Teksti suurus:

Puuetega inimeste õiguste konventsioon ja fakultatiivprotokoll

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:29.06.2012
Avaldamismärge:RT II, 04.04.2012, 6

Puuetega inimeste õiguste konventsioon ja fakultatiivprotokoll

Vastu võetud 13.12.2006

Puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

 

Preambul

Käesoleva konventsiooni osalisriigid,

(a) meenutades Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas väljakuulutatud põhimõtteid, millega tunnustatakse, et vabaduse, õigluse ja üldise rahu aluseks on inimühiskonna kõigi liikmete loomupärane väärikus ja väärtus ning võrdsed ja võõrandamatud õigused;

(b) tunnistades, et Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on inimõiguste ülddeklaratsioonis ja rahvusvahelistes inimõiguskonventsioonides välja kuulutanud ja kokku leppinud, et igaühel on õigus kõigile neis esitatud õigustele ja vabadustele ilma mis tahes vahetegemiseta;

(c) kinnitades kõikide inimõiguste ja põhivabaduste universaalsust, jagamatust, vastastikust sõltuvust ja seoseid ning vajadust tagada puuetega inimestele nende täielik teostamine ilma igasuguse diskrimineerimiseta;

(d) meenutades majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, rahvusvahelist konventsiooni rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, piinamise ning muude julmade, ebainimlike või väärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastast konventsiooni, lapse õiguste konventsiooni ning võõrtöötajate ja nende perekonnaliikmete õiguste kaitse konventsiooni;

(e) tunnistades, et puue on ajas muutuv mõiste ning et puue on vaegustega isikute ning suhtumuslike ja keskkondlike takistuste vastasmõju tagajärg, mis takistab nende isikute täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel;

(f) tunnistades ülemaailmses tegevuskavas puuetega inimeste osas ja puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglites sisalduvate põhimõtete ja poliitikasuuniste tähtsust poliitikate, kavade, programmide ja meetmete edendamisel, sõnastamisel ja hindamisel riiklikul, regionaalsel ja rahvusvahelisel tasandil, et luua puuetega inimestele võrdsemaid võimalusi;

(g) rõhutades, kuivõrd oluline on puudeteemadega arvestamine asjaomaste säästva arengu strateegiate lahutamatu osana;

(h) tunnistades samuti, et isiku diskrimineerimine mis tahes puude alusel on inimese loomupärase väärikuse ja väärtuse rikkumine;

(i) tunnistades lisaks puudega inimeste mitmekesisust;

(j) tunnistades vajadust edendada ja kaitsta kõigi puuetega inimeste inimõigusi, sealhulgas tugevamat toetamist vajavate inimeste inimõigusi;

(k) olles mures, et vaatamata mitmetele sellealastele dokumentidele ja algatustele kohtavad puuetega inimesed endiselt takistusi oma osalemisel ühiskonnaelus võrdsete ühiskonnaliikmetena ning nende inimõigusi rikutakse kõigis maailma osades;

(l) tunnistades rahvusvahelise koostöö tähtsust puuetega inimeste elutingimuste parandamisel kõigis riikides, eriti arenguriikides;

(m) tunnistades väärtuslikku panust, mida puuetega inimesed praegu ja potentsiaalselt annavad oma kogukondade üldisesse heaolusse ja mitmekesisusse ning et puuetega inimeste inimõiguste ja põhivabaduste täieliku teostamise ning puuetega inimeste täieliku osalemise edendamine suurendab nende ühiskonda kuuluvuse tunnet ja toob kaasa olulisi edusamme ühiskonna inimlikus, sotsiaalses ja majanduslikus arengus ja vaesuse kõrvaldamises;

(n) tunnistades, milline tähtsus on puuetega inimeste jaoks nende isiklikul autonoomial ja iseseisvusel, kaasa arvatud vabadusel langetada ise oma valikuid;

(o) arvestades, et puuetega inimestel peaks olema võimalus osaleda aktiivselt poliitikate ja programmide otsustusprotsessides, kaasa arvatud neid otseselt puudutavates küsimustes;

(p) olles mures raskete tingimuste pärast, millega puutuvad kokku puuetega inimesed, kes on rassi, nahavärvuse, soo, keele, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, rahvusliku, etnilise, põlisrahvuselise või sotsiaalse päritolu, varandusliku seisu, sünni, vanuse või muu asjaolu alusel mitmese diskrimineerimise või diskrimineerimise raskendatud vormide objektiks;

(q) tunnistades, et puuetega naistel ja tüdrukutel on sageli suurem oht nii kodus kui väljaspool kodu langeda vägivalla, vigastamise või kuritarvituse, hooletusse jätmise või hooletu kohtlemise, väärkohtlemise või ekspluateerimise ohvriks;

(r) tunnistades, et puuetega lastel peab olema võimalus täielikult teostada kõiki inimõigusi ja põhivabadusi teiste lastega võrdsetel alustel ning meenutades selle eesmärgi saavutamiseks lapse õiguste konventsiooni osalisriikide võetud kohustusi;

(s) rõhutades vajadust arvestada puuetega inimeste inimõiguste ja põhivabaduste teostamise edendamisel sooperspektiivi;

(t) tuues esile tõiga, et suurem osa puuetega inimestest elab vaesuses, ning mõistes sellega seoses tungivat vajadust otsida lahendusi, et vähendada vaesuse negatiivset mõju puuetega inimestele;

(u) pidades meeles, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas sisalduvate eesmärkide ja põhimõtete austamisel tuginevad rahu ja julgeoleku tingimused, samuti kehtivate inimõiguste instrumentide järgimine on möödapääsmatud, et tagada puuetega inimeste täielik kaitse, eriti relvakonfliktide ja võõrokupatsiooni korral;

(v) tunnistades, et puuetega inimestele kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täieliku teostamise võimaldamiseks on tähtis tagada nende juurdepääs füüsilisele, sotsiaalsele, majanduslikule ja kultuurilisele keskkonnale, tervishoiule ja haridusele ning teabele ja suhtlusele;

(w) saades aru, et üksikisikul on kohustusi teiste isikute ja oma kogukonna ees ning ta peab püüdma edendada ja austada rahvusvahelises inimõiguste deklaratsioonis tunnustatud õigusi;

(x) olles veendunud selles, et perekond on loomulik ja põhiline ühiskonna osis ning tal on õigus ühiskonna ja riigi kaitsele, ning et puuetega inimesed ja nende perekonnaliikmed peaksid saama vajalikku kaitset ja abi, et võimaldada perekondadel kaasa aidata puuetega inimeste õiguste täielikule ja võrdsele teostamisele;

(y) olles veendunud selles, et puuetega inimeste õiguste ja väärikuse edendamise ja kaitse laiahaardeline ja terviklik rahvusvaheline konventsioon annab olulise panuse puuetega inimeste ühiskondlikult märksa ebasoodsama olukorra parandamisse ning edendab nende võrdsete võimalustega osalemist kodanikuühiskonna, poliitika-, majandus-, sotsiaal- ja kultuurielu valdkondades nii arenguriikides kui ka arenenud riikides,

on kokku leppinud alljärgnevas:

Artikkel 1
Eesmärk

Käesoleva konventsiooni eesmärk on edendada, kaitsta ja tagada kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielikku ja võrdset teostamist kõigi puuetega inimeste poolt ning edendada austust nende loomupärase väärikuse vastu.

Puuetega inimeste mõiste hõlmab isikuid, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline kahjustus, mis võib koostoimel erinevate takistustega tõkestada nende täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel.

