Teksti suurus:

9. mai 1980. aasta rahvusvahelise raudteeveo konventsioon 3. juuni 1999. aasta protokolliga muudetud versioonis (COTIF) [01.07.2015]

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.07.2015
Avaldamismärge:RT II, 02.11.2022, 2

9. mai 1980. aasta rahvusvahelise raudteeveo konventsioon 3. juuni 1999. aasta protokolliga muudetud versioonis (COTIF) [01.07.2015]

9. mai 1980. aasta rahvusvahelise raudteeveo konventsioon 3. juuni 1999. aasta muutmisprotokollile vastavas redaktsioonis (jõustus Eesti Vabariigi suhtes 01.01.2009)

Rahvusvahelise Raudteeveo Valitsustevahelise Organisatsiooni (OTIF) privileegide ja immuniteetide protokoll [01.07.2006]

Rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF) ja selle lisade muudatused

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu muudatuste jõustumise kohta


I jaotis
Üldsätted

Artikkel 1
Valitsustevaheline organisatsioon

1. Käesoleva konventsiooni lepingupooled moodustavad liikmesriikidena Rahvusvahelise Raudteeveo Valitsustevahelise Organisatsiooni (OTIF), edaspidi organisatsioon.

2. Organisatsiooni peakorter asub Bernis. Üldkogu võib määrata sellele muu asukoha, mis paikneb ühes liikmesriikidest.

3. Organisatsioon on juriidiline isik. Ta võib sõlmida lepinguid, omandada ja võõrandada vallasvara ja kinnisvara ning esineda poolena kohtus.

4. Organisatsiooni, selle töötajate, organisatsiooni nimetatud ekspertide ja liikmesriikide esindajate suhtes kehtivad nende ülesannete täitmiseks vajalikud privileegid ja immuniteedid, mis on sätestatud konventsioonile lisatud organisatsiooni privileegide ja immuniteetide protokollis.

5. Organisatsiooni ja selle peakorteri asukohariigi vahelisi suhteid reguleeritakse peakorteri kokkuleppes.

6. Organisatsiooni töökeeled on inglise, prantsuse ja saksa keel. Üldkogu võib võtta kasutusele teisi töökeeli.

Artikkel 2
Organisatsiooni eesmärk

1. Organisatsiooni eesmärk on rahvusvahelise raudteeliikluse igakülgne soodustamine, parandamine ja hõlbustamine, täpsemalt:
   a) ühtse õigussüsteemi loomine järgmistes õigusvaldkondades:
     1. reisijate ja kaupade rahvusvahelise veo leping rahvusvahelises raudteeliikluses, kaasa arvatud täiendavad veod teiste transpordivahenditega sama lepingu alusel;
     2. vagunite transpordivahendina kasutamise lepingud rahvusvahelises raudteeliikluses;
     3. taristu kasutamise leping rahvusvahelises raudteeliikluses;
     4. ohtlike kaupade vedu rahvusvahelises raudteeliikluses;
   b) piiriületuse takistuste kõrvaldamise taotlemine rahvusvahelises raudteeliikluses võimalikult lühikese aja jooksul, võttes arvesse avalikku erihuvi, kuivõrd nende takistuste põhjused kuuluvad riikide vastutusalasse;
   c) raudteevaldkonna koostalitlusvõime ja tehnilise ühtlustamise arendamine tehniliste standardite ja ühtsete tehniliste ettekirjutuste vastuvõtmise teel;
   d) rahvusvahelises raudteeliikluses kasutamiseks mõeldud raudteematerjalile tehnilise loa väljaandmise ühtse menetluse loomine;
   e) kõigi organisatsiooni kehtestatud reeglite ja soovituste kohaldamise järelevalve;
   f) punktides a–e nimetatud ühtse õiguskorra, reeglite ja menetluste arendamine, võttes arvesse juriidilisi, majanduslikke ja tehnilisi muudatusi.

2. Organisatsioon võib:
   a) lõikes 1 nimetatud eesmärke silmas pidades välja töötada muid ühtseid õigussüsteeme;
   b) kehtestada raamtingimusi, mille alusel liikmesriigid võivad välja töötada muid rahvusvahelisi konventsioone, et soodustada, parandada ja hõlbustada rahvusvahelist raudteeliiklust.

Artikkel 3
Rahvusvaheline koostöö

1. Liikmesriigid kohustuvad raudteevaldkonna rahvusvahelises koostöös keskenduma põhimõtteliselt organisatsiooni eesmärgile ja sellisel määral, et see oleks vastavuses artiklites 2 ja 4 määratud ülesannetega. Selle eesmärgi saavutamiseks peavad liikmesriigid võtma kõiki vajalikke ja kasulikke meetmeid, et vastu võtta kõik kehtivad rahvusvahelised mitmepoolsed konventsioonid ja lepingud, mille liikmesriigid ollakse, niivõrd, kuivõrd nimetatud konventsioonid ja lepingud puudutavad rahvusvahelist koostööd raudtee valdkonnas ning omistavad pädevusi teistele valitsusvahelistele organisatsioonidele või vabaühendustele, mis kattuvad organisatsioonile määratud ülesannetega.

2. Lõikest 1 tulenevad kohustused liikmesriikidele, mis on samal ajal Euroopa Ühenduse liikmed või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigid, ei ole ülimuslikud Euroopa Ühenduse liikmete või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide kohustuste suhtes.

Artikkel 4
Ülesannete ülevõtmine ja ülekandmine

1. Üldkogu otsusel võib organisatsioon kooskõlas artiklis 2 nimetatud eesmärkidega üle võtta ülesandeid, vahendeid ja kohustusi, mis kantakse talle üle teistelt valitsustevahelistelt organisatsioonidelt nendega sõlmitud kokkulepete alusel.

2. Organisatsioon võib üldkogu otsusega kanda ülesandeid, vahendeid ja kohustusi üle teistele valitsustevahelistele organisatsioonidele nende organisatsioonidega sõlmitud kokkulepetest tulenevalt.

3. Organisatsioon võib halduskomisjoni heakskiidu korral täita oma eesmärgiga seotud haldusülesandeid, mis on liikmesriik talle usaldanud. Nimetatud ülesannetest tulenevad kulud organisatsioonile kannab asjaomane liikmesriik.

Artikkel 5
Liikmesriikide erikohustused

1. Liikmesriigid nõustuvad võtma kõik asjakohased meetmed, et hõlbustada ja kiirendada rahvusvahelist raudteeliiklust. Selleks kohustub iga liikmesriik võimaluste piires:
   a) kõrvaldama kõik üleliigsed menetlused;
   b) lihtsustama ja standardiseerima nõutavaid formaalsusi;
   c) lihtsustama piirikontrolle.

2. Rahvusvahelise raudteeliikluse hõlbustamiseks ja parandamiseks nõustuvad liikmesriigid andma oma toetuse, et saavutada raudteeveeremi, raudteepersonali, raudteetaristu ja abiteenustega seotud eeskirjade, standardite, menetluste ja korraldusmeetodite võimalikult suur ühtsus.

3. Liikmesriigid lepivad kokku, et hõlbustavad lepingute sõlmimist raudteetaristu haldurite vahel, et optimeerida rahvusvahelist raudteeliiklust.

