Teksti suurus:

Reisijate rahvusvahelise raudteeveo lepingu ühtsed eeskirjad (CIV – konventsiooni (COTIF) lisa A) [01.07.2006]

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.07.2006
Avaldamismärge:RT II, 02.11.2022, 4

Reisijate rahvusvahelise raudteeveo lepingu ühtsed eeskirjad (CIV – konventsiooni (COTIF) lisa A) [01.07.2006]

9. mai 1980. aasta rahvusvahelise raudteeveo konventsioon 3. juuni 1999. aasta muutmisprotokollile vastavas redaktsioonis [01.01.2009]


Artikkel 1
Reguleerimisala

1. Käesolevaid ühtseid eeskirju kohaldatakse kõigi reisijate tasulise või tasuta raudteeveo lepingute suhtes, kui lähte- ja sihtkoht asuvad eri liikmesriikides, hoolimata veolepingu poolte elukohast või asukohast ja kodakondsusest.

2. Käesolevaid ühtseid eeskirju kohaldatakse ka siis, kui üheainsa lepingu objektiks oleva rahvusvahelise veo hulka kuulub piiriületava raudteeveo täiendusena ka sisevedu mingi liikmesriigi maanteedel või sisevetel.

3. Kui üheainsa lepingu objektiks oleva rahvusvahelise veo hulka kuulub raudteeveo täiendusena ka merevedu või piiriületav vedu sisevetel, siis kohaldatakse käesolevaid ühtseid eeskirju neil meritsi või sisevetel toimuvatel liinidel, mis on kantud konventsiooni artikli 24 lõikes 1 ette nähtud liinide nimekirja.

4. Käesolevate ühtsete eeskirjade sätteid, mis käsitlevad vedaja vastutust reisija surma või vigastuste korral, kohaldatakse ka nende isikute suhtes, kes saadavad vastavalt CIMi ühtsetele eeskirjadele veetavaid saadetisi.

5. Käesolevaid ühtseid eeskirju ei kohaldata vedude suhtes, mis toimuvad naaberriikides asuvate jaamade vahel, juhul kui nende jaamade taristut majandavad üks või mitu taristu haldurit, kes alluvad ainult ühe riigi jurisdiktsioonile.

6. Iga riik, kes on lepingupool mõnes teises, nende ühtsete eeskirjadega võrreldavas konventsioonis, millega reguleeritakse reisijate vedu rahvusvahelise raudteeotseühenduse korral, ja kes on esitanud taotluse käesoleva konventsiooniga ühinemiseks, võib ühinemistaotluse esitamisel deklareerida, et ta kohaldab ühtseid eeskirju vaid vedude suhtes, mis toimuvad ainult ühel osal tema territooriumil asuvast raudteetaristust. See raudteetaristu osa peab olema täpselt kindlaks määratud ja ühendatud mõne teise liikmesriigi raudteetaristuga. Kui riik on esitanud sellise deklaratsiooni, siis kehtivad ühtsed eeskirjad ainult juhul:
   a) kui veolepingus ette nähtud lähte- või sihtkoht ja ette nähtud liikumistee kuuluvad antud kindlaks määratud raudteetaristu hulka, või
   b) kui kindlaks määratud raudteetaristu ühendab kahe liikmesriigi raudteetaristuid ja on veolepingu kohaselt transiitveo liikumistee.

7. Riik, kes on teinud lõike 6 kohase reservatsiooni, võib selle igal ajal tagasi võtta, teatades sellest hoiulevõtjale. Tagasivõtmine jõustub ühe kuu möödumisel päevast, mil hoiulevõtja teavitas sellest liikmesriike. Deklaratsioon kaotab kehtivuse, kui antud riigi suhtes kaotab kehtivuse lõike 6 esimeses lauses nimetatud konventsioon.

Artikkel 2
Reisijate surma või vigastustega kaasneva vastutuse deklaratsioon

1. Iga riik võib igal ajal deklareerida, et ta ei hakka tervikuna kohaldama käesolevate ühtsete eeskirjade sätteid reisijate surma või vigastustega kaasneva vedaja vastutuse kohta, kui õnnetus toimus antud riigi territooriumil ja reisija on selle riigi kodanik või elab alaliselt selles riigis.

2. Riik, kes on esitanud lõike 1 kohase deklaratsiooni, võib selle igal ajal tagasi võtta, teatades sellest hoiulevõtjale. Tagasivõtmine jõustub ühe kuu möödumisel päevast, mil hoiulevõtja teavitas sellest liikmesriike.

Artikkel 3
Mõisted

Käesolevates ühtsetes eeskirjades on kasutusel järgmised mõisted.

   a) „Vedaja“ – lepinguline vedaja, kellega reisija on sõlminud käesolevate ühtsete eeskirjade kohaselt veolepingu või järgnev vedaja, kes vastutab antud lepingu alusel;

   b) „asendusvedaja“ – vedaja, kes ei ole reisijaga veolepingut sõlminud, kuid kellele punkti a kohane vedaja on täielikult või osaliselt usaldanud raudteeveo;

   c) „üldised veotingimused“ – igas liikmesriigis kas üldtingimustena või tariifidena seaduslikult kehtivad vedaja tingimused, mis veolepingu sõlmimisel on saanud selle lahutamatuks osaks;

   d) „sõiduk“ – mootorsõiduk või järelhaagis, mida veetakse seoses reisijateveoga.

Artikkel 4
Erandid

1. Liikmesriigid võivad sõlmida kokkuleppeid, mis näevad ette erandeid käesolevatest ühtsetest eeskirjadest nende vedude jaoks, mis toimuvad üksnes kahe teine teiselpool piiri asuva jaama vahel, kui nende vahel ei paikne muid jaamu.

2. Kui vedu kahe liikmesriigi vahel toimub läbi mõne riigi, mis ei ole liikmesriik, võivad osalevad riigid sõlmida kokkuleppeid, mis erinevad käesolevatest ühtsetest eeskirjadest.

3. Arvestades teisi rahvusvahelisel avalikul õigusel põhinevaid eeskirju võivad kaks või enam liikmesriiki omavahel kindlaks määrata tingimused, mille alusel vedajad on kohustatud nende riikide vahelises liikluses vedama reisijaid, pagasit, loomi ja sõidukeid.

4. Lõigete 1–3 kohastest kokkulepetest ja nende jõustumisest teatatakse Rahvusvahelise Raudteeveo Valitsustevahelisele Organisatsioonile. Organisatsiooni peasekretär teavitab sellest liikmesriike ja huvitatud ettevõtteid.

Artikkel 5
Imperatiivne õigusnorm

Kui käesolevates ühtsetes eeskirjades pole seda otsesõnu lubatud, siis on kehtetud ja õigustühised igasugused kokkulepped, mis kalduvad otseselt või kaudselt kõrvale ühtsetest eeskirjadest. Selliste kokkulepete kehtetus ei too kaasa veolepingu ülejäänud sätete kehtetust. Vedaja võib siiski võtta endale suurema vastutuse ja ulatuslikumad kohustused, kui on sätestatud käesolevates ühtsetes eeskirjades.