 

Artikkel 2
Mõisted

Käesolevas konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid:

suhtlus – hõlmab keeli, visuaalset teksti, reljeefset punktkirja, kompimise teel tajutavaid suhtlusvahendeid, suurt kirja, juurdepääsetavat multimeediat, samuti kirjalikke, helilisi, lihtsas keeles, hääl-ettelugeja vahendatud, augmentatiivseid ja alternatiivseid suhtlusviise, -vahendeid ja -vorminguid, kaasa arvatud juurdepääsetavat info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat;

keel – hõlmab kõneldavaid ja viipekeeli, samuti muid mittekõneldavate keelte vorme;

diskrimineerimine puude alusel – puude alusel mis tahes vahetegemine, välistamine või piiramine, mille eesmärk või tagajärg on kõigi inimõiguste ja põhivabaduste teistega võrdsetel alustel tunnustamise, teostamise või kasutamise tõkestamine või tühistamine poliitika-, majandus-, sotsiaal-, kultuuri-, kodanikuühiskonna või mis tahes muus valdkonnas. See hõlmab kõiki diskrimineerimise vorme, kaasa arvatud mõistlike abinõude võtmisest keeldumine;

mõistlikud abinõud – vajalikud ja asjakohased teisendused ja kohandused, mis ei ole ebaproportsionaalselt ega alusetult koormavad ning on konkreetsel juhul vajalikud, et tagada puuetega inimestele kõigi inimõiguste ja põhivabaduste teostamine või kasutamine teistega võrdsetel alustel;

universaaldisain – toodete, keskkonna, programmide ja teenuste disainimine sellisel viisil, mis muudab nad suurimal võimalikul määral kõigile inimestele kasutatavaks ilma vajaduseta teha kohandusi või kasutada eridisaini. Universaaldisain ei välista vajaduse korral abiseadmeid kindlatele puuetega inimeste rühmadele.

 

Artikkel 3
Üldpõhimõtted

Konventsiooni põhimõtted on järgmised:

(a) austus inimeste loomupärase väärikuse, individuaalse autonoomia, sealhulgas vabaduse ise oma valikuid langetada, ja iseseisvuse vastu;

(b) mittediskrimineerimine;

(c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus ühiskonnas;

(d) austus erinevuste vastu ning puuetega inimeste tunnustamine inimeste mitmekesisuse ja inimkonna osana;

(e) võrdsed võimalused;

(f) juurdepääsetavus;

(g) meeste ja naiste võrdsus;

(h) austus puuetega laste arenevate võimete vastu ning austus puuetega laste õiguse vastu säilitada oma identiteet.

 

Artikkel 4
Üldkohustused

1. Osalisriigid kohustuvad tagama ja edendama kõigi puuetega inimeste kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielikku teostamist ilma mis tahes diskrimineerimiseta puude alusel. Selle eesmärgi saavutamiseks kohustuvad osalisriigid:

(a) võtma kõiki asjakohaseid seadusandlikke, halduslikke ja muid meetmeid, et tagada käesolevas konventsioonis tunnustatud õiguste teostamine;

(b) võtma kõiki asjakohaseid meetmeid, kaasa arvatud seadusandluses, et muuta või tühistada olemasolevad seadused, määrused, tavad ja praktikad, mis on puuetega inimeste suhtes diskrimineerivad;

(c) arvestama puuetega inimeste inimõiguste kaitse ja edendamisega kõikides poliitikates ja programmides;

(d) hoiduma mis tahes tegevusest või praktikast, mis ei ole kooskõlas käesoleva konventsiooniga, ning tagama, et avaliku võimu esindajad ja institutsioonid tegutseksid vastavalt käesolevale konventsioonile;

(e) võtma kõiki asjakohaseid meetmeid, et kõrvaldada diskrimineerimine puude alusel kõigi isikute, organisatsioonide ja eraettevõtete poolt;

(f) algatama või edendama teadus- ja arendustööd, et välja töötada käesoleva konventsiooni artiklis 2 määratletud universaaldisainiga kaupu, teenuseid, seadmeid ja ehitisi, mis vajaksid puuetega inimeste vajaduste rahuldamiseks võimalikult vähe kohandamist ja kulutusi, edendama nende kättesaadavust ja kasutamist, edendama standardite ja juhendite arendamisel universaaldisaini;

(g) algatama või edendama teadus- ja arendustööd uute tehnoloogiate valdkonnas ning edendama uute tehnoloogiate, sealhulgas puuetega inimestele sobivate info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate, liikumise abivahendite, seadmete ja abistavate tehnoloogiate kättesaadavust ja kasutamist, eelistades kättesaadava hinnaga tehnoloogiaid;

(h) andma puuetega inimestele juurdepääsetavat teavet liikumise abivahendite, seadmete ja abistavate tehnoloogiate, sealhulgas uute tehnoloogiate, samuti muude abivormide, tugiteenuste ja -rajatiste kohta;

(i) edendama puuetega inimestega töötavate spetsialistide ja töötajate väljaõpet konventsioonis tunnustatud õiguste valdkonnas, et parandada nende õigustega tagatud abi ja teenuste osutamist.

2. Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste osas kohustub iga osalisriik võtma kõigi enda käsutuses olevate ressursside piires ja vajaduse korral rahvusvahelise koostöö raames meetmeid eesmärgiga saavutada järk-järgult nende õiguste täielik teostamine, kahjustamata sealjuures nende käesolevas konventsioonis sisalduvate kohustuste täitmist, mis on rahvusvahelise õiguse järgi viivitamatult kohaldatavad.

3. Konventsiooni täitmiseks vajalike õigusaktide ja poliitikate väljatöötamisel ja rakendamisel, samuti muudes puuetega inimestega seotud otsustusprotsessides kohustuvad osalisriigid pidama puuetega inimestega tihedaid konsultatsioone ning kaasama puuetega inimesi, sealhulgas ka puuetega lapsi, aktiivselt nendesse protsessidesse asjaomaste esindusorganisatsioonide kaudu.

4. Käesolev konventsioon ei mõjuta selliseid osalisriigi õiguses või osalisriigi suhtes kehtivas rahvusvahelises õiguses sisalduvaid sätteid, mis soodustavad puuetega inimeste õiguste teostamist rohkem kui käesolev konventsioon. Keelatud on piirata või kõrvale kalduda mis tahes inimõigustest või põhivabadustest, mida käesoleva konventsiooni osalisriik on tunnustanud või mis selles õiguse, konventsiooni, eeskirja või tava alusel kehtivad, tuues ettekäändeks, et käesolev konventsioon selliseid õigusi või vabadusi ei tunnusta või tunnustab neid vähemal määral.

5. Käesoleva konventsiooni sätted laienevad liitriikide kõigile osadele mis tahes kitsenduste või eranditeta.

 

Artikkel 5
Võrdsus ja mittediskrimineerimine

1. Osalisriigid tunnistavad, et kõik inimesed on seaduse ees võrdsed ning neil on ilma mingi diskrimineerimiseta õigus seaduse võrdsele kaitsele ja võrdsetele hüvedele.

2. Osalisriigid keelustavad mis tahes diskrimineerimise puude alusel ning tagavad puuetega inimestele võrdse ja tõhusa õigusliku kaitse mis tahes alustel toimuva diskrimineerimise eest.

3. Võrdsuse edendamiseks ja diskrimineerimise kõrvaldamiseks võtavad osalisriigid kõiki asjakohaseid meetmeid, et tagada mõistlike abinõude võtmine.