Artikkel 6
Ühtsed reeglid

1. Kui artikli 42 lõike 1 esimese lause kohaseid deklaratsioone ei esitata, siis reguleeritakse rahvusvahelist raudteeliiklust ja raudteematerjali lubamist rahvusvahelisesse liiklusesse järgmiste õigusaktidega:
   (a) reisijate rahvusvahelise raudteeveo lepingu ühtsed eeskirjad (CIV), mis moodustavad käesoleva konventsiooni lisa A;
   (b) kaupade rahvusvahelise raudteeveo lepingu ühtsed eeskirjad (CIM), mis moodustavad käesoleva konventsiooni lisa B;
    (c) ohtlike kaupade rahvusvahelise raudteeveo määrus (RID), mis moodustab käesoleva konventsiooni lisa C;
   (d) ühtsed eeskirjad, mis käsitlevad sõidukite kasutamise lepinguid rahvusvahelises raudteeliikluses (CUV), mis moodustavad käesoleva konventsiooni lisa D;
   (e) taristu kasutamist rahvusvahelises raudteeliikluses käsitleva lepingu ühtsed eeskirjad (CUI), mis moodustavad käesoleva konventsiooni lisa E;
   (f) ühtsed eeskirjad tehniliste standardite kehtestamiseks ja ühtsete tehniliste eeskirjade vastuvõtmiseks raudteematerjali suhtes, mis on ette nähtud kasutamiseks rahvusvahelises liikluses (APTU), mis moodustavad käesoleva konventsiooni lisa F;
   (g) ühtsed eeskirjad tehnoloa väljaandmiseks raudteematerjalile, mida kasutatakse rahvusvahelises liikluses (ATMF), mis moodustavad käesoleva konventsiooni lisa G;
   (h) teised artikli 2 lõike 2 punkti a alusel organisatsiooni välja töötatud ühtsed õiguskorrad, mis on samuti konventsiooni lisad.

2. Lõikes 2 loetletud ühtsed eeskirjad, määrused ja süsteemid koos vastavate lisadega on käesoleva konventsiooni lahutamatu osa.

Artikkel 7
Konventsiooni mõiste

Konventsiooni all mõistetakse järgnevates sätetes käesolevat konventsiooni, artikli 1 lõikes 4 nimetatud protokolli ja artiklis 6 viidatud lisasid koos nende  lisaosadega.


II jaotis
Ühissätted

Artikkel 8
Riigisisene õigus

1. Konventsiooni tõlgendamisel ja kohaldamisel tuleb võtta arvesse selle kuulumist rahvusvahelise õiguse hulka ja vajadust soodustada ühtlustamist.

2. Kui konventsioonis puuduvad vastavad sätted, siis kehtib riigisisene õigus.

3. Riigisisese õiguse all mõistetakse selle riigi õigust koos kollisiooninormidega, kus õigustatud isik esitab oma nõude.

Artikkel 9
Arvestusühik

1. Lisades viidatud arvestusühik on Rahvusvahelise Valuutafondi SDR-ühik.

2. Rahvusvahelise Valuutafondi liikmeks oleva liikmesriigi rahaühiku väärtus SDR-ühikutes arvutatakse sama meetodi järgi, mida Rahvusvaheline Valuutafond kasutab oma operatsioonide ja tehingute puhul.

3. Rahvusvahelisse Valuutafondi mittekuuluva liikmesriigi rahaühiku väärtus SDR-ühikutes arvutatakse selle riigi kehtestatud meetodi alusel. Arvutuse tulemus riigi rahaühikutes peab olema võimalikult ligilähedane lõike 2 kohaldamise tulemuse reaalväärtusele.

4. Iga kord, kui muutub arvutusmeetod või riigi rahaühiku väärtus arvestusühiku suhtes, peavad liikmesriigid teatama peasekretärile oma lõike 3 kohase arvutusmeetodi. Peasekretär edastab selle informatsiooni teistele liikmesriikidele.

5. Arvestusühikutes väljendatud summa teisendatakse selle riigi rahaühikuks, mille kohtusse pöörduti. Teisendamine toimub antud ühiku väärtuse kohaselt kohtuotsuse päeval või päeval, mille on pooled kokku leppinud.

Artikkel 10
Lisasätted

1. CIVi ühtsete eeskirjade ja CIMi ühtsete eeskirjade täitmiseks võivad kaks või enam liikmesriiki või kaks või enam vedajat kokku leppida lisasätetes, mis ei tohi kõrvale kalduda nimetatud ühtsetest eeskirjadest.

2. Lõike 1 kohased lisasätted jõustatakse ja avaldatakse kooskõlas iga riigi seaduste ja eeskirjadega. Riikide lisasätetest ja nende jõustumisest tuleb teavitada organisatsiooni peasekretäri. Peasekretär edastab teavitused teistele liikmesriikidele.

Artikkel 11
Kohtukulude kautsjon

Kohtukulude kautsjonit ei saa nõuda menetluste puhul, mis esitatakse CIVi ühtsete eeskirjade, CIMi ühtsete eeskirjade, CUVi ühtsete eeskirjade või CUI ühtsete eeskirjade alusel.

Artikkel 12
Kohtuotsuste täitmine. Arestimine

1. Kohtuotsused, mille pädev kohus on konventsiooni sätete alusel pärast kohtulikku arutamist või tagaselja langetanud ja mis kuuluvad täitmisele kohtu kohaldatud seaduste alusel, kuuluvad täitmisele ka igas teises liikmesriigis niipea kui täideviimise riigis on ettenähtud formaalsused täidetud. Kohtuasja sisu ei kuulu läbivaatamisele. Nimetatud sätteid kohaldatakse ka kohtulike kokkulepete suhtes.

2. Lõige 1 ei kohaldu ajutiselt täitmisele kuuluvate kohtuotsuste suhtes ega nende kohtuotsuste suhtes, mis kohustavad kohtuasja kaotanud hagejat lisaks kohtukulude kandmisele maksma ka hüvitist.

3. Võlad, mis tulenevad CIVi ühtsete eeskirjade või CIMi ühtsete eeskirjade alusel toimuvast veotoimingust ja mille üks vedaja võlgneb teisele vedajale, kes ei kuulu sama liikmesriigi jurisdiktsiooni alla, võib arestida üksnes selle liikmesriigi kohtu otsuse alusel, mille jurisdiktsioonile allub ettevõte, kes on arestimisele kuuluva nõude võlausaldaja.

4. Võlad, mis tulenevad CUVi ühtsete eeskirjade või CUI ühtsete eeskirjade alusel sõlmitud lepingutest, võib arestida üksnes selle liikmesriigi kohtu otsuse alusel, mille jurisdiktsioonile allub ettevõte, kes on arestimisele kuuluva nõude võlausaldaja.

5. Raudteeveeremit võib väljaspool valdaja registrijärgse asukoha liikmesriiki arestida ainult selle riigi kohtu otsuse alusel. Mõiste „valdaja“ tähendab isikut, kes omanikuna või veeremi käsutamise õigust omades kasutab raudteeveeremit püsivalt transpordivahendina majanduslikul otstarbel.


III jaotis
Struktuur ja tegevus

Artikkel 13
Organid

1. Organisatsiooni tegevuse tagavad järgmised organid:
   a) üldkogu;
   b) halduskomisjon;
   c) revisjonikomisjon;
   d) ohtlike kaupade veo ekspertkomisjon (RIDi ekspertkomisjon);
   e) raudteeliikluse hõlbustamise komisjon;
   f) tehnikaekspertide komisjon;
   g) peasekretär.

2. Üldkogu võib otsustada luua konkreetsete ülesannete täitmiseks teisi ajutisi komisjone.

3. Üldkogu ja lõike 1 punktides c–f nimetatud komisjonide otsustusvõimelisuse kindlakstegemisel ei võeta arvesse hääleõiguseta liikmesriike (artikkel 14 lõige 5, artikkel 26 lõige 7 või artikkel 40 lõige 4).

4. Üldkogu eesistuja, halduskomisjoni eesistuja ning peasekretäri koht tuleb põhimõtteliselt anda vaid erinevate liikmesriikide kodanikele.

Artikkel 14
Üldkogu

1. Üldkogu koosneb liikmesriikide esindajatest.

