Teksti suurus:

Eesti Vabariigi valitsuse ja Taani Kuningriigi valitsuse salastatud sõjalise teabe kaitse kokkulepe

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:20.12.2017
Avaldamismärge:RT II, 03.01.2018, 6

Eesti Vabariigi valitsuse ja Taani Kuningriigi valitsuse salastatud sõjalise teabe kaitse kokkulepe

Vastu võetud 26.09.2017

Vabariigi Valitsuse 17.04.2017 korraldus nr 104 kokkuleppe eelnõu heakskiitmise ja volituse andmise kohta

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

 

Eesti Vabariigi valitsus ja Taani Kuningriigi valitsus (edaspidi pooled),

soovides tugevdada sõjalist koostööd;

pidades silmas, et hea koostöö võib nõuda salastatud teabe vahetamist või loomist;

soovides kehtestada sõjalise koostöö käigus vahetatava või loodava salastatud teabe vastastikuse kaitse eeskirja,

on kokku leppinud järgmises.

ARTIKKEL 1
EESMÄRK JA KOHALDAMISALA

1. Kokkuleppe eesmärk on tagada poolte sõjalise koostöö käigus vahetatava või loodava salastatud teabe kaitse.

2. Kokkulepe ei mõjuta kohustusi, mille pooled on võtnud muude kahe- või mitmepoolsete kokkulepetega, sealhulgas kokkulepetega, millega reguleeritakse salastatud teabe vahetamist ja vastastikust kaitset. Kui poolte vahel sõlmitud muu kokkulepe sisaldab rangemaid salajase teabe vahetamise või kaitse nõudeid, kohaldatakse rangemaid nõudeid.


ARTIKKEL 2
MÕISTED

Kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) salastatud teave – mis tahes vormis või laadi teave, mille on loonud poole kaitseministeerium või sellele alluvad üksused või mis on loodud ministeeriumi taotlusel ning mida peab kummagi poole riigisiseste õigusaktide kohaselt kaitsma salastatud teabe kaitse nõuete rikkumise eest ja millele on määratud asjakohane salastusmärge;

2) salastatud leping – hõlmab lepingu sõlmimisele eelnevaid läbirääkimisi, lepingut või all-lepingut, mis sisaldab salastatud teavet või milleks vajatakse juurdepääsu salastatud teabele;
3) päritolupool – poole kaitseministeerium või sellele alluv üksus, sealhulgas füüsilised ja juriidilised isikud, või muu organisatsioon või selle haru, mis riigisiseste õigusaktide kohaselt loob ja edastab salastatud teavet;

4) vastuvõttev pool – poole kaitseministeerium või sellele alluv üksus, sealhulgas füüsilised ja juriidilised isikud, või muu organisatsioon või selle haru, mis riigisiseste õigusaktide kohaselt saab päritolupoolelt salastatud teavet;

5) kolmas isik – mis tahes riik, sealhulgas füüsilised ja juriidilised isikud, või organisatsioon või selle haru, mis kuulub riigi jurisdiktsiooni alla, või rahvusvaheline organisatsioon, mis ei ole selle kokkuleppe pool;

6) salastatuse tase – kategooria, millega määratakse riigisiseste õigusaktide kohaselt salastatud teabe juurdepääsupiirangud ja selle madalaim kaitse tase;

7) salastusmärge – salastatud teabele tehtud märge, mis tähistab selle salastatuse taset;

8) lepinglane – füüsiline või juriidiline isik, organisatsioon või selle haru, millel on riigisiseste õigusaktide kohaselt õigus- ja teovõime sõlmida salastatud lepinguid;

9) juurdepääsuluba – eelneva julgeolekukontrolli põhjal antud luba, millega kinnitatakse isiku nõuetekohasust ning õigust riigisiseste õigusaktide kohaselt salastatud teabele juurde pääseda ja salastatud teavet töödelda;

10) töötlemisluba – eelneva julgeolekukontrolli põhjal antud luba, millega kinnitatakse lepinglase nõuetekohasust ja õigust riigisiseste õigusaktide kohaselt salastatud teabele juurde pääseda ja salastatud teavet töödelda;

11) salastatud teabe kaitse nõuete rikkumine – riigisiseste õigusaktidega vastuolus olev tahtlik või juhuslik tegevus või tegevusetus, mille tagajärjel võib salastatud teave tegelikult või eeldatavalt saada teatavaks juurdepääsuõiguseta isikutele, sealhulgas kaduda, hävineda, saada kahjustada, see võidakse seadusevastaselt omastada või seda võidakse väärkasutada;

12) riigi julgeoleku volitatud esindaja – asutus, mis vastutab riigisiseste õigusaktide kohaselt salastatud teabe kaitse ja käesoleva kokkuleppe rakendamise eest;

13) teadmisvajadus – põhimõte, mille kohaselt võib isikule anda juurdepääsu salastatud teabele üksnes tema ametikohustuste tõttu ja konkreetse ülesande täitmiseks.


