Teksti suurus:

Ühtsed eeskirjad tehniliste standardite kehtestamiseks ja ühtsete tehniliste eeskirjade vastuvõtmiseks raudteematerjali suhtes, mis on ette nähtud kasutamiseks rahvusvahelises liikluses (APTU – konventsiooni (COTIF) lisa F) [01.03.2019]

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.03.2019
Avaldamismärge:RT II, 02.11.2022, 8

Ühtsed eeskirjad tehniliste standardite kehtestamiseks ja ühtsete tehniliste eeskirjade vastuvõtmiseks raudteematerjali suhtes, mis on ette nähtud kasutamiseks rahvusvahelises liikluses (APTU – konventsiooni (COTIF) lisa F) [01.03.2019]

9. mai 1980. aasta rahvusvahelise raudteeveo konventsioon 3. juuni 1999. aasta muutmisprotokollile vastavas redaktsioonis [01.01.2009]

9. mai 1980. aasta rahvusvahelise raudteeveo konventsioon 3. juuni 1999. aasta protokolliga muudetud versioonis (COTIF) [01.07.2015]

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu muudatuste jõustumise kohta


Artikkel 1
Reguleerimisala

Käesolevate ühtsete eeskirjadega määratakse kindlaks menetlus, millega kehtestatakse tehnilised standardid ja võetakse vastu ühtsed tehnilised eeskirjad (UTP) raudteematerjalile, mis on ette nähtud kasutamiseks rahvusvahelises liikluses.

Artikkel 2
Mõisted

Lisaks ATMF-i artikli 2 mõistetele on käesolevates ühtsetes eeskirjades, lisades ja ühtsetes tehnilistes eeskirjades kasutusel järgnevad mõisted.

   a) „reisivagun“ – veomootorita veerem, mis on ette nähtud reisijate veoks; mõiste alla kuulub ka pagasivagun, mida veetakse koos reisirongiga;

   b) „edasijõudnud arengujärgus projekt“ – projekt, mille kavandamise/ehituse etapp on jõudnud punkti, kus tehnilise kirjelduse muutmine oleks asjasse puutuvale lepinguosalisele riigile vastuvõetamatu. Selline takistus võib olla õiguslik, lepinguline, majanduslik, rahaline, sotsiaalne või keskkonnaalane ning seda tuleb nõuetekohaselt põhjendada;

   c) „hoolduse käigus asendamine“ – komponentide mis tahes asendamine identse funktsiooni ja toimivusega osade vastu ennetava või korrigeeriva hoolduse käigus;

   d) „tehniline eeskiri“ – ühtsetes tehnilistes eeskirjades sisalduv reegel raudteematerjali ehituse, majandamise, hoolduse, ohutuse või menetluse kohta, mis ei ole tehniline standard;

   e) „tehniline standard“ – tunnustatud rahvusvahelise standardiorganisatsiooni vastu võetud vabatahtlik standard, mis on vastu võetud kohaldatava korra kohaselt;

   f) „mootorveerem“ – veomootoriga varustatud veerem;

   h) „kaubavagun“ – veomootorita veerem, mis on ette nähtud kaupade veoks.

Artikkel 3
Eesmärk

1. Raudteematerjali tehniliste standardite kehtestamise ja raudteematerjali ühtsete tehniliste eeskirjade vastuvõtmise eesmärk on:
   a) hõlbustada veeremite vaba liiklemist ja muu raudteematerjali vaba kasutamist rahvusvahelises liikluses;
   b) aidata kaasa rahvusvahelise liikluse ohutuse, usaldusväärsuse ja ladusa töökorralduse tagamisele;
   c) arvestada keskkonnakaitse ja rahvatervise kaitsega.

2. Tehniliste standardite kehtestamisel või ühtsete tehniliste eeskirjade vastuvõtmisel võetakse arvesse ainult neid standardeid ja eeskirju, mis on välja töötatud rahvusvahelisel tasandil.

