Teksti suurus:

Taristu kasutamist rahvusvahelises raudteeliikluses käsitleva lepingu ühtsed eeskirjad (CUI – konventsiooni (COTIF) lisa E) [01.07.2015]

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.07.2015
Avaldamismärge:RT II, 02.11.2022, 7

Taristu kasutamist rahvusvahelises raudteeliikluses käsitleva lepingu ühtsed eeskirjad (CUI – konventsiooni (COTIF) lisa E) [01.07.2015]

9. mai 1980. aasta rahvusvahelise raudteeveo konventsioon 3. juuni 1999. aasta muutmisprotokollile vastavas redaktsioonis [01.01.2009]

9. mai 1980. aasta rahvusvahelise raudteeveo konventsioon 3. juuni 1999. aasta protokolliga muudetud versioonis (COTIF) [01.07.2015]

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu muudatuste jõustumise kohta


I jaotis
Üldsätted

Artikkel 1
Reguleerimisala

1. Käesolevaid ühtseid eeskirju kohaldatakse kõigi lepingute suhtes, mis käsitlevad raudteetaristu kasutamist rahvusvahelisteks raudteevedudeks CIV-i ühtsete eeskirjade ja CIM-i ühtsete eeskirjade tähenduses. Käesolevad ühtsed eeskirjad kehtivad sõltumata lepingupoolte asukohast ja kodakondsusest. Käesolevaid ühtseid eeskirju kohaldatakse ka siis, kui raudteetaristut haldavad või kasutavad riigid või riiklikud asutused või organisatsioonid.

2. Kui artiklist 21 ei tulene teisiti, ei kohaldata käesolevaid ühtseid eeskirju teiste õigussuhete suhtes, eelkõige:
   a) vedaja või halduri vastutuse suhtes oma teenistujate või teiste isikute ees, kelle teenuseid nad oma tööülesannete täitmisel kasutavad;
   b) vastutuse suhtes ühelt poolt vedaja või halduri ja teiselt poolt kolmanda isiku vahel.

Artikkel 2
Deklaratsioon vastutuse kohta isikukahjude korral

1. Iga riik võib igal ajal deklareerida, et ta ei hakka tervikuna kohaldama sätteid vastutuse kohta isikukahjude korral (surm, vigastus või muu füüsilise või vaimse tervise kahjustus), kui ohvrid on selle riigi kodanikud või elavad alaliselt selles riigis.

2. Riik, kes on esitanud lõike 1 kohase deklaratsiooni, võib selle igal ajal tagasi võtta, teatades sellest hoiulevõtjale. Tagasivõtmine jõustub ühe kuu möödumisel päevast, mil hoiulevõtja teavitas sellest liikmesriike.

Artikkel 3
Mõisted

Käesolevates ühtsetes eeskirjades on kasutusel järgmised mõisted.

   a) „raudteetaristu“ – kõik rööbasteed ja püsirajatised, mis on vajalikud veeremite liikluseks ja liiklusohutuseks;

   b) „haldur“ – isik, kes võimaldab taristut kasutada ja kes kannab vastutust kooskõlas taristu asukohariigis kehtivate seaduste ja eeskirjadega;

   c) „vedaja“ – isik, kes veab reisijaid või kaupu rahvusvahelises raudteeliikluses CIV-i ühtsete eeskirjade või CIM-i ühtsete eeskirjade kohaselt ning kellel on tegevusluba tegevuslubade andmise ja tunnustamisega seotud seaduste ja eeskirjade kohaselt, mis kehtivad riigis, kus isik seda tegevust sooritab;

   d) „abipersonal“ – teenistujad või teised isikud, keda haldur või vedaja kasutab lepingu täitmiseks, kuivõrd nimetatud teenistujad ja teised isikud täidavad oma tööülesandeid;

   e) „kolmas isik“ – kõik teised isikud peale halduri, vedaja ja nende abipersonali;

   f) „tegevusluba“ – riigi poolt vedajale riigi seaduste ja eeskirjade alusel välja antud luba vedajana tegutsemiseks;

   g) „ohutustunnistus“ – kasutatava taristu asukohamaa seadustes ja eeskirjades ette nähtud dokument, mis kinnitab, et vedaja:
     – ettevõtte sisemine organisatsioon ning
     – kasutataval taristul rakendatavad personal ja veerem
   vastavad ohutusnõuetele, et tagada antud taristul ohutu liiklus.