ARTIKKEL 3
RIIGI JULGEOLEKU VOLITATUD ESINDAJAD

1. Poolte riigi julgeoleku volitatud esindajad on:
   Eesti Vabariigis:
     Teabeameti riigi julgeoleku volitatud esindaja osakond

   Taani Kuningriigis:
     Forsvarets Efterretningstjeneste (Taani kaitseluureteenistus).

2. Riigi julgeoleku volitatud esindajad vahetavad ametlikke kontaktandmeid ja teavitavad teineteist nende muudatustest.

3. Pooled teavitavad teineteist diplomaatiliste kanalite kaudu riigi julgeoleku volitatud esindaja muutumisest.

4. Riigi julgeoleku volitatud esindajad vahetavad salastatud teabe kaitse teatud valdkondade eest vastutavate muude pädevate asutuste ametlikke kontaktandmeid.


ARTIKKEL 4
SALASTATUSE TASEMED JA MÄRKED

1. Pooled nõustuvad, et alljärgnevad salastatuse tasemed vastavad nende õigusaktides täpsustatud tasemetele ning on nendega võrdväärsed:

Eesti Vabariigis

Taani Kuningriigis

Ingliskeelne vaste

TÄIESTI SALAJANE

YDERST HEMMELIGT

TOP SECRET

SALAJANE

HEMMELIGT

SECRET

KONFIDENTSIAALNE

FORTROLIGT

CONFIDENTIAL

PIIRATUD

TIL TJENESTEBRUG

RESTRICTED


2. Päritolupool võib salastatuse märkele lisada täiendavad töötlemise juhised, milles selgitatakse üksikasjalikult edastatud salastatud teabe kasutust.


ARTIKKEL 5
JUURDEPÄÄS SALASTATUD TEABELE

Kokkuleppe kohaselt pääsevad salastatud teabele juurde ainult isikud, kellel on teadmisvajadus ning vastuvõtva poole riigisiseste õigusaktide kohaselt juurdepääsuõigus vastava salastatuse tasemega salastatud teabele.


ARTIKKEL 6
SALASTATUD TEABE KAITSE PÕHIMÕTTED

1. Vastuvõttev pool on kohustatud:

   a) tagama, et vastuvõetud salastatud teabel on salastatuse märge, mis vastab päritolupoole määratud salastatuse tasemele kokkuleppe artikli 4 järgi;

   b) kaitsma salastatud teavet samavõrd nagu oma samaväärse salastatuse tasemega teavet;

   c) tagama, et salastatud teabe salastatust ei kustutata ega salastatuse taset ei muudeta ilma päritolupoole eelneva kirjaliku loata;

   d) tagama, et salastatud teavet ei edastata ilma päritolupoole eelneva kirjaliku loata kolmandale isikule, ja

   e) kasutama salastatud teavet vaid sellele eesmärgil, milleks see edastati.

2. Päritolupool teavitab vastuvõtvat poolt viivitamata salastatuse taseme mis tahes muudatustest.


ARTIKKEL 7
JULGEOLEKUKOOSTÖÖ

1. Selleks, et säilitada võrreldavaid julgeolekustandardeid, teavitavad poole taotlusel riigi julgeoleku volitatud esindajad teineteist salastatud teabe kaitset reguleerivatest riigisisestest õigusaktidest ning asjasse puutuvatest praktikatest. Riigi julgeoleku volitatud esindajad teavitavad teineteist kokkuleppe rakendamist käsitlevate riigisiseste õigusaktide olulistest muudatustest.

2. Poole taotlusel pakuvad riigi julgeoleku volitatud esindajad riigisiseste õigusaktide kohaselt juurdepääsulubade ja töötlemislubade menetlustes konsultatsioone ja vastastikust abi.

3. Pooled tunnustavad riigisiseste õigusaktide kohaselt teise poole väljastatud juurdepääsu- ja töötlemislubasid. Tunnustamisel võetakse arvesse kokkuleppe artiklit 4.

4. Riigi julgeoleku volitatud esindajad teavitavad teineteist viivitamatult juurdepääsu- ja töötlemislubadega seotud mis tahes muudatustest, eriti nende kehtetuks tunnistamisest.

5. Riigi julgeoleku volitatud esindajatel on lubatud sõlmida kokkuleppega seotud rakenduskokkuleppeid.


ARTIKKEL 8
SALASTATUD LEPINGUD

1. Salastatud lepinguid sõlmitakse ja täidetakse riigisiseste õigusaktide kohaselt. Kui teine pool esitab päringu, kinnitavad riigi julgeoleku volitatud esindajad, et väljapakutud lepinglasel on asjakohane töötlemisluba. Kui väljapakutud lepinglasel pole asjakohast töötlemisluba, võib riigi julgeoleku volitatud esindaja või muu pädev asutus taotleda lepinglase suhtes julgeolekukontrolli tegemist. Salastatud lepinguid võib sõlmida vaid lepinglasega, kellel on asjakohane töötlemisluba.

