Teksti suurus:

Isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni muutmise protokoll

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT II, 03.07.2020, 2

Isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni muutmise protokoll

Vastu võetud 10.10.2018

Isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni muutmise protokolli ratifitseerimise seadus

Isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsioon


Preambul

Euroopa Nõukogu liikmesriigid ja teised 28. jaanuaril 1981 Strasbourgis allakirjutamiseks avatud isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni (ETS nr 108; edaspidi konventsioon) osalised;

võttes arvesse resolutsiooni nr 3, mis käsitleb andmekaitset ja eraelu puutumatust kolmandal aastatuhandel ning on vastu võetud Euroopa Nõukogu justiitsministrite 30. konverentsil (Istanbul, Türgi, 24.–26. november 2010);

võttes arvesse Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee resolutsiooni 1843 (2011), mis käsitleb privaatsuse ja isikuandmete kaitset internetis ja internetipõhises meedias, ning resolutsiooni 1986 (2014), mis käsitleb kasutajate kaitset ja turvalisust küberruumis;

võttes arvesse arvamust 296 (2017), mis käsitleb esialgset protokolli, millega muudetakse isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni (ETS nr 108) ja selle seletuskirja ning mille on Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee nimel vastu võtnud alaline komitee 24. novembril 2017;

arvestades, et alates konventsiooni vastuvõtmisest on tekkinud uued probleemid seoses isiku kaitsega isikuandmete töötlemisel;

arvestades vajadust tagada, et konventsioonil on endiselt silmapaistev roll isikuandmete töötlemisel isikute kaitsel ning üldisemalt inimõiguste ja põhivabaduste kaitsel,

on kokku leppinud järgmises.


Artikkel 1

1. Konventsiooni preambuli esimene põhjendus asendatakse järgmisega:
   „Käesolevale konventsioonile alla kirjutanud Euroopa Nõukogu liikmesriigid ja muud konventsiooniosalised,“

2. Konventsiooni preambuli kolmas põhjendus asendatakse järgmisega:
     „arvestades, et on vaja tagada iga isiku inimväärikus ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse, ning pidades silmas andmetöötluse ja isikuandmete voogude mitmekesistumist, intensiivistumist ja üleilmastumist, isiklikku sõltumatust, mis põhineb isiku õigusel kontrollida oma isikuandmeid, ning selliste andmete töötlemist;“

3. Konventsiooni preambuli neljas põhjendus asendatakse järgmisega:
     „meenutades, et isikuandmete kaitset tuleb käsitleda seoses selle rolliga ühiskonnas ning
     et see tuleb viia vastavusse teiste inimõiguste ja põhivabadustega, sealhulgas väljendusvabadusega;“

4. Konventsiooni preambuli neljanda põhjenduse järele lisatakse järgmine põhjendus:
     „arvestades, et käesoleva konventsiooniga lubatakse selles sätestatud õigusnormide rakendamisel võtta arvesse ametlike dokumentide üldise kättesaadavuse põhimõtet;“

5. Konventsiooni preambuli viies põhjendus kustutatakse. Lisatakse uus viies ja kuues põhjendus, mis on järgmised:

     „tõdedes, et üleilmsel tasandil on vaja edendada eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse põhiväärtusi, aidates seega kaasa teabe vabale liikumisele inimeste vahel;“;

     „tõdedes konventsiooniosaliste rahvusvahelise koostöö tugevdamise huvi,“

Artikkel 2

Konventsiooni artikli 1 tekst asendatakse järgmisega:
   „Konventsiooni eesmärk on kaitsta iga isikut, olenemata tema kodakondsusest või alalisest elukohast, seoses tema isikuandmete töötlemisega, aidates seega kaasa tema inimõiguste ja põhivabaduste ning eelkõige eraelu puutumatuse õiguse austamisele.“

Artikkel 3

1. Konventsiooni artikli 2 punkti b tekst asendatakse järgmisega:
     „b. tähendab „andmete töötlemine“ isikuandmetega tehtavat toimingut või toimingute kogumit, nagu kogumine, salvestamine, säilitamine, muutmine, päringute tegemine, avaldamine, kättesaadavaks tegemine, kustutamine või hävitamine või nendega loogiliste ja/või aritmeetiliste toimingute tegemine;“

2. Konventsiooni artikli 2 punkti c tekst asendatakse järgmisega:
     „c. kui automatiseeritud töötlemist ei kasutata, tähendab „andmete töötlemine“ isikuandmetega tehtavat toimingut või toimingute kogumit selliste andmete korrastatud kogumis, millest võib andmeid kätte saada või otsida teatavate kriteeriumide põhjal;“

3. Konventsiooni artikli 2 punkti d tekst asendatakse järgmisega:
     „d. tähendab „vastutav töötleja“ füüsilist või juriidilist isikut, avaliku sektori asutust, talitust, ametit või muud organit, kellel üksi või koos teistega on otsustusõigus seoses andmete töötlemisega;“

4. Konventsiooni artikli 2 punkti d järele lisatakse järgmised uued punktid:
     „e. tähendab „vastuvõtja“ füüsilist või juriidilist isikut, avaliku sektori asutust, talitust, ametit või muud organit, kellele andmed avaldatakse või tehakse kättesaadavaks;
     f. tähendab „volitatud töötleja“ füüsilist või juriidilist isikut, avaliku sektori asutust, talitust, ametit või muud organit, kes töötleb isikuandmeid vastutava töötleja nimel.“

Artikkel 4

1. Konventsiooni artikli 3 lõige 1 asendatakse järgmisega:
   „1. Konventsiooniosaline kohustub kohaldama konventsiooni kooskõlas oma jurisdiktsiooniga avalikus ja erasektoris, tagades seega iga isiku õiguse oma isikuandmete kaitsele.“

2. Konventsiooni artikli 3 lõige 2 asendatakse järgmisega:
   „2. Konventsiooni ei kohaldata, kui isik töötleb andmeid eranditult isiklikul või kodusel eesmärgil.“

3. Konventsiooni artikli 3 lõiked 3–6 kustutatakse.

Artikkel 5

Konventsiooni II peatüki pealkiri asendatakse järgmisega: „II peatükk. Isikuandmete kaitse põhiprintsiibid“.