Artikkel 4
Imperatiivne õigusnorm

Kui käesolevates ühtsetes eeskirjades pole seda otsesõnu lubatud, siis on kehtetud ja õigustühised igasugused kokkulepped, mis otseselt või kaudselt kalduvad kõrvale nendest ühtsetest eeskirjadest. Selliste kokkulepete kehtetus ei too kaasa veolepingu ülejäänud sätete kehtetust. Lepingupooled võivad siiski võtta endale suurema vastutuse ja ulatuslikumad kohustused, kui on sätestatud käesolevates ühtsetes eeskirjades või määrata kindlaks asjale tekitatud kahju hüvitamise piirmäära .


II jaotis
Kasutusleping

Artikkel 5
Sisu ja vorm

1. Kasutuslepinguga reguleeritakse suhteid halduri ja vedaja või mis tahes muu isiku vahel, kellel on õigus sõlmida sellist lepingut vastavalt selle riigi seadustele ja eeskirjadele, kus taristu asub.

2. Lepinguga reguleeritakse eelkõige halduslikke, tehnilisi ja finantsilisi kasutustingimusi.

3. Leping peab olema fikseeritud kirjalikult või sellega võrdväärses vormis. Kirjaliku vormistuse puudumine või selle vigasus, samuti lõikes 2 ette nähtud andmete puudumine ei mõjuta lepingu olemasolu ega kehtivust, leping allub endiselt käesolevatele ühtsetele eeskirjadele.

Artikkel 5bis
Kehtiv õigus

1. Artikkel 5 ning artiklid 6, 7 ja 22 ei mõjuta kohustusi, mida taristu kasutuslepingu pooled peavad täitma selle riigi seaduste ja eeskirjade kohaselt, kus taristu asub, sealhulgas vajaduse korral Euroopa Liidu õiguse alusel.

2. Artiklid 8 ja 9 ei mõjuta kohustusi, mida taristu kasutuslepingu pooled peavad täitma ELi liikmesriigis või riigis, kus kohaldatakse Euroopa Liidu õigusakte tulenevalt Euroopa Liiduga sõlmitud rahvusvahelistest lepingutest.

3. Lõiked 1 ja 2 puudutavad eelkõige:
   – raudtee-ettevõtjate või volitatud taotlejate ja raudteetaristu haldurite vahel sõlmitavaid lepinguid;
   – tegevuslubasid,
   – ohutustunnistusi,
   – kindlustust,
   – tasustamist, mis hõlmab tulemuslikkuse kavasid, et minimeerida viivitusi ja häireid ning parandada raudteevõrgu toimimist;
   – klientidele hüvitise maksmise korda ja
   – vaidluste lahendamist.

Artikkel 6
Vedaja ja halduri erikohustused

1. Vedajal peab olema õigus tegutseda raudteeveo-ettevõtjana. Rakendatav personal ja kasutatav veerem peavad täitma ohutusnõudeid. Haldur võib nõuda, et vedaja tõendab nimetatud tingimuste täitmist kehtiva tegevusloa ja ohutustunnistuse või nende kinnitatud ärakirjade esitamisega või mis tahes muul viisil.

2. Vedaja peab haldurit informeerima igast asjaolust, mis võib mõjutada tema tegevusloa, ohutustunnistuste või muu tõendusmaterjali kehtivust.

3. Haldur võib nõuda, et vedaja tõendab, et tal on kõigi artiklitest 9–21 tuleneda võivate nõuete katteks, sõltumata nende õiguslikust alusest, sõlmitud piisava ulatusega vastutuskindlustuse leping või et ta on tarvitusele võtnud võrdväärseid abinõusid. Vedaja peab kohases vormis kinnitusega igal aastal tõendama, et vastutuskindlustus või võrdväärsed abinõud kestavad edasi; muudatustest peab ta haldurit teavitama enne nende jõustumist.

4. Lepingupooled peavad teineteist informeerima igast asjaolust, mis võiks takistada nende vahel sõlmitud lepingu täitmist.

Artikkel 7
Lepingu lõpetamine

1. Haldur võib kasutuslepingu viivitamatult üles öelda, kui:
   a) vedajal ei ole enam õigust tegutseda raudteeveo-ettevõtjana;
   b) rakendatav personal ja kasutatav veerem ei vasta enam ohutusnõuetele;
   c) vedaja viivitab maksmisega, nimelt:
     1. kahe üksteisele järgneva makseperioodi eest summa ulatuses, mis ületab ühe kuu kasutustasu; või
     2. ajavahemiku jooksul, mis ületab kaht makseperioodi ning summa ulatuses, mis võrdub kahe kuu kasutustasuga;
  d) vedaja on tõsiselt rikkunud mõnda artikli 6 lõigete 2 ja 3 kohast erikohustust.