2. Riigi julgeoleku volitatud esindaja või mis tahes muu pädev asutus võib taotleda teise poole territooriumil asuvale objektile turvameetmete kontrolli tegemist, et tagada salastatud teabe jätkuv kaitse.

3. Salastatud lepingud peavad sisaldama julgeolekulisa, milles kajastatakse salastatud teavet puudutavaid turvanõudeid. Julgeolekulisa koopia edastatakse riigi julgeoleku volitatud esindajatele või muule pädevale asutusele.

4. Selle poole riigi julgeoleku volitatud esindaja, kelle territooriumil salastatud lepingut täidetakse, vastutab salastatud lepingu turvameetmete määramise ja haldamise eest samade standardite ja nõuete kohaselt, millega reguleeritakse poole enda salastatud lepingute kaitset.

5. Lepinglane võib määrata salastatud lepingu osasid täitma all-lepinglase. All-lepinglastele kehtivad samad turvanõuded, mis lepinglasele.


ARTIKKEL 9
SALASTATUD TEABE EDASTAMINE

1. Salastatud teavet edastatakse päritolupoole riigisiseste õigusaktide kohaselt. Tavapäraselt edastatakse KONFIDENTSIAALSE/ FORTROLIGT/ CONFIDENTIAL või kõrgema salastatuse tasemega teavet valitsustevaheliste kanalite kaudu, sealhulgas diplomaatilise ja sõjaväelise kullerteenistuse kaudu, kuid riigi julgeoleku volitatud esindajad võivad kokku leppida ka muus korralduses.

2. Pooled võivad edastada salastatud teavet elektrooniliselt riigi julgeoleku volitatud esindaja või muu pädeva asutuse heaks kiidetud julgeolekueeskirja kohaselt.

3. Vastuvõttev pool kinnitab KONFIDENTSIAALSE/FORTROLIGT/CONFIDENTIAL või kõrgema taseme salastatuse märkega salastatud teabe kättesaamist kirjalikult. Vastuvõttev pool kinnitab muu salastatud teabe kättesaamist päritolupoole taotlusel.

4. Suure koguse salastatud teabe füüsilisel edastamisel lepivad riigi julgeoleku volitatud esindajad juhtumipõhiselt ühiselt kokku edastamise viisi, marsruudi ja turvameetmed.

5. Poolte julgeoleku- ja luureteenistused võivad omavahel otse vahetada salastatud sõjalist teavet riigisiseste õigusaktide kohaselt.


ARTIKKEL 10
SALASTATUD TEABE PALJUNDAMINE, TÕLKIMINE JA HÄVITAMINE

1. Kokkuleppe alusel vahetatud või loodud salastatud teabe paljundustele ja tõlgetele tehakse sama salastusmärge, mis originaaldokumendile, ning lisatakse mis tahes täiendavad töötlemise juhised, mis on originaalil, ning neid kaitstakse nagu originaaldokumenti. Koopiate arv on piiratud minimaalse ametlikuks otstarbeks vajaliku koopiate arvuga.

2. Salastatud teabe tõlke või paljunduse teevad isikud, kellel on vastuvõtva poole riigisiseste õigusaktide kohaselt juurdepääsuõigus vastava salastatuse tasemega salastatud teabele.

3. Kokkuleppe alusel edastatud või loodud salastatud teabe tõlgetele märgitakse sihtkeeles, et tõlge sisaldab salastatud teavet, mille on edastanud päritolupool.

4. Kokkuleppe alusel edastatud või loodud TÄIESTI SALAJASE/YDERST HEMMELIGT/TOP SECRET tasemega salastatud teavet tõlgitakse või paljundatakse ainult päritolupoole eelneval kirjalikul loal.

5. SALAJASE/HEMMELIGT/SECRET või madalama salastatuse tasemega salastatud teabe võib hävitada, kui selle edastamise eesmärk on täidetud. Teave hävitatakse või seda muudetakse nii, et seda pole võimalik täielikult ega osaliselt taastada. TÄIESTI SALAJASE/ YDERST HEMMELIGT/ TOP SECRET märkega salastatud teavet ei hävitata, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 6 nimetatud juhtudel. See tagastatakse päritolupoolele.

6. Kui mingis olukorras on võimatu kokkuleppe alusel edastatud või loodud salastatud teavet kaitsta või tagastada, hävitatakse salastatud teave viivitamata. Vastuvõttev pool teavitab päritolupoolt esimesel võimalusel salastatud teabe hävitamisest.