3. Võimaluse korral:
   a) tuleb tagada rahvusvahelise liikluse jaoks vajalike tehnosüsteemide ja komponentide ühilduvus;
   b) on tehnilised standardid ja ühtsed tehnilised eeskirjad seotud funktsionaalsusega; vajaduse korral hõlmavad need variante.

Artikkel 4
Tehniliste standardite ja eeskirjade väljatöötamine

1. Raudteematerjali tehniliste standardite ning tööstustoodete ja -protsesside standardimine on tunnustatud riiklike ja rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide ülesanne.

2. Ühtsete tehniliste eeskirjade väljatöötamise ülesanne kuulub tehnikaekspertide komisjonile, keda assisteerivad artikli 6 kohaste taotluste alusel sobivad töögrupid ja peasekretär.

Artikkel 5
Tehniliste standardite kehtestamine

1. Tehnikaekspertide komisjon langetab otsuse tehnilise standardi või selle konkreetsete osade kehtestamise kohta konventsiooni artiklite 16 ja 20 ning artikli 33 lõike 6 menetluse alusel. Otsused jõustuvad konventsiooni artikli 35 lõigete 3 ja 4 kohaselt.

2. Taotluse tehnilise standardi kehtestamiseks võib esitada:
   a) iga lepinguosaline riik;
   b) iga ATMF-i artikli 2 punktis x määratletud piirkondlik organisatsioon;
   c) iga riiklik või rahvusvaheline standardiorganisatsioon, kelle ülesandeks on raudteealane standardimine; võetakse arvesse artikli 3 lõiget 2;
   d) iga esinduslik rahvusvaheline ühendus, kelle liikmete jaoks on raudteematerjali ühtsete tehniliste standardite kehtimine nende tegevuse ohutuse ja majanduslikkuse huvides hädavajalik.

3. Peasekretär avaldab viited kehtestatud tehnilistele standarditele organisatsiooni veebilehel. Kui viide on avaldatud, eeldatakse käesoleva tehnilise standardi kohaldamisel vastavust asjakohasele ühtsele tehnilisele eeskirjale.

4. Kehtestatud tehniliste standardite kohaldamine on vabatahtlik; kuid standard või selle osa võib siiski muutuda kohustuslikuks ühtse tehnilise eeskirja tõttu.

Artikkel 6
Ühtsete tehniliste eeskirjade vastuvõtmine

1. Tehnikaekspertide komisjon teeb otsuse ühtse tehnilise eeskirja vastuvõtmise või selle muutmise kohta konventsiooni artiklite 16 ja 20 ning artikli 33 lõike 6 menetluse alusel. Otsused jõustuvad konventsiooni artikli 35 lõigete 3 ja 4 kohaselt.

2. Taotluse ühtse tehnilise eeskirja vastuvõtmiseks või selle muutmiseks lõike 1 kohaselt võib esitada:
   a) iga lepinguosaline riik;
   b) iga ATMF-i artikli 2 punktis x määratletud piirkondlik organisatsioon;
   c) iga esinduslik rahvusvaheline ühendus, kelle liikmete jaoks on raudteematerjali ühtsete tehniliste standardite kehtimine nende tegevuse ohutuse ja majanduslikkuse huvides hädavajalik.

Artikkel 7
Taotluste vorm

Artiklite 5 ja 6 kohased taotlused tuleb saata organisatsiooni peasekretärile ja adresseerida tehnikaekspertide komisjonile ühes konventsiooni artikli 1 lõikes 6 toodud organisatsiooni töökeeles. Tehnikaekspertide komisjon võib taotluse tagasi lükata, kui komisjon leiab, et see ei ole täielik, sidus või põhjendatud. Taotluses peab sisalduma tagajärgede sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnamõju hinnang.

