1. peatükk
VANDETÕLKIDE TÖÖPIIRKONNAD JA AMETIKOHAD

§ 1. Vandetõlkide tööpiirkonnad

Vandetõlkide tööpiirkonnad on:
1) Põhja-Eesti tööpiirkond (Harju maakond, Hiiu maakond, Järva maakond, Lääne maakond ja Rapla maakond);
2) Lõuna-Eesti tööpiirkond (Tartu maakond, Jõgeva maakond, Põlva maakond, Valga maakond ja Võru maakond);
3) Lääne-Eesti tööpiirkond (Pärnu maakond, Saare maakond ja Viljandi maakond);
4) Ida-Eesti tööpiirkond (Lääne-Viru maakond ja Ida-Viru maakond).

§ 2. Vandetõlkide ametikohtade arv

(1) Inglise keele vandetõlgi ametikohtade arv on järgmine:
1) Põhja-Eesti tööpiirkond – 12 ametikohta;
2) Lõuna-Eesti tööpiirkond – 5 ametikohta;
3) Lääne-Eesti tööpiirkond – 4 ametikohta;
4) Ida-Eesti tööpiirkond – 3 ametikohta.

(2) Vene keele vandetõlgi ametikohtade arv on järgmine:
1) Põhja-Eesti tööpiirkond – 12 ametikohta;
2) Lõuna-Eesti tööpiirkond – 5 ametikohta;
3) Lääne-Eesti tööpiirkond – 4 ametikohta;
4) Ida-Eesti tööpiirkond – 10 ametikohta.

(3) Saksa keele vandetõlgi ametikohtade arv on järgmine:
1) Põhja-Eesti tööpiirkond – 5 ametikohta;
2) Lõuna-Eesti tööpiirkond – 3 ametikohta;
3) Lääne-Eesti tööpiirkond – 2 ametikohta;
4) Ida-Eesti tööpiirkond – 1 ametikoht.

(4) Prantsuse keele vandetõlgi ametikohtade arv on järgmine:
1) Põhja-Eesti tööpiirkond – 3 ametikohta;
2) Lõuna-Eesti tööpiirkond – 2 ametikohta;
3) Lääne-Eesti tööpiirkond – 1 ametikoht;
4) Ida-Eesti tööpiirkond – 1 ametikoht.

(5) Soome keele vandetõlgi ametikohtade arv on järgmine:
1) Põhja-Eesti tööpiirkond – 5 ametikohta;
2) Lõuna-Eesti tööpiirkond – 2 ametikohta;
3) Lääne-Eesti tööpiirkond – 2 ametikohta;
4) Ida-Eesti tööpiirkond – 1 ametikoht.

§ 3. Muude keelte vandetõlkide ametikohad

Vandetõlgi eksami komisjon võib justiitsministrile teha ettepaneku nimetada ametisse vandetõlke ka §-s 2 nimetamata keeltes, kui on võimalik leida vandetõlgi komisjoni vastavasse koosseisu piisavalt selle keele asjatundjaid. Sellisel juhul võib justiitsminister nimetada vandetõlgi ametisse mitmesse tööpiirkonda või kogu Eestisse.

§ 4. Mitme keele vandetõlk

Kui isik on vandetõlgi eksami sooritanud mitmes keeles, nimetatakse ta ametisse mitme eri keele vandetõlgiks ning vastavalt nii mitu ametikohta loetakse täidetuks.

§ 5. Vandetõlgi ametinimetus

Vandetõlgi ametinimetus koosneb sõnadest «N keele vandetõlk / N ja N keele vandetõlk».

§ 6. Vandetõlgi ametipitsat

(1) Vandetõlgil on 35-millimeetrise läbimõõduga sõõrikujuline väikese riigivapi kujutisega pitsat. Riigivapi kujutise ümber on sõnad «N keele vandetõlk» ning vandetõlgi ees- ja perekonnanimi.

(2) Vandetõlgil on nii mitu komplekti ametipitsateid, kui mitme keele vandetõlk ta on.

(3) Vandetõlgi ametipitsati kohta rakendatakse käesolevas paragrahvis sätestamata osas vastavalt justiitsministri 25. jaanuari 2002. a määruse nr 5 «Notariaadimäärustik» (RTL 2002, 19, 245; 74, 1124) 2. peatükki.

