Teksti suurus:

Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu salastatud teabe vahetamise kokkulepe

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.02.2018
Avaldamismärge:RT II, 03.01.2018, 5

Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu salastatud teabe vahetamise kokkulepe

Vastu võetud 14.11.2017

Vabariigi Valitsuse 31.03.2017 korraldus nr 89 kokkuleppe eelnõu heakskiitmise ja volituse andmise kohta

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta


PREAMBUL

Eesti Vabariigi valitsus ja Šveitsi Liidunõukogu (edaspidi pooled),

soovides tagada kaitse- ja sõjalise koostöö käigus vahetatava või loodava salastatud teabe kaitset,

on kokku leppinud järgmises.


ARTIKKEL 1
EESMÄRK

Kokkuleppe eesmärk on kaitsta poolte või nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate juriidiliste või füüsiliste isikute kaitse- ja sõjalise koostöö käigus vahetatavat või loodavat salastatud teavet.


ARTIKKEL 2
MÕISTED

a) Salastatud teave – ühelt poolelt teisele edastatud teave, dokument või materjal, sõltumata selle vormist, laadist või edastamise viisist, millele on määratud salastatuse tase ning mis on riigisiseste õigusaktide kohaselt märgistatud, ning teave, dokument või materjal, mis on loodud poolte koostöö käigus või eespool nimetatud salastatud teabe põhjal ja vastavalt märgistatud;

b) riigi julgeoleku volitatud esindaja – poole valitsusasutus, kes vastutab kokkuleppe rakendamise ja järelevalve eest;

c) päritolupool – pool, kes loob salastatud teavet;

d) vastuvõttev pool – pool, kellele edastatakse salastatud teavet;

e) lepinglane – füüsiline või juriidiline isik, kellel on õigusvõime sõlmida lepinguid;

f) salastatud leping – leping, mis sisaldab salastatud teavet või millega kaasneb juurdepääs salastatud teabele;

g) luba – (juurdepääsuluba või töötlemisluba) on ametlik kinnitus, et julgeoleku seisukohast on füüsilisel või juriidilisel isikul riigisiseste õigusaktide kohaselt lubatud salastatud teabele juurde pääseda;

h) kolmas isik – riik, rahvusvaheline organisatsioon või muu isik, kes pole selle kokkuleppe pool;

i) teadmisvajadus – vajadus salastatud teabele juurde pääseda ametikohustuste tõttu ja konkreetse ülesande täitmiseks.


ARTIKKEL 3
SALASTATUSE TASEMED

1. Salastatud teabele määratakse üks alljärgnevatest salastatuse tasemetest, mille vasted on järgmised:

ŠVEITSIS

Ingliskeelne vaste

EESTIS

Ei kohaldata

TOP SECRET

TÄIESTI SALAJANE

GEHEIM/SECRET/
SEGRETO

SECRET

SALAJANE

VERTRAULICH/
CONFIDENTIEL/
CONFIDENZIALE

CONFIDENTIAL

KONFIDENTSIAALNE

INTERN/
INTERNE/
AD USO INTERNO

RESTRICTED

PIIRATUD


2. Poole vastu võetud või loodud salastatud teavet  kaitstakse lõikes 1 määratud vastava salastatuse taseme kohaselt.

3. Vastuvõttev pool tagab, et salastatuse taset ei muudeta ega kustutata salastatust, välja arvatud juhul, kui see toimub päritolupoole kirjalikul loal.

4. Pooled ei avalda kokkuleppe alusel loodud või vahetatud salastatud teavet. Eespool toodust kõrvale kaldumata on pool, kes soovib mis tahes viisil avaldada kokkuleppega hõlmatud salastatud teavet, kohustatud taotlema teise poole eelnevat kirjalikku nõusolekut.

5. Eestist pärineva TÄIESTI SALAJASE taseme teabe vahetamiseks on Šveits kohustatud võtma meetmeid, mis on vähemalt sama ranged kui need, mida kasutatakse GEHEIM/ SECRET/ SEGRETO salastatuse tasemega teabe kaitseks, ning rakendama Eesti nõudmisel lisakaitsemeetmeid.


ARTIKKEL 4
RIIGI JULGEOLEKU VOLITATUD ESINDAJAD

1. Pool määrab nõuetekohaste volitustega riigi julgeoleku volitatud esindaja, kes teeb kokkuleppe rakendamise üle igakülgset järelevalvet.

   a) Šveitsi Konföderatsioonis:
     Föderaalne kaitse-, tsiviilkaitse- ja spordiministeerium – teabeturbe ja füüsilise julgeoleku direktoraat.

   b) Eesti Vabariigis:
     Riigi julgeoleku volitatud esindaja osakond, Teabeamet.