II jaotis
Veolepingu sõlmimine ja täitmine

Artikkel 6
Veoleping

1. Veolepingu alusel kohustub vedaja toimetama sihtkohta reisija, vajadusel ka pagasi ja sõidukid ning sihtkohas pagasi ja sõidukid reisijale väljastama.

2. Veoleping peab olema fikseeritud ühes või mitmes piletis, mis tuleb reisijale väljastada. Jättes kehtima artikli 9 sätted, ei puuduta pileti puudumine, selle vigasus ega kaotsiminek lepingu olemasolu ega kehtivust, leping allub endiselt käesolevatele ühtsetele eeskirjadele.

3. Pilet on tõend veolepingu sõlmimise ja selle sisu kohta, kuni pole tõendatud vastupidist.

Artikkel 7
Pilet

1. Üldised veotingimused määravad kindlaks piletite vormi ja sisu, samuti keele ja kirjamärgid, mida nende trükkimisel ja täitmisel tuleb kasutada.

2. Piletile tuleb kindlasti kanda:
   a) vedaja või vedajad;
   b) teave selle kohta, et vedu allub isegi vastupidise kokkuleppe korral käesolevatele ühtsetele eeskirjadele; seda võib tähistada lühendiga CIV;
   c) igasugune muu teave, mis on vajalik veolepingu sõlmimise ja sisu tõendamiseks ning mis võimaldab reisijal antud lepingust tulenevaid õigusi maksma panna.

3. Reisija peab pileti vastuvõtmisel veenduma, et see on väljastatud tema esitatud andmete kohaselt.

4. Pileti võib üle anda teisele isikule, juhul kui see ei ole reisija nimel ja sõitu ei ole veel alustatud.

5. Pilet võib endast kujutada ka elektrooniliselt salvestatud teavet, mida saab muuta loetavateks kirjamärkideks. Andmete salvestamiseks ja töötlemiseks kasutatavad menetlused peavad olema funktsionaalselt võrdväärsed, seda eriti just piletil sisalduva teabe tõendusvõime seisukohalt.

Artikkel 8
Sõidutasu maksmine ja tagastamine

1. Kui reisija ja vedaja vahel ei ole teisiti kokku lepitud, tuleb sõidutasu ette ära maksta.

2. Üldistes veotingimustes määratakse kindlaks, millistel tingimustel tuleb sõidutasu tagastada.

Artikkel 9
Sõiduõigus. Vedamisest keeldumine

1. Reisijal peab olema sõitu alustades kehtiv pilet, mille ta on kohustatud piletikontrolli puhul esitama. Üldised veotingimused võivad ette näha,
   a) et reisija, kes ei esita kehtivat piletit, peab lisaks sõidutasule maksma lisamaksu;
   b) et võib keelduda sellise reisija vedamisest, kes ei maksa ära sõidutasu või lisamaksu;
   c) kas ja millistel tingimustel tuleb lisamaksu summa tagastada.

2. Üldistes veotingimustes võib ette näha võimaluse keelduda selliste reisijate vedamisest või nende vedamise jätkamisest, kes
   a) ohustavad sõidu turvalisust ja korda või kaasreisijate turvalisust,
   b) häirivad talumatul moel kaasreisijaid,
ning et sellistel reisijatel ei ole õigust sõidutasu ja pagasiveotasu tagastamisele.

Artikkel 10
Formaalsuste täitmine

Reisija peab täitma tolli- ja muude haldusametiasutuste nõutud formaalsused.

Artikkel 11
Rongi käigust ärajäämine ja hilinemine.
Hilinemine ümberistumisele

Vedaja peab vajadusel piletil kirjalikult tõendama, et rong jäi käigust ära või et reisija ei jõudnud rongi hilinemise tõttu ümber istuda.


III jaotis
Käsipagasi, loomade, pagasi ja sõidukite vedu

I peatükk
Üldsätted

Artikkel 12
Lubatud esemed ja loomad

1. Reisija võib üldiste veotingimuste kohaselt kaasa võtta kergesti kantavaid esemeid (käsipagasit) ja elusloomi. Peale selle võib reisija üldiste veotingimuste erisätete kohaselt kaasa võtta suuremõõtmelisi esemeid. Käsipagasina ei tohi kaasa võtta esemeid ja loomi, mis võivad teisi reisijaid häirida või neile kahju tekitada.

2. Üldiste veotingimuste kohaselt võib reisija anda esemeid ja loomi pagasisse.

3. Vedaja võib reisijate veo puhul võimaldada ka sõidukite vedu üldiste veotingimuste erisätete kohaselt.

4. Ohtlike kaupade vedu käsipagasi ja pagasina, samuti sõidukites või sõidukitel, mida veetakse raudteel vastavalt käesolevale jaotisele, on lubatud ainult kooskõlas ohtlike kaupade rahvusvahelise raudteeveo määrusega (RID).

Artikkel 13
Kontrollimine

1. Vedajal on õigus veotingimuste mittejärgimise põhjendatud kahtluse korral kontrollida, kas veetavad esemed (käsipagas, pagas, sõidukid koos koormaga) ja loomad vastavad veotingimustele, juhul kui seda ei keela selle riigi seadused ja eeskirjad, kus kontrollimine peab toimuma. Reisija tuleb kutsuda kontrollimise juurde. Kui ta kohale ei ilmu või kui teda ei leita, siis peab vedaja kaasama kaks tunnistajat.

2. Kui tuvastatakse veotingimuste rikkumine, siis võib vedaja nõuda reisijalt kontrollimisega seotud kulude tasumist.

Artikkel 14
Formaalsuste täitmine

Reisija peab täitma tolli- ja muude ametivõimude nõutud formaalsused seoses reisil kaasasolevate esemete (käsipagas, pagas, sõidukid koos koormaga) ja loomadega. Kui antud riigi seadustes ja eeskirjades ei nähta ette erandit, siis peab ta viibima nende esemete kontrollimise juures.


II peatükk
Käsipagas ja loomad

Artikkel 15
Järelevalve

Reisija peab ise valvama oma käsipagasi ja kaasavõetud loomade järele.


III peatükk
Pagas

Artikkel 16

Pagasi vastuvõtmine

1. Pagasiveoga seotud lepingulised kohustused tuleb fikseerida pagasikviitungiga, mis väljastatakse reisijale.

2. Jättes kehtima artikli 22 sätted, ei mõjuta pagasikviitungi puudumine, selle vigasus või kaotsiminek pagasiveo kokkulepete olemasolu ega kehtivust, kokkulepped alluvad endiselt käesolevatele ühtsetele eeskirjadele.

3. Kuni ei ole tõendatud vastupidist, on pagasikviitung tõend pagasi vastuvõtmise ja pagasi veotingimuste kohta.

4. Kuni ei ole tõendatud vastupidist, eeldatakse, et pagas oli vedajale üleandmisel pealtnäha heas seisukorras, ning et pagasiühikute arv ja kaal vastasid pagasikviitungi andmetele.

Artikkel 17
Pagasikviitung

1. Üldistes veotingimustes määratakse kindlaks pagasikviitungi vorm ja sisu, samuti keel ja kirjamärgid, mida selle trükkimisel ja täitmisel tuleb kasutada. Artikli 7 lõige 5 kohaldub mutatis mutandis.