Artikkel 7a
Mõjude hinnang

1. Tehnikaekspertide komisjon teeb oma otsuse pärast taotleja esitatud põhjenduste kaalumist.

2. Hinnangus tuleb näidata tõenäolist mõju kõikidele lepinguosalistele riikidele, operaatoritele ja muudele asjaomastele osalistele. Kui ettepanek mõjutab muid ühtseid tehnilisi eeskirju kui see, mille kohta ettepanek on otseselt tehtud, võetakse arvesse ka neid mõjusid.

3. Hindamisel osalevad kõik asjaomased pooled, esitades nõutavaid andmeid tasuta, välja arvatud juhul, kui need on hõlmatud intellektuaalomandi õigustega.

Artikkel 8
Ühtsed tehnilised eeskirjad

1. Vastuvõetud ühtsed tehnilised eeskirjad avaldatakse organisatsiooni veebilehel.

2. Põhimõtteliselt kohaldatakse iga alamsüsteemi suhtes üht ühtset tehnilist eeskirja. Vajaduse korral võib alamsüsteem hõlmata mitu ühtset tehnilist eeskirja ja üks ühtne tehniline eeskiri võib hõlmata mitut alamsüsteemi.

2a. Ühtseid tehnilisi eeskirju kohaldatakse uutele alamsüsteemidele. Neid kohaldatakse ka olemasolevale alamsüsteemile, kui seda pikendatakse või uuendatakse. Taotlus peab olema kooskõlas lõike 4 punktis f viidatud üleminekustrateegiaga.

3. Pärast konventsiooni artikli 35 lõigete 3 ja 4 kohast teavitamist ja vähemalt üks kuu enne jõustumist avaldab peasekretär organisatsiooni veebilehel:
   a) vastu võetud ja teatatud ühtse tehnilise eeskirja;
   b) selle jõustumise kuupäeva;
   c) nende lepinguosaliste riikide loetelu, kellele seda ühtset tehnilist eeskirja kohaldatakse;
   d) ühtsete tehniliste eeskirjade ajakohastatud loetelu ja nende jõustumise kuupäev.

4. Niivõrd, kui see on vajalik artikli 3 eesmärgi saavutamiseks, peab alamsüsteemidele viitavas ühtses tehnilises eeskirjas vähemalt:

   a) tooma välja selle kavandatava kohaldamisala (võrgu või veeremi osa; alamsüsteemi või alamsüsteemi osa);

   b) kehtestama põhinõuded igale asjaomasele alamsüsteemile ja selle liidestele teiste alamsüsteemidega;

   c) kehtestama funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused, millele peavad vastama alamsüsteem ja selle liidesed teiste alamsüsteemidega. Vajaduse korral võivad need kirjeldused erineda sõltuvalt alamsüsteemi kasutusest, näiteks vastavalt liinide, rummude ja/või veeremite kategooriatele;

   d) määrama kindlaks ehituslike või koostalitluslike komponentide ja liideste elemendid, mida peavad hõlmama tehnilised standardid, mis on vajalikud raudteesüsteemi koostalitlusvõime saavutamiseks;

   e) märkima igal vaadeldaval juhul, milliseid menetlusi tuleb ühtsetele tehnilistele eeskirjadele vastavuse hindamisel kasutada. Need menetlused põhinevad hindamismoodulitel, mis on määratletud lõikes 8 viidatud üldises ühtses tehnilises eeskirjas;

   f) esitama ühtse tehnilise eeskirja rakendamise strateegia. Eelkõige tuleb kindlaks määrata läbitavad etapid, et minna järk-järgult üle praegusest olukorrast lõplikule olukorrale, kus ühtse tehnilise eeskirja järgimine on norm; iga etapi kohta lisatakse asjakohased üleminekusätted;

   g) märkima asjaomaste töötajate kvalifikatsiooni ning töötervishoiu ja tööohutuse tingimused, mis on vajalikud asjaomase alamsüsteemi käitamiseks ja hooldamiseks ning ühtse tehnilise eeskirja rakendamiseks;

   h) märkima olemasolevate alamsüsteemidele ja veeremitele kehtivad sätted, eelkõige ümberehitamise ja uuendamise korral, ning sellistel juhtudel muudatustööd, mis nõuavad uue loa taotlemist; ja

   i) määratlema veeremite ja püsivate alamsüsteemide parameetrid, mida raudteeveo-ettevõtja peab kontrollima, ning menetlused, mida kohaldatakse nende parameetrite kontrollimisel veeremi ja liinide ühilduvuse tagamiseks.

