Ühtsed eeskirjad tehnoloa väljaandmiseks raudteematerjalile, mida kasutatakse rahvusvahelises liikluses (ATMF – konventsiooni (COTIF) lisa G) [01.03.2019]
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu muudatuste jõustumise kohta
Artikkel 1
Reguleerimisala
Käesolevate ühtsete eeskirjadega määratakse kindlaks menetlus, millega veeremit ja muud raudteematerjali lubatakse liiklusesse või lubatakse kasutada rahvusvahelises liikluses.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevates ühtsetes eeskirjades ja nende (tulevastes) lisades, APTU ühtsetes eeskirjades ja nende lisades ning APTU ühtsetes tehnilistes eeskirjades ja nende lisades (UTP) on kasutusel järgnevad mõisted.
a) „õnnetus“ – soovimatu või ettekavatsemata ootamatu sündmus või selliste sündmuste konkreetne ahel, millel on kahjulikud tagajärjed; õnnetused jagunevad järgmistesse kategooriatesse: kokkupõrked, rööbastelt mahasõit, õnnetused raudteeülesõidul, liikuva veeremiga seotud õnnetused, tulekahjud ja muud;
ab) „akrediteerimine“ – riikliku akrediteerimisasutuse tõendus selle kohta, et vastavushindamise asutus vastab Euroopa harmoneeritud standardite või kohaldatavate rahvusvaheliste standardite nõuetele ning vajaduse korral mis tahes täiendavatele nõuetele, kaasa arvatud asjaomastes valdkondlikes kavades sätestatud nõuetele, et sooritada konkreetne vastavushindamise toiming.
ac) „akrediteerimisasutus“ – lepinguosalise riigi ainus asutus, mis akrediteerib riigi volitusel.
b) „tüübikinnitus“ – õigus, mille kohaselt pädev asutus annab loa veeremi konstruktsioonitüübile, mis on alus selle konstruktsioonitüübi kohase veeremi kasutamisele ja mida tõendab tüübikinnituse tunnistus;
c) „kasutusloa andmine“ – õigus, mille kohaselt pädev asutus lubab veeremit kasutada rahvusvahelises liikluses ja mida tõendab kasutusluba;
ca) „kasutusluba“ – tõendus, mille pädev asutus annab kasutusse lubamisele, kaasa arvatud kasutusse lubamise tingimused;
cb) „kontrollimistunnistus“ – hindava asutuse väljastatud tõendus selle kohta, et kontrollimine on andnud positiivse tulemuse;
d) „tehnikaekspertide komisjon“ – konventsiooni artikli 13 lõike 1 punktis f sätestatud komisjon;
da) „hankija“ – avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus, kes tellib alamsüsteemi projekteerimise ja/või ehitamise või ümberehitamise või uuendamise. See asutus võib olla raudteeveo-ettevõtja, raudteetaristu haldur või valdaja või projekti elluviimise eest vastutav töövõtja;
e) „lepinguosaline riik“ – organisatsiooni liikmesriik, kes ei ole käesolevate ühtsete eeskirjade kohta esitanud deklaratsiooni konventsiooni artikli 42 lõike 1 esimese lause kohaselt;
f) „tüübikinnituse tunnistus“ – pädeva asutuse välja antud tõendus tüübikinnituse andmise kohta, sealhulgas selle tingimused;
g) „konstruktsioonielement“, nimetatakse ka „koostalitluse komponent“ – seadme lihtkomponent, komponentide kogum, täielik koost või alamkoost, mis on liidetud alamsüsteemiga või mida kavatsetakse sellele liita ja millest otseselt või kaudselt sõltub raudteesüsteemide koostalitlusvõime, sealhulgas nii materiaalsed kui ka mittemateriaalsed esemed;
h) (reserveeritud)
i) „olulised nõuded“ – kõik asjaomase ühtse tehnilise eeskirja tingimused, millele raudteesüsteem, alamsüsteemid ja koostalitluse komponendid, sealhulgas liidesed, peavad vastama;
j) „vahejuhtum“ – mis tahes juhtum, välja arvatud õnnetus või tõsine õnnetus, mis on seotud rongide kasutamisega ja mis mõjutab kasutamise ohutust;
k) „taristu haldur“ – ettevõtja või asutus, kes haldab raudteetaristut;
l) „rahvusvaheline liiklus“ – veeremiüksuste liikumine raudteeliinidel vähemalt kahe lepinguosalise riigi territooriumi;
m) „uurimine“ – õnnetuste ja vahejuhtumite ennetamiseks sooritatav protsess, mis hõlmab teabe kogumist ja analüüsimist, järelduste tegemist, sealhulgas põhjuste kindlaksmääramist (tegevus, tegevusetus, sündmused või tingimused või nende kombinatsioon, mis põhjustas õnnetuse või vahejuhtumi) ning vajaduse korral ohutusalaste soovituste andmist;
n) „valdaja“ – isik või asutus, kes veeremi omanikuna või kasutusõiguse alusel kasutab veeremit transpordivahendina ja on sellisena registreeritud artiklis 13 viidatud raudteeveeremi registris;
o) „hooldustoimik“ – dokument (dokumendid), milles määratakse kindlaks APTU ühtsete eeskirjade artikli 12 kohaselt veeremi ülevaatused ja hooldusülesanded, mis on koostatud ühtsete tehniliste eeskirjade ja sätete kohaselt, sealhulgas erijuhud ja teatatud riiklikud tehnilised nõuded, kui need on olemas. Hooldustoimik sisaldab punktis p määratletud hooldusregistri toimikut;
p) „hooldusregistri toimik“ – kasutusse lubatud veeremiga seotud dokumentatsioon, mis sisaldab andmeid veeremi kasutusajaloo ning selle ülevaatuste ja hooldustoimingute kohta;
q) „võrk“ – raudteesüsteemi ohutu ja pideva toimimise tagamiseks vajalikud liinid, jaamad, terminalid ja igasugused püsiseadmed;
r) „avatud punktid“ – oluliste nõuetega seotud tehnilised aspektid, mida ei kajastata ühtsetes tehnilistes eeskirjades ja mis on ühtsetes tehnilistes eeskirjades sõnaselgelt sellistena ära toodud;
s) (reserveeritud)
t) „raudteeveo-ettevõtja“ või „raudtee-ettevõtja“ – igasugune eraõiguslik või avalik-õiguslik ettevõtja, kellel on kohaldatava õiguse alusel luba või litsents osutada kaupade ja/või reisijate raudteeveo teenuseid tingimusel, et ettevõtja peab tagama veojõu; see hõlmab ettevõtjaid, kes pakuvad ainult veojõudu;
u) „raudteetaristu“ (või lihtsalt „taristu“) – kõik raudteeliinid ja püsirajatised, kui need on vajalikud käesolevate ühtsete eeskirjade kohaselt lubatud veeremi ühilduvuseks ja ohutuks liikumiseks;
v) „raudteematerjal“ – veerem ja raudteetaristu;
w) „veerem“ – raudteeveerem, mis sobib liiklemiseks raudteeliinidel omadel ratastel koos veojõuga või ilma selleta; veerem koosneb ühest või mitmest struktuurilisest ja funktsionaalsest alamsüsteemist;
wa) „tunnustamine“:
1. muu pädeva riikliku asutuse kui akrediteerimisasutuse kinnitus selle kohta, et üksus vastab kohalduvatele nõuetele, või
2. teise lepinguosalise riigi üksuse väljastatud tunnistuste, menetlusdokumentide või katsetulemuste aktsepteerimine pädeva asutuse poolt;