2. peatükk
VANDETÕLGI AMETITEGEVUSE JA BÜROO KORRALDUS

§ 7. Vandetõlgi büroo tähistus

(1) Hoonel, kus asub vandetõlgi büroo, peab sissepääsu juures olema silt vandetõlgi ametinimetuse ja nimega ning Eesti riigivapi kujutisega.

(2) Vandetõlgi vastuvõturuumi sissepääs peab olema tähistatud ning seal peavad olema välja pandud büroo lahtiolekuajad.

(3) Kui vandetõlgi büroo asub «Vandetõlgi seaduse» § 9 lõikes 4 nimetatud äriühingule kuuluvates ruumides, peab lõikes 1 nimetatud tähistus hoone sissepääsu juures olema selgelt eristatav äriühingule viitavast tähistusest.

(4) Ühist bürood pidavatel vandetõlkidel võib olla sissepääsu juures ühine silt.

§ 8. Reklaami keeld

(1) Vandetõlk ei tohi oma ametitegevust reklaamida.

(2) «Vandetõlgi seaduse» § 9 lõikes 4 nimetatud juhul ei või äriühing reklaamida vandetõlgi ametitegevust.

(3) Reklaamina ei käsitleta vandetõlgi nime ja ametinimetuse, büroo aadressi, lahtiolekuaegade ja sidevahendite numbrite avalikustamist.

(4) Lõikes 3 toodud andmeid võib avalikustada ka koos «Vandetõlgi seaduse» § 9 lõikes 4 nimetatud äriühingu nime ja sidevahendite numbritega, kui selle äriühingu põhitegevus on tõlketeenuse osutamine.

§ 9. Vandetõlgi tööaeg

(1) Vandetõlgi büroo peab olema avatud ametitoimingu taotlejatele vähemalt kaks päeva nädalas kolm tundi päevas või vähemalt kolm päeva nädalas kaks tundi päevas. Sel ajal peab vandetõlk olema ametitoimingu taotlejatele isiklikult kättesaadav.

(2) Justiitsministri nõusolekul võib vandetõlk oma põhjendatud taotluse alusel lõikes 1 sätestatud aega vähendada, aga mitte alla ühe päeva nädalas vähemalt kaks tundi päevas.

(3) Lõikes 1 või 2 nimetamata ajal võivad ametitoimingu taotlejaid vastu võtta vandetõlgi büroo töötajad, «Vandetõlgi seaduse» §-s 9 nimetatud juhul ka äriühingu töötajad. Töötajad on kohustatud ametitoimingu taotlejale selgitama tema õigust suhelda vandetõlgiga vahetult ning teatama vandetõlgi vastuvõtuajad.

§ 10. Vandetõlgi ametitoimingute tegemine väljaspool bürood

(1) Vandetõlk võib mõjuvatel põhjustel teha ametitoimingu väljaspool vandetõlgi bürood ametitoimingu taotleja poolt näidatud kohas oma tööpiirkonnas.

(2) Vandetõlk võib mõjuvatel põhjustel teha ametitoimingu väljaspool oma tööpiirkonda justiitsministri igakordsel eelneval loal.

(3) Edasilükkamatutel juhtudel võib vandetõlk teha ametitoimingu väljaspool oma tööpiirkonda ka lõikes 2 nimetatud luba taotlemata. Sellisel juhul teavitab vandetõlk sellest viivitamatult pärast toimingu tegemist kirjalikult justiitsministrit, lisades oma põhjendused.

§ 11. Lubatud kõrvaltegevus

(1) Vandetõlgi kõrvaltegevus tõlkimise, keeleõpetuse või keeleteadusliku tegevuse alal peab olema seotud selle keele või nende keelte kasutamisega, mis on märgitud tema ametitunnistusel.

(2) Ametitunnistusel märgitud keele või keelte sagedaseks kasutamiseks «Vandetõlgi seaduse» § 9 lõike 1 mõttes loetakse muuhulgas suhtlust vastavas keeles tööülesannete raames ja pidevat tööalast enesetäiendamist vastavas keeles.

(3) Vandetõlgi kõrvaltegevus peab võimaldama tal olla vandetõlgina kättesaadav vähemalt §-s 9 näidatud mahus.

