Kaupade rahvusvahelise raudteeveo lepingu ühtsed eeskirjad (CIM – konventsiooni (COTIF) lisa B) [01.05.2016]
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu muudatuste jõustumise kohta
I jaotis
Üldsätted
Artikkel 1
Reguleerimisala
1. Käesolevaid ühtseid eeskirju kohaldatakse kaupade tasulise raudteeveo kõigi lepingute suhtes, kui kauba veoks vastuvõtmise koht ja üleandmiseks ette nähtud koht asuvad eri liikmesriikides, hoolimata veolepingu poolte asukohast ja kodakondsusest.
2. Käesolevaid ühtseid eeskirju kohaldatakse ka kaupade tasulise raudteeveo lepingute suhtes, kui kauba veoks vastuvõtmise koht ja üleandmiseks ette nähtud koht asuvad kahes eri riigis, millest vähemalt üks on liikmesriik, ja kui lepingupooled lepivad kokku, et leping allub käesolevatele ühtsetele eeskirjadele.
3. Käesolevaid ühtseid eeskirju kohaldatakse ka siis, kui üheainsa lepingu objektiks oleva rahvusvahelise veo hulka kuulub piiriületava raudteeveo täiendusena ka sisevedu mingi liikmesriigi maanteedel või sisevetel.
4. Kui üheainsa lepingu objektiks oleva rahvusvahelise veo hulka kuulub raudteeveo täiendusena ka merevedu või piiriületav vedu sisevetel, siis kohaldatakse käesolevaid ühtseid eeskirju neil meritsi või sisevetel toimuvatel veoliinidel, mis on kantud konventsiooni artikli 24 lõikes 1 ette nähtud liinide nimekirja.
5. Käesolevaid ühtseid eeskirju ei kohaldata vedude suhtes, mis toimuvad naaberriikides asuvate jaamade vahel, juhul kui nende jaamade taristut majandavad üks või mitu taristu haldurit, kes alluvad ainult ühe riigi jurisdiktsioonile.
6. Iga riik, kes on lepingupool mõnes teises, nende ühtsete eeskirjadega võrreldavas konventsioonis, millega reguleeritakse rahvusvahelises raudteeotseühenduses kaupade vedu, ja kes on esitanud taotluse käesoleva konventsiooniga ühinemiseks, võib ühinemistaotluse esitamisel deklareerida, et ta kohaldab käesolevaid ühtseid eeskirju vaid vedude suhtes, mis toimuvad ainult ühel osal tema territooriumil asuvast raudteetaristust. See raudteetaristu osa peab olema täpselt kindlaks määratud ja see peab olema ühendatud mõne teise liikmesriigi raudteetaristuga. Kui riik on esitanud sellise deklaratsiooni, siis kehtivad käesolevad ühtsed eeskirjad ainult juhul:
a) kui veolepingus ette nähtud kauba veoks vastuvõtmise koht või üleandmiseks ette nähtud koht ning ette nähtud liikumistee kuuluvad antud kindlaks määratud raudteetaristu hulka, või
b) kui antud kindlaks määratud raudteetaristu ühendab kahe liikmesriigi raudteetaristuid ja on veolepingu kohaselt transiitveo liikumistee.
7. Riik, kes on teinud lõike 6 kohase reservatsiooni, võib selle igal ajal tagasi võtta, teatades sellest hoiulevõtjale. Tagasivõtmine jõustub ühe kuu möödumisel päevast, mil hoiulevõtja teavitas sellest liikmesriike. Deklaratsioon kaotab kehtivuse, kui antud riigi suhtes kaotab kehtivuse lõike 6 esimeses lauses nimetatud konventsioon.
Artikkel 2
Avalik-õiguslikud õigusnormid
Veod, mille suhtes kohaldatakse käesolevaid ühtseid eeskirju, alluvad avalik-õiguslikele õigusnormidele, eelkõige ohtlike kaupade veoeeskirjadele ning samuti tolliseaduse ja loomakaitseseaduse sätetele.
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevates ühtsetes eeskirjades on kasutusel järgmised mõisted.
a) „vedaja“ – lepinguline vedaja, kellega kaubasaatja on sõlminud käesolevate ühtsete eeskirjade kohaselt veolepingu või järgnev vedaja, kes vastutab antud lepingu alusel;
b) „asendusvedaja“ – vedaja, kes ei ole kaubasaatjaga veolepingut sõlminud, kuid kellele punkti a kohane vedaja on täielikult või osaliselt usaldanud raudteeveo;
c) „üldised veotingimused“ – igas liikmesriigis kas üldiste tehingutingimustena või tariifidena seaduslikult kehtivad vedaja tingimused, mis veolepingu sõlmimisel on saanud selle lepingu lahutamatuks osaks;
d) „ühendveoüksus“ – konteiner, vahetusveovahend, poolhaagis või muud võrreldav veovahend, mida kasutatakse ühendveol.
Artikkel 4
Erandid
1. Liikmesriigid võivad sõlmida kokkuleppeid, milles nähakse ette erandeid käesolevatest ühtsetest eeskirjadest nende vedude jaoks, mis toimuvad üksnes kahe teine teiselpool piiri asuva jaama vahel, kui nende vahel ei paikne muid jaamu.
2. Kui vedu kahe liikmesriigi vahel toimub läbi mõne riigi, mis ei ole liikmesriik, võivad osalevad riigid sõlmida kokkuleppeid, mis erinevad käesolevatest ühtsetest eeskirjadest.
3. Lõigete 1 ja 2 kohastest kokkulepetest ja nende jõustumisest teatatakse Rahvusvahelise Raudteeveo Valitsustevahelisele Organisatsioonile. Organisatsiooni peasekretär teavitab sellest liikmesriike ja huvitatud ettevõtteid.
Artikkel 5
Imperatiivne õigusnorm
Kui käesolevates ühtsetes eeskirjades pole seda otsesõnu lubatud, siis on kehtetud ja õigustühised igasugused kokkulepped, mis otseselt või kaudselt kalduvad kõrvale nendest ühtsetest eeskirjadest. Selliste kokkulepete kehtetus ei too kaasa veolepingu ülejäänud sätete kehtetust. Vedaja võib siiski võtta endale suurema vastutuse ja ulatuslikumad kohustused, kui on sätestatud käesolevates ühtsetes eeskirjades.
II jaotis
Veolepingu sõlmimine ja täitmine
Artikkel 6
Veoleping
1. Veolepingu alusel kohustub vedaja toimetama kauba tasu eest sihtkohta ja selle seal kaubasaajale üle andma.
2. Veoleping peab olema fikseeritud ühtse vormi järgi koostatud saatelehel. Saatelehe puudumine, selle vigasus või kaotsiminek ei puuduta lepingu olemasolu ega kehtivust, leping allub endiselt käesolevatele ühtsetele eeskirjadele.
3. Saatelehele kirjutavad alla kaubasaatja ja vedaja. Allkirja võib asendada templijäljendiga, registreerimismärkega või mõnel muul sobival viisil.
4. Vedaja peab saatelehe duplikaadil sobival viisil tõendama kauba vastuvõtmist ja andma duplikaadi kaubasaatjale.
5. Saateleht ei ole samaväärne konossemendiga.
6. Iga saadetise kohta tuleb koostada eraldi saateleht. Kui kaubasaatja ja vedaja vahel ei ole kokku lepitud teisiti, tohib ühe saatelehe objekt olla ainult ühe vaguni laadung.
7. Veo korral, mis läbib Euroopa Liidu tolliterritooriumi või territooriumi, kus kohaldatakse ühist transiidiprotseduuri, peab iga saadetisega kaasas olema artikli 7 nõuetele vastav saateleht.
8. Vedajate rahvusvahelised ühendused kehtestavad saatelehtede ühtsed vormid kokkuleppel klientide rahvusvaheliste ühendustega ja liikmesriikide tolliküsimustes pädevate asutustega, samuti kõigi valitsustevaheliste piirkondlike majandusintegratsiooni organisatsioonidega, kelle pädevuses on oma tollialane seadusandlus.
9. Saateleht koos saatelehe duplikaadiga võib endast kujutada ka elektrooniliselt salvestatud andmeid, mida saab muuta loetavateks kirjamärkideks. Andmete salvestamiseks ja töötlemiseks kasutatavad menetlused peavad olema funktsionaalselt võrdväärsed, seda eriti just teavet sisaldava saatelehe tõendusvõime seisukohalt.