x) „piirkondlik organisatsioon“ – konventsiooni artiklis 38 määratletud organisatsioon, millel on lepinguosaliste riikide loovutatud ainupädevus;
y) „taastamine“ – alamsüsteemil või selle osal tehtav oluline asendamine, mis ei muuda alamsüsteemi kogujõudlust;
z) „tõsine õnnetus“ – rongi kokkupõrge või rööbastelt mahasõit, mis põhjustab vähemalt ühe inimese surma või viie või enama inimese raske vigastuse või ulatusliku kahju veeremile, raudteetaristule või keskkonnale, ning mis tahes muu sarnane õnnetus, millel on ilmne mõju raudteeohutuse reguleerimisele või ohutuse juhtimisele; „ulatuslik kahju“ tähendab kahju, mille puhul uurimisasutus saab kohe hinnata, et see maksab kokku vähemalt 1,8 miljonit SDRi;
aa) „erijuhtum“ – lepinguosaliste riikide raudteesüsteemi mis tahes osa, mis on kas ajutiselt või lõplikult tähistatud ühtsete tehniliste eeskirjade erisättena geograafiliste, topograafiliste või linnakeskkonna piirangute või olemasoleva süsteemiga ühilduvust mõjutavate piirangute tõttu. See võib sisaldada eelkõige ülejäänud võrgustikust eraldatud raudteeliine ja -võrke, gabariidiväravat, rööpmelaiust või rööbasteede vahelist ala, samuti üksnes kohalikuks, piirkondlikuks või ajalooliseks kasutuseks mõeldud veeremit ning kolmandatest riikidest pärit või sinna suunduvat veeremit;
bb) „alamsüsteemid“ – ühtsetes tehnilistes eeskirjades näidatud raudteesüsteemi jagamise tulemus; need alamsüsteemid, mille kohta tuleb kehtestada olulised nõuded, võivad olla konstruktsioonilised või funktsionaalsed;
cc) „tehnoloa väljaandmine“ – pädeva asutuse menetlus, millega antakse veeremile luba rahvusvahelises liikluses kasutamiseks või millega antakse luba konstruktsioonitüübile;
dd) (reserveeritud)
ee) „tehniline toimik“ – veeremi dokumentatsioon, mis sisaldab kõiki selle tehnilisi omadusi, sealhulgas kasutusjuhendit ja asjaomase eseme identifitseerimiseks vajalikke omadusi, nagu on kirjeldatud ühtsetes tehnilistes eeskirjades;
ee1) „rong“– ühte või mitut veeremiüksust sisaldav veojõuga koosseis, mis on ette valmistatud kasutamiseks;
eea) „TSI“ – direktiivide 96/48/EÜ, 2001/16/EÜ või 2008/57/EÜ kohaselt vastu võetud koostalitluse tehniline kirjeldus, mis hõlmab igat alamsüsteemi või alamsüsteemi osa oluliste nõuete täitmiseks ja raudteesüsteemi koostalitlusvõime tagamiseks;
ff) „konstruktsioonitüüp“ – veeremi konstruktsiooni põhiomadused, mis sisalduvad tüübi kontrollimise sertifikaadis või konstruktsiooni kontrollimise sertifikaadis, mida on kirjeldatud ühtsete tehniliste eeskirjade GEN-D hindamismoodulites SB ja SH1;
gg) „uuendamine“ – alamsüsteemi või selle osa oluline muutmine, mille tulemus on alamsüsteemi tehnilise toimiku muutmine, kui kõnealune tehniline toimik on olemas, ja mis parandab alamsüsteemi üldist toimivust;
hh) „veeremi kasutuspiirkond“ – võrgud, mis asuvad kahes või enamas lepinguosalises riigis, kus veeremit kavatsetakse kasutada.
Artikkel 3
Veeremi rahvusvahelisse liiklusesse lubamine
1. Käesolevate ühtsete eeskirjade kohaselt peab rahvusvahelises liikluses kasutamiseks olema veeremil luba.
2. Tehnoloa välja andmise eesmärk on kontrollida, kas veerem vastab:
a) ühtsete tehniliste eeskirjade ehituseeskirjadele,
b) RIDi ehitus- ja seadme-eeskirjadele,
c) artikli 7a kohastele tehnoloa väljaandmise eritingimustele.
3. Muu raudteematerjali ning veeremi ja muu raudteematerjali konstruktsioonielementide tehnoloa väljaandmisel kehtivad mutatis mutandis lõiked 1 ja 2 ning samuti järgnevad artiklid.
Artikkel 3a
Koostoime teiste rahvusvaheliste lepingutega
1. Veerem, mis on Euroopa Liidu (EL) ja kohalduvate riigisiseste õigusaktide kohaselt kasutusele võetud või turule lastud, loetakse käesolevate ühtsete eeskirjade kohaselt kõigi lepinguosaliste riikide poolt kasutusele võetud veeremiks:
a) kohaldatavate TSI-de sätete ja vastava ühtse tehnilise eeskirja täieliku samaväärsuse korral ning
b) tingimusel, et kohaldatavate TSI-de kogum, mille alusel veerem on saanud loa, hõlmab kõiki asjaomaste alamsüsteemide aspekte, mis kuuluvad veeremisse, ja
c) tingimusel, et need TSI-d ei sisalda avatud punkte, mis on seotud taristu tehnilise ühilduvusega; ja
d) tingimusel, et veeremi suhtes ei kohaldata erandit ja
e) tingimusel, et veeremi suhtes ei kohaldata erijuhtumeid, mis piiravad kasutuselevõtu või turule lubamise loa tingimusi.
Kui punktide a–e tingimused ei ole täidetud, kohaldatakse veeremi suhtes artikli 6 lõiget 4.
2. Üksnes raudteeteenuste osutamise eesmärgil loetakse käesolevate ühtsete eeskirjade kohaselt kasutamiseks lubatud veerem sobivaks turule lubamiseks Euroopa Liidu liikmesriikides ja riikides, mis kohaldavad Euroopa Liiduga sõlmitud rahvusvaheliste lepingute alusel Euroopa Liidu õigusakte, kui:
a) kohaldatava ühtse tehnilise eeskirja ja vastava TSI sätted on täielikult samaväärsed; ning
b) kohaldatavate ühtsete tehniliste eeskirjade kogum, mille alusel veeremile luba anti, hõlmab kõiki veeremi osaks olevate asjakohaste alamsüsteemide aspekte, ja
c) need ühtsed tehnilised eeskirjad ei sisalda avatud punkte, mis on seotud taristu tehnilise ühilduvusega, ja
d) veeremi suhtes ei kohaldata erandit ja
e) veeremi suhtes ei kohaldata erijuhtumeid, mis piiravad kasutuselevõtu või turule lubamise loa tingimusi.
Käesoleva lõike kohaselt kasutusele võetud veeremi suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2016/797 artiklit 23 enne selle kasutamist Euroopa Liidu liikmesriikides.
Kui punktides a–e sätestatud tingimused ei ole täidetud, tuleb veeremile anda luba Euroopa Liidu liikmesriikide kohaldatavate seaduste alusel ja Euroopa Liiduga sõlmitud rahvusvaheliste lepingute põhjal Euroopa Liidu õigusakte kohaldavate riikide seaduste alusel.
3. Ainult Euroopa Liidu liikmesriikides kasutatava veeremi turule lubamise, kasutamise ja hooldamise lubasid reguleeritakse kohaldatavate Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega. See kehtib ka lepinguosalistele riikidele, kes kohaldavad Euroopa Liiduga sõlmitud rahvusvaheliste lepingute alusel asjakohaseid Euroopa Liidu õigusakte.
ELi piires tegutsevate raudtee-ettevõtjate ja raudteetaristu haldurite puhul on ELi õigusaktid ülimuslikud käesolevate ühtsete eeskirjade suhtes.
