Teksti suurus:

Eesti Vabariigi ja Jaapani vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise leping

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:29.09.2018
Avaldamismärge:RT II, 03.01.2018, 4

Eesti Vabariigi ja Jaapani vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise leping

Vastu võetud 30.08.2017

Eesti Vabariigi ja Jaapani vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

 

Eesti Vabariik ja Jaapan,

soovides edasi arendada majandussuhteid ja edendada maksukoostööd;

kavatsedes sõlmida tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise lepingu, ilma et see tooks kaasa tulu maksustamata jätmist või maksusumma vähendamist maksupettuste või maksudest hoidumise kaudu (sealhulgas maksulepingu kuritarvitustega, mille eesmärk on kolmandate riikide residentidele selles lepingus sätestatud soodustuste võimaldamine),

on kokku leppinud järgmises.

Artikkel 1
Lepingu subjekt

1. Lepingut kohaldatakse isikule, kes on ühe või mõlema lepinguosalise riigi resident.

2. Lepingus loetakse lepinguosalise riigi maksuseaduste alusel täielikult või osaliselt maksustamise mõttes läbipaistva üksuse tulu või sellise üksuse kaudu saadud tulu lepinguosalise riigi residendi tuluks vaid ulatuses, milles see lepinguosaline riik käsitab seda tulu maksustamise eesmärgil selle lepinguosalise riigi residendi tuluna.

3. Leping ei mõjuta lepinguosalise riigi residentide maksustamist, välja arvatud artikli 7 lõikes 3, artikli 9 lõigetes 2 ja 3 ning artiklites 18, 19, 23, 24, 25 ja 28 sätestatud soodustuste puhul.


Artikkel 2
Lepingu ese

1. Maksud, millele lepingut kohaldatakse, on:
   a) Jaapanis:
     i) tulumaks;
     ii) äriühingu maks;
     iii) ülesehitustööde tulumaks;
     iv) kohalik äriühingu maks;
     v) kohalikud elaniku maksud
   (edaspidi Jaapani maks) ja

   b) Eestis tulumaks
   (edaspidi Eesti maks).

2. Lepingut kohaldatakse ka samasele või sama laadi maksule, mis kehtestatakse olemasoleva maksu asemele või sellele lisaks pärast lepingu allakirjutamist. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud teevad teineteisele teatavaks maksuseaduste iga tähtsa muudatuse.


Artikkel 3
Põhimõisted

1. Kui kontekst ei nõua teisiti, kasutatakse selles lepingus mõisteid järgmises tähenduses:

a) Jaapan tähendab geograafilises mõttes Jaapani territooriumi, sealhulgas tema territoriaalmerd, kus kehtivad Jaapani maksuseadused, samuti väljaspool territoriaalmerd olevat ala, sealhulgas merepõhja ja maapõue, mille üle on Jaapanil kooskõlas rahvusvahelise õigusega suveräänsed õigused ja kus kehtivad Jaapani maksuseadused;   

b) Eesti tähendab Eesti Vabariiki ja geograafilises mõttes Eesti territooriumi ning Eesti territoriaalvetega külgnevaid alasid, kus Eesti võib oma seaduste kohaselt ja kooskõlas rahvusvahelise õigusega teostada oma õigusi merepõhjale ja maapõuele ning seal leiduvatele loodusvaradele;

c) lepinguosaline riik ja teine lepinguosaline riik on kontekstist olenevalt kas Jaapan või Eesti;

d) isik hõlmab füüsilist isikut, äriühingut ja muud isikute ühendust;

e) äriühing on juriidiline isik või muu üksus, mida maksustatakse kui juriidilist isikut;

f) ettevõtja mõistet kohaldatakse mis tahes äritegevuse suhtes;

g) äritegevus hõlmab kutsetegevust ja muud ettevõtlust;

h) lepinguosalise riigi ettevõtja ja teise lepinguosalise riigi ettevõtja tähendab kontekstist olenevalt kas ühe või teise lepinguosalise riigi residendi ettevõtlust;

i) rahvusvaheline vedu on lepinguosalise riigi ettevõtja mere- või õhuvedu, välja arvatud juhul, kui mere- või õhuvedu toimub ainult teises lepinguosalises riigis;

j) pädev ametiisik on:
   i) Jaapanis rahandusminister või tema volitatud esindaja ja
   ii) Eestis rahandusminister või tema volitatud esindaja;

k) lepinguosalise riigi kodanik on:
   i)lepinguosalise riigi kodakondsusega füüsiline isik ja
   ii) juriidiline isik või isikute ühendus, mis on asutatud selle lepinguosalise riigi seaduste alusel;

l) pensionifond on üksus, mis:
   i)  on asutatud lepinguosalise riigi seaduste alusel ja
   ii) tegutseb peamiselt pensionide, pensionihüvitiste või muude samalaadsete väljamaksete haldamiseks või väljamaksmiseks või teistele pensionifondidele tulu teenimiseks tingimusel, et:
   iii) Jaapani puhul on alapunktis ii nimetatud tegevustest saadud tulu Jaapanis maksust vabastatud;
   iv) Eesti puhul on see asutatud investeerimisfondide seaduse alusel ja kaetud kogumispensionide seadusega või muu samalaadse seadusega, mis on kehtestatud pärast lepingu allakirjutamist.

2. Kui lepinguosaline riik kasutab lepingut kohaldades selles määratlemata mõistet ja kui kontekstist ei tulene teisiti, lähtub ta lepingus käsitletud maksudega seotud mõistet tõlgendades selle lepinguosalise riigi seadustes sellel ajal kasutatud määratlusest; maksuseadustes määratletud mõisted on ülimuslikud teistes seadustes määratletud mõistete suhtes.


Artikkel 4
Resident

1. Selles lepingus tähendab termin lepinguosalise riigi resident isikut, kes on selle lepinguosalise riigi seaduste alusel maksukohustuslane oma elu- või asukoha, peakontori asukoha, juhtkonna asukoha, asutamise koha või muu sellise kriteeriumi järgi; termin hõlmab ka lepinguosalist riiki, selle haldusüksust ja kohaliku omavalitsuse üksust ning lepinguosalise riigi pensionifondi. Termin ei hõlma isikut, kes on selle lepinguosalise riigi maksukohustuslane üksnes seetõttu, et tema tuluallikas asub selles lepinguosalises riigis.

2. Kui lõike 1 kohaselt on füüsiline isik mõlema lepinguosalise riigi resident, määratakse tema staatus järgmiselt:

    a) ta on ainult selle lepinguosalise riigi resident, kus tal on kodu; kui tal on kodu mõlemas lepinguosalises riigis, siis on ta üksnes selle riigi resident, millega tal on tihedamad isiklikud ja majanduslikud sidemed (eluliste huvide keskus);

    b) kui eluliste huvide keskust ei ole võimalik kindlaks määrata või tal ei ole kodu kummaski lepinguosalises riigis, siis on ta selle lepinguosalise riigi resident, kus ta tavaliselt viibib;

   c) kui isik viibib tavaliselt mõlemas lepinguosalises riigis või kui ta ei viibi tavaliselt kummaski neist, siis on ta selle lepinguosalise riigi resident, mille kodanik ta on;

    d) kui isik on mõlema lepinguosalise riigi kodanik või kui ta ei ole kummagi lepinguosalise riigi kodanik, lahendatakse küsimus lepinguosaliste riikide pädevate ametiisikute kokkuleppel.

3. Kui isik on lõike 1 kohaselt mõlema lepinguosalise riigi resident, siis lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud püüavad kokkuleppe teel kindlaks määrata, millise lepinguosalise riigi residendina isikut selle lepingu tähenduses käsitatakse, arvestades isiku peakontori asukohta, kõrgeima juhtimisorgani asukohta, asutamise või muul moel moodustamise kohta või muud asjaomast tegurit; see ei kehti füüsilise isiku kohta. Kui kokkuleppele ei jõuta, ei anta sellele isikule lepingus ettenähtud maksusoodustusi ega -vabastusi.


