Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri

Vastu võetud 21.05.2001 nr 51
RTL 2001, 65, 897
jõustumine 31.05.2001

Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

29.08.2002 nr 56 (RTL 2002, 102, 1555) 16.09.2002

Määrus kehtestatakse «Autoveoseaduse» (RT I 2000, 54, 346) paragrahvi 23 ja «Liiklusseaduse» (RT I 2001, 3, 6) paragrahvi 13 lõike 3 alusel.

 

1. peatükk

Üldsätted

 

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrus reguleerib teedel suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise veose ning pukseeritava seadme (edaspidi koos eriveose) vedu.

(2) Määrus ei reguleeri veolepingu poolte lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.

[RTL 2002, 102, 1555 - jõust 16.09.2002]

§ 2. Mõisted

Määruses on kasutatud järgmisi mõisteid:
1) Eriluba (edaspidi luba) on «Teeseaduse» (RT I 1999, 26, 377; 93, 831; 2001, 43, 241) § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras tee omaniku väljastatud kirjalik luba eriveose vedamiseks;
2) Erisõiduk on suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise veoseveo ja pukseeritavat seadet vedav sõiduk;
3) Eriveosena veetav pukseeritav seade on veduki haakes järelveetav või ees tõugatav mehhanism, konstruktsioon, ehitis või muu seadis, mis ei kuulu riiklikule registreerimisele;
4) Raskekaaluline veos (edaspidi raskeveos) on koormaga või koormata sõiduk (autorong), mille tegelik mass või mis tahes telje koormus ületab «Liiklusseaduse» § 15 lõike 1 alusel teede- ja sideministri poolt kehtestatud suurimat lubatud suurust;
5) Saateauto on §-is 14 toodud nõuete kohaselt tähistatud B-kategooria auto, mida kasutatakse veol liikluse ohutuse tagamisel ja teiste liiklejate hoiatamisel suur- ja/või raskeveosest;
6) Suuremõõtmeline veos (edaspidi suurveos) on koormaga või koormata sõiduk (autorong), mille üksainuski mõõde ületab «Liiklusseaduse» § 15 lõike 1 alusel teede- ja sideministri poolt kehtestatud suurimat lubatud suurust või kui koorem ulatub sõidukist (autorongist) ette- või tahapoole üle 1 m;
7) Vedaja on vedu teostav isik, kes võib olla ka veotee kooskõlastuste ja eriloa hankija;
8) Veotee on loal teenimedega või teenumbrite ja -nimedega (kohanimedega) määratud teed ja/või teelõigud, mida mööda peab eriveos liikuma.

§ 3. Eeskirja kohustuslikkus

Eeskiri on kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, sõltumata sellest, millises riigis erisõiduk on registreeritud.

 

2. peatükk

Vedu

 

§ 4. Üldnõuded eriveose veol

(1) Suuri ja/või raskeid veoseid võib vedada mootorsõidukiga ainult siis, kui veost pole võimalik vedada osade kaupa või teise transpordiliigiga. Erandina võib loa väljastaja lubada ka sellise veose vedu, mille osade kaupa vedu on keerukas ja ülikulukas.

(2) Veetavate esemete paigutamisega pealistikku, kõrvuti või järjestikku ei tohi ületada lubatud mõõtmeid.

(3) Kui laadimisega on võimalik valida koorma mõõtmeid (laius, kõrgus või pikkus), tuleb vältida lubatud laiuse ületamist.

(4) Kui veos sisaldab endas veel lisaohte, tuleb täita ka vastavaid ohutusnõudeid.

§ 5. Luba veol

(1) Eriveose vedu tohib teostada ainult loa olemasolul. Loa annab tee omanik. Luba peab olema vedajal kaasas ja see tuleb esitada politseiametniku või muu teda seaduse alusel kontrollimise õigust omava isiku nõudel.

(2) Erandina ei ole luba vaja, kui koorma laius ei ületa 3 m ja/või koorem ei ulatu sõidukist ette- ega tahapoole üle 2 m tingimusel, et sõiduki laius ei ületa «Liiklusseaduse» § 15 lõike 1 alusel teede- ja sideministri poolt kehtestatud suurimat lubatud suurust. Vedu peab toimuma ja veos peab olema tähistatud määruses toodud nõuete kohaselt.

