Väljaandja: Vabariigi Valitsus
Akti liik: välisleping
Teksti liik: algtekst
Jõustumise kp: 01.07.2015
Avaldamismärge: RT II, 02.11.2022, 6

Vagunite kasutamist rahvusvahelises raudteeliikluses käsitleva lepingu ühtsed eeskirjad (CUV – konventsiooni (COTIF) lisa D) [01.07.2015]



9. mai 1980. aasta rahvusvahelise raudteeveo konventsioon 3. juuni 1999. aasta muutmisprotokollile vastavas redaktsioonis [01.01.2009]
 

9. mai 1980. aasta rahvusvahelise raudteeveo konventsioon 3. juuni 1999. aasta protokolliga muudetud versioonis (COTIF) [01.07.2015]
 
 

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu muudatuste jõustumise kohta
 
 



Artikkel 1

Reguleerimisala



Käesolevaid ühtseid eeskirju kohaldatakse kahe- või mitmepoolsetele lepingutele, mis käsitlevad raudteevagunite transpordivahendina kasutamist vedudel, mis vastavad CIVi- ühtsetele eeskirjadele ja CIM-i ühtsetele eeskirjadele.



Artikkel 2

Mõisted



Käesolevates ühtsetes eeskirjades on kasutusel järgmised mõisted.



   a) „raudteeveo-ettevõtja“ – igasugune eraõiguslik või avalik-õiguslik ettevõtja, kellel on õigus reisijate või kaupade veoks ja mis tagab veduriteenuse;



   b) „vagun“ – oma ratastel mööda raudteed liikuv sõiduk, millel ei ole vedurit;



   c) „valdaja“ – isik või üksus, kes omanikuna kasutab vagunit alaliselt majanduslikul otstarbel transpordivahendina;



   d) „kodujaam“ – koht, mille nimi on kirjutatud vagunile ja kuhu vaguni vastavalt kasutuslepingu tingimustele võib saata või peab saatma.



Artikkel 3

Tähistused ja pealdised vagunitel



1. Sõltumata rahvusvahelises liikluses kasutatavatele vagunitele tehnilise loa väljaandmise eeskirjadest peab artiklis 1 viidatud lepingu alusel sõiduki teise käsutusse andja hoolitsema selle eest, et vagunile oleksid kirjutatud:


   a) valdaja nimi;


   b) vajaduse korral raudteeveo-ettevõtja nimi, kelle vaguniparki vagun kuulub;


   c) vajaduse korral kodujaama nimi;


   d) teised vaguni kasutamise lepingus kokkulepitud tähistused ja pealdised.



2. Lõikes 1 nimetatud tähistused ja pealdised võib vormistada ka elektroonilise identifitseerimise vahenditega.



Artikkel 4

Vastutus vaguni kaotsimineku või kahjustuse korral



1. Raudteeveo-ettevõtja, kelle käsutusse on vagun transpordivahendina kasutamiseks antud, vastutab vaguni või selle lisavarustuse kaotsiminekust või kahjustusest tingitud kahju eest, kui ta ei tõenda, et kahju ei olnud tingitud tema süüst.



2. Raudteeveo-ettevõtja ei vastuta sellise lisavarustuse kaotsimineku või kahjustuse eest, mis ei ole kirjas vaguni külgedel või sellega kaasasolevas inventariloendis.



3. Vaguni või selle lisavarustuse kaotsimineku korral on hüvitis igasuguseid teisi hüvitusi välistades piiratud vaguni või selle lisavarustuse tavalise väärtusega kaotsimineku ajal ja kohas. Kui kaotsimineku päeva ja kohta ei ole võimalik tuvastada, on vastutus piiratud tavalise väärtusega vaguni kasutamiseks vastuvõtmise päeval ja kohas.



4. Vaguni või selle lisavarustuse kahjustamise korral on hüvitis igasuguseid teisi hüvitusi välistades piiratud taastusremondi kuludega. Hüvitis ei ületa summat, mis tuleks maksta kaotsimineku korral.



5. Lepingupooled võivad sõlmida kokkuleppeid, mis kalduvad kõrvale lõigetest 1–4.



Artikkel 5

Vastutuse piiramise õigusest ilmajäämine



Artikli 4 lõigete 3 ja 4 vastutuse piiranguid ei kohaldata, kui tõendatakse, et kahju on tingitud raudteeveo-ettevõtja tegevusest või tegevusetusest kas tahtlikult kahju tekitamise eesmärgil või ettevaatamatusest, kuigi oli teada, et selline kahju võib ilmselt tekkida.



Artikkel 6

Vaguni kaotsimineku eeldamine



1. Õigustatud isik võib ilma täiendava tõendamiseta lugeda vaguni kaotsiläinuks, kui ta on nõudnud raudteeveo-ettevõtjalt, kellele käsutusse ta vaguni transpordivahendina kasutamiseks oli andnud, selle otsimist ja vagunit ei ole kolme kuu jooksul pärast tema taotluse laekumist antud tema käsutusse või ta ei ole saanud mingit informatsiooni vaguni asukoha kohta. Tähtaeg pikeneb aja võrra, mil vagun oli liiklusest kõrvaldatud vaguni kahjustuste või asjaolude tõttu, mille eest raudteeveo-ettevõtja ei vastuta.