Artikkel 7
Saatelehe sisu
1. Saateleht peab sisaldama järgnevaid andmeid:
a) koostamise koht ja kuupäev;
b) kaubasaatja nimi ja aadress;
c) veolepingu sõlminud vedaja nimi ja aadress;
d) selle isiku nimi ja aadress, kellele kaup tegelikult üle antakse, kui see ei ole punkti c kohane vedaja;
e) kauba vastuvõtmise koht ja kuupäev;
f) üleandmiskoht;
g) kaubasaaja nimi ja aadress;
h) kauba liigi ja pakendi nimetus, ohtlike kaupade puhul ohtlike kaupade rahvusvahelise raudteeveo määruses (RID) ettenähtud nimetus;
i) saadetiste arv ja vaguni täislastist väiksemate saadetiste identifitseerimiseks vajalikud spetsiaalsed tähised ja numbrid;
j) vaguni number vagunsaadetiste täislastide veol;
k) veereminumber, kui veerem liigub oma ratastel ja antakse üle veoks kaubana;
l) ühendveoüksuste puhul lisaks nende tüüp ja number või nende identifitseerimiseks vajalikud muud tunnused;
m) kauba brutomass või muus vormis teave kauba koguse kohta;
n) täpne loetelu dokumentidest, mida tolliamet ja teised ametiasutused nõuavad ja mis on lisatud saatelehele või mis on vedaja käsutuses nõuetekohaselt määratud asutuses või lepingus kindlaks määratud asutuses;
o) veoga seotud kulud (veotasu, lisamaksud, tollimaksud ja muud kulud, mis tekivad alates lepingu sõlmimisest kuni kauba üleandmiseni), kuivõrd need tuleb tasuda kaubasaajal, või mingi teistsugune viide selle kohta, et kulud peab tasuma kaubasaaja;
p) märge selle kohta, et vedu allub isegi vastupidise kokkuleppe korral käesolevatele ühtsetele eeskirjadele.
2. Vastavalt vajadusele peab saateleht sisaldama veel järgnevaid andmeid:
a) vedude korral, mida teostavad üksteisele järgnevad vedajad, selle vedaja nimi, kes peab kauba üle andma, juhul kui ta on andnud nõusoleku enda saatelehele kandmiseks;
b) kulud, mille kannab kaubasaatja;
c) kauba üleandmisel sissenõutava lunaraha summa;
d) kauba väärtuse ja kohaleveo erihuvi väljendava summa deklareerimine;
e) kokkulepitud kohaleveotähtaeg;
f) kokkulepitud marsruut;
g) loetelu nendest vedajale antud dokumentidest, mida ei ole mainitud lõike 1 punktis n;
h) kaubasaatja kanded vagunile paigaldatud plommide arvu ja tähistuste kohta.
3. Veolepingu pooled võivad saatelehele märkida ka muid andmeid, mida nad peavad vajalikuks.
Artikkel 8
Vastutus saatelehele kantud andmete eest
1. Kaubasaatja vastutab kõigi kulude ja kahjude eest, mis tekivad vedajal seetõttu, et:
a) kaubasaatja kanded saatelehel on ebaõiged, ebatäpsed või ebatäielikud või ei ole kantud selleks ette nähtud kohta, või
b) kaubasaatja on jätnud RIDis ettenähtud kanded tegemata.
2. Kui vedaja kannab kaubasaatja nõudmisel andmed saatelehele, siis eeldatakse, kuni ei ole tõestatud vastupidist, et vedaja tegutses seejuures kaubasaatja nimel.
3. Kui saatelehel ei ole artikli 7 lõike 1 punktis p nimetatud märget, siis vastutab vedaja kõigi kulude ja kahjude eest, mis selle märkimata jätmise tõttu tekivad õigustatud isikule.
Artikkel 9
Ohtlikud kaubad
Kui kaubasaatja on jätnud RIDis ettenähtud kanded tegemata, siis võib vedaja igal ajal ilma hüvitist maksmata, kui asjaolud seda nõuavad, kauba maha laadida, hävitada või kahjutuks teha, kuivõrd ta ei olnud kauba vastuvõtmisel teadlik selle ohtlikest omadustest.
Artikkel 10
Kulude tasumine
1. Kui kaubasaatja ja vedaja vahel ei ole kokku lepitud teisiti, tuleb kulud (veotasu, lisakulud, tollimaksud ja muud kulud, mis tekivad alates lepingu sõlmimisest kuni kauba üleandmiseni) tasuda kaubasaatjal.
2. Kui vastavalt kaubasaatja ja vedaja vahelisele kokkuleppele peab kulud tasuma kaubasaaja ja kui kaubasaaja ei ole ei saatelehte välja lunastanud ega pannud maksma oma veolepingust tulenevaid õigusi artikli 17 lõike 3 kohaselt ega muutnud veolepingut artikli 18 kohaselt, siis on kohustatud kulud tasuma kaubasaatja.
Artikkel 11
Kontrollimine
1. Vedajal on õigus igal ajal kontrollida, kas veotingimustest on kinni peetud ja kas saadetis vastab kaubasaatja kannetele saatelehel. Kui kontrollitakse saadetise sisu, siis tuleb seda võimaluse korral teha õigustatud isiku juuresolekul; kui see ei ole võimalik, siis peab vedaja kaasama kaks tunnistajat, kui selle riigi seadustes ja teistes õigusaktides, kus kontrollimine toimub, ei ole sätestatud teisiti.
2. Kui saadetis ei vasta saatelehe kannetele või kui ei ole kinni peetud kauba veole sätestatud eritingimustest, siis tuleb kontrolli tulemus märkida kaubaga kaasas olevale saatelehele, ja kui saatelehe duplikaat on veel vedaja käes, siis ka sellele. Juhul, kui kontrollimisest tingitud kulusid ei tasuta kohe, lisatakse need kauba kuludele.
3. Kaubasaatja võib kauba pealelaadimisel nõuda, et vedaja kontrolliks kauba ja pakendi seisundit ning saatelehele kantud andmete õigsust, pidades silmas saadetiste arvu, nende markeeringuid ja numbreid ning brutomassi või mõnel muul moel väljendatud kogust. Vedaja on kohustatud kontrollima ainult siis, kui tema käsutuses on selleks kohased vahendid. Vedajal on õigus nõuda kontrollimiskulude hüvitamist. Kontrolli tulemus tuleb kanda saatelehele.
Artikkel 12
Saatelehe tõendusjõud
1. Kuni ei ole tõestatud vastupidist, on saateleht tõend veolepingu sõlmimise ja selle sisu kohta ning selle kohta, et vedaja on kauba vastu võtnud.
2. Kui vedaja on kauba peale laadinud, siis tõendab saateleht kuni vastupidise tõendamiseni kauba seisundi ja pakendi vastavust saatelehe andmetele ning selliste andmete puudumisel kauba väliselt head seisundit selle vastuvõtmisel vedaja poolt ning saatelehe andmete õigsust saadetiste arvu, nende markeeringuid ja numbreid ning brutomassi või mõnel muul moel väljendatud kogust silmas pidades.
3. Kui kaubasaatja on kauba peale laadinud, siis tõendab saateleht kuni vastupidise tõendamiseni kauba seisundi ja pakendi vastavust saatelehe andmetele ning selliste andmete puudumisel kauba väliselt head seisundit ja lõikes 2 nimetatud andmete õigsust ainult juhul, kui vedaja on seda kontrollinud ja andmete õigsust kinnitava kontrolli tulemuse saatelehele märkinud.
4. Ent saateleht ei ole tõend, kui see sisaldab põhjendatud reservatsiooni. Reservatsiooni võib põhjendada eelkõige sellega, et vedaja käsutuses ei olnud kohaseid vahendeid saatelehe andmete õigsuse kontrollimiseks.
Artikkel 13
Kauba peale- ja mahalaadimine
1. Kaubasaatja ja vedaja lepivad kokku, kes on kohustatud kauba peale laadima ja kes maha laadima. Sellise kokkuleppe puudumisel on saadetiste puhul nii peale- kui mahalaadimine vedaja kohustus, samas kui täislastide puhul on pealelaadimine kaubasaatja kohustus ja mahalaadimine pärast üleandmist kaubasaaja kohustus.