(3) Luba ei anna õigust ületada sõiduki valmistaja lubatud suurimat massi ega teljekoormuste väärtusi ja kalduda kõrvale veoteel liiklusmärkidega kehtestatud keeldudest ja piirangutest. Lubatud konkreetsed kõrvalekaldejuhud näitab loa väljastaja loal.

§ 6. Veo keeld

Sõidukist üle 2 m ettepoole ja üle 4 m tahapoole ulatuva koorma vedu on keelatud, välja arvatud selliste seadmete vedu, mille lühendamine ei ole võimalik.

§ 7. Piirangud raskeveose vedamisel

(1) Sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi, mis tahes telje koormus aga registreerimisel määratud väärtust.

(2) Loa väljastajal on õigus nõuda sildade ja teekatendite kontrollarvutust ning ekspertiisi tehtud arvutustele. Kontrollarvutuse ja ekspertiisi tegemise kulud kannab vedu teostav ettevõtja või loa taotleja. Raskeveose kontrollarvutuse koostajaks ja ekspertiisi tegijaks võib olla tee ja teerajatiste projekteerimise tegevusluba omav juriidiline või füüsiline isik.

§ 8. Suurim lubatud sõidukiirus

Eriveoki suurima lubatud sõidukiiruse määrab loa väljastaja sõltuvalt veose mõõtmetest, tegelikust massist ja teistest iseärasustest ning teeoludest. Suurim lubatud sõidukiirus ei tohi ületada:
1) sõiduki(te) valmistajakiirust (-kiirusi);
2) 80 km/h.

§ 9. Sõidukijuhi kohustused

Sõidukijuht peab:
1) enne väljasõitu veenduma eriveose korrasolekus ning selle nõuetekohases tähistamises ja teel olles jälgima veose ja sõiduki seisundit;
2) teel liikumisel hoiduma võimalikult paremale ja vajaduse korral peatuma selleks sobivas kohas, et võimaldada enda taha kogunenud sõidukitel mööduda või anda teed vastassuunast tulevatele sõidukitele.

§ 10. Vedaja kohustused

Vedaja peab:
1) korraldama veo nii, et võimalikult vähe takistatakse ja ohustatakse teisi liiklejaid;
2) vältima vedu tipptundidel ja muul ajal, kui see on tee- ja ilmastikuolude ning liiklussageduse tõttu ohtlik või põhjustab teistele teel olulisi liiklustakistusi;
3) võimalusel vältima läbisõitu asulatest, samuti nende tiheda liiklusega tänavatest, liiklussõlmedest ja ristmikest;
4) arvestama tee ääres ja tee kohal olevaid rajatisi: liikluskorraldusvahendeid, elektri- ja sideliine, elektrisõidukite kontaktliine jms. Vajadusel kokku leppima rajatise omanikuga (valdajaga) vedu takistavate rajatise osade ajutiseks tõstmiseks või eemaldamiseks;
5) rangelt järgima määratud veoteed. Kui ilmnevad asjaolud, mis nõuavad veotee muutmist, taotlema muudetud veotee puhuks uue loa.

§ 11. Kulutuste hüvitamine

(1) Teehoiukulutuste kompenseerimiseks ja veoga seotud lisaabinõude rakendamise eest võtab tee omanik veose vedajalt või loa taotlejalt tasu «Teeseaduse» § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras.

(2) Veo kooskõlastajad, ohutuse kindlustajad ja loa väljastajad võtavad tasu vastavalt tehtud töö mahule ja kulutustele «Teeseaduse» paragrahvi 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras.

 

3. peatükk

Liiklusohutuse kindlustamine veol

 

§ 12. Liikluse reguleerimine

(1) Liiklust peab reguleerima juhul, kui vedu võib ohustada või oluliselt takistada muud liiklust: ristmikel, kitsastel teelõikudel, sildadel, ühesuunalise liiklusega teedel, sõites vastu üldist liiklusvoolu jm.

(2) Liikluse reguleerimisel peab lähtuma kehtivatest õigusaktidest ning reguleerimine toimuma «Liikluseeskirjas» (RT I 2001, 15, 66) sätestatud märguannete andmisega.

(3) Reguleerija märguanne peab olema hästi nähtav ja üheselt mõistetav. Märguanne peab olema antud õigeaegselt, et juht ootamatu manöövri või kiiruse järsu muutmisega ei põhjustaks liiklusohtlikku olukorda ega segaks teiste sõidukite ja jalakäijate liiklemist. Täiendavalt võib märguandmisel kasutada vilet, helisignaali või muud vahendit.