4. Lõikeid 1–2 kohaldatakse mutatis mutandis veeremitüüpide lubadele.
5. Artikli 15 lõike 2 kohaselt sertifitseeritud kaubavaguni hoolduse eest vastutav üksus1 loetakse sertifitseerituks kohaldatavate Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktide kohaselt ning vastupidi, kui ELi raudteeohutuse direktiivi 2004/49/EÜ artikli 14a lõike 5 alusel vastu võetud sertifitseerimissüsteem ja artikli 15 lõike 2 kohaselt tehnikaekspertide komisjoni vastu võetud eeskirjad on täielikult samaväärsed. Vastuvõetud eeskirjad on esitatud käesolevate ühtsete eeskirjade lisas A.
1 Nõuded hoolduse eest vastutavale üksusele on toodud artiklis 15.
Artikkel 4
Menetlus
1. Veeremi tehnoloa väljaandmine toimub
a) kas ühes järgus, andes ühele konkreetsele veeremile kasutusloa;
b) või kahes järgus, andes
– veeremi konstruktsioonitüübile tüübikinnituse;
– seejärel lubades kasutusse üksikud veeremiühikud, mis vastavad kinnitatud konstruktsioonitüübile, menetluse korras, mille käigus kontrollitakse nende kuuluvust antud veeremitüüpi.
Kui veeremile väljastatakse luba ühes järgus, siis samal ajal antakse ka veeremi konstruktsioonile tüübikinnitus.
2. Hinnatakse veeremi või konstruktsioonielemendi vastavust ühtsetele tehnilistele eeskirjadele ja kohaldatavatele riigisisestele tehnilistele nõuetele. Ühtsete tehniliste eeskirjade sertifikaatide hindamismenetlused ja sisu sätestatakse asjaomastes ühtsetes tehnilistes eeskirjades.
Tehnikaekspertide komisjonil on pädevus muuta või tühistada hindamismenetlusi ja ühtsete tehniliste eeskirjade sertifikaatide sisu.
Veeremi ühtsetele tehnilistele eeskirjadele vastavuse hindamise, millel loa andmine põhineb, võib jagada teatavateks osadeks või hindav asutus võib neid kontrollida teatavate etappidena, millest igaüks esitatakse kontrolli vaheteatises.
3. Raudteetaristu tehnoloa andmise korrale kohaldatakse kõnealuses lepinguosalises riigis kehtivaid sätteid.
Artikkel 5
Pädev asutus
1. Veeremile tehnoloa väljaandmine on riiklike või rahvusvaheliste asutuste ülesanne, kes on selleks pädevad vastavalt antud lepinguosalise riigi seadustele ja teistele eeskirjadele (edaspidi pädev asutus).
2. Pädevad asutused võivad nende riigis kehtivate seaduste alusel anda hindamise, kaasa arvatud vastavate kontrollimistunnistuste väljastamise, tervikuna või osaliselt üle teistele asutustele.
Pädevuse üleandmine:
a) raudteeveo-ettevõtjale;
b) raudteetaristu haldurile;
c) valdajale;
d) artikli 15 kohaselt hoolduse eest vastutavale üksusele,
e) raudteematerjali projekteerijale või tootjale, kes osaleb otseselt või kaudselt raudteematerjali tootmises;
kaasa arvatud eespool nimetatud üksuste tütarettevõtjatele, on keelatud.
3. Lõikes 2 nimetatud hindava asutusena tunnustamiseks või akrediteerimiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:
a) hindav asutus peab olema organisatoorselt, õigusliku struktuuri poolest ja otsuste tegemisel sõltumatu mis tahes raudteeveo-ettevõtjast, raudteetaristu haldurist, taotlejast ja hankijast;
b) eelkõige on hindav asutus ja hindamise eest vastutavad töötajad oma tegevuses sõltumatud õnnetuste juurdluse eest vastutavatest asutustest;
c) hindav asutus peab vastama asjakohase ühtse tehnilise eeskirja nõuetele.
4. Lõike 3 nõuded kohalduvad pädevale asutusele mutatis mutandis seoses lõikes 2 nimetatud ülesannetega, mida ei ole hindavale asutusele üle antud.
5. Iga lepinguosaline riik tagab, et peasekretäri teavitatakse pädevast asutusest, hindavast asutusest ja vajaduse korral akrediteerimisasutusest või artikli 2 punktis wa 1 nimetatud pädevast riiklikust asutusest, ühtlasi iga asutuse vastutusalast. Peasekretär avaldab pädevate asutuste, hindavate asutuste ja akrediteerimisasutuste või pädevate riiklike asutuste loetelu, nende identifitseerimisnumbrid ja vajaduse korral vastutusalad ning ajakohastab nimekirja.
Teavitusi võivad esitada COTIFiga ühinenud piirkondlikud organisatsioonid nende lepinguosaliste riikide nimel, kes on asjaomase piirkondliku organisatsiooni liikmed.
6. Lepinguosaline riik tagab järjepideva järelevalve lõikes 2 nimetatud hindavate asutuste üle ja tühistab sellise hindava asutuse pädevuse, kes ei vasta enam lõikes 3 nimetatud kriteeriumidele, millisel juhul teatab ta sellest kohe peasekretärile.
7. Kui lepinguosaline riik leiab, et teise lepinguosalise riigi hindav asutus või pädev asutus ei vasta lõike 3 kriteeriumidele, antakse küsimus üle tehnikaekspertide komisjonile, kes nelja kuu jooksul teavitab asjaomast lepinguosalist riiki kõigist muudatustest, mis on vajalikud hindavale asutusele või pädevale asutusele antud staatuse säilitamiseks. Sellega seoses võib tehnikaekspertide komisjon otsustada anda lepinguosalisele riigile korralduse peatada või tühistada tehnoload, mis on koostatud asjaomase hindava asutuse või pädeva asutuse tehtud töö põhjal.
Artikkel 6
Tehnoloa kehtivus
1. Artiklis 11 nimetatud tehnoload, mille lepinguosalise riigi pädev asutus on välja andnud kooskõlas käesolevate ühtsete eeskirjadega, kehtivad kõikides teistes lepinguosalistes riikides. Nende lubadega hõlmatud veeremi liiklemise ja kasutamise suhtes nimetatud teiste riikide territooriumidel kohaldatakse siiski käesolevas artiklis sätestatud tingimusi.
2. Kasutusloa andmine võimaldab raudteeveo-ettevõtjal kasutada veeremit oma kasutuspiirkonnas, st ainult veeremiga ühilduval taristul selle spetsifikatsiooni ja muude lubatud tingimuste kohaselt; selle tagamise eest vastutab raudteeveo-ettevõtja.
3. Ilma et see piiraks artikli 3a kohaldamist, kehtib kõigi kohaldatavate ühtsete tehniliste eeskirjadega kooskõlas olevale veeremile kasutusloa andmine teiste lepinguosaliste riikide territooriumil tingimusel, et:
a) need ühtsed tehnilised eeskirjad hõlmavad kõiki olulisi nõudeid ja
b) veeremile ei kohaldu:
– erijuhtum, mis mõjutab tehnilist ühilduvust asjaomase lepinguosalise riigi võrgustikuga; või
– ühtsete tehniliste eeskirjade avatud punktid, mis on seotud taristu tehnilise ühilduvusega; või
– erand.
Vaba liikumise tingimused võib sätestada ka asjakohases ühtses tehnilises eeskirjas.