5. Iga ühtne tehniline eeskiri koostatakse olemasoleva alamsüsteemi läbivaatuse põhjal ja selles märgitakse üks või mitu sihtalamsüsteemi, mida on võimalik järk-järgult mõistliku aja jooksul saavutada. Seega aitab ühtse tehnilist eeskirja järkjärguline kasutuselevõtt ja järgimine järk-järgult saavutada raudteesüsteemi koostalitlusvõimet.

6. Ühtne tehniline eeskiri säilitab sobival viisil iga lepinguosalise riigi olemasoleva raudteesüsteemi ühilduvuse. Sel eesmärgil võib igas ühtses tehnilises eeskirjas sätestada „erijuhud“, mis hõlmavad üht või mitut lepinguosalist riiki nii võrgu kui ka veeremi puhul; erilist tähelepanu tuleb pöörata gabariidiväravale, rööpmelaiusele või rööbasteede vahelisele ruumile ning kolmandatest riikidest pärit või sinna suunduvatele sõidukitele. Iga konkreetse juhtumi puhul sätestatakse ühtses tehnilises eeskirjas lõike 4 punktides c–g viidatud elementide rakenduseeskirjad.

7. Kui olulistele nõuetele vastavaid teatavaid tehnilisi aspekte ei saa ühtses tehnilises eeskirjas sõnaselgelt käsitleda, tuleb need selles selgelt ära märkida kui „avatud punktid“.

8. Tehnikaekspertide komisjon võib vastu võtta ühtseid tehnilisi eeskirju, mis ei viita alamsüsteemidele, näiteks üldsätteid, olulisi nõudeid või hindamismooduleid.

9. Ühtne tehniline eeskiri peab olema kahe veeruga vormingus. Täislaiuses tekst ilma veergudeta peab olema identne Euroopa Liidu koostalitluse tehnilise kirjelduse (TSI) vastavate tekstidega. Tekst, mis on jagatud kahte veergu, erineb ühtse tehnilise eeskirja ja vastava TSI või muu vastavate Euroopa Liidu määruse puhul. Vasakpoolses veerus on ühtse tehnilise eeskirja tekst (OTIF-i eeskirjad), parempoolses veerus on esitatud Euroopa Liidu TSI tekst. Paremal poolel on esitatud TSI viide.

Artikkel 8a
Ühtsete tehniliste eeskirjade puudused

1. Kui tehnikaekspertide komisjon saab teada, et vastuvõetud ühtsed tehnilised eeskirjad sisaldavad vigu või puudusi, sealhulgas juhul, kui vastuvõetud ühtsed tehnilised eeskirjad ei vasta täielikult olulistele nõuetele, võtab komisjon asjakohaseid meetmeid, sealhulgas:
   a) teeb otsuse selle kohta, kas asjaomast ühtset tehnilist eeskirja on vaja muuta artiklite 6 ja 8 kohaselt; ning
   b) annab soovitusi põhjendatud ajutiste lahenduste kohta.

2. Lepinguosalistel riikidel, piirkondlikel organisatsioonidel ja hindamisasutustel on kohustus teavitada viivitamata peasekretäri, kui nad avastavad ühtsetes tehnilistes eeskirjades vigu või puudusi.