§ 13. Liikluse reguleerija

(1) Reguleerijaks võib olla vähemalt 21-aastane isik, kellel on mootorsõiduki juhiluba ja kes on läbinud vastava väljaõppe.

(2) Reguleerija ülesandeid võib täita ka saateauto juht. Reguleerijaks ei või olla suur- ja/või raskeveose erisõiduki juht.

(3) Reguleerija peab kasutama:
1) standardi EN 471: 1994 «Märguriietus» kohast 3. klassi kollakas-rohelist ohutusvesti. Kiireloomulisel ja lühiajalisel reguleerimisel võib olla teel töötavale inimesele ettenähtud vähemalt 2. klassi oranþ ohutusvest või -riietus;
2) märgi «Sõidu keeld» või 336a «Politseikontroll» kujutisega (kirje «Politsei» asendatud muu lühikese sõnaga, mis iseloomustab reguleerija ametit või organisatsiooni) 200-mm läbimõõduga ketast, pimeda ajal sisevalgustusega punast saua või 200-mm läbimõõduga punase äärevalgustusega helkurketast;
3) sidevahendit.

(4) Reguleerijaks valitud inimene peab tundma reguleerija põhikohustusi, liikluse iseärasusi, reguleerimise korraldamise omapära ja oskama tegutseda liikluse reguleerijana.

§ 14. Eriveose saatmine

(1) Olenevalt suurveose mõõtmetest peab veol kasutama saateautosid ja reguleerijad vähemalt tabelis 1 toodu kohaselt.

 

Tabel 1

Suurveose laius B (m)	Suurveose pikkus L (m)	Saateautosid ees	Reguleerijad	Saateautosid taga	Liikluspolitsei
B= 3	30  = 40	1
	L> 40	1	1	1
3 = 3,5	24 = 30	1
	30 = 40	1	1	1
	L>40	1	2	1
3,5 = 4	L= 30	1
	30 L= 40	1	1	1
	L> 40	1	2	1
4= 5	L24	1
	24 = 30	1	1	1
	L>30	1	2	1
5=6	L= 30	2	1	1
	L>30	2	2	1
B>6	kõik pikkused	2	2	1	§ 15 kohaselt

(2) Saateautona kasutatakse B-kategooria sõidukit.

(3) Saateautol peab olema alati, suurveosel aga paragrahvides 20 ja 21 toodud juhtudel, vähemalt üks kehtestatud nõuetele vastav ja igas rõhtsuunas nähtav sisselülitatud kollane vilkur või vilkurite kombinatsioon. Saateauto juht peab andma teistele liiklejatele piisavalt aega olukorra tajumiseks ning sellele järgnevaks kiiruse vähendamiseks, peatumiseks või ümberpõikamiseks.

(4) Kollase vilkuri töötamine on lubatud ainult eriveose saatmise ajal loal märgitud veotee ulatuses.
26.02.2015 12:24
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas "ainult" Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel

(5) Eesmine saateauto hoiatab vastutulevaid sõidukijuhte teel sõitva erisõiduki eest. Saateauto peab sõitma, sõltuvalt liikumiskiirusest ja nähtavusest, väljaspool asulaid 100–300 m, asulates 50–100 m erisõidukist eespool. Kui ees kasutatakse kahte saateautot, siis eesmine saateauto peab sõitma märgatavalt eespool, seda eriti kitsastel ja kurvilistel teedel. Selle saateauto ülesanne on vastutulevate sõidukijuhtide eelnev hoiatamine, liikluse korraldamine ja vajadusel liikluse peatamine.

(6) Eriveokist tagapool oleva saateauto ülesanne on hoiatada taganttulevaid sõidukijuhte teel sõitva eriveoki eest ja takistada nende möödasõidu katseid, kui möödasõit ei ole ohutu, ning teatada sidevahenditega eesmise saateauto ning erisõiduki juhile tema taha kogunenud sõidukijuhtide möödasõidu soovist.

