Eesti Vabariigi ja Gruusia vaheline investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping
Vastu võetud 24.11.2009
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta
Eesti Vabariik ja Gruusia (edaspidi lepingupooled),
soovides suurendada omavahelist majanduslikku koostööd, pidades silmas ühe lepingupoole investorite investeeringuid teise lepingupoole territooriumil;
tunnistades, et nimetatud investeeringute edendamine ja vastastikune kaitse soodustab erakapitali liikumist ja lepingupoolte majanduslikku arengut;
nõustudes, et stabiilne investeerimiskeskkond aitab tõhustada majanduslike ressursside kasutamist ja parandada elatustaset;
olles otsustanud sõlmida investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu;
on kokku leppinud järgmises.
ARTIKKEL 1
Mõisted
Lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid.
1. Investor – mõlema lepingupoole puhul:
a) füüsiline isik, kes on lepingupoole kodanik ja kes investeerib teise lepingupoole territooriumil;
b) juriidiline isik, sealhulgas äriühing, äriühingute ühendus ja muu organisatsioon, mis on asutatud või muul viisil nõuetekohaselt moodustatud kooskõlas selle lepingupoole õigusaktidega ja mida tegelikult juhitakse selle lepingupoole territooriumilt.
2. Investeering – igat liiki vara, mille ühe lepingupoole investorid on investeerinud teise lepingupoole territooriumil selle riigi õiguse kohaselt, esmajoones:
a) vallas- ja kinnisvara ning muud õigused, nagu hüpoteek, pant, kasutusvaldus ja muud samalaadsed õigused;
b) aktsiad, osad ja teised äriühingus osalemise vormid ning võlakirjad;
c) taasinvesteeritud tulu, rahanõue või muu rahalist väärtust omav kohustuse täitmise nõue, mis on seotud investeeringuga;
d) intellektuaalse omandi õigused, nagu need on määratletud Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni egiidi all sõlmitud mitmepoolsetes lepingutes, mille osalised on mõlemad lepingupooled, sealhulgas autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused, tööstusomandi õigus, kaubamärk, patent, tööstusdisain ja tehnoloogiline meetod, taimesortide õigus, oskusteave, ärisaladus, ärinimi ja firmaväärtus;
e) seaduse või lepingu alusel antud õigus tegelda majandus- ja äritegevusega, sealhulgas õigus otsida, kaevandada või kasutada loodusvarasid.
3. Vara investeerimise või taasinvesteerimise vormi muutus ei mõjuta selle olemust investeeringuna, kui muutus pole vastuolus vara esialgse investeeringu puhul antud võimalike kooskõlastustega.
4. Tulu – investeeringust saadav tulu, esmajoones kasum, dividendid, intressid, kasutustasu ja muud tasud.
5. Territoorium:
a) Gruusia puhul riigipiiriga määratud territoorium, kaasa arvatud maismaaterritoorium, maapõu ja õhuruum selle kohal, siseveed ja territoriaalmeri, selle põhi, maapõu ja õhuruum selle kohal, mille üle Gruusial on suveräänne õigus, samuti mandrilava ja majandusvöönd, mille üle Gruusial on kooskõlas rahvusvahelise õigusega suveräänne õigus.
b) Eesti Vabariigi puhul Eesti Vabariigi maismaaterritoorium ja territoriaalmeri, samuti territoriaalmere välispiiriga külgnevad merealad, sealhulgas merepõhi ja maapõu, mille üle on Eesti Vabariigil kooskõlas rahvusvahelise õigusega suveräänne õigus ja jurisdiktsioon.
ARTIKKEL 2
Investeeringute soodustamine ja lubamine
1. Lepingupool toetab teise lepingupoole investoreid, loob neile oma territooriumil soodsad investeerimistingimused ning lubab selliseid investeeringuid oma õiguse kohaselt.
2. Vastastikuse investeerimise toetamiseks teavitab lepingupool taotluse korral teist lepingupoolt investeerimisvõimalustest oma territooriumil.
3. Lepingupool, arvestades oma õigust, avaldab või teeb muul moel avalikult teatavaks oma õigusaktid, menetluskorra, haldusaktid ja üldise mõjuga kohtuotsused ning rahvusvahelised lepingud, mis võivad mõjutada ühe lepingupoole investorite teise lepingupoole territooriumil tehtud investeeringuid.
4. Vajaduse korral annab lepingupool oma õiguse kohaselt viivitamata välja load, mida taotletakse seoses teise lepingupoole investorite palgatud konsultantide ja ekspertide tegevusega.