Artikkel 6

1. Konventsiooni artikli 4 lõige 1 asendatakse järgmisega:
   „1. Konventsiooniosaline võtab vajalikke meetmeid oma õiguses, et jõustada käesoleva konventsiooni sätted ja tagada nende tõhus kohaldamine.“

2. Konventsiooni artikli 4 lõige 2 asendatakse järgmisega:
   „2. Neid meetmeid peab võtma konventsiooniosaline ja need peavad jõustuma konventsiooni ratifitseerimise või sellega ühinemise ajaks.“

3. Konventsiooni artikli 4 lõike 2 järele lisatakse uus lõige:

   „3. Konventsiooniosaline kohustub:
     a. võimaldama VI peatükis sätestatud konventsiooni komiteel hinnata konventsiooni jõustamiseks oma õiguses võetud meetmete tõhusust ning
     b. aitama sellele hindamisele aktiivselt kaasa.“

Artikkel 7

1. Konventsiooni artikli 5 pealkiri asendatakse järgmisega:
   „Artikkel 5. Andmete töötlemise õiguspärasus ja andmete kvaliteet“.

2. Konventsiooni artikli 5 tekst asendatakse järgmisega:

   „1. Andmete töötlemine peab olema taotletava õiguspärase eesmärgi suhtes proportsionaalne ning kajastama töötlemise kõigis etappides õiglast tasakaalu kõikide asjaomaste avalike ja erahuvide ning õiguste ja vabaduste vahel.

   2. Konventsiooniosaline peab tagama, et andmete töötlemine toimub andmesubjekti vabatahtliku, konkreetse, teadliku ja ühemõttelise nõusoleku alusel või muul seadusega sätestatud õiguslikul alusel.

   3. Töödeldavaid isikuandmeid tuleb töödelda seaduslikult.

   4. Töödeldavaid isikuandmeid:
     a. töödeldakse õiglaselt ja läbipaistvalt;
     b. kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus; isikuandmete edasist töötlemist avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil ei peeta nende eesmärkidega vastuolus olevaks;
     c. need peavad olema asjakohased, piisavad ja piirduma sellega, mis on nende töötlemise eesmärgi seisukohalt vajalik;
     d. need peavad olema õiged ja vajaduse korral ajakohastatud;
     e. säilitatakse kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse.“

Artikkel 8

Konventsiooni artikli 6 tekst asendatakse järgmisega:
   „1. Järgmiste andmete töötlemine, milleks on:
     – geneetilised andmed;
     – isikuandmed, mis puudutavad süütegusid, kriminaalmenetlusi ja süüdimõistmist ning nendega seotud turvameetmeid;
     – biomeetrilised andmed, mida kasutatakse isiku kordumatuks tuvastamiseks;
     – isikuandmed, millest ilmnevad rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, ametiühingusse kuulumine, usulised või muud veendumused, tervis või seksuaalelu,

   on lubatud üksnes juhul, kui seaduses on sätestatud asjakohased kaitsemeetmed, mis täiendavad konventsiooni kaitsemeetmeid.

2. Sellised kaitsemeetmed kaitsevad ohtude eest, mida delikaatsete  andmete töötlemine võib andmesubjekti huvidele, õigustele ja põhivabadustele tekitada, eelkõige diskrimineerimise ohu eest.“

Artikkel 9

Konventsiooni artikli 7 tekst asendatakse järgmisega:

   „1. Konventsiooniosaline peab tagama, et vastutav töötleja ja kui see on asjakohane, siis volitatud töötleja võtab asjakohaseid turvameetmeid selliste ohtude vastu nagu juhuslik või loata juurdepääs isikuandmetele või isikuandmete juhuslik või loata hävitamine, kaotsiminek, kasutamine, muutmine või avaldamine.

   2. Konventsiooniosaline peab tagama, et vastutav töötleja teavitab viivitamata vähemalt pädevat järelevalveasutust konventsiooni artikli 15 tähenduses sellistest andmetega seotud rikkumistest, millega võidakse tõsiselt sekkuda andmesubjektide õigustesse ja põhivabadustesse.“

Artikkel 10

Konventsiooni artikli 7 järele lisatakse uus artikkel 8:

„Artikkel 8. Töötlemise läbipaistvus

1. Konventsiooniosaline peab tagama, et vastutav töötleja teavitab andmesubjekte järgmisest:
   a. tema isikusamasus ning alaline elu- või asukoht;
   b. kavandatava töötlemise õiguslik alus ja eesmärgid;
   c. töödeldavate isikuandmete liigid;
   d. isikuandmete vastuvõtjad või nende olemasolul isikuandmete vastuvõtjate kategooriad ning
   e. artiklis 9 sätestatud õiguste kasutamise vahendid,  samuti igasugune muu vajalik teave, et tagada isikuandmete õiglane ja läbipaistev töötlemine.

2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui andmesubjektil juba on asjakohased andmed.

