärkidel maksunõude üle võtnud, ei kohaldata neist lõigetest olenemata selles riigis selle nõude suhtes ajapiiranguid ega eeliseid, mida kohaldatakse maksunõude suhtes selle riigi seaduste kohaselt. Lisaks ei ole lõigete 3 ja 4 eesmärgil ülevõetud maksunõudel lepinguosalises riigis eelist, mis on sellel maksunõudel teise lepinguosalise riigi seaduste kohaselt.

6. Lepinguosalise riigi maksunõude olemasolu, selle kehtivuse ja summa üle peetavaid vaidlusi ei menetleta teise lepinguosalise riigi kohtus või haldusasutuses.

7. Kui lepinguosalise riigi lõike 3 või 4 kohase taotluse esitamise ja teise lepinguosalise riigi poolt summa kogumise ja selle esimesena nimetatud lepinguosalisele riigile ülekandmise vahelisel ajal maksunõue lakkab olemast, siis:

   a) lõikes 3 nimetatud taotluse korral esimesena nimetatud lepinguosalise riigi maksunõue, mis on selle lepinguosalise riigi seaduste kohaselt täitmisele pööratav ja mille täitmisele pööramist maksukohustuslane ei saa sellel ajal selle lepinguosalise riigi seaduste kohaselt ära hoida, või

   b) lõikes 4 nimetatud taotluse korral esimesena nimetatud lepinguosalise riigi maksunõue, mille suhtes see riik võib oma seaduste kohaselt rakendada maksukohustuslase vara säilitamise abinõusid, et tagada selle täitmine,

teatab esimesena nimetatud riigi pädev ametiisik sellest viivitamata teise riigi pädevale ametiisikule ja teise riigi valikul esimesena nimetatud riik kas peatab oma taotluse või võtab selle tagasi.

8. Seda artiklit ei tõlgendata lepinguosalise riigi kohustusena:
   a) rakendada haldusabinõusid, mis on vastuolus lepinguosaliste riikide seaduste ja halduspraktikaga;
   b) rakendada abinõusid, mis on vastuolus avaliku korraga;
   c) osutada abi, kui teine lepinguosaline riik ei ole võtnud kõiki oma seaduste ja halduspraktikaga võimaldatud asjakohaseid kogumis- või säilitamismeetmeid;
   d) osutada abi juhul, kui see tekitaks sellele riigile halduskoormust, mis on ilmselgelt ebaproportsionaalne teise lepinguosalise riigi saadava kasuga.


Artikkel 28
Diplomaatilise esinduse ja konsulaarasutuse töötaja

Lepingut ei kohaldata diplomaatilise esinduse ega konsulaarasutuse töötaja rahalistele soodustustele, mis on ette nähtud rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide ja erikokkulepete alusel.


Artikkel 29
Protokoll

Lisatud protokoll on selle lepingu lahutamatu osa.


Artikkel 30
Lepingu jõustumine

1. Lepinguosalised riigid edastavad teineteisele diplomaatiliste kanalite kaudu teate lepingu jõustumiseks vajaliku riigisiseses õiguses ettenähtud menetluse lõpetamise kohta. Leping jõustub hilisema teate kuupäeval.

2. Käesolevat lepingut kohaldatakse:
a) Mauritiusel:
   i) lepingu jõustumise kuupäevale järgneval 1. juulil või hiljem makstud või krediteeritud summadelt kinnipeetava maksu suhtes ja
   ii) lepingu jõustumise kuupäevale järgneval 1. juulil või hiljem algaval maksustamisaastal tasutava muu maksu suhtes;

b) Eestis:
   i) lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril või hiljem saadud tulult kinnipeetava maksu suhtes ja
   ii) lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril või hiljem algaval maksustamisperioodil tasutava muu tulumaksu suhtes.


Artikkel 31
Lepingu lõpetamine

1. Leping on sõlmitud tähtajatult, kuid lepinguosaline riik võib lepingu lõpetada, teatades sellest teisele lepinguosalisele riigile diplomaatiliste kanalite kaudu kirjalikult hiljemalt kalendriaasta 30. juunil, kuid mitte enne, kui lepingu jõustumisest on möödunud viis aastat.

2. Sel juhul ei kohaldata lepingut:
a) Mauritiusel:
   i) teate edastamisele järgneva kalendriaasta 1. juulil või hiljem makstud või krediteeritud summadelt kinnipeetava maksu suhtes ja
   ii) teate edastamisele järgneva kalendriaasta 1. juulil või hiljem algaval maksustamisaastal tasutava muu maksu suhtes;

b) Eestis:
   i) teate edastamisele järgneva kalendriaasta 1. jaanuaril või hiljem saadud tulult kinnipeetava maksu suhtes ja
   ii) teate edastamisele järgneva kalendriaasta 1. jaanuaril või hiljem algaval maksustamisperioodil tasutava muu tulumaksu suhtes.


Selle kinnituseks on volitatud isikud lepingule alla kirjutanud.

Koostatud Brüsselis 19. veebruaril 2021. aastal kahes eksemplaris inglise keeles.

Eesti Vabariigi nimel

Mauritiuse Vabariigi nimel

Toomas Tirs

Sutiawan Gunessee


PROTOKOLL

Eesti Vabariigi ja Mauritiuse Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu (edaspidi leping) allakirjutamisel on Eesti Vabariik ja Mauritiuse Vabariik leppinud kokku järgmises, mis moodustab lepingu lahutamatu osa.

1. Artikli 6 lõike 2 suhtes:

Sõnade või muud kinnisvaraga seotud õigust lisamine mõiste kinnisvara tähenduses ei mõjuta tulu käsitamist käesoleva lepingu artiklite 10, 11 ja 13 kohaselt.

2. Artikli 23 (Õigus soodustustele) suhtes:

   a) Selleks, et määrata kindlaks, kas tehinguga seotud isiku üks peamistest eesmärkidest on käesoleva lepingu alusel soodustuste saamine, analüüsivad lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud objektiivselt iga juhtumi puhul eraldi kõikide tehinguga seotud isikute eesmärke ja asjaolusid. Üksnes tehingu maksumõju analüüsimine ei pruugi võimaldada selle eesmärkide kohta järelduste tegemist.

   b) Kui käesolevas lepingus ettenähtud soodustuse andmisest on keeldutud, tagab iga lepinguosalise riigi pädev ametiisik topeltmaksustamise vältimise artikli 9 lõike 2 ja artikli 22 kohaselt.

 

Selle kinnituseks on volitatud isikud protokollile alla kirjutanud.

Koostatud Brüsselis 19. veebruaril 2021. aastal kahes eksemplaris inglise keeles.

Eesti Vabariigi nimel

Mauritiuse Vabariigi nimel

Toomas Tirs

Sutiawan Gunessee

 

Agreement between the Republic of Estonia and the Republic of Mauritius for the Elimination of Double Taxation with Respect to Taxes on Income and the Prevention of Tax Evasion and Avoidance

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json