Artikkel 5

Püsiv tegevuskoht

1. Selles lepingus tähendab püsiv tegevuskoht äritegevuse kindlat kohta, mille kaudu täielikult või osaliselt toimub ettevõtja äritegevus.

2. Püsivaks tegevuskohaks peetakse esmajoones:
   a) juhtkonna asukohta;
   b) filiaali;
   c) kontorit;
   d) tehast;
   e) töökoda ja
   f) kaevandust, nafta- ja gaasipuurauku, karjääri või muud loodusvarade kaevandamise kohta.

3. Ehitusplatsi ja ehitus- või seadmestamistöid käsitatakse püsiva tegevuskohana üksnes juhul, kui seal tegutsetakse või selliseid töid tehakse üle 12 kuu.

4. Eelmistest lõigetest olenemata ei peeta püsivaks tegevuskohaks:
   a) ehitise kasutamist üksnes ettevõtjale kuuluva kauba ladustamiseks või väljapanekuks;
   b) ettevõtjale kuuluva kaubavaru hoiustamist üksnes ladustamiseks või väljapanekuks;
   c) ettevõtjale kuuluva kaubavaru hoiustamist üksnes selleks, et seda teisele ettevõtjale töötlemiseks anda;
   d) äritegevuse kindla koha pidamist ainult selleks, et ettevõtjale kaupa osta või teavet koguda; 
   e) äritegevuse kindla koha pidamist üksnes ettevõtjale alapunktides a–d nimetamata tegevuse jaoks tingimusel, et see tegevus on ettevalmistava või abistava iseloomuga, või
   f) äritegevuse kindla koha pidamist üksnes mitme alapunktides a–e nimetatud tegevuse jaoks tingimusel, et ka selliste tegevuste kogum on ettevalmistava või abistava iseloomuga.

5. Lõiget 4 ei kohaldata ettevõtja kasutuses olevale äritegevuse kindlale kohale, kui selle ettevõtja või tihedalt seotud ettevõtjate äritegevus toimub samas kohas või teistes kohtades samas lepinguosalises riigis ning:

   a) seda kohta või ühte nendest teistest kohtadest käsitatakse selle artikli kohaselt ettevõtja või tihedalt seotud ettevõtjate püsiva tegevuskohana või

   b) ettevõtjate samas kohas toimuva äritegevuse või ettevõtja või tihedalt seotud ettevõtjate erinevates kohtades toimuv äritegevus ei ole kogumis ettevalmistava või abistava iseloomuga,

tingimusel, et ettevõtjate samas kohas toimuv äritegevus või ettevõtja või tihedalt seotud ettevõtjate erinevates kohtades toimuv äritegevus on ühtset majandustegevust täiendav tegevus.

6. Kui isik tegutseb lepinguosalises riigis ettevõtja nimel ning tavaliselt sõlmib lepinguid või tal on esmatähtis roll selliste lepingute sõlmimise ettevalmistamisel, mida ettevõtja tavaliselt sõlmib olulisi muudatusi tegemata, ning need lepingud on sõlmitud:
   a) ettevõtja nimel või
   b) ettevõtja omandis või kasutuses oleva vara omandi üleandmiseks või sellele varale kasutusõiguse andmiseks või
   c) teenuste osutamiseks ettevõtja poolt,
siis lõigetest 1 ja 2 olenemata, kuid arvestades lõiget 7, on ettevõtjal selles lepinguosalises riigis püsiv tegevuskoht nende tegevuste kaudu, mida see isik ettevõtja jaoks teeb; sätet ei kohaldata, kui sellise isiku tegevus piirdub lõikes 4 loetletud eesmärkidel tehtavate toimingutega, mis ei muuda äritegevuse kindla koha kaudu toimuvat tegevust lõike 4 tähenduses püsivas tegevuskohas toimuvaks.

 

7. Lõiget 6 ei kohaldata, kui isik tegutseb lepinguosalises riigis teise lepinguosalise riigi ettevõtja nimel sõltumatu esindajana ning tema tegevust esimesena nimetatud lepinguosalises riigis võib käsitada tema tavapärase äritegevusena. Kui selline isik tegutseb üksnes või peamiselt ühe või mitme sellise ettevõtja nimel, kellega ta on tihedalt seotud, ei ole isik selle lõike tähenduses ühegi sellise ettevõtja sõltumatu esindaja.

8. Selles lepingus on isik või ettevõtja tihedalt seotud isiku või ettevõtjaga, kui toetudes kõikidele asjaoludele, on ühel kontroll teise üle või mõlemat kontrollivad samad isikud või ettevõtjad. Igal juhul on isik või ettevõtja tihedalt seotud isiku või ettevõtjaga, kui ühel on enam kui 50-protsendiline otsene või kaudne osalus teises (või äriühingu puhul enam kui 50 protsenti äriühingu aktsiate või osade hääleõigustest ja väärtusest või osalusest äriühingu omakapitalis) või kui teisel isikul või ettevõtjal on enam kui 50-protsendiline otsene või kaudne osalus isikus ja ettevõtjas või kahes isikus või ettevõtjas (või äriühingu puhul enam kui 50 protsenti äriühingu aktsiate või osade hääleõigustest ja väärtusest või osalusest äriühingu omakapitalis).

9. Kui lepinguosalise riigi residendist äriühing kontrollib või teda kontrollitakse teise lepinguosalise riigi residendist äriühingu poolt või kui äriühingu tegevus toimub püsiva tegevuskoha kaudu või muul viisil teises lepinguosalises riigis, ei anna see alust käsitada üht äriühingut teise äriühingu püsiva tegevuskohana.


Artikkel 6
Kinnisvaratulu

1. Tulu, sealhulgas põllumajandusest või metsandusest saadud tulu, mida lepinguosalise riigi resident saab teises lepinguosalises riigis asuvast kinnisvarast, võib maksustada see teine lepinguosaline riik.

2. Termin kinnisvara määratletakse vara asukoha riigi seaduste alusel. Termin hõlmab igal juhul kinnisasja päraldist, eluskarja, põllumajanduses ja metsanduses kasutatavat seadet, maaomandit käsitleva seadusega sätestatud õigust, optsiooni või muud sama laadi kinnisvara omandamise õigust, kinnisvara kasutusvaldust ning õigust saada tasu maavara leiukoha ja loodusvara kasutamise või kasutusõiguse eest; kinnisvarana ei käsitata laeva ega õhusõidukit.

3. Lõiget 1 kohaldatakse kinnisvara isiklikust kasutamisest, rendile- või üürileandmisest või muul viisil kasutamisest saadud tulule.

4. Lõikeid 1 ja 3 kohaldatakse ka ettevõtluses kasutatavast kinnisvarast saadud tulule.


Artikkel 7
Ärikasum

1. Lepinguosalise riigi ettevõtja kasumi maksustab ainult see lepinguosaline riik. Kui ettevõtja tegutseb püsiva tegevuskoha kaudu teises lepinguosalises riigis, võib seal maksustada kasumiosa, mida saab omistada püsivale tegevuskohale lõike 2 kohaselt.

2. Selles artiklis ja artiklis 23 käsitatakse lepinguosalises riigis lõikes 1 nimetatud püsivale tegevuskohale omistatava kasumina seda kasumit, mida püsiv tegevuskoht eeldatavasti saaks, eeskätt tema tehingutest ettevõtja teiste osadega, kui ta oleks eraldiseisev ja sõltumatu ettevõtja, kes tegutseb samadel või sama laadi tingimustel samal või sama laadi tegevusalal, võttes arvesse ettevõtja püsiva tegevuskoha ja ettevõtja teiste osade kaudu täidetud funktsioone, kasutatud varasid ja võetud riske.