3. Kui isikuandmeid ei koguta andmesubjektidelt, ei pea vastutav töötleja sellist teavet esitama, kui töötlemine on õigusnormides selgelt sätestatud või kui andmesubjekti teavitamine osutub võimatuks või nõuaks ebaproportsionaalselt suurt jõupingutust.“

Artikkel 11

1. Konventsiooni senine artikkel 8 muudetakse artikliks 9 ja selle pealkiri asendatakse järgmisega:

   „Artikkel 9. Andmesubjekti õigused“.

2. Konventsiooni artikli 8 (uus artikkel 9) tekst asendatakse järgmisega:
„1. Igal isikul on õigus:
   a. et tema seisukohti arvesse võtmata ei tehtaks teda olulisel määral mõjutavat otsust, mis põhineb üksnes automatiseeritud andmetöötlusel;
   b. saada taotluse alusel  mõistlike ajavahemike järel  ja ilma liigse viivituseta või kuluta  teavet temaga seotud isikuandmete töötlemise kohta, saada talle mõistetavas  vormis teavet töödeldavate andmete kohta, kogu olemasolevat teavet andmete päritolu ja säilitamise tähtaegade kohta, ning muud teavet, mida vastutav töötleja peab esitama, et tagada töötlemise läbipaistvus artikli 8 lõike 1 kohaselt;
   c. saada taotluse alusel teada andmete töötlemise põhjendused, kui sellise töötlemise tulemusi kohaldatakse tema suhtes;
   d. esitada oma olukorrast lähtudes igal ajal vastuväiteid teda puudutavate isikuandmete töötlemise kohta, välja arvatud juhul, kui vastutav töötleja tõendab, et töötlemise õiguspärased põhjused kaaluvad üles tema huvid või õigused ja põhivabadused;
   e. nõuda  taotluse alusel  selliste andmete tasuta ja ilma liigse viivituseta parandamist või kustutamist, kui neid töödeldakse või on töödeldud käesoleva konventsiooni sätetega vastuolus;
   f.  kasutada artikli 12 alusel õiguskaitsevahendeid, kui tema käesoleva konventsiooni kohaseid õigusi on rikutud;
   g. saada oma kodakondsusest või elukohast olenemata artiklis 15 sätestatud järelevalveasutuselt abi, kasutades oma käesolevast konventsioonist tulenevaid õigusi.

2. Lõike 1 punkti a ei kohaldata, kui otsus on lubatud seadusega, mida kohaldatakse vastutava töötleja suhtes ning milles sätestatakse ka sobivad meetmed andmesubjekti õiguste, vabaduste ja õigustatud huvide kaitseks.“

Artikkel 12

Konventsiooni uue artikli 9 järele lisatakse uus artikkel 10: „Artikkel 10. Lisakohustused

1. Konventsiooniosaline tagab, et vastutavad töötlejad ja kui see on asjakohane, siis volitatud töötlejad võtavad kõik asjakohased meetmed, et täita konventsioonist tulenevaid kohustusi, ning olema valmis tõendama artikli 11 lõike 3 kohaselt vastu võetud riigisiseste õigusaktide alusel, eelkõige artiklis 15 sätestatud pädevale järelevalveasutusele, et nende vastutusel toimuv andmete töötlemine on konventsiooniga kooskõlas

2. Konventsiooniosaline tagab, et vastutavad töötlejad ja kui see on asjakohane, siis volitatud töötlejad analüüsivad kavandatava andmete töötlemise tõenäolist mõju andmesubjektide õigustele ja põhivabadustele enne sellise töötlemise algust ning kavandavad andmete töötlemise viisil, mis hoiab ära või minimeerib nendesse õigustesse ja põhivabadustesse sekkumise ohu.

3. Konventsiooniosaline tagab , et vastutavad töötlejad ja kui see on asjakohane, siis volitatud töötlejad rakendavad tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, mis võtavad igas andmete töötlemise etapis arvesse isikuandmete kaitse õiguse mõjusid.

4. Võttes arvesse andmesubjektide huvidest, õigustest ja põhivabadustest tulenevaid ohte, võib konventsiooniosaline kohandada lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist seaduses, millega jõustatakse käesoleva konventsiooni sätted, kooskõlas andmete laadi ja mahuga, töötlemise laadi, ulatuse ja eesmärgiga ning kui see on asjakohane, siis vastutava või volitatud töötleja suurusega.“

Artikkel 13

Konventsiooni senised artiklid 9–12 muutuvad konventsiooni artikliteks 11–14.

Artikkel 14

Konventsiooni artikli 9 (uus artikkel 11) tekst asendatakse järgmisega:

„1. Selle peatüki sätetest ei ole lubatud teha ühtegi erandit, välja arvatud artikli 5 lõike 4, artikli 7 lõike 2, artikli 8 lõike 1 ja artikli 9 puhul, kui see erand on sätestatud seadusega, austab põhiõiguste ja -vabaduste olemust ning moodustab vajaliku ja proportsionaalse meetme demokraatlikus ühiskonnas, et tagada:
   a. riigi julgeoleku, riigikaitse, avaliku korra, riigi oluliste majanduslike ja finantshuvide, kohtute erapooletuse ja sõltumatuse kaitse või kuritegude ennetamine, uurimine ja neis süüdimõistmine ning kriminaalkaristuste täideviimine või muud üldise avaliku huvi olulised eesmärgid;
   b. andmesubjekti kaitse või teiste isikute õiguste ja põhivabaduste, eelkõige väljendusvabaduse kaitse.

2. Seaduses võidakse sätestada artiklite 8 ja 9 sätete kohaldamise  piirangud seoses andmete töötlemisega avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil, kui puudub andmesubjektide õiguste ja põhivabaduste rikkumise märgatav oht.