5. Lepingupool vaatab kooskõlas füüsiliste isikute riiki sisenemist, seal viibimist ja töötamist reguleerivate riigisiseste õigusaktidega heauskselt ja tähelepanelikult läbi tema territooriumil investeeringutega seoses tööle võetud oluliste töötajate, sealhulgas tippjuhtkonna ja tehniliste töötajate taotlused tema territooriumile sisenemise, seal ajutise viibimise ja töötamise kohta, olenemata inimese kodakondsusest.
ARTIKKEL 3
Investeeringute kaitse
1. Lepingupool tagab oma territooriumil teise lepingupoole investorite investeeringute ja tulu täieliku kaitse ja julgeoleku. Kumbki lepingupool ei takista omavoliliste ega diskrimineerivate meetmetega selliste investeeringute arendamist, juhtimist, säilitamist, kasutamist, nende laiendamist, müüki ja vajaduse korral likvideerimist.
2. Lepingupoole investorite investeeringuid ja tulu koheldakse teise lepingupoole territooriumil ausalt ja õiglaselt kooskõlas rahvusvahelise õigusega.
ARTIKKEL 4
Riiklik kohtlemine ja enamsoodustusrežiim
1. Lepingupool ei kohtle oma territooriumil teise lepingupoole investori investeeringuid ja tulu vähem soodsalt kui oma investori investeeringuid ja tulu või mis tahes kolmanda riigi investori investeeringuid ja tulu, võttes aluseks neist asjaomasele investorile soodsama.
2. Lepingupool ei kohtle oma territooriumil teise lepingupoole investorit investeeringu omandamise, laiendamise, haldamise, juhtimise, säilitamise, kasutamise, müügi või käsutamise puhul vähem soodsalt kui oma investorit või mis tahes kolmanda riigi investorit, võttes aluseks neist asjaomasele investorile soodsama.
3. Lepingupool ei kehtesta oma territooriumil teise lepingupoole investori investeeringutele kohustuslikke nõudeid materjalide ostu, tootmisvahendite, tootmistegevuse, veonduse ja oma toodete turustamise kohta ega muid selliseid põhjendamatu või diskrimineeriva tulemusega ettekirjutusi.
4. Lõikeid 1 ja 2 ei või tõlgendada lepingupoole kohustusena laiendada teise lepingupoole investoritele samasugust kohtlemist, soodustusi või eelisõigusi, nagu esimene lepingupool on andnud tulenevalt:
a) olemasoleva või tulevase tolliliidu või majandus- või rahaliidu, vabakaubanduspiirkonna või muust sellisest rahvusvahelisest lepingust, mille osaline emb-kumb lepingupool on või mille osaliseks ta võib tulevikus saada;
b) rahvusvahelisest lepingust või kokkuleppest, mis on kas täielikult või osaliselt seotud maksustamisega.
ARTIKKEL 5
Sundvõõrandamine
1. Lepingupool ei sundvõõranda ega natsionaliseeri oma territooriumil otseselt ega kaudselt teise lepingupoole investori investeeringut ega võta muid samaväärse tulemusega meetmeid (edaspidi sundvõõrandamine), välja arvatud juhul, kui sundvõõrandatakse järgmistel tingimustel:
a) üldistes huvides;
b) kõiki võrdselt koheldes;
c) õiglase menetluse kohaselt ja
d) kiire, piisava ja tõhusa hüvitise eest.
2. Hüvitise suurus peab vastama sundvõõrandatud investeeringu õiglasele turuväärtusele vahetult enne sundvõõrandamist või eelseisva sundvõõrandamise teatavaks saamist, kui see kuupäev on varasem. Hüvitis tuleb välja maksta viivitamata, see peab olema tegelikult realiseeritav ja vabalt ülekantav.
3. Lepingupoole investoril, keda kahjustab teise lepingupoole läbiviidud sundvõõrandamine, on õigus nõuda asja kiiret läbivaatamist, sealhulgas investeeringu käesoleva artikli kohast hindamist ja hüvitamist, kas kohtus või muus teise lepingupoole pädevas ja sõltumatus ametiasutuses.
ARTIKKEL 6
Kahju hüvitamine
1. Kui ühe lepingupoole investori tehtud investeering kannab kahju teise lepingupoole territooriumil asetleidva sõja või muu relvakonflikti, rahvarahutuse, hädaolukorra, revolutsiooni, mässu või muu sellise sündmuse tõttu, peab teine lepingupool võimaldama talle vara tagastamisel, hüvitise maksmisel, kompenseerimisel või muu lahenduse korral vähemalt sama soodsa kohtlemise kui oma investoritele või mis tahes kolmanda riigi investoritele, võttes aluseks neist asjaomasele investorile soodsama.
