Teksti suurus:

Eesti Vabariigi valitsuse ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi valitsuse vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping ja selle juurde kuuluv protokoll

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT II, 03.11.2016, 7

Eesti Vabariigi valitsuse ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi valitsuse vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping ja selle juurde kuuluv protokoll

Vastu võetud 26.09.2015

Eesti Vabariigi valitsuse ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seadus


Eesti Vabariigi valitsus ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi valitsus,

soovides sõlmida lepingu tulumaksudega topeltmaksustamise vältimiseks ning maksudest hoidumise tõkestamiseks,

on kokku leppinud järgmises.


Artikkel 1
Lepingu subjekt

Lepingut kohaldatakse sellele isikule, kes on ühe või mõlema lepinguosalise riigi resident.


Artikkel 2
Lepingu ese

1. Lepingut kohaldatakse lepinguosalise riigi või selle kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud tulumaksudele, sõltumata nende kogumise viisist.

2. Tulumaksuna käsitatakse tulult või selle osalt, sealhulgas vallas- või kinnisvara võõrandamisest saadud kasult võetavat maksu ning palga kogusummalt ettevõtja tasutud maksu.

3. Maksud, millele lepingut eelkõige kohaldatakse, on:
   a) Eestis tulumaks;
      (edaspidi Eesti maks);

   b) Vietnamis:
      (i) füüsilise isiku tulumaks ja
      (ii) ettevõtlustulu maks;
      (edaspidi Vietnami maks).

4. Lepingut kohaldatakse ka samasele või sama laadi maksule, mis kehtestatakse olemasoleva maksu asemele või sellele lisaks pärast lepingu allakirjutamist. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud teevad teineteisele teatavaks asjaomaste maksuseaduste iga tähtsa muudatuse.


Artikkel 3
Põhimõisted

Kui kontekst ei nõua teisiti, kasutatakse selles lepingus mõisteid järgmises tähenduses:

   a) Eesti tähendab Eesti Vabariiki;

   b) Vietnam tähendab Vietnami Sotsialistlikku Vabariiki;

   c) lepinguosaline riik ja teine lepinguosaline riik on kontekstist olenevalt kas Eesti või Vietnam;

   d) isik hõlmab füüsilist isikut, äriühingut ja muud isikute ühendust;

   e) äriühing on juriidiline isik või muu üksus, mida maksustatakse kui juriidilist isikut;

   f) lepinguosalise riigi ettevõtja ja teise lepinguosalise riigi ettevõtja tähendab kontekstist olenevalt kas ühe või teise lepinguosalise riigi residendi ettevõtlust;

   g) rahvusvaheline vedu on lepinguosalise riigi ettevõtja mere- või õhuvedu, välja arvatud juhul, kui mere- või õhuvedu toimub ainult teises lepinguosalises riigis;

   h) pädev ametiisik on:
      (i) Eestis rahandusminister või tema volitatud esindaja ja
      (ii) Vietnamis rahandusminister või tema volitatud esindaja;

   i) lepinguosalise riigi kodanik on:
      (i) lepinguosalise riigi kodakondsusega füüsiline isik;
      (ii) juriidiline isik või isikute ühendus, mis on asutatud lepinguosalise riigi seaduste alusel.

2. Kui lepinguosaline riik kasutab lepingut kohaldades selles määratlemata mõistet ja kui kontekstist ei tulene teisiti, lähtub ta lepingus käsitletud maksudega seotud mõistet tõlgendades selle lepinguosalise riigi seadustes sellel ajal kasutatud määratlusest. Maksuseadustes määratletud mõisted on ülimuslikud teistes seadustes määratletud mõistete suhtes.


Artikkel 4
Resident

1. Selles lepingus tähendab termin lepinguosalise riigi resident isikut, kes on selle lepinguosalise riigi seaduste alusel maksukohustuslane oma elu- või asukoha, registreerimise koha, juhtkonna asukoha, asutamise koha või muu sellise kriteeriumi järgi; termin hõlmab ka lepinguosalist riiki ja selle kohaliku omavalitsuse üksust. Termin ei hõlma isikut, kes on selle lepinguosalise riigi maksukohustuslane üksnes seetõttu, et tema tuluallikas asub selles lepinguosalises riigis.

2. Kui lõike 1 kohaselt on füüsiline isik mõlema lepinguosalise riigi resident, määratakse tema staatus järgmiselt:

   a) ta on ainult selle riigi resident, kus tal on kodu; kui tal on kodu mõlemas riigis, siis on ta üksnes selle riigi resident, millega tal on tihedamad isiklikud ja majanduslikud sidemed (eluliste huvide keskus);

   b) kui eluliste huvide keskust ei ole võimalik kindlaks määrata või tal ei ole kodu kummaski riigis, siis on ta selle riigi resident, kus ta tavaliselt viibib;

   c) kui isik viibib tavaliselt mõlemas riigis või kui ta ei viibi tavaliselt kummaski neist, siis on ta selle riigi resident, mille kodanik ta on;

   d) kui isik on mõlema lepinguosalise riigi kodanik või kui ta ei ole kummagi lepinguosalise riigi kodanik, lahendatakse küsimus lepinguosaliste riikide pädevate ametiisikute kokkuleppel.

3. Kui isik on lõike 1 kohaselt mõlema lepinguosalise riigi resident, siis lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud lahendavad selle küsimuse kokkuleppe teel, arvestades kõrgeima juhtimisorgani asukohta, registreerimise või asutamise kohta või muud asjaomast tegurit; see ei kehti füüsilise isiku kohta.

Artikkel 5
Püsiv tegevuskoht

1. Selles lepingus tähendab termin püsiv tegevuskoht äritegevuse kindlat kohta, mille kaudu täielikult või osaliselt toimub ettevõtja äritegevus.

2. Püsivaks tegevuskohaks peetakse esmajoones:
   a) juhtkonna asukohta;
   b) filiaali;
   c) kontorit;
   d) tehast;
   e) töökoda;
   f) ladu;
   g) kaevandust, nafta- ja gaasipuurauku, karjääri või muud loodusvarade kaevandamise kohta.