3.Kui lepinguosaline riik lõike 2 kohaselt korrigeerib ühe lepinguosalise riigi ettevõtja lõikes 1 nimetatud püsivale tegevuskohale omistatavat kasumit ja asjakohaselt maksustab ettevõtja kasumi, mida on teises lepinguosalises riigis maksustatud, korrigeerib see teine lepinguosaline riik topeltmaksustamise vältimiseks vajalikus ulatuses kasumilt tasutavat maksusummat. Maksusummat korrigeerides peavad lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud vajaduse korral teineteisega nõu.

4. See artikkel ei mõjuta lepingu teiste artiklite kohaldamist, kui kasum hõlmab nendes teistes artiklites käsitletud tulu.


Artikkel 8

Mere- ja õhuvedu

1. Lepinguosalise riigi ettevõtja kasumit laeva või õhusõiduki käitamisest rahvusvahelistes vedudes maksustab ainult see lepinguosaline riik.

2. Artiklist 2 olenemata vabastatakse lepinguosalise riigi ettevõtja rahvusvahelistes vedudes laeva või õhusõiduki käitamine Eesti ettevõtja puhul Jaapani ettevõtja maksust ning Jaapani ettevõtja puhul Jaapani ettevõtja maksuga sarnasest maksust, kui Eesti on selle pärast selle lepingu allakirjutamist kehtestanud.

3. Selle artikli lõikeid kohaldatakse ka kasumile, mis on saadud osalusest puulis või muud liiki ühises äritegevuses või rahvusvahelises veoorganisatsioonis.


Artikkel 9
Seotud ettevõtjad

1. Kui

   a) lepinguosalise riigi ettevõtja otse või kaudselt osaleb teise lepinguosalise riigi ettevõtja juhtimises, kontrollib ettevõtjat või kui tal on osalus ettevõtja osa- või aktsiakapitalis või

   b) samad isikud otse või kaudselt osalevad mõlema lepinguosalise riigi ettevõtja juhtimises, kontrollivad ettevõtjaid või kui neil on osalus mõlema ettevõtja osa- või aktsiakapitalis

ning kui ettevõtjad järgivad omavahelistes äri- ja rahandussuhetes sõltumatute ettevõtjate vahel kokkulepitust erinevaid tingimusi, mille tõttu jääb ettevõtja kasum eeldatavast väiksemaks, loetakse ettevõtja kasumiks eeldatav kasum ja see maksustatakse asjakohaselt.


2. Kui lepinguosaline riik arvab oma ettevõtja kasumi hulka ja asjakohaselt maksustab tulu, mida on teises lepinguosalises riigis maksustatud selle lepinguosalise riigi ettevõtja kasumina ja mille oleks saanud esimesena nimetatud lepinguosalise riigi ettevõtja, kui ettevõtjad oleksid omavahelistes suhetes järginud sama laadi tingimusi nagu sõltumatud ettevõtjad, korrigeerib see teine lepinguosaline riik kasumilt tasutavat maksusummat. Maksusummat korrigeerides arvestatakse lepingu teisi sätteid ja lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud peavad vajaduse korral teineteisega nõu.

3. Lõikest 1 olenemata ei korrigeeri lepinguosaline riik oma ettevõtja kasumit selles lõikes nimetatud asjaoludel pärast selle lepinguosalise riigi seadustes sätestatud tähtaja möödumist ning mitte mingil juhul pärast kümne aasta möödumist selle maksustamisaasta lõpust, mil korrigeeritav kasum oleks selles lõikes nimetatud tingimustel ettevõtjale laekunud. Seda lõiget ei kohaldata pettuse või tahtliku rikkumise korral.


Artikkel 10

Dividend

1. Dividendi, mida lepinguosalise riigi residendist äriühing maksab teise lepinguosalise riigi residendile, võib maksustada see teine lepinguosaline riik.

2. Dividendi võib maksustada ka dividendi maksva äriühingu residendiriik selle riigi seaduste kohaselt; kui dividendi saaja on teise lepinguosalise riigi resident, ei või dividendilt võetava maksu määr ületada 10 protsenti dividendi brutosummast.

3. Lõikest 2 olenemata maksustab lepinguosalise riigi residendist äriühingu makstud dividendi ainult teine lepinguosaline riik, kui dividendi saaja on teise lepinguosalise riigi residendist äriühing, millel on kuue kuu jooksul enne dividendi saamise õiguse kindlaksmääramist otseselt või kaudselt vähemalt 10 protsenti hääleõigustest dividendi maksvas äriühingus. 

4. Lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata äriühingu selle kasumi maksustamisele, millest dividendi makstakse.

5. Lõiget 3 ei kohaldata, kui dividendi võib maha arvata dividende maksva äriühingu maksustatava tulu arvutamisel lepinguosalises riigis, kus äriühing on resident.

6. Selles artiklis käsitatakse dividendina tulu osalusest või muust kasumi saamise õigusest, mis ei ole võlanõue, ning teistest õigustest saadavat tulu, mida maksustatakse nagu osalusest saadud tulu selle lepinguosalise riigi seaduste kohaselt, kus kasumit jaotav äriühing on resident.

7. Lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata, kui lepinguosalise riigi residendist dividendisaaja äritegevus toimub püsiva tegevuskoha kaudu teises lepinguosalises riigis, mille resident dividendi maksev äriühing on, ning ta saab dividendi seoses püsiva tegevuskoha kaudu toimuva äritegevusega. Sel juhul kohaldatakse artiklit 7.

8.  Kui lepinguosalise riigi residendist äriühing saab tulu teisest lepinguosalisest riigist, ei või see teine lepinguosaline riik maksustada äriühingu makstavat dividendi ega jaotamata kasumit, kuigi need sisaldavad tulu, mis on tekkinud selles teises lepinguosalises riigis; see ei kehti teise lepinguosalise riigi residendile makstava dividendi kohta ega selliselt osaluselt makstava dividendi kohta, mis on seotud selles teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskohaga.


Artikkel 11

Intress

1. Intressi, mis tekib lepinguosalises riigis ja mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, võib maksustada see teine lepinguosaline riik.

2. Lepinguosalises riigis tekkivat intressi võib oma seaduste kohaselt maksustada ka see lepinguosaline riik; kui intressi saaja on teise lepinguosalise riigi resident, ei või intressilt võetava maksu määr ületada 10 protsenti intressi brutosummast.

3. Lõikest 2 olenemata maksustab lepinguosalises riigis tekkivat intressi ainult teine lepinguosaline riik, kui:
   a) intressi saaja on selle teise lepinguosalise riigi valitsus, haldusüksus või kohaliku omavalitsuse üksus, keskpank või muu valitsuse omandis olev institutsioon või
   b) intressi saaja on teise lepinguosalise riigi resident ning võlanõude on taganud, kindlustanud või kaudselt rahastanud teise lepinguosalise riigi valitsus, haldusüksus või kohaliku omavalitsuse üksus, keskpank või muu valitsuse omandis olev institutsioon.

4. Selles artiklis käsitatakse intressina tulu võlanõudest, olenemata sellest, kas nõue on hüpoteegiga tagatud, ja sellest, kas nõue annab õiguse võlgniku kasumile, ja eelkõige tulu valitsuse võlakirjadest või muudest võlakohustustest ning nendega seotud maksetest, samuti muu tulu, mida maksustatakse selle lepinguosalise riigi seaduste alusel, kus intress tekib, kui raha laenamisest saadud tulu. Artiklis 10 käsitletud tulu ning hilinenud makse eest võetavat viivist selle artikli tähenduses intressina ei käsitata.

5. Lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata, kui lepinguosalise riigi residendist intressisaaja äritegevus toimub püsiva tegevuskoha kaudu teises lepinguosalises riigis, kus intress tekib ja kus ta saab intressi püsiva tegevuskoha kaudu toimuva äritegevusega seotud võlanõudelt. Sel juhul kohaldatakse artiklit 7.

6. Intress on tekkinud lepinguosalises riigis, kui intressi maksab selle lepinguosalise riigi resident. Kui võlgnevus, millelt intressi makstakse, on seotud püsiva tegevuskohaga ning kui intressikulu kannab püsiv tegevuskoht, on intress tekkinud püsiva tegevuskoha lepinguosalises riigis, olenemata sellest, kas intressi maksja on lepinguosalise riigi resident või mitte.