4. Konventsiooni mõistes ei loeta diskrimineerimiseks erimeetmeid, mis on vajalikud, et kiirendada puuetega inimeste faktilise võrdsuse saavutamist või see tegelikult saavutada.

 

Artikkel 6
Puuetega naised

1. Osalisriigid tunnistavad, et puuetega naised ja tüdrukud on mitmese diskrimineerimise objektiks, ning võtavad selles osas meetmeid, et tagada neile kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielik ja võrdne teostamine.

2. Osalisriigid võtavad kõiki asjakohaseid meetmeid, et tagada naiste täielik areng, edendamine ja võimestamine, et tagada neile konventsioonis sätestatud inimõiguste ja põhivabaduste kasutamine ja teostamine.

 

Artikkel 7
Puuetega lapsed

1. Osalisriigid võtavad kõiki vajalikke meetmeid, et tagada puuetega lastele kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielik teostamine teiste lastega võrdsetel alustel.

2. Kõigis puuetega lastega seotud tegevustes tuleb esikohale seada lapse parimad huvid.

3. Osalisriigid tagavad, et puuetega lastel on õigus vabalt väljendada oma seisukohti kõigis neid puudutavates küsimustes ja nende seisukohtadele omistatakse vajalikul määral kaalu, arvestades nende vanust ja küpsust teiste lastega võrdsetel alustel ning et nad saavad selle õiguse teostamiseks oma puudele ja vanusele vastavat abi.

 

Artikkel 8
Teadlikkuse suurendamine

1. Osalisriigid kohustuvad võtma koheseid, tõhusaid ja asjakohased meetmeid, et:

(a) suurendada kogu ühiskonnas, kaasa arvatud perekonna tasandil, teadlikkust puuetega inimeste küsimustes ning soodustada austust puuetega inimeste õiguste ja väärikuse vastu;

(b) võidelda kõigil elualadel puuetega inimesi käsitlevate, sealhulgas sool ja vanusel põhinevate stereotüüpide, eelarvamuste ja kahjulike praktikate vastu;

(c) edendada teadlikkust puuetega inimeste võimetest ja panusest.

2. Selle eesmärgi saavutamiseks ette nähtud meetmete hulka kuulub:

(a) tõhusate teadlikkuse suurendamise kampaaniate algatamine ja jätkamine, nii et need:

     (i) kasvataksid mõistmist puuetega inimeste õigustest;

     (ii) edendaksid puuetega inimestest positiivsema taju ja suurema ühiskondliku teadlikkuse kujunemist;

     (iii) edendaksid puuetega inimeste oskuste, väärtuste ja võimete ning töökohal ja tööturul antava panuse tunnustamist;

(b) puuetega inimeste õiguste suhtes lugupidava suhtumise soodustamine haridussüsteemi kõigil tasanditel, kaasa arvatud juba varases eas kõigis lastes;

(c) kõigi meediaorganite julgustamine, et nad kujutaksid puuetega inimesi viisil, mis vastab käesoleva konventsiooni eesmärgile;

(d) puuetega inimesi ja nende õigusi käsitlevate teadlikkust suurendavate koolitusprogrammide edendamine.

 

Artikkel 9
Juurdepääsetavus

1. Selleks, et anda puuetega inimestele võimalus iseseisvaks eluks ja täielikuks osalemiseks kõigis eluvaldkondades, võtavad osalisriigid asjakohaseid meetmeid, et tagada puuetega inimestele teistega võrdsetel alustel juurdepääs füüsilisele keskkonnale, transpordile, teabele ja suhtlusele, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele ja -süsteemidele, ning muudele avalikele ehitistele ja teenustele nii linna- kui ka maapiirkondades. Neid meetmeid, mille raames tehakse kindlaks ja kõrvaldatakse juurdepääsu takistused ja piirangud, kohaldatakse muu hulgas järgmiste valdkondade suhtes:

(a) hooned, teed, transport ja muud sise- ja välisrajatised, sealhulgas koolid, eluasemed, meditsiiniasutused ja töökohad;

(b) teabe-, suhtlus- ja muud teenused, kaasa arvatud elektroonilised ja hädaabiteenused.

2. Samuti võtavad osalisriigid asjakohaseid meetmeid selleks, et:

(a) välja töötada ja kehtestada avalikele ehitistele ja teenustele juurdepääsu miinimumnõuded ja juhendid ning kontrollida nende täitmist;

(b) tagada, et avalikke ehitisi ja teenuseid pakkuvad eraõiguslikud isikud arvestaksid puuetega inimeste juurdepääsetavuse kõigi aspektidega;

(c) pakkuda sidusrühmadele puuetega inimeste juurdepääsuprobleeme käsitlevat koolitust;

(d) panna ühiskondlikes hoonetes ja muudes rajatistes välja tähistused reljeefses punktkirjas ja kergesti loetavates ja arusaadavates vormides;

(e) võimaldada abipersonali ja vahendajate, kaasa arvatud saatjate, ettelugejate ja kutseliste viipekeele tõlkide kasutamist, et soodustada juurdepääsu avalikele hoonetele ja muudele rajatistele;

(f) edendada muid asjakohaseid puuetega inimestele osutatava abi ja toe vorme, et tagada neile juurdepääs teabele;

(g) edendada puuetega inimeste juurdepääsu uutele info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele ja -süsteemidele, kaasa arvatud Internetile;

(h) edendada juurdepääsetavate info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate ja

-süsteemide varajast disaini, väljatöötamist, tootmist ja levitamist, et need muutuksid juurdepääsetavaks võimalikult väikeste kulutustega.

 

Artikkel 10
Õigus elule

Osalisriigid kinnitavad, et igal inimesel on loomupärane õigus elule, ning võtavad kõiki vajalikke meetmeid, et tagada selle õiguse tõhus teostamine puuetega inimeste poolt teistega võrdsetel alustel.

 

Artikkel 11
Ohuolukorrad ja humanitaarsed eriolukorrad

Osalisriigid võtavad kooskõlas oma rahvusvahelisest õigusest, kaasa arvatud rahvusvahelisest humanitaarõigusest ja inimõigustest tulenevate kohustustega kõiki vajalikke meetmeid, et tagada puuetega inimeste kaitse ja ohutus ohuolukordades, kaasa arvatud relvakonfliktid, humanitaarsed eriolukorrad ja loodusõnnetused.

 

Artikkel 12
Võrdne tunnustamine seaduse ees

1. Osalisriigid kinnitavad, et puuetega inimestel on õigus olla kõikjal seaduse ees isikutena tunnustatud.

2. Osalisriigid tunnistavad, et puuetega inimestel on õigus- ja teovõime kõigis eluvaldkondades teistega võrdsetel alustel.

3. Osalisriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, võimaldamaks puuetega inimestele juurdepääsu oma õigus- ja teovõime teostamiseks vajalikule abile.

4. Osalisriigid tagavad, et kõik õigus- ja teovõime teostamisega seotud meetmed pakuvad asjakohast ja tõhusat kaitset kuritarvituste eest vastavalt rahvusvahelistele inimõigustele. Selline kaitse peab tagama, et õigus- ja teovõime teostamisega seotud meetmed austavad isiku õigusi, tahet ja eelistusi, ei sisalda huvide konflikte ega alusetut mõjutamist, on proportsionaalsed ja vastavad isiku olukorrale, neid kohaldatakse ainult lühima võimaliku aja vältel ning need vaatab regulaarselt läbi pädev, sõltumatu ja erapooletu asutus või kohtuorgan. Kaitse peab olema proportsionaalne sellega, mil määral sellised meetmed mõjutavad isiku õigusi ja huve.