2. Vedaja võib kasutuslepingu viivitamatult üles öelda, kui haldur kaotab õiguse taristu haldamiseks.

3. Kumbki lepingupool võib kasutuslepingu viivitamatult üles öelda, kui teine lepingupool on tõsiselt rikkunud oma olulist kohustust, kuivõrd see kohustus puudutab reisijate ja kaupade ohutust; lepingupooled võivad kokku leppida, kuidas nad seda õigust teostavad.

4. See lepingupool, kes andis põhjuse lepingu ülesütlemiseks, vastutab teise poole ees sellest tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et tema ei olnud kahju tekkimises süüdi.

5. Lepingupooled võivad sõlmida kokkuleppeid, mis kalduvad kõrvale lõike 1 punktides c ja d ning lõikes 4 sätestatust.


III jaotis
Vastutus

Artikkel 8
Halduri vastutus

1. Haldur vastutab:
   a) isikukahju eest (surm, vigastus või muu füüsilise või vaimse tervise kahjustus);
   b) varakahju eest (vallas- või kinnisasja hävimine või kahjustus);
   c) rahalise kahju eest, mis on tingitud sellest, et vedaja peab CIV-i ühtsete eeskirjade ja CIM-i ühtsete eeskirjade kohaselt hüvitisi maksma;
juhul kui nimetatud kahju tekitati vedajale või tema abipersonalile taristu kasutamise ajal ning selle põhjus on taristus.

2. Haldur vabaneb vastutusest:

   a) isikukahju ja rahalise kahju korral, mis tulenevad sellest, et vedaja peab CIV-i ühtsete eeskirjade kohaselt hüvitist maksma:
     1. kui kahju tekitanud sündmuse põhjustasid asjaolud, mis ei olnud seotud taristu haldamisega ja mida haldur ei suutnud kõigi selles olukorras vajalike abinõude rakendamisele vaatamata vältida ning mille tagajärgi ta ei saanud ära hoida;
     2. kuivõrd kahju tekitanud sündmuses on süüdi kahju kannatanud isik;
     3. kui kahju tekitanud sündmus oli tingitud kolmanda isiku tegevusest, mida haldur ei suutnud kõigi sellises olukorras vajalike abinõude rakendamisele vaatamata vältida ning mille tagajärgi ta ei saanud ära hoida;

   b) varakahju ja rahalise kahju korral, mis tulenevad sellest, et vedaja peab CIM-i ühtsete eeskirjade kohaselt hüvitist maksma, kui kahju põhjus oli vedaja süü või vedajapoolne korraldus, milles ei olnud süüdi haldur, või asjaolud, mida haldur ei suutnud vältida ning mille tagajärgi ta ei saanud ära hoida.

3. Kui kahju tekitanud sündmus oli tingitud kolmanda isiku tegevusest ja haldur siiski ei vabane täielikult oma vastutusest lõike 2 punkti a alusel, siis vastutab ta käesolevate ühtsete eeskirjade piiranguid arvestades täies ulatuses, kuid see ei kahjusta võimalikku regressiõigust kolmanda isiku vastu.

4. Lepingupooled võivad kokku leppida, kas ja millises ulatuses vastutab haldur kahju eest, mida vedajale tekitavad hilinemine või ekspluatatsioonihäired.

Artikkel 9
Vedaja vastutus

1. Vedaja vastutab:
   a) isikukahju eest (surm, vigastus või muu füüsilise või vaimse tervise kahjustus);
   b) varakahju eest (vallas- või kinnisasjade hävimine või kahjustus);
mille haldurile või tema abipersonalile tekitasid taristu kasutamisel vedaja kasutatud transpordivahendid, tema veetud reisijad või veetud kaup.

2. Vedaja vabaneb sellest vastutusest:

   a) isikukahju korral
     1. kui kahju tekitanud sündmuse põhjustasid asjaolud, mis ei olnud seotud vedaja tegutsemisega ja mida vedaja ei suutnud kõigi selles olukorras vajalike abinõude rakendamisele vaatamata vältida ning mille tagajärgi ta ei saanud ära hoida;
     2. kuivõrd kahju tekitanud sündmuses on süüdi kahjustatud isik;
     3. kui kahju tekitanud sündmus oli tingitud kolmanda isiku tegevusest, mida vedaja ei suutnud kõigi selles olukorras vajalike abinõude rakendamisele vaatamata vältida ning mille tagajärgi ta ei saanud ära hoida;

   b) varakahju korral, kui kahju põhjus oli halduri süü või tema korraldus, milles ei olnud süüdi vedaja, või asjaolud, mida vedaja ei suutnud vältida ning mille tagajärgi ta ei saanud ära hoida.