2. Pagasikviitungile tuleb kindlasti kanda:
   a) vedaja või vedajad;
   b) teave selle kohta, et vedu allub isegi vastupidise kokkuleppe korral käesolevatele ühtsetele eeskirjadele; seda võib tähistada lühendiga CIV;
   c) igasugune muu teave, mis on vajalik pagasiveol kehtivate lepinguliste kohustuste tõendamiseks ning mis võimaldab reisijal antud veolepingust tulenevaid õigusi maksma panna.

3. Reisija peab pagasikviitungi vastuvõtmisel veenduma, et see on väljastatud tema andmete kohaselt.

Artikkel 18
Vormistamine ja vedu

1. Kui üldistes veotingimustes ei nähta ette erandeid, vormistatakse pagas üksnes pileti esitamisel, mis kehtib vähemalt pagasi sihtkohani. Muus osas toimub pagasi vormistamine pagasi vastuvõtukohas kehtivate eeskirjade kohaselt.

2. Kui üldistes veotingimustes lubatakse pagasit vastu võtta ilma piletit esitamata, siis kohaldatakse käesolevate ühtsete eeskirjade sätteid reisija õigustest ja kohustustest seoses pagasiga mutatis mutandis ka pagasi saatja suhtes.

3. Vedaja võib pagasit vedada teise rongiga või teist liiki transpordivahendiga ning teist teed mööda kui reisijat.

Artikkel 19
Pagasiveotasu maksmine

Kui reisija ja vedaja vahel ei ole teisiti kokku lepitud, siis tuleb pagasiveotasu ära maksta pagasi vormistamisel.

Artikkel 20
Pagasi märgistamine

Reisija peab igale pagasiühikule märkima hästi nähtavasse kohta, vastupidavalt ning loetavalt:
   a) oma nime ja aadressi;
   b) sihtkoha.

Artikkel 21
Õigus pagasit käsutada

1. Kui asjaolud seda lubavad ja see ei ole vastuolus tolli- ega muude ametivõimude nõutud formaalsustega, siis võib reisija nõuda, et pagas tagastatakse talle vastuvõtukohas pagasikviitungi vastu või kui üldistes veotingimustes seda ette nähakse, siis ka pileti esitamisel.

2. Üldistes veotingimustes võib ette näha veel muid sätteid pagasi käsutusõiguse kohta, eelkõige sihtkoha muutmist ja sellest reisija jaoks tulenevaid võimalikke kulusid.

Artikkel 22
Pagasi väljastamine

1. Pagas väljastatakse pagasikviitungi vastu ja kui see on asjakohane, siis pagasiga seotud võimalike kulude tasumisel. Vedajal on õigus, kuid mitte kohustus kontrollida, kas pagasikviitungi valdajal on õigus pagasit vastu võtta.

2. Pagasi väljastamine pagasikviitungi valdajale on võrdne sihtkohas kehtivate eeskirjade kohase:
   a) pagasi üleandmisega tolli- või maksuametile neile kuuluvates ruumides või ladudes, kui need ei ole vedaja järelevalve all;
   b) elusloomade üleandmisega kolmandale isikule.

3. Pagasikviitungi valdaja võib sihtkohas nõuda pagasi väljastamist kohe pärast kokkulepitud aja ning vajadusel tolli- või muude ametivõimude nõutud formaalsuste täitmiseks kulunud aja möödumist.

4. Kui pagasikviitungit ei esitata, siis peab vedaja väljastama pagasi ainult sellele isikule, kes tõendab, et tal on selleks õigus; ebapiisava tõenduse korral võib vedaja nõuda tagatist.

5. Pagas tuleb väljastada vormistamisel fikseeritud sihtkohas.

6. Pagasikviitungi valdaja, kellele pagasit ei väljastata, võib nõuda, et pagasikviitungile märgitakse päev ja kellaaeg, mil ta nõudis lõike 3 kohast väljastamist.

7. Õigustatud isik võib keelduda pagasi vastuvõtmisest, kui vedaja ei täida tema nõudmist kontrollida tema juureolekul pagasit, et tuvastada väidetav kahju.

8. Muus osas toimub pagasi väljastamine sihtkohas kehtivate eeskirjade kohaselt.


IV peatükk
Sõidukid

Artikkel 23
Veotingimused

Üldiste veotingimuste erisätetes sõidukite veo kohta määratakse eelkõige kindlaks sõidukite veoks vastuvõtmise ja vormistamise, pealelaadimise ja veo, mahalaadimise ning väljastamise tingimused, samuti reisija kohustused.

Artikkel 24
Veodokument

1. Lepingulised kohustused sõidukite veol tuleb fikseerida reisijale väljastatavas veodokumendis. Veodokument võib olla osa reisija piletist.

2. Üldiste veotingimuste erisätetes sõidukite veo kohta määratakse kindlaks veodokumendi vorm ja sisu, samuti keel ja kirjamärgid, mida selle trükkimisel ja täitmisel tuleb kasutada. Artikli 7 lõiget 5 kohaldatakse mutatis mutandis.

3. Veodokumendile tuleb kindlasti kanda:
   a) vedaja või vedajad;
   b) teave selle kohta, et vedu allub isegi vastupidise kokkuleppe korral käesolevatele ühtsetele eeskirjadele; seda võib tähistada lühendiga CIV;
   c) igasugune muu teave, mis on vajalik sõidukite veo lepinguliste kohustuste tõendamiseks ning mis võimaldab reisijal antud veolepingust tulenevaid õigusi maksma panna.

4. Reisija peab veodokumendi vastuvõtmisel veenduma, et see on väljastatud tema esitatud andmete kohaselt.

Artikkel 25
Kohaldatav õigus

Käesoleva peatüki sätete alusel kohaldatakse III peatüki pagasiveo sätteid sõidukitele.


IV jaotis
Vedaja vastutus

I peatükk
Vastutus reisijate surma ja vigastuste korral

Artikkel 26
Vastutuse alus

1. Vedaja vastutab kahju eest, mille põhjustavad reisija surm, vigastused või muud tema füüsilise või vaimse tervise kahjustused raudtee majandamisega seotud õnnetuse tagajärjel, reisija viibimise ajal raudteevagunis või sinna sisenedes või sealt väljudes, sõltumata sellest, millist raudteetaristut kasutatakse.

2. Vedaja vabaneb sellest vastutusest, kui:
   a) õnnetuse põhjustasid asjaolud, mis ei olnud seotud raudtee majandamisega ja mida vedaja ei suutnud kõigi selles olukorras vajalike abinõude rakendamisele vaatamata vältida ning mille tagajärgi ta ei saanud ära hoida;
   b) õnnetus toimus reisija süü tõttu;
   c) õnnetus oli tingitud kolmanda isiku tegevusest, mida vedaja ei suutnud kõigi selles olukorras vajalike abinõude rakendamisele vaatamata vältida ning mille tagajärgi ta ei saanud ära hoida; teist ettevõtet, kes kasutab sama raudteetaristut, ei loeta kolmandaks isikuks; regressiõigus jääb puutumata.