3. Termin püsiv tegevuskoht hõlmab samuti:

   a) ehitusplatsi ja ehitus-, montaaži- või seadmestamistöid või nende üle teostatavat järelevalvet, kui platsil tegutsetakse, selliseid töid tehakse või nende järele valvatakse üle kuue kuu;

   b) teenuste pakkumist, sealhulgas nõustamist, millega tegelevad ettevõtja töötajad või selleks palgatud muud isikud, kui selline tegevus kestab (sama või seotud projekti raames) lepinguosalises riigis vähemalt 183 päeva 12-kuulise ajavahemiku jooksul.

4. Eelmistest lõigetest olenemata ei peeta püsivaks tegevuskohaks:

   a) ehitise kasutamist üksnes ettevõtjale kuuluva kauba ladustamiseks või väljapanekuks;

   b) ettevõtjale kuuluva kaubavaru hoiustamist üksnes ladustamiseks või väljapanekuks;

   c) ettevõtjale kuuluva kaubavaru hoiustamist üksnes selleks, et seda teisele ettevõtjale töötlemiseks anda;

   d) äritegevuse kindla koha pidamist ainult selleks, et ettevõtjale kaupa osta või teavet koguda;  

   e) äritegevuse kindla koha pidamist ainult selleks, et ettevõtjale vajalikke muid ettevalmistus- või abitöid teha;

   f) äritegevuse kindla koha pidamist üksnes mitme alapunktides a kuni e nimetatud tegevuse jaoks tingimusel, et ka selliste tegevuste kogum on ettevalmistava või abistava iseloomuga.

5. Kui isik tegutseb lepinguosalises riigis teise lepinguosalise riigi ettevõtja nimel, siis lõigetest 1 ja 2 olenemata on ettevõtjal esimesena nimetatud riigis püsiv tegevuskoht nende tehingute kaudu, mis on teinud tema nimel tegutsev isik (see lõige ei kehti lõikes 6 nimetatud sõltumatute vahendajate kohta), kui selline isik:

   a) on volitatud sõlmima ja tavaliselt sõlmib selles riigis ettevõtja nimel lepinguid, välja arvatud juhul,  kui sellise isiku tegevus piirdub lõikes 4 loetletud eesmärkidel tehtavate toimingutega, mis ei muuda äritegevuse kindla koha kaudu toimuvat tegevust selle lõike tähenduses püsivas tegevuskohas toimuvaks või

   b) ei ole volitatud lepinguid sõlmima, kuid ta tavaliselt hoiab esimesena nimetatud riigis kaubavaru, mida ta regulaarselt ettevõtja nimel kohale toimetab.

6. Lepinguosalise riigi ettevõtjal ei ole teises lepinguosalises riigis püsivat tegevuskohta, kui tema äritegevus selles teises riigis toimub ainult maakleri, komisjonäri või muu sõltumatu vahendaja kaudu ja selle isiku tegevust võib käsitada tema tavapärase äritegevusena. Kui selline isik tegutseb valdavalt nimetatud ettevõtja huvides, ei ole isik selle lõike tähenduses sõltumatu vahendaja.

7. Kui lepinguosalise riigi residendist äriühing kontrollib teise lepinguosalise riigi residendist äriühingut või kui äriühingu tegevus toimub püsiva tegevuskoha kaudu või muul viisil teises lepinguosalises riigis, ei anna see alust käsitada üht äriühingut teise äriühingu püsiva tegevuskohana.


Artikkel 6
Kinnisvaratulu

1. Tulu, sealhulgas põllumajandusest või metsandusest saadud tulu, mida lepinguosalise riigi resident saab teises lepinguosalises riigis asuvast kinnisvarast, võib maksustada see teine riik.

2. Termin kinnisvara määratletakse vara asukoha riigi seaduste alusel. Termin hõlmab igal juhul kinnisasja päraldist, eluskarja, põllumajanduses ja metsanduses kasutatavat seadet, maaomandit käsitleva seadusega sätestatud õigust, kinnisvaraga seotud õigust, kinnisvara kasutusvaldust ning õigust saada tasu maavara leiukoha ja loodusvara kasutamise või kasutusõiguse eest.  Kinnisvarana ei käsitata laeva ega õhusõidukit.

3. Lõiget 1 kohaldatakse kinnisvara isiklikust kasutamisest, rendile- või üürileandmisest või muul viisil kasutamisest saadud tulule.

4. Lõikeid 1 ja 3 kohaldatakse ka kutsetegevuses ja ettevõtluses kasutatavast kinnisvarast saadud tulule.


Artikkel 7
Ärikasum

1. Lepinguosalise riigi ettevõtja kasumi maksustab ainult see riik. Kui ettevõtja tegutseb püsiva tegevuskoha kaudu ka teises lepinguosalises riigis, võib seal maksustada selle kasumiosa, mida saab omistada:

   a) sellele püsivale tegevuskohale või

   b) selle püsiva tegevuskoha kaudu müüdava kaubaga samase või sama laadi kauba müügile. Ettevõtja kasum hõlmab selles punktis nimetatud kauba müügile omistatavat kasumit, kui püsiva tegevuskoha lepinguosalise riigi pädev ametiisik leiab, et müük oli korraldatud eesmärgiga vältida sellise kasumi maksustamist selles lepinguosalises riigis.

2. Lõiget 3 arvestades käsitavad lepinguosalised riigid püsivale tegevuskohale omistatava kasumina seda kasumit, mida püsiv tegevuskoht eeldatavasti saaks, tegutsedes iseseisvalt samadel või sama laadi tingimustel samal või sama laadi tegevusalal kui teise lepinguosalise riigi ettevõtja, kelle püsiv tegevuskoht see on.