Artikkel 9
Deklaratsioonid

1. Iga lepinguosaline riik võib nelja kuu jooksul arvates päevast, mil peasekretär teeb teatavaks tehnikaekspertide komisjoni otsuse, esitada otsuse kohta põhjendatud deklaratsiooni, et ta ei hakka kohaldama või kohaldab ainult osaliselt kehtestatud tehnilist standardit või vastuvõetud ühtset tehnilist eeskirja oma territooriumil asuva raudteetaristu ja sellel taristul toimuva liikluse suhtes.

2. Lepinguosalisi riike, kes on esitanud lõike 1 kohase deklaratsiooni, ei võeta arvesse nende riikide arvu kindlakstegemisel, kes konventsiooni artikli 35 lõike 4 kohaselt peavad esitama vastuväite selleks, et tehnikaekspertide komisjoni otsus ei jõustuks.

3. Riik, kes on esitanud lõike 1 kohase deklaratsiooni, võib selle igal ajal tagasi võtta, teatades sellest peasekretärile. Tagasivõtmine jõustub teatamisele järgneva teise kuu esimesel päeval.

Artikkel 10
Tehnilise ühtsuse kehtivuse lõppemine

Artikli 6 lõike 1 kohaselt tehnikaekspertide komisjoni vastuvõetud ühtsete tehniliste eeskirjade jõustumisel kaotab kõikides lepinguosalistes riikides kehtivuse 1938. aasta redaktsioon raudteede tehnilise ühtsuse rahvusvahelisest konventsioonist, mis allkirjastati 21. oktoobril 1882 Bernis.

Artikkel 11
Ühtsete tehniliste eeskirjade ülimuslikkus

1. Artikli 6 lõike 1 kohaselt tehnikaekspertide komisjoni vastuvõetud ühtsete tehniliste eeskirjade jõustumisel on nendes sisalduvad tehnilised standardid ja ühtsed tehnilised eeskirjad lepinguosaliste riikide vahelistes suhetes ülimuslikud võrreldes 1938. aasta redaktsiooniga raudteede tehnilise ühtsuse rahvusvahelisest konventsioonist, mis allkirjastati 21. oktoobril 1882 Bernis.

2. Artikli 6 lõike 1 kohaselt tehnikaekspertide komisjoni vastuvõetud ühtsete tehniliste eeskirjade jõustumisel on käesolevad ühtsed eeskirjad ning tehnilised standardid ja ühtsed tehnilised eeskirjad lepinguosalistes riikides ülimuslikud järgnevate kokkulepete tehniliste regulatsioonidega võrreldes:
   a) vagunite ja pidurdusvagunite vastastikuse rahvusvahelises liikluses kasutamise kord (RIC),
   b) vagunite vastastikuse rahvusvahelises liikluses kasutamise kord (RIV).

Artikkel 12
Riiklikud tehnilised nõuded

1. Lepinguosalised riigid tagavad, et peasekretäri teavitatakse nende raudteeveeremile kohaldatavatest riiklikest tehnilistest nõuetest. Peasekretär avaldab need nõuded ATMF-i ühtsete eeskirjade artiklis 13 viidatud andmepangas.

Peasekretär peab saama teabe kolme kuu jooksul alates läbivaadatud ühtsete eeskirjade jõustumisest.
Selline nõue võib jääda jõusse ainult seni, kuni see või analoogne nõue jõustub eespool nimetatud artiklite kohaste eeskirjade vastuvõtmisega. Lepinguosaline riik võib ajutise sätte igal ajal tühistada ja sellest peasekretärile teatada.

2. Kui ühtsed tehnilised eeskirjad on vastu võetud või neid on muudetud, tagab lepinguosaline riik, et peasekretäri teavitatakse – koos põhjendusega – lõikes 1 nimetatud riigisisestest tehnilistest nõuetest, mille järgimist ta veel nõuab, et tagada veeremi ja võrgu tehniline ühilduvus; see hõlmab tehniliste eeskirjade avatud punktide suhtes kehtivaid riiklikke eeskirju, mida kohaldatakse tehnilistes eeskirjades nõuetekohaselt märgitud erijuhtudel.