3. Kui õnnetus oli tingitud kolmanda isiku tegevusest ja vedaja sellegipoolest ei vabane lõike 2 punkti c alusel täielikult vastutusest, siis vastutab ta käesolevate ühtsete eeskirjade piirangute raames täies ulatuses, ilma et see kahjustaks tema võimalikku regressiõigust kolmanda isiku suhtes.

4. Käesolevad ühtsed eeskirjad ei puuduta vedaja võimalikku vastutust juhtudel, mida pole märgitud lõikes 1.

5. Kui üheainsa veolepingu objektiks olevat vedu sooritavad üksteisele järgnevad vedajad, siis vastutab reisija surma või vigastuste korral see vedaja, kes pidi veolepingu kohaselt osutama seda veoteenust, mille käigus õnnetus juhtus. Kui seda veoteenust ei osutanud vedaja, vaid asendusvedaja, siis vastutavad mõlemad solidaarselt vastavalt käesolevatele ühtsetele eeskirjadele.

Artikkel 27
Hüvitis surma korral

1. Reisija surma korral hõlmab hüvitis:
   a) reisija surma tagajärjel tekkinud vajalikke kulutusi, eelkõige surnukeha transportimise ja matmise kulutusi;
   b) kui surm ei saabu otsekohe, siis artiklis 28 sätestatud hüvitist.

2. Kui reisija surma tõttu kaotasid ülalpidaja isikud, kelle suhtes tal seaduse järgi oli või oleks tekkinud ülalpidamiskohustus, siis tuleb ka see kahju neile hüvitada. Nende isikute kahjutasunõuete suhtes, keda reisija pidas ülal ilma seadusest tuleneva kohustuseta, kohaldatakse riigisisest õigust.

Artikkel 28
Hüvitis vigastuste korral

Reisija vigastuste või muude füüsilise või vaimse tervise kahjustuste korral hõlmab hüvitis:
   a) vajalikke kulutusi eelkõige ravile ning transpordile;
   b) varalise kahju hüvitamist seoses reisija täieliku või osalise töövõime kaotusega või tema kasvanud vajadustega.

Artikkel 29
Teiste isikukahjude hüvitamine

Riigisiseses õiguses määratakse kindlaks, kas ja millises ulatuses peab vedaja hüvitama teistsuguste isikukahjude korral, kui on sätestatud artiklites 27 ja 28.

Artikkel 30
Hüvitise vorm ja suurus surma ja vigastuste korral

1. Artikli 27 lõikes 2 ja artikli 28 punktis b ette nähtud hüvitis tuleb välja maksta ühekordse maksena. Kui riigisisene õigus lubab määrata annuiteedi ja vigastatud reisija või artikli 27 lõike 2 järgi nõude esitamiseks õigustatud isikud seda nõuavad, siis toimub hüvitamine sellisel kujul.

2. Lõike 1 kohaselt makstava hüvitise suurus määratakse kindlaks riigisisese õiguse alusel. Käesolevate ühtsete eeskirjade kontekstis on iga reisija hüvitise piirmäär 175 000 arvestusühikut ühekordse maksena või sellele summale vastav annuiteet ka siis, kui riigisisene õigus näeb ette madalama piirmäära.

Artikkel 31
Teised transpordivahendid

1. Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, ei kohaldata sätteid vastutuse kohta reisija surma või vigastuste korral sellise kahju suhtes, mis on tekkinud veo käigus, mis veolepingu kohaselt ei toimunud raudteel.

2. Kui raudteevaguneid veetakse parvlaevaga, siis tuleb sätteid vastutuse kohta reisija surma või vigastuste korral kohaldada artikli 26 lõikes 1 ja artikli 33 lõikes 1 nimetatud kahju suhtes, mida reisija sai raudtee majandamisega seotud õnnetuse tagajärjel, viibides vagunites, sisenedes sinna või sealt väljudes.

3. Kui raudteeliiklus on erakorraliste asjaolude tõttu ajutiselt katkenud ja reisijaid veetakse teise transpordivahendiga, siis vastutab vedaja käesolevate ühtsete eeskirjade kohaselt.


II peatükk
Vastutus sõiduplaanist mittekinnipidamisel

Artikkel 32
Vastutus rongi käigust ärajäämisel, hilinemisel ja reisija hilinemisel ümberistumisele

Vedaja vastutab reisijale tekitatud kahju eest, mis tuleneb sellest, et rongi käigust ärajäämise, hilinemise või reisija hilinemise tõttu ümberistumisele ei saa reisi samal päeval jätkata või et antud asjaoludel ei ole samal päeval reisi jätkamine mõeldav. Reisijale hüvitatakse mõistlikud kulud, mis on seotud tema ööbimisega ja teda ootavate isikute informeerimisega.

Vedaja vabaneb vastutusest, kui rongi käigust ärajäämise, hilinemise või reisija ümberistumisele hilinemise tingis mõni järgnevatest põhjustest:
   a) raudtee majandamisega mitteseotud asjaolud, mida vedaja kõigi antud olukorras vajalike abinõude rakendamisele vaatamata ei suutnud vältida ning mille tagajärgi ta ei saanud ära hoida;
   b) reisija enda süü;
   c) kolmanda isiku tegevus, mida vedaja kõigi antud olukorras vajalike abinõude rakendamisele vaatamata ei suutnud vältida ning mille tagajärgi ta ei saanud ära hoida; teist ettevõtet, kes kasutab sama raudteetaristut, ei loeta kolmandaks isikuks; regressiõigus jääb puutumata.

Riigisiseses õiguses määratakse kindlaks, kas ja millises ulatuses peab vedaja hüvitama teistsugused kahjud, kui on ette nähtud lõikes 1. Käesolev säte ei piira artikli 44 kohaldamist.


III peatükk
Vastutus käsipagasi, loomade, pagasi ja sõidukite eest

1. jagu
Käsipagas ja loomad

Artikkel 33
Vastutus

1. Reisijate surma või vigastuste korral vastutab vedaja ka selle kahju eest, mis tekkis nende esemete täieliku või osalise kaotsimineku või kahjustamise tõttu, mis olid reisijal seljas või käsipagasina kaasas; see kehtib ka reisijaga kaasas olnud loomade kohta. Artiklit 26 kohaldatakse mutatis mutandis.

2. Muus osas vastutab vedaja nende esemete, käsipagasi või loomade, mille järelevalve on artikli 15 kohaselt reisija kohustus, täielikust või osalisest kaotsiminekust või kahjustamisest tingitud kahjude eest ainult siis, kui selles on süüdi vedaja. Sellisel juhul ei kohaldata IV jaotise teisi artikleid, välja arvatud artikkel 51, ja VI jaotist.

Artikkel 34
Hüvitise piiramine asjade kaotsimineku ja kahjustamise korral

Kui vedaja vastutab artikli 33 lõike 1 alusel, siis ta peab maksma igale reisijale hüvitist, mille piirmäär on 1400 arvestusühikut.

Artikkel 35
Vastutuse välistamine

Vedaja ei vastuta reisija ees kahju eest, mis tuleneb sellest, et reisija ei ole täitnud tolli- või muude ametivõimude nõutud formaalsusi.