3. Peale käesoleva artikli lõikes 1 lubatud erandite ning riigi julgeoleku ja kaitse eesmärgil toimuvale töötlemisele viidates võib konventsiooniosaline sätestada seaduses ja üksnes ulatuses, mis on demokraatlikus ühiskonnas sellise eesmärgi saavutamiseks vajalik ja sellega proportsionaalne, artikli 4 lõike 3, artikli 14 lõigete 5 ja 6 ning artikli 15 lõike 2 punktide a, b, c ja d erandid.

See ei piira nõuet, et riigi julgeoleku ja kaitse eesmärgil toimuva töötlemise suhtes kohaldatakse sõltumatut ja tõhusat läbivaatamist ja järelevalvet asjaomase konventsiooniosalise riigisiseste õigusaktide alusel.“

Artikkel 15

Konventsiooni artikli 10 (uus artikkel 12) tekst asendatakse järgmisega:
   „Konventsiooniosaline kohustub kehtestama asjakohased kohtulikud ja kohtuvälised sanktsioonid ning õiguskaitsevahendid konventsiooni rikkumise eest.“

Artikkel 16

Konventsiooni III peatüki pealkiri asendatakse järgmisega: „III peatükk. Isikuandmete üle piiri edastamine“.

Artikkel 17

1. Konventsiooni artikli 12 (uus artikkel 14) tekst asendatakse järgmisega: „Artikkel 14. Isikuandmete üle piiri edastamine“.

2. Konventsiooni artikli 12 (uus artikkel 14) tekst asendatakse järgmisega:
   „1. Konventsiooniosaline ei keela üksnes isikuandmete kaitse eesmärgil selliste andmete edastamist vastuvõtjale, kes kuulub teise konventsiooniosalise jurisdiktsiooni alla, ega kehtesta selliseks edastamiseks eriluba. Konventsiooniosaline võib samas seda teha, kui esineb tegelik ja tõsine oht, et edastamine teisele konventsiooniosalisele või sellelt konventsiooniosaliselt kolmandale isikule toob kaasa käesoleva konventsiooni sätetest kõrvalehoidmise. Konventsiooniosaline võib seda teha ka juhul, kui tema suhtes kehtivad piirkondlikku rahvusvahelisse organisatsiooni kuuluvate riikide ühised ühtlustatud kaitse-eeskirjad.

   2. Kui vastuvõtja kuulub sellise riigi või rahvusvahelise organisatsiooni jurisdiktsiooni alla, mis ei ole käesoleva konventsiooni osaline, võib isikuandmeid edastada üksnes juhul, kui tagatakse käesoleva konventsiooni sätetel põhinev piisaval tasemel kaitse.

   3. Piisaval tasemel kaitse saab tagada:
     a. selle riigi või rahvusvahelise organisatsiooni õigusega, sealhulgas kohaldatavate rahvusvaheliste lepingute või kokkulepetega, või
     b. ühekordsete või heakskiidetud standardkaitsemeetmetega, mis on sätestatud õiguslikult siduvate ja jõustatavate õigusaktidega, mille on vastu võtnud ja mida rakendavad edastamisel ja edasisel töötlemisel osalevad isikud.

   4. Ilma et see piiraks eelmiste lõigete sätteid, võib konventsiooniosaline ette näha, et isikuandmeid võib edastada, kui:
     a. andmesubjekt on andnud selge, konkreetse ja vabatahtliku nõusoleku pärast seda, kui teda on teavitatud piisavate kaitsemeetmete puudumisest tingitud ohtudest; 
     b. andmesubjekti konkreetsed huvid nõuavad seda asjaomasel juhul; 
     c. seaduses on sätestatud ülekaalukad õigustatud huvid, eelkõige olulised avalikud huvid, ning selline edastamine on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne meede või
     d. see on demokraatlikus ühiskonnas väljendusvabaduse jaoks vajalik ja proportsionaalne meede.

   5. Konventsiooniosaline näeb ette, et konventsiooni artikli 15 tähenduses pädevale järelevalveasutusele esitatakse kogu asjakohane teave lõike 3 punktis b ning taotluse korral lõike 4 punktides b ja c osutatud andmete edastamise kohta.

   6. Konventsiooniosaline näeb ka ette, et järelevalveasutusel on õigus nõuda, et andmeid edastav isik tõendab kaitsemeetmete tõhusust või ülekaalukate õigustatud huvide olemasolu ning et järelevalveasutus võib andmesubjektide õiguste ja põhivabaduste kaitseks keelata sellise edastamise, selle peatada või kehtestada selle suhtes tingimusi.“.

3. Konventsiooni artikli 12 (uus artikkel 14) tekst hõlmab seoses järelevalveasutustega ja andmete edastamisega üle piiri vastu võetud 2001. aasta lisaprotokolli (ETS nr 181) artiklit 2, mis käsitleb isikuandmete edastamist üle piiri vastuvõtjale, kes ei kuulu konventsiooniosalise jurisdiktsiooni alla.

Artikkel 18

Konventsiooni III peatüki järele lisatakse uus IV peatükk: „IV peatükk. Järelevalveasutused“.

Artikkel 19

Uus artikkel 15 hõlmab 2001. aasta lisaprotokolli (ETS nr 181) artiklit 1 ja on järgmine:

   „Artikkel 15. Järelevalveasutused

   1. Konventsiooniosaline näeb ette ühe või mitu asutust, kelle ülesanne on tagada konventsiooni täitmine.

   2. Selleks on nimetatud ametiasutustel:
     a. uurimis- ja sekkumisvolitused;
     b. kohustus täita ülesandeid, mis on seotud andmete edastamisega artikli 14 alusel, eelkõige kiita heaks standardkaitsemeetmed;
     c. volitused anda välja otsuseid konventsiooni rikkumise kohta ning eelkõige õigus kehtestada haldussanktsioone;
     d. volitused osaleda kohtumenetlustes või juhtida pädevate õigusasutuste tähelepanu konventsiooni rikkumisele;
     e. kohustus suurendada:
       i. üldsuse teadlikkust oma ülesannetest ja volitustest ning oma tegevusest;
       ii. üldsuse teadlikkust andmesubjektide õigustest ja selliste õiguste kasutamisest;
       iii. vastutavate ja volitatud töötlejate teadlikkust oma kohustustest konventsiooni alusel;

    eritähelepanu pööratakse laste ja teiste haavatavate isikute andmekaitseõigustele.