3. Püsivale tegevuskohale omistatavat kasumit arvestades võib tuludest maha arvata juhtimis- ja halduskulud ning püsiva tegevuskoha äritegevusega seotud muud kulud, sõltumata sellest, kas need tekkisid püsiva tegevuskoha riigis või mujal. Maha ei või arvata summasid, mida püsiv tegevuskoht maksab peakontorile või sama ettevõtja muule kontorile litsentsitasuna või muu maksena patendi või muu õiguse kasutamise eest või komisjonitasuna teatud teenuste eest või juhtimisteenuse eest või intressina püsivale tegevuskohale laenatud raha eest (viimane ei kehti krediidiasutuse kohta); eelnev ei kehti tegelike kulutuste hüvitamise kohta. Samuti ei võeta püsivale tegevuskohale omistatava kasumi arvestamisel arvesse summasid, mida püsiv tegevuskoht kohustab peakontorit või sama ettevõtja muud kontorit tasuma litsentsitasuna või muu maksena patendi või muu õiguse kasutamise eest või komisjonitasuna teatud teenuste või juhtimisteenuse eest või intressina püsivale tegevuskohale laenatud raha eest (viimane ei kehti krediidiasutuse kohta); eelnev ei kehti tegelike kulutuste hüvitamise kohta.

4. Kui lepinguosalises riigis on püsivale tegevuskohale omistatavat kasumit arvestades tavaliselt jaotatud ettevõtja kogukasum ettevõtja osade vahel proportsionaalselt, ei ole lõikega 2 vastuolus lepinguosalise riigi õigus kasutada nimetatud meetodit maksustatava kasumi kindlaksmääramiseks juhul, kui meetodi rakendamise tulemus on kooskõlas selle artikli põhimõtetega.

5. Eelmistes lõigetes käsitletud kasumit arvestades rakendatakse igal aastal sama meetodit, kui ei ole küllaldast põhjust seda muuta.

6. See artikkel ei mõjuta lepingu teiste artiklite kohaldamist, kui kasum hõlmab nendes teistes artiklites käsitletud tulu.


Artikkel 8
Mere- ja õhuvedu

1. Lepinguosalise riigi ettevõtja kasumit laeva või õhusõiduki käitamisest rahvusvahelistes vedudes maksustab ainult see riik.

2. Lõiget 1 kohaldatakse ka kasumile, mis on saadud osalusest puulis või muud liiki ühises äritegevuses või rahvusvahelises veoorganisatsioonis.


Artikkel 9
Seotud ettevõtjad

1. Kui

   a) lepinguosalise riigi ettevõtja otse või kaudselt osaleb teise lepinguosalise riigi ettevõtja juhtimises, kontrollib ettevõtjat või kui tal on osalus ettevõtja osa- või aktsiakapitalis või

    b) samad isikud otse või kaudselt osalevad mõlema lepinguosalise riigi ettevõtja juhtimises, kontrollivad ettevõtjaid või kui neil on osalus mõlema ettevõtja osa- või aktsiakapitalis

ning kui ettevõtjad järgivad omavahelistes äri- ja rahandussuhetes sõltumatute ettevõtjate vahel kokkulepitust erinevaid tingimusi, mille tõttu jääb ettevõtja kasum eeldatavast väiksemaks, loetakse ettevõtja kasumiks eeldatav kasum ja see maksustatakse asjakohaselt.

2. Kui lepinguosaline riik arvab oma ettevõtja kasumi hulka ja asjakohaselt maksustab tulu, mida on teises lepinguosalises riigis maksustatud selle lepinguosalise riigi ettevõtja kasumina ja mille oleks saanud esimesena nimetatud riigi ettevõtja, kui ettevõtjad oleksid omavahelistes suhetes järginud sama laadi tingimusi nagu sõltumatud ettevõtjad, korrigeerib see teine riik kasumilt tasutavat maksusummat. Maksusummat korrigeerides arvestatakse lepingu teisi sätteid ja lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud peavad vajaduse korral teineteisega nõu.


Artikkel 10
Dividend

1. Dividendi, mida lepinguosalise riigi residendist äriühing maksab teise lepinguosalise riigi residendile, võib maksustada see teine riik.

2. Dividendi võib maksustada ka dividendi maksva äriühingu residendiriik selle riigi seaduste kohaselt; kui dividendi saaja on teise lepinguosalise riigi resident, ei või dividendilt võetava maksu määr ületada:

   a) 5 protsenti dividendi brutosummast, kui dividendi saaja on äriühing, kellele kuulub otseselt vähemalt 70 protsenti dividendi maksva äriühingu hääleõigustest;

   b) 10 protsenti dividendi brutosummast kõigil muudel juhtudel.

Lõiget ei kohaldata äriühingu selle kasumi maksustamisele, millest dividendi makstakse.

3. Selles artiklis käsitatakse dividendina tulu osalusest, kaevandusaktsiatelt, asutajaaktsiatelt või muust kasumi saamise õigusest, mis ei ole võlanõue, ning teistest õigustest saadavat tulu, mida maksustatakse kasumit jaotava äriühingu residendiriigi seaduste kohaselt nagu osalusest saadud tulu.

4. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui lepinguosalise riigi residendist dividendisaaja äri- või kutsetegevus toimub püsiva tegevuskoha või kindla koha kaudu teises lepinguosalises riigis, mille resident dividendi maksev äriühing on, ning ta saab dividendi seoses püsiva tegevuskoha või kindla koha kaudu toimuva äri- või kutsetegevusega. Sel juhul kohaldatakse artiklit 7 või 14.

5.  Kui lepinguosalise riigi residendist äriühing saab tulu teisest lepinguosalisest riigist, ei või see teine riik maksustada äriühingu makstavat dividendi ega jaotamata kasumit, kuigi need sisaldavad tulu, mis on tekkinud selles teises riigis; see ei kehti teise lepinguosalise riigi residendile makstava dividendi kohta ega selliselt osaluselt makstava dividendi kohta, mis on seotud selles teises riigis asuva püsiva tegevuskoha või kindla kohaga.


Artikkel 11
Intress

1. Intressi, mis tekib lepinguosalises riigis ja mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, võib maksustada see teine riik.

2. Nimetatud intressi võib oma seaduste kohaselt maksustada ka see lepinguosaline riik, kus intress tekib; kui intressi saaja on teise lepinguosalise riigi resident, ei või intressilt võetava maksu määr ületada 10 protsenti intressi brutosummast.