2. Kui kauba laeb peale kaubasaatja, siis vastutab ta laadimisvigade kõigi tagajärgede eest ja peab vedajale eelkõige hüvitama seeläbi tekitatud kahju. Vedaja peab tõendama, et laadimine oli ebaõige.
Artikkel 14
Pakend
Kaubasaatja vastutab vedaja ees kauba pakendi puudumisest või puudustega pakendist tingitud kõigi kahjude ja kulude eest, välja arvatud juhul, kui puudused olid silmanähtavad või vedajale kauba vastuvõtmisel teada ja ta ei esitanud nende kohta reservatsioone.
Artikkel 15
Formaalsuste täitmine
1. Kaubasaatja peab lisama saatelehele dokumendid, mis on vajalikud tolli- või muude haldusametiasutuste nõutud formaalsuste täimiseks enne kauba üleandmist, või andma need dokumendid vedaja käsutusse ning edastama vedajale kogu vajaliku informatsiooni.
2. Vedaja ei ole kohustatud kontrollima dokumentide ja informatsiooni õigsust ning piisavust. Kaubasaatja vastutab vedaja ees mis tahes kahju eest, mis tekib dokumentide ja informatsiooni puudumisest, puudulikkusest või ebaõigsusest, välja arvatud juhul, kui süüdi on vedaja.
3. Vedaja vastutab saatelehel nimetatud ja sellele lisatud või vedaja kätte antud dokumentide kadumise või ebaõige kasutamise tagajärgede eest, välja arvatud juhul, kui kadumise või dokumentide ebaõige kasutamisega tekitatud kahju põhjuseks olid asjaolud, mida vedaja ei suutnud vältida ja mille tagajärgi ta ei saanud ära hoida. Ta ei pea siiski maksma suuremat hüvitist kui kauba kaotsimineku korral.
4. Kaubasaatja võib saatelehel tehtud märkega või kaubasaaja artikli 18 lõike 3 alusel antud korraldusega nõuda, et:
a) tema ise või tema volitatud isik viibib tolli- või muude haldusametiasutuste nõutud formaalsuste täitmise juures, et anda vajalikku informatsiooni ja asjakohaseid selgitusi;
b) tema ise või tema volitatud isik täidab tolli- või muid haldusametiasutuste nõutud formaalsusi, kuivõrd need on lubatud selle riigi seaduste ja eeskirjadega, kus formaalsusi täidetakse;
c) tema ise või tema volitatud isik tasub tollimaksud ja teised maksud, juhul kui nad viibivad tolli- või muude haldusametiasutuste nõutud formaalsuste täitmise juures või täidavad neid ise. kuivõrd need on lubatud selle riigi seaduste ja eeskirjade alusel, kus formaalsusi täidetakse.
Nimetatud juhtudel ei tohi ei kaubasaatja ega kauba suhtes käsutusõigust omav kaubasaaja ega nende volitatud isik võtta kaupa oma valdusesse.
5. Kui kaubasaatja on tolli- või muude haldusametiasutuste nõutud formaalsuste täitmiseks määranud koha, kus nende täitmine ei ole kehtivate eeskirjade tõttu võimalik või kui ta on selleks määranud mõne teise menetluse, mida ei ole võimalik täita, siis toimib vedaja nii, nagu talle tundub õigustatud isiku jaoks kõige kasulikum olevat ja teavitab kaubasaatjat rakendatud meetmetest.
6. Kui kaubasaatja on võtnud tollimaksude maksmise enda peale, siis võib vedaja tolliformaalsused täita omal valikul kas teel olles või sihtkohas.
7. Kui kaubasaaja ei lunasta saatelehte tähtaja jooksul, mis on ette nähtud sihtkohas kehtivates eeskirjades, siis võib vedaja toimida vastavalt lõikele 5.
8. Kaubasaatja peab hoolitsema selle eest, et kaubad oleksid pakitud ja kaetud vastavalt tolli- ja muude haldusametiasutuste nõutud eeskirjadele. Kui kaubasaatja ei ole kaupu vastavalt nimetatud eeskirjadele pakkinud ega katnud, siis võib seda teha vedaja; tekkinud kulud lisatakse kauba kuludele.
Artikkel 16
Kohaleveotähtajad
1. Kohaleveotähtaja lepivad kokku kaubasaatja ja vedaja. Kokkuleppe puudumisel ei tohi kohaleveotähtaeg ületada lõigetes 2–4 sätestatut.
2. Kui lõigetest 3 ja 4 ei tulene teisiti, on maksimaalsed kohaleveotähtajad:
a) täislastide korral
– vormistamise tähtaeg 12 tundi;
– veotähtaeg iga alustatud 400 km lõigu kohta 24 tundi;
b) täislastist väiksema saadetise korral
– vormistamise tähtaeg 24 tundi;
– veotähtaeg iga alustatud 200 km lõigu kohta 24 tundi.
Vahemaa peab vastama kokkulepitud veomarsruudile, selle puudumisel lühimale võimalikule veomarsruudile.
3. Vedaja võib kindlaks määrata teatud kestusega lisatähtajad järgmistel juhtudel:
a) saadetistele, mida veetakse
– erineva rööpmelaiusega liinidel,
– meritsi või sisevetel,
– raudteeühenduse puudumisel maanteel;
b) kui erakorralised asjaolud toovad kaasa liiklustiheduse ebatavalise kasvu või ebatavalisi raskusi liikluskorralduses.
Lisatähtaegade kestus peab olema ära näidatud üldistes veotingimustes.
4. Kohaleveotähtaega hakatakse arvestama alates kauba vastuvõtmisest; tähtaeg pikeneb seisuaja võrra, mis ei ole tingitud vedaja süüst. Kohaleveotähtaja arvestamine peatub pühapäevadel ja riiklikel pühadel.
Artikkel 17
Üleandmine
1. Vedaja peab kaubasaajale üle andma saatelehe ja kauba ettenähtud üleandmiskohas vastuvõtukviitungi vastu ja veolepingust tulenevate nõuete tasumisel.
2. Sihtkohas kehtivate eeskirjade kohaselt loetakse kauba üleandmine kaubasaajale võrdseks järgmiste juhtumitega:
a) kui kaup antakse üle tolli- või maksuametile nende ruumides või laoruumides, mis ei ole vedaja järelevalve all,
b) kui kaup antakse hoiule vedaja või ekspediitori lattu või avalikku kaubalattu.
3. Pärast kauba saabumist üleandmiskohta võib kaubasaaja nõuda vedajalt saatelehe ja kauba üleandmist. Kui on tuvastatud kauba kaotsiminek või kaup ei ole artikli 29 lõikes 1 sätestatud tähtajaks kohale jõudnud, siis võib kaubasaaja oma veolepingust tulenevad õigused enda nimel vedaja vastu maksma panna.
4. Õigustatud isik võib ka pärast saatelehe lunastamist ja veolepingust tulenevate nõuete tasumist keelduda kauba vastuvõtmisest seni, kuni on täidetud tema nõudmine tuvastada väidetav kahju.
5. Muus osas antakse kaup üle vastavalt üleandmiskohas kehtivatele eeskirjadele.
6. Kui kaup on kaubasaajale üle antud ilma kaubal lasuvat lunaraha sisse nõudmata, siis peab vedaja kaubasaatjale hüvitama kahju kuni lunaraha summa ulatuses, jättes endale regressiõiguse kaubasaaja vastu.
Artikkel 18
Õigus kaupa käsutada
1. Kaubasaatjal on õigus kaupa käsutada ja veolepingut hiljem muuta. Eelkõige võib ta nõuda, et vedaja:
a) peatab kauba vedamise;
b) lükkab edasi kauba üleandmise;
c) annab kauba üle mõnele teisele kaubasaajale, kui on näidatud saatelehel;
d) annab kauba üle mõnes teises kohas, kui on näidatud saatelehel.
2. Kaubasaatja õigus veolepingu muutmiseks lõpeb, isegi siis, kui saatelehe duplikaat on tema valduses, kui kaubasaaja on
a) saatelehe lunastanud;
b) kauba vastu võtnud;
c) pannud oma õigused maksma vastavalt artikli 17 lõikele 3;
d) õigustatud lõike 3 kohaselt korraldusi andma; sellest hetkest alates peab vedaja täitma kaubasaaja korraldusi ja juhiseid.