4. a) Kui lepinguosalises riigis on antud luba kasutada veeremit:
– millele kohaldub erijuhtum, mis mõjutab tehnilist ühilduvust asjaomase lepinguosalise riigi võrguga, avatud punkt; mis on seotud taristu tehnilise ühilduvusega või erand, või
– mis ei vasta kõigile veeremiga seotud ühtsetele tehnilistele eeskirjadele ja kõigile muudele asjakohastele sätetele või
b) kui ühtsed tehnilised eeskirjad ei hõlma kõiki olulisi nõudeid;
siis esmase kasutusse lubamise kasutuspiirkond piirdub otsuse teinud riigiga/riikidega. Teiste riikide pädev asutus või pädevad asutused võivad küsida taotlejalt täiendavat tehnilist teavet, näiteks riskianalüüsi ja/või veeremi katseid, enne kui nad annavad täiendava loa veeremi kasutamiseks ja laiendavad veeremi kasutuspiirkonda.
Veeremi selle osa puhul, mis vastab ühtsetele tehnilistele eeskirjadele või nende osale, peavad pädevad asutused aktsepteerima teiste pädevate asutuste või hindavate asutuste tehtud ühtsete tehniliste eeskirjade kohaseid kontrolle. Veeremi teise osa puhul võtavad pädevad asutused täielikult arvesse APTU ühtsete eeskirjade artiklis 13 viidatud võrdlustabelit.
Uuesti ei tule hinnata, kas täidetud on:
– identsed sätted ja samaväärseks tunnistatud sätted;
– sätted, mis ei ole seotud erijuhtumiga, mis mõjutab tehnilist ühilduvust asjaomase lepinguosalise riigi võrgustikuga; ja
– sätted, mis ei ole seotud taristu tehnilise ühilduvusega;
5. Lõikeid 2–4 kohaldatakse mutatis mutandis tüübikinnituse andmisele.
Artikkel 6a
Menetlusdokumentide tunnustamine
1. Käesolevate ühtsete eeskirjade kohaselt sooritatud hindamisi, deklaratsioone ja muid dokumente tunnustavad kõikide lepinguosaliste riikide ametiasutused ja pädevad asutused, raudteeveo-ettevõtjad, valdajad ja raudteetaristu haldurid sellisena, nagu need on.
2. Kui nõue või säte on tunnistatud samaväärseks APTU ühtsete eeskirjade artikli 13 kohaselt, ei korrata juba sooritatud ja dokumenteeritud hindamisi ja katseid.
Artikkel 6b
Tehniliste ja käitamiskatsete tunnustamine
Tehnikaekspertide komisjon võib vastu võtta eeskirju käesolevate ühtsete eeskirjade lisasse kaasamiseks, ja nõudeid ühte või mitmesse ühtsesse tehnilisse eeskirja kaasamiseks, milles käsitletakse tehnoülevaatuste, lubatud veeremiüksuste hooldustoimikute ja käitamiskatsete, näiteks rongi pidurduskatsete, sätteid ja vastastikust tunnustamist.
Artikkel 7
Veeremile kohaldatavad nõuded
1. Selleks, et veerem lubataks rahvusvahelisse liiklusesse, peab ta vastama
a) kohaldatavatele ühtsetele tehnilistele eeskirjadele;
b) vajaduse korral RID-i sätetele;
c) kõikidele muudele spetsifikatsioonidele, et täita kohaldatavaid olulisi nõudeid.
1a. Veerem peab vastama ühtsetele tehnilistele eeskirjadele, mida kohaldatakse loa andmise, uuendamise või taastamise taotluse esitamise ajal ning kooskõlas käesolevate ühtsete eeskirjadega ja võttes arvesse APTU ühtsete eeskirjade artikli 8 lõigetes 2a ja 4f sätestatud ühtsete tehniliste eeskirjade kohaldamise üleminekustrateegiat ning artiklis 7a sätestatud erandite tegemise võimalusi; see vastavus peab säilima püsivalt veeremi kasutamise ajal.
Tehnikaekspertide komisjon kaalub, kas on vaja välja töötada käesolevate ühtsete eeskirjade lisa, sealhulgas sätted, mis võimaldavad taotlejatel saada kohaldatavate nõuete kohta suuremat õiguskindlust enne, kui nad esitavad veeremi lubamise, uuendamise või taastamise taotluse.
2. Alamsüsteemile kohaldatavate ühtsete tehniliste eeskirjade puudumisel peab tehnoluba põhinema kohaldatavatel riigisisestel tehnilistel nõuetel, mis kehtivad APTU ühtsete eeskirjade artikli 12 kohaselt selles lepinguosalises riigis, kus tehnoloa taotlus esitatakse.
3. Kui kõik veeremiga seotud ühtsed tehnilised eeskirjad ei kehti või kui tegemist on erijuhtude või avatud punktidega, põhineb tehnoluba:
a) ühtsetel tehnilistel eeskirjadel;
b) vajaduse korral RID-i sätetel; ja
c) kohaldatavatel riiklikel tehnilistel nõuetel, mis kehtivad APTU ühtsete eeskirjade artikli 12 kohaselt.
Artikkel 7a
Erandid
Tehnikaekspertide komisjon on pädev vastu võtma suuniseid või kohustuslikke sätteid erandite tegemiseks struktuuriliste ja funktsionaalsete ühtsete tehniliste eeskirjade suhtes.
Suunised ja sätted on esitatud käesolevate ühtsete eeskirjade lisas B.
Artikkel 8
Raudteetaristule kohaldatavad nõuded
1. Raudteetaristu peab vastama:
a) ühtsetele tehnilistele eeskirjadele; ja
b) vajaduse korral RID-ile;
c) kõikidele muudele spetsifikatsioonidele, et täita olulisi kohaldatavaid nõudeid.
2. Taristu kasutuselevõtmise ja selle hoolduse järelevalvele kohaldatakse jätkuvalt sätteid, mis kehtivad selles lepinguosalises riigis, kus taristu asub.
3. Artikleid 7 ja 7a kohaldatakse taristule mutatis mutandis.
Artikkel 9
Tegevuseeskirjad
1. Raudteeveo-ettevõtjad, kes kasutavad rahvusvahelisse liiklusse lubatud veeremit, on kohustatud järgima ühtsetes tehnilistes eeskirjades sisalduvaid eeskirju veeremi rahvusvahelises liikluses kasutamise kohta.
2. Ettevõtjad või haldusasutused, kes haldavad lepinguosalistes riikides rahvusvaheliseks liikluseks määratud ja selleks sobivat taristut, kaasa arvatud turva- ja juhtimissüsteeme, on kohustatud sellise taristu ehitamisel ja haldamisel järgima ja pidevalt täitma ühtsetes tehnilistes eeskirjades sätestatud tehnilisi nõudeid.
Artikkel 10
Tehnolubade ja deklaratsioonide taotlemine ja andmine ning nendega seotud tingimused
1. Tehnoloa andmine on seotud veeremi konstruktsioonitüübi või veeremi endaga.
2. (reserveeritud)
3. Tehnoloa taotluse võib esitada mis tahes lepinguosalise riigi pädevale asutusele.
3a. Hindamistaotluse ning vastavate ühtsete tehniliste eeskirjade tunnistuste ja deklaratsioonide väljaandmise taotluse võib esitada igale hindavale asutusele, kellele pädev asutus on täielikult või osaliselt üle andnud pädevuse sooritada hindamisi artikli 5 lõike 2 kohaselt.
4. Kui veeremile kohaldatakse artikli 6 lõiget 4, peab taotleja märkima lepinguosalised riigid (vajaduse korral liinid), mille puhul on tehnoload vajalikud vabasse liikumisse lubamiseks; sellisel juhul peavad seotud pädevad asutused ja hindavad asutused tegema koostööd, et muuta protsess taotleja jaoks lihtsamaks.