7.  Kui intressi maksja ja intressi saaja või nende mõlema ning muu isiku erisuhte tõttu ületab võlanõude eest makstava intressi summa seda summat, milles oleksid intressi maksja ja intressi saaja kokku leppinud ilma sellise suhteta, kohaldatakse seda artiklit ainult viimati nimetatud summale. Enammakstud intress maksustatakse kummagi lepinguosalise riigi seaduste kohaselt, arvestades lepingu teisi sätteid.


Artikkel 12
Litsentsitasu

1. Litsentsitasu, mis tekib lepinguosalises riigis ja mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, võib maksustada see teine lepinguosaline riik.

2. Lepinguosalises riigis tekkivat litsentsitasu võib oma seaduste kohaselt maksustada ka see lepinguosaline riik; kui intressi saaja on teise lepinguosalise riigi resident, ei või litsentsitasult võetava maksu määr ületada viis protsenti litsentsitasu brutosummast.

3. Selles artiklis käsitatakse litsentsitasuna makset, mida saadakse kirjandus- või kunstiteose (sealhulgas kinofilmi) või teadustöö autoriõiguse, patendi, kaubamärgi, disaini või mudeli, plaani või salajase valemi või protsessi kasutamise või kasutamise õiguse eest või tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase oskusteabe eest.

4. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui lepinguosalise riigi residendist litsentsitasu saaja äritegevus toimub püsiva tegevuskoha kaudu teises lepinguosalises riigis, kus litsentsitasu tekib ja kus ta saab litsentsitasu püsiva tegevuskoha kaudu toimuvas äritegevuses kasutatavast õigusest või varast. Sel juhul kohaldatakse artiklit 7.

5. Litsentsitasu on tekkinud lepinguosalises riigis, kui litsentsitasu maksja on selle lepinguosalise riigi resident. Kui litsentsitasu maksmise kohustus on seotud püsivas tegevuskohas toimuva äritegevusega ning litsentsitasu kulu kannab püsiv tegevuskoht, on litsentsitasu tekkinud püsiva tegevuskoha lepinguosalises riigis, olenemata sellest, kas litsentsitasu maksja on lepinguosalise riigi resident või mitte.

6. Kui litsentsitasu maksja ja litsentsitasu saaja või nende mõlema ja muu isiku erisuhte tõttu ületab eseme kasutamise, kasutamise õiguse või oskusteabe eest makstav litsentsitasu seda summat, milles oleksid litsentsitasu maksja ja litsentsitasu saaja kokku leppinud ilma sellise suhteta, kohaldatakse seda artiklit ainult viimati nimetatud summale. Enammakstud litsentsitasu maksustatakse kummagi lepinguosalise riigi seaduste kohaselt, arvestades lepingu teisi sätteid.


Artikkel 13
Kasu vara võõrandamisest

1. Kasu, mida lepinguosalise riigi resident saab artiklis 6 määratletud ja teises lepinguosalises riigis asuva kinnisvara võõrandamisest, võib maksustada see teine lepinguosaline riik.

2. Kasu, mida lepinguosalise riigi resident saab sellise vara võõrandamisest, mida ta kasutab teises lepinguosalises riigis püsiva tegevuskoha äritegevuses või püsiva tegevuskoha (eraldi või koos ettevõttega) võõrandamisest, võib maksustada see teine lepinguosaline riik; see ei kehti artiklis 6 nimetatud kinnisvara kohta.

3. Kasu, mida lepinguosalise riigi ettevõtja saab laeva või õhusõiduki võõrandamisest, mida see ettevõtja käitab rahvusvahelistes vedudes või sellise laeva või õhusõiduki käitamisega seotud vara võõrandamisest, maksustab ainult see lepinguosaline riik; see ei kehti artiklis 6 nimetatud kinnisvara kohta.

4. Kasu, mida lepinguosalise riigi resident saab osaluse võõrandamisest äriühingus või muu võrreldava osaluse võõrandamisest, näiteks osaluse võõrandamisest seltsingus, trustis või investeerimisfondis, võib maksustada teine lepinguosaline riik, kui osaluse väärtus tuleneb ükskõik millisel ajal 365 päeva jooksul enne võõrandamist vähemalt 50 protsendi ulatuses otseselt või kaudselt selles teises lepinguosalises riigis asuvast artiklis 6 nimetatud kinnisvarast; see ei kehti, kui osalusega kaubeldakse artikli 22 lõike 7 punktis b määratletud tunnustatud börsil ja residendile ning temaga seotud isikutele kuulub kokku 5 protsenti või vähem osalusest.

5. Selle artikli eelmistes lõigetes käsitlemata vara võõrandamisest saadava kasu maksustab ainult lepinguosaline riik, mille resident on vara võõrandaja.


Artikkel 14
Palgatöö

1. Lepinguosalise riigi residendi palka ja töösuhtest saadud muud tasu maksustab ainult see lepinguosaline riik, arvestades artikleid 15, 17 ja 18. Kui lepinguosalise riigi resident on töötanud ka teises lepinguosalises riigis, võib selles teises riigis teenitud tasu maksustada see teine lepinguosaline riik.

2. Lõikest 1 olenemata maksustab lepinguosalise riigi residendi teises lepinguosalises riigis töösuhtest saadud tasu ainult esimesena nimetatud lepinguosaline riik, kui:
   a) tasu saaja viibib teises lepinguosalises riigis kokku kuni 183 päeva asjaomasel maksustamisaastal algava või lõppeva kaheteistkümnekuulise ajavahemiku jooksul, ja
   b) tasu maksab tööandja või tasu makstakse selle tööandja nimel, kes ei ole teise lepinguosalise riigi resident, ja
   c) tasu ei maksta tööandja teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või selle püsiva tegevuskoha arvel.

3. Selle artikli eelmistest lõigetest olenemata võib lepinguosalise riigi ettevõtja rahvusvahelistel vedudel käitataval laeval või õhusõidukil töötamise eest saadud tasu maksustada see lepinguosaline riik.


Artikkel 15
Juhatuse liikme tasu

Juhatuse liikme tasu ja muud seda laadi maksed, mida lepinguosalise riigi resident saab teise lepinguosalise riigi residendist äriühingu juhatuse või samalaadse organi liikmena, võib maksustada see teine lepinguosaline riik.


Artikkel 16
Meelelahutaja ja sportlase tulu

1. Artiklist 14 olenemata võib lepinguosalise riigi residendi tulu, mida ta saab teises lepinguosalises riigis meelelahutajana teatris, filmis, raadios, televisioonis või mujal esinemise eest või muusiku või sportlasena tegutsedes, maksustada see teine lepinguosaline riik.

2. Artikliga 14 ei ole vastuolus, kui meelelahutaja või sportlase tulu, mis laekub tema asemel mõnele teisele isikule, maksustab lepinguosaline riik, kus meelelahutaja või sportlane tegutses.


Artikkel 17
Pension

Lepinguosalise riigi residendi saadud pensioni ja muud seda laadi tasu maksustab ainult see lepinguosaline riik. 


Artikkel 18
Avalik teenistus

1. a) Palka ja muud tasu, mida lepinguosaline riik, selle haldusüksus või kohaliku omavalitsuse   üksus maksab isikule lepinguosalise riigi, selle haldusüksuse või omavalitsusüksuse asutuses töötamise eest, maksustab ainult see lepinguosaline riik; see ei kehti pensioni ja muu seda laadi tasu kohta.

b) Sellist palka ja muud tasu, välja arvatud pensioni ja muud seda laadi tasu, maksustab ainult teine lepinguosaline riik, kui isik on töötanud selles teises lepinguosalises riigis ja ta on selle riigi resident ning ta on:
   i) selle teise lepinguosalise riigi kodanik või
   ii) selle teise lepinguosalise riigi resident, kuid tema residentsus tuleneb ka muust asjaolust kui töötamine.