2. Üldkogu:
   a) kehtestab oma kodukorra;
   b) määrab halduskomisjoni liikmed ning igale liikmele ühe asendusliikme ja valib ühe liikmesriigi eesistujaks (artikkel 15 lõiked 1–3);
   c) valib peasekretäri (artikkel 21 lõige 2);
   d) väljastab direktiivid halduskomisjoni ja peasekretäri tegevuse kohta;
   e) määrab kuueaastase perioodi kohta maksimumsumma, milleni võivad ulatuda organisatsiooni iga eelarveperioodi kulud (artikkel 25) või väljastab maksimaalselt kuueaastaseks perioodiks direktiivid nende kulude piirangute kohta;
   f) otsustab organisatsiooni peakorteri üleviimise teise kohta (artikkel 1 lõige 2);
   g) otsustab teiste töökeelte kasutuselevõtmise (artikkel 1 lõige 6);
   h) otsustab organisatsioonile täiendavate ülesannete võtmise (artikkel 4 lõige 1) ning organisatsiooni ülesannete ülekandmise mõnele teisele valitsustevahelisele organisatsioonile (artikkel 4 lõige 2);
   i) otsustab vajadusel luua konkreetsete ülesannete täitmiseks ajutisi komisjone (artikkel 13 lõige 2);
   j) kaalutleb, kas mõne riigi käitumist tuleb käsitleda vaikiva denonsseerimisena (artikkel 26 lõige 7);
   k) otsustab, kas usaldada auditeerimine peakorteri asukohariigi asemel mõnele teisele liikmesriigile (artikkel 27 lõige 1);
   l) otsustab konventsiooni muudatusettepanekute üle (artikkel 33 lõiked 2 ja 3);
   m) otsustab üldkogule esitatud ühinemistaotluste üle (artikkel 37 lõige 4);
   n) otsustab piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni ühinemistingimuste üle (artikkel 38 lõige 1);
   o) otsustab esitatud assotsieerimistaotluste üle (artikkel 39 lõige 1);
   p) otsustab organisatsiooni tegevuse lõpetamise ja selle ülesannete võimaliku ülekandmise üle mõnele teisele valitsustevahelisele organisatsioonile (artikkel 43);
   q) võtab vastu otsuseid teistes päevakorda esitatud küsimustes.

3. Peasekretär kutsub üldkogu kokku üks kord kolme aasta jooksul või kas vähemalt kolmandiku liikmesriikide või halduskomisjoni taotlusel, samuti artikli 33 lõigetes 2 ja 3 ning artikli 37 lõikes 4 nimetatud juhtudel. Peasekretär esitab päevakorra eelnõu liikmesriikidele vähemalt kolm kuud enne istungi algust kodukorra lõike1 punktis a sätestatud tingimuste kohaselt.

4. Üldkogu on otsustusvõimeline (artikkel 13 lõige 3), kui on esindatud liikmesriikide enamus. Liikmesriik võib lasta end esindada teisel liikmesriigil, kuid üks riik ei või teistest riikidest esindada rohkem kui ühte.

5. Konventsiooni lisade muutmist puudutavate üldkogu otsuste korral ei ole hääleõigust neil liikmesriikidel, kes on esitanud vastavalt artikli 42 lõike 1 esimesele lausele antud lisa suhtes deklaratsiooni.

6. Üldkogu võtab otsused vastu hääletamise ajal kohal olevate liikmesriikide lihthäälteenamusega, välja arvatud käesoleva artikli lõike 2 punktides e, f, g, h, l ja p ning artikli 34 lõikes 6 nimetatud juhtudel, kui on nõutav kahekolmandikuline häälteenamus. Lõike 2 punktis l sätestatud juhul on kahekolmandikuline häälteenamus nõutav ainult konventsiooni enda muudatusettepanekute puhul, välja arvatud artikkel 9 ja artikli 27 lõiked 2–5 ning artikli 1 lõikes 4 nimetatud protokoll.

7. Enamuse liikmesriikide nõusolekul võib peasekretär kutsuda
   a) riike, kes ei ole organisatsiooni liikmed;
   b) rahvusvahelisi organisatsioone ja ühendusi, kes on pädevad organisatsiooni tegevust puudutavates küsimustes või kes tegelevad päevakorda võetud küsimustega;
   c) võtma osa üldkogust nõuandva pädevusega.

Artikkel 15
Halduskomisjon

1. Halduskomisjon koosneb ühest kolmandikust liikmesriikidest.

2. Komisjoni liikmed ja iga liikme üks asendusliige ning eesistujaks olev liikmesriik nimetatakse ametisse kolmeks aastaks. Komisjoni koosseisu määramisel igaks ametiajaks tuleb pidada silmas proportsionaalset geograafilist jaotust. Kui asendusliige saab ametiaja jooksul komisjoni liikmeks, siis tuleb ta nimetada komisjoni liikmeks järgmisel ametiajal.

3. Kui komisjonis vabaneb mõni koht või kui komisjoni mõne liikme hääleõigus on peatatud või kui mõni liige puudub komisjoni kahelt järjestikuselt istungilt ega lase end vastavalt lõikele 6 mõnel teisel liikmel esindada, siis täidab üldkogu nimetatud asendusliige tema funktsioone kuni ametiaja lõpuni.

4. Välja arvatud lõikes 3 sätestatud juhul, ei tohi ükski liikmesriik olla komisjonis esindatud rohkem    kui kaks järjestikust perioodi.

5. Komisjon:
   a) kehtestab oma kodukorra;
   b) sõlmib peakorteri kokkuleppe;
   c) annab välja organisatsiooni personalieeskirja;
   d) nimetab ametisse organisatsiooni juhtivtöötajad, arvestades seejuures kandidaatide sobivust ja esindatuse geograafiliselt õiglast jaotust;
   e) kehtestab organisatsiooni rahandus- ja raamatupidamiseeskirja;
   f) kinnitab organisatsiooni tööplaani, eelarve, tegevusaruande ja finantsaruande;
   g) määrab artikli 26 kohaselt kinnitatud finantsaruande alusel liikmesriikidele kahe eelneva kalendriaasta liikmemaksu lõpliku suuruse ja ettemaksu suuruse, mis artikli 26 lõike 5 kohaselt tuleb tasuda jooksva ja järgneva kalendriaasta eest;
   h) määrab, millised organisatsiooni ülesanded puudutavad kõiki liikmesriike või ainult osasid neist ning millised on sellest tulenevalt kulud, mis liikmesriikidel tuleb kanda (artikkel 26 lõige 4);
   i) määrab kindlaks eritasude suuruse (artikkel 26 lõige 11);
   j) annab erikorraldused auditeerimiseks (artikkel 26 lõige 4);
   k) annab nõusoleku organisatsioonile haldusülesannete võtmiseks (artikkel 4 lõige 3) ja määrab spetsiaalsed osamaksud asjassepuutuvatele liikmesriikidele;
   l) edastab liikmesriikidele tegevusaruande, finantsaruande ning oma otsused ja soovitused;
   m) koostab tegevusaruande ja teeb komisjoni uue koosseisu ettepaneku (artikkel 14 lõige 2 punkt b) ning edastab need liikmesriikidele hiljemalt kaks kuud enne üldkogu istungi algust, pidades silmas, et komisjoni koosseisu määrab üldkogu;
   n) teeb järelevalvet peasekretäri ametialase tegevuse üle;
   o) teeb järelevalvet, et peasekretär kohaldaks konventsiooni korrektselt ning täidaks teiste organite otsuseid; komisjon võib konventsiooni ja nimetatud otsuste paremaks kohaldamiseks võtta vajalikke meetmeid;
   p) esitab põhjendatud seisukoha küsimustes, mis võivad mõjutada organisatsiooni tööd ning mille on komisjonile esitanud liikmesriik või peasekretär;
   q) langetab otsuse liikmesriigi ja peasekretäri vahelises vaidluses, mis puudutab viimase funktsioone hoiulevõtjana (artikkel 36 lõige 2);
   r) otsustab liikmelisuse peatamiseks esitatud taotluste üle (artikkel 40).

6. Halduskomisjon on otsustusvõimeline, kui on esindatud kaks kolmandikku komisjoni liikmetest. Komisjoni liige võib lasta end esindada teisel liikmel; kuid üks liige ei või esindada teistest liikmetest rohkem kui üht.