3. Lõikest 2 olenemata ei maksustata lepinguosalises riigis selles riigis tekkivat intressi, mille saaja on teise lepinguosalise riigi valitsus, selle kohaliku omavalitsuse üksus, keskpank või täielikult selle valitsuse omandis olev finantsasutus või teise lepinguosalise riigi resident, kui võlanõude on taganud, kindlustanud või kaudselt rahastanud selle teise lepinguosalise riigi valitsus, kohaliku omavalitsuse üksus, keskpank või täielikult selle valitsuse omandis olev finantsasutus.

4. Lõikes 3 tähendavad terminid keskpank ja täielikult selle valitsuse omandis olev finantsasutus:

   a) Eestis:
      (i) Eesti Panka;
      (ii) Maaelu Edendamise Sihtasutust;
      (iii) Ekspordi Krediteerimise ja Garanteerimise Sihtasutust;
      (iv) Ettevõtluse Arendamise Sihtasutust ja
      (v) mõlema lepinguosalise riigi valitsuse kokkuleppel muud finantsasutust, mis on täielikult Eesti valitsuse omandis;

   b) Vietnamis:
      (i) Vietnami Riigipanka;
      (ii) Vietnami Arengupanka ja
      (iii) mõlema lepinguosalise riigi valitsuse kokkuleppel muud finantsasutust, mis on täielikult Vietnami valitsuse omandis.

5. Selles artiklis käsitatakse intressina tulu võlanõudest, olenemata sellest, kas nõue on hüpoteegiga tagatud, ja sellest, kas nõue annab õiguse võlgniku kasumile, ja eelkõige tulu valitsuse võlakirjadest või muudest võlakohustustest ning nendega seotud maksetest, samuti muu tulu, mida käsitatakse intressina selle lepinguosalise riigi seaduste alusel, kus tulu tekkis. Termin intress ei hõlma artikli 10 kohaselt dividendina käsitatavat tulu. Hilinenud makse eest võetavat viivist selle artikli tähenduses intressina ei käsitata.

6. Lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata, kui lepinguosalise riigi residendist intressisaaja äri- või kutsetegevus toimub püsiva tegevuskoha või kindla koha kaudu teises lepinguosalises riigis, kus intress tekib ja kus ta saab intressi püsiva tegevuskoha või kindla koha kaudu toimuva äri- või kutsetegevusega või artikli 7 lõike 1 punktis b nimetatud tegevusega seotud võlanõudelt. Sel juhul kohaldatakse artiklit 7 või 14.

7. Intress on tekkinud lepinguosalises riigis, kui intressi maksab selle riigi resident. Kui võlgnevus, millelt intressi makstakse, on seotud püsiva tegevuskoha või kindla kohaga ning kui intressi maksmise kulu kannab püsiv tegevuskoht või kindel koht, on intress tekkinud püsiva tegevuskoha või kindla koha riigis, olenemata sellest, kas intressi maksja on lepinguosalise riigi resident või mitte.

8. Kui intressi maksja ja intressi saaja või nende mõlema ning muu isiku erisuhte tõttu ületab võlanõude eest makstava intressi summa seda summat, milles oleksid intressi maksja ja intressi saaja kokku leppinud ilma sellise suhteta, kohaldatakse seda artiklit ainult viimati nimetatud summale. Enammakstud intress maksustatakse kummagi lepinguosalise riigi seaduste kohaselt, arvestades lepingu teisi sätteid.


Artikkel 12
Litsentsitasu ja tehnilise teenuse tasu

1. Litsentsitasu või tehnilise teenuse tasu, mis tekib lepinguosalises riigis ja mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, võib maksustada see teine riik.

2. Nimetatud litsentsitasu või tehnilise teenuse tasu võib oma seaduste kohaselt maksustada ka see lepinguosaline riik, kus litsentsitasu või tehnilise teenuse tasu tekib; kui litsentsitasu või tehnilise teenuse tasu saaja on teise lepinguosalise riigi resident, ei või litsentsitasult või tehnilise teenuse tasult võetava maksu määr ületada:
   a) 10 protsenti litsentsitasu brutosummast;
   b) 7,5 protsenti tehnilise teenuse tasu brutosummast.

3. a) Selles artiklis käsitatakse litsentsitasuna makset, mida saadakse kirjandus- või kunstiteose või teadustöö autoriõiguse, patendi, kaubamärgi, disaini või mudeli, plaani või salajase valemi kasutamise või kasutamise õiguse eest või tööstus-, kaubandus- või teadusseadme kasutamise või kasutamise õiguse eest või tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase oskusteabe eest.

   b) Selles artiklis käsitatakse tehnilise teenuse tasuna artiklites 14 ja 15 käsitlemata makset juhtimis-, tehnilise või nõustamisteenuse eest, sealhulgas tasu tehnilise või muu personali osutatud teenuste eest.

4. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui lepinguosalise riigi residendist litsentsitasu või tehnilise teenuse saaja äri- või kutsetegevus toimub püsiva tegevuskoha või kindla koha kaudu teises lepinguosalises riigis, kus litsentsitasu või tehnilise teenuse tasu tekib ja kus ta saab litsentsitasu või tehnilise teenuse tasu püsiva tegevuskoha või kindla koha kaudu toimuvas äri- või kutsetegevuses või artikli 7 lõike 1 punktis b nimetatud tegevuses kasutatavast õigusest või varast. Sel juhul kohaldatakse artiklit 7 või 14.

5. Litsentsitasu või tehnilise teenuse tasu on tekkinud lepinguosalises riigis, kui tasu maksja on selle riigi resident. Kui litsentsitasu või tehnilise teenuse tasu maksmise kohustus on seotud püsivas tegevuskohas või kindlas kohas toimuva äri- või kutsetegevusega ning litsentsitasu või tehnilise teenuse tasu maksmise kulu kannab püsiv tegevuskoht või kindel koht, on litsentsitasu või tehnilise teenuse tasu tekkinud püsiva tegevuskoha või kindla koha riigis, olenemata sellest, kas litsentsitasu või tehnilise teenuse tasu maksja on lepinguosalise riigi resident või mitte.