2. Lepinguosalise riigi, selle haldusüksuse või kohaliku omavalitsuse üksuse äritegevusega seotud töö eest saadud palgale ja muule tasule, välja arvatud pensionile ja muule seda laadi tasule, kohaldatakse artikleid 14, 15 ja 16.


Artikkel 19
Üliõpilase tulu

Lepinguosaline riik ei maksusta tema territooriumil üksnes õpingutel või praktikal viibiva üliõpilase või praktikandi ülalpidamiseks, õpinguteks või praktikaks tehtavaid väljamakseid, kui isik on teise lepinguosalise riigi resident või oli seda vahetult enne õppima või praktikale asumist ja väljamakse tehakse väljaspool õppimis- või praktikakoha lepinguosalist riiki asuvast allikast. Selles artiklis sätestatud maksuvabastust kohaldatakse praktikandile kuni üks aasta alates tema esimese praktika alguse kuupäevast selles lepinguosalises riigis.


Artikkel 20
Vaikiv seltsing

Selle lepingu teistest sätetest olenemata võib vaikiva seltsinglase vaikiva seltsingu (Jaapani puhul Tokumei Kumiai) lepingu või muu samalaadse lepingu alusel saadud tulu või kasu maksustada oma riigi seaduste kohaselt lepinguosaline riik, kus selline tulu või kasu tekib.


Artikkel 21
Muu tulu

1. Lepinguosalise riigi residendi tulu, mida lepingu eelmistes artiklites ei ole käsitletud, maksustab olenemata tulu tekkimise kohast ainult see lepinguosaline riik.

2. Lõiget 1 ei kohaldata sellele tulule, mida lepinguosalise riigi resident saab teises lepinguosalises riigis püsiva tegevuskoha kaudu tegutsedes, kui õigused või vara, millest tulu on tekkinud, on seotud püsiva tegevuskohaga; lõiget ei kohaldata artiklis 6 nimetatud kinnisvarast saadud tulule. Sellistel juhtudel kohaldatakse artiklit 7.

3. Kui lõikes 1 nimetatud residendi ja väljamakse tegija või nende mõlema ning muu isiku erisuhte tõttu ületab lõikes 1 nimetatud tulu summa seda summat, milles nad oleksid kokku leppinud ilma sellise suhteta, kohaldatakse seda artiklit ainult viimati nimetatud summale. Enammakstud tulu maksustatakse kummagi lepinguosalise riigi seaduste kohaselt, arvestades lepingu teisi sätteid.


Artikkel 22
Õigus soodustustele

1. Lepinguosalise riigi residendil on õigus artikli 10 lõikes 3 või artikli 11 lõike 3 punktis b sätestatud soodustustele, kui see resident on lõike 2 kohaselt kvalifitseeritud isik.

2. Lepinguosalise riigi resident on kvalifitseeritud isik ainult juhul, kui ta on:
   a) füüsiline isik;
   b) lepinguosalise riigi valitsus, selle haldusüksus või kohaliku omavalitsuse üksus või keskpank;
   c) äriühing, kui tema aktsiate põhiklassiga kaubeldakse regulaarselt ühel või mitmel tunnustatud väärtpaberibörsil;
   d) pensionifond, kui soodustuse kohaldamise nõude tegemise maksustamisaasta alguses on vähemalt 50 protsenti selle tulusaajatest, liikmetest või osakuomanikest emma-kumma lepinguosalise riigi residentidest füüsilised isikud või
   e) muu isik kui füüsiline isik, kui emma-kumma lepinguosalise riigi residentidele, kes on kvalifitseeritud isikud punktide a, b, c või d alusel, kuulub otseselt või kaudselt vähemalt 50 protsenti hääleõigustest või muudest tulutoovatest õigustest selles isikus.

3. Lepinguosalise riigi residendil on õigus artikli 10 lõikes 3 või artikli 11 lõike 3 punktis b nimetatud tulu suhtes ettenähtud soodustustele, kui:

    a) pensionifondis on soodustuse saamiseks nõude esitamise maksustamisaasta alguses vähemalt 75 protsenti tulusaajatest, liikmetest või osakuomanikest võrdväärsetest kasusaajatest füüsilised isikud või

    b) kõigil teistel juhtudel kuulub isikutele, kes on võrdväärsed kasusaajad, otseselt või kaudselt vähemalt 75 protsenti selle residendi hääleõigustest või muudest tulutoovatest õigustest.

4. Lõike 2 punkti e ja lõike 3 punkti b kohaldamisel loetakse nendes punktides nimetatud tingimused lepinguosalise riigi residendi suhtes täidetuks, kui see resident vastab nendele tingimustele kaheteistkümne kuu jooksul, sealhulgas väljamakse tegemise kuupäeval (dividendide puhul kuupäeval, mil õigus dividendile kindlaks määratakse).  

5. a) Lepinguosalise riigi residendil on õigus artikli 10 lõikes 3 või artikli 11 lõike 3 punktis b nimetatud tulu suhtes ettenähtud soodustustele, kui:
   i) residendil on äritegevus selles lepinguosalises riigis (välja arvatud enda nimel investeeringute tegemine või nende haldamine; see ei kehti panga, kindlustusseltsi või väärtpaberite vahendaja tegevuse kohta), ja
    ii) saadud tulu on seotud või kaasneb selle äritegevusega.

b) Kui lepinguosalise riigi resident saab tulu teises lepinguosalises riigis toimuvast äritegevusest või ta saab teises lepinguosalises riigis tekkinud tulu endaga tihedalt seotud isikult, on punkti a tingimused täidetud selle tulu suhtes vaid siis, kui esimesena nimetatud lepinguosalises riigis toimuv äritegevus moodustab olulise osa teises lepinguosalises riigis toimuvast äritegevusest. Selle, kas äritegevus moodustab olulise osa selle punkti tähenduses, tehakse kindlaks kõikide asjaolude põhjal.

c) Isiku lepinguosalises riigis toimuva äritegevuse kindlaksmääramisel punkti a alusel loetakse sellise seltsingu äritegevus, kus isik on seltsinglane, või isikuga tihedalt seotud isikute äritegevus selle isiku äritegevuseks.

6. Lepinguosalise riigi residendil, kes ei ole kvalifitseeritud isik ning kellel ei ole lõike 3 või 5 alusel õigus artikli 10 lõikes 3 või artikli 11 lõike 3 punktis b nimetatud soodustustele, on õigus nimetatud soodustusele juhul, kui lepinguosalise riigi pädev ametiisik, kellele taotlus soodustuse saamiseks tehti, teeb kindlaks, et selle residendi asutamise, omandamise või haldamise ning tema tegevuse peamine eesmärk ei olnud soodustuse saamine.

7. Selles artiklis:

   a) aktsiate põhiklass tähendab äriühingu aktsiate klassi või klasse, mis väljendavad äriühingu hääleõiguste enamust;

   b) tunnustatud väärtpaberibörs tähendab:
     i) väärtpaberibörsi, mis on asutatud Jaapani finantsinstrumentide- ja börsiseaduse alusel (1948. aasta seadus number 25);
     ii) reguleeritud turgu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014 direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (muudetud kujul) või muu hilisema direktiivi kohaselt;
     iii) Hong Kongi börsi ja kliiringut, NASDAQ süsteemi, New Yorgi väärtpaberibörsi, Singapuri börsi, SIX Šveitsi börsi ning Taiwani väärtpaberibörsi ja
     iv) muud väärtpaberibörsi, mille tunnustamise selle artikli tähenduses lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud kokku lepivad;

   c) võrdväärne kasusaaja tähendab isikut, kellel on õigus selle lepingu alusel teatava tulu suhtes lepinguosaliselt riigilt taotletavale soodustusele lepinguosalise riigi seaduse, lepingu või muu rahvusvahelise dokumendi alusel, tingimusel, et see soodustus on võrdne lepingu alusel teatava tulu suhtes antava soodustusega.