   3. Pädevate järelevalveasutustega konsulteeritakse isikuandmete töötlemist ette nägevate õigus- ja haldusmeetmete ettepanekute teemal.

   4. Iga pädev järelevalveasutus tegeleb taotluste ja kaebustega, mille andmesubjektid on oma andmekaitseõiguste kohta esitanud, ning hoiab andmesubjekte kursis asja edenemisega.

   5. Järelevalveasutused tegutsevad oma tööülesannete täitmisel ja oma volituste kasutamisel täiesti sõltumatult ja erapooletult ning ei küsi ega aktsepteeri seda tehes juhiseid.

   6. Konventsiooniosaline tagab, et järelevalveasutustel on ülesannete täitmiseks ja volituste kasutamiseks vajalikud vahendid.

   7. Iga järelevalveasutus koostab ja avaldab korrapärase aruande oma tegevuse kohta.

   8. Järelevalveasutuste liikmed ja töötajad peavad täitma konfidentsiaalsuse hoidmise kohustust seoses konfidentsiaalse teabega, millele neil on või on olnud oma tööülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel juurdepääs.

   9. Järelevalveasutuste otsuseid võib kohtu kaudu edasi kaevata.

   10.  Järelevalveasutustel ei ole pädevust seoses töötlemisega, mida teevad organid, kes tegutsevad õigusemõistmise funktsiooni piires.“

Artikkel 20

1. Konventsiooni IV–VII peatükk muudetakse konventsiooni V–VIII peatükiks.

2. V peatüki pealkiri asendatakse järgmisega: „V peatükk. Koostöö ja vastastikune abi“.

3. Lisatakse uus artikkel 17 ning konventsiooni senised artiklid 13–27 muutuvad konventsiooni artikliteks 16–31.

Artikkel 21

1. Konventsiooni artikli 13 (uus artikkel 16) pealkiri asendatakse järgmisega: „Artikkel 16. Järelevalveasutuste nimetamine“.

2. Konventsiooni artikli 13 (uus artikkel 16) lõige 1 asendatakse järgmisega:
   „1. Konventsiooniosalised nõustuvad konventsiooni rakendamiseks tegema koostööd ja osutama vastastikust abi.“

3. Konventsiooni artikli 13 (uus artikkel 16) lõige 2 asendatakse järgmisega:

   „2. Selleks:
     a. määrab konventsiooniosaline ühe või mitu järelevalveasutust konventsiooni artikli 15 tähenduses ning edastab kõikide nende nimed ja aadressid Euroopa Nõukogu peasekretärile;
     b. konventsiooniosaline, kes on määranud rohkem kui ühe järelevalveasutuse, märgib eelmises punktis osutatud teates iga asutuse pädevuse.“

4. Konventsiooni artikli 13 (uus artikkel 16) lõige 3 kustutatakse.

Artikkel 22

Konventsiooni uue artikli 16 järele lisatakse uus artikkel 17: „Artikkel 17. Koostöövormid

1. Järelevalveasutused teevad omavahel koostööd määral, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks ja volituste kasutamiseks, eelkõige:
   a. osutades vastastikust abi, vahetades asjakohast ja kasulikku teavet ning tehes omavahel koostööd, tingimusel et seoses isikuandmete kaitsega täidetakse kõiki käesoleva konventsiooni eeskirju ja kaitsemeetmeid;
   b. kooskõlastades oma uurimisi ja sekkumisi või viies ellu ühismeetmeid;
   c. esitades teavet ja dokumente oma õiguse ja haldustavade kohta seoses andmekaitsega.

2. Lõikes 1 osutatud teave ei hõlma töödeldavaid isikuandmeid, välja arvatud juhul, kui need andmed on vajalikud koostööks või kui asjaomane andmesubjekt on andnud selge, konkreetse, vabatahtliku ja teadva nõusoleku nende esitamiseks.

3. Oma koostöö korraldamiseks ja eelmistes lõigetes sätestatud tööülesannete täitmiseks moodustavad konventsiooniosaliste järelevalveasutused võrgustiku.“

Artikkel 23

1. Konventsiooni artikli 14 (uus artikkel 18) pealkiri asendatakse järgmisega:
   „Artikkel 18. Abi andmesubjektidele“.

2. Konventsiooni artikli 14 (uus artikkel 18) tekst asendatakse järgmisega:

„1. Konventsiooniosaline abistab igat andmesubjekti tema kodakondsusest või alalisest elukohast olenemata tema käesoleva konventsiooni artikli 9 kohaste õiguste kasutamisel.

2. Kui andmesubjekt elab teise konventsiooniosalise territooriumil, antakse talle võimalus esitada taotlus selle konventsiooniosalise määratud järelevalveasutuse vahendaja kaudu.