6. Kui litsentsitasu või tehnilise teenuse tasu maksja ja saaja või nende mõlema ja muu isiku erisuhte tõttu ületab eseme kasutamise, kasutamise õiguse või oskusteabe eest makstav litsentsitasu või tehnilise teenuse tasu selle summa, milles oleksid litsentsitasu või tehnilise teenuse tasu maksja ja saaja kokku leppinud ilma sellise suhteta, kohaldatakse seda artiklit ainult viimati nimetatud summale. Enammakstud tasud maksustatakse kummagi lepinguosalise riigi seaduste kohaselt, arvestades lepingu teisi sätteid.


Artikkel 13
Kasu vara võõrandamisest

1. Kui lepinguosalise riigi resident saab kasu artiklis 6 määratletud ja teises lepinguosalises riigis asuva kinnisvara võõrandamisest, võib kasu maksustada see teine riik.

2. Kui lepinguosalise riigi resident saab kasu sellise vallasvara võõrandamisest, mida ta kasutab teises lepinguosalises riigis püsiva tegevuskoha äritegevuses või kindlas kohas oma kutsealal tegutsedes, või püsiva tegevuskoha (eraldi või koos ettevõttega) või kindla koha võõrandamisest, võib kasu maksustada see teine riik.

3. Kui lepinguosalise riigi ettevõtja, kes käitab laeva või õhusõidukit rahvusvahelistes vedudes, saab kasu sellise laeva või õhusõiduki või nende käitamisega seotud vallasvara võõrandamisest, maksustab kasu ainult see riik.

4. Kui lepinguosalise riigi resident võõrandab osaluse või muu seda laadi õiguse, mille väärtus tuleneb vähemalt 30 protsendi ulatuses otseselt või kaudselt teises lepinguosalises riigis asuvast kinnisvarast, võib võõrandamisest saadud kasu maksustada see teine riik.

5. Eelmistes lõigetes käsitlemata vara võõrandamisest saadava kasu maksustab ainult lepinguosaline riik, mille resident on vara võõrandaja.


Artikkel 14
Kutsetegevus

Lepinguosalise riigi residendi kutsetegevusest või ettevõtlusest saadud tulu maksustab ainult see riik; sellist tulu võib maksustada ka teine lepinguosaline riik järgmistel asjaoludel:

   a) kui isik tegutseb teises lepinguosalises riigis asuvas kindlas kohas, maksustab see teine riik ainult selle tuluosa, mis on omistatav sellele kindlale kohale, või

   b) kui isik viibib teises lepinguosalises riigis kokku vähemalt 183 päeva majandusaastal algava või lõppeva kaheteistkümnekuulise perioodi vältel, maksustab see teine riik ainult selle tuluosa, mida ta saab selles teises riigis toimuvast tegevusest.

2. Selles lepingus käsitatakse kutsetegevusena eraviisilist teadus- ja haridustööd, kirjandus- ja kunstitegevust ning arsti, juristi, inseneri, arhitekti, hambaarsti ja raamatupidaja erapraksist või muud seda laadi tegevust.


Artikkel 15
Palgatöö

1. Lepinguosalise riigi residendi palka ja töösuhtest saadud muud tasu maksustab ainult see riik, arvestades artikleid 16, 18 ja 19. Kui lepinguosalise riigi resident on töötanud ka teises lepinguosalises riigis, võib selles teises riigis teenitud tasu maksustada see teine riik.

2. Lõikest 1 olenemata maksustab lepinguosalise riigi residendi teises lepinguosalises riigis töösuhtest saadud tasu ainult esimesena nimetatud riik, kui kõik järgnevad tingimused on täidetud:

   a) tasu saaja viibib teises lepinguosalises riigis kokku kuni 183 päeva asjaomasel majandusaastal algava või lõppeva kaheteistkümnekuulise perioodi vältel;

   b) tasu maksab tööandja või tasu makstakse selle tööandja nimel, kes ei ole teise lepinguosalise riigi resident, ja

   c) tööandja ei maksa tasu teises riigis asuva püsiva tegevuskoha või kindla koha kaudu.

3. Eelmistest lõigetest olenemata võib lepinguosalise riigi ettevõtja rahvusvahelistel vedudel  käitataval laeval või õhusõidukil töötamise eest saadud tasu maksustada see riik.


Artikkel 16
Juhatuse liikme tasu

Juhatuse liikme tasu ja muud seda laadi maksed, mida lepinguosalise riigi resident saab teise lepinguosalise riigi residendist äriühingu juhatuse või muu samalaadse organi liikmena, võib maksustada see teine riik.


Artikkel 17
Meelelahutaja ja sportlase tulu

1. Artiklitest 14 ja 15 olenemata võib lepinguosalise riigi residendi tulu, mida ta saab teises lepinguosalises riigis meelelahutajana teatris, filmis, raadios, televisioonis või mujal esinemise eest või muusiku või sportlasena tegutsedes, maksustada see teine lepinguosaline riik.

2. Artiklitega 7, 14 ja 15 ei ole vastuolus, kui meelelahutaja või sportlase teenitud tulu, mis laekub tema asemel mõnele teisele isikule, maksustab lepinguosaline riik, kus meelelahutaja või sportlane tegutseb.

3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui meelelahutaja või sportlane saab tulu lepinguosalises riigis toimuvast tegevusest, mida rahastatakse peamiselt ühe või mõlema lepinguosalise riigi või nende kohaliku omavalitsuse üksuste vahenditest. Sel juhul maksustab tulu ainult see lepinguosaline riik, kus meelelahutaja või sportlane on resident.


Artikkel 18
Pension

Lepinguosalise riigi residendile makstud pensioni ja varasema töötamise eest saadavat muud seda laadi tasu maksustab ainult see riik, see ei kehti artikli 19 lõikes 2 nimetatud pensioni kohta.


Artikkel 19
Avalik teenistus

1. a) Palka ja muud tasu, mida lepinguosaline riik või selle kohaliku omavalitsuse üksus maksab isikule riigi või omavalitsusüksuse asutuses töötamise eest, maksustab ainult see riik; sätet ei kohaldata pensionile.

   b) Sellist palka ja muud tasu maksustab ainult teine lepinguosaline riik, kui isik on töötanud selles riigis ja ta on selle riigi resident ning täidetud on üks järgnevatest tingimustest:
      (i) ta on selle riigi kodanik või
      (ii) tema residentsus tuleneb ka muust asjaolust kui töötamine.