3. Kaubasaajal on õigus veolepingut muuta juba alates saatelehe koostamisest, välja arvatud juhul, kui kaubasaatja on saatelehel teinud vastupidise märke.
4. Kaubasaaja õigus veolepingut muuta lõpeb, kui ta on
a) saatelehe lunastanud;
b) kauba vastu võtnud;
c) maksma pannud oma õigused artikli 17 lõike 3 kohaselt;
d) lõike 5 kohaselt teinud ettekirjutuse kauba üleandmiseks kolmandale isikule ja see isik on artikli 17 lõike 3 alusel oma õigused maksma pannud.
5. Kui kaubasaaja on teinud ettekirjutuse kauba üleandmiseks kolmandale isikule, siis ei ole sellel isikul õigust veolepingut muuta.
Artikkel 19
Käsutusõiguse kasutamine
1. Kui kaubasaatja või artikli 18 lõikes 3 sätestatud juhul kaubasaaja soovib hilisemate korraldustega veolepingut muuta, siis peab ta vedajale esitama saatelehe duplikaadi, millele tuleb kanda muudatused.
2. Kaubasaatja või artikli 18 lõikes 3 sätestatud juhul kaubasaaja peab vedajale hüvitama kõik kulud ja kahjud, mis on tingitud hilisemate muudatuste täideviimisest.
3. Hilisemate muudatuste täideviimine peab olema võimalik, seaduslik ja vastuvõetav sellel hetkel, kui korraldus muudatuse kohta saabub isikuni, kes peab neid täitma; eelkõige ei tohi muudatused häirida vedaja normaalset töökorraldust ega tekitada kahju teiste kaubasaadetiste saatjatele või saajatele.
4. Hilisemad muudatused ei tohi kaasa tuua kaubasaadetise jagamist.
5. Kui vedaja ei saa lõikes 3 sätestatud tingimustel talle antud korraldusi täita, siis peab ta sellest kohe teavitama korralduse andnud isikut.
6. Kui vedaja on süüdi, siis vastutab ta hilisema korralduse mittetäitmise või puuduliku täimise tagajärgede eest. Ta ei pea siiski maksma suuremat hüvitist kui kauba kaotsimineku korral.
7. Kui vedaja täidab kaubasaatja hilisemaid korraldusi, ilma et ta nõuaks saatelehe duplikaadi esitamist ja kui duplikaat on juba kaubasaajale üle antud, siis vastutab vedaja kaubasaaja ees tekitatud kahju eest. Vedaja ei pea siiski maksma suuremat hüvitist kui kauba kaotsimineku korral.
Artikkel 20
Veotakistused
1. Veotakistuse korral otsustab vedaja, kas on otstarbekas vedada kaupa lihtsalt marsruuti muutes või on õigustatud isiku huvides, et talle edastatakse kogu vedajale teadaolev teave ja küsitakse tema korraldusi.
2. Kui veo jätkamine on võimatu, küsib vedaja korraldusi kauba käsutuseks õigustatud isikult. Kui vedajal ei õnnestu mõistliku tähtaja jooksul korraldusi saada, siis peab ta rakendama abinõusid, mis on tema arvates kauba käsutuseks õigustatud isiku huvides kõige kasulikumad.
Artikkel 21
Üleandmist takistavad asjaolud
1. Kui mingid asjaolud takistavad kauba üleandmist, peab vedaja sellest kohe teavitama kaubasaatjat ja küsima temalt korraldusi, juhul kui kaubasaatja ei ole märkega saatelehel nõudnud, et üleandmisel ilmnevate takistuste korral kaup talle kohe tagasi saadetakse.
2. Kui üleandmist takistavad asjaolud kaovad enne kaubasaatja korralduste jõudmist vedajani, siis tuleb kaup kaubasaajale väljastada. Kaubasaatjat tuleb sellest kohe teavitada.
3. Kui kaubasaaja keeldub kauba vastuvõtmisest, on kaubasaatjal korralduste andmise õigus isegi juhul, kui ta ei saa esitada saatelehe duplikaati.
4. Kui üleandmist takistavad asjaolud ilmnevad pärast seda, kui kaubasaaja on veolepingut artikli 18 lõigete 3–5 kohaselt muutnud, siis peab vedaja teavitama vastavat kaubasaajat.
Artikkel 22
Veo- ja üleandmise takistuste tagajärjed
1. Vedajal on õigus nõuda kulude hüvitamist, kui need on tingitud sellest, et ta:
a) küsis korraldusi;
b) täitis saadud korraldusi;
c) ei saanud küsitud korraldusi või sai need hilinemisega;
d) korraldusi küsimata tegi otsuse artikli 20 lõike 1 kohaselt,
välja arvatud juhul, kui nende kulude põhjus oli tema enda süü. Ta võib eeskätt sisse nõuda veotasu tegeliku marsruudi alusel ja taotleda sellele vastavat kohaleveotähtaega.
2. Artikli 20 lõikes 2 ja artikli 21 lõikes 1 sätestatud juhtudel võib vedaja õigustatud isiku kulul kauba otsekohe maha laadida. Pärast mahalaadimist loetakse vedu lõpetatuks. Vedaja peab seejärel vastutama kauba eest õigustatud isiku nimel. Ta võib kauba usaldada ka kolmanda isiku hoole alla ja vastutab siis ainult kolmanda isiku hoolika valiku eest. Kaup jääb koormatuks veolepingust tulenevate tasude ja kõigi teiste kuludega.
3. Vedaja võib panna kauba müüki, ootamata ära õigustatud isiku korraldusi, kui tegemist on kiirest rikneva kaubaga või kui kauba seisund seda õigustab või kui säilituskulud ei ole mõistlikus vahekorras kauba väärtusega. Ta võib ka muudel juhtudel kauba müüki panna, kui ta ei ole mõistliku tähtaja jooksul saanud õigustatud isikult vastupidiseid juhiseid, mille täitmist võiks temalt õigustatult nõuda.
4. Kui kaup on müüdud, tuleb müügitulu pärast kaubalt tasutavate kulude mahaarvamist anda õigustatud isiku käsutusse. Kui müügitulu on väiksem kui nimetatud kulud, peab kaubasaatja vahe kinni maksma.
5. Müügi viis määratakse kindlaks kauba asukohas kehtivate seaduste ja eeskirjade alusel või selle koha tavade põhjal.
6. Kui kaubasaatja ei anna veo- või üleandmise takistuste korral mõistliku tähtaja jooksul korraldusi ja kui veo- või üleandmise takistust ei saa vastavalt lõigetele 2 ja 3 kõrvaldada, siis võib vedaja kauba kaubasaatja kulul talle tagasi saata või hävitada, kui see on õigustatud.
III jaotis
Vastutus
Artikkel 23
Vastutuse alus
1. Vedaja vastutab kahju eest, mis tekib kauba täieliku või osalise kaotsimineku või kahjustumise tagajärjel ajavahemikus kauba vastuvõtmisest kuni üleandmiseni, samuti kahju eest, mille tingib kohaleveotähtaja ületamine, sõltumata sellest, millist raudteetaristut kasutatakse.
2. Vedaja vabaneb sellest vastutusest, kuivõrd kaotsimineku, kahjustuse või kohaleveotähtaja ületamise põhjus oli õigustatud isiku süü, õigustatud isiku korraldus, mida ei saa panna vedaja süüks, kaubale eriomased puudused (riknemine, loomulik kadu jms) või asjaolud, mida vedaja ei suutnud vältida ja mille tagajärgi ta ei saanud ära hoida.
