Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmise kriteeriumid ja nende hindamise kord
Vastu võetud 24.09.2002 nr 301
Määrus kehtestatakse «Ravikindlustuse seaduse» (RT I 2002, 62, 377) § 31 lõike 2 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) tervishoiuteenuste loetelu (edaspidi loetelu) muutmisel arvestatavate kriteeriumide täpsem sisu, kriteeriumidele vastavuse hindajad ja hindamise kord.
(2) Käesoleva määruse tähenduses käsitatakse loetelu muutmisena teenuse kandmist tervishoiuteenuste loetellu ja loetelust kustutamist ning tervishoiuteenuste loetelu muutmist.
§ 2. Loetelu muutmise algatamine
(1) Loetelu muutmise võivad algatada «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõikes 5 nimetatud isikud.
(2) Loetelu muutmine algatatakse järgmistel eemärkidel:
1)
loetelus oleva teenuse, sealhulgas loetellu kantud koodi, piirhinna,
kindlustatud isikult ülevõetava tasu maksmise kohustuse piirmäära,
kindlustatud isiku omaosaluse määra ja nende kohaldamise tingimuste,
muutmiseks;
2) teenuse loetelust väljaarvamiseks;
3) uue
teenuse loetellu lisamiseks.
2. peatükk
KRITEERIUMIDE SISU
§ 3. Kriteeriumid
Loetelu muutmisel arvestatavad kriteeriumid on tervishoiuteenuse:
1)
tõendatud meditsiiniline efektiivsus;
2) kulutõhusus;
3)
vajalikkus ühiskonnale ja kooskõla riigi tervishoiupoliitikaga;
4) vastavus ravikindlustuse rahalistele võimalustele.
§ 4. Tõendatud meditsiiniline efektiivsus
Tervishoiuteenuse tõendatud meditsiinilisele efektiivsusele hinnangu
andmisel lähtutakse järgmistest asjaoludest:
1)
tõenduspõhisus Euroopa riikides aktsepteeritud ravijuhiste järgi,
kogemus maailmapraktikas ja Eestis;
2) meditsiiniline näidustus ja
vajadus teenuse osutamiseks;
3) teenuse elumugavust/elukvaliteeti
parandav toime;
4) oodatavad ravitulemused, sealhulgas ravi
tulemuslikkuse lühi- ja pikaajaline prognoos;
5) Eestis teenust
vajavate patsientide arvu hinnang ja prognoos;
6) patsiendi isikupära
võimalik mõju ravi tulemustele;
7) teenuse pakkuja
valmisoleku, sealhulgas vajalikud meditsiiniseadmed ja personali
kvalifikatsioon ning pädevus, võimalik mõju ravi tulemustele;
8) ravi võimalikud kõrvaltoimed;
9) võrdlus Eestis ja
rahvusvaheliselt kasutatavate alternatiivsete raviviisidega (ja
ravimitega);
10) teenuse seos kehtiva loeteluga, sealhulgas uue
teenuse asendav või täiendav mõju kehtivale loetelule.
§ 5. Kulutõhusus
Tervishoiuteenuse kulutõhususe osas antakse teenusele hinnang, võrreldes
loetelus olevate teenustega või võimalike alternatiivsete teenustega
sama meditsiinilise probleemi lahendamisel, järgmiselt:
1)
teenuse kulud (hind);
2) patsiendi poolt tehtavad kulutused;
3)
soodusravimite kulud;
4) ajutise töövõimetuse hüvitiste kulud;
5) võimaliku sotsiaalabi vajaduse kulud;
6) patsiendi töövõime
taastamise kulud ning mõju tema sissetulekutele.
§ 6. Vajalikkus ühiskonnale ja kooskõla riigi tervishoiupoliitikaga
Hinnangu andmisel tervishoiuteenuse ühiskonnale vajalikkusele ja riigi
tervishoiupoliitikaga kooskõlas olemisele lähtutakse:
1)
teenuse vastavusest tervishoiu arengukavadele;
2) kindlustatud
isikute valmisolekust osalemiseks teenuse eest tasumisel;
3)
teenusega lahendatava meditsiinilise probleemi põhjuslikust seosest
potentsiaalse patsiendi teadlike valikutega;
4) teenuse vastavusest
Eestis aktsepteeritud eetikaprintsiipidele;
5) teenuse osutamiseks
vajaliku infrastruktuuri olemasolust jätkusuutlikkuse ja kvaliteedi
tagamiseks;
6) võimalikust mõjust töötajate väljaõppele ja
koolitusvajadusele ning loetelu muutmise ettepanekus (edaspidi
ettepanek) esitatu olulisusele eriala arengu seisukohalt.