2. a) Pensioni, mida lepinguosaline riik või selle kohaliku omavalitsuse üksus maksab või mida nende loodud fondidest makstakse isikule töötamise eest selle riigi või omavalitsusüksuse asutuses, maksustab ainult see riik.

   b) Sellist pensioni maksustab ainult teine lepinguosaline riik, kui pensioni saaja on teise riigi resident ja kodanik.

3. Lepinguosalise riigi või selle kohaliku omavalitsuse üksuse äritegevusega seotud töö eest saadud palgale ja muule tasule ning pensionile kohaldatakse artikleid 15, 16, 17 ja 18.


Artikkel 20
Üliõpilase ja praktikandi tulu

1. Lepinguosaline riik ei maksusta tema territooriumil üksnes õpingutel või praktikal viibiva üliõpilase või praktikandi ülalpidamiseks, õpinguteks või praktikaks tehtavaid väljamakseid, kui isik on teise lepinguosalise riigi resident või oli seda vahetult enne õppima või praktikale asumist ja väljamakse tehakse väljaspool õppimis- või praktikakoha riiki asuvast allikast.

2. Lõikes 1 käsitlemata stipendiumide ja töösuhtest saadud tasude suhtes on lõikes 1 nimetatud üliõpilasel või praktikandil õpingute või praktika jooksul õigus saada samasuguseid maksuvabastusi, -soodustusi või -vähendusi nagu külastatava riigi residentidel.


Artikkel 21
Muu tulu

1. Lepinguosalise riigi residendi tulu, mida lepingu eelmistes artiklites ei ole käsitletud, maksustab olenemata tulu tekkimise kohast ainult see lepinguosaline riik.

2. Lõiget 1 ei kohaldata sellele tulule, mida lepinguosalise riigi resident saab teises lepinguosalises riigis püsiva tegevuskoha kaudu tegutsedes või selles teises riigis asuvas kindlas kohas toimuvast kutsetegevusest, kui õigused või vara, millest tulu on tekkinud, on seotud püsiva tegevuskoha või kindla kohaga; lõiget ei kohaldata artikli 6 lõikes 2 määratletud kinnisvarast saadud tulule. Sellistel juhtudel kohaldatakse artiklit 7 või 14.

3. Lõigetest 1 ja 2 olenemata võib lepinguosalise riigi residendi selle lepingu eelmistes artiklites käsitlemata tulu, mis on tekkinud teises lepinguosalises riigis,  maksustada ka see teine riik.


Artikkel 22
Topeltmaksustamise kõrvaldamiseks kasutatavad meetodid

1. Eestis kõrvaldatakse topeltmaksustamist järgmiselt:

   a) kui Eesti resident saab tulu, mida selle lepingu kohaselt on maksustatud Vietnamis, vabastab Eesti selle tulu maksust, arvestades punkte b ja c, ja

   b) kui Eesti resident saab tulu, mida artikli 10 lõike 2 punkti b või artikli 11 lõike 2 või artikli 12 lõike 2 kohaselt võib maksustada Vietnamis, lubab Eesti residendi tulumaksust maha arvata summa, mis võrdub Vietnamis tasutud maksuga.

    Mahaarvatav summa ei ületa tulumaksu seda osa, mis on arvutatud enne maksukohustuse vähendamist tulult, mida võib maksustada Vietnamis;

   c) lõike 1 punktides a ja b loetakse Vietnamis tasutud maksu hulka summa, mis oleks tulnud mistahes aastal Vietnami maksuna tasuda, kuid mille kogumisest on teatud aastal loobutud või mida on vähendatud järgmiste Vietnami seaduse sätete alusel:

      (i) Vietnami 2008. aasta ettevõtlustulumaksuseaduse artiklid 13, 14, 15 ja 17 ning selle alusel vastu võetud määrused koos muudatustega, mis kehtivad ja mida pole muudetud alates selle lepingu allkirjastamise kuupäevast või mida on muudetud pärast seda vaid vähesel määral sätete üldist sisu mõjutamata ning tingimusel, et Vietnami pädev ametiisik tõendab, et nimetatud artiklite alusel Vietnami maksust vabastamise või maksukohustuse vähendamise eesmärk on edendada Vietnami tööstuse, kaubanduse, teaduse või hariduse arengut, ning Eesti pädev ametiisik nõustub sel eesmärgil tehtava maksuvabastuse või -vähendusega;

      (ii) muud hiljem kehtestatud Vietnami majandusarengut edendavad Vietnami seaduse sätted, mis lubavad Vietnami maksust vabastamist või maksukohustuse vähendamist ning mille puhul lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud on kokku leppinud, et need on oma sisult sarnased alapunktis i nimetatud sätetega ning mida pole seejärel muudetud või mida on muudetud pärast seda vaid vähesel määral sätete üldist sisu mõjutamata ning tingimusel, et sätete eesmärk on tõendatud ja nõusolek antud alapunkti i kohaselt;

   d) punkti c alusel lubatakse Eestis maksuvähendust 10 aasta jooksul lepingu jõustumise kuupäevast alates.

2. Vietnamis kõrvaldatakse topeltmaksustamist järgmiselt:

   Kui Vietnami resident saab tulu või kasu või tal on vara või kasum, mida selle lepingu kohaselt võib Eesti seaduse alusel maksustada Eestis, lubab Vietnam tulult tasutavast maksust maha arvata summa, mis võrdub Eestis tasutud maksuga. Mahaarvatav summa ei ületa sellelt tulult, kasumilt või kasult tasutava Vietnami maksu summat, mis on arvutatud kooskõlas Vietnami maksuseaduste ja -määrustega. 

3. Kui lepinguosalise riigi residendi tulu on selle lepingu kohaselt teises lepinguosalises riigis maksust vabastatud, võib esimesena nimetatud lepinguosaline riik sellest hoolimata residendi ülejäänud maksukoormuse arvutamisel vabastatud tulu osa arvesse võtta.