3. Abitaotlus sisaldab kõiki vajalikke andmeid, mis kajastavad muu hulgas:
   a. nime, aadressi ja muid asjakohaseid andmeid, mis võimaldavad tuvastada taotluse esitanud andmesubjekti;
   b. töötlemist, mida taotlus puudutab, või selle vastutavat töötlejat;
   c. taotluse eesmärki.“

Artikkel 24

1. Konventsiooni artikli 15 (uus artikkel 19) pealkiri asendatakse järgmisega:
   „Artikkel 19. Kaitsemeetmed“.

2. Konventsiooni artikli 15 (uus artikkel 19) tekst asendatakse järgmisega:

„1. Järelevalveasutus, mis on saanud teavet teiselt järelevalveasutuselt kas koos taotlusega või oma taotluse vastuses, ei kasuta seda teavet muul eesmärgil kui taotluses märgitud.

2.    Järelevalveasutus ei või ühelgi juhul esitada andmesubjekti nimel taotlust omal algatusel ja asjaomase andmesubjekti selge heakskiiduta.“

Artikkel 25

1. Konventsiooni artikli 16 (uus artikkel 20) pealkiri asendatakse järgmisega:
   „Artikkel 20. Taotluse tagasilükkamine“.

2. Konventsiooni artikli 16 (uus artikkel 20) sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:
   „Järelevalveasutus, kelle poole konventsiooni artikli 17 alusel taotlusega pöördutakse, ei või seda tagasi lükata, välja arvatud järgmistel juhtudel:“

3. Konventsiooni artikli 16 (uus artikkel 20) punkt a asendatakse järgmisega: „a. taotlus ei ole kooskõlas tema volitustega.“

4. Konventsiooni artikli 16 (uus artikkel 20) punkt c asendatakse järgmisega:
   „c. taotluse täitmine ei oleks kooskõlas selle esitanud konventsiooniosalise suveräänsuse, riigi julgeoleku või avaliku korraga või selle konventsiooniosalise jurisdiktsiooni alla kuuluvate isikute õiguste ja põhivabadustega.“

Artikkel 26

1. Konventsiooni artikli 17 (uus artikkel 21) pealkiri asendatakse järgmisega: „Artikkel 21. Kulud ja menetlus“.

2. Konventsiooni artikli 17 (uus artikkel 21) lõige 1 asendatakse järgmisega:

   „1. Koostöö ja vastastikune abi, mida konventsiooniosalised üksteisele artikli 17 alusel pakuvad, ning abi, mida nad osutavad andmesubjektidele artiklite 9 ja 18 alusel, ei anna alust muude kulude või tasude maksmiseks kui need, mis on tehtud ekspertidele ja tõlkidele. Need kulud või tasud kannab konventsiooniosaline, kes esitab taotluse.“

3. Konventsiooni ingliskeelse versiooni artikli 17 (uus artikkel 21) lõikes 2 asendatakse sõna „his“ sõnadega „his or her“.

Artikkel 27

Konventsiooni V peatüki (uus VI peatükk) pealkiri asendatakse järgmisega:
   „VI peatükk. Konventsiooni komitee“.

Artikkel 28

1. Konventsiooni artikli 18 (uus artikkel 22) lõikes 1 asendatakse sõna „nõuandekomitee“ sõnadega „konventsiooni komitee“.

2. Konventsiooni artikli 18 (uus artikkel 22) lõige 3 asendatakse järgmisega:
   „3. Konventsiooni komitee võib konventsiooniosaliste esindajate kahe kolmandiku suuruse enamusega kutsuda oma koosolekutele vaatleja.“

3. Konventsiooni artikli 18 (uus artikkel 22) lõike 3 järele lisatakse uus lõige 4:
   „4. Konventsiooniosaline, kes ei ole Euroopa Nõukogu liige, osaleb konventsiooni komitee tegevuse rahastamisel ministrite komitee poolt selle konventsiooniosalisega kokkuleppel kehtestatud korras.“

Artikkel 29

1. Konventsiooni artikli 19 (uus artikkel 23) sissejuhatavas osas asendatakse sõna „nõuandekomitee“ sõnadega „konventsiooni komitee“.

2. Konventsiooni artikli 19 (uus artikkel 23) punktis a asendatakse sõna „ettepanekuid“ sõnaga „soovitusi“.

3. Konventsiooni artikli 19 (uus artikkel 23) punktis b asendatakse viide artiklile 21 viitega artiklile 25 ning artikli 19 punktis c asendatakse viide artikli 21 lõikele 3 viitega artikli 25 lõikele 3.

4. Konventsiooni artikli 19 (uus artikkel 23) punkt d asendatakse järgmisega:
   „d. võib avaldada arvamust igas küsimuses, mis käsitleb konventsiooni tõlgendamist või kohaldamist;“

5. Konventsiooni artikli 19 (uus artikkel 23) punkti d järele lisatakse järgmised punktid:
   „e.  koostab enne uue osalise konventsiooniga ühinemist ministrite komiteele arvamuse seoses ühineda sooviva kandidaadi isikuandmete kaitse tasemega ning soovitab vajaduse korral meetmeid, et saavutada vastavus konventsioonile;
   f.  võib riigi või rahvusvahelise organisatsiooni taotlusel hinnata, kas tema tagatav isikuandmete kaitse tase on konventsiooniga vastavuses, ning soovitab vajaduse korral meetmeid sellise vastavuse tagamiseks;
   g. võib välja töötada või heaks kiita artiklis 14 osutatud standardkaitsemeetmete mudeleid;
   h. vaatab läbi konventsiooni rakendamise konventsiooniosaliste poolt ning soovitab meetmeid juhuks, kui konventsiooniosaline ei täida  konventsiooni;
   i.  hõlbustab vajaduse korral kõikide konventsiooni kohaldamisega seotud probleemide sõbralikku lahendamist.“

Artikkel 30

Konventsiooni artikli 20 (uus artikkel 24) tekst asendatakse järgmisega:

„1. Konventsiooni komitee kutsub kokku Euroopa Nõukogu peasekretär. Komitee esimene koosolek toimub kaheteistkümne kuu jooksul alates konventsiooni jõustumisest. Seejärel kohtub komitee vähemalt kord aastas ja alati, kui üks kolmandik konventsiooniosaliste esindajatest taotleb selle kokkukutsumist.