7. Komisjoni otsused võetakse vastu hääletamisel esindatud liikmete häälteenamusega.

8. Komisjoni istungid toimuvad organisatsiooni peakorteris, kui komisjon ei otsusta teisiti. Istungite protokollid saadetakse kõigile liikmesriikidele.

9. Komisjoni esimees:
   a) kutsub kokku komisjoni vähemalt kord aastas ning ka nelja komisjoni liikme või peasekretäri taotlusel;
   b) saadab komisjoni liikmetele päevakorra eelnõu;
   c) tegeleb istungitevahelisel perioodil kiireloomuliste küsimustega komisjoni kodukorras määratud piirides ja tingimustel;
   d) allkirjastab lõike 5 punktis b nimetatud peakorteri kokkuleppe.

10. Komisjon võib oma vastutusalas teha esimehele ülesandeks teatud eriülesannete täitmise.

Artikkel 16
Teised komisjonid

1. Artikli 13 lõike 1 punktides c–f ja lõikes 2 nimetatud komisjonid koosnevad põhimõtteliselt kõikide liikmesriikide esindajatest. Kui revisjonikomisjon, RIDi ekspertkomisjon või tehnikaekspertide komisjon tegeleb oma pädevuse piires konventsiooni lisade muutmisega ja teeb sellekohaseid otsuseid, siis need liikmesriigid, kes on esitanud deklaratsiooni vastavate lisade suhtes artikli 42 lõike 1 esimese lause kohaselt, ei saa olla vastava komisjoni liikmed.

2. Peasekretär kutsub komisjonid kokku kas omal algatusel või viie liikmesriigi või halduskomisjoni taotlusel. Peasekretär saadab liikmesriikidele hiljemalt kaks kuud enne istungi avamist päevakorra eelnõu.

3. Liikmesriik võib volitada teise liikmesriigi end esindama, kuid üks riik ei tohi esindada teistest liikmesriikidest rohkem kui kaht.

4. Igal liikmesriigil on üks hääl. Ettepanek võetakse vastu, kui poolthäälte arv:
   a) võrdub vähemalt ühe kolmandikuga hääletamisel esindatud liikmesriikide arvust ja
   b) on suurem kui vastuhäälte arv.

5. Peasekretäri kutsel ja liikmesriikide enamuse nõusolekul võivad:
   a) riigid, kes ei ole organisatsiooni liikmed;
   b) liikmesriigid, kes ei ole antud komisjoni liikmed;
   c) rahvusvahelised organisatsioonid ja ühendused, kes on pädevad organisatsiooni tegevust puudutavates küsimustes või kes tegelevad päevakorda võetud küsimustega;
osaleda komisjonides nõuandva pädevusega.

6. Komisjonid valivad igaks istungiks või kindlaks perioodiks esimehe ja ühe või mitu aseesimeest.

7. Arutelud toimuvad töökeeltes. Koosoleku käigus tõlgitakse ühes töökeeles esitatud oluline sisu teistesse töökeeltesse; ettepanekud ja otsused tõlgitakse täies ulatuses.

8. Arutelusid kajastatakse protokollides kokkuvõtlikult. Ettepanekud ja otsused kantakse protokolli täies ulatuses. Otsuste puhul on ülimuslik prantsuskeelne tekst. Protokollid saadetakse kõikidele liikmesriikidele.

9. Komisjonid võivad konkreetsete küsimustega tegelemiseks luua töögruppe.

10. Komisjonid kehtestavad oma kodukorra.

Artikkel 17
Revisjonikomisjon

1. Revisjonikomisjon:
   a) võtab vastu otsuseid konventsiooni muutmisettepanekute kohta kooskõlas artikli 33 lõikega 4;
   b) vaatab läbi üldkogule esitatud ettepanekud kooskõlas artikli 33 lõikega 2.

2. Revisjonikomisjon on otsustusvõimeline (artikkel 13 lõige 3), kui esindatud on liikmesriikide enamus.

Artikkel 18
RIDi ekspertkomisjon

1. RIDi ekspertkomisjon teeb artikli 33 lõike 5 kohaselt otsuseid konventsiooni muudatusettepanekute kohta.

2. RIDi ekspertkomisjon on otsustusvõimeline (artikkel 13 lõige 3), kui esindatud on üks kolmandik liikmesriikidest.

Artikkel 19
Raudteeliikluse hõlbustamise komisjon

1. Raudteeliikluse hõlbustamise komisjon:
   a) avaldab arvamust kõigis küsimustes, mis puudutavad piiriületamise hõlbustamist rahvusvahelises raudteeliikluses;
   b) soovitab standardeid, meetodeid, menetlusi ja praktikaid raudteeliikluse hõlbustamise kohta.

2. Raudteeliikluse hõlbustamise komisjon on otsustusvõimeline (artikkel 13 lõige 3), kui esindatud on üks kolmandik liikmesriikidest.

Artikkel 20
Tehnikaekspertide komisjon

1. Tehnikaekspertide komisjon:
   a) otsustab tehnilise standardi kehtestamise üle raudteematerjalile, mis on mõeldud kasutamiseks rahvusvahelises liikluses APTU ühtsete eeskirjade artikli 5 kohaselt;
   b) otsustab ühtse tehnilise eeskirja vastuvõtmise üle ehituse, kasutuse, hooldamise või menetluse valdkonnas raudteematerjali puhul, mis on mõeldud kasutamiseks rahvusvahelises liikluses APTU ühtsete eeskirjade artikli 6 kohaselt;
   c) teeb järelevalvet tehniliste standardite ja ühtsete tehniliste eeskirjade kohaldamise üle raudteematerjalile, mis on mõeldud kasutamiseks rahvusvahelises liikluses, ning hindab edasiarendamisvõimalusi, pidades silmas nende kehtestamist või vastuvõtmist APTU ühtsete eeskirjade artiklites 5 ja 6 sätestatud menetluse kohaselt;
   d) otsustab artikli 33 lõike 6 kohaselt konventsiooni muudatusettepanekute üle;
   e) tegeleb kõigi teiste küsimustega, mis on talle suunatud APTU ja ATMFi ühtsete eeskirjade kohaselt.

2. Tehnikaekspertide komisjon on otsustusvõimeline (artikkel 13 lõige 3), kui esindatud on pool liikmesriikidest artikli 16 lõike 1 kohaselt. Kui võetakse vastu otsusteid APTU ühtsete eeskirjade lisade kohta, ei ole hääleõigust neil liikmesriikidel, kes on esitanud antud sätete suhtes vastuväite artikli 35 lõike 4 alusel või deklaratsiooni APTU ühtsete eeskirjade artikli 9 lõike 1 alusel.

3. Tehnikaekspertide komisjon võib kehtestada tehnilisi standardeid või võtta vastu ühtseid tehnilisi eeskirju või nende kehtestamine või vastuvõtmise tagasi lükata; komisjon ei tohi mitte mingil juhul neid muuta.

Artikkel 21
Peasekretär

1. Peasekretär täidab organisatsiooni sekretariaadi ülesandeid.

2. Peasekretäri valib üldkogu kolmeks aastaks ja teda võib maksimaalselt kaks korda tagasi valida.

3. Peasekretär peab eelkõige:
   a) täitma hoiulevõtja ülesandeid (artikkel 36);
   b) esindama organisatsiooni väljaspool;
   c) saatma liikmesriikidele üldkogu ja komisjonide otsused (artikkel 34 lõige 1, artikkel 35 lõige 1);
   d) täitma ülesandeid, mille organisatsiooni teised organid on talle andnud;
   e) tutvuma liikmesriikide ettepanekutega konventsiooni muutmiseks, vajaduse korral kaasama selleks eksperte;
   f) kutsuma kokku üldkogu ja teised komisjonid (artikkel 14 lõige 3, artikkel 16 lõige 2);
   g) edastama liikmesriikidele õigeaegselt vajalikud dokumendid erinevate organite istungiteks;
   h) koostama organisatsiooni tööplaani, eelarveprojekti ja tegevusaruande ning esitama need kinnitamiseks halduskomisjonile (artikkel 25);
   i) juhtima kinnitatud eelarve alusel organisatsiooni rahandust;
   j) püüdma ühe poole palvel lahendada vaidlusi, mis tulenevad konventsiooni tõlgendamisest või kohaldamisest;
   k) esitama kõigi poolte palvel arvamuse vaidluste kohta, mis tulenevad konventsiooni tõlgendamisest või kohaldamisest;
   l) täitma talle V jaotises antud ülesandeid;
   m) võtma vastu teatisi liikmesriikidelt, artikli 16 lõikes 5 nimetatud rahvusvahelistelt organisatsioonidelt ja ühendustelt ning rahvusvahelises raudteeliikluses osalevatelt ettevõtetelt (vedajad, taristu haldurid jne) ning vajadusel teavitama nendest teisi liikmesriike, rahvusvahelisi organisatsioone ja ühendusi ning ettevõtteid;
   n) juhtima organisatsiooni personali;
   o) teavitama õigeaegselt liikmesriike vabanenud ametikohtadest organisatsioonis;
   p) haldama ja avaldama artiklis 24 ette nähtud liinide nimekirju.