(4) Vandetõlk on kohustatud kõrvaltegevuse muutumisest teavitama kohe justiitsministrit, näidates ära muutunud kõrvaltegevuse seosed ametitunnistusel märgitud keele või keelte kasutamisega.

§ 12. Ametitegevusleping

(1) «Vandetõlgi seaduse» § 9 lõikes 4 nimetatud juhul sõlmitud ametitegevuslepingus määratakse kindlaks äriühingu ja vandetõlgi vahelised suhted.

(2) Kui vandetõlk on samas äriühingus töötaja töölepingu alusel või on äriühinguga muudes lepingulistes suhetes, tuleb ametitegevuslepingus selgelt piiritleda vandetõlgi kohustused äriühingu kui tööandja või muu lepingupartneri ees ning vandetõlgi kui vaba elukutse esindaja ametitegevus.

(3) Ametitegevuslepingus sätestatakse, et vandetõlgi ülesandeid täites on vandetõlk sõltumatu ega ole kohustatud järgima äriühingu juhiseid.

(4) Ametitegevuslepingus sätestatakse rahalised suhted äriühingu ja vandetõlgi vahel ning vandetõlgi ruumiline eraldatus vastavalt käesolevas määruses sätestatule.

(5) Ametitegevuslepingus sätestatakse ka vandetõlgi ja büroo töötajate vahelised suhted, kui vandetõlk kasutab neid oma ametitegevuses, sealhulgas saladuse hoidmise kohustus.

(6) Ametitegevuslepingus sätestatakse, et äriühing peab võimaldama pädevatel isikutel teostada vandetõlgi tegevuse üle õigusaktidega ettenähtud järelevalvet.

(7) Ametitegevusleping peab võimaldama vandetõlgil vandetõlgi büroos teenindada kliente vähemalt §-s 9 nimetatud mahus.

(8) Ametitegevuslepingus võib fikseerida äriühingu õiguse tutvuda vandetõlgi sissetulekut kajastava dokumentatsiooniga.

§ 13. Ruumilise eraldatuse regulatsioon ametitegevuslepingus

(1) Äriühingu töökorraldus peab vandetõlgile ametitegevuse jaoks võimaldama muudest äriühingu ruumidest eraldatud ruumi, mille eest vandetõlk tasub vastavalt ametitegevuslepingule.

(2) Vandetõlk peab saama oma ametitegevusega seotud dokumente hoida «Notariaadimäärustiku» 7. peatüki kohaselt.

(3) Klientidega suhtlemisel ja ametitoimingute tegemise juures peab olema tagatud ruumiline eraldatus, mis võimaldab kinnipidamist ametisaladuse hoidmise kohustusest.

§ 14. Vandetõlgi tasu teises äriühingus

(1) Vandetõlk saab ametitoimingute eest «Vandetõlgi seaduses» ette nähtud tasu, mida ta kajastab vandetõlgi tasuregistris. Töö eest äriühingu töötajana või mõne muu lepingulise suhte alusel äriühinguga saab vandetõlk palka või vastavalt muus lepingus kokkulepitud tasu.

(2) Vandetõlk maksab äriühingule iga kuu ametitegevuslepingus kokku lepitud summa ruumide kasutamise ja muude kokkulepitud teenuste eest. Summa võib olla fikseeritud ka kindla protsendina vandetõlgi sissetulekust.

(3) Äriühing avab hiljemalt vandetõlgi ametisse asumise päeval Eesti Panga tegevuslitsentsi omavas krediidiasutuses eraldi arveldusarve, kuhu laekub vaid vandetõlgi tasu. Arve avamisel on äriühing kohustatud märkima arve avamise lepingu lisatingimustes, et:
1) arveldusarve käsutamisõigus on vandetõlgil;
2) arvele laekuvad summad ei kuulu äriühingu pankrotivara hulka;
3) äriühingul on õigus kontrollida arve käivet, omamata selle käsutamise õigust.

(4) Vandetõlgitasult arvestatava käibemaksu ja sotsiaalmaksu tasub vandetõlk oma arveldusarvelt äriühingule, kes tasub selle Maksuametile.