2. Pärast igat koosolekut esitab konventsiooni komitee Euroopa Nõukogu ministrite komiteele aruande oma töö ja konventsiooni toimimise kohta.

3. Konventsiooni komitee hääletamise kord sätestatakse protokollile CETS nr 223 lisatud töökorra punktides.

4. Konventsiooni komitee koostab muud oma töökorra elemendid ning kehtestab objektiivsete kriteeriumide alusel eelkõige artikli 4 lõikes 3 ja artikli 23 punktides e, f ja h osutatud hindamis- ja läbivaatamiskorra.“

Artikkel 31

1. Konventsiooni artikli 21 (uus artikkel 25) lõiked 1–4 asendatakse järgmisega:

   „1. Konventsiooni muutmise ettepanekuid võib esitada konventsiooniosaline, Euroopa Nõukogu ministrite komitee või konventsiooni komitee.

   2. Euroopa Nõukogu peasekretär edastab kõik muudatusettepanekud käesoleva konventsiooni osalistele, Euroopa Nõukogu teistele liikmesriikidele, Euroopa Liidule ning kõikidele mitteliikmesriikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele, kes on kooskõlas artikli 27 sätetega kutsutud konventsiooniga ühinema.

   3. Peale selle edastatakse konventsiooniosalise või ministrite komitee esitatud muudatusettepanekud konventsiooni komiteele, kes esitab ministrite komiteele oma arvamuse asjaomase muudatusettepaneku kohta.

   4. Ministrite komitee arutab muudatusettepanekut ja konventsiooni komitee esitatud arvamust ning võib muudatuse heaks kiita.“

2. Konventsiooni artikli 21 (uus artikkel 25) lõike 6 järele lisatakse lõige 7:

   „7. Peale selle võib ministrite komitee pärast konventsiooni komiteega konsulteerimist otsustada ühehäälselt, et asjaomane muudatus jõustub kolme aasta möödumisel kuupäevast, mil see avati heakskiitmiseks, välja arvatud juhul, kui konventsiooniosaline teavitab Euroopa Nõukogu peasekretäri vastuväitest selle jõustumisele. Kui teatatakse sellisest vastuväitest, jõustub muudatus selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, millal vastuväitest teatanud konventsiooniosaline on andnud oma heakskiitmiskirja Euroopa Nõukogu peasekretärile hoiule.“

Artikkel 32

1. Konventsiooni artikli 22 (uus artikkel 26) lõige 1 asendatakse järgmisega:

   „1. Konventsioon on allakirjutamiseks avatud Euroopa Nõukogu liikmesriikidele ja Euroopa Liidule. Konventsioon tuleb ratifitseerida või heaks kiita. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Nõukogu peasekretärile.“

2. Konventsiooni artikli 22 (uus artikkel 26) lõikes 3 asendatakse sõnad „liikmesriik“ sõnaga „konventsiooniosaline“.

Artikkel 33

Konventsiooni artikli 23 (uus artikkel 27) pealkiri ja tekst asendatakse järgmisega:

   „Artikkel 27. Mitteliikmesriigi või rahvusvahelise organisatsiooni ühinemine

   1. Pärast konventsiooni jõustumist võib Euroopa Nõukogu ministrite komitee, olles konsulteerinud konventsiooniosalistega ja saanud nende ühehäälse nõusoleku ning pidades silmas kooskõlas artikli 23 punktiga e konventsiooni komitee koostatud arvamust, kutsuda mis tahes riiki, mis ei ole Euroopa Nõukogu liige, või rahvusvahelist organisatsiooni ühinema selle konventsiooniga otsuse alusel, mille on teinud Euroopa Nõukogu statuudi artikli 20 punktis d sätestatud enamus, ning ministrite komitees osaleda võivate osalisriikide esindajate ühehäälse otsuse alusel.

   2. Riigi või rahvusvahelise organisatsiooni suhtes, kes ühineb konventsiooniga lõike 1 alusel, jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele kuupäevast, mil ühinemiskiri anti hoiule Euroopa Nõukogu peasekretärile.“

Artikkel 34

Konventsiooni artikli 24 (uus artikkel 28) lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

   „1. Riik, Euroopa Liit või muu rahvusvaheline organisatsioon võib alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes täpsustada territooriumi või territooriumid, mille suhtes käesolev konventsioon kehtima hakkab.

   2. Riik, Euroopa Liit või muu rahvusvaheline organisatsioon võib Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava deklaratsiooni alusel hiljem laiendada konventsiooni kohaldamisala mis tahes muule deklaratsioonis märgitud territooriumile. Selle territooriumi suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kalendrikuu möödumisele kuupäevast, mil peasekretär on sellise deklaratsiooni kätte saanud.“

Artikkel 35

1. Konventsiooni artikli 27 (uus artikkel 31) põhjenduses asendatakse sõna „riik“ sõnaga „konventsiooniosaline“.

2. Punktis c asendatakse viited artiklitele 22, 23 ja 24 viidetega artiklitele 26, 27 ja 28.

Artikkel 36. Allakirjutamine, ratifitseerimine ja ühinemine

1. Protokoll on allakirjutamiseks avatud konventsiooni osalisriikidele. Protokoll tuleb ratifitseerida või heaks kiita. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Nõukogu peasekretärile.

2. Pärast protokolli allakirjutamiseks avamist ja enne selle jõustumist väljendab iga muu riik oma nõusolekut selle protokolli siduvuse kohta ühinemise teel. Tal ei ole võimalik saada konventsiooniosaliseks, ühinemata samal ajal käesoleva protokolliga.