2. Kui kadunuks loetud vagun leitakse üles pärast hüvitise maksmist, siis võib õigustatud isik kuue kuu jooksul pärast leidmisteate saamist nõuda raudteeveo-ettevõtjalt, kelle käsutusse ta oli vaguni transpordivahendina kasutamiseks andnud, et saadud hüvitise tagasimaksmisel vagun talle kas kodujaamas või mõnes teises kokkulepitud kohas tasuta üle antaks.



3. Kui lõikes 2 nimetatud taotlust ei esitata või kui vagun leitakse üles hiljem kui aasta pärast hüvitise väljamaksmist, siis käsutab raudteeveo-ettevõtja, kelle käsutusse õigustatud isik oli vaguni transpordivahendina kasutamiseks andnud, vagunit vastavalt selle asukohas kehtivatele seadustele ja eeskirjadele.



4. Lepingupooled võivad sõlmida kokkuleppeid, mis kalduvad kõrvale lõigetest 1–3.



Artikkel 7

Vastutus vaguni tekitatud kahju eest



1. Isik, kes lõike 1 kohase lepingu alusel on andnud vaguni transpordivahendina kasutamiseks kellegi teise käsutusse, vastutab vaguni tekitatud kahju eest, juhul kui ta on selles süüdi.



2. Lepingupooled võivad sõlmida kokkuleppeid, mis kalduvad kõrvale lõikest 1.



Artikkel 8

Regressiõigus



Kui vaguni kasutuslepingus nähakse ette, et raudteeveo-ettevõtja võib vaguni anda transpordivahendina kasutamiseks teiste raudteeveo-ettevõtjate käsutusse, siis võib raudteeveo-ettevõtja valdaja nõusolekul kokku leppida teiste raudteeveo-ettevõtjatega:


   a) et ta, jättes endale regressiõiguse, asub nende kohale suhetes valdajaga, mis puudutab vastutust vaguni või selle lisavarustuse kaotsimineku ja kahjustuse korral;


   b) et ainult valdaja vastutab teiste raudteeveoettevõtjate ees vaguni tekitatud kahju eest, kuid et ainult raudteeveo-ettevõtjal, kes on valdaja lepingupartner, on õigus teiste raudteeveo-ettevõtjate nõudeid maksma panna.



Artikkel 9

Vastutus töötajate ja teiste isikute eest



1. Lepingupooled vastutavad oma teenistujate ja teiste isikute eest, kelle teenuseid nad lepingu täitmisel kasutavad, kuivõrd need teenistujad ja teised isikud täidavad oma tööülesandeid.



2. Kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti, siis loetakse neid raudteetaristu haldureid, kelle raudteetaristul raudteeveo-ettevõtja vagunit transpordivahendina kasutab, isikuteks, kelle teenuseid raudteeveo-ettevõtja kasutab.



3. Lõiked 1 ja 2 kehtivad ka artikli 8 kohase regressi korral.



Artikkel 10

Muud nõuded



1. Kõigil juhtudel, kui kohaldatakse käesolevaid ühtseid eeskirju, võib mis tahes õiguslikul alusel esitada nõude vaguni või selle lisavarustuse kaotsimineku või kahjustuse korral raudteeveo-ettevõtja vastu, kellele vagun oli transpordivahendina kasutamiseks antud, ainult käesolevate ühtsete eeskirjade ning kasutuslepingu tingimustel ja piirangutega.



2. Lõige 1 kehtib ka artikli 8 kohase regressi korral.



3. Sama kehtib ka nõuete kohta teenistujate ja teiste isikute vastu, kelle eest vastutab raudteeveo-ettevõtja, kelle käsutusse vagun oli transpordivahendina kasutamiseks antud.



Artikkel 11

Kohtualluvus



1. Käesolevate ühtsete eeskirjade kohaselt võib sõlmitud lepingu alusel nõudeid esitada lepingupoolte kokkuleppel kindlaks määratud kohtutesse.



2. Kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, siis on pädevad selle liikmesriigi kohtud, kus on kostja asukoht. Kui kostja asukoht ei ole üheski liikmesriikidest, siis on pädevad selle liikmesriigi kohtud, kus kahju tekkis.



Artikkel 12

Nõudeõiguse aegumine



1. Nõuded artiklite 4 ja 7 alusel aeguvad kolme aastaga.



2. Aegumistähtaega hakatakse arvestama:


   a) artikli 4 alusel esitatud nõuete puhul alates päevast, mil tuvastati vaguni kaotsiminek või kahjustus, või päevast, millal õigustatud isik võib vaguni artikli 6 lõigete 1 või 4 kohaselt lugeda kaotsiläinuks;

   b) artikli 7 alusel esitatud nõuete puhul alates päevast, mil kahju tekkis.
Appendix D to the Concention (Extract from COTIF) Uniform Rules concerning Contracts of Use of Vehicles in International Rail Traffic (CUV)