2. jagu
Pagas

Artikkel 36
Vastutuse alus

1. Vedaja vastutab kahju eest, mis on tingitud pagasi täielikust või osalisest kaotsiminekust või kahjustamisest alates ajast, mil vedaja selle vastu võtab kuni väljastamiseni, samuti pagasi hilinenud väljastamisest tingitud kahju eest.

2. Vedaja vabaneb sellest vastutusest niivõrd, kuivõrd kaotsimineku, kahjustuse või hilinenud väljastamise põhjus oli reisija enda süü, reisija antud korraldus, milles vedaja polnud süüdi, pagasile omased puudused või asjaolud, mida vedaja ei suutnud vältida ja mille tagajärgi ta ei saanud ära hoida.

3. Vedaja vabaneb sellest vastutusest niivõrd, kuivõrd kaotsiminek või kahjustus on tingitud konkreetsest ohutegurist, mis on seotud ühe või mitme järgneva asjaoluga:
   a) pakendi puudumine või selle mittevastavus;
   b) pagasi spetsiifilised omadused;
   c) selliste esemete andmine pagasisse, mille vedu on välistatud.

Artikkel 37
Tõendamiskohustus

1. Vedaja kohustus on tõendada, et kaotsimineku, kahjustuse või hilinenud väljastamise põhjus oli mõni artikli 36 lõikes 2 nimetatud asjaoludest.

2. Kui vedaja tuvastab, et kaotsiminek või kahjustus võis vastavalt antud juhtumi asjaoludele olla tingitud ühest või mitmest artikli 36 lõikes 3 nimetatud ohutegurist, siis eeldatakse, et nii see ka oli. Õigustatud isikul on õigus tõendada, et kahju ei olnud tingitud ühest nimetatud ohuteguritest või oli seda üksnes osaliselt.

Artikkel 38
Üksteisele järgnevad vedajad

Kui üheainsa veolepingu objektiks olevat veost veavad üksteisele järgnevad vedajad, siis igast vedajast, kes võtab üle pagasi koos pagasikviitungiga või sõiduki koos veodokumendiga, saab pagasikviitungi või veodokumendi kohaselt pagasi või sõiduki veolepingu pool ja ta võtab endale sellest tulenevad kohustused. Sellisel juhul vastutab iga vedaja veo eest kogu marsruudi ulatuses kuni väljastamiseni.

Artikkel 39
Asendusvedaja

1. Kui vedaja on usaldanud veo täielikult või osaliselt asendusvedajale, sõltumata sellest, kas tal oli selleks veolepingu alusel õigus või mitte, siis vastutab vedaja siiski kogu veo eest.

2. Kõik käesolevate ühtsete eeskirjade sätted, millega reguleeritakse vedaja vastutust, kehtivad ka asendusvedaja vastutuse kohta tema vedudel. Kui esitatakse nõue asendusvedaja teenistujate või teiste isikute vastu, keda ta vedamisel kasutas, siis tuleb kohaldada artikleid 48 ja 52.

3. Igasugune erikokkuleppe, mille alusel vedaja võtab endale kohustusi, mida tal käesolevate ühtsete eeskirjade alusel ei ole, või loobub õigustest, mida talle käesolevate ühtsete eeskirjade alusel tagatakse, puudutab asendusvedajat vaid juhul, kui ta on selleks oma sõnaselge kirjaliku nõusoleku andnud. Sõltumata sellest, kas asendusvedaja on või ei ole sellise nõusoleku andnud, on erikokkuleppest tulenevad kohustused ja loobumisavaldused vedaja suhtes endiselt siduvad.

4. Kui ja niivõrd kui vastutada tuleb nii vedajal kui ka asendusvedajal, vastutavad nad solidaarselt.

5. Hüvitise kogusumma, mille võib välja nõuda vedajalt, asendusvedajalt ning nende teenistujatelt ja teistelt isikutelt, keda nad kasutasid vedamisel, ei ületa käesolevates ühtsetes eeskirjades sätestatud piirmäärasid.

6. Käesolev artikkel jätab puutumata vedaja ja asendusvedaja õigused esitada üksteisele regressinõudeid.

Artikkel 40
Kaotsimineku eeldamine

1. Õigustatud isik võib ilma täiendava tõendamiseta lugeda kaotsiläinuks pagasiühiku, mida ei ole talle väljastatud või tema käsutusse antud neljateistkümne päeva jooksul pärast seda, kui pagasi väljastamist nõuti artikli 22 lõike 3 kohaselt.

2. Kui kadunuks peetud pagasiühik leitakse üles ühe aasta jooksul pärast väljastamise nõudmist, siis peab vedaja sellest teavitama õigustatud isikut, juhul kui tema aadress on teada või kui seda on võimalik kindlaks teha.

3. Õigustatud isik võib kolmekümne päeva jooksul pärast lõikes 2 nimetatud teate saamist nõuda pagasiühiku väljastamist. Sellisel juhul peab ta tasuma kulud pagasiühiku veoks vastuvõtukohast väljastamiskohani ja tagasi maksma saadud hüvitise, millest asjakohasel juhul arvatakse maha sisaldunud kulud. Talle jääb aga õigus nõuda artikli 43 kohast hüvitist hilinenud väljastamise eest.

4. Kui leitud pagasiühiku tagastamist ei nõuta lõikes 3 ette nähtud tähtaja jooksul või kui see leitakse rohkem kui aasta pärast väljastamise nõudmist, siis käsutab vedaja seda vastavalt pagasiühiku asukohas kehtivatele seadustele ja teistele eeskirjadele.

Artikkel 41
Hüvitis kaotsimineku korral

1. Pagasi täieliku või osalise kaotsimineku korral peab vedaja igasuguseid teisi hüvitisi välistades maksma:
   a) tõendatud kahjusumma korral sellega võrdset hüvitist, mis aga ei ületa 80 arvestusühikut brutomassi iga puuduva kilogrammi või 1200 arvestusühikut iga pagasiühiku eest;
   b) tõendamata kahjusumma korral paušaalhüvitist, mis võrdub 20 arvestusühikuga brutomassi iga puuduva kilogrammi või 300 arvestusühikuga iga pagasiühiku eest.

Üldistes veotingimustes määratakse kindlaks, kas hüvitist makstakse iga puuduva kilogrammi või pagasiühiku eest.

2. Lisaks peab vedaja tagastama pagasiveotasu ja muud kaotsiläinud pagasiühiku veoga seoses makstud summad ning juba tasutud tolli- ja aktsiisimaksud

Artikkel 42
Hüvitis kahjustamise korral

1. Pagasi kahjustamise korral peab vedaja igasuguseid teisi hüvitisi välistades maksma hüvitist, mis vastab pagasi väärtuse vähenemisele.

2. Hüvitis ei ületa:
   a) juhul kui kogu pagas on kahjustamise tõttu kasutamiskõlbmatuks muutunud, seda summat, mis tuleks maksta pagasi täieliku kaotsimineku korral;
   b) juhul kui ainult osa pagasit on kahjustamise tõttu kasutamiskõlbmatuks muutunud, seda summat, mis tuleks maksta kasutamiskõlbmatuks muutunud osa kaotsimineku korral.