2. Pooled teavitavad teineteist diplomaatiliste kanalite kaudu riigi julgeoleku volitatud esindaja muutumisest.


ARTIKKEL 5
SALASTATUD TEABE KAITSE

1. Salastatud teabele pääsevad juurde vaid isikud, kellel on teadmisvajadus, kellele on antud riigisiseste õigusaktide kohaselt sellisele teabele juurdepääsu luba või volitus ja keda on juhendatud, kuidas nad on kohustatud salastatud teavet kaitsma.

2. Päritolupool:

   a) tagab, et edastatud salastatud teabel on artikli 3 lõike 1 kohane salastusmärge;

   b) teavitab vastuvõtvat poolt salastatud teabe edastamistingimustest või kasutuspiirangutest, kui see on asjakohane;

   c) teavitab vastuvõtvat poolt muutustest salastamises ja salastatuse kustutamisest.

3. Vastuvõttev pool:

   a) tagab riigisiseste õigusaktide kohaselt teiselt poolelt saadud salastatud teabele samaväärse kaitse, mis on vastuvõtva poole samaväärse salastatuse tasemega salastatud teabel;

   b) tagab, et salastatud teabele on artikli 3 lõike 1 kohaselt märgitud tema enda salastatuse tase;

   c) tagab, et salastatuse tasemeid ei muudeta, välja arvatud juhul, kui päritolupool annab selleks kirjaliku loa;

   d) tagastab teabe päritolupoolele või hävitab teabe vastuvõtva poole salastatud teabe hävitamise korra kohaselt, kui teave pole enam vajalik;

   e) hoidub kokkuleppe alusel saadud salastatud teabe edastamisest ja avaldamisest kolmandatele isikutele ilma päritolupoole eelneva kirjaliku nõusolekuta.


ARTIKKEL 6
SALASTATUD TEABE PALJUNDAMINE, TÕLKIMINE JA HÄVITAMINE

1. Kokkuleppe alusel edastatud salastatud teabe paljundustele ja tõlgetele tehakse asjakohane salastusmärge ning neid kaitstakse nagu originaale.

2. Kokkuleppe alusel edastatud salastatud teabe tõlgetele tehakse tõlke sihtkeeles märge, mis näitab, et tõlge sisaldab päritolupoole salastatud teavet.

3. Kokkuleppe alusel edastatud GEHEIM/SECRET/SEGRETO või TÄIESTI SALAJASE taseme salastatud teavet tõlgitakse või paljundatakse ainult päritolupoole eelneval kirjalikul nõusolekul.

4. Salastatud teave hävitatakse vastuvõtva poole riigisiseste õigusaktide kohaselt kontrollitaval viisil nii, et seda pole võimalik täielikult ega osaliselt taastada.

5. Kokkuleppe alusel edastatud TÄIESTI SALAJASE taseme märkega salastatud teavet ei hävitata ning see tagastatakse päritolupoolele.

6. Kriisiolukorras, kus pole võimalik salastatud teavet kaitsta ega tagastada, hävitatakse see viivitamatult. Vastuvõttev pool teavitab viivitamatult päritolupoole riigi julgeoleku volitatud esindajat hävitamisest.


ARTIKKEL 7
SALASTATUD TEABE EDASTAMISE VIISID

1. Salastatud teavet edastatakse kooskõlas päritolupoole riigisiseste õigusaktidega valitsustevaheliste kanalite kaudu või muul viisil, milles riigi julgeoleku volitatud esindajad on kokku leppinud.

2. Pooled võivad edastada salastatud teavet elektroonilisel teel riigi julgeoleku volitatud esindajate kokku lepitud julgeolekumeetmete kohaselt.


ARTIKKEL 8
KÜLASTUSED

1. Külastusteks, mis hõlmavad juurdepääsu salastatud teabele, on vaja võõrustava poole riigi julgeoleku volitatud esindaja eelnevat kirjalikku luba.

2. Külastava poole riigi julgeoleku volitatud esindaja esitab võõrustava poole riigi julgeoleku volitatud esindajale vähemalt kolm nädalat enne plaanitud külastust külastustaotluse. Erijuhtudel antakse külastuseks luba esimesel võimalusel ning see tuleb eelnevalt kooskõlastada.

3. Külastustaotlus sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
   a) külastaja nimi, sünniaeg ja -koht, kodakondsus ja passi või isikutunnistuse number;
   b) külastaja ametikoht ja esindatava juriidilise isiku nimetus;
   c) külastaja juurdepääsuloa andmed;
   d) plaanitud külastuse kuupäev;
   e) külastuse eesmärk;
   f) nende füüsiliste ja juriidiliste isikute ning objektide andmed, mida soovitakse võõrustavas riigis külastada.