§ 15. Vandetõlgi ja äriühingu töötajate vahelised suhted

(1) Vandetõlk võib ametitegevuslepingus kokku lepitud mahus ja tingimustel kasutada oma ametitegevuses äriühingu töötajaid, sh tehnilisi töötajaid.

(2) Lõikes 1 nimetatud juhtudel laieneb äriühingu töötajatele «Notariaadiseaduse» §-s 3 sätestatud saladuse hoidmise kohustus, mille kohta vandetõlk peab võtma neilt allkirja. Saladuse hoidmise kohustus märgitakse ka ametitegevuslepingusse.

(3) Vandetõlk võib kasutada büroo töötajaid tehnilist laadi tööde tegemiseks ja dokumentide käitlemiseks. Ametitoimingud sooritab vandetõlk isiklikult.

3. peatükk
VANDETÕLGI AMETITOIMINGUTE VORMISTAMINE JA REGISTREERIMINE

§ 16. Vandetõlgi ametitoimingute vormistamine

Vandetõlk järgib ametitoimingute vormistamisel «Tõestamisseadusest» (RT I 2001, 93, 564; 2002, 53, 336) tulenevaid nõudeid. Vandetõlgi ametitoimingutele rakenduvad ka vastavalt «Notariaadimäärustiku» 3. peatüki esimene jagu, teise jao § 11, § 12, § 15–19 ning 3. jagu.

§ 17. Kinnitusmärge

Kinnitusmärge dokumendil, millel oleva tõlke õigsust on vandetõlk kinnitanud, peab olema koostatud tõlkega samas keeles.

§ 18. Vandetõlgi ametitegevuse raamat

(1) Vandetõlgi ametitegevuse raamatule rakendub «Notariaadimäärustiku» 5. peatükk.

(2) Vandetõlgi ametitegevuse raamatus puudub tehinguväärtust kajastav lahter.

§ 19. Enda poolt tõlgitud dokumendi tõlke õigsuse kinnitamine

(1) Kui vandetõlk kinnitab kohe enda tõlgitud dokumendi tõlke õigsuse, käsitletakse seda ühe ametitoiminguna. Tõlkimise eest võib vastavalt «Vandetõlgi seaduse» § 9 lõikele 3 võtta tasu kokkuleppel.

(2) Tõlke õigsuse kinnitamisele antakse ametitoimingute raamatu ja tasuregistri numbrid, tõlkimine kantakse läbi ainult tasuregistrist.

(3) Kui vandetõlk tõlgib dokumendi selle õigsust kinnitamata, ei ole tegu vandetõlgi ametitoiminguga. Sellise tõlke eest võetavat tasu ei või kanda § 14 lõikes 4 nimetatud arveldusarvele.

4. peatükk
VANDETÕLGI DOKUMENTIDE HOIDMINE

§ 20. Vandetõlgi dokumentide hoidmine

(1) Vandetõlk hoiab oma dokumente «Notariaadimäärustiku» 7. peatüki kohaselt.

(2) Vandetõlk peab tagama ametitoimingu taotleja toodud ametitoimingu tegemisel kasutatavate dokumentide säilitamise vandetõlgi büroos viisil, mis välistab nende võimaliku kaotsimineku või rikkumise.

(3) Ametitoimingu taotleja toodud dokumente võib vandetõlgi büroost välja viia vaid erandjuhtudel. Erandjuhuna ei käsitleta tõlke teostamist väljaspool bürood.

(4) Lõiget 3 ei kohaldata §-s 10 sätestatud juhul.

(5) Vandetõlk ei ole kohustatud täitma «Notariaadimäärustiku» § 49 lõigetes 1, 2 ja 4 toodud nõudeid juhul, kui tal on võimalik hoida vastavates sätetes nimetatud dokumente lukustatavas kapis.

§ 21. Vandetõlgi dokumentide tagastamine

Vandetõlgi ametist vabastamise või tagandamise, surma või raske haiguse korral tagastatakse juhul, kui ametitoiming on lõpetamata, ametitoimingu taotlejale tema poolt vandetõlgile ametitoimingu tegemiseks esitatud dokumendid. Tagastamise korraldab Justiitsministeerium.

5. peatükk
JÄRELEVALVE VANDETÕLGI AMETITEGEVUSE ÜLE

§ 22. Järelevalve vandetõlgi ametitegevuse üle

Vandetõlgi ametitegevuse üle järelevalve teostamisel kohaldatakse «Notariaadimäärustiku» 8. peatükki käesolevas määruses toodud erisustega.