Artikkel 43
Hüvitis hilinenud väljastamise korral

1. Vedaja peab pagasi hilinenud väljastamise korral maksma iga väljastamisnõude esitamisele järgnenud 24-tunnise täisperioodi eest, kuid kokku mitte rohkem kui 14 ööpäeva eest,
   a) kahjusummaga võrduvat hüvitist, kuid mitte rohkem kui 0,80 arvestusühikut hilinenult väljastatud pagasi brutomassi kilogrammi kohta või 14 arvestusühikut pagasiühiku kohta, juhul kui õigustatud isik tõendab, et hilinemine tekitas kahju või kahjustusi;
   b) paušaalhüvitist, mis võrdub 0,14 arvestusühikuga hilinenult väljastatud pagasi brutomassi kilogrammi kohta või 2,80 arvestusühikuga pagasiühiku kohta, juhul kui õigustatud isik ei suuda tõendada, et hilinemine oleks tekitanud kahju või kahjustusi.

Üldistes veotingimustes määratakse kindlaks, kas hüvitist makstakse kadunud pagasi kilogrammi või pagasiühiku pealt.

2. Pagasi täieliku kaotsimineku korral ei maksta lisaks artiklis 41 sätestatud hüvitisele lõikes 1 sätestatud hüvitist.

3. Pagasi osalise kaotsimineku korral makstakse lõikes 1 sätestatud hüvitist allesjäänud osa eest.

4. Pagasi kahjustamise korral, mis ei olnud tingitud hilinenud väljastamisest, makstakse asjakohasel juhul lisaks artiklis 42 sätestatud hüvitisele ka lõikes 1 sätestatud hüvitist.

5. Lõikes 1 sätestatud hüvitise ja artiklites 41 ning 42 sätestatud hüvitiste kogusumma ei tohi mingil juhul olla suurem kui hüvitis pagasi täieliku kaotsimineku korral.


3. jagu
Sõidukid

Artikkel 44
Hüvitis hilinemise korral

1. Kui sõiduki pealelaadimine või väljastamine hilines vedaja süü tõttu ja kui õigustatud isik tõendab, et selle läbi tekitati talle kahju, siis peab vedaja maksma hüvitist, mille suurus ei ületa veotasu.

2. Kui õigustatud isik taganeb veolepingust, sest pealelaadimine hilines vedaja süü tõttu, siis tagastatakse talle veotasu. Kui ta tõendab, et hilinemine tekitas talle kahju, siis võib ta lisaks nõuda hüvitist, mille suurus ei ületa veotasu.

Artikkel 45
Hüvitis kaotsimineku korral

Sõiduki täieliku või osalise kaotsimineku korral lähtutakse õigustatud isikule tõendatud kahju eest makstava hüvitise arvutamisel sõiduki harilikust väärtusest. Hüvitise piirmäär on 8000 arvestusühikut. Nii täis kui tühi järelhaagis loetakse omaette sõidukiks.

Artikkel 46
Vastutus teiste esemete eest

1. Sõidukis olnud esemete või auto külge kinnitatud veomahutites (näiteks pagasi- või suusaboksides) asuvate esemete puhul vastutab vedaja ainult selle kahju eest, mis oli tingitud tema süüst. Koguhüvitise piirmäär on 1400 arvestusühikut.

2. Autole väljastpoolt kinnitatud esemete, kaasa arvatud lõikes 1 nimetatud veomahutite eest vastutab vedaja ainult siis, kui tõendatakse, et kahju on tingitud vedaja tegevusest või tegevusetusest kas sihilikult kahju tekitamise eesmärgil või hooletusest, kuigi oli teada, et selline kahju võib ilmselt tekkida.

Artikkel 47
Kohaldatav õigus

Lisaks käesoleva jao sätetele kohaldatakse sõidukitele 2. jao sätteid pagasi eest vastutamise kohta.


IV peatükk
Üldsätted

Artikkel 48
Vastutuse piiramise õigusest ilmajäämine<
/p>

Käesolevates ühtsetes eeskirjades ettenähtud vastutuse piiranguid, samuti riigisisese õiguse sätteid, mis piiravad hüvitist teatud summaga, ei kohaldata, kui tõendatakse, et kahju on tingitud vedaja tegevusest või tegevusetusest kas tahtlikult kahju tekitamise eesmärgil või ettevaatamatusest, kuigi oli teada, et selline kahju võib ilmselt tekkida.

Artikkel 49
Konverteerimine ja intresside maksmine

1. Kui hüvitise arvutamisel tuleb välisvaluutas väljendatud summad konverteerida, siis tuleb seda teha hüvitise maksmise päeval ja kohas kehtiva vahetuskursi järgi.

2. Õigustatud isik võib hüvitiselt nõuda viieprotsendilist aastaintressi alates reklamatsiooni esitamise päevast artikli 55 kohaselt või kui reklamatsiooni ei ole esitatud, siis alates menetluse algatamise päevast.

3. Artiklite 27 ja 28 kohastelt arvutatakse hüvitistelt intressi alles alates päevast, mil ilmnesid hüvitise suurust määravad asjaolud, juhul kui see päev on hilisem reklamatsiooni esitamise või menetluse algatamise päevast.

4. Pagasi puhul võib intressi nõuda ainult siis, kui hüvitis ületab 16 arvestusühikut ühe pagasikviitungi kohta.

5. Kui õigustatud isik ei esita vedajale pagasi kohta esitatud reklamatsiooni summa lõplikuks läbivaatamiseks vajalikke tõendavaid dokumente talle seatud mõistliku tähtaja jooksul, siis peatub intresside arvestamine selle tähtaja lõppemisest alates kuni nimetatud tõendavate dokumentide esitamiseni.

Artikkel 50
Vastutus tuumaõnnetuse korral

Vedaja vabaneb talle käesolevate ühtsete eeskirjadega pandud vastutusest, kui kahju põhjus oli tuumaõnnetus ja kui vastavalt selle riigi seadustele ja teistele eeskirjadele, millega reguleeritakse vastutust tuumaenergeetika valdkonnas, vastutab kahju eest tuumaseadme käitaja või temaga võrdsustatud isik.

Artikkel 51
Isikud, kelle eest vedaja vastutab

Vedaja vastutab oma teenistujate ja teiste isikute eest, kelle teenuseid ta vedamisel kasutab, kuivõrd need teenistujad ja teised isikud täidavad oma tööülesandeid. Veoks kasutatava raudteetaristu haldurid loetakse isikuteks, kelle teenuseid vedaja vedamisel kasutab.

Artikkel 52
Muud nõuded

1. Kõigil juhtudel, kui kohaldatakse käesolevaid ühtseid eeskirju, võib mis tahes alusel esitada vedaja vastutust silmas pidades nõudeid ainult käesolevate ühtsete eeskirjade tingimuste ja piirangute alusel.