3. Kui kahju tekitanud sündmus oli tingitud kolmanda isiku tegevusest ja vedaja siiski ei vabane lõike 2 punkti a alusel täielikult oma vastutusest, siis vastutab ta käesolevate ühtsete eeskirjade piiranguid arvestades täies ulatuses, kuid see ei kahjusta võimalikku regressiõigust kolmanda isiku vastu.

4. Lepingupooled võivad kokku leppida, kas ja millises ulatuses vastutab vedaja kahju eest, mida haldurile tekitavad ekspluatatsioonihäired.

Artikkel 10
Põhjuste koosmõju

1. Kui kahju tekkis halduri vastutada olevate põhjuste ja vedaja vastutada olevate põhjuste koosmõjul, siis vastutab kumbki lepingupool ainult ulatuses, mil määral põhjus, mille eest ta artikli 8 või 9 kohaselt vastutab, aitas kaasa kahju tekkimisele. Kui ei ole võimalik tuvastada, millises ulatuses antud põhjus aitas kaasa kahju tekkimisele, siis kannab kumbki lepingupool ise talle tekitatud kahju.

2. Kui kahju tekkis halduri vastutada olevate põhjuste ja mitmete sama taristut kasutavate vedajate vastutada olevate põhjuste koosmõjul, siis kohaldatakse lõiget 1 mutatis mutandis.

3. Kui artikli 9 kohane kahju tekkis põhjuste koosmõjul, mille eest vastutavad sama taristut kasutavad mitu vedajat, siis kohaldub lõike 1 esimene lause mutatis mutandis. Kui ei ole võimalik tuvastada, millises ulatuses antud põhjused kahju tekkimisele kaasa aitasid, siis vastutavad kõik vedajad halduri ees võrdselt.

Artikkel 11
Hüvitis surma korral

1. Surma korral hõlmab hüvitis:
   a) surma tagajärjel tekkinud vajalikke kulutusi, eelkõige surnukeha transportimise ja matmise kulutusi;
   b) kui surm ei saabu otsekohe, siis artiklis 12 ettenähtud hüvitist.

2. Kui surma tõttu kaotasid ülalpidaja isikud, kelle suhtes surmasaanul oli või tulevikus oleks tekkinud seaduse alusel ülalpidamiskohustus, siis tuleb ka see kahju neile hüvitada. Nende isikute kahjunõuete suhtes, keda surmasaanu pidas ülal ilma seadusest tuleneva kohustuseta, kohaldatakse riigisisest õigust.

Artikkel 12
Hüvitis vigastuste korral

Vigastuste või muude füüsilise või vaimse tervise kahjustuste korral hõlmab hüvitis:
   a) vajalikke kulutusi, eelkõige ravile ning transpordile;
   b) varalise kahju hüvitamist seoses vigastatud isiku täieliku või osalise töövõime kaotusega või tema kasvanud vajadustega.

Artikkel 13
Teiste isikukahjude hüvitamine

Riigisiseses õiguses määratakse kindlaks, kas ja millises ulatuses peab haldur või vedaja hüvitama need isikukahjud, mis ei ole loetletud artiklites 11 ja 12.

Artikkel 14
Hüvitise vorm ja suurus surma ja vigastuste korral

1. Artikli 11 lõikes 2 ja artikli 12 punktis b ette nähtud hüvitis tuleb välja maksta ühekordse maksena. Kui riigisisene õigus lubab määrata annuiteedi ja vigastatud isik või artikli 11 lõike 2 järgi nõude esitamiseks õigustatud isikud seda nõuavad, siis toimub hüvitamine sellisel kujul.

2. Lõike 1 kohaselt makstava hüvitise suurus määratakse kindlaks riigisisese õiguse alusel. Käesolevate ühtsete eeskirjade kontekstis on iga isiku hüvitise piirmäär 175 000 arvestusühikut ühekordse maksena või sellele summale vastav annuiteet ka siis, kui riigisisene õigus näeb ette madalama piirmäära.

Artikkel 15
Vastutuse piiramise õigusest ilmajäämine

Käesolevates ühtsetes eeskirjades ette nähtud vastutuse piiranguid, samuti riigisisese õiguse sätteid, mis piiravad hüvitist teatud summaga, ei kohaldata, kui tõendatakse, et kahju on tingitud kahju tekitaja tegevusest või tegevusetusest kas tahtlikult kahju tekitamise eesmärgil või ettevaatamatusest, kuigi oli teada, et selline kahju võib ilmselt tekkida.