ARTIKKEL 11
KÜLASTUSED

1. Külastusteks, mis hõlmavad juurdepääsu KONFIDENTSIAALSE/FORTROLIGT/CONFIDENTIAL või kõrgema salastatuse tasemega salastatud teabele, on vaja võõrustava poole riigi julgeoleku volitatud esindaja või muu pädeva asutuse eelnevat kirjalikku luba.

2. Külastustaotlus esitatakse vähemalt kümme päeva enne külastust. Pakilistel juhtudel võib külastustaotluse esitada lühema etteteatamisajaga, kuid selle peavad eelnevalt kooskõlastama riigi julgeoleku volitatud esindajad või pädevad asutused.

3. Külastustaotlus sisaldab:

   a) külastaja nime, sünniaega ja -kohta, kodakondsust ja passi või isikutunnistuse numbrit;

   b) külastaja ametikohta ja esindatava juriidilise isiku andmeid;

   c) külastaja juurdepääsuloa taset ja selle kehtivusaega;

   d) külastuse kuupäeva ja kestust; korduskülastuse puhul kõigi külastuste kogukestust;

   e) külastuse eesmärki, sealhulgas kõrgeimat külastusega seotud teabe salastatuse taset;

   f) külastatava üksuse nime, aadressi, telefoni- või faksinumbrit, e-posti aadressi ja selle kontaktisikut ning

   g) kuupäeva, riigi julgeoleku volitatud esindaja või pädeva asutuse allkirja ja ametlikku pitserit.

4. Riigi julgeoleku volitatud esindajad või muud pädevad asutused võivad kokku leppida nende külastajate nimekirja, kellel on õigus teha korduskülastusi, ja selliste külastuste muud üksikasjad.


ARTIKKEL 12
SALASTATUD TEABE KAITSE NÕUETE RIKKUMINE

1. Vastuvõtva poole riigi julgeoleku volitatud esindaja teavitab viivitamata kirjalikult päritolupoole riigi julgeoleku volitatud esindajat salastatud teabe kaitse nõuete rikkumisest.

2. Selle poole riigi julgeoleku volitatud esindaja, kelle territooriumil salastatud teabe kaitse nõudeid rikuti, uurib intsidenti viivitamata. Vajaduse korral teeb teise poole riigi julgeoleku volitatud esindaja uurimises koostööd.

3. Vastuvõtva poole riigi julgeoleku volitatud esindaja teavitab päritolupoole riigi julgeoleku volitatud esindajat alati kirjalikult salastatud teabe kaitse nõuete rikkumise asjaoludest, rikkumise ulatusest, selle leevendamiseks võetud meetmetest ja uurimise tulemustest.


ARTIKKEL 13
KULUD

Kumbki pool kannab ise talle kokkuleppe täitmise käigus tekkinud kulud.


ARTIKKEL 14
LÕPPSÄTTED

1. Kokkulepet ei kohaldata Fääri saartele ja Gröönimaale. Kokkuleppe sätteid võib Fääri saartele ja Gröönimaale kohaldada, kui pooled selles nootide vahetuse teel kokku lepivad.

2. Kokkulepe on sõlmitud määramata ajaks. Pooled teavitavad teineteist kirjalikult diplomaatiliste kanalite kaudu kokkuleppe jõustumiseks vajalike riigisiseste nõuete täitmisest. Kokkulepe jõustub hilisema kirjaliku teate kuupäeval.

3. Kokkulepet saab muuta mõlema poole kirjalikul nõusolekul. Muudatused jõustuvad lõikes 2 nimetatud tingimuste kohaselt.

4. Pool võib igal ajal kokkuleppe kirjalikult lõpetada. Sellisel juhul lõppeb kokkulepe kuus kuud pärast kirjaliku lõpetamisteate kättesaamist.

5. Kokkuleppe lõpetamise korral jätkatakse kokkuleppe alusel vahetatud salastatud teabe kaitsmist kokkuleppe kohaselt ja see tagastatakse päritolupoole taotlusel päritolupoolele.

6. Poolte vahel tekkinud kokkuleppe tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlused lahendavad pooled konsultatsioonide ja läbirääkimiste teel.

7. Salastatud teavet, mida pooled või nende pädevad asutused on vahetanud enne kokkuleppe sõlmimist, kaitstakse edaspidi kokkuleppe tingimuste kohaselt.


SELLE KINNITUSEKS on poolte täievolilised esindajad kokkuleppele alla kirjastanud.


KOOSTATUD 26. septembril 2017 .a Tallinnas ja 17. augustil 2017. a Kopenhaagenis kahes eksemplaris inglise keeles.

Eesti Vabariigi valitsuse nimel

Taani Kuningriigi valitsuse nimel

JÜRI LUIK

CLAUS HJORT FREDERIKSEN



Agreement Concerning the Mutual Protection of Military Classified Information