Kui veeremile kohaldatakse artikli 6 lõiget 3, hõlmab kasutuspiirkond kõiki lepinguosalisi riike.
Kui taotleja soovib laiendada juba kasutusse lubatud veeremi kasutuspiirkonda, ajakohastab ta veeremi dokumentatsiooni selle täiendava kasutuspiirkonnaga ja taotleb artikli 6 lõikes 4 määratletud menetlust.
5. Kõik kasutusse lubamisega seotud kulud kannab taotleja, välja arvatud juhul, kui selles riigis kehtivate seaduste ja eeskirjade kohaselt, kus luba antakse, ei ole sätestatud teisiti. Pädeval asutusel ei ole lubatud väljastada lubasid kasumi teenimiseks.
5a. Kõik otsused, hindamised, katsed jne peavad toimuma erapooletult.
6. Taotleja töötab välja ja lisab oma taotlusele tehnilise toimiku, mis sisaldab asjaomastes ühtsetes tehnilistes eeskirjades nõutavat teavet. Hindav asutus koostab tehnilise toimiku.
7. Hindav asutus dokumenteerib iga sooritatud hindamise aruandes, milles põhjendab tehtud hindamisi ja toob välja, milliste sätete alusel on objekti hinnatud ja kas objekt on selle hindamise läbinud või mitte.
8. Kasutusloa taotleja peab artikli 4 lõike 1 punktis b sätestatud tehnoloa menetluse korras lisama oma taotlusele artikli 11 lõike 2 kohaselt koostatud tüübikinnituse tunnistuse ja tõendama asjakohasel viisil, et veerem, mille kohta ta tunnistust taotleb, vastab seda tüüpi konstruktsioonile.
Uue veeremi puhul seisneb asjakohane tõendamisviis ühtsete tehniliste eeskirjade kontrollimistunnistuses, mille on välja andnud hindav asutus kooskõlas asjaomase ühtse tehnilise eeskirjaga.
9. Tehnoluba antakse välja põhimõtteliselt tähtajatult; see võib olla üldine või piiratud ulatusega.
10. Kui artikli 7 kohastes ettekirjutustes on muudetud asjakohaseid sätteid, mille alusel on konstruktsioonitüüp lubatud, ja kui APTU artikli 12 kohaselt kehtivates ühtsetes tehnilistes eeskirjades või riiklikes tehnilistes nõuetes ei ole määratletud asjakohaseid üleminekusätteid, siis see lepinguosaline riik, kus vastav tüübikinnituse tunnistus on välja antud, otsustab pärast konsulteerimist teiste riikidega, kus tunnistus kehtib vastavalt artiklile 6, kas tunnistus võib jääda kehtima või seda tuleb uuendada, et lubada uut sellele tüübile vastavat veeremit. Kriteeriumid, mida tuleb kontrollida uuendatud tüübikinnituse korral, võivad hõlmata ainult muudetud sätteid. Tüübikinnituse uuendamine ei mõjuta veeremile varem lubatud tüüpide alusel juba antud kasutuslubasid.
11. Olemasoleva veeremi taastamise või uuendamise korral on vaja uut kasutusluba, kui:
a) veeremi ja kasutuspiirkonna vahelise tehnilise ühilduvuse kontrollimisel selgub, et muudatuste tulemusena ühtsetes tehnilistes eeskirjades ja vajaduse korral APTU artikli 12 kohaselt kehtivates riiklikes tehnilistes nõuetes määratud parameetrite piirväärtusi ületatakse või neid ei saavutata; või
b) muudatused toovad kaasa asjaomase alamsüsteemi üldise ohutustaseme languse või
c) seda nõutakse asjakohastes ühtsetes tehnilistes eeskirjades.
Kui on vaja uut luba, saadab taotleja asjaomasele lepinguosalisele riigile projekti kirjeldava toimiku. Lepinguosaline riik otsustab, millises ulatuses tuleb projekti suhtes kohaldada asjaomaseid ühtseid tehnilisi eeskirju.
Lepinguosaline riik teeb oma otsuse hiljemalt neli kuud pärast seda, kui taotleja on esitanud täieliku toimiku.
Kui nõutakse uut luba ja kui ühtseid tehnilisi eeskirju ei kohaldata täielikult, tuleb veeremile taotleda uut luba, mille suhtes kohaldatakse artikli 6 lõikes 4 sätestatud tingimusi, ning osalisriigid teatavad peasekretärile:
a) põhjuse, miks ühtseid tehnilisi eeskirju täielikult ei kohaldata;
b) ühtsete tehniliste eeskirjade asemel kohaldatavad tehnilised näitajad ja
c) asutused, kes vastutavad punktis b viidatud tehniliste omaduste hindamise eest.
Peasekretär avaldab talle antud teabe organisatsiooni veebilehel.
12. Lõiget 11 kohaldatakse mutatis mutandis tüübikinnituse tunnistuse ja kõnealuse konstruktsiooni või konstruktsiooni osade kohta esitatavatele deklaratsioonidele.
Artikkel 10a
Tehnolubade tühistamise või peatamise reeglid
1. Kui muu lepinguosalise riigi pädev asutus peale selle, kes väljastas (esmase) kasutusloa avastab nõuete rikkumise, peab ta koos kõigi üksikasjadega teavitama (esimest) loa andnud asutust; kui mittevastavus on seotud tüübikinnituse tunnistusega, teavitatakse sellest ka selle väljastanud asutust.
2. Kasutusloa võib ära võtta,
a) kui veerem ei vasta enam:
– ühtsete tehniliste eeskirjade ettekirjutustele ja APTU ühtsete eeskirjade artikli 12 kohastele kohaldatavatele riigisisestele õigusaktidele;
– tema kasutusloa väljaandmise eritingimustele artikli 7a kohaselt; või
– RID-is sätestatud ehitus- ja seadme-eeskirjadele; või
b) kui valdaja ei täida määratud tähtaja jooksul pädeva asutuse nõudmist kõrvaldada puudused; või
c) kui korraldusi või tingimusi, mis tulenevad piiratud kasutusloa väljaandmisest artikli 10 lõike 10 kohaselt, ei täideta või neist ei peeta kinni.
3. Tüübikinnituse tunnistuse või kasutusloa võib ära võtta ainult asutus, kes selle andis.
4. Kasutusluba peatub:
a) kui ei ole sooritatud veeremi tehnilist ülevaatust, kontrolli, hooldust ja remonti, nagu see on ette nähtud hooldustoimikus, ühtsetes tehnilistes eeskirjades, kasutusloa väljaandmise eritingimustes artikli 7a kohaselt või RID-is sätestatud ehitus- ja seadme-eeskirjades (või kui ei järgita tähtaegu);
b) kui veeremi tõsise kahjustuste korral ei täideta pädeva asutuse korraldust veerem ette näidata;
c) kui rikutakse käesolevaid ühtseid eeskirju ja ühtsete tehniliste eeskirjade ettekirjutusi;
d) kui APTU ühtsete eeskirjade artikli 12 kohaselt kehtivaid riigisiseseid sätteid või nende APTU ühtsete eeskirjade artikli 13 kohaselt samaväärseks tunnistatud sätteid ei järgita. Loa kehtivus peatatakse asjaomastes lepinguosalistes riikides.
5. Kasutusluba lõpeb veeremi mahakandmisega. Mahakandmisest tuleb teatada artikli 13 lõike 4 kohaselt.
6. Lõikeid 1–4 kohaldatakse mutatis mutandis tüübikinnituse tunnistusele.
Artikkel 10b
Hindamise ja menetluse eeskirjad
Tehnikaekspertide komisjon on pädev võtma vastu hindamisi käsitlevaid kohustuslikke sätteid ja tehnoloa menetluse eeskirju. Hindamist puudutavad sätted on esitatud asjaomases ühtses tehnilises eeskirjas.