4. Peasekretär võib omal algatusel esitada ettepanekuid konventsiooni muutmiseks.

Artikkel 22
Organisatsiooni personal

Organisatsiooni personali õigusi ja kohustusi kirjeldatakse personalieeskirjades, mille halduskomisjon kehtestab artikli 15 lõike 5 punkti c kohaselt.

Artikkel 23
Ajakiri

1. Organisatsioon annab välja ajakirja, mis sisaldab ametlikku ning muud konventsiooni rakendamiseks vajalikku ja kasulikku teavet.

2. Teateid, mida peasekretär konventsioonist lähtuvalt peab edastama, võib vajadusel avaldada ajakirjas.

Artikkel 24
Liinide nimekirjad

1. CIVi ühtsete eeskirjade ja CIMi ühtsete eeskirjade artiklis 1 nimetatud mere- või siseveeliinid, kus sooritatakse üheainsa veolepingu alusel raudteeveo jätkuks olevaid vedusid, kantakse kahte nimekirja:
   a) CIVi mere- või siseveeliinide nimekiri;
   b) CIMi mere- või siseveeliinide nimekiri.

2. Kui liikmesriik on teinud reservatsiooni CIVi ühtsete eeskirjade artikli 1 lõike 6 alusel või CIMi ühtsete eeskirjade artikli 1 lõike 6 alusel, siis selle liikmesriigi raudteeliinid kantakse vastavalt sellele reservatsioonile kahte nimekirja:
   a) CIVi raudteeliinide nimekiri;
   b) CIMi raudteeliinide nimekiri.

3. Liikmesriigid saadavad peasekretärile oma teatised lõigetes 1 ja 2 osutatud liinide nimekirja kandmise või sealt kustutamise kohta. Kui lõikes 1 nimetatud mere- või siseveeliinid ühendavad liikmesriike, siis kantakse need nimekirja ainult nende riikide nõusolekul; sellise liini nimekirjast kustutamiseks piisab ühe riigi esitatud teatisest.

4. Peasekretär teavitab kõiki liikmesriike liini kandmisest nimekirja või sealt kustutamisest.

5. Konventsioon hakkab lõikes 1 nimetatud mere- või siseveeliinidel ja lõikes 2 nimetatud raudteeliinidel toimuva veo suhtes kehtima ühe kuu möödumisel päevast, mil peasekretär teatab liinide kandmisest nimekirja. Konventsioon lakkab liinide suhtes kehtimast kolme kuu möödumisel päevast, mil peasekretär teatab nende kustutamisest nimekirjast; erandiks on juba alustatud veod, mis tuleb lõpetada.


IV jaotis
Rahandus

Artikkel 25
Tööplaan. Eelarve. Finantsaruanne. Tegevusaruanne

1. Organisatsiooni tööplaan, eelarve ja finantsaruanne koostatakse kahe kalendriaasta pikkuseks perioodiks.

2. Organisatsioon annab vähemalt kord kahe aasta jooksul välja oma tegevusaruande.

3. Halduskomisjon määrab peasekretäri ettepanekul igaks eelarveperioodiks organisatsiooni kulude üldsumma.

Artikkel 26
Kulude katmine

1. Lõigete 2–4 alusel kannavad liikmesriigid need organisatsiooni kulud, mis ei ole kaetud teiste tulude arvelt, kahe viiendiku ulatuses Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmemaksude arvutamise meetodi alusel, ja kolme viiendiku ulatuses oma raudteetaristu ning artikli 24 lõike 1 kohaselt nimekirjadesse kantud mere- ja siseveeliinide kogupikkuse alusel. Mere- ja  siseveeliinide puhul võetakse siiski arvesse ainult poolt nende pikkusest.

2. Kui liikmesriik on teinud reservatsiooni CIVi ühtsete eeskirjade artikli 1 lõike 6 kohaselt või CIMi ühtsete eeskirjade artikli 1 lõike 6 kohaselt, siis arvutatakse tema liikmemaks järgmiselt:
   a) antud liikmesriigi territooriumil paikneva raudteetaristu kogupikkuse asemel võetakse arvesse ainult artikli 24 lõike 2 alusel nimekirja kantud raudteeliinide pikkust;
   b) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni meetodi alusel arvutatav liikmemaksu osa arvutatakse selle põhjal, kui suure osa moodustab artikli 24 lõigete 1 ja 2 alusel nimekirjadesse kantud liinide pikkus antud liikmesriigi territooriumil paikneva raudteetaristu kogupikkusest, millele liidetakse artikli 24 lõike 1 alusel nimekirjadesse kantud liinide pikkus; kuid see ei tohi olla väiksem kui 0,01 protsenti.

3. Iga liikmesriik tasub vähemalt 0,25 protsenti ja mitte enam kui 15 protsenti liikmemaksude kogusummast.

4. Halduskomisjon otsustab, millised organisatsiooni ülesanded:
   a) puudutavad võrdselt kõiki liikmesriike ning milliste kulude kandmises osalevad kõik liikmesriigid lõikes 1 nimetatud valemi kohaselt;
   b) puudutavad ainult üht osa liikmesriikidest ja milliseid kulusid kannavad need liikmesriigid vastavalt samale valemile.

Lõige 3 kehtib mutatis mutandis. Need sätted ei mõjuta artikli 4 lõiget 3.

5. Liikmesriikidel tuleb organisatsiooni kulude katmiseks tasuda liikmemaksud kaheosalise ettemaksuna hiljemalt kaheaastalise eelarveperioodi kummagi aasta 31. oktoobriks. Ettemaksude suurus määratakse kindlaks eelnenud kahe aasta lõplike liikmemaksude põhjal.

6. Liikmesriikidele tegevusaruande ja finantsaruande saatmisel teeb peasekretär neile ühtlasi teatavaks kahe möödunud kalendriaasta liikmemaksu lõpliku suuruse ning ettemaksu suuruse kaheks eelseisvaks kalendriaastaks.

7. Pärast lõike 6 kohaselt edastatud peasekretäri teadet jooksva aasta 31. detsembril arvestatakse kahe möödunud kalendriaasta eest tasumisele kuuluvalt liikmemaksult viivist viis protsenti aastas. Kui ühe aasta möödumisel sellest kuupäevast ei ole liikmesriik oma liikmemaksu tasunud, peatatakse tema hääleõigus kuni maksekohustuse täitmiseni. Pärast järgmise kaheaastase tähtaja möödumist arutab üldkogu, kas antud riigi käitumist tuleb lugeda konventsiooni vaikivaks denonsseerimiseks, määrates vajadusel kindlaks denonsseerimise jõustumise kuupäeva.

8. Lõike 7 või artikli 41 kohase denonsseerimise korral ning artikli 40 lõike 4 punkti b kohase hääleõiguse peatamise korral kuuluvad võlgu olevad liikmemaksud tasumisele.