§ 23. Järelevalve objektid

(1) Järelevalve objektid on:
1) vandetõlgi ja tema büroo töökorraldus;
2) ametitoimingute raamatu ja muude raamatute pidamine;
3) vandetõlgi dokumentide vormistamine ja pitseerimine;
4) vandetõlgi dokumentide hoidmine;
5) vandetõlgi tasu võtmise õigsus;
6) paragrahvis 26 nimetatud aruannete õigsus;
7) ametikindlustuse olemasolu;
8) vandetõlgi kõrvaltegevuse vastavus «Vandetõlgi seaduses» ja käesolevas määruses toodud nõuetele.

(2) «Vandetõlgi seaduse» § 9 lõikes 4 sätestatud juhul on järelevalve objektid lisaks lõikes 1 sätestatule ka:
1) ametitegevuslepingu olemasolu ja selle tingimused;
2) vandetõlgi jaoks äriühingu poolt avatava arveldusarve olemasolu ja selle käsutamise tingimused.

§ 24. Vandetõlgi kõrvaltegevuse üle teostatav järelevalve

(1) Vandetõlgi kõrvaltegevuse vastavuse kontrollimisel «Vandetõlgi seaduses» ja käesolevas määruses toodud nõuetele on järelevalvet teostavatel isikutel õigus nõuda vandetõlgilt dokumente, millest nähtub kõrvaltegevuse liik ja laad ning seotus vandetõlgi ametitunnistusel märgitud keele kasutamisega.

(2) Lõikes 1 toodud dokumentideks võivad olla tööleping, ametijuhend või muud dokumendid.

§ 25. Ärisaladuse hoidmise kohustus

Järelevalvet teostavad isikud on kohustatud «Vandetõlgi seaduse» § 9 lõikes 4 nimetatud vandetõlgi büroo üle järelevalvet teostades saladuses hoidma neile järelevalve käigus teatavaks saanud äriühingu ärisaladust sisaldavaid andmeid.

§ 26. Ametitegevuse statistiline aruanne

(1) Vandetõlk esitab justiitsministrile elektrooniliselt ja paberkandjal ametitegevuse statistilise aruande iga kvartali kohta kahe nädala jooksul, arvates eelneva aruandlusperioodi lõpust.

(2) Statistilises aruandes peavad olema ära toodud järgmiste ametitoimingute arvud toimingute kaupa:
1) enda tõlgitud dokumentide tõlke õigsuse kinnitamine;
2) teise isiku tõlgitud dokumendi tõlke õigsuse kinnitamine;
3) tõlke ärakirja õigsuse kinnitamine;
4) tõlgitava dokumendi ärakirja õigsuse kinnitamine.

(3) Lõike 2 punktis 1 toodud juhul peab olema ära toodud ka tõlgitud dokumentide lehekülgede koguarv.

6. peatükk
VANDETÕLGI KONKURSS

§ 27. Vandetõlgi ametisse nimetamine

Vandetõlgi nimetab ametisse justiitsminister isiku avalduse alusel, lähtudes vandetõlgi konkursi tulemustest.

§ 28. Vandetõlgi konkurss

Vandetõlgi konkurss koosneb vandetõlgi eksamist ja ametisobivusvestlusest.

§ 29. Vandetõlgi konkursiteate avaldamine

(1) Teate konkursi korraldamisest vandetõlgi ametikohtade täitmiseks avaldab justiitsminister kahes üleriigilise levikuga päevalehes ning Justiitsministeeriumi veebilehel.

(2) Teates tuuakse ära täidetavate ametikohtade arv tööpiirkondade ning keelte lõikes, vandetõlgile esitatavad nõuded ja esitamisele kuuluvad dokumendid.

(3) Avaldused konkursil osalemiseks tuleb esitada konkursiteate avaldamisest ühe kuu jooksul.

§ 30. Vandetõlgi konkursil osalemine

(1) Vandetõlgi konkursil osalemiseks peab isik § 29 lõikes 3 märgitud tähtaja jooksul saatma vandetõlgi eksami komisjonile avalduse eksamil osalemiseks, elulookirjelduse ja akadeemilise kõrghariduse olemasolu tõendava dokumendi ärakirja.