2. Sama kehtib nõuetele teenistujate ja teiste isikute vastu, kelle eest vastutab vedaja artikli 51 alusel.


V jaotis
Reisija vastutus

Artikkel 53
Erilised vastutuse alused

Reisija vastutab vedaja ees igasuguse kahju eest,
   a) mis on tingitud oma kohustuste mittetäitmisest, mis tal on:
     1. artiklite 10, 14 ja 20 kohaselt,
     2. üldiste veotingimuste sõidukite veo erisätete kohaselt või
     3. ohtlike kaupade rahvusvahelise raudteeveo määruse (RID) kohaselt
või
   b) mille põhjustasid temaga kaasasolevad esemed või loomad,
juhul kui ta ei suuda tõendada, et kahju on tingitud asjaoludest, mida ta vaatamata abinõude rakendamisele, mida nõutakse kohusetundlikult reisijalt, ei suutnud vältida ja mille tagajärgi ta ei saanud ära hoida. See säte ei puuduta vedaja vastutust artikli 26 ja artikli 33 lõike 1 alusel.


VI jaotis
Õiguste kasutamine

Artikkel 54
Osalise kaotsimineku või kahjustamise tuvastamine

1. Kui vedaja avastab vedaja hoole alla antud eseme (pagas, sõiduk) osalise kaotsimineku või kahjustumise või vedaja eeldab või õigustatud isik väidab, et see on osaliselt kaotsi läinud või kahjustunud, siis peab vedaja viivitamatult ja võimaluse korral õigustatud isiku juuresolekul vastavalt kahju olemusele fikseerima aktis eseme seisundi ja niivõrd kui võimalik, kahju ulatuse, põhjuse ja tekkimise aja.

2. Õigustatud isikule tuleb väljastada tasuta selle akti koopia.

3. Kui õigustatud isik ei ole aktis fikseerituga nõus, siis võib ta nõuda, et pagasi või sõiduki seisundi ning kahju põhjuse ja kahjusumma tuvastab ekspert, kelle nimetavad veolepingu pooled või kohus. Menetlus toimub selle riigi seaduste ja eeskirjade alusel, kus tuvastamine toimub.

Artikkel 55
Reklamatsioonid

1. Reklamatsioonid, mis puudutavad vedaja vastutust reisija surma või vigastuste korral, tuleb kirjalikult esitada sellele vedajale, kelle vastu saab esitada nõude. Sellise veo kohta, mis oli üheainsa lepingu objekt ja mida sooritasid üksteisele järgnevad vedajad, võib reklamatsiooni esitada ka esimesele või viimasele vedajale, samuti vedajale, kellel on reisija elukoha- või alalise elukoha riigis peamine tegevuskoht, filiaal või esindus, mille kaudu veoleping sõlmiti.

2. Teised veolepinguga seotud reklamatsioonid tuleb kirjalikult esitada artikli 56 lõigetes 2 ja 3 nimetatud vedajale.

3. Dokumendid, mida õigustatud isik peab vajalikuks reklamatsioonile lisada, tuleb esitada originaalis või koopiatena, mis vedaja nõudmisel peavad olema nõuetekohaselt kinnitatud. Reklamatsiooni lahendamise käigus võib vedaja nõuda pileti, pagasikviitungi ja veodokumendi esitamist.

Artikkel 56
Vedajad, kelle vastu võib nõudeid esitada

1. Nõudeid, mis tulenevad vedaja vastutusest reisija surma või vigastuste korral, võib esitada ainult sellise vedaja vastu, kes on vastutav artikli 26 lõike 5 alusel.

2. Teisi veolepingust tulenevaid reisijate nõudeid võib, arvestades seejuures lõikest 4 tulenevat, esitada ainult esimese, viimase või selle vedaja vastu, kes sooritas veo selle osa, mille käigus ilmnes menetluse põhjuseks olev asjaolu.

3. Kui veo korral, mida sooritavad üksteisele järgnevad vedajad, on vedaja, kes on kohustatud pagasi või sõiduki kohale toimetama, märgitud tema nõusolekul pagasikviitungile või veodokumendile, siis võib nõudeid lõike 2 alusel esitada tema vastu ka juhul, kui ta ei ole pagasit või sõidukit vastu võtnud.

4. Nõudeid veolepingu alusel makstud summade hüvitamiseks võib esitada vedaja vastu, kes selle summa sisse nõudis või vedaja vastu, kelle kasuks see summa sisse nõuti.

5. Vastuhagi või vaide korras põhinõudega seotud menetluses võib nõudeid esitada lisaks lõigetes 2 ja 4 nimetatutele ka teiste vedajate vastu, kui need põhinevad samal veolepingul.

6. Niivõrd, kuivõrd käesolevaid ühtseid eeskirju kohaldatakse asendusvedaja suhtes, võib ka tema vastu esitada nõudeid.

7. Kui hagejal on valida mitme vedaja vahel, siis tema valikuõigus lõpeb niipea, kui neist ühe vastu on nõue esitatud; see kehtib ka siis, kui hagejal on valida ühe või mitme vedaja ja asendusvedaja vahel.

Artikkel 57
Kohtualluvus

1. Käesolevate ühtsete eeskirjade alusel võib nõudeid esitada lepingupoolte kokkuleppel kindlaks määratud liikmesriigi kohtusse või selle liikmesriigi kohtusse, mille territooriumil on kostja alaline või püsiv elukoht või tema peamine tegevuskoht või filiaal või esindus, kes veolepingu sõlmis. Teistesse kohtutesse pöörduda ei või.

2. Kui käesolevatel ühtsetel eeskirjadel põhinev nõue on vastavalt lõikele 1 pädeva kohtu menetluses või kui selline kohus on nimetatud vaidluses teinud otsuse, siis ei saa samad vaidluspooled samas asjas enam nõuet esitada, välja arvatud juhul, kui selle kohtu otsust, kuhu esimese nõudega pöörduti, ei saa täita riigis, kus uus nõue esitatakse.

Artikkel 58
Nõudeõiguse lõppemine reisija surma ja vigastuste korral

1. Õigustatud isiku igasugune nõudeõigus seoses vedaja vastutusega reisijate surma või vigastuste korral lõppeb, kui õigustatud isik hiljemalt kaheteistkümne kuu möödumisel sellest, kui ta sai teada kahju tekkimisest, ei teata reisijaga toimunud õnnetusest ühele vedajatest, kellele artikli 55 lõike 1 kohaselt võib esitada reklamatsiooni. Kui õigustatud isik teatab vedajale õnnetusest suuliselt, siis peab vedaja talle väljastama kinnituse suulise teate saamise kohta.

2. Nõudeõigus ei lõpe, kui:
   a) õigustatud isik on lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul esitanud reklamatsiooni ühele artikli 55 lõikes 1 nimetatud vedajatest;
   b) vastutav vedaja on lõikes 1 sätestatud aja jooksul saanud reisijaga toimunud õnnetusest teada mingil muul moel;
   c) õnnetusest ei teatatud või seda tehti hilinemisega asjaolude tõttu, milles õigustatud isikut ei saa süüdistada;
   d) õigustatud isik tõendab, et õnnetus toimus vedaja süül.