Artikkel 11
Tehnoload
1. Tüübikinnitus ja kasutusluba fikseeritakse kahes eri dokumendis, mille nimed on „tüübikinnituse tunnistus“ ja „kasutusluba“.
2. Tüübikinnituse tunnistus peab:
a) esitama veeremi konstruktsioonitüübi projekteerija ja eeldatava valmistaja;
b) sisaldama tehnilist toimikut;
c) vajaduse korral täpsustama konkreetseid veeremi konstruktsioonitüübile ja sellele konstruktsioonitüübile vastavale veeremile kehtivaid kasutuspiiranguid ja -tingimusi;
d) sisaldama hindamisaruandeid;
e) vajaduse korral esitama kõik sellega seotud (vastavuse ja kontrollimise) deklaratsioonid;
c) esitama välja andnud pädeva asutuse, väljaandmise kuupäeva ja asutuse allkirja;
g) vajaduse korral esitama selle kehtivusaja;
h) veeremi puhul, mille suhtes kohaldatakse artikli 6 lõiget 4, sisaldama koopiad täiendavatest riigisisestest lubadest, kui neid on.
3. Kasutusluba peab sisaldama:
a) kogu lõikes 2 toodud teavet
b) veeremi kasutuspiirkonda
c) ühtsetes tehnilistes eeskirjades ja vajaduse korral APTU artikli 12 kohastes riiklikes nõuetes sätestatud parameetrite väärtuseid veeremi ja kasutuspiirkonna tehnilise ühilduvuse kontrollimiseks;
d) veeremi vastavust asjakohastele ühtsetele tehnilistele eeskirjadele ja APTU artikli 12 kohastele riiklikele nõuetele, mis on seotud punktis c viidatud parameetritega;
e) veeremi kasutustingimusi ja muid piiranguid;
f) loa alla kuuluva veeremi identifitseerimiskoodid;
g) teavet loa alla kuuluva veeremi valdaja kohta selle väljaandmise päeval;
h) vajaduse korral selle kehtivusaega.
4. Kasutusluba võib sisaldada sama tüüpi üksikute veeremite rühma, sellisel juhul tuleb täpsustada lõikes 3 nõutavat teavet iga rühma kuuluva veeremi kohta ning tehniline toimik peab sisaldama loetelu iga veeremi puhul tehtud katseid identifitseeritavate dokumentide kohta.
5. Tehniline toimik peab sisaldama ühtse tehnilise eeskirja kohast teavet.
6. Tunnistus ja luba peavad olema trükitud ühes konventsiooni artikli 1 lõikes 6 käsitletud töökeeltest.
7. Lõigetes 2 ja 3 nimetatud tunnistuse ja loa väljastab taotlejale pädev asutus.
8. Kasutusluba on seotud esemega. Kui veerem on kasutusel, annab kasutusloa (sealhulgas tehnilise toimiku) omanik, kui ta ei ole praegune valdaja, selle viivitamata üle praegusele valdajale koos hooldustoimikuga ning teeb kättesaadavaks kõik tema valduses olevad hooldus- ja kasutusjuhised.
9. Lõiget 8 kohaldatakse mutatis mutandis artikli 19 kohaselt lubatud veeremile ja raudteematerjalile, kusjuures kõnealused dokumendid on kinnitusdokumendid ja mis tahes muud dokumendid, mis sisaldavad kas täielikult või osaliselt tehnilise toimiku ja hooldustoimiku nõuetes sisalduvaga sarnast teavet.
Artikkel 12
Ühtsed vormid
1. Organisatsioon kehtestab ühtsed vormid artiklis 11 nimetatud tunnistuse ja loa ning artikli 10 lõikes 7 nimetatud hindamisaruande jaoks.
2. Vormid töötab välja ja võtab vastu tehnikaekspertide komisjon ning need avaldatakse organisatsiooni veebilehel.
3. Tehnikaekspertide komisjon võib otsustada lubada samaväärseid tunnistusi, mis on koostatud muus kui käesolevates ühtsetes eeskirjades ette nähtud vormingus, kuid mis sisaldavad artikli 11 kohaselt nõutavat teavet.
Artikkel 13
Registrid
1. Veeremiregister luuakse ühe või mitme riikliku või piirkondliku elektroonilise andmepanga vormis, mis sisaldavad teavet veeremi kohta, millele on väljastatud kasutusluba. Register sisaldab ka veeremit, millel on artikli 19 kohane luba; see võib sisaldada veeremit, mis on lubatud üksnes riigisiseseks liikluseks. Register või registrid peavad:
a) vastama tehnikaekspertide komisjoni vastu võetud spetsifikatsioonidele;
b) olema ajakohastatud;
c) olema kättesaadavad kõigi lepinguosaliste riikide pädevatele asutustele, raudteeveo-ettevõtjatele ja raudteetaristu halduritele ning veeremit registreerivatele või registrisse kantud isikutele või organisatsioonidele.
1a. Organisatsioon loob hoolduse eest vastutavate üksuste (ECM) ja ECM sertifitseerimisasutuste sertifikaatide registri ja hoiab seda ajakohasena või teeb selle kättesaadavaks.
1b. Organisatsioon loob veeremi valdaja märgistuskoodide registri ja ajakohastab seda või teeb selle kättesaadavaks.
2. (reserveeritud)
3. Tehnikaekspertide komisjon võib otsustada lisada andmepanka muid raudteetegevuses kasutatavaid andmeid, näiteks konstruktsioonitüübid, teave lubatud veeremiüksuste deklaratsioonide, ülevaatuse ja hoolduse kohta (sh järgmise ülevaatuse kuupäev), veeremi ja võrgu tehnilise ühilduvuse tuvastamiseks vajalik teave, teave õnnetuste ja vahejuhtumite kohta ning registrid veeremi, asukohtade, raudteeveo-ettevõtjate, valdajate, raudteetaristu haldurite, töökodade, tootjate jne koodide kohta.
4. Tehnikaekspertide komisjoni pädevuses on otsustada käesolevas artiklis viidatud registrite ja andmebaaside muutmine, ühendamine või tühistamine. Tehnikaekspertide komisjon kehtestab käesolevas artiklis määratletud registrite funktsionaalse ja tehnilise ülesehituse ning võib samuti määrata, milliseid andmeid tuleb säilitada, millal ja kuidas need esitatakse, millised on juurdepääsuõigused ning muud halduslikud ja korralduslikud sätted, sealhulgas millist andmebaasi struktuuri tuleks kohaldada. Igal juhul peab registrikande omanik registripidajale viivitamata teatama valdaja vahetamisest, hoolduse eest vastutavast üksusest, mahakandmisest, ametlikust liiklusest kõrvaldamisest, tunnistuste, deklaratsioonide või muude tõendite peatamisest ja tühistamisest ning veeremi muudatustest, mis kalduvad kõrvale lubatud konstruktsioonitüübist.
5. Käesoleva artikli kohaldamisel võtab tehnikaekspertide komisjon arvesse lepinguosaliste riikide ja piirkondlike organisatsioonide loodud registreid viisil, mis vähendab asjaosaliste, näiteks piirkondlike organisatsioonide, lepinguosaliste riikide, pädevate asutuste ja tööstusharu põhjendamatut koormust. Organisatsiooni kulude minimeerimiseks ja ühtsete registrisüsteemide saamiseks kooskõlastavad kõik asjaosalised organisatsiooniga oma plaanid ja käesolevate ühtsete eeskirjade kohaldamisalasse kuuluvate registrite arendamise.