(7) Eesmise saateauto katusel peab olema ette- ja tahapoole nähtav välisvalgustusega helkpinnaline või valgustatud tahvel ning tagumise saateauto katusel tahapoole nähtav helkpinnaline või valgustatud tahvel. Tahvel on kollast värvi ristkülikukujuline 900 mm laiune ja 600 mm kõrgune ning sellele peab olema kantud musta värviga 32-mm laiuse joonega 200 mm kõrgune üks järgmistest toodud kirjetest:
1) «SUUR VEOS», kui eriveose laius on üle 3,5 m ja autorongi pikkus ületab «Liiklusseaduse» § 15 lõike 1 alusel teede- ja sideministri poolt kehtestatud suurimat lubatud suurust;
2) «LAI VEOS», kui eriveose laius on üle 3,5 m ja autorongi pikkus ei ületa «Liiklusseaduse» § 15 lõike 1 alusel teede- ja sideministri poolt kehtestatud suurimat lubatud suurust;
3) «PIKK VEOS», kui eriveose laius ei ületa 3,5 m ja pikkuse tõttu on nõutav saateauto.

(8) Kui suurveose mõõtmed ei nõua saateauto kasutamist, aga veose kõrguse tõttu on vajalik liikluse reguleerimine, peab saateauto katusel olema helkpinnaline või valgustatud kollast värvi ristkülikukujuline 900 mm laiune ja 450 mm kõrgune tahvel. Tahvlile peab olema kantud musta värvi 24-mm laiuse joonega 150 mm kõrgune kirje «KÕRGE VEOS».

(9) Kui raskeveose veo korral kasutatakse saateautot, peab saateauto katusel olema helkpinnaline või valgustatud kollast värvi ristkülikukujuline 900 mm laiune ja 450 mm kõrgune tahvel. Tahvlile peab olema kantud musta värvi 24-mm laiuse joonega 150 mm kõrgune kirje «RASKE VEOS».

(10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5–7 toodud tahvlitele võib kanda suurveose laiuse, pikkuse või kõrguse tegeliku arvväärtuse meetrites, suurendades tahvli püstmõõdet.

(11) Saateautode ja erisõidukite juhid tuleb varustada sidevahenditega.

§ 15. Politsei osalus liiklusohutuse kindlustamisel

Kui suurveose laius on üle 6 m, peab loa taotleja enne loa saamist pöörduma kohaliku politseiprefekti poole, kes otsustab politsei osalemise vajalikkuse liiklusohutuse tagamisel (politsei saateauto, reguleerijate osavõtt jne).

§ 16. Veo abiteenistus

(1) Veol kasutatakse abiteenistust teel, selle kõrval või kohal olevatest takistustest ohutuks möödumiseks. Elektriliini all töötamisel tuleb arvestada elektriohutusnõudeid.

(2) Teel töötav inimene peab kandma standardi EN 471:1994 «Märguriietus» kohast vähemalt 2. klassi oranþi ohutusvesti või -riietust.

(3) Abiteenistuse sõidukil peab teel töötamise ajal olema sisse lülitatud vähemalt üks kollane kehtestatud nõuetele vastav ja igas rõhtsuunas nähtav vilkur või vilkurite kombinatsioon.

§ 17. Eriveokite liikumine kolonnis

(1) Mitme erisõiduki liikumisel kolonnis peab olema vähemalt üks saateauto kolonni ees ja teine taga. Eesmises saateautos peab olema liikluse reguleerija. Olenevalt kolonni kuuluvate suurveoste mõõtmetest võib saateautode ja liikluse reguleerijate arv olla suurem.

(2) Kõik kolonni kuuluvad eriveokid peavad olema tähistatud paragrahvides 19, 20 ja 21 toodud nõuete kohaselt.

(3) Kolonnis liikumisel tuleb hoida niisugust pikivahet, et möödasõidu katkestanud juht saaks naasta pärisuunavööndisse.

 

4. peatükk

Nõuded eriveoki lisavarustuse, tähistamise ja tunnusmärkide kohta

 

§ 18. Lisavarustus

(1) Veol peab olema kaasas vähemalt kaks kasutamiskõlblikku, ratta läbimõõdule vastavat tõkiskinga iga mootorsõiduki, haagise või pukseeritava seadme kohta.

(2) Sõidukikabiinil peab olema vähemalt kaks välist tagasivaatepeeglit, mis peavad paiknema kummalgi pool kabiini ning võimaldama küllaldase ülevaate ümbrusest ja veosest rõht- ja püstsuunas. 1990. a või hiljem valmistatud mootorsõidukil täismassiga üle 12 t peab lisaks olema paremal küljel peegel, millest on näha parema esiratta asend teel.

(3) Veol kasutatavad abiseadised ja -konstruktsioonid (haaratsid, pöördpakud, toed jms) peavad olema kokkupandavad või liikuma selliselt, et sõiduki mõõtmed saaks viia lubatud piiridesse, kui sõiduk sõidab koormata.