5. Kui käesoleva artikli sätetest ei tulene teisiti, võtavad osalisriigid kõiki asjakohaseid ja tõhusaid meetmeid, et tagada puuetega inimestele võrdne õigus omada või pärida vara, korraldada ise oma rahaasju ning omada võrdset juurdepääsu pangalaenudele, hüpoteekidele ja muudele rahakrediidi vormidele, ning tagavad, et puuetega inimestelt ei võetaks meelevaldselt nende vara.

 

Artikkel 13
Juurdepääs õigusemõistmisele

1. Osalisriigid tagavad puuetega inimestele teistega võrdsetel alustel juurdepääsu õigusemõistmisele, võimaldades ka menetluslikke või vanusele vastavaid abinõusid, et hõlbustada nende otsest ja kaudset osalemist muu hulgas ka tunnistajatena kõigis kohtumenetlustes, kaasa arvatud juurdluses ja teistes ettevalmistavates etappides.

2. Selleks, et aidata tagada puuetega inimestele tõhusat juurdepääsu õigusemõistmisele, edendavad osalisriigid sellekohast väljaõpet, mida antakse õigusemõistmise alal töötavatele isikutele, kaasa arvatud politsei- ja vanglatöötajatele.

 

Artikkel 14
Vabadus ja isikupuutumatus

1. Osalisriigid tagavad puuetega inimestele teistega võrdsetel alustel:

(a) võimaluse teostada oma õigust vabadusele ja isikupuutumatusele;

(b) et neilt ei võeta vabadust ebaseaduslikult või meelevaldselt, et mis tahes kujul vabaduse võtmine on kooskõlas seadusega ning puude olemasolu ei ole ühelgi juhul vabaduse võtmise aluseks.

2. Osalisriigid tagavad, et kui puuetega inimestelt võetakse vabadus mis tahes menetluse käigus, on neil teistega võrdsetel alustel õigus rahvusvaheliste inimõigustega kooskõlas olevatele tagatistele ning neid koheldakse kooskõlas käesoleva konventsiooni eesmärkide ja põhimõtetega, võttes muu hulgas ka mõistlikke abinõusid.

 

Artikkel 15
Kaitse piinamise ja julma, ebainimliku või väärikust alandava kohtlemise ja karistamise eest

1. Kellegi suhtes ei tohi rakendada piinamist ega julma, ebainimlikku või teda alandavat kohtlemist või karistamist. Eriti ei tohi kellegi peal ilma tema vabatahtliku nõusolekuta teha meditsiinilisi või teaduslikke katseid.

2. Osalisriigid võtavad kõiki tõhusaid seadusandlikke, halduslikke, kohtulikke ja muid meetmeid, et teiste inimestega võrdsetel alustel vältida puuetega inimeste suhtes piinamise või julma, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise rakendamist.

 

Artikkel 16
Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise eest

1. Osalisriigid võtavad kõiki asjakohaseid seadusandlikke, halduslikke, sotsiaalseid, hariduslikke ja muid meetmeid, et kaitsta puuetega inimesi nii kodus kui ka väljaspool kodu kõigi ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise vormide eest, kaasa arvatud nende soopõhised aspektid.

2. Samuti võtavad osalisriigid kõiki asjakohaseid meetmeid, et ennetada kõiki ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise vorme, tagades muu hulgas puuetega inimestele, nende perekondadele ja hooldajatele asjakohast soo- ja vanusetundlikku abi, levitades sealhulgas ka teavet ja teadmisi selle kohta, kuidas ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise juhtumeid vältida, ära tunda ja nendest teatada. Osalisriigid tagavad, et kaitseteenused arvestavad isiku vanuse, soo ja puude eripäradega.

3. Selleks, et vältida ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise mis tahes vormide esinemist, tagavad osalisriigid, et kõigi puuetega inimeste teenindamiseks loodud asutuste ja programmide üle teevad sõltumatud organid tõhusat järelevalvet.

4. Osalisriigid võtavad kõiki asjakohaseid meetmeid, et edendada mis tahes vormis ekspluateerimise, vägivalla või väärkohtlemise ohvriks langenud puuetega inimeste füüsilist, tunnetuslikku ja psühholoogilist tervenemist, taastumist ja sotsiaalset taasintegratsiooni, osutades muu hulgas ka kaitseteenuseid. Selline tervenemine ja taasintegreerumine peab toimuma keskkonnas, mis toetab isiku tervist, heaolu, eneseaustust, väärikust ja autonoomiat ning arvestab soost ja vanusest tingitud vajadustega.

5. Osalisriigid kehtestavad tõhusa seadusandluse ja poliitikad, kaasa arvatud naisi ja lapsi käsitleva seadusandluse ja poliitikad, mis tagavad puuetega inimeste suhtes toimunud ekspluateerimise, vägivalla või väärkohtlemise juhtumite kindlakstegemise, uurimise ja vajaduse korral kohtu alla andmise.

 

Artikkel 17
Isikupuutumatuse kaitse

Puuetega inimestel on teistega võrdsetel alustel õigus kehalisele ja vaimsele puutumatusele.

 

Artikkel 18
Liikumisvabadus ja kodakondsus

1. Osalisriigid tunnistavad puuetega inimeste õigust liikumisvabadusele, vabadusele valida elukohta ning omada kodakondsust teistega võrdsetel alustel, sealhulgas tagades puuetega inimestele:

(a) õiguse kodakondsust omandada ja muuta ning et neid ei jäeta kodakondsusest meelevaldselt või puude alusel ilma;

(b) et neilt ei võeta puude alusel võimalust omandada, omada ja kasutada oma kodakondsust või isikut tõendavaid dokumente või kasutada seonduvaid menetlusi, näiteks immigratsioonimenetlust, mis võivad olla vajalikud liikumisvabaduse õiguse teostamise võimaldamiseks;

(c) vabaduse lahkuda mis tahes riigist, kaasa arvatud nende enda riigist;

(d) et neilt ei võeta meelevaldselt või puude alusel õigust siseneda oma riiki.

2. Puudega lapsed registreeritakse vahetult pärast sündi ning neil on sünnihetkest alates õigus nimele ja kodakondsuse omandamisele, samuti õigus suurimal võimalikul määral tunda oma vanemaid ja saada neilt vanemlikku hoolitsust.

 

Artikkel 19
Iseseisev elu ja kogukonda kaasamine

Konventsiooni osalisriigid tunnistavad kõigi puuetega inimeste võrdset õigust elada kogukonnas ning omada teistega võrdseid valikuid ning võtavad tõhusaid ja asjakohaseid meetmeid, et võimaldada puuetega inimestel seda õigust täielikult teostada ning soodustada nende täielikku kogukonda kaasamist ja selles osalemist, tagades muu hulgas, et:

(a) puuetega inimestel on teistega võrdsetel alustel võimalus valida oma elukohta ning seda, kus ja kellega nad elavad, ning neil ei ole kohustust järgida mõnda kindlat elukorraldust;

(b) puuetega inimestel on juurdepääs mitmetele kodu-, elukohajärgsetele ja muudele kogukondlikele tugiteenustele, kaasa arvatud elamise toetuseks, kogukonda kaasamiseks, isolatsiooni ja kogukonnast eraldamise vältimiseks vajalik isiklik abistaja;

(c) kõik üldsusele mõeldud avalikud teenused ja ehitised on võrdsetel alustel juurdepääsetavad ka puuetega inimestele ja arvestavad nende vajadustega.