6. Andmepangas salvestatud andmed on esmaseks tõendiks veeremile tehnoloa väljaandmisel.
7. Tehnikaekspertide komisjon võib otsustada, et andmepanga loomise ja haldamise kulud kannavad täielikult või osaliselt kasutajad.
Artikkel 14
Pealdised ja tähistused
1. Kasutusloaga veeremil peavad olema ühtses tehnilises eeskirjas ettenähtud pealdised ja tähistused, sealhulgas kordumatu veeremi number.
Pädev asutus, kes annab (esmase) kasutusloa, vastutab selle eest, et igale veeremile määratakse tähtnumbriline tunnuskood. See kood, mis sisaldab (esmase) kasutusloa andnud riigi riigikoodi, tuleb märkida igale veeremile ja kanda selle riigi riiklikku veeremiregistrisse.
2. Tehnikaekspertide komisjon võib kehtestada tähise, mis tõendab, et seda kandvat veeremit on lubatud käesolevate ühtsete eeskirjade kohaselt rahvusvahelises liikluses kasutada.
3. Tehnikaekspertide komisjon võib sätestada üleminekuajad, mille jooksul rahvusvahelisesse liiklusesse lubatud veerem võib kanda lõigetes 1 ja 2 sätestatutest erinevaid pealdisi ja tähistusi.
Artikkel 15
Veeremi hooldus
1. Veerem peab olema nii heas korras, et see vastaks artiklile 7. Veeremi seisukord ei tohi mingil viisil selle liiklemise või rahvusvahelises liikluses kasutamise tõttu vähendada tööohutust ega kahjustada taristut, keskkonda ja rahvatervist. Selleks tehakse veerem kättesaadavaks hooldustoimikus ettenähtud parandusteks, ülevaatusteks ja hooldusteks. Sel eesmärgil hoolduse eest vastutava üksuse määramise eest vastutab valdaja.
2. Enne veeremi kasutusse lubamist või võrgus kasutamist peab igale veeremile olema määratud hoolduse eest vastutav üksus ning see üksus registreeritakse artiklis 13 viidatud andmepangas. Hoolduse eest vastutav üksus tagab, et veerem, mille hoolduse eest ta vastutab, on hooldussüsteemi abil ohutus töökorras. Hoolduse eest vastutav üksus võib kasutada töövõtjaid, sealhulgas hooldustöökodasid.
Tehnikaekspertide komisjoni pädevusse kuulub hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimise ja auditeerimiste eeskirjade vastuvõtmine ja muutmine. Eeskirjad määratakse käesolevate ühtsete eeskirjade lisas A.
Kaubavaguni hoolduse eest vastutava üksuse sertifitseerib ECM-i sertifitseerimisasutus, mis on akrediteeritud või tunnustatud ühes lepinguosalises riigis kooskõlas käesolevate ühtsete eeskirjade lisaga A.
3. Valdaja teeb hoolduseks vajalikul määral hoolduse eest vastutavale üksusele kättesaadavaks parandamise, pideva või korrapärase järelevalve, kohandamise ja hoolduse juhistega seotud elemendid.
Hoolduse eest vastutav üksus peab kas otse või valdaja kaudu tagama, et tegutsevale raudteeveo-ettevõtjale on kättesaadav usaldusväärne teave hoolduse ja kasutamist mõjutavate piirangute kohta, mis on vajalik ja piisav ohutu kasutamise toetamiseks.
Tegutsev raudteeveo-ettevõtja peab õigeaegselt, kas otse või valdaja kaudu, esitama hoolduse eest vastutavale üksusele teabe sellise veeremi kasutamise kohta (sealhulgas läbisõit, tegevuse liik ja ulatus, vahejuhtumid/õnnetused), mille eest hoolduse eest vastutav üksus vastutab.
4. Kasutusloaga veeremi hoolduse eest vastutav üksus peab selle veeremi hooldustoimikut ja hooldusregistri toimikut ning ajakohastab seda. Hoolduse eest vastutav üksus teavitab valdajat hooldusregistri toimiku ajakohastamisest. Toimikud on tutvumiseks kättesaadavad pädevale riiklikule asutusele.
Artikkel 15a
Rongi koosseis ja kasutamine
1. Raudtee-ettevõtja kontrollib oma tegevusega seotud riske, eelkõige rongide kasutamisega seotud riske. Selleks tagab ta, et need rongid vastavad olulistele nõuetele ja eelkõige:
a) tagab rongi nõuetekohase ja ohutu koostamise ja ettevalmistamise, sealhulgas väljumiseelsed kontrollid;
a) võtab arvesse iga veeremi ohutuks kasutamiseks vajalikku teavet, sealhulgas võimalikke kasutamispiiranguid;
b) kasutab veeremit ainult selle kasutuspiirangute ja -tingimuste piires;
c) on kohustatud täitma rahvusvahelises liikluses kasutamisega seotud eeskirju, näiteks neid, mis on sätestatud asjakohastes ühtsetes tehnilistes eeskirjades;
d) tagab, et igale veetavale veeremile on määratud hoolduse eest vastutav üksus ja vajaduse korral on hoolduse eest vastutaval üksusel kehtiv tunnistus.
2. Lõike 1 reegleid kohaldatakse mutatis mutandis muudele üksustele kui raudteeveo-ettevõtjale, kes kasutavad ronge omal vastutusel.
3. Valdaja teeb veeremit kasutavale raudteeveo-ettevõtjale kasutamiseks vajalikul määral kättesaadavaks kasutustingimuste ja -piirangutega ning teeninduse ja pideva või rutiinse järelevalvega seotud elemendid.
4. Raudteetaristu haldur teeb oma võrgus tegutsevale raudteeveo-ettevõtjale kättesaadavaks taristu omadustega seotud elemendid, niivõrd kui see on kasutamiseks vajalik.
Artikkel 16
Õnnetused, vahejuhtumid ja tõsised kahjustused
1. Õnnetuse, vahejuhtumi või veeremi tõsise kahjustuse korral on kohustatud kõik seotud pooled (taristu haldurid, valdajad, hoolduse eest vastutav üksus, seotud raudteeveo-ettevõtjad ja muud pooled):
a) võtma viivitamatult kõiki vajalikke meetmeid, et tagada raudteeliikluse ohutus, keskkonnasäästlikkus ja rahvatervise kaitse, ning
b) selgitama välja õnnetuse, vahejuhtumi või tõsise kahjustuse põhjused.
1a. Lõike 1 kohased meetmed peavad olema kooskõlastatud. Nimetatud kooskõlastamine on raudteetaristu halduri kohustus, kui asjaomases riigis ei ole sätestatud teisiti. Lisaks asjaosalistele pandud uurimiskohustusele võib lepinguosaline riik nõuda sõltumatut uurimist.
2. Tõsiselt kahjustatuks loetakse veeremit, mida ei saa tavaliste vahenditega ära remontida, nii et see saaks raudtee tööd ohustamata oma ratastel rongi koosseisus liikuda. Kui remonti on võimalik teha vähem kui 72 tunni jooksul või kulud kokku on väiksemad kui 0,18 miljonit SDR-i, ei loeta kahjustust tõsiseks.
3. Õnnetustest, vahejuhtumitest ja tõsistest kahjustustest tuleb viivitamata teatada asutusele, kes andis välja veeremi kasutusloa. Asutus võib nõuda kahjustatud või ka juba remonditud veeremi esitamist ülevaatuseks, et kontrollida väljaantud kasutusloa kehtivust. Vajadusel tuleb kasutusloa väljaandmise menetlus uuesti sooritada.