3. Vedaja vabaneb sellest vastutusest, kuivõrd kaotsiminek või kahjustus oli tingitud konkreetsest ohutegurist, mis oli seotud vähemalt ühega järgnevatest asjaoludest:
a) vedu lahtistes vagunites vastavalt üldistele veotingimustele või kui selles oli sõnaselgelt kokku lepitud ja see oli märgitud saatelehele; kahjude puhul, mida kaupadele põhjustavad ilmastikuolud, ei loeta lahtistes vagunites veetavaiks neid kaupu, mida veetakse ühendveoüksustes ja mis on laaditud kinnistesse maanteesõidukitesse, mida veetakse raudteevagunitel; kui kaupade veol lahtistes vagunites kasutab kaubasaatja katteid, siis vastutab vedaja ainult sellises ulatuses, nagu on tema kohus veol lahtistes vagunites ilma kateteta, isegi juhul, kui tegemist on kaupadega, mida vastavalt üldistele veotingimustele ei veeta lahtistes vagunites;
b) pakendi puudumine või puudulikkus kaupade puhul, mis oma olemuselt on sellised, et nad pakendi puudumise või puudulikkuse korral hävivad või kahjustuvad;
c) kauba laadis peale kaubasaatja või laadis maha kaubasaaja;
d) teatud kaupade eripära, mis on eeldus nende täielikule või osalisele hävinemisele või kahjustumisele, eriti purunemise, roostetamise, iseenesliku riknemise, kuivamise või loomuliku kao tagajärjel;
e) saadetiste ebaõige, ebatäpne või ebatäielik märgistamine või nummerdamine;
f) elusloomade vedu;
g) saadetis, millel vastavalt kehtivatele eeskirjadele või kaubasaatja ja vedaja vahelisele, saatelehel märgitud kokkuleppele oleks pidanud kaasas olema veosaatja, juhul kui kaotsiminek või kahjustus oli tingitud ohutegurist, mille veosaatja oleks pidanud ära hoidma.
Artikkel 24
Vastutus veeremi veol kaubana
1. Veeremi veol, mis liigub oma ratastel ja on vormistatud kaubana, vastutab vedaja kahju eest, mis on tingitud veeremi või selle eemaldatavate osade kaotsiminekust või kahjustusest ajavahemikus vastuvõtmisest kuni üleandmiseni, samuti kohaleveotähtaja ületamisest, kui ta ei tõenda, et kahju põhjus ei olnud tema süü.
2. Vedaja ei vastuta lahtise lisavarustuse kaotsimineku ja kahjustuste eest, mis ei ole kirjas veeremi külgedel või sellega kaasasolevas inventariloendis.
Artikkel 25
Tõendamiskohustus
1. Vedaja kohustus on tõendada, et kaotsimineku, kahjustuse või kohaleveotähtaja ületamise põhjus oli mõni artikli 23 lõikes 2 nimetatud asjaoludest.
2. Kui vedaja tuvastab, et kaotsiminek või kahjustus võis vastavalt antud juhtumi asjaoludele olla tingitud ühest või mitmest artikli 23 lõikes 3 nimetatud ohutegurist, siis eeldatakse, et see nii ka oli. Õigustatud isikul on õigus tõendada, et kahju ei olnud tingitud ühest nendest ohuteguritest või oli seda üksnes osaliselt.
3. Lõike 2 kohast eeldust ei kohaldata artikli 23 lõike 3 punkti a suhtes, kui tegemist on ebatavaliselt suurte kadudega või terve saadetise kaotsiminekuga.
Artikkel 26
Üksteisele järgnevad vedajad
Kui üheainsa veolepingu objektiks olevat veost veavad üksteisele järgnevad vedajad, siis igast vedajast, kes võtab üle kauba koos saatelehega, saab selle saatelehe kohaselt veolepingu pool ja ta võtab endale sellest tulenevad kohustused. Sellisel juhul vastutab iga vedaja veo eest kogu marsruudi ulatuses kuni üleandmiseni.
Artikkel 27
Asendusvedaja
1. Kui vedaja on usaldanud veo täielikult või osaliselt asendusvedajale, sõltumata sellest, kas tal oli selleks veolepingu alusel õigus või mitte, siis vastutab vedaja siiski kogu veo eest.
2. Kõik käesolevate ühtsete eeskirjade sätted, millega reguleeritakse vedaja vastutust, kehtivad ka asendusvedaja vastutuse kohta tema vedudel. Kui esitatakse nõue asendusvedaja teenistujate või teiste isikute vastu, keda ta vedamisel kasutas, siis tuleb kohaldada artikleid 36 ja 41.
3. Igasugune erikokkuleppe, mille alusel vedaja võtab endale kohustusi, mida tal käesolevate ühtsete eeskirjade alusel ei ole, või loobub õigustest, mida talle käesolevate ühtsete eeskirjade alusel tagatakse, puudutab asendusvedajat vaid juhul, kui ta on selleks oma sõnaselge kirjaliku nõusoleku andnud. Sõltumata sellest, kas asendusvedaja on või ei ole sellise nõusoleku andnud, on sellisest erikokkuleppest tulenevad kohustused ja loobumisavaldused vedaja suhtes endiselt siduvad.
4. Kui ja niivõrd kui vastutada tuleb nii vedajal kui asendusvedajal, vastutavad nad solidaarselt.
5. Hüvitise kogusumma, mille võib välja nõuda vedajalt, asendusvedajalt ning nende teenistujatelt ja teistelt isikutelt, keda nad kasutasid vedamisel, ei ületa käesolevates ühtsetes eeskirjades sätestatud piirmäära.
6. Käesolev artikkel jätab puutumata vedaja ja asendusvedaja õigused esitada üksteisele regressinõudeid.
Artikkel 28
Kahju eeldamine uue vormistamise korral
1. Kui käesolevate ühtsete eeskirjade kohaselt vormistatud saadetis vormistatakse samade eeskirjade kohaselt uueks veoks ja kui pärast uut vormistamist tuvastatakse osaline kaotsiminek või kahjustus, siis eeldatakse, et kahju tekkis viimasena sõlmitud veolepingu kehtimise ajal, kuivõrd saadetis jäi vedaja hoole alla ja vormistati uuesti samas seisundis, milles ta saabus uuesti vormistamise kohta.
2. See eeldus kehtib ka siis, kui uuele vormistamisele eelnev veoleping ei allunud käesolevatele ühtsetele eeskirjadele, kuivõrd neid ühtseid eeskirju oleks võinud kohaldada otsevormistamise korral esialgsest lähtekohast kuni lõpliku üleandmise kohani.
3. See eeldus kehtib lisaks veel siis, kui uuele vormistamisele eelnev veoleping allus mõnele teisele, käesolevate ühtsete eeskirjadega võrreldavale konventsioonile kaupade rahvusvahelise raudteeveo otseühenduse kohta ja see konventsioon sisaldab samasugust õiguslikku eeldust saadetiste kasuks, mis on vormistatud vastavalt käesolevatele ühtsetele eeskirjadele.
Artikkel 29
Kauba kaotsimineku eeldamine
1. Õigustatud isik võib lugeda kauba ilma täiendava tõendamiseta kaotsiläinuks, kui seda ei ole kolmekümne päeva jooksu pärast kohaleveotähtaja lõppemist kaubasaajale üle antud või tema käsutusse antud.
2. Õigustatud isik võib kadunud kauba eest hüvitise saamisel teha kirjaliku taotluse, et teda kohe teavitataks, kui kaup ühe aasta jooksul pärast hüvitise väljamaksmist üles leitakse. Vedaja kinnitab taotluse kättesaamist kirjalikult.
3. Õigustatud isik võib kolmekümne päeva jooksul pärast lõikes 2 nimetatud teate saamist nõuda, et kaup antakse talle üle veolepingust tulenevate nõuete tasumisel ja saadud hüvitise tagasimaksmisel, millest on asjakohasel juhul maha arvatud hüvitises sisalduvad kulud. Talle jääb õigus nõuda hüvitist kohaleveotähtaja ületamise eest artiklite 33 ja 35 kohaselt.
4. Kui lõikes 2 nimetatud taotlust ei esitata või kui pole antud korraldust lõikes 3 ettenähtud tähtaja jooksul või kui kaup leitakse üles hiljem kui aasta pärast hüvitise väljamaksmist, siis käsutab vedaja kaupa vastavalt selle asukohas kehtivatele seadustele ja eeskirjadele.
Artikkel 30
Hüvitis kaotsimineku korral
1. Kauba täieliku või osalise kaotsimineku korral peab vedaja teisi hüvitisi välistades maksma sellist hüvitist, mida arvutatakse kauba börsihinna alusel, selle puudumisel kehtiva turuhinna alusel või, mõlema eespool nimetatu puudumisel, kauba ülevõtmise päeval ja kohas samasuguste ja sama kvaliteediga kaupade tavalise väärtuse alusel.