4. Kui lepinguosalise riigi residendist äriühing saab dividendi teise lepinguosalise riigi residendist äriühingult ja ta kontrollib dividende maksvas äriühingus vähemalt 10 protsenti hääleõigustest, hõlmab teises riigis tasutud maks ka äriühingu dividendi maksmise aluseks olevalt kasumiosalt tasutavat maksu.


Artikkel 23
Võrdne kohtlemine

1. Lepinguosaline riik maksustab teise lepinguosalise riigi kodanikku ja kohaldab talle maksustamisega kaasnevaid nõudeid samamoodi nagu oma kodanikule samadel asjaoludel.

2. Lepinguosalise riigi ettevõtja teises lepinguosalises riigis asuvat püsivat tegevuskohta maksustatakse samadel alustel kui teise lepinguosalise riigi samal tegevusalal tegutsevat ettevõtjat.

3. Lepinguosalise riigi ettevõtja võib maksustatavat kasumit arvestades sellest maha arvata teise lepinguosalise riigi residendile makstud intressi, litsentsitasu, tehnilise teenuse tasu ja muu väljamakse samadel alustel nagu oma riigi residendile tehtud makse korral; sätet ei kohaldata artikli 9 lõikes 1, artikli 11 lõikes 8 ega artikli 12 lõikes 6 nimetatud juhtudel.

4. Lepinguosalise riigi ettevõtjat, mida kontrollib otse või kaudselt teise lepinguosalise riigi resident või milles teise lepinguosalise riigi residendil on otsene või kaudne osalus, ei maksustata kõrgemalt ega esitata talle maksustamisega seotud lisanõudeid võrreldes sama lepinguosalise riigi samalaadse ettevõtjaga.

5. Seda artiklit ei tõlgendata kui lepinguosalise riigi kohustust võimaldada teise lepinguosalise riigi residendile tema perekonnaseisu või perekondlike kohustuste tõttu samasugust maksusoodustust, -vabastust või -vähendust, mida ta võimaldab oma residendile.

6. Seda artiklit kohaldatakse lepingus nimetatud maksudele.


Artikkel 24
Vastastikuse kokkuleppe menetlus

1. Kui lepinguosalise riigi resident arvab, et lepinguosalise riigi tegevus põhjustab või võib põhjustada tema sellist maksustamist, mis ei ole lepinguga kooskõlas, võib ta lepinguosaliste riikide õigusaktidest sõltumata esitada kaebuse oma lepinguosalise riigi pädevale ametiisikule. Kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul alates päevast, mil teatati lepingut rikkuvat maksustamist põhjustavast tegevusest.

2. Kui kaebus on pädeva ametiisiku arvates õigustatud ja ta ei leia rahuldavat lahendust, püüab ametiisik kaebuse lahendada vastastikusel kokkuleppel teise lepinguosalise riigi pädeva ametiisikuga, järgides põhimõtet, et lepingut rikkuvat maksustamist tuleb vältida. Kokkulepe täidetakse lepinguosaliste riikide õigusaktides ettenähtud ajapiirangut kohaldamata.

3. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud püüavad lepingu tõlgendamisel ja kohaldamisel tekkivad küsimused lahendada vastastikusel kokkuleppel. Topeltmaksustamise vältimiseks võivad nad teineteisega nõu pidada ka lepingus käsitlemata juhtudel.

4. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud võivad eelmistes lõigetes käsitletud kokkuleppele jõudmiseks suhelda teineteisega vahetult.


Artikkel 25
Teabevahetus

1. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud vahetavad lepingu täitmiseks või riigisiseste õigusaktide kohaldamiseks eeldatavalt asjakohast teavet lepinguosalises riigis või kohaliku omavalitsuse üksuses kehtestatud maksude kohta tingimusel, et maksustamine ei ole lepinguga vastuolus. Artiklid 1 ja 2 teabevahetust ei piira.

2. Lepinguosaline riik käsitab teisest lepinguosalisest riigist lõike 1 alusel saadud teavet salajasena samamoodi nagu oma õigusaktide alusel saadud teavet ja avaldab seda üksnes isikule ja ametivõimule (sealhulgas kohtud ja haldusasutused), kes lõikes 1 viidatud makse määrab, kogub või sisse nõuab või maksudega seotud kaebusi lahendab või eeltoodu üle järelevalvet teostab. Selline isik või ametivõim kasutab teavet ainult eelloetletud eesmärkidel. Teavet võib avaldada avalikul kohtuistungil või kohtuotsuses.

3. Lõikeid 1 ja 2 ei tõlgendata lepinguosalise riigi kohustusena:
   a) rakendada haldusabinõusid, mis on vastuolus lepinguosaliste riikide seaduste ja halduspraktikaga;
   b) anda teavet, mis ei ole lepinguosaliste riikide seaduste alusel või tavapärases haldusmenetluses kättesaadav;
   c) anda teavet, mis sisaldab äri-, tootmis- või ametisaladust või teavet, mille avaldamine on vastuolus avaliku korraga.

4. Kui lepinguosaline riik on selle artikli kohaselt taotlenud teavet, siis teine lepinguosaline riik võtab teabe saamiseks meetmeid ka juhul, kui see teine riik ei vaja sellist maksualast teavet enda tarbeks. Eelmises lauses sätestatud kohustus on piiratud lõikega 3, kuid seda piirangut ei või ühelgi juhul tõlgendada kui lepinguosalise riigi õigust keelduda teabe andmisest ainult riigisisese huvi puudumise tõttu.

5. Lõiget 3 ei tõlgendata lepinguosalise riigi võimalusena keelduda teabe andmisest ainult seetõttu, et teabe valdaja on krediidiasutus, muu finantsasutus, esindajakonto omanik, esindaja või usaldusisik või teave puudutab osalust isikus.


Artikkel 26
Abi maksude sissenõudmisel

1. Lepinguosalised riigid teavitavad ja abistavad teineteist artiklis 2 nimetatud maksude ja lisamaksude ning -tasude, intressi, kulude ja mittekaristusliku iseloomuga trahvide sissenõudmisel.