8. Olenemata selle lepingu teistest sätetest, ei anta selles lepingus tulu suhtes ettenähtud soodustust, kui kõikide asjaolude põhjal on mõistlik järeldada, et soodustuse saamine oli tehingu, mis otseselt või kaudselt viis selle soodustuse saamiseni, üks peamistest eesmärkidest; see ei kehti juhul, kui nendel asjaoludel soodustuse andmine vastab lepingu asjakohaste sätete eesmärgile.


Artikkel 23
Topeltmaksustamise kõrvaldamine

1. Kui Jaapani resident saab Eestist tulu, mida selle lepingu kohaselt võib maksustada Eestis, lubatakse selle residendi Jaapanis tasutavast maksust maha arvata summa, mis võrdub Eestis sellelt tulult tasutava tulumaksuga, arvestades Jaapani seadustega, mis võimaldavad Jaapani maksust maha arvata teistes riikides (peale Jaapani) makstavat maksu. Mahaarvatav summa ei ületa sellele tulule kohaldatavat Jaapani maksusummat.

2. Eesti residendi puhul välditakse topeltmaksustamist järgmiselt:
   a) kui Eesti resident saab tulu, mida selle lepingu kohaselt on maksustatud Jaapanis, vabastab Eesti selle tulu maksust, võttes arvesse punkti b, ja
   b) kui Eesti residendi saadud tulu on lepingu kohaselt Eestis maksust vabastatud, võib Eesti sellest hoolimata residendi ülejäänud maksukoormuse arvutamisel vabastatud tulu osa arvesse võtta.


Artikkel 24
Võrdne kohtlemine

1. Lepinguosaline riik maksustab teise lepinguosalise riigi kodanikku ja kohaldab talle maksustamisega kaasnevaid nõudeid samamoodi nagu oma kodanikule samadel asjaoludel. Seda lõiget kohaldatakse olenemata artiklist 1 ka isikule, kes ei ole kummagi lepinguosalise riigi resident.

2. Lepinguosalise riigi ettevõtja teises lepinguosalises riigis asuvat püsivat tegevuskohta maksustatakse samadel alustel kui teise lepinguosalise riigi samal tegevusalal tegutsevat ettevõtjat. Seda lõiget ei tõlgendata kui lepinguosalise riigi kohustust võimaldada teise lepinguosalise riigi residendile tema perekonnaseisu või perekondlike kohustuste tõttu samasugust maksusoodustust, -vabastust või -vähendust, mida ta võimaldab oma residendile.

3. Lepinguosalise riigi ettevõtja võib maksustatavat kasumit arvestades sellest maha arvata teise lepinguosalise riigi residendile makstud intressi, litsentsitasu ja muu väljamakse samadel alustel nagu oma riigi residendile tehtud makse korral; sätet ei kohaldata artikli 9 lõikes 1, artikli 11 lõikes 7, artikli 12 lõikes 6 ega artikli 21 lõikes 3 nimetatud juhtudel.

4. Lepinguosalise riigi ettevõtjat, mida kontrollib otse või kaudselt teise lepinguosalise riigi resident või milles teise lepinguosalise riigi residendil on otsene või kaudne osalus, ei maksustata kõrgemalt ega esitata talle maksustamisega seotud lisanõudeid võrreldes sama lepinguosalise riigi samalaadse ettevõtjaga.

5. Seda artiklit kohaldatakse olenemata artiklist 2 kõigile maksudele, mille lepinguosaline riik või selle haldusüksus või kohaliku omavalitsuse üksus on kehtestanud.


Artikkel 25
Vastastikuse kokkuleppe menetlus

1. Kui isik arvab, et lepinguosalise riigi tegevus põhjustab või võib põhjustada tema sellist maksustamist, mis ei ole lepinguga kooskõlas, võib ta lepinguosaliste riikide õigusaktidest sõltumata esitada kaebuse kummagi lepinguosalise riigi pädevale ametiisikule. Kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul alates päevast, mil teatati lepingut rikkuvat maksustamist põhjustavast tegevusest.

2. Kui kaebus on pädeva ametiisiku arvates õigustatud ja ta ei leia rahuldavat lahendust, püüab ametiisik kaebuse lahendada vastastikusel kokkuleppel teise lepinguosalise riigi pädeva ametiisikuga, järgides põhimõtet, et seda lepingut rikkuvat maksustamist tuleb vältida. Kokkulepe täidetakse lepinguosaliste riikide õigusaktides ettenähtud ajapiirangut kohaldamata.

3. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud püüavad selle lepingu tõlgendamisel ja kohaldamisel tekkivad küsimused lahendada vastastikusel kokkuleppel. Topeltmaksustamise vältimiseks võivad nad teineteisega nõu pidada ka lepingus käsitlemata juhtudel.

4. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud võivad selle artikli eelmistes lõigetes käsitletud kokkuleppele jõudmiseks suhelda teineteisega vahetult, sealhulgas pädevatest ametiisikutest või nende esindajatest moodustatud ühiskomisjoni kaudu.

5.   Kui

   a) isik on lõike 1 kohaselt esitanud lepinguosalise riigi pädevale ametiisikule kaebuse ühe või mõlema lepinguosalise riigi tegevuse kohta, mis põhjustas maksustamist, mis ei olnud lepinguga kooskõlas, ja

   b) pädevad ametiisikud ei suuda lõike 2 alusel kokkuleppele jõuda kahe aasta jooksul alates kaebuse esitamisest teise lepinguosalise riigi pädevale ametiisikule,

esitatakse lahendamata küsimused isiku nõudmisel vahekohtule. Lahendamata küsimusi ei esitata vahekohtule, kui samas asjas on ühes neist riikidest olemas kohtu- või kohtueelse vaidlusorgani otsus. Vahekohtu otsus on siduv mõlemale lepinguosalisele riigile ja see täidetakse nende lepinguosaliste riikide õigusaktides ettenähtud ajapiirangut kohaldamata, välja arvatud juhul, kui asjasse otseselt puutuv isik ei nõustu vahekohtu otsuse rakendamiseks sõlmitud vastastikuse kokkuleppega. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud lepivad selle lõike kohaldamise viisi kokku vastastikuse kokkuleppe menetluse käigus.

6. Lõiget 5 ei kohaldata artikli 4 lõikes 3 nimetatud juhtudel.


Artikkel 26
Teabevahetus

1. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud vahetavad lepingu täitmiseks või riigisiseste õigusaktide kohaldamiseks eeldatavalt asjakohast teavet lepinguosalises riigis, selle haldusüksuses või kohaliku omavalitsuse üksuses kehtestatud maksude kohta tingimusel, et maksustamine ei ole lepinguga vastuolus. Artiklid 1 ja 2 teabevahetust ei piira.

2. Lepinguosaline riik käsitab lõike 1 alusel saadud teavet salajasena samamoodi nagu oma õigusaktide alusel saadud teavet ja avaldab seda üksnes isikule ja ametivõimule (sealhulgas kohtud ja haldusasutused), kes lõikes 1 nimetatud makse määrab, kogub või sisse nõuab või maksudega seotud kaebusi lahendab või eeltoodu üle järelevalvet teostab. Selline isik või ametivõim kasutab teavet ainult eelloetletud eesmärkidel. Teavet võib avaldada avalikul kohtuistungil või kohtuotsuses. Eelnevast olenemata võib lepinguosaline riik saadud teavet kasutada teistel eesmärkidel, kui seda lubavad mõlema lepinguosalise riigi õigusaktid ja teavet edastava lepinguosalise riigi pädev ametiisik annab selleks nõusoleku.