2. Piiramata lõikes 1 sätestatut, tuleb lepingupoole investorile, kes selles lõikes loetletud sündmuse tõttu kannab teise lepingupoole territooriumil kahju, kuna relvajõud või ametiasutused on tema vara täielikult või osaliselt:
a) sundkasutusele võtnud;
b) hävitanud, kui selle põhjuseks ei olnud relvavõitlus ega nõudnud seda tingimata hetkeolukord,
võimaldada sundkasutuse ajal saadud kahju eest või vara hävitamise korral kiire, piisav ja tõhus hüvitis või vara tagastamine. Asjakohane makse peab olema tehtud vabalt konverteeritavas valuutas ja seda peab saama viivitamata vabalt üle kanda.
ARTIKKEL 7
Ülekanded
1. Lepingupool tagab kooskõlas oma õigusaktide ja rahvusvahelise õigusega, et teise lepingupoole investori tema territooriumil tehtud investeeringuga seotud makseid võib viivitamata vabalt üle kanda tema territooriumile ja sealt välja. Need ülekanded on esmajoones:
a) algkapital ja lisasummad investeeringu säilitamiseks või suurendamiseks;
b) tulu;
c) lepingu-, sealhulgas laenulepingujärgsed maksed;
d) investeeringu täielikust või osalisest müügist või likvideerimisest saadav tulu;
e) artiklites 5 ja 6 ettenähtud hüvitised;
f) investeerimisvaidluse lahendusest tulenevad maksed;
g) töötasu ja muu tasu, mis makstakse investeeringuga seoses välismaalt palgatud töötajatele.
2. Lepingupool tagab, et lõikes 1 nimetatud ülekandeid saab teha viivitamata, vabalt konverteeritavas valuutas ülekande tegemise kuupäeval kehtiva turukursi alusel.
ARTIKKEL 8
Õiguste üleminek
1. Kui ühe lepingupoole investori investeering teise lepingupoole territooriumil on kindlustatud mitteäriliste riskide vastu riigisisese õigusega kehtestatud süsteemi alusel, tunnustab teine lepingupool kindlustuslepingust tulenevate investori mis tahes õiguste üleminekut kindlustajale.
2. Kindlustajal ei saa olla muid õigusi, kui olid investorile antud õigused. Üleläinud nõuded ei saa olla suuremad kui esialgsed nõuded.
ARTIKKEL 9
Lepingupoole ja teise lepingupoole investori vaidluste lahendamine
1. Investor püüab teise lepingupoolega tekkinud vaidluse esialgu lahendada konsultatsioonide või läbirääkimiste teel.
2. Kui vaidlust ei ole võimalik rahumeelselt lahendada, esitab investor lepingupoolele kirjaliku teate oma kavatsuse kohta esitada vaidlus lahendamiseks lõike 3 kohaselt. Teates märgitakse:
a) vaidlustava investori nimi ja aadress;
b) lepingu sätted, mille rikkumist väidetakse;
c) nõude faktiline ja õiguslik alus ning
d) taotletavad meetmed ja kahjunõude suurus.
3. Kui lõikes 1 nimetatud vaidlust ei saa lahendada kuue kuu jooksul alates kirjalikust teatest, lahendatakse vaidlus investori taotluse korral järgmiselt:
a) selle lepingupoole pädevas kohtus, kelle territooriumil investeering tehti;
b) lepitus- või vahekohtu abil Rahvusvahelises Investeeringuvaidluste Lahendamise Keskuses (ICSID), mis moodustati riikide ja teiste riikide kodanike vaheliste investeerimisvaidluste lahendamise konventsiooni järgi, mis avati allakirjutamiseks 18. märtsil 1965 Washingtonis. Lepingu kohaselt on lepingupooled vahekohtu korral tagasivõtmatult ette nõus vaidluse esitamisega nimetatud keskusele, ka juhul, kui lepingupoolel ja investoril puudub eraldi vahekohtukokkulepe. Selline nõusolek sisaldab loobumist nõudest, et riigisisesed haldus- või kohtumeetmed peavad olema ammendatud; või
c) vahekohtus, mis koosneb kolmest vahekohtunikust, kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni (UNCITRAL) vahekohtueeskirjade ja nende muudatustega, mille mõlemad lepingupooled on heaks kiitnud. Lepingu kohaselt on lepingupooled vahekohtu korral tagasivõtmatult ette nõus vaidluse esitamisega nimetatud vahekohtule, ka juhul, kui lepingupoolel ja investoril puudub eraldi vahekohtukokkulepe.
4. Otsus on lõplik ja siduv; see viiakse täide riigi õigusaktide kohaselt; lepingupool tagab vahekohtuotsuse tunnustamise ja täitmise kooskõlas oma asjakohaste õigusaktidega.