(2) Avalduses tuleb ära märkida keel või keeled, milles soovitakse vandetõlgi eksamit sooritada. Avalduses tuleb ka ära näidata selle keele või nende keelte kasutamise kogemused.

(3) Üks isik võib osaleda mitmel eksamil, kui eksamite ajakava seda võimaldab.

(4) Avalduses märgib isik, millisesse tööpiirkonda nimetamist ta soovib. Ta võib märkida ka mitu tööpiirkonda eelistustena. Kui isik ei ole märkinud ühtegi tööpiirkonda, loetakse, et ta on nõus nimetamisega ükskõik millisesse tööpiirkonda.

(5) Teade vandetõlgi eksamile lubamise või avalduse tagasilükkamise kohta saadetakse kandideerijatele vähemalt viis päeva enne eksami toimumist.

§ 31. Vandetõlgi konkursi toimumine

Vandetõlgi konkurss toimub hiljemalt kahe kuu jooksul § 29 lõikes 3 märgitud tähtaja möödumisest.

§ 32. Vandetõlgi eksam

(1) Kui konkurss on välja kuulutatud eri keelte vandetõlkide ametikohtade täitmiseks, avaldatakse vandetõlgi eksamite ajakava Justiitsministeeriumi veebilehel vähemalt kaks nädalat enne esimese eksami toimumist.

(2) Vandetõlgi eksam koosneb kolmest osast:
1) lingvistiliste teadmiste kontrollimine;
2) üldteadmiste kontrollimine õigusteaduses;
3) Euroopa Liidu alaste teadmiste kontrollimine.

(3) Lingvistiliste teadmiste kontrollimise viib läbi vandetõlgi eksami komisjoni koosseis, kes on vastavas keeles pädev. Vajadusel võib koosseis kaasata hindamisse § 37 lõikes 3 nimetatud koosseisu liikmeid.

(4) Üldteadmiste kontrollimise õigusteaduses ning Euroopa Liidu alaste teadmiste kontrollimise viib läbi käesoleva määruse § 37 lõikes 3 nimetatud koosseis.

(5) Vandetõlgi eksami lingvistiline osa ning ülejäänud osad võivad toimuda eri päevadel.

(6) Vandetõlgi eksami eri osade kestuse määrab vandetõlgi eksami komisjon.

§ 33. Vandetõlgi eksami sisu

(1) Lingvistiliste teadmiste kontrollimine koosneb kolmest osast:
1) juriidilise sisuga teksti kirjalik tõlkimine eesti keelest võõrkeelde;
2) juriidilise sisuga teksti kirjalik tõlkimine võõrkeelest eesti keelde;
3) võõrkeelse juriidilisi termineid sisaldava teksti toimetamine.

(2) Üldteadmiste kontrollimine õigusteaduses koosneb lühiküsimustest õigusteaduse põhimõistete kohta.

(3) Euroopa Liidu alaste teadmiste kontrollimine koosneb lühiküsimustest Euroopa Liidu ülesehituse ja õigusaktide kohta.

§ 34. Vandetõlgi eksami hindamine

(1) Vandetõlgi eksamil on võimalik saada kokku maksimaalselt 100 punkti.

(2) Lingvistiliste teadmiste eest on võimalik saada maksimaalselt 65 punkti, kusjuures kummagi tõlke eest on võimalik maksimaalselt saada 25 punkti ning võõrkeelse teksti toimetamise eest 15 punkti. Alla 50 punkti saanud kandideerijal loetakse see osa mittearvestatuks.

(3) Üldteadmiste eest õigusteaduses on võimalik saada maksimaalselt 25 punkti, kusjuures alla 13 punkti saanud kandideerijal loetakse see osa mittearvestatuks.

(4) Euroopa Liidu alaste teadmiste eest on võimalik saada maksimaalselt 10 punkti, kusjuures alla 4 punkti saanud kandideerijal loetakse see osa mittearvestatuks.

(5) Ametisobivusvestlusele pääsemiseks peavad kõik eksamiosad olema arvestatud.

§ 35. Ametisobivusvestlus

(1) Ametisobivusvestlus viiakse läbi eesti keeles ning keeles või keeltes, milles isik sooritas vandetõlgi eksami.