§ 19. Tunnusmärgid

Olenevalt eriveoki olemusest ja mõõtmetest peab eriveose tähistamiseks kasutama «Liikluseeskirjas» toodud laiveose, pikkveose, raskeveose või väljaulatava veose tunnusmärke.

§ 20. Eriveose tähistamine eestpoolt

(1) Kui veose laius ületab «Liiklusseaduse» § 15 lõike 1 alusel teede- ja sideministri poolt kehtestatud suurimat lubatud suurust või veos on sõidukist laiem, tuleb eriveos tähistada eestpoolt järgmiselt:
1) kollase vilkuriga, kui on nõutav eesmine saateauto;
2) laiveose tunnusmärgiga;
3) valge või kollase ääretulega. Ääretule latern kinnitatakse sõiduki eesosas või vahetult juhikabiini taga veose laiuselt paigaldatud kergesti painduva varda või veose külge. Kui suurveose laius on üle 3 m, peab olema paigaldatud teineteise kohale kaks valge või kollase tule laternat;
4) valge või kollase lisamärgutulega. Lisamärgutule latern kinnitatakse veose või kergestipainduva varda külge juhul, kui sõiduki tulede ja koorma ääretulede vaheline kaugus on üle 1 m. Lisamärgutule latern paigutatakse sõiduki tulede ja veose ääretulede laternate vahele.

(2) Suuremõõtmelise põllumajandusliku liikurmasina tähistamisel ei ole parempoolse(te) ääretule(de) ja parempoolse lisamärgutule kasutamine kohustuslik.

§ 21. Eriveose tähistamine tagantpoolt

(1) Kui veose laius ületab «Liiklusseaduse» § 15 lõike 1 alusel teede- ja sideministri poolt kehtestatud suurimat lubatud suurust või veos on sõidukist laiem, tuleb eriveos tähistada tagantpoolt järgmiselt:
1) kollase vilkuriga, kui veol on nõutav eesmine saateauto ja suurveose eesmise vilkuri tuli ei ole taha nähtav. Tagumise vilkuri kasutamine ei ole kohustuslik, kui veol on nõutav tagumine saateauto;
2) laiveose tunnusmärgiga;
3) punase ääretulega. Kui suurveose laius on üle 3 m, peab olema paigaldatud teineteise kohale kaks punase tule laternat;
4) punase lisamärgutulega juhul, kui sõiduki tulede ja veose ääretulede vaheline kaugus on üle 1 m.

(2) Kui haagise või autorongi pikkus ja/või nende tegelik mass ületab «Liiklusseaduse» § 15 lõike 1 alusel teede- ja sideministri poolt kehtestatud suurimat lubatud suurust, tuleb eriveos tähistada tagantpoolt pikk- või raskeveose tunnusmärgiga.

(3) Kui mootorsõiduki pikkus ja/või tegelik mass ületab «Liiklusseaduse» § 15 lõike 1 alusel teede- ja sideministri poolt kehtestatud suurimat lubatud suurust, tuleb eriveos tähistada tagantpoolt pikk- või raskeveose tunnusmärgiga.

(4) Pukseeritav seade tuleb tähistada tagantpoolt võrdkülgse kolmnurkse punase helkuriga küljepikkusega 150–200 mm.

(5) Suuremõõtmelise põllumajandusliku liikurmasina tähistamisel ei ole parempoolse laiveose tunnusmärgi, parempoolse(te) ääretule(de) ja parempoolse lisamärgutule kasutamine kohustuslik.

§ 22. Eriveoki tähistamine külgedelt

Üle 6 m pikkusel sõidukil ja pukseeritaval seadmel peavad olema mõlemal küljel vähemalt iga 3 m tagant merevaigukollased helkurid ja ääretule laternad, kui kere ehituse omapära seda ei võimalda, siis vähemalt 4 m tagant. Kõik ääretuled peavad lülituma üheaegselt ja põlema koos kaug- ja lähituledega. Vähemalt üks helkur ja üks ääretule latern peavad asuma sõiduki keskmisel kolmandikul. Külgmised helkurid ja ääretule laternad peavad asetsema 0,25–1,5 m kõrgusel teepinnast, kui kere ehituse omapära seda ei võimalda, siis kuni 2,1 m kõrgusel.