9. Maksmata summad kaetakse organisatsiooni vahenditest.

10. Konventsiooni denonsseerinud liikmesriik võib konventsiooniga ühinedes uuesti liikmesriigiks saada tingimusel, et ta on võlgnetava summa tasunud.

11. Organisatsioon nõuab sisse tasu erikulude katmiseks, mis tulenevad artikli 21 lõike 3 punktides j–l ette nähtud tegevustest. Artikli 21 lõike 3 punktides j ja k nimetatud juhtudel määrab tasu suuruse peasekretäri ettepanekul halduskomisjon; artikli 21 lõike 3 punktis l nimetatud juhul tuleb kohaldada artikli 31 lõiget 3.

Artikkel 27
Auditeerimine

1. Kui üldkogu ei ole artikli 14 lõike 2 punkti k kohaselt otsustanud teisiti, siis auditeerib peakorteri asukohariik käesoleva artikli reeglite kohaselt ning kooskõlas halduskomisjoni erijuhistega ja organisatsiooni rahandus- ja raamatupidamiseeskirjaga (artikkel 15 lõige 5 punkt e).

2. Audiitoril on igal ajal piiramatu juurdepääs kõigile pearaamatutele, kontodele, raamatupidamisdokumentidele ja muule teabele, mida ta peab vajalikuks.

3. Audiitor teavitab auditi tulemustest halduskomisjoni ja peasekretäri. Lisaks võib ta esitada peasekretäri finantsaruande kohta märkusi, mida ta peab asjakohaseks.

4. Auditeerimise volitused on määratletud rahandus- ja raamatupidamiseeskirjas ning sellele lisatud täiendavates volitustes.


V jaotis
Vahekohus

Artikkel 28
Pädevus

1. Konventsiooni tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad liikmesriikide vahelised vaidlused, samuti liikmesriikide ja organisatsiooni vahelised vaidlused, mis tulenevad käesoleva konventsiooni privileegide ja immuniteetide protokolli tõlgendamisest või kohaldamisest, võib ühe poole nõudmisel anda lahendamiseks vahekohtule. Pooled määravad oma äranägemisel vahekohtu koosseisu ja vahekohtu menetluskorra.

2. Muid vaidlusi, mis tulenevad käesoleva konventsiooni või artikli 2 lõike 2 kohaselt organisatsiooni teiste välja töötatud konventsioonide tõlgendamisest või kohaldamisest ja mida ei ole lahendatud vastastikusel kokkuleppel või mida ei ole esitatud lahendamiseks harilikule kohtule, võib poolte kokkuleppel esitada vahekohtule. Vahekohtu koosseisule ja menetlusele kohalduvad artiklid 29–32.

3. Iga riik võib konventsiooniga ühinemisel jätta endale õiguse mitte kohaldada osaliselt või täielikult lõikeid 1 ja 2.

4. Iga riik, kes on teinud lõike 3 alusel reservatsiooni, võib sellest hoiulevõtjale teatades alati loobuda. Reservatsioonist loobumine jõustub ühe kuu möödumisel kuupäevast, mil hoiulevõtja sellest  liikmesriikidele teatab.

Artikkel 29
Kokkulepe vahekohtusse pöördumiseks. Kohtukantselei

Pooled sõlmivad vahekohtusse pöördumiseks kokkuleppe, milles esmajärjekorras määratakse kindlaks:
   a) vaidluse objekt;
   b) vahekohtu koosseis ja vahekohtuniku või vahekohtunike kokkulepitud volituste tähtaeg;
   c) vahekohtu kokkulepitud asukoht.

Kokkulepe vahekohtusse pöördumiseks esitatakse peasekretärile, kes täidab kohtukantselei ülesandeid.

Artikkel 30
Vahekohtunikud

1. Peasekretär koostab vahekohtunike nimekirja ja uuendab seda. Iga liikmesriik võib nimetada vahekohtunike nimekirja kaks oma kodanikku.

2. Vahekohus koosneb vastavalt vahekohtusse pöördumise kokkuleppele ühest, kolmest või viiest vahekohtunikust. Vahekohtunikud valitakse lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isikute hulgast. Kui aga vahekohtusse pöördumise kokkuleppes nähakse ette viieliikmeline vahekohus, võib iga pool nimetada ühe vahekohtuniku, kes ei ole nimekirja kantud. Kui vahekohtusse pöördumise kokkuleppes nähakse ette üks vahekohtunik, valitakse ta poolte vastastikusel  kokkuleppel. Kui vahekohtusse pöördumise kokkuleppes nähakse ette kolme- või viieliikmeline vahekohus, valib kumbki    pool ühe vahekohtuniku või kaks vahekohtunikku, kes omakorda vastastikusel kokkuleppel nimetavad kolmanda või viienda vahekohtuniku, kellest saab vahekohtu eesistuja. Kui pooled ei jõua ühe vahekohtuniku valimises kokkuleppele või kui valitud vahekohtunikud ei suuda kokku  leppida kolmanda või viienda vahekohtuniku nimetamises, nimetab vahekohtuniku peasekretär.

3. Kui tegemist on ühe vahekohtunikuga või kolmanda või viienda vahekohtunikuga, siis peab ta olema pooltega võrreldes kolmanda riigi kodanik, välja arvatud juhul, kui pooled on sama riigi kodanikud.

4. Kolmanda isiku osalus vaidluses ei mõjuta vahekohtu koosseisu.

Artikkel 31
Menetlus. Kulud

1. Vahekohus määrab kindlaks oma menetluskorra, arvestades eelkõige järgnevaid sätteid:
   a) vahekohus sooritab uurimise ja langetab asjas otsuse poolte esitatud tõendusmaterjali põhjal, kuid ei ole õigusküsimustes otsuste langetamisel seotud poolte tõlgendustega;
   b) vahekohus ei või välja mõista rohkem ega muud, kui hageja nõuab, ega ka mitte vähem, kui kostja on kohustusena omaks võtnud;
   c) vahekohtu otsuse koos põhjendusega koostab vahekohus ja pooltele teeb selle teatavaks peasekretär;
   d) vahekohtu otsus on lõplik, kui vahekohtu asukohariigi õigus või pooltevaheline kokkulepe ei   näe ette teisiti.

2. Vahekohtunike tasu määrab peasekretär.

3. Vahekohus määrab oma otsuses kindlaks kohtukulud ja otsustab, millises vahekorras kohtukulud ja kohtunike tasu poolte vahel jagatakse.

Artikkel 32
Aegumine. Täitmine

1. Vahekohtumenetluse algatamisel on aegumise katkemisele samasugune mõju, kui on kohaldatavas materiaal õiguses ette nähtud hagi esitamise korral harilikku kohtusse.

2. Vahekohtu otsus kuulub täitmisele igas liikmesriigis, niipea kui   on täidetud ettenähtud formaalsused selles riigis, kus täitmine peab toimuma. Asja sisu ei kuulu uuesti läbivaatamisele.


VI jaotis
Konventsiooni muutmine

Artikkel 33
Pädevus

1. Peasekretär teavitab viivitamatult liikmesriike konventsiooni muudatusettepanekutest, mis liikmesriigid on talle edastanud või mis ta on ise välja töötanud.

2. Üldkogu otsustab konventsiooni muudatusettepanekute üle, kui lõigetes 4–6 ei ole sätestatud teisiti.

3. Kui üldkogule on esitatud muudatusettepanek, siis võib üldkogu artikli 14 lõikes 6 ettenähtud enamusega otsustada, et antud ettepanek on otseselt seotud konventsiooni lisade ühe või mitme sättega. Sellisel juhul ning samuti lõigete 4–6 teistes lausetes nimetatud juhtudel on üldkogu ühtlasi pädev otsustama sellise sätte või selliste sätete muutmise üle.