4. Külastusloa võib anda kindlaks ajavahemikuks, mis on vajalik konkreetse projekti täitmiseks. Korduvad külastusload antakse kuni 12 kuuks.


ARTIKKEL 9
SALASTATUD LEPINGUD

1. Vastuvõtva poole riigi julgeoleku volitatud esindaja teavitab päritolupoole riigi julgeoleku volitatud esindajat tolle palvel sellest, kas vastuvõtva poole väljapakutud lepinglasele on väljastatud riiklik nõutavale salastatuse tasemele vastav töötlemisluba. Kui lepinglasel töötlemisluba ei ole, võib päritolupoole riigi julgeoleku volitatud esindaja taotleda, et vastuvõtva poole riigi julgeoleku volitatud esindaja teeks lepinglase suhtes julgeolekukontrolli.

2. Selleks, et salastatud teabe kaitse oleks piisava järelevalve ja kontrolli all, peab salastatud leping sisaldama asjakohaseid julgeolekusätteid, sealhulgas teabe salastamise juhendit. Julgeolekusätete koopia saadetakse selle poole riigi julgeoleku volitatud esindajale, mille jurisdiktsiooni all lepingut täidetakse.

3. Poolte riigi julgeoleku volitatud esindajate esindajad võivad taotluse korral üksteist külastada, et analüüsida, kas meetmed, mida lepinglane on võtnud salastatud lepingus sisalduva salastatud teabe kaitseks, on tõhusad.


ARTIKKEL 10
SALASTATUD TEABE KAITSE EESKIRJADE RIKKUMINE

1. Pool teavitab viivitamatult teist poolt mis tahes kahtlustatavast või avastatud salastatud teabe kaitse eeskirjade rikkumisest.

2. Pool uurib intsidenti viivitamatult rahvusvahelise õiguse ja riigisisese jurisdiktsiooni piires. Teine pool teeb vajaduse korral koostööd poolega, kelle jurisdiktsiooni alla uurimine kuulub.

3. Pool võtab rahvusvahelise õiguse ja riigisisese jurisdiktsiooni piires kõik võimalikud asjakohased meetmed, mis on riigisiseste õigusaktide kohaselt lubatud, et piirata lõikes 1 nimetatud rikkumiste tagajärgi ning ennetada edasisi rikkumisi. Teist poolt teavitatakse uurimistulemustest ja võetud meetmetest.


ARTIKKEL 11
VAIDLUSTE LAHENDAMINE

Mis tahes pooltevaheline vaidlus kokkuleppe tõlgendamise või kohaldamise üle lahendatakse eranditult poolte läbirääkimiste teel ning seda ei edastata lahendamiseks riigisisesesse ega rahvusvahelisse vahekohtusse ega kolmandale isikule.


ARTIKKEL 12
KULUD

Kumbki pool kannab ise kulud, mis tal kokkuleppe kohaldamise käigus tekivad.


ARTIKKEL 13
LÕPPSÄTTED

1. Pool teavitab teist poolt kirjalikult kokkuleppe jõustumiseks vajalike riigisiseste nõuete täitmisest. Kokkulepe jõustub üks päev pärast seda, kui on möödunud üks kuu ajast, mil saadi kätte hiliseim kirjalik teade.

2. Kokkulepe kehtib, kuni antakse teada selle lõpetamisest, ning seda saab muuta mõlema poole kirjalikul nõusolekul. Kumbki pool võib igal ajal teha kokkuleppe muutmise ettepanekuid. Kui üks pool seda soovib, alustavad pooled kokkulepe muutmise läbirääkimisi.

3. Poolel on õigus kokkulepe lõpetada teisele poolele diplomaatiliste kanalite kaudu kätte toimetatud kirjaliku teatega, kusjuures järgitav etteteatamisaeg peab olema kuus kuud. Kui kokkulepe lõpetatakse, töödeldakse kokkuleppe alusel juba vahetatud või loodud salastatud teavet kokkuleppe kohaselt nii kaua, kui on salastatud teabe kaitseks vajalik.


SELLE KINNITUSEKS on poolte täievolilised esindajad kokkuleppele alla kirjutanud.


Koostatud kahes eksemplaris 14. novembril 2017. a Tallinnas eesti, saksa ja inglise keeles. Tõlgenduserinevuste korral võetakse aluseks ingliskeelne tekst.


Eesti Vabariigi valitsuse nimel

Šveitsi Liidunõukogu nimel

Jaanus Rankla

Ferdinand Kobelt



Agreement Concerning the Exchange of Classified Information 

Abkommen über den Austausch von klassifizierten Informationen