 

Artikkel 20
Isiklik liikumisvõime

Osalisriigid võtavad tõhusaid meetmeid, et tagada puuetega inimestele võimalikult iseseisev isiklik liikumisvõime, sealhulgas:

(a) soodustades puuetega inimeste isiklikku liikumisvõimet nende endi poolt valitud viisil ja ajal ning taskukohase hinnaga;

(b) soodustades kvaliteetsete liikumise abivahendite, seadmete, abitehnoloogiate, abipersonali ja vahendajate juurdepääsetavust puuetega inimestele, tehes nad muu hulgas kättesaadavaks taskukohase hinnaga;

(c) pakkudes puuetega inimestele ja nendega töötavatele spetsialistidele liikumisoskustega seotud väljaõpet;

(d) julgustades liikumise abivahendeid, -seadmeid ja abistavaid tehnoloogiaid tootvaid üksusi arvestama puuetega inimeste liikumisvõime kõigi aspektidega.

 

Artikkel 21
Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs teabele

Osalisriigid võtavad kõiki asjakohaseid meetmeid, et tagada puuetega inimestele võimalus teostada oma õigust sõna- ja arvamusvabadusele, sealhulgas vabadusele otsida, saada ja edastada teavet ja ideid teistega võrdsetel alustel ning kõigi nende poolt valitud suhtlusviiside kaudu, nagu on määratletud käesoleva konventsiooni artiklis 2, sealhulgas:

(a) avalikkusele mõeldud teabe edastamine puuetega inimestele juurdepääsetavas vormingus ning erinevate puuetega arvestavate tehnoloogiate abil õigeaegselt ja ilma lisakuludeta;

(b) viipekeele, reljeefse punktkirja, augmentatiivse ja alternatiivse suhtluse ning kõigi muude puuetega inimeste poolt valitud suhtlusvahendite, -viiside ja -vormingute kasutamise lubamine ja võimaldamine ametlikus suhtluses;

(c) avalikkusele teenuseid, kaasa arvatud Interneti vahendusel osutatavaid teenuseid pakkuvate eraõiguslike isikute julgustamine, et nad edastaksid teavet ja osutaksid teenuseid puuetega inimestele juurdepääsetavas ja kasutatavas vormingus;

(d) massimeedia, kaasa arvatud Interneti kaudu teavet pakkuvate väljaannete julgustamine, et nad muudaksid oma teenused puuetega inimestele juurdepääsetavaks;

(e) viipekeelte kasutamise tunnustamine ja edendamine.

 

Artikkel 22
Eraelu puutumatus

1. Puuetega inimese elukohast või elukorraldusest sõltumata on keelatud meelevaldselt või ebaseaduslikult sekkuda tema eraellu, perekonnaellu, kodusse, kirjavahetusse või muusse suhtlusesse ning ebaseaduslikult rünnata tema au ja head nime. Puuetega inimestel on õigus seaduse kaitsele selliste sekkumiste ja rünnete eest.

2. Osalisriigid kaitsevad puuetega inimeste isiklike, tervise ja rehabilitatsiooniga seotud andmete konfidentsiaalsust teiste inimestega võrdsetel alustel.

 

Artikkel 23
Kodu ja perekonna austamine

1. Osalisriigid võtavad tõhusaid ja asjakohaseid meetmeid, et kõrvaldada puuetega inimeste diskrimineerimine kõigis abielu, perekonna, lapsevanemaks olemise ja suhetega seotud küsimustes teistega võrdsetel alustel, et tagada:

(a) see, et tunnustatakse kõigi abiellumisealiste puuetega inimeste õigust mõlema abielluva poole vabal ja täielikul nõusolekul abielluda ja perekonda luua;

(b) see, et tunnustatakse puuetega inimeste õigust vabalt ja vastutustundlikult otsustada oma laste arvu ja sündimise ajastamise üle, nende õigust oma vanusele sobivale teabele juurdepääsule, nende õigust saada reproduktiivsuse ja pereplaneerimisega seotud koolitust ning et nende õiguste teostamiseks vajalikud vahendid oleksid neile võimaldatud;

(c) puuetega inimestele, kaasa arvatud lastele, nende viljastumisvõime säilimine teistega võrdsetel alustel.

2. Osalisriigid tagavad puuetega inimestele õigused ja kohustused seoses eestkoste, hoolduse, usaldusfunktsioonide, lapsendamise ja sarnaste institutsioonidega, kui need on riigi seadustes ette nähtud, kusjuures kõigil juhtudel arvestatakse esmajärjekorras lapse parimate huvidega. Osalisriigid osutavad puuetega inimestele asjakohast abi nende lastekasvatamiskohustuste täitmisel.

3. Osalisriigid tagavad, et puuetega lastel on teistega võrdsed perekonnaeluga seotud õigused. Selleks, et tagada nende õiguste teostamine ning vältida puuetega laste varjamist, hülgamist, hooletussejätmist ja eraldamist, kohustuvad osalisriigid pakkuma puuetega lastele ja nende perekondadele varakult igakülgset teavet, teenuseid ja tuge.

4. Osalisriigid tagavad, et last ei lahutata oma vanematest nende tahte vastaselt, välja arvatud juhul, kui kohtulikule kontrollile alluv pädev asutus kooskõlas kehtiva õiguse ja menetlusega otsustab, et lahutamine on lapse parimates huvides. Ühelgi juhul ei tohi last tema vanematest lahutada lapse enda või ühe või mõlema vanema puude tõttu.

5. Kui tuumikperekond ei ole suuteline puuetega lapse eest hoolitsema, kohustuvad osalisriigid tegema kõik jõupingutused, et tagada lapsele alternatiivne hoolitsus laiendatud perekonnas, ning kui see ei õnnestu, siis kogukonna poolt loodud perekondlikus keskkonnas.

 

Artikkel 24
Haridus

1. Osalisriigid tunnistavad puuetega inimeste õigust haridusele. Soovides võimaldada selle õiguse teostamist ilma diskrimineerimiseta ja võrdsete võimaluste alusel, tagavad osalisriigid kaasava haridussüsteemi selle kõigil astmetel ja elukestva õppe, mille eesmärgiks on:

(a) inimese potentsiaali, väärikuse ja eneseväärtuse täielik väljaarendamine ning inimõiguste, põhivabaduste ja inimeste mitmekesisuse vastu austuse tugevdamine;

(b) puuetega inimeste nende isiksuse, annete ja loovuse, samuti nende vaimsete ja füüsiliste võimete väljaarendamine kogu nende potentsiaali ulatuses;

(c) puuetega inimestele võimaluse andmine vabas ühiskonnas tõhusalt osaleda.

2. Selle õiguse teostamisel tagavad osalisriigid, et:

(a) puuetega inimesi ei jäeta puude alusel üldharidussüsteemist välja ning puuetega lapsi ei jäeta puude tõttu ilma tasuta kohustuslikust algharidusest või keskharidusest;

(b) puuetega inimestel on juurdepääs kaasavale, kvaliteetsele ja tasuta alg- ning keskharidusele võrdsetel alustel oma kogukonna teiste liikmetega;

(c) võetakse mõistlikke abinõusid vastavalt konkreetse isiku vajadustele;

(d) puuetega inimesed saavad üldharidussüsteemis vajalikku tuge, mis võimaldab neil haridust tõhusalt omandada;

(e) kooskõlas täieliku kaasamise eesmärgiga on tagatud toimivad individuaalsed tugimeetmed keskkondades, mis akadeemilist ja sotsiaalset arengut maksimeerivad.