4. Alludes üldkogu otsustele lõike 3 esimese lause kohaselt, teeb revisjonikomisjon otsuse  ettepanekute kohta, mille eesmärk on muuta:
   a) artiklit 9 ja artikli 27 lõikeid 2–0;
   b) CIVi ühtseid eeskirju, välja arvatud artiklid 1, 2, 5, 6, 16, 26–39, 41–53 ja 56–60;
   c) CIMi ühtseid eeskirju, välja arvatud artiklid 1 ja 5, artikli 6 lõiked 1 ja 2, artiklid 8 ja 12, artikli 13 lõige 2, artikkel 14, artikli 15 lõiked 2 ja 3, artikli 19 lõiked 6 ja 7 ning artiklid 23–27, 30–33, 36–41 ja 44–48;
   d) CUVi ühtseid eeskirju, välja arvatud artiklid 1, 4, 5 ja 7–12;
   e) CUI ühtseid eeskirju, välja arvatud artiklid 1, 2, 4, 8–15, 17–19, 21 ja 23–25;
   f) APTU ühtseid eeskirju, välja arvatud artiklid 1, 3 ja 9–11 ning nende ühtsete eeskirjade lisad;
   g) ATMFi ühtseid eeskirju, välja arvatud artiklid 1, 3 ja 9.

Kui punktide a–g kohased muudatusettepanekud on esitatud revisjonikomisjonile, võib üks kolmandik komisjonis esindatud riikidest nõuda, et need ettepanekud esitataks otsustamiseks üldkogule.

5. RIDi ekspertkomisjon otsustab ettepanekud, mis on esitatud ohtlike kaupade rahvusvahelise raudteeveo määruse (RID) muutmiseks. Kui nimetatud ettepanekud esitatakse RIDi ekspertkomisjonile, siis võib üks kolmandik komisjonis esindatud riikidest nõuda, et need ettepanekud esitataks otsustamiseks üldkogule.

6. Tehnikaekspertide komisjon otsustab ettepanekud, mis on esitatud APTU ühtsete eeskirjade lisade muutmiseks. Kui nimetatud ettepanekud on esitatud tehnikaekspertide komisjonile, siis võib üks kolmandik komisjonis esindatud riikidest nõuda, et need ettepanekud esitataks otsustamiseks üldkogule.

Artikkel 34
Üldkogu otsused

1. Üldkogu vastuvõetud konventsiooni muudatused teeb liikmesriikidele teatavaks peasekretär.

2. Üldkogu vastu võetud konventsiooni enda muudatused jõustuvad kõikide liikmesriikide suhtes kaheteist kuu möödumisel pärast seda, kui kaks kolmandikku liikmesriikidest on nad heaks kiitnud, välja arvatud nende liikmesriikide suhtes, kes on enne muudatuste jõustumist deklareerinud, et nad neid heaks ei kiida.

3. Üldkogu vastu võetud konventsiooni lisade muudatused jõustuvad kõikide liikmesriikide suhtes kaheteist kuu möödumisel pärast seda, kui muudatused on heaks kiitnud pool nendest liikmesriikidest, kes ei ole esitanud artikli 42 lõike 1 esimese lause kohast deklaratsiooni, välja arvatud nende liikmesriikide suhtes, kes on enne muudatuste jõustumist deklareerinud, et nad neid muudatusi heaks ei kiida, samuti nende liikmesriikide suhtes, kes on esitanud artikli 42 lõike 1 esimese lause kohase deklaratsiooni.

4. Liikmesriigid saadavad peasekretärile oma teatised üldkogul vastuvõetud konventsiooni muudatuste heakskiitmise kohta, samuti deklaratsioonid muudatuste mitteheakskiitmise kohta. Peasekretär teavitab selle kohta teisi liikmesriike.

5. Lõigetes 2 ja 3 nimetatud tähtaega arvestatakse päevast, mil peasekretär teatab, et tingimused muudatuste jõustumiseks on täidetud.

6. Üldkogu võib mõne muudatuse vastuvõtmisel otsustada, et iga liikmesriik, kes esitab lõigete 2 või 3 kohase deklaratsiooni ja kes ei kiida muudatust heaks kaheksateistkümne kuu jooksul pärast selle jõustumist, lakkab pärast selle tähtaja möödumist olemast organisatsiooni liige.

7. Kui üldkogu otsused puudutavad konventsiooni lisade muudatusi, siis peatatakse nende otsuste jõustumisel tervikuna antud lisa kohaldamine liikluses nende liikmesriikidega ja nende liikmesriikide vahel, kes lõike 3 kohaselt esitasid õigeaegselt vastuväite. Peasekretär teavitab sellest peatamisest liikmesriike; peatamine kaotab oma kehtivuse ühe kuu möödumisel päevast, mil peasekretär teatab teistele liikmesriikidele vastuväite tagasivõtmisest.

Artikkel 35
Komisjonide otsused

1. Komisjonide otsustatud konventsiooni muudatused teeb liikmesriikidele teatavaks peasekretär.

2. Revisjonikomisjoni vastuvõetud konventsiooni enda muudatused jõustuvad kõigi liikmesriikide jaoks kaheteistkümnenda kuu esimesel päeval pärast seda kuud, mil peasekretär neist muudatustest liikmesriike teavitas. Muudatuse teatavakstegemise päevast alates nelja kuu jooksul võivad liikmesriigid esitada vastuväite. Kui üks neljandik liikmesriikidest esitab vastuväite, siis muudatus ei jõustu. Kui liikmesriik esitab neljakuulise tähtaja jooksul revisjonikomisjoni otsuse suhtes vastuväite ja denonsseerib konventsiooni, siis jõustub denonsseerimine kuupäeval, mis oli ette nähtud selle otsuse jõustumiseks.

3. Revisjonikomisjoni vastuvõetud konventsiooni lisade muudatused jõustuvad kõikide liikmesriikide suhtes kaheteistkümnenda kuu esimesel päeval pärast seda kuud, mil peasekretär neist muudatustest liikmesriike teavitas. RIDi ekspertkomisjoni või tehnikaekspertide komisjoni vastuvõetud muudatused jõustuvad kõikide liikmesriikide suhtes kuuenda kuu esimesel päeval pärast seda kuud, mil peasekretär neist muudatustest liikmesriike teavitas.

4. Liikmesriigid võivad esitada vastuväite nelja kuu jooksul alates lõikes 3 nimetatud teavitamise päevast. Kui üks neljandik liikmesriikidest esitab vastuväite, siis muudatus ei jõustu. Nendes liikmesriikides, kes esitasid otsuste suhtes õigeaegselt vastuväite, peatatakse otsuste jõustumisel tervikuna antud lisa kohaldamine liikluses nende liikmesriikidega ja nende liikmesriikide vahel. Kuid vastuväite esitamisel mõne tehnilise standardi kehtestamise või ühtse tehnilise eeskirja vastuvõtmise suhtes peatatakse otsuste jõustumisel ainult vastava standardi või eeskirja kohaldamine liikluses nende liikmesriikidega ja nende liikmesriikide vahel; sama kehtib ka osalise vastuväite korral.

5. Peasekretär teavitab liikmesriike lõikes 4 viidatud peatamistest; peatamine kaotab kehtivuse ühe kuu möödumisel päevast, mil peasekretär teavitab teisi liikmesriike vastuväite tagasivõtmisest.

6. Lõigetes 2 ja 4 viidatud vastuväidete arvu kindlakstegemisel ei võeta arvesse liikmesriike:
   a) kellel ei ole hääleõigust (artikkel 14 lõige 5, artikkel 26 lõige 7 või artikkel 40 lõige 4);
   b) kes ei ole vastava komisjoni liikmed (artikkel 16 lõige 1 teine lause);
   c) kes on esitanud deklaratsiooni APTU ühtsete eeskirjade artikli 9 lõike 1 kohaselt.


VII jaotis
Lõppsätted

Artikkel 36
Hoiulevõtja

1. Käesoleva konventsiooni hoiulevõtja on peasekretär. Tema ülesanded hoiulevõtjana on vastavuses 23. mai 1969. aasta rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni VII osas nimetatutega.