Artikkel 16
Konverteerimine ja intresside maksmine

1. Kui hüvitise arvutamisel tuleb välisvaluutas väljendatud summad konverteerida, siis tuleb seda teha hüvitise maksmise päeval ja kohas kehtiva vahetuskursi järgi.

2. Õigustatud isik võib hüvitiselt nõuda viieprotsendilist aastaintressi alates lepitusmenetluse algatamise, konventsiooni V jaotises ette nähtud vahekohtusse pöördumise või menetluse algatamise päevast.

Artikkel 17
Vastutus tuumaõnnetuse korral

Haldur ja vedaja vabanevad neile käesolevate ühtsete eeskirjadega pandud vastutusest, kui kahju põhjus oli tuumaõnnetus ja kui vastavalt selle riigi seadustele ja eeskirjadele, millega reguleeritakse vastutust tuumaenergeetika valdkonnas, vastutab kahju eest tuumaseadme käitaja või temaga võrdsustatud isik.

Artikkel 18
Vastutus abipersonali eest

Haldur ja vedaja vastutavad oma abipersonali eest.

Artikkel 19
Muud nõuded

1. Kõigil juhtudel, kui kohaldatakse käesolevaid ühtseid eeskirju, võib mis tahes alusel esitada halduri või vedaja vastutust silmas pidades nõudeid ainult käesolevate ühtsete eeskirjade tingimustel ja piirangute alusel.

2. Sama kehtib nõuetele abipersonali vastu, kelle eest haldur või vedaja vastutavad artikli 18 alusel.

Artikkel 20
Kokkulepped

Lepingupooled võivad kokku leppida, millistel tingimustel nad esitavad teise lepingupoole vastu kahjutasunõudeid või loobuvad nende esitamisest.


IV jaotis
Abipersonali nõuded

Artikkel 21
Nõuded halduri või vedaja vastu

1. Vedaja abipersonal võib mis tahes alusel esitada halduri vastu nõudeid halduri põhjustatud kahju hüvitamiseks ainult käesolevate ühtsete eeskirjade tingimustel ja piirangute alusel.

2. Halduri abipersonal võib mis tahes alusel esitada vedaja vastu nõudeid vedaja põhjustatud kahju hüvitamiseks ainult käesolevate ühtsete eeskirjade tingimustel ja piirangute alusel.


V jaotis
Õiguste kasutamine

Artikkel 22
Lepitusmenetlus

Lepingupooled võivad kokku leppida lepitusmenetluse kasutamises või pöörduda konventsiooni V jaotises sätestatud vahekohtusse.

Artikkel 23
Regress

CIV-i ühtsete eeskirjade või CIM-i ühtsete eeskirjade alusel vedaja sooritatud makse õiguspärasust ei saa vaidlustada, kui hüvitis oli kohtuotsusega kindlaks määratud pärast seda, kui haldurile oli edastatud nõuetekohane teade menetluse kohta ja antud talle seega võimalus menetluses osalemiseks.

Artikkel 24
Kohtualluvus

1. Käesolevate ühtsete eeskirjade alusel võib nõudeid esitada lepingupoolte kokkuleppel kindlaks määratud liikmesriigi kohtusse.

2. Kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti, siis on pädevad selle liikmesriigi kohtud, kus on halduri tegevuskoht.

Artikkel 25
Nõudeõiguse aegumine

1. Käesolevatel ühtsetel eeskirjadel põhinevad nõuded aeguvad kolme aastaga.

2. Nõuete aegumistähtaega hakatakse arvestama päevast, millal kahju tekkis.

3. Isikute surma korral aeguvad nõuded kolme aasta jooksul alates esimesest surmale järgnenud päevast, kuid mitte hiljem kui viie aasta jooksul alates esimesest õnnetusele järgnenud päevast.

4. Vastutav isik võib esitada regressinõude ka pärast lõike 1 aegumistähtaja möödumist, kui nõue esitatakse tähtaja jooksul, mis kehtib selle riigi õiguse alusel, kus menetlus algatatakse. Kuid tähtaeg ei tohi olla lühem kui üheksakümmend päeva alates päevast, kui regressinõude esitaja rahuldas nõude või kui talle esitati teade tema vastu algatatud menetlusest.

5. Aegumistähtaeg katkeb, kui pooled lepivad kokku lepitusmenetluse kasutamises või pöörduvad konventsiooni V jaotises sätestatud vahekohtusse.

6. Muus osas kehtib aegumistähtaja peatumise ja katkemise suhtes riigisisene õigus.

Appendix E to the Convention  (Extract from COTIF) Uniform Rules concerning the Contract of Use of Infrastructure in International Rail Traffic (CUI)

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json