3. Osalisriigid võimaldavad puuetega inimestel õppida eluks ja sotsiaalseks arenguks vajalikke oskusi, et soodustada nende täielikku ja võrdset osalemist hariduses ja kogukonna liikmetena. Selle eesmärgi saavutamiseks võtavad osalisriigid asjakohaseid meetmeid, kaasa arvatud:

(a) reljeefse punktkirja, alternatiivkirja, augmentatiivsete ja alternatiivsete suhtlusviiside, -vahendite ja -vormingute ning orienteerumis- ja liikumisoskuste õppimise soodustamine ning kaaslaste vastastikuse toetuse ja mentorluse soodustamine;

(b) viipekeele õppimise soodustamine ning kurtide kogukonna keelelise identiteedi edendamine;

(c) tagamine, et pimedaid, kurte või pimedaid ja kurte isikuid ning eriti lapsi õpetatakse isikule kõige sobivamas keeles ning suhtlusviiside ja -vahendite abil, samuti keskkonnas, mis võimalikult suurel määral soodustab akadeemilist ja sotsiaalset arengut.

4. Selle õiguse teostamisele kaasa aitamiseks võtavad osalisriigid asjakohaseid meetmeid viipekeelt ja/või reljeefset punktkirja valdavate õpetajate, sealhulgas puudega õpetajate töölevõtmiseks ning kõigil haridussüsteemi astmetel töötavate spetsialistide ja töötajate koolitamiseks. Selline koolitus peab hõlmama teadlikkust puuetest ning puuetega inimeste toetamiseks sobivate augmentatiivsete ja alternatiivsete suhtlusviiside, -vahendite ja -vormingute ning õppemeetodite ja -materjalide kasutamist.

5. Osalisriigid tagavad puuetega inimestele ilma diskrimineerimiseta ja teistega võrdsetel alustel juurdepääsu üldisele kolmanda taseme haridusele, kutseharidusele, täiskasvanuharidusele ja elukestvale õppele. Selle eesmärgi saavutamiseks tagavad osalisriigid mõistlike abinõude võtmise puuetega inimeste jaoks.

 

Artikkel 25
Tervishoid

Osalisriigid tunnistavad, et puuetega inimestel on õigus võimalikult heale tervisele ilma diskrimineerimiseta puude alusel. Osalisriigid võtavad kõiki asjakohaseid meetmeid, et tagada puuetega inimestele juurdepääs sootundlikele tervishoiuteenustele, kaasa arvatud tervisega seotud taastusravile. Eriti kohustuvad osalisriigid:

(a) tagama puuetega inimestele teiste isikutega võrdses ulatuses, võrdse kvaliteediga ja võrdsel tasemel tasuta või taskukohaseid tervishoiuteenuseid ja -programme, kaasa arvatud seksuaal- ja reproduktiivtervise ning rahvastikupõhiste rahvaterviseprogrammide valdkonnas;

(b) tagama puuetega inimestele spetsiaalselt nende puuete tõttu vajalikud tervishoiuteenused, kaasa arvatud asjakohane varajane määratlemine ja sekkumine, samuti teenused, mille eesmärk on minimeerida ja ennetada puuete lisandumist, sealhulgas ka laste ja vanemate isikute hulgas;

(c) tagama need tervishoiuteenused võimalikult lähedal inimeste elukohale, kaasa arvatud maapiirkondades;

(d) nõudma, et tervishoiutöötajad osutaksid puuetega inimestele samasuguse kvaliteediga abi nagu teistele isikutele, kaasa arvatud vaba ja teadliku nõusoleku alusel, korraldades muu hulgas koolitusi, et suurendada teadlikkust puuetega inimeste inimõigustest, väärikusest, autonoomiast ja vajadustest, ning kehtestades avaliku ja erasektori tervishoiule eetikanormid;

(e) keelustama puuetega inimeste diskrimineerimise tervisekindlustuse ja elukindlustuse andmisel, kui selline kindlustus on riigisiseses õiguses lubatud, nii et sellist kindlustust antaks õiglasel ja mõistlikul viisil;

(f) ennetama puude alusel diskrimineerivat keeldumist tervishoiust või tervishoiuteenuste osutamisest või toidu ja vedelike andmisest.

 

Artikkel 26
Habilitatsioon ja rehabilitatsioon

1. Osalisriigid võtavad tõhusaid ja asjakohaseid meetmeid, kaasa arvatud vastastikune toetus, et võimaldada puuetega inimestel saavutada ja säilitada maksimaalset iseseisvust, täielikku füüsilist, vaimset, sotsiaalset ja kutsealast võimekust ning täielikku kaasatust ja osalemist kõigis eluvaldkondades. Selle eesmärgi saavutamiseks korraldavad, tugevdavad ja laiendavad osalisriigid igakülgseid habilitatsiooni ja rehabilitatsiooni teenuseid ja programme, eriti tervishoiu, tööhõive, hariduse ja sotsiaalteenuste valdkondades, nii et need teenused ja programmid:

(a) algavad võimalikult varases etapis ning põhinevad isiku vajaduste ja tugevuste multidistsiplinaarsel hinnangul;

(b) toetavad kogukonnas ja kõigis ühiskonnaelu valdkondades osalemist ja nendesse kaasatust, on vabatahtlikud ning on puuetega inimestele kättesaadavad võimalikult lähedal nende elukohale, kaasa arvatud maapiirkondades.

2. Osalisriigid edendavad habilitatsiooni- ja rehabilitatsiooniteenuste alal töötavate spetsialistide ja töötajate esmase ja täiendkoolituse arendamist.

3. Osalisriigid edendavad puuetega inimestele mõeldud abiseadmete ja -tehnoloogia kättesaadavust, teadmisi nende kohta ja nende kasutamist habilitatsioonis ja rehabilitatsioonis.

 

Artikkel 27
Töö ja tööhõive

1. Osalisriigid tunnistavad puuetega inimeste õigust tööle teistega võrdsetel alustel; see hõlmab õigust teenida elatist vabalt valitud või tööturul vastu võetud töökohal ning õigust puuetega inimestele avatud, kaasavale ja juurdepääsetavale töökeskkonnale. Osalisriigid kaitsevad ja soodustavad õiguse tööle teostamist, kaasa arvatud nende isikute puhul, kellel on tekkinud puue töötamise käigus, võttes asjakohaseid meetmeid, sealhulgas ka seadusandluses, et muu hulgas:

(a) keelustada puude alusel diskrimineerimine kõikide töövormidega seotud kõigis küsimustes, kaasa arvatud värbamise, tööle võtmise ja töö tingimused, töösuhte jätkamine, karjääri edendamine ning ohutud ja tervislikud töötingimused;

(b) kaitsta puuetega inimeste õigust teistega võrdsetel alustel õiglastele ja soodsatele töötingimustele, kaasa arvatud võrdsed võimalused ja võrdväärse töö eest võrdne tasu, ning ohututele ja tervislikele töötingimustele, kaasa arvatud kaitse ahistamise eest ja kaebuste lahendamine;

(c) tagada puuetega inimestele võimalus teostada oma töö- ja ametiühinguõigusi teistega võrdsetel alustel;

(d) tagada puuetega inimestele tõhus juurdepääs üldistele tehnilistele ja kutsealastele nõustamisprogrammidele, värbamisteenustele ning kutsealasele ja täienduskoolitusele;

(e) edendada puuetega inimeste tööhõivevõimalusi ja karjääri arengut tööturul, samuti abi osutamist töökoha leidmisel, saamisel, säilitamisel ja sellele tagasipöördumisel;

(f) edendada füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise võimalusi, ettevõtlust, ühistute loomist ja oma ettevõtte asutamist;

(g) võtta puudega inimesi tööle avalikus sektoris;

(h) edendada puuetega inimeste tööhõivet erasektoris asjakohaste poliitikate ja meetmetega, mille hulka võivad kuuluda positiivsed meetmed, soodustused ja muud meetmed võrdsete võimaluste loomiseks;

(i) tagada puuetega inimeste jaoks mõistlike abinõude võtmine töökohal;

(j) edendada avatud tööturul töökogemuse omandamist puuetega inimeste poolt;

(k) edendada puuetega inimeste kutse- ja ametialase rehabilitatsiooni, töökoha säilitamise ja tööle tagasipöördumise programme.