2. Lepinguosalise riigi pädeva ametiisiku taotlusel võtab teise lepinguosalise riigi pädev ametiisik lõikes 1 nimetatud teavitamiskohustuse ja esimesena nimetatud riigile võlgu oleva maksunõude  sissenõudmise kohustuse üle kooskõlas oma riigis kehtivate teavitamist ja sissenõudmist käsitlevate õigusaktidega. Sellistel maksunõuetel ei ole taotluse saanud riigis eelisõigust ning see riik ei ole kohustatud võtma sunnimeetmeid, mis on vastuolus tema õigusaktidega.

3. Lõikes 2 nimetatud maksunõudele lisatakse sissenõudmist lubava dokumendi ametlik koopia, samuti haldus- või kohtuotsuse ametlik koopia, kui see on asjakohane.

4. Lepinguosalise riigi pädev ametiisik võib oma õiguste kaitseks taotleda teise lepinguosalise riigi pädevalt ametiisikult kooskõlas selle teise riigi seadustega vara säilitamise abinõuete rakendamist maksunõuete suhtes, mida saab vaidlustada; nendele abinõudele kohaldatakse lõikeid 1–3.

5. Artikli 25 lõiget 1 kohaldatakse ka teabele, mida pädev ametiisik vahetab selle artikli alusel.


Artikkel 27
Diplomaatilise esinduse ja konsulaarasutuse töötaja

Lepingut ei kohaldata diplomaatilise esinduse ega konsulaarasutuse töötaja rahalistele soodustustele, mis on ette nähtud rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide ja erikokkulepete alusel.


Artikkel 28
Lepingu jõustumine

1. Lepinguosalised riigid edastavad teineteisele diplomaatiliste kanalite kaudu kirjaliku teate lepingu jõustumiseks vajaliku riigisiseses õiguses ettenähtud menetluse lõpetamise kohta. Leping jõustub hilisema teate kuupäeval.

2. Lepingut kohaldatakse:

   a) Eestis:
      (i) lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril või hiljem saadud tulult kinnipeetava maksu suhtes;
      (ii) lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril või hiljem algaval maksustamisperioodil tasutava muu tulumaksu suhtes; ja

   b) Vietnamis:
      (i) lepingu jõustumisele järgneva kalendriaasta 1. jaanuaril või hiljem ja sellele järgnevatel kalendriaastatel saadud maksustatavalt tulult kinnipeetava maksu suhtes;
      (ii) lepingu jõustumisele järgneva kalendriaasta 1. jaanuaril või hiljem ja sellele järgnevatel kalendriaastatel tekkinud tulule, kasumile, kasule või kapitalile kehtestatud muu Vietnami maksu suhtes. 


Artikkel 29
Lepingu lõpetamine

1. Leping on jõus, kuni lepinguosaline riik selle lõpetab. Lepinguosaline riik võib lepingu lõpetada, kui selle jõustumisest on möödunud viis aastat ja teade lepingu lõpetamise kohta on saadetud teisele lepinguosalisele riigile kirjalikult diplomaatiliste kanalite kaudu vähemalt kuus kuud enne kalendriaasta lõppu. Sel juhul ei kohaldata lepingut:

   a) Eestis:
      (i) lepingu lõpetamise teate edastamisele järgneva aasta aasta 1. jaanuaril või hiljem saadud tulult kinnipeetava maksu suhtes;
      (ii) lepingu lõpetamise teate edastamisele järgneva aasta 1. jaanuaril või hiljem algaval maksustamisperioodil tasutava muu tulumaksu suhtes; ja

   b) Vietnamis:
      (i) lepingu lõpetamise teate kättesaamisele järgneva kalendriaasta 1. jaanuaril või hiljem ja sellele järgnevatel kalendriaastatel saadud maksustatavalt tulult kinnipeetava maksu suhtes;
      (ii) lepingu lõpetamise teate kättesaamisele järgneva kalendriaasta 1. jaanuaril või hiljem ja sellele järgnevatel kalendriaastatel tekkinud tulule, kasumile, kasule või kapitalile kehtestatud muu Vietnami maksu suhtes.


Selle kinnituseks on valitsuste volitatud isikud lepingule alla kirjutanud.

Koostatud 26. septembril 2015. aastal New Yorgis kahes eksemplaris eesti, vietnami ja inglise keeles; kõik tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgendamiserinevuste korral võetakse aluseks ingliskeelne tekst.

Marina Kaljurand

Pham Binh Minh

Eesti Vabariigi valitsuse nimel

Vietnami Sotsialistliku Vabariigi valitsuse nimel


PROTOKOLL

Eesti Vabariigi valitsuse ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu allakirjutamisel on allakirjutanud kokku leppinud järgmises, mis moodustab lepingu lahutamatu osa.

1. Artiklite 10 ja 11 suhtes:

   Kui pärast lepingu jõustumist allkirjastab Vietnam Euroopa Liidu või  Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriigiga topeltmaksustamise vältimise lepingu, milles on madalamad kinnipeetavate maksude määrad (sealhulgas nullmäär) ja madalamad osalusprotsendid kui käesolevas lepingus, kohaldatakse neid määrasid ja osalusprotsente automaatselt Vietnami ja kolmanda riigi lepingu jõustumise kuupäevast ka käesolevale lepingule.

2. Artikli 10, 11 ja 13 suhtes:

   Artikli 10 lõike 2, artikli 11 lõike 2 ja artikli 13 tähenduses loetakse lepinguosalises riigis asutatud ja selle riigi tunnustatud pensionifondi või pensioniskeemi selle riigi residendiks ja tulu saajaks.


Selle kinnituseks on valitsuste volitatud isikud protokollile alla kirjutanud.

Koostatud 26. septembril 2015. aastal New Yorgis kahes eksemplaris eesti, vietnami ja inglise keeles; kõik tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgendamiserinevuse korral võetakse aluseks ingliskeelne tekst.

Marina Kaljurand

Pham Binh Minh

Eesti Vabariigi valitsuse nimel

Vietnami Sotsialistliku Vabariigi valitsuse nimel


Agreement between the Government of the Republic of Estonia and the Government of the Socialist Republic of Viet Nam  for the Avoidance of Double Taxation and the Prevention of Fiscal Evasion with Respect to Taxes On Income