Teave peab sisaldama märget ühtsete tehniliste eeskirjade avatud punkti(de) ja/või erijuhtumi(te) kohta, millega iga riiklik tehniline nõue on seotud.

Riigisisesed tehnilised nõuded jäävad kehtima üksnes juhul, kui peasekretär saab teate kätte kuue kuu jooksul alates päevast, mil kõnealune tehniline eeskiri või selle muudatus jõustus.

3. Teave peab sisaldama riigisisese tehnilise sätte tervikteksti lepinguosalise riigi ametlikus keeles ning pealkirja ja kokkuvõtet ühes OTIF-i ametlikest keeltest.

Artikkel 13
Võrdlustabel

1. Hinnangute ja sellega ka tehniliste lubade taotlemise kulude minimeerimiseks klassifitseeritakse artikli 12 kohased riiklikud tehnilised nõuded vastavalt käesolevate ühtsete eeskirjade lisas sätestatud parameetrite loetelule ja põhimõtetele. Klassifitseerimine toimub tehnikaekspertide komisjoni vastutusel. Lepinguosalised riigid ja piirkondlikud organisatsioonid teevad selle ülesande täitmisel koostööd tehnikaekspertide komisjoni ja peasekretäriga.

2. Tehnikaekspertide komisjon võib lisa läbi vaadata, võttes arvesse lepinguosaliste riikide veeremi vastastikusel heakskiitmisel saadud kogemusi.

3. Tehnikaekspertide komisjon peab tagama sellise viitedokumendi koostamise, milles viidatakse kõigile teatatud riigisisestele tehnilistele nõuetele. Viitedokumendis märgitakse ka ühtsete tehniliste eeskirjade ja vastavate TSI-de asjakohased sätted (artikli 8 lõige 9). Viitedokument avaldatakse organisatsiooni veebilehel ja seda ajakohastatakse.

4. Võttes nõuetekohaselt arvesse asjaomaste lepinguosaliste riikide ja piirkondlike organisatsioonide arvamust, võib tehnikaekspertide komisjon otsustada tunnistada raudteeohutuse samaväärseks:
   a) erinevate lepinguosaliste riikide riigisiseste tehniliste nõuete lõikes;
   b) ühtse tehnilise eeskirja ja vastavate TSI-de lõikes; ja
   c) ühe või mitme lepinguosalise riigi riigisiseste tehniliste nõuete ja ühtsete tehniliste eeskirjade sätete ja/või TSI-de sätete lõikes.

Deklareeritud samaväärsus tuleb märkida võrdlustabelisse punktis 3 nimetatud viitedokumendis.


Lisa

Parameetrid, mida tuleb kontrollida ühtsetele tehnilistele eeskirjadele mittevastavate sõidukite tehnilise loa andmisel ja riiklike tehniliste nõuete klassifikatsioonil

1. Parameetrite loetelu

1.1   Üldine dokumentatsioon

Üldine dokumentatsioon (sh uus, pikendatud või uuendatud veeremi kirjeldus ja kavandatud kasutus, konstruktsioon, parandamine, teave kasutuse ja hoolduse kohta, tehniline toimik jne)

1.2   Konstruktsioon ja mehaanilised osad

Mehaaniline terviklikkus ja veeremiüksuste vahelised liidesed (sealhulgas veoseadmed ja puhverseadised, ühendussillad), veeremi konstruktsiooni ja sisustuse (nt istmete) tugevus, kandevõime, passiivne ohutus (sealhulgas sise- ja väliskonstruktsiooni kokkupõrkekindlus)

1.3   Rööbastee vastastiktoime ja gabariidid

Mehaanilised infrastruktuuriliidesed (sh staatiline ja dünaamiline käitumine, vahemikud ja sobivus, gabariidid, veermikud jne)