§ 23. Väljaulatuva veose tähistamine

Sõidukist (autorongist) ette- või tahapoole üle 1 m väljaulatuva koorma kaugeim punkt peab olema tähistatud väljaulatuva veose tunnusmärgiga. Tunnusmärgi ülemise serva kõrgus ei tohi olla üle 1,6 m ja alumise serva kõrgus alla 0,4 m sõiduteest. Tunnusmärkide juures peab olema ees valge või kollane ja taga punane latern.

§ 24. Tulede ja helkurite paigutus

(1) Piduritulede, suunatulede, eesmiste ja tagumiste ääretulede laternad ning helkurid peavad asetsema võimalikult suurveose (pukseeritava seadme) külgserva lähedal. Külgserva ja laterna või helkuri lähima punkti vaheline kaugus ei tohi olla üle 0,4 m.

(2) Piduritulede, suunatulede, alumiste eesmiste ja alumiste tagumiste ääretulede laternate kõrgus teepinnast peab olema 0,25–1,5 m, või kui kere ehituse omapära seda ei võimalda, siis suunatulede ja piduritulede laternatel võib see olla kuni 2,1 m. Eesmiste ja tagumiste helkurite kõrgus teepinnast peab olema 0,25–0,9 m, või kui kere ehituse omapära seda ei võimalda, siis kuni 1,5 m.

(3) Kõik eesmised ja tagumised ääretuled peavad lülituma üheaegselt ja põlema koos kaug- ja lähituledega.

(4) Piduritulede, suunatulede, alumiste eesmiste ja alumiste tagumiste ääretulede laternate lähimate punktide omavaheline kaugus ning eesmiste ja tagumiste helkurite omavaheline kaugus peab olema vähemalt 0,6 m. Kui sõiduki või pukseeritava seadme laius on väiksem kui 1,3 m, siis võib mõõdet 0,6 m vähendada 0,4 meetrini.

 

5. peatükk

Eriveosena veetava pukseeritava seadme vedu

 

§ 25. Üldnõuded eriveosena veetava pukseeritava seadme veol

(1) Eriveosena veetava pukseeritava seadme, milleks võib olla bituumenikatel, soojak, kompressor, tõstuk jm (edaspidi pukseeritav veos), veol ei tohi suurim kiirus ületada 25 km/h.

(2) Pukseeritava veose tegelik mass ei tohi ületada veduki(-te) tegelikku massi ja korraga ei tohi vedada rohkem kui ühte pukseeritavat veost.

§ 26. Pukseeritava veose varustus

Pukseeritav veos peab olema varustatud piduritulede, tagumiste suuna- ja ääretulede laternatega, haagise tagumiste punaste võrdkülgsete kolmnurksete helkuritega ning aeglase sõiduki ja kiiruse piirangu (25 km/h) tunnusmärkidega.

§ 27. Haakeseadis

Haakeseadis peab vastama «Liiklusseaduse» § 13 lõike 3 alusel teede- ja sideministri poolt kehtestatud nõuetele. Võib kasutada konksu ja silmusega haakeseadist, kui veduki konksu ristlõike läbimõõt on 50_–1 mm või haagise tiisli veosilmuse sisemõõde on 90 ± 1 mm, silmuse ristlõike läbimõõt on 45_–1 mm ja tööpindade kulumine ei ületa 1,0 mm. Kõik haakeseadised, välja arvatud isepidurduvad, peavad olema dubleeritud julgestuskettide või -trossidega.

§ 28. Pukseeritava veose tehniline seisukord

Pukseeritava veose tehniline seisukord peab vastama valmistaja nõuetele.

 

6. peatükk

Erisätted

 

§ 29. Loa esitamise kohustus

(1) Autojuht peab esitama loa «Autoveoseaduse» § 22 lõike 1 punkti 5 alusel politseiametnikule või muule teda seaduse alusel kontrollivale ametiisikule tema nõudmisel.

(2) Kui kontrollimisel ilmnevad õigusrikkumised, mida käsitleb «Kriminaalkoodeksi» § 84, peab kontrollija veo katkestama kuni katkestamist põhjustanud asjaolude äralangemiseni.

§ 30. Erisõiduki kasutamise keeld

Erisõiduki, mille kasutamiseks puudub «Teeseaduse» § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras väljaantud luba või mille tähistus ei vasta käesoleva määruse nõuetele, kasutamine on keelatud.

 

7. peatükk

Rakendussäte

 

§ 31. [käesolevast terviktekstist välja jäetud]