Artikkel 37. Jõustumine

1. Protokoll jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele kuupäevast, millal kõik konventsiooniosalised on väljendanud oma nõusolekut protokolli siduvuse kohta kooskõlas artikli 36 lõikega 1.

2. Kui see protokoll ei ole jõustunud kooskõlas lõikega 1 pärast viie aasta möödumist kuupäevast, mil see avati allakirjutamiseks, jõustub protokoll nende riikide suhtes, kes on väljendanud oma nõusolekut selle siduvuse kohta kooskõlas lõikega 1, tingimusel et protokollil on vähemalt kolmkümmend kaheksa osalist. Protokolliosaliste vahel hakkavad kõik muudetud konventsiooni sätted kehtima kohe pärast jõustumist.

3. Kuni protokolli jõustumiseni ning ilma et see piiraks sätteid, mis käsitlevad jõustumist, mitteliikmesriikide või rahvusvaheliste organisatsioonide ühinemist, võib konventsiooniosaline protokolli allakirjutamise ajal või hiljem deklareerida, et ta kohaldab protokolli ajutiselt. Sellisel juhul kohaldatakse protokolli üksnes teiste konventsiooniosaliste suhtes, kes on esitanud samasuguse deklaratsiooni. Deklaratsioon jõustub kolmanda kuu esimesel päeval, arvates kuupäevast, mil Euroopa Nõukogu peasekretär on selle kätte saanud.

4. Alates protokolli jõustumise kuupäevast tunnistatakse isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni järelevalveasutusi ja andmete edastamist üle piiri käsitlev lisaprotokoll (ETS nr 181) kehtetuks.

5. Alates protokolli jõustumise kuupäevast on isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni muudatused, mille on ministrite komitee kiitnud heaks 15. juunil 1999 Strasbourgis, kaotanud oma eesmärgi.

Artikkel 38. Konventsiooniga seotud deklaratsioonid

Alates protokolli jõustumise kuupäevast muutuvad konventsiooniosalise suhtes, kes on esitanud ühe või mitu deklaratsiooni konventsiooni artikli 3 alusel, need deklaratsioonid kehtetuks.

Artikkel 39. Reservatsioonid

Protokolli suhtes ei või teha reservatsioone.

Artikkel 40. Teated

Euroopa Nõukogu peasekretär teeb Euroopa Nõukogu liikmesriikidele ja teistele konventsiooniosalistele teatavaks:
   a. iga allakirjutamise;
   b. ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise;
   c. protokolli artikli 37 kohase jõustumise kuupäeva;
   d. protokolliga seotud muu akti, teate või teadaande.

Selle kinnituseks on täievolilised esindajad protokollile alla kirjutanud.

Koostatud 10. oktoobril 2018. a inglise ja prantsuse keeles ühes eksemplaris; mõlemad tekstid on võrdselt autentsed ning antakse hoiule Euroopa Nõukogu arhiivi. Euroopa Nõukogu peasekretär edastab tõestatud koopiad kõigile Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, teistele konventsiooniosalistele ja kõikidele konventsiooniga ühinema kutsutud riikidele.


Protokolli lisa. Konventsiooni komitee töökorra punktid

1. Igal konventsiooniosalisel on õigus hääletada ja tal on üks hääl.

2. Konventsiooni komitee koosolekutel moodustab kvoorumi konventsiooniosaliste esindajate kahe kolmandiku suurune enamus. Kui konventsiooni muudatusprotokoll jõustub kooskõlas artikli 37 lõikega 2 enne selle jõustumist kõikide konventsiooni osalisriikide suhtes, moodustavad konventsiooni komitee koosolekute kvoorumi vähemalt 34 protokolliosalist.

3. Artikli 23 kohased otsused tehakse nelja viiendiku suuruse enamusega. Artikli 23 punkti h kohased otsused tehakse nelja viiendiku suuruse enamusega, mis hõlmab nende osalisriikide häälteenamust, kes ei ole konventsiooniosaliseks oleva piirkondliku integratsiooni organisatsiooni liikmed.

4. Kui konventsiooni komitee teeb otsuseid artikli 23 punkti h alusel, siis läbivaatamisega seotud konventsiooniosaline ei hääleta. Kui see otsus puudutab küsimust, mis kuulub piirkondliku integratsiooni organisatsiooni pädevusse, ei hääleta ei organisatsioon ega tema liikmesriigid.

5. Menetlusküsimusi käsitlevad otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.

6. Piirkondliku integratsiooni organisatsioonid võivad nende pädevusse kuuluvates küsimustes kasutada oma hääleõigust konventsiooni komitees, nii et häälte arv võrdub nende liikmesriikide arvuga, kes on konventsiooniosalised. See organisatsioon ei kasuta oma hääleõigust, kui mõni tema liikmesriikidest kasutab oma õigust.

7. Hääletamise korral tuleb kõiki konventsiooniosalisi teavitada hääletamise teemast ja ajast, samuti sellest, kas hääletamise viivad läbi konventsiooniosalised eraldi või viib selle läbi piirkondliku integratsiooni organisatsioon oma liikmesriikide nimel.

8. Konventsiooni komitee võib muuta oma töökorda kahe kolmandiku suuruse häälteenamusega, välja arvatud siis, kui hääletatakse kokkulepete üle, mida võivad muuta üksnes konventsiooniosalised ühehäälselt ja mille suhtes kohaldatakse konventsiooni artiklit 25.

Protocol amending the Convention for the Protection of Individuals with regard to Automatic Processing of Personal Data

/otsingu_soovitused.json