(2) Ametisobivusvestlusel kaalutakse isiku sobivust vandetõlgina tegutsemiseks, tema isikuomadusi, seniseid kogemusi tõlkimise vallas ning saadakse ülevaade vandetõlgi teadmistest vandetõlgi tegevust reguleerivate õigusaktide kohta.

(3) Ametisobivusvestlusel antakse vandetõlgiks kandideerijale hinnang «sobiv» või «mittesobiv».

(4) Ametisobivusvestluse viib läbi § 37 lõikes 3 nimetatud vandetõlgi eksami komisjoni koosseis, kaasates liikme või liikmed vandetõlgi eksami komisjoni koosseisust, kes on vastava keele või keelte alal pädev.

§ 36. Konkursi tulemused

(1) Iga keele vandetõlgiks kandideerijate eksamitulemuste põhjal moodustatakse üldine pingerida.

(2) Iga tööpiirkonna vastava keele vandetõlgiks kandideerijate eksamitulemuste ning avalduses märgitud tööpiirkonna eelistuste põhjal moodustatakse pingerida.

(3) Kui mitu ühte tööpiirkonda kandideerijat saavad võrdse arvu punkte, siis otsustab nende omavahelise järjestuse vandetõlgi eksami lingvistiliste teadmiste eest saadud punktisumma. Kui kandideerijad on saanud võrdse punktisumma ka vandetõlgi eksami lingvistiliste tulemuste eest, otsustavad nende omavahelise järjestuse isikut hinnanud eksamikomisjoni liikmed hääletamise teel.

(4) Konkurssi ei läbi isik, kes on ametisobivusvestlusel saanud hinnangu «mittesobiv».

7. peatükk
VANDETÕLGI EKSAMI KOMISJON

§ 37. Vandetõlgi eksami komisjoni koosseis

(1) Vandetõlgi eksami komisjon koosneb eraldi koosseisudest keelte kaupa ning üldteadmisi õigusteaduses ja Euroopa Liidu alaseid teadmisi hindavast koosseisust.

(2) Vandetõlgi eksami lingvistilisi teadmisi hindavas vandetõlgi eksami komisjoni koosseisus on vähemalt kaks vastavas keeles pädevat liiget, kellel on akadeemiline kõrgharidus.

(3) Üldteadmisi õigusteaduses ja Euroopa Liidu alaseid teadmisi hindavas vandetõlgi eksami komisjoni koosseisus on kolm akadeemilise kõrgharidusega liiget, sealhulgas üks Notarite Koja poolt määratud notar.

§ 38. Vandetõlgi eksami komisjoni töökord

(1) Justiitsminister nimetab vandetõlgi eksami komisjoni esimehe ja aseesimehe.

(2) Vandetõlgi eksami komisjoni otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav komisjoni esimehe hääl, tema puudumisel aseesimehe hääl. Hääletamistulemused protokollitakse, kusjuures protokollile kirjutavad alla protokollija ja esimees, tema puudumisel aseesimees.

§ 39. Vandetõlgi eksami komisjoni koosseisu töökord

(1) Iga vandetõlgi eksami komisjoni koosseis valib endale esimehe.

(2) Vandetõlgi eksami kirjalikke eksamitöid hindab vähemalt kaks vandetõlgi eksami komisjoni vastava koosseisu liiget.

(3) Vandetõlgi eksami komisjoni vastava koosseisu otsused vormistatakse protokollina, kuhu kirjutab alla vastava koosseisu esimees.

(4) Vandetõlgi eksami komisjoni koosseisu liikmete poolt antud punktid liidetakse ja jagatakse hinnanud isikute arvuga.

8. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 40. Määruse jõustumine

(1) Käesoleva määruse § 23 lõike 1 punkt 7 jõustub 2004. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva määruse §-s 13 sätestatud ruumilise eraldatuse nõudega on vandetõlk kohustatud oma ametitegevuse vastavusse viima 2004. aasta 1. jaanuariks. Seni on vandetõlk kohustatud oma tegevuse korraldama nii, et ka eraldi ruume omamata on tagatud vandetõlgi dokumentide ja äriühingu dokumentide piisav eraldatus ning ametitoimingute salastatus.