3. Lõikeid 1 ja 2 ei tõlgendata lepinguosalise riigi kohustusena:
   a) rakendada haldusabinõusid, mis on vastuolus lepinguosaliste riikide seaduste ja halduspraktikaga;
   b) anda teavet, mis ei ole lepinguosaliste riikide seaduste alusel või tavapärases haldusmenetluses kättesaadav;
   c) anda teavet, mis sisaldab äri-, tööstus- või ametisaladust või käsitleb kaubavahetust, või teavet, mille avaldamine on vastuolus avaliku korraga;
   d) saada või anda teavet, mis paljastaks konfidentsiaalset suhtlust kliendi ja advokaadi, juristi või muu õigusliku esindaja vahel, kui see suhtlus on tekkinud:
     i) õigusnõu otsimisel või andmisel või  
     ii) olemasoleva või kavandatava õigusliku menetluse tarbeks.

4. Kui lepinguosaline riik on selle artikli kohaselt taotlenud teavet, siis teine lepinguosaline riik võtab teabe saamiseks meetmeid ka juhul, kui see teine lepinguosaline riik ei vaja sellist maksualast teavet enda tarbeks. Eelmises lauses sätestatud kohustus on piiratud lõikega 3, kuid seda piirangut ei või ühelgi juhul tõlgendada kui lepinguosalise riigi õigust keelduda teabe andmisest ainult riigisisese huvi puudumise tõttu.

5. Lõiget 3 ei tõlgendata lepinguosalise riigi võimalusena keelduda teabe andmisest ainult seetõttu, et teabe valdaja on krediidiasutus, muu finantsasutus, esindajakonto omanik, esindaja või usaldusisik või teave puudutab osalust isikus.


Artikkel 27
Abi maksude sissenõudmisel

1. Lepinguosalised riigid abistavad teineteist maksunõuete täitmisele pööramisel. Artiklid 1 ja 2 abi osutamist ei piira. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud võivad selle artikli kohaldamise korras omavahel kokku leppida.

2. Selles artiklis tähendab maksunõue järgmiste maksudena tasutavat summat, tingimusel et maksustamine ei ole vastuolus lepingu ega muu dokumendiga, mille pooled on lepinguosalised riigid, samuti selle summaga seotud intressi ja trahvi ning maksu kogumise või võlgniku vara säilitamise kulusid:

   a) Jaapanis:
     i) artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktides i–iv nimetatud maksud;
     ii) ülesehitustööde maks äriühingutele;
     iii) tarbimismaks;
     iv) kohalik tarbimismaks;
     v) pärandimaks ja
     vi) kinkemaks;

   b) Eestis:
     i) tulumaks;
     ii) sotsiaalmaks;
     iii) maamaks ja
     iv) käibemaks;

c) muu maks, milles lepinguosaliste riikide valitsused aeg-ajalt diplomaatiliste nootide vahetamise teel kokku lepivad;

d) punktidega a, b või c hõlmatud maksude asemele või lisaks nendele pärast selle lepingu allakirjutamist kehtestatud samane või sama laadi maks.  

3. Kui lepinguosalise riigi maksunõue on selle lepinguosalise riigi seaduste kohaselt täitmisele pööratav ja maksukohustuslane ei saa sel ajal selle lepinguosalise riigi seaduste kohaselt maksunõude täitmisele pööramist ära hoida, võtab teise lepinguosalise riigi pädev ametiisik esimesena nimetatud lepinguosalise riigi pädeva ametiisiku taotlusel maksunõude täitmisele pööramise üle. Teine lepinguosaline riik kogub maksunõude summa kooskõlas oma maksude sundsissenõudmist ja kogumist käsitlevate seadustega, nagu oleks tegu tema enda maksunõudega, mis vastas tingimustele, et teine lepinguosaline riik saab selle lõike alusel taotlust teha.

4. Kui lepinguosaline riik võib maksunõude täitmisele pööramise tagamiseks oma õiguse kohaselt rakendada võlgniku vara säilitamise abinõusid, võtab teise lepinguosalise riigi pädev ametiisik esimesena nimetatud lepinguosalise riigi pädeva ametiisiku taotlusel maksunõude üle, et rakendada võlgniku vara säilitamise abinõusid. Teine lepinguosaline riik rakendab maksukohustuslase vara säilitamise abinõusid kooskõlas oma seadustega, nagu oleks tegu tema enda maksunõudega, isegi kui nende abinõude rakendamise ajal ei ole maksunõue esimesena nimetatud lepinguosalises riigis täitmisele pööratav või on maksukohustuslasel õigus ära hoida selle täitmine.

5. Kui lepinguosalise riigi pädev ametiisik on lõigetes 3 ja 4 nimetatud eesmärkidel maksunõude üle võtnud, ei kohaldata neist lõigetest olenemata selles lepinguosalises riigis selle nõude suhtes ajapiiranguid ega eeliseid, mida kohaldatakse maksunõude suhtes selle lepinguosalise riigi seaduste kohaselt. Lisaks ei ole lõigete 3 ja 4 eesmärgil ülevõetud maksunõudel lepinguosalises riigis eelist, mis on sellel maksunõudel teise lepinguosalise riigi seaduste kohaselt.

6. Lepinguosalise riigi pädeva ametiisiku lõigetes 3 ja 4 nimetatud eesmärkidel maksunõude täitmisele pööramisel kohaldatakse samu tähtaegade peatumisi või katkemisi, mida teise lepinguosalise riigi seaduste alusel oleks kohaldatud maksunõude täitmisele pööramisel. Esimesena nimetatud lepinguosalise riigi pädev ametiisik teavitab teise lepinguosalise riigi pädevat ametiisikut sellistest toimingutest.

7. Lepinguosalise riigi maksunõude olemasolu, selle kehtivuse ja summa üle peetavaid vaidlusi menetleb selle riigi kohus või haldusasutus. Seda artiklit ei tõlgendata õigusena pidada selliseid menetlusi teise lepinguosalise riigi kohtus või haldusasutuses.

8. Kui lepinguosalise riigi pädeva ametiisiku lõike 3 või 4 kohase taotluse esitamise ja teise lepinguosalise riigi poolt summa kogumise ja selle esimesena nimetatud lepinguosalisele riigile ülekandmise vahelisel ajal maksunõue lakkab olemast, siis:

   a) lõikes 3 nimetatud taotluse korral esimesena nimetatud lepinguosalise riigi maksunõue, mis on selle lepinguosalise riigi seaduste kohaselt täitmisele pööratav ja mille täitmisele pööramist maksukohustuslane ei saa sellel ajal selle lepinguosalise riigi seaduste kohaselt ära hoida, või

   b) lõikes 4 nimetatud taotluse korral esimesena nimetatud lepinguosalise riigi maksunõue, mille suhtes see riik võib oma seaduste kohaselt rakendada maksukohustuslase vara  säilitamise abinõusid, et tagada selle täitmine,

teatab esimesena nimetatud lepinguosalise riigi pädev ametiisik sellest viivitamata teise lepinguosalise riigi pädevale ametiisikule ja teise lepinguosalise riigi pädeva ametisiku valikul esimesena nimetatud lepinguosalise riigi pädev ametisik kas peatab oma taotluse või võtab selle tagasi.

9. Seda artiklit ei tõlgendata lepinguosalise riigi kohustusena:

   a) rakendada haldusabinõusid, mis on vastuolus lepinguosaliste riikide seaduste ja halduspraktikaga;

   b) rakendada abinõusid, mis on vastuolus avaliku korraga;

   c) osutada abi, kui teine lepinguosaline riik ei ole võtnud kõiki oma seaduste ja halduspraktikaga võimaldatud asjakohaseid kogumis- või säilitamismeetmeid;

   d) osutada abi juhul, kui see tekitaks sellele lepinguosalisele riigile halduskoormust, mis on ilmselgelt ebaproportsionaalne teise lepinguosalise riigi saadava kasuga.


Artikkel 28
Diplomaatilise esinduse ja konsulaarasutuse töötaja

Lepingut ei kohaldata diplomaatilise esinduse ega konsulaarasutuse töötaja rahalistele soodustustele, mis on ette nähtud rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide ja erikokkulepete alusel.


Artikkel 29
Pealkirjad

Lepingu artiklite pealkirjad on lisatud vaid viitamise hõlbustamiseks ning need ei mõjuta lepingu tõlgendamist.