2. Kui liikmesriigi ja hoiulevõtja vahel on tekkinud vaidlus hoiulevõtja funktsioonide täitmise üle, peab hoiulevõtja või asjaomane liikmesriik teavitama vaidlusküsimusest teisi liikmesriike või esitama selle vajadusel otsustamiseks halduskomisjonile.

Artikkel 37
Konventsiooniga ühinemine

1. Konventsioon on ühinemiseks avatud igale riigile, kelle territooriumil majandatakse raudteetaristut.

2. Riik, kes soovib konventsiooniga ühineda, esitab hoiulevõtjale taotluse. Hoiulevõtja teavitab sellest taotlusest liikmesriike.

3. Kui kolme kuu jooksul pärast lõikes 2 nimetatud teadet ei ole viis liikmesriiki hoiulevõtjale esitanud vastuväidet, siis loetakse taotlus rahuldatuks. Hoiulevõtja teavitab sellest viivitamatult taotluse esitanud riiki ning liikmesriike. Ühinemine jõustub teavitamisele järgneva kolmanda kuu esimesel päeval.

4. Kui vähemalt viis riiki on lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul esitanud vastuväite, siis esitatakse ühinemistaotlus otsustamiseks üldkogule.

5. Artikli 42 kohaselt on iga konventsiooniga ühinemine seotud üksnes konventsiooni selle redaktsiooniga, mis kehtib ühinemise jõustumise kuupäeval.

Artikkel 38
Piirkondlike majandusintegratsiooni organisatsioonide ühinemine konventsiooniga

1. Konventsioon on ühinemiseks avatud piirkondlikele majandusintegratsiooni organisatsioonidele, kes on pädevad oma liikmetele siduvate õigusaktide vastuvõtmiseks valdkondades, mida konventsioon reguleerib, ja kelle liikmeteks on üks liikmesriik või mitu liikmesriiki. Sellise ühinemise tingimused määratakse kindlaks organisatsiooni ja antud piirkondliku organisatsiooni vahelises kokkuleppes.

2. Piirkondlik organisatsioon võib kasutada õigusi, mis on käesoleva konventsiooni liikmetel, kuivõrd need puudutavad küsimusi, mis on piirkondliku organisatsiooni pädevuses. Sama kehtib ka liikmesriikidele konventsioonist tulenevate kohustuste suhtes, välja arvatud artikli 26 kohased rahalised kohustused.

3. Hääleõiguse kasutamisel ja artikli 35 lõigetes 2 ja 4 ettenähtud vastuväite esitamise õiguse puhul on piirkondlikul organisatsioonil sama palju hääli, kui palju on tal liikmeid, kes on ühtlasi organisatsiooni liikmesriigid. Viimati nimetatud võivad oma õigusi, eriti hääleõigust, kasutada ainult sellises ulatuses, nagu seda lubatakse lõikes 2. Piirkondlikul organisatsioonil ei ole hääleõigust IV jaotise tähenduses.

4. Liikmelisuse lõpetamise suhtes kehtib artikkel 41 mutatis mutandis.

Artikkel 39
Assotsieerunud liikmed

1. Organisatsiooni assotsieerunud liikmeks võib saada iga riik, kelle territooriumil majandatakse raudteetaristut. Artikli 37 lõiked 2–5 kohalduvad mutatis mutandis.

2. Assotsieerunud liige võib osa võtta artikli 13 lõike 1 punktides a ja c–f nimetatud organite tööst ainult nõuandva pädevusega. Assotsieerunud liiget ei või määrata halduskomisjoni liikmeks. Tema osalus organisatsiooni kulude katmises on 0,25 protsenti liikmemaksude summast (artikkel 26 lõige 3).

3. Assotsieerunud liikme staatuse lõpetamise suhtes kehtib artikkel 41 mutatis mutandis.

Artikkel 40
Liikmesuse peatamine

1. Kui mõne liikmesriigi territooriumil temast sõltumatutel põhjustel rahvusvahelist raudteeliiklust enam ei toimu, siis võib ta ilma konventsiooni denonsseerimata taotleda oma liikmesuse peatamist organisatsioonis.

2. Otsuse liikmesuse peatamistaotluse kohta teeb halduskomisjon. Taotlus tuleb esitada peasekretärile hiljemalt kolm kuud enne komisjoni istungit.

3. Liikmesuse peatamine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb päevale, mil peasekretär teatas halduskomisjoni otsusest. Liikmesuse peatamine lõpeb, kui liikmesriik teatab rahvusvahelise raudteeliikluse taastamisest oma territooriumil. Peasekretär teavitab sellest viivitamatult teisi liikmesriike.

4. Liikmesuse peatamise tagajärjel:
   a) vabaneb liikmesriik kohustusest maksta organisatsiooni kulude katmiseks liikmemaksu;
   b) peatub liikmesriigi hääleõigus organisatsiooni organites;
   c) peatub liikmesriigi õigus vastuväite esitamiseks artikli 34 lõigete 2 ja 3 ning artikli 35 lõigete 2 ja 4 kohaselt.

Artikkel 41
Konventsiooni denonsseerimine

1. Konventsiooni võib igal ajal denonsseerida.

2. Liikmesriik, kes soovib konventsiooni denonsseerida, teatab sellest hoiulevõtjale. Denonsseerimine  jõustub järgneva aasta 31. detsembril.

Artikkel 42
Konventsiooni deklaratsioonid ja reservatsioonid

1. Liikmesriik võib igal ajal deklareerida, et ei hakka konventsiooni teatud lisasid tervikuna kohaldama. Lisaks on reservatsioonid ja deklaratsioonid konventsiooni enda või tema lisade teatud sätete suhtes lubatud ainult siis, kui need reservatsioonid ja deklaratsioonid on antud sätetes sõnaselgelt ette nähtud.

2. Reservatsioonid või deklaratsioonid tuleb edastada hoiulevõtjale. Need hakkavad kehtima hetkel, mil konventsioon jõustub antud riigi suhtes. Pärast seda esitatud deklaratsioonid jõustuvad deklaratsiooni esitamisele järgneva aasta 31. detsembril. Hoiulevõtja teavitab sellest liikmesriike.

Artikkel 43
Organisatsiooni tegevuse lõpetamine

1. Üldkogu võib otsustada organisatsiooni tegevuse lõpetamise ja tema ülesannete võimaliku ülekandmise mõnele teisele valitsustevahelisele organisatsioonile ning määrata vajadusel koos antud organisatsiooniga kindlaks ülekandmise tingimused.

2. Tegevuse lõpetamise korral jagatakse organisatsiooni varad liikmesriikide vahel, kes olid organisatsiooni liikmed katkestusteta viimase viie kalendriaasta jooksul, mis eelnesid lõike 1 kohaselt tehtud otsuse aastale, ja proportsionaalselt organisatsiooni kulude katmiseks tasutud liikmemaksu keskmise protsendimääraga nimetatud eelneva viie aasta jooksul.

Artikkel 44
Üleminekusäte

Artikli 34 lõikes 7, artikli 35 lõikes 4, artikli 41 lõikes 1 ja artiklis 42 ettenähtud juhtudel kohaldatakse kehtivate lepingute suhtes edasi õigust, mis oli jõus CIVi ühtsetele eeskirjadele, CIMi ühtsetele eeskirjadele, CUVi ühtsetele eeskirjadele või CUI ühtsetele eeskirjadele allutatud lepingute sõlmimise ajal.

Artikkel 45
Konventsiooni tekst

1. Konventsioon on koostatud inglise, prantsuse ja saksa keeles. Lahknevuste korral on ülimuslik prantsuskeelne tekst.

2. Asjaomastest riikidest ühe taotlusel annab organisatsioon välja konventsiooni ametlikke tõlkeid ka teistes keeltes, juhul kui mõni neist keeltest on riigikeel vähemalt kahe liikmesriigi territooriumil. Tõlked tehakse koostöös antud liikmesriikide pädevate asutustega.


Basic Convention (Extract from COTIF) applicable from 01.07.2015

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json