Artikkel 59
Nõudeõiguse lõppemine pagasiveo korral

1. Kui õigustatud isik võtab pagasi vastu, lõppeb igasugune veolepingust tulenev nõudeõigus vedaja vastu pagasi osalise kaotsimineku, kahjustamise või hilinenud väljastamise korral.

2. Nõudeõigus ei lõpe:
   a) osalise kaotsimineku või kahjustuse korral, kui:
     1. õigustatud isik tuvastas kaotsimineku või kahjustuse artikli 54 kohaselt enne pagasi vastuvõtmist;
     2. tuvastamine, mis oleks pidanud toimuma artikli 54 kohaselt, jäi ära üksnes vedaja süü tõttu;
   b) välisel vaatlusel mittemärgatava kahju korral, mille õigustatud isik tuvastas alles pärast pagasi vastuvõtmist, kui ta:
     1. nõuab tuvastamist artikli 54 kohaselt otsekohe pärast kahju avastamist ja hiljemalt kolme päeva möödumisel pärast pagasi vastuvõtmist; ja
     2. lisaks tõendab, et kahju tekkis vedaja poolt pagasi vastuvõtmise ja väljastamise vahel;
   c) hilinenud väljastamise korral, kui õigustatud isik esitab 21 päeva jooksul nõude mõne artikli 56 lõikes 3 nimetatud vedaja vastu;
   d) kui õigustatud isik tõendab, et kahju on tingitud vedaja süüst.

Artikkel 60
Nõudeõiguse aegumine

1. Kahjutasunõuded, mis tulenevad vedaja vastutusest reisija surma ja vigastuste korral, aeguvad järgmiselt:
   a) reisijate nõuded kolme aasta jooksul, arvates esimesest õnnetusele järgnevast päevast;
   b) teiste õigustatud isikute nõuded kolme aasta jooksul arvates reisija surmale järgnenud esimesest päevast, hiljemalt aga viie aasta jooksul arvates esimesest õnnetusele järgnenud päevast.

2. Teised veolepingust tulenevad nõuded aeguvad ühe aastaga. Aegumistähtaeg on kaks aastat selliste nõuete puhul, kus kahju oli tingitud vedaja tegevusest või tegevusetusest kas tahtlikult kahju tekitamise eesmärgil või ettevaatamatusest, kuigi oli teada, et selline kahju võib ilmselt tekkida.

3. Lõike 2 kohast aegumistähtaega arvestatakse nõuete korral:
   a) täieliku kaotsimineku hüvitamisel neljateistkümnendast päevast pärast artikli 22 lõikes 3 sätestatud tähtaja lõppemist;
   b) osalise kaotsimineku, kahjustuse või hilinenud väljastamise hüvitamisel väljastamise päevast;
   c) kõigil teistel reisijateveoga seotud juhtudel pileti kehtivuse lõppemise päevast.

Aegumistähtaja algusena näidatud päev ei ole mingil juhul tähtaja sisse arvatud.

4. Kui esitatakse artikli 55 kohane kirjalik reklamatsioon koos nõutavate dokumentidega, siis peatub aegumine kuni päevani, mil vedaja reklamatsiooni kirjalikult tagasi lükkab ja lisatud dokumendid tagasi saadab. Kui reklamatsioon rahuldatakse osaliselt, siis arvestatakse aegumistähtaega veel vaidlusaluse osa suhtes jälle edasi. Pool, kes tugineb reklamatsiooni esitamisele või vastuse andmisele ja dokumentide tagastamisele, peab seda tõendama. Muud reklamatsioonid, mis puudutavad sedasama nõuet, ei peata aegumist.

5. Aegunud nõudeid ei saa ka vastuhagi või vaide korras esitada.

6. Muus osas kehtib aegumistähtaja peatumise ja katkemise suhtes riigisisene õigus.


VII jaotis
Suhted vedajate vahel

Artikkel 61
Veotasu jaotamine

1. Iga vedaja, kes nõudis sisse veotasu või oleks pidanud seda tegema, on kohustatud teistele osalevatele vedajatele maksma neile kuuluva osa veotasust. Makseviis määratakse kindlaks vedajatevaheliste kokkulepetega.

2. Artikli 6 lõiget 3, artikli 16 lõiget 3 ja artiklit 25 kohaldatakse ka üksteisele järgnevate vedajate vahelistele suhetele.

Artikkel 62
Regressiõigus

1. Vedajal, kes maksis käesolevate ühtsete eeskirjade kohaselt hüvitist, on teiste veos osalenud vedajate vastu regressiõigus järgnevate sätete alusel:
   a) vedaja, kes põhjustas kahju, vastutab selle eest täielikult;
   b) kui kahju põhjustasid mitu vedajat, siis vastutab igaüks enda põhjustatud kahju eest; kui selline eristamine ei ole võimalik, siis jaotatakse hüvitussumma vedajate vahel punkti c alusel;
   c) kui ei ole võimalik tõendada, milline vedajatest kahju põhjustas, siis jaotatakse hüvitussumma kõigi vedajate vahel, välja arvatud nende, kes tõendavad, et nemad kahju ei põhjustanud; jaotamine toimub proportsionaalselt vedajatele kuuluva osaga veotasust.

2. Kui mõni neist vedajatest on maksejõuetu, siis jagatakse tema osaks langenud, kuid maksmata summa kõigi teiste veos osalenud vedajate vahel proportsionaalselt neile kuuluva osaga veotasust.

Artikkel 63
Regressimenetlus

1. Vedaja, kelle vastu artikli 62 kohaselt on esitatud regressinõue, ei saa vaidlustada regressinõude esitanud vedaja sooritatud makse õiguspärasust, kui hüvitis oli kohtuotsusega kindlaks määratud pärast seda, kui vedajale oli edastatud nõuetekohane teade menetluse kohta ja antud talle seega võimalus menetluses osalemiseks. Põhinõuet menetlev kohus määrab kindlaks tähtajad kolmanda isiku teavitamiseks ja tema menetlusse kaasamiseks.

2. Regressiõigust kasutav vedaja peab ühe ja sama nõude esitama kõigi vedajate vastu, kellega ta ei ole jõudnud kokkuleppele, vastasel korral lõpeb regressiõigus nende vedajate suhtes, kelle vastu ta pole menetlust algatanud.

3. Kohus peab ühes ja samas otsuses lahendama kõik kohtule esitatud regressinõuded.

4. Vedaja, kes soovib oma regressiõigust maksma panna, võib esitada nõude selle riigi kohtusse, kus ühel osalenud vedajatest on peamine tegevuskoht või filiaal või esindus, kelle kaudu veoleping sõlmiti.

5. Kui nõue tuleb esitada mitme vedaja vastu, siis võib hagev vedaja lõike 4 kohaselt valida menetluse algatamiseks pädevate kohtute vahel.

6. Regressinõuet ei tohi menetleda koos hüvitise nõudega, mille on esitanud isik, kellel on selleks õigus veolepingu alusel.

Artikkel 64
Kokkulepped regressinõuete suhtes

Vedajatel on lubatud sõlmida kokkuleppeid, mis kalduvad kõrvale artiklitest 61 ja 62.

Appendix A to the Convention Uniform Rules Concerning the Contract of International Carriage of Passengers by Rail

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json