1.4.   Piduriseadmed

Pidurdamisega seotud elemendid (sh ratta lohisemise vältimise seadmed, pidurite juhtimisseadis, pidurdustõhusus sõidu ajal, häda- ja seisupidur)

1.5   Reisijatega seotud detailid

Reisijatele mõeldud sisseseade ja reisikeskkond (sh reisijatele mõeldud aknad ja uksed, piiratud liikuvusega isikute vajaduste arvestamine jne)

1.6   Keskkonnatingimused ja aerodünaamiline mõju

Keskkonna mõju veeremile ja veeremi mõju keskkonnale (sh aerodünaamilised tingimused ning liides veeremi ja raudteesüsteemi rööbasteeäärse osa vahel ja väliskeskkonna vahel)

1.7   Välise hoiatuse, tähistuse, funktsioonide ja tarkvara tervikluse nõuded

Väline hoiatus, tähistus ning tarkvara funktsioonid ja terviklus, st ohutusega seotud funktsioonid, mis mõjutavad rongi, sh rööbasbussi käitumist

1.8   Sõidukisisesed toite- ja juhtimissüsteemid

Pardal olevad veo-, toite- ja juhtimissüsteemid, lisaks veeremi ja toitesüsteemi vahelised liidesed ning kõik elektromagnetilise ühilduvuse aspektid

1.9   Personali rajatised, liidesed ja keskkond

Töötajatele mõeldud pardal olev sisseseade, liidesed, töötingimused ja -keskkond (sh juhikabiin, juhi ja masina vaheline liides)

1.10   Tuleohutus ja evakueerimine

1.11   Hooldus
 
Pardal olev sisseseade ja liidesed hooldustööde jaoks

1.12   Pardal olev juhtimine, käsklused ja signaalid

Kõik pardaseadmed, mis on vajalikud ohutuse tagamiseks ning raudteevõrgus kasutamiseks loa saanud rongide liikumise juhtimiseks ja kontrollimiseks ning nende mõju raudteesüsteemi rööbasteeäärsele osale

1.13   Ekspluatatsiooni erinõuded

Veeremite konkreetsed ekspluatatsiooninõuded (sh halvenenud tingimuste, veeremi remontimise korral jne)

1.14   Kaubaveoga seotud detailid

Kaubaveoga seotud nõuded ja keskkond (sealhulgas ohtlike kaupade jaoks nõutavad eriseadmed)

Eespool kaldkirjas olevad selgitused ja näited on esitatud üksnes teabe eesmärgil ega ole parameetrite määratlused.

2. Riiklike tehniliste nõuete liigitus

Jaos 1 määratletud parameetritega seotud riiklikud tehnilised nõuded liigitatakse ühte järgmisest kolmest rühmast. Rangelt kohaliku iseloomuga eeskirju ja piiranguid ei ole arvesse võetud; nende kontrollimine hõlmab muu hulgas raudteeveo-ettevõtjate ja raudteetaristu haldurite vastastikusel kokkuleppel tehtavaid kontrolle.

Rühm A

Rühm A sisaldab:
   – rahvusvahelisi standardeid;
   – riigisiseseid eeskirju, mida peetakse raudteeohutuse seisukohast samaväärseks teiste lepinguosaliste riikide riigisiseste eeskirjadega;
   – riigisiseseid eeskirju, mida peetakse raudteeohutuse seisukohast samaväärseks ühtsete tehniliste eeskirjade ja/või TSI-ga.

Rühm B

Rühma B kuuluvad kõik eeskirjad, mis ei kuulu A ja C rühma või mida pole olnud võimalik liigitada ühte neist rühmadest.

Rühm C

Rühma C kuuluvad eeskirjad, mis on rangelt vajalikud ning on seotud taristu tehniliste näitajatega, et tagada ohutu ja koostalitluslik kasutamine antud võrgus (nt gabariidivärav).

Appendix F to the Convention (Extraxt from COTIF) (APTU)

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json