4. Lepinguosalised riigid peavad arvestust, avaldavad uurimisaruandeid, sealhulgas järeldusi ja soovitusi, teavitavad asjaomaseid ametiasutusi ja organisatsiooni nende territooriumil toimunud rahvusvahelise liikluse õnnetuste, vahejuhtumite ja tõsiste kahjustuste põhjustest. Tehnikaekspertide komisjon võib uurida rahvusvahelise liikluse tõsiste õnnetuste ja vahejuhtumite või tõsiste kahjustuste põhjuseid, et võimaluse korral arendada ühtsetes tehnilistes eeskirjades sisalduva veeremi ehitus- ja kasutusnõudeid, ning võib vajaduse korral otsustada anda lepinguosalistele riikidele lühikese aja jooksul korralduse peatada asjakohased kasutusload, tüübikinnituse tunnistused või väljastatud deklaratsioonid.
5. Tehnikaekspertide komisjon võib ette valmistada ja vastu võtta täiendavaid kohustuslikke eeskirju, milles käsitletakse tõsiste õnnetuste, vahejuhtumite ja tõsiste kahjustuste uurimist, nõudeid sõltumatutele riiklikele uurimisorganitele ning aruannete vormi ja sisu. Samuti võib komisjon muuta lõikes 2 ja artikli 2 punktis ff esitatud väärtusi/numbreid.
Artikkel 17
Veeremi kasutusest eemaldamine ja kasutamise keelamine
1. Pädev asutus, raudteeveo-ettevõtja või raudteetaristu haldur ei tohi keelduda veeremi kasutamisest ühilduval raudteetaristul, kui on täidetud käesolevad ühtsed eeskirjad, ühtsetes tehnilistes eeskirjades sisalduvad ettekirjutused, kasutusloa väljaandmise eritingimused, kui need on olemas, ning RIDis sisalduvad ehitus- ja kasutusnõuded.
Käesolev artikkel ei piira raudteeveo-ettevõtja vastutust, mis on määratletud artiklis 15a.
2. Pädeva asutuse õigust veeremit kontrollida ja kasutusest eemaldada ei mõjuta see, kui kahtlustatakse lõike 1 nõuete rikkumist, kuid kindluse tagamiseks tuleb kontrollida võimalikult kiiresti ja igal juhul 24 tunni jooksul.
3. Kui lepinguosaline riik ei peata ega tühista tunnistust artikli 5 lõikes 7 või artikli 16 lõikes 4 sätestatud piirides, on teistel lepinguosalistel riikidel siiski õigus kõnealuse veeremi kasutamine keelata või see kasutusest eemaldada.
Artikkel 18
Eeskirjade rikkumine
1. Võttes arvesse lõikes 2 ja artikli 10a lõike 4 punktis c sisalduvat reservatsiooni, reguleeritakse õiguslikke tagajärgi, mis tulenevad käesolevate ühtsete eeskirjade ning ühtsete tehniliste eeskirjade sätete rikkumisest, selle lepinguosalise riigi riigisisese õigusega, kaasa arvatud kollisiooninormidega, kelle pädev asutus andis välja esmase kasutusloa.
2. Tsiviil- ja kriminaalõiguslikke tagajärgi, mis tulenevad käesolevate ühtsete eeskirjade ning ühtsete tehniliste eeskirjade sätete rikkumisest, reguleeritakse taristu puhul selle lepinguosalise riigi riigisisese õigusega, kaasa arvatud kollisiooninormidega, kus on taristu halduri tegevuskoht.
Artikkel 19
Üleminekusätted
1. (reserveeritud)
2. Käesolevad ühtsed eeskirjad ei mõjuta enne 01.01.2011 väljastatud kasutuslubasid veeremile, mis oli olemas seisuga 01.01.2011 ja mis on märgistatud RIV- või RIC-koodiga tõendina RIV 2000 lepingu (1. jaanuari 2004 muudetud versioon) või RIC lepingu tehnilistele sätetele vastavusest, ja olemasolevale veeremile, mis ei ole märgistatud RIV- või RIC-koodiga, kuid millel on kasutusluba ja mis on märgistatud organisatsioonile teatatud lepinguosaliste riikide vaheliste kahe- või mitmepoolsete kokkulepete kohaselt.
3. Ilma et see piiraks lõike 5 kohaldamist, kehtib lõike 2 kohane esmane kasutusluba seni, kuni veerem vajab uut luba artikli 10 lõike 11 kohaselt.
4. Artiklis 14 viidatud pealdiseid ja tähistusi koos artikli 13 lõikes 1 viidatud andmebaasis säilitatavate andmetega käsitatakse piisava tõendina kasutusloa olemasolust. Selle märgistuse loata muutmist käsitatakse pettusena ja selle eest esitatakse süüdistus riigisisese õiguse kohaselt.
5. Olenemata käesolevast üleminekusättest peab veerem ja selle dokumentatsioon vastama ühtsete tehniliste eeskirjade kehtivatele märgistamis- ja hooldusnõuetele; vajaduse korral tagatakse ka kehtivate RID-i nõuete järgimine. Tehnikaekspertide komisjon võib samuti otsustada, et nõuetekohaselt põhjendatud ohutuse või koostalitlusvõimega seotud põhjustel tuleb täita ühtsete tehniliste eeskirjade ettekirjutusi teatava tähtaja jooksul.
6. Olemasolev veerem, mis ei kuulu lõike 2 alla, võib lubada kasutusse pädevale asutusele esitatud taotleja taotluse alusel. Pädev asutus võib nõuda taotlejalt täiendavat tehnilist teavet, riskianalüüsi ja/või veeremi katsetusi enne täiendava kasutusloa andmist. Pädevad asutused võtavad siiski täielikult arvesse APTU ühtsete eeskirjade artiklis 13 viidatud võrdlustabelit.
7. Tehnikaekspertide komisjon võib vastu võtta täiendavaid üleminekusätteid.
Artikkel 20
Vaidlused
Rahvusvahelises liikluses kasutatavale veeremile tehnoloa väljaandmist puudutavate vaidluste puhul võivad pooled pöörduda tehnikaekspertide komisjoni poole, kui nad ei suutnud lahkarvamusi omavaheliste läbirääkimiste teel lahendada. Selliste vaidlustega võib konventsiooni V jaotise menetlust järgides pöörduda ka vahekohtusse.
Artikkel 21
Lisad ja soovitused
1. Tehnikaekspertide komisjon otsustab lisa või seda muutva sätte vastuvõtmise üle konventsiooni artiklites 16 ja 20 ning artikli 33 lõikes 6 määratud korras. Otsused jõustuvad konventsiooni artikli 35 lõigete 3 ja 4 kohaselt.
2. Taotluse lisa või seda muutva sätte vastuvõtmiseks võib esitada:
a) mis tahes lepinguosaline riik;
b) ATMFi artikli 2 punktis x määratletud mis tahes piirkondlik organisatsioon;
c) mis tahes esinduslik rahvusvaheline ühendus, mille liikmete jaoks on lisa olemasolu hädavajalik ohutuse ja säästlikkuse tagamiseks oma tegevuses.
3. Lisade koostamise eest vastutab tehnikaekspertide komisjon, keda abistavad asjakohased töörühmad, ja peasekretär lõike 2 kohaselt esitatud taotluste alusel.
4. Tehnikaekspertide komisjon võib soovitada rahvusvahelises liikluses kasutatava raudteematerjali tehnolubadega seotud meetodeid ja praktikaid.
Appendix G to the Convention (Extract from COTIF) Uniform Rules concerning the Technical Admission of Railway Material used in International Traffic (ATMF)
Facebook
Twitter