§ 7. Vastavus ravikindlustuse rahalistele võimalustele
Tervishoiuteenuse vastavuse osas ravikindlustuse rahalistele
võimalustele antakse hinnang järgmistele asjaoludele:
1)
teenuse lühi- ja pikaajaline mõju ravikindlustuse kulude eelarvele,
sealhulgas tuuakse eraldi välja mõju tervishoiuteenuste, ravimite ja
töövõimetushüvitiste eelarvele;
2) teenuse mõju
teenust osutavatele erialadele planeeritavatele rahalistele mahtudele ja
seos teiste erialadega;
3) teenuse mõju tervishoiuteenuste
kättesaadavusele.
3. peatükk
KRITEERIUMIDELE VASTAVUSE HINDAJAD
§ 8. Kriteeriumidele vastavuse hindajad
(1) Ettepaneku kriteeriumidele vastavuse hindajad (edaspidi hindaja
) on:
1) asjaomane erialaühendus tervishoiuteenuse tõendatud meditsiinilise
efektiivsuse osas;
2) haigekassa nimetatud tervishoiuökonoomika
spetsialist tervishoiuteenuse kulutõhususe osas;
3)
Sotsiaalministeerium tervishoiuteenuse ühiskonnale vajalikkuse ja riigi
tervishoiupoliitikaga kooskõla osas;
4) haigekassa
tervishoiuteenuse ravikindlustuse rahalistele võimalustele vastavuse
osas.
(2) Hindaja annab esitatud ettepaneku kohta ettenähtud ulatuses pädeva eksperdi hinnangu (edaspidi eksperthinnang).
(3) Hindaja annab eksperthinnangu nendele kriteeriumidele, mis on otseselt seotud ettepanekus toodud tervishoiuteenusega.
(4) Hindaja vastutab eksperthinnangu objektiivsuse ja õigsuse eest.
4. peatükk
KRITEERIUMIDELE VASTAVUSE HINDAMISE KORD
§ 9. Ettepaneku esitamine
(1) Ettepaneku algataja vormistab ja esitab haigekassale sellekohase taotluse määruse lisas loetletud andmetega, millele vajaduse korral lisatakse täiendavaid andmeid koos viitega vastavale allikale teaduskirjandusest ja haigekassale (edaspidi algataja taotlus ).
(2) Ettepanek loetakse vastuvõetuks, kui algataja taotluses sisalduvad kõik §-des 4–7 toodud kriteeriumidele hinnangu andmiseks vajalikud andmed. Taotlejale teatatakse sellest kirjalikult.
(3) Algataja taotlus esitatakse haigekassale hiljemalt kavandatava muudatuse tegemise aastale eelneva aasta 1. märtsiks.
§ 10. Ettepaneku menetlemine
(1) Pärast ettepaneku vastuvõtmist astub haigekassa ettepaneku menetlemiseks läbirääkimistesse selle algatajaga. Kui ettepaneku on algatanud haigekassa ise, astub haigekassa läbirääkimistesse asjast huvitatud tervishoiuteenuste osutajatega. Läbirääkimisi võib pidada aastaringselt.
(2) Haigekassa esitab algataja taotluse hindajatele eksperthinnangu saamiseks.
(3) Hindaja esitab eksperthinnangu haigekassale 30 päeva jooksul pärast algataja taotluse saamist.
(4) Hindajal on ettepaneku menetlemise käigus õigus nõuda ettepaneku algatajalt täiendavate andmete esitamist, kui algataja taotluses ei ole esitatud piisavalt informatsiooni ettenähtud kriteeriumide hindamiseks.
(5) Haigekassa nõukogu annab arvamuse kõikide vastuvõetud ettepanekute kohta hiljemalt kavandatava muudatuse tegemise aastale eelneva aasta 1. septembriks.