2. Hüvitise piirmäär on 17 arvestusühikut brutomassi iga puuduva kilogrammi eest.
3. Oma ratastel liikuva ja kaubana veoks vormistatud veeremi, ühendveoüksuse või nende eemaldatavate osade kaotsimineku korral on hüvitis igasuguseid teisi hüvitisi välistades piiratud veeremi, ühendveoüksuse või nende eemaldatavate osade tavalise väärtusega kaotsimineku päeval ja kohas. Kui kaotsimineku päeva või kohta ei ole võimalik tuvastada, on hüvitis piiratud tavalise väärtusega vedaja ülevõtmise päeval ja kohas.
4. Vedaja peab peale selle tagastama veotasu, makstud tollimaksud ja muud seoses kaotsiläinud kauba veoga tasutud summad, välja arvatud aktsiisimaksud, mille tasumine on antud kaupade puhul vastava menetluse alusel edasi lükatud.
Artikkel 31
Vastutus loomuliku kao korral veo käigus
1. Kaupade puhul, millel nende eripärast tulenevalt ilmneb veo käigus enamasti loomulik kadu, vastutab vedaja sõltumata läbitud vahemaa pikkusest ainult selle kao eest, mis ületab järgmisi protsendimäärasid:
a) kaks protsenti vedelate või niiskes olekus veoks antud kaupade massist;
b) üks protsent kuivkaupade massist.
2. Vedaja ei või tugineda lõikes 1 sätestatud vastutuse piirangule, kui tõestatakse, et kadu ei olnud asjaolusid arvestades tingitud põhjustest, mis olid aluseks lubatud protsendimäärade kehtestamisele.
3. Kui ühe saatelehe alusel veetakse mitut saadetist, siis arvutatakse kadu iga saadetise kohta eraldi, kuivõrd saadetise mass on vormistamisel eraldi saatelehel märgitud või on seda võimalik muul viisil kindlaks teha.
4. Kauba täieliku kaotsimineku või üksikute saadetiste kaotsimineku korral ei võeta kaoprotsenti hüvitise arvutamisel arvesse.
5. Käesolev artikkel ei puuduta artikleid 23 ja 25.
Artikkel 32
Hüvitis kahjustamise korral
1. Kauba kahjustamise korral peab vedaja igasuguseid teisi hüvitisi välistades maksma hüvitist, mis vastab kauba väärtuse vähenemisele. Selle summa arvutamisel tuleb aluseks võtta protsendimäär, mille võrra artikli 30 kohaselt kindlakstehtud kauba väärtus on sihtkohta jõudmisel vähenenud.
2. Hüvitis ei tohi ületada:
a) summat, mis tuleks maksta täieliku kaotsimineku korral, juhul kui kogu saadetise väärtus on kahjustamise tõttu vähenenud;
b) summat, mis tuleks maksta kahjustunud osa kaotsimineku korral, juhul kui ainult üks osa saadetisest on kahjustuse tõttu väärtust kaotanud.
3. Oma ratastel liikuva ja kaubana veoks vormistatud veeremi, ühendveoüksuse või nende eemaldatavate osade kahjustuse korral on hüvitis igasuguseid teisi hüvitisi välistades piiratud nende taastusremondi kuludega. Hüvitis ei ületa summat, mis tuleks maksta kaotsimineku korral.
4. Vedaja peab lisaks sellele tasuma lõikes 1 sätestatud vahekorras artikli 30 lõikes 4 nimetatud kulud.
Artikkel 33
Hüvitis kohaleveotähtaja ületamise korral
1. Kui kohaleveotähtaja ületamise tõttu on tekkinud kahju, siis peab vedaja maksma hüvitist, mille piirmäär on neljakordne veotasu.
2. Kauba täieliku kaotsimineku korral ei maksta lisaks artiklis 30 sätestatud hüvitisele lõikes 1 sätestatud hüvitist.
3. Kauba osalise kaotsimineku korral on lõike 1 kohase hüvitise piirmäär saadetise allesjäänud osale langev neljakordne veotasu.
4. Kauba kahjustuse korral, mis ei ole tingitud kohaleveotähtaja ületamisest, makstakse asjakohasel juhul artiklis 32 sätestatud hüvitisele lisaks lõikes 1 sätestatud hüvitist.
5. Mitte mingil juhul ei saa lõikes 1 sätestatud hüvitise ja artiklites 30 ja 32 sätestatud hüvitiste kogusumma olla suurem kui hüvitis kauba täieliku kaotsimineku korral.
6. Kui artikli 16 lõike 1 kohaselt on kohaleveotähtaeg kokkuleppega kindlaks määratud, siis võib selles kokkuleppes ette näha lõikest 1 erineva hüvitamise. Kui sel juhul on ületatud artikli 16 lõigetes 2–4 sätestatud kohaleveotähtaegu, siis võib õigustatud isik nõuda hüvitist kas vastavalt nimetatud kokkuleppele või lõigetes 1–5 ettenähtud hüvitist.
Artikkel 34
Hüvitis väärtuse deklareerimise korral
Kaubasaatja ja vedaja võivad kokku leppida, et kaubasaatja deklareerib saatelehel kauba väärtuse, mis ületab artikli 30 lõikes 2 ettenähtud piirmäära. Sellisel juhul asendab deklareeritud summa piirmäära.
Artikkel 35
Hüvitis kohaleveo erihuvi korral
Kaubasaatja ja vedaja võivad kokku leppida, et juhul kui kaup läheb kaotsi või saab kahjustada ja kui kokkulepitud kohaleveotähtaega ületatakse, avaldab kaubasaatja kohaleveo suhtes erihuvi ning kannab selleks numbrilise summa saatelehele. Kohaleveo erihuvi korral võib lisaks artiklites 30, 32 ja 33 ettenähtud hüvitistele nõuda deklareeritud summa piires ka täiendava tõestatud kahju hüvitamist.
Artikkel 36
Vastutuse piiramise õigusest ilmajäämine
Artikli 15 lõikes 3, artikli 19 lõigetes 6 ja 7, artiklites 30 ja 30–35 ettenähtud vastutuse piiranguid ei kohaldata, kui tõendatakse, et kahju on tingitud vedaja tegevusest või tegevusetusest kas tahtlikult kahju tekitamise eesmärgil või ettevaatamatusest, kuigi oli teada, et selline kahju võib ilmselt tekkida.
Artikkel 37
Konverteerimine ja intresside maksmine
1. Kui hüvitise arvutamisel tuleb välisvaluutas väljendatud summad konverteerida, siis tuleb seda teha hüvitise maksmise päeval ja kohas kehtiva vahetuskursi järgi.
2. Õigustatud isik võib hüvitiselt nõuda viieprotsendilist aastaintressi alates reklamatsiooni esitamise päevast artikli 43 kohaselt või kui reklamatsiooni ei ole esitatud, siis alates menetluse algatamise päevast.
3. Kui õigustatud isik ei esita vedajale reklamatsiooni summa lõplikuks läbivaatamiseks vajalikke tõendavaid dokumente talle seatud mõistliku tähtaja jooksul, siis peatub intresside arvestamine selle tähtaja lõppemisest alates kuni nimetatud tõendavate dokumentide esitamiseni.
Artikkel 38
Vastutus raudtee-merevedude korral
1. Kombineeritud raudtee-merevedude korral, mis toimuvad konventsiooni artikli 24 lõikes 1 nimetatud liinidel, võib iga liikmesriik, kui ta nõuab vastava märke tegemist käesolevatele ühtsetele eeskirjadele allutatud liinide nimekirja, täiendada artiklis 23 sätestatud vastutusest vabastamise aluseid, lisades neile tervikuna järgnevad alused:
a) tulekahju, kui vedaja tõendab, et see ei tekkinud tema, kapteni, meeskonna, lootsi ega vedaja teenistuses olevate isikute süül;
b) elu või vara päästmine või päästmise katse merel;
c) kauba laadimine laevatekile, kuivõrd kaubasaatja on andnud selleks saatelehel oma nõusoleku ja kaupa ei veeta vagunites;
d) hädaoht või õnnetused merel või teistel laevatatavatel vetel.
2. Vedaja võib lõikes 1 nimetatud vastutusest vabastamise alustele toetuda ainult siis, kui ta tõendab, et kaotsiminek, kahjustus või kohaleveotähtaja ületamine tekkis mereveol ajavahemikus kaupade laadimisest laevale kuni laevalt mahalaadimiseni.