2. Osalisriigid tagavad, et puuetega inimesi ei peeta orjuses ega sundtööl ning nad on teistega võrdsetel alustel kaitstud sunniviisilise või kohustusliku töö eest.

 

Artikkel 28
Küllaldane elatustase ja sotsiaalne kaitse

1. Osalisriigid tunnistavad puuetega inimeste õigust küllaldasele elatustasemele nende endile ja nende peredele, sealhulgas piisavale toidule, riietusele ja eluasemele, samuti õigust elutingimuste pidevale paranemisele, ning võtavad asjakohaseid meetmeid, et kaitsta ja soodustada selle õiguse teostamist ilma diskrimineerimiseta puude alusel.

2. Osalisriigid tunnistavad puuetega inimeste õigust sotsiaalsele kaitsele ja selle õiguse teostamisele ilma diskrimineerimiseta puude alusel ning võtavad asjakohaseid meetmeid, et kaitsta ja edendada selle õiguse teostamist, kaasa arvatud meetmeid, et:

(a) tagada puuetega inimestele võrdne juurdepääs puhta veega varustamise teenustele ning tagada juurdepääs puudega seotud vajaduste rahuldamiseks ette nähtud sobivatele ja taskukohase hinnaga teenustele, seadmetele ja muule abile;

(b) tagada puuetega inimestele, eriti puuetega naistele, tüdrukutele ja eakatele inimestele, juurdepääs sotsiaalse kaitse programmidele ja vaesuse vähendamise programmidele;

(c) tagada vaesuses elavatele puuetega inimestele ja nende perekondadele juurdepääs riiklikule abile puudega seotud kulude katmiseks, kaasa arvatud piisav koolitus, nõustamine, rahaline abi ja intervallhooldus;

(d) tagada puuetega inimestele juurdepääs riiklikele eluasemeprogrammidele;

(e) tagada puuetega inimestele võrdne juurdepääs pensionihüvitistele ja -programmidele.

 

Artikkel 29
Osalemine poliitilises ja avalikus elus

Osalisriigid tagavad puuetega inimestele poliitilised õigused ja võimaluse neid õigusi teistega võrdsetel alustel teostada ning kohustuvad:

(a) tagama, et puuetega inimesed saavad teistega võrdsetel alustel tõhusalt ja täielikult, otse või vabalt valitud esindajate kaudu osaleda poliitilises ja avalikus elus, sealhulgas et neil on õigus ja võimalus valida ja olla valitud, ning selle saavutamiseks muu hulgas:

(b) tagavad, et hääletusprotseduurid, -vahendid ja -materjalid on sobilikud, juurdepääsetavad, lihtsalt mõistetavad ja kasutatavad;

(c) kaitsevad puuetega inimeste õigust salajasele hääletusele valimistel ja rahvahääletustel ilma ähvardusteta ning õigust valimistel kandideerida, kõigil valitsustasanditel tõhusalt ametit pidada ja kõiki avalikke ülesandeid täita, soodustades vajaduse korral abistavate ja uute tehnoloogiate kasutamist;

(d) tagavad puuetega inimestele kui valijatele vaba tahteavalduse ning lubavad selleks vajaduse korral ja nende palvel nende poolt valitud isikul neid hääletamisel abistada;

(e) edendama aktiivselt keskkonda, kus puuetega inimesed saavad tõhusalt ja täielikult, ilma diskrimineerimiseta ja teistega võrdsetel alustel osa võtta riigi valitsemisest ning soodustama nende osalemist riigi valitsemises, kaasa arvatud:

(f) osalemist valitsusvälistes organisatsioonides ja ühendustes, mis tegelevad riigi avaliku ja poliitilise eluga, ning poliitiliste parteide tegevuses ja juhtimises;

(g) puuetega inimeste organisatsioonide loomist ja nende liikmeks astumist, et esindada puuetega inimesi rahvusvahelisel, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

 

Artikkel 30
Osalemine kultuurielus, virgestus-, puhke- ja sporditegevuses

1. Osalisriigid tunnistavad puuetega inimeste õigust osaleda teistega võrdsetel alustel kultuurielus ning võtavad kõiki asjakohaseid meetmeid, et tagada puuetega inimestele:

(a) juurdepääsetavates vormingutes kultuurimaterjalide kättesaadavus;

(b) juurdepääsetavates vormingutes telesaadete, filmide, teatrietenduste ja muude kultuuriliste tegevuste kättesaadavus;

(c) juurdepääs kultuurietenduste või -teenuste toimumispaikadele, nagu teatrid, muuseumid, kinod, raamatukogud ja turismiteenused, ning suurim võimalik juurdepääs riikliku kultuurilise tähtsusega mälestusmärkidele ja kultuurimälestistele.

2. Osalisriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, et anda puuetega inimestele võimalus arendada ja rakendada oma loomingulist, kunstilist ja vaimset potentsiaali mitte ainult enda heaks, vaid ka ühiskonna rikastamiseks.

3. Osalisriigid võtavad kooskõlas rahvusvahelise õigusega kõiki asjakohaseid meetmeid, tagamaks, et intellektuaalomandi õigusi kaitsvad seadused ei takista ebamõistlikult või diskrimineerivalt puuetega inimeste juurdepääsu kultuurimaterjalidele.

4. Puuetega inimestel on teistega võrdsetel alustel õigus oma kultuurilise või keelelise identiteedi, kaasa arvatud viipekeele ja kurtide kultuuri tunnustamisele ja toetamisele.

5. Eesmärgiga võimaldada puuetega inimestele teistega võrdsetel alustel osalemist virgestus-, puhke- ja sporditegevuses, võtavad osalisriigid asjakohaseid meetmeid, et:

(a) soodustada ja edendada maksimaalsel võimalikul määral puuetega inimeste osalemist kõigi tasemete üldises sporditegevuses;

(b) tagada puuetega inimestele võimalus korraldada ja arendada puudega seotud spordi- ja virgestustegevust ja selles osaleda ning julgustada sel eesmärgil sobiva juhendamise, väljaõppe ja ressursside pakkumist teistega võrdsetel alustel;

(c) tagada puuetega inimestele juurdepääs spordi-, virgestus- ja turismiobjektidele;

(d) tagada puuetega lastele teiste lastega võrdne juurdepääs osalemisele mängudes, virgestus-, puhke- ja sporditegevuses, sealhulgas koolisüsteemis korraldatavad tegevused;

(e) tagada puuetega inimestele juurdepääs teenustele, mida pakuvad virgestus-, turismi-, puhke- ja sporditegevuste korraldajad.