(6) Haigekassa nõukogu esitab sotsiaalministrile taotluse teha Vabariigi Valitsusele ettepanek loetelu muutmiseks, lisades haigekassa nõukogu kirjaliku arvamuse, algataja taotluse, eksperthinnangud ning vajaduse korral muud asjasse puutuvad seisukohad.
(7) Sotsiaalminister esitab Vabariigi Valitsusele ettepaneku loetelu muutmiseks hiljemalt kavandatava muudatuse tegemise aastale eelneva aasta 1. oktoobriks.
(8) Informatsioon taotluste menetlemise kohta on kättesaadav haigekassa veebilehel.
§ 11. Ettepaneku menetlemine erandkorras
Käesolevas määruses toodud tähtaegu ja protseduuri võib mitte kohaldada,
kui:
1) ettepanek tuleneb õigusaktist;
2) muudetakse
piirhinda.
5. peatükk
RAKENDUSSÄTE
§ 12. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. oktoobril 2002. a.
Peaminister Siim KALLAS |
Sotsiaalminister Siiri OVIIR |
Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN |
Vabariigi Valitsuse 24. septembri 2002. a määruse
nr 301 «Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmise
kriteeriumid ja nende hindamise kord» lisa |
TERVISHOIUTEENUSTE LOETELU MUUTMISE ALGATAMISEKS VAJALIKUD ANDMED
Taotluse algataja
|
1) nimi
2) postiaadress 3) telefoni- ja faksinumber 4) võimalusel e-posti aadress 5) kontaktisiku ees- ja perekonnanimi ning kontaktandmed |
Tervishoiuteenuse nimetus
|
|
Tõenduspõhisus
|
1) teenuse meditsiiniline tõenduspõhisus Euroopa riikides
aktsepteeritud standardite järgi
2) kogemus maailmapraktikas ja Eestis 3) viited rahvusvahelisele teaduskirjandusele 4) võrdlus kasutatavate alternatiivsete meetoditega (ja ravimitega) Eestis ja mujal maailmas |
Näidustused
|
1) meditsiinilised näidustused teenuse osutamiseks
2) keskmised oodatavad ravitulemused (lühi- ja pikaajaline prognoos) 3) ravi võimalikud kõrvaltoimed 4) isikupära võimalik mõju ravi tulemustele |
Vajadus
|
1) eeldatav patsientide hulk Eestis (lühi- ja pikaajaline prognoos)
2) andmed Euroopa Liidu riikide või kanditaatriikide avaliku sektori kaudu finantseeritava tervishoiusüsteemi poolt kaetud vajaduste kohta |
Tegevuse kirjeldus
|
1) teenuse osutamiseks vajalik koht: palat, protseduuride tuba,
operatsioonituba
2) patsiendi ettevalmistamine ja selleks vajalikud toimingud: premedikatsioon, desinfektsioon või muu 3) ravitoimingu kirjeldus 4) patsiendi hilisema jälgimise, järelravi, rehabilitatsiooni, ravimite ja muu vajadus |
Nõuded teenuse osutajale
|
1) teenuse osutaja: regionaalhaigla, keskhaigla, üldhaigla,
perearst või muu
2) infrastruktuur, tervishoiuteenuse osutaja täiendavate osakondade/teenistuste olemasolu vajadus 3) personali täiendava väljaõppe vajadus 4) minimaalsed teenuse osutamise mahud kvaliteetse teenuse osutamise tagamiseks 5) teenuse osutaja valmisoleku võimalik mõju ravi tulemustele |
Kulutõhusus
|
1) teenuse kulud (hind)
2) patsiendi poolt tehtavad kulutused, mõju tema sissetulekutele 3) täiendavalt kompenseeritavad ravimid 4) sotsiaalabi vajadus töövõimetuse perioodil 5) töövõime taastamise kulu töövõimetuse perioodil 6) kulude võrdlus alternatiivsete meetodite kuludega, sealhulgas teiste loetelus olevate teenuste kuludega |
Omaosalus
|
1) elukvaliteeti parandav toime, võrreldes meditsiinilise
vajadusega
2) meditsiinilise probleemi põhjuslik seotus inimese teadlike valikutega 3) hinnang patsientide valmisolekule tasuda ise teenuse eest osaliselt või täielikult |
Esitamise kuupäev
|
|
Esitaja nimi ja allkiri
|
Sotsiaalminister Siiri OVIIR |