3. Kui vedaja toetub lõikes 1 nimetatud vastutusest vabastamise alustele, siis vastutab ta siiski, kui õigustatud isik tõendab, et kaotsiminek, kahjustus või kohaleveotähtaja ületamine oli tingitud vedaja, kapteni, meeskonna, lootsi või vedaja teenistuses olevate isikute süüst.
4. Kui mereliini teenindavad mitu ettevõtet, mis on kantud liinide nimekirja konventsiooni artikli 24 lõike 1 kohaselt, siis tuleb kõikide ettevõtete suhtes kohaldada ühesuguseid vastutuse sätteid. Kui need ettevõtted on liinide nimekirja kantud mitme liikmesriigi taotlusel, siis peavad need riigid lisaks sellele olema eelnevalt jõudnud kokkuleppele nende sätete kohaldamise kohta.
5. Lõigete 1 ja 4 kohaselt võetud meetmetest tuleb teavitada peasekretäri. Need jõustuvad mitte varem kui kolmekümne päeva möödumisel päevast, mil peasekretär saatis teistele liikmesriikidele teate nendest meetmetest. Teelolevaid saadetisi nimetatud meetmed ei puuduta.
Artikkel 39
Vastutus tuumaõnnetuse korral
Vedaja vabaneb talle käesolevate ühtsete eeskirjadega pandud vastutusest, kui kahju põhjus oli tuumaõnnetus ja kui vastavalt selle riigi seadustele ja eeskirjadele, millega reguleeritakse vastutust tuumaenergeetika valdkonnas, vastutab kahju eest tuumaseadme käitaja või temaga võrdsustatud isik.
Artikkel 40
Isikud, kelle eest vedaja vastutab
Vedaja vastutab oma teenistujate ja teiste isikute eest, kelle teenuseid ta vedamisel kasutab, kuivõrd need teenistujad ja teised isikud täidavad oma tööülesandeid. Veoks kasutatava raudteetaristu haldureid loetakse isikuteks, kelle teenuseid vedaja vedamisel kasutab.
Artikkel 41
Muud nõuded
1. Kõigil juhtudel, kui kohaldatakse käesolevaid ühtseid eeskirju, võib mis tahes alusel esitada vedaja vastutust silmas pidades nõudeid ainult käesolevate ühtsete eeskirjade tingimustel ja piirangute alusel.
2. Sama kehtib nõuetele teenistujate ja teiste isikute vastu, kelle eest vedaja vastutab artikli 40 alusel.
IV jaotis
Õiguste kasutamine
Artikkel 42
Osalise kaotsimineku või kahjustamise tuvastamine
1. Kui vedaja avastab või eeldab või kui õigustatud isik väidab, et kaup on osaliselt kaotsi läinud või kahjustatud, siis peab vedaja viivitamatult ja võimaluse korral õigustatud isiku juuresolekul vastavalt kahju või kaotsimineku olemusele fikseerima aktis antud kauba seisundi, selle massi ja, niivõrd kui võimalik, kahju või kaotsimineku ulatuse, põhjuse ning tekkimise aja.
2. Õigustatud isikule tuleb väljastada tasuta selle akti koopia.
3. Kui õigustatud isik ei ole aktis fikseerituga nõus, siis võib ta nõuda, et kauba seisundi ja massi ning kahju või kaotsimineku põhjuse ja kahjusumma tuvastab ekspert, kelle nimetavad veolepingu pooled või kohus. Menetlus toimub selle riigi seaduste ja eeskirjade alusel, kus tuvastamine toimub.
Artikkel 43
Reklamatsioonid
1. Veolepingust tulenevad reklamatsioonid tuleb kirjalikult esitada sellele vedajale, kelle vastu võib nõuet esitada.
2. Reklamatsiooni võivad esitada isikud, kellel on õigus vedaja vastu nõuet esitada.
3. Reklamatsiooni esitamisel peab kaubasaatja esitama ka saatelehe duplikaadi. Selle puudumisel peab ta esitama kaubasaaja nõusoleku või tõendama, et kaubasaaja on keeldunud kauba vastuvõtmisest.
4. Kaubasaaja peab reklamatsiooni esitamisel esitama saatelehe, juhul kui see on talle üle antud.
5. Saateleht, saatelehe duplikaat ja muud dokumendid, mida õigustatud isik peab vajalikuks reklamatsioonile lisada, tuleb esitada originaali või ärakirjadena, mis vedaja nõudmisel peavad olema nõuetekohaselt kinnitatud.
6. Reklamatsiooni lahendamise käigus võib vedaja nõuda saatelehe, saatelehe duplikaadi või lunarahatõendi esitamist originaalis, et märkida sellele reklamatsiooni lahendus.
Artikkel 44
Isikud, kellel on õigus esitada vedaja vastu nõudeid
1. Kui lõigetest 3 ja 4 ei tulene teisiti, on veolepingust tulenevate nõuete esitamise õigus:
a) kaubasaatjal kuni selle hetkeni, kui kaubasaaja:
1. lunastas saatelehe;
2. võttis kauba vastu; või
3. pani maksma oma õigused, mis tal on artikli 17 lõike 3 või artikli 18 lõike 3 alusel;
b) kaubasaajal alates hetkest, kui ta;
1. lunastas saatelehe;
2. võttis kauba vastu; või
3. pani maksma oma õigused, mis tal on artikli 17 lõike 3 või artikli 18 lõike 3 alusel.
2. Kaubasaaja nõudeõigus lõpeb niipea, kui artikli 18 lõike 5 kohaselt kaubasaaja nimetatud isik on lunastanud saatelehe, kauba vastu võtnud või pannud maksma oma õigused, mis tal on artikli 17 lõike 3 kohaselt.
3. Õigus esitada nõue veolepingu alusel makstud summade tagastamiseks on ainult sellel isikul, kes need maksed sooritas.
4. Õigus esitada nõue lunaraha kohta on ainult kaubasaatjal.
5. Nõude esitamisel peab kaubasaatja esitama saatelehe duplikaadi. Selle puudumisel peab ta esitama kaubasaaja nõusoleku või tõendama, et kaubasaaja on keeldunud kauba vastuvõtmisest. Vajadusel peab kaubasaatja tõendama saatelehe puudumist või kaotsiminekut.
6. Kaubasaaja peab nõude esitamisel esitama saatelehe, kui see on talle üle antud.
Artikkel 45
Vedajad, kelle vastu võib nõudeid esitada
1. Veolepingust tulenevate nõuete esitamise õigus kehtib lõigetest 3 ja 4 tulenevate piirangutega ainult esimese, viimase või selle vedaja vastu, kes sooritas veo selle osa, mille käigus ilmnes menetluse põhjuseks olev asjaolu.
2. Kui veo korral, mida sooritavad üksteisele järgnevad vedajad, on kauba üleandmiseks kohustatud vedaja märgitud tema nõusolekul saatelehele, siis võib nõudeid lõike 1 alusel esitada tema vastu ka juhul, kui ta ei ole ei kaupa ega saatelehte kätte saanud.
3. Nõudeid veolepingu alusel makstud summade hüvitamiseks võib esitada vedaja vastu, kes selle summa sisse nõudis või vedaja vastu, kelle kasuks see summa sisse nõuti.
4. Lunarahast tulenevaid nõudeid võib esitada ainult selle vedaja vastu, kes võttis kauba üle lähtekohas.
5. Vastuhagi või vaide korras põhinõudega seotud menetluses võib nõudeid esitada lisaks lõigetes 1–4 nimetatutele ka teiste vedajate vastu, kui need põhinevad samal veolepingul.
6. Niivõrd, kuivõrd käesolevaid ühtseid eeskirju kohaldatakse asendusvedaja suhtes, võib ka tema vastu esitada nõudeid.
7. Kui hagejal on valida mitme vedaja vahel, siis tema valikuõigus lõpeb niipea, kui neist ühe vastu on nõue esitatud; see kehtib ka siis, kui hagejal on valida ühe või mitme vedaja ja asendusvedaja vahel.