 

Artikkel 31
Statistika ja andmete kogumine

1. Osalisriigid kohustuvad koguma asjakohast teavet, kaasa arvatud statistilised ja uuringuandmed, mis võimaldavad neil sõnastada ja ellu rakendada käesoleva konventsiooni jõustamiseks vajalikku poliitikat. Teabe kogumise ja säilitamise protsess peab:

(a) olema kooskõlas seaduslikult kehtestatud kaitsemeetmetega, sealhulgas andmekaitsealase seadusandlusega, et tagada puuetega inimesi käsitlevate andmete konfidentsiaalsus ja nende eraelu puutumatuse austamine;

(b) olema kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud normidega inimõiguste, põhivabaduste ja eetiliste põhimõtete kaitsmise kohta statistika kogumisel ja kasutamisel.

2. Käesoleva artikli kohaselt kogutud teave peab olema kohaselt disagregeeritud ning selle abil tuleb hinnata, kuidas osalisriigid täidavad käesolevast konventsioonist tulenevaid kohustusi, ning teha kindlaks ja kõrvaldada takistused puuetega inimeste õiguste teostamisel.

3. Osalisriigid võtavad vastutuse selliste statistiliste andmete levitamise eest ning tagavad nende kättesaadavuse puuetega inimestele ja teistele isikutele.

 

Artikkel 32
Rahvusvaheline koostöö

1.      Osalisriigid tunnistavad rahvusvahelise koostöö ja selle edendamise tähtsust, et toetada riigisiseseid jõupingutusi konventsiooni mõtte ja eesmärkide saavutamisel ning võtavad selles osas riikide vahel asjakohaseid ja tõhusaid meetmeid, sõlmides vajaduse korral partnerlussuhteid asjaomaste rahvusvaheliste, piirkondlike ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega, eriti puuetega inimeste organisatsioonidega. Sellised meetmed võivad muu hulgas olla järgmised:

(a) tagada, et rahvusvaheline koostöö, kaasa arvatud rahvusvahelised arendusprogrammid, oleksid kaasavad ning puuetega inimestele kättesaadavad;

(b) soodustada ja toetada suutlikkuse suurendamist, sealhulgas ka teabe, kogemuste, koolitusprogrammide ja heade tavade vahetamise abil;

(c) soodustada uurimiskoostööd ning juurdepääsu teaduslikele ja tehnilistele teadmistele;

(d) osutada kohast tehnilist ja majanduslikku abi, sealhulgas soodustades juurdepääsu juurdepääsetavatele ja abistavatele tehnoloogiatele ja nende jagamist, ning tehnoloogiasiirde kaudu.

2. Käesoleva artikli sätted ei kitsenda osalisriikide kohustust täita käesolevast konventsioonist tulenevaid kohustusi.

 

Artikkel 33
Riiklik rakendamine ja järelevalve

1. Osalisriigid määravad vastavalt oma halduskorraldusele valitsussüsteemis ühe või mitu üksust, kes asuvad tegelema käesoleva konventsiooni rakendamisküsimustega, ning kaaluvad vajalikul määral valitsussüsteemis koordineeriva mehhanismi loomist või määramist, et soodustada valdkonnaga seotud tegevusi erinevates sektorites ja erinevatel tasanditel.

2. Osalisriigid kohustuvad vastavalt oma õigus- ja haldussüsteemile säilitama, tugevdama, määrama või looma oma riigis raamistiku, mis sisaldaks vastavalt vajadusele ühte või mitut sõltumatut mehhanismi käesoleva konventsiooni rakendamise edendamiseks, kaitsmiseks ja järelevalveks. Mehhanismi määramisel või loomisel võtavad osalisriigid arvesse inimõiguste kaitse ja edendamisega tegelevate riiklike institutsioonide staatust ja tegevuspõhimõtteid.

3. Kodanikuühiskond, eriti puuetega inimesed ja nende esindusorganisatsioonid, peavad olema kaasatud järelevalveprotsessi ja selles täiel määral osalema.

 

Artikkel 34
Puuetega inimeste õiguste komitee

1. Luuakse puuetega inimeste õiguste komitee (edaspidi „komitee“), mis täidab järgnevalt nimetatud ülesandeid.

2. Konventsiooni jõustumise ajal koosneb komitee kaheteistkümnest eksperdist. Pärast seda, kui veel kuuskümmend riiki on konventsiooni ratifitseerinud või sellega ühinenud, suurendatakse komitee liikmeskonda kuue liikme võrra, nii et selle maksimaalne liikmete arv on kaheksateist.

3. Komitee liikmed töötavad iseenda nimel, neil peab olema kõrge moraal, tunnustatud pädevus ja kogemused käesoleva konventsiooni kohaldamisalas. Osalisriikidel palutakse oma kandidaatide esitamisel käesoleva konventsiooni artikli 4 lõikes 3 sätestatut piisavalt arvestada.

4. Komitee liikmed valitakse osalisriikide poolt, kusjuures peetakse silmas õiglast geograafilist jaotust, erinevate tsivilisatsioonivormide ja peamiste õigussüsteemide esindatust, sugude tasakaalustatud esindatust ning puuetega ekspertide osalust.

5. Komitee liikmed valitakse osalisriikide konverentsi koosolekutel salajase hääletamise teel osalisriikide poolt oma kodanike hulgast üles seatud kandidaatide nimekirjast. Nendel koosolekutel moodustavad kvoorumi kaks kolmandikku osalisriikidest ning komiteesse valituks osutuvad isikud, kes saavad suurima häältearvu ja absoluutse häälteenamuse kohalviibivate ja hääletamises osalevate osalisriikide esindajate poolt.

6. Esimesed valimised toimuvad hiljemalt kuue kuu jooksul pärast käesoleva konventsiooni jõustumist. Vähemalt neli kuud enne järjekordseid valimisi pöördub Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär kirjalikult osalisriikide poole palvega esitada kahe kuu jooksul oma kandidaadid. Seejärel koostab peasekretär kõigi esitatud kandidaatide nimekirja tähestikulises järjekorras, näidates ühtlasi ära, milline osalisriik on nad esitanud, ning esitab selle nimekirja käesoleva konventsiooni osalisriikidele.

7. Komitee liikmed valitakse neljaks aastaks. Neid võib tagasi valida üheks ametiajaks. Samas lõpevad kuue esimestel valimistel valitud liikme volitused kahe aasta pärast; nende kuue liikme nimed selgitab käesoleva artikli punktis 5 nimetatud koosoleku juhataja loosimise teel vahetult pärast esimesi valimisi.

8. Komitee kuus lisaliiget valitakse korraliste valimiste raames vastavalt käesoleva artikli asjaomastele sätetele.

9. Kui komitee liige sureb, astub tagasi või teatab, et ta ei saa mingil põhjusel oma kohustusi enam täita, määrab selle liikme esitanud osalisriik komiteesse kuni tähtaja lõpuni uue eksperdi, kellel on vajalik kvalifikatsioon ja kes vastab käesoleva artikli asjaomastes sätetes esitatud nõuetele.

10. Komitee kehtestab oma töökorra.

11. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär annab komitee käsutusse personali ja vahendid, mis on vajalikud komitee ülesannete tõhusaks täitmiseks vastavalt konventsioonile, ning kutsub kokku komitee esimese koosoleku.

12. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassamblee heakskiidul saavad käesoleva konventsiooni