5. Investoril, kes on lõike 3 punkti a kohaselt esitanud vaidluse riigi kohtule või ühele lõike 3 punktides b ja c nimetatud vahekohtule, ei ole õigust esitada oma kohtuasja ühtegi teise kohtusse ega vahekohtusse. Investori valik kohtu või vahekohtu kasuks on lõplik ja siduv.
ARTIKKEL 10
Lepingupoolte vaidluste lahendamine
1. Lepingupooled lahendavad lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlused võimaluse korral läbirääkimiste teel.
2. Kui lõikes 1 nimetatud vaidlust ei ole võimalik lahendada kuue kuu jooksul, esitatakse see emma-kumma lepingupoole taotlusel lahendamiseks kolmeliikmelisele vahekohtule.
3. Selline vahekohus moodustatakse ad hoc järgmiselt: kumbki lepingupool määrab ühe vahekohtuniku ja need kaks vahekohtunikku lepivad kokku esimehes, kes on kolmanda riigi kodanik. Vahekohtunikud määratakse kahe kuu jooksul alates kuupäevast, mil üks lepingupool on teatanud teisele lepingupoolele oma kavatsusest esitada vaidlus vahekohtusse, mille esimees tuleb määrata kahe järgneva kuu jooksul.
4. Kui lõikes 3 nimetatud ajavahemikest ei peeta kinni, võib kumbki lepingupool muu asjakohase lahenduse puudumisel paluda teha vajalikud määramised Rahvusvahelise Kohtu esimehel. Kui Rahvusvahelise Kohtu esimees on emma-kumma lepingupoole kodanik või ta ei saa muul põhjusel nimetatud ülesannet täita, palutakse samadel tingimustel teha vajalikud määramised Rahvusvahelise Kohtu aseesimehel või tema võimetuse puhul kohtu kõige kauem teenistuses olnud liikmel.
5. Kui lepingupooled ei otsusta teisiti, kehtestab vahekohus ise menetluskorra.
6. Vahekohus teeb otsuse lepingust lähtudes ja kooskõlas rahvusvahelise õiguse normidega. Kohus teeb otsuse häälteenamusega ning see on lõplik ja siduv.
7. Kumbki lepingupool kannab enda määratud vahekohtuniku kulud ning oma esindamisega seotud vahekohtumenetluse kulud. Esimehega seotud ja ülejäänud kulud kannavad mõlemad lepingupooled võrdsetes osades. Kohus võib oma otsusega määrata ka kulude teistsuguse jaotamise.
ARTIKKEL 11
Lepingu kohaldamine
Lepingut kohaldatakse investeeringute suhtes, mis on tehtud nii enne kui ka pärast lepingu jõustumist, ent ei kohaldata ühegi investeerimisvaidluse suhtes, mis on tekkinud enne lepingu jõustumist.
ARTIKKEL 12
Muutmine
Lepingut võib muuta lepingupoolte kirjaliku kokkuleppega, mis moodustab eraldi protokolli ja on lepingu lahutamatu osa. Muudatused jõustuvad lepingu jõustumiseks ette nähtud korra kohaselt.
ARTIKKEL 13
Jõustumine, kestus ja lõpetamine
1. Leping jõustub kuupäeval, mil saadakse diplomaatiliste kanalite kaudu kätte lepingupoolte viimane teade lepingu jõustumiseks vajalike riigisiseste nõuete täitmise kohta.
2. Leping jääb jõusse kümneks aastaks ja pikeneb seejärel kümneaastaste ajavahemike kaupa, kui kumbki lepingupool ei ole üks aasta enne esimese või mis tahes järgneva ajavahemiku möödumist teisele lepingupoolele teatanud oma kavatsusest leping lõpetada. Lõpetamine jõustub käimasoleva kümneaastase ajavahemiku möödumisel.
3. Investeeringute suhtes, mis on tehtud enne lepingu lõpetamise jõustumise kuupäeva, kehtivad lepingu sätted edasi kümme aastat, alates lepingu lõpetamise kuupäevast.
Selle kinnituseks on täievolilised esindajad lepingule alla kirjutanud.
Koostatud 24. novembril 2009 Tbilisis kahes eksemplaris eesti, gruusia ja inglise keeles; kõik kolm teksti on võrdselt autentsed. Erineva tõlgendamise korral lähtutakse ingliskeelsest tekstist.
Eesti vabariigi nimel |
Gruusia nimel |
Juhan Parts |
Zurab Pololikashvili |
Agreement between the Republic of Estonia and Georgia on the Promotion and Reciprocal Protection of Investments
Facebook
X.com