Artikkel 30
Lepingu jõustumine

1. Leping kiidetakse heaks mõlema lepinguosalise riigi õigusliku menetluse kohaselt ning see jõustub kolmekümnendal päeval pärast heakskiitmise kohta saadetavate diplomaatiliste nootide vahetamise kuupäeva.

2. Lepingut kohaldatakse:
    a) lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril või hiljem algaval maksustamisaastal tasutava maksu suhtes, kui maksu kogutakse maksustamisaasta alusel ja
   b) lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril või hiljem tasutava muu maksu suhtes, kui maksu ei koguta maksustamisaasta alusel.


Artikkel 31
Lepingu lõpetamine

Leping on jõus, kuni lepinguosaline riik selle lõpetab. Lepinguosaline riik võib lepingu lõpetada, teatades sellest diplomaatiliste kanalite kaudu kirjalikult teisele lepinguosalisele riigile ette vähemalt kuus kuud enne kalendriaasta lõppu pärast viie aasta möödumist lepingu jõustumise kuupäevast. Sel juhul ei kohaldata lepingut:
   a) teate edastamisele järgneva aasta 1. jaanuaril või hiljem algaval maksustamisaastal tasutava maksu suhtes, kui maksu kogutakse maksustamisaasta alusel ja
   b) teate edastamisele järgneva aasta 1. jaanuaril või hiljem tasutava muu maksu suhtes, kui maksu ei koguta maksustamisaasta alusel.


Selle kinnituseks on valitsuste volitatud isikud lepingule alla kirjutanud.

Koostatud 30. augustil 2017. aastal Tallinnas kahes eksemplaris inglise keeles.

Eesti Vabariigi nimel

Jaapani nimel

Toomas Tõniste

Yoko Yanagisawa



PROTOKOLL

Eesti Vabariigi ja Jaapani vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu (edaspidi leping) allakirjutamisel on Eesti Vabariik ja Jaapan leppinud kokku järgmises, mis moodustab lepingu lahutamatu osa.

1. Lepingu artikli 1 lõike 2 suhtes

Termin maksustamise mõttes läbipaistev tähendabolukordi, kui lepinguosalise riigi seaduse alusel ei maksustata üksuse tulu või tuluosa üksuse tasandil, vaid selles üksuses osalust omavate isikute tasandil, nii nagu need isikud oleksid saanud selle tulu või tuluosa otse selle saamise ajal, sõltumata sellest, kas üksus seda tulu või tuluosa neile isikutele jaotas või mitte.  


2. Lepinguosalise riigi residendi tulu osalusest äriühingus või muust võrreldavast osalusest, näiteks osalusest seltsingus, trustis või investeerimisfondis, võib olenemata lepingu sätetest maksustada teine lepinguosaline riik oma seaduste alusel, kui osaluse väärtus tuleneb ükskõik millisel ajal 365 päeva jooksul enne tulu väljamaksmist vähemalt 50 protsendi ulatuses otseselt või kaudselt selles teises lepinguosalises riigis asuvast artiklis 6 nimetatud kinnisvarast.


3. Lepingu artikli 25 lõike 5 suhtes

a) Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud kehtestavad vastastikusel kokkuleppel korra, et tagada vahekohtu otsuse rakendamine kahe aasta jooksul alates lepingu artikli 25 lõike 5 kohase vahekohtutaotluse esitamisest, välja arvatud juhul, kui vahekohtujuhtumiga otseselt seotud isiku tegevus või tegevusetus takistab juhtumi lahendamist või kui lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud ja see isik ei lepi kokku teisiti.

b) Vahekohus moodustatakse järgmiselt:
   i) Vahekohtus on kolm füüsilisest isikust vahekohtunikku, kellel on teadmised või kogemused rahvusvahelistes maksuasjades.

   ii) Kummagi lepinguosalise riigi pädev ametiisik nimetab ühe vahekohtuniku, kes võib olla nii lepinguosalise riigi kui ka muu riigi kodanik. Lepinguosaliste riikide pädevate ametiisikute nimetatud kaks vahekohtunikku nimetavad kolmanda vahekohtuniku, kes tegutseb vahekohtu esimehena vastavalt lepinguosaliste riikide pädevate asutuste vahel kokkulepitud korrale.

   iii) Ükski vahekohtunik ei või olla kummagi lepinguosalise riigi maksuhalduri töötaja ega või olla mingilgi moel seotud juhtumiga, mille kohta vahekohtutaotlus on esitatud. Kolmas vahekohtunik ei või olla kummagi lepinguosalise riigi kodanik, tema alaline elukoht ei ole võinud olla kummaski lepinguosalises riigis ning ta ei ole võinud olla kummagi lepinguosalise riigi teenistuses.

   iv)   Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud tagavad, et enne vahekohtumenetluses osalemist on kõikidelt vahekohtunikelt saadud lepinguosalise riigi pädevale ametiisikule saadetav kinnitus, millega vahekohtunikud kohustuvad täitma samu konfidentsiaalsusnõudeid, mis on sätestatud lepingu artikli 26 lõikes 2 ja lepinguosaliste riikide seadustes.

    v) Kummagi lepinguosalise riigi pädev ametiisik katab enda nimetatud vahekohtuniku ja oma kulud. Kolmanda vahekohtuniku kulud ja vahekohtumenetlusega seotud muud kulud katavad lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud võrdselt.

c) Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud annavad vahekohtunikele vahekohtu otsuse tegemiseks vajalikku teavet viivitamata.

d) Vahekohtu otsust mõistetakse järgmiselt:

   i) Vahekohtu otsus ei loo pretsedenti.

   ii) Vahekohtu otsus on lõplik, välja arvatud juhul, kui otsus on kummagi lepinguosalise riigi kohtus tunnistatud täidetamatuks seoses lepingu artikli 25 lõike 5, käesoleva punkti või lepingu artikli 25 lõike 5 ja käesoleva protokolli punkti a kohase menetlusnormi rikkumisega, mis võis mõjutada otsuse tegemist. Kui otsus on tunnistatud täidetamatuks rikkumise tõttu, loetakse vahekohtutaotlus ja vahekohtumenetlus kehtetuks (välja arvatud punkti b alapunktide iv ja v suhtes).

e) Kui enne juhtumi kohta vahekohtuotsuse edastamist lepinguosaliste riikide pädevatele ametiisikutele ja isikule, kes taotles juhtumi vahekohtusse andmist:

    i) lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud jõuavad vastastikusele kokkuleppele juhtumi lahendamiseks lepingu artikli 25 lõike 5 kohaselt või

    ii) isik võtab vahekohtutaotluse tagasi või

    iii) juhtum on vahekohtumenetluse ajal otsustamiseks antud emma-kumma riigi kohtule või kohtueelsele vaidlusorganile,

lõpeb juhtumi menetlus lepingu artikli 25 alusel.

f) Kui vahekohtule esitatud juhtumi suhtes on kohtuvaidlus või vaidemenetlus pooleli, siis loetakse, et otseselt asjasse puutuv isik ei ole vahekohtuotsuse rakendamiseks sõlmitud vastastikuse kokkuleppega nõus, kui see isik on kohtuvaidluse või vaidemenetluse pool ning kui ta 60 päeva jooksul pärast vahekohtuotsuse saamist ei loobu kohtu- või vaidemenetlusest kõikides nendes küsimustes, mis leidsid lahenduse vahekohtumenetluses. Sellisel juhul ei võta lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud juhtumit edasiseks menetlemiseks.


Selle kinnituseks on valitsuste volitatud isikud protokollile alla kirjutanud.

Koostatud 30. augustil 2017. aastal Tallinnas kahes eksemplaris inglise keeles.

Eesti Vabariigi nimel

Jaapani nimel

Toomas Tõniste

Yoko Yanagisawa




Convention between the Republic of Estonia and Japan for the Elimination of Double Taxation with respect to Taxes on Income and the Prevention of Tax Evasion and Avoidance 

Protocol 

/otsingu_soovitused.json