Artikkel 46
Kohtualluvus
1. Käesolevate ühtsete eeskirjade alusel võib nõudeid esitada lepingupoolte kokkuleppel kindlaks määratud liikmesriikide kohtutesse või selle liikmesriigi kohtutesse, mille territooriumil on:
a) kostja alaline või püsiv elukoht, tema peamine tegevuskoht või filiaal või esindus, kes veolepingu sõlmis või
b) kauba vedaja poolt veoks vastuvõtmise koht või üleandmiseks ette nähtud koht.
Teistesse kohtutesse pöörduda ei või.
2. Kui käesolevatel ühtsetel eeskirjadel põhinev nõue on vastavalt lõikele 1 pädeva kohtu menetluses või kui selline kohus on nimetatud vaidluses teinud otsuse, siis ei saa samad vaidluspooled samas asjas enam nõuet esitada, välja arvatud juhul, kui selle kohtu otsust, kuhu esimese nõudega pöörduti, ei saa täita riigis, kus uus nõue esitatakse.
Artikkel 47
Nõudeõiguse lõppemine
1. Kui õigustatud isik võtab kauba vastu, on lõppenud igasugune veolepingust tulenev nõudeõigus vedaja vastu kauba osalise kaotsimineku, kahjustamise või kohaleveotähtaja ületamise korral.
2. Kuid nõudeõigus ei lõpe:
a) osalise kaotsimineku või kahjustuse korral, kui:
1. õigustatud isik tuvastas kaotsimineku või kahjustuse artikli 42 kohaselt enne kauba vastuvõtmist;
2. tuvastamine, mis oleks pidanud toimuma artikli 42 kohaselt, jäi ära üksnes vedaja süü tõttu;
b) välisel vaatlusel mittemärgatava kahju korral, mille õigustatud isik tuvastas alles pärast kauba vastuvõtmist, kui ta
1. nõuab tuvastamist artikli 42 kohaselt otsekohe pärast kahju avastamist ja hiljemalt seitsme päeva möödumisel pärast kauba vastuvõtmist ja
2. lisaks tõendab, et kahju tekkis kauba vastuvõtmise ja üleandmise vahel;
c) kohaleveotähtaja ületamise korral, kui õigustatud isik esitab jõustab enda õigusi 60 päeva jooksul mõne artikli 45 lõikes 1 nimetatud vedaja vastu;
d) kui õigustatud isik tõendab, et kahju oli tingitud vedaja tegevusest või tegevusetusest kas tahtlikult kahju tekitamise eesmärgil või ettevaatamatusest, kuigi oli teada, et selline kahju võib ilmselt tekkida.
3. Kui kaup on vastavalt artiklile 28 vormistatud uueks veoks, siis lõpeb eelnevast veolepingust tulenev nõudeõigus osalise kaotsimineku või kahjustuse korral, nagu oleks tegemist üheainsa veolepinguga.
Artikkel 48
Nõudeõiguse aegumine
1. Veolepingust tulenevad nõuded aeguvad ühe aastaga. Kuid kahe aastaga aeguvad nõuded:
a) selle lunaraha väljamaksmiseks, mille vedaja on kaubasaajalt sisse nõudnud;
b) müügitulu väljamaksmiseks, kui vedaja on kauba maha müünud;
c) kahju hüvitamiseks, mis oli tingitud vedaja tegevusest või tegevusetusest kas tahtlikult kahju tekitamise eesmärgil või ettevaatamatusest, kuigi oli teada, et selline kahju võib ilmselt tekkida;
d) mis tulenevad uuesti vormistamisele eelnenud veolepingust artiklis 28 ettenähtud juhtumil.
2. Aegumistähtaega hakatakse arvestama nõuete korral
a) täieliku kaotsimineku hüvitamiseks kolmekümnendast päevast pärast kohaleveotähtaja lõppemist;
b) osalise kaotsimineku, kahjustuse või kohaleveotähtaja ületamise hüvitamiseks kauba üleandmise päevast;
c) kõigil teistel juhtumitel alates päevast, mil nõuet võib esitada.
d) Aegumistähtaja algusena näidatud päev ei ole mingil juhul tähtaja sisse arvatud.
3. Kui esitatakse artikli 43 kohane kirjalik reklamatsioon, siis peatub aegumine kuni päevani, mil vedaja reklamatsiooni kirjalikult tagasi lükkab ja lisatud dokumendid tagasi saadab. Kui reklamatsioon rahuldatakse osaliselt, siis arvestatakse aegumistähtaega veel vaidlusaluse osa suhtes jälle edasi. Pool, kes tugineb reklamatsiooni esitamisele või vastuse andmisele ja dokumentide tagastamisele, peab seda tõendama. Muud reklamatsioonid, mis puudutavad sedasama nõuet, ei peata aegumist.
4. Aegunud nõudeid ei saa ka vastuhagi või vaide korras esitada.
5. Muus osas kehtib aegumistähtaja peatumise ja katkemise suhtes riigisisene õigus.
V jaotis
Suhted vedajate vahel
Artikkel 49
Tasaarveldus
1. Iga vedaja, kes kauba vastuvõtmisel või üleandmisel nõudis sisse veotasu või muid veolepingust tulenevaid nõudeid või oleks pidanud seda tegema, on kohustatud teistele osalenud vedajatele maksma neile kuuluva osa veotasust. Makseviis määratakse kindlaks vedajatevaheliste kokkulepetega.
2. Artiklit 12 kohaldatakse ka üksteisele järgnevate vedajate vahelistele suhetele.
Artikkel 50
Regressiõigus
1. Vedajal, kes maksis käesolevate ühtsete eeskirjade kohaselt hüvitist, on teiste veos osalenud vedajate vastu regressiõigus järgnevate sätetele alusel:
a) vedaja, kes põhjustas kahju, vastutab selle eest täielikult;
b) kui kahju põhjustasid mitu vedajat, siis vastutab igaüks enda põhjustatud kahju eest; kui selline eristamine ei ole võimalik, siis jaotatakse hüvitussumma vedajate vahel punkti c alusel;
c) kui ei ole võimalik tõendada, milline vedajatest kahju põhjustas, siis jaotatakse hüvitussumma kõigi vedajate vahel, välja arvatud nende, kes tõendavad, et nemad kahju ei põhjustanud; jaotamine toimub proportsionaalselt vedajatele kuuluva osaga veotasust.
2. Kui mõni neist vedajaist on maksejõuetu, siis jagatakse tema osaks langenud, kuid maksmata summa kõigi teiste veos osalenud vedajate vahel proportsionaalselt neile kuuluva osaga veotasust.
Artikkel 51
Regressimenetlus
1. Vedaja, kelle vastu artikli 50 kohaselt on esitatud regressinõue, ei saa vaidlustada regressinõude esitanud vedaja sooritatud makse õiguspärasust, kui hüvitis oli kohtuotsusega kindlaks määratud pärast seda, kui esimesena nimetatud vedajale oli edastatud nõuetekohane teade menetluse kohta ja antud talle seega võimalus menetluses osalemiseks. Põhinõuet menetlev kohus määrab kindlaks tähtajad kolmanda isiku teavitamiseks ja tema menetlusse kaasamiseks.
2. Regressiõigust kasutav vedaja peab ühe ja sama nõude esitama kõigi vedajate vastu, kellega ta ei ole jõudnud kokkuleppele; vastasel korral lõpeb regressiõigus nende vedajate suhtes, kelle vastu ta pole menetlust algatanud.
3. Kohus peab ühes ja samas otsuses lahendama kõik kohtule esitatud regressinõuded.
4. Vedaja, kes soovib oma regressiõigust maksma panna, võib esitada nõude selle riigi kohtusse, kus ühel osalenud vedajatest on peamine tegevuskoht või filiaal või esindus, kelle kaudu veoleping sõlmiti.
5. Kui nõue tuleb esitada mitme vedaja vastu, siis võib hagev vedaja lõike 4 kohaselt valida menetluse algatamiseks pädevate kohtute vahel.
6. Regressinõuet ei tohi menetleda koos hüvitise nõudega, mille on esitanud isik, kellel on selleks õigus veolepingu alusel.
Artikkel 52
Kokkulepped regressinõuete suhtes
Vedajatel on lubatud sõlmida omavahel kokkuleppeid, mis kalduvad kõrvale artiklitest 49 ja 50.
Appendix B to the Convention (Extract from COTIF) Uniform Rules Concerning the Contract of International Carriage of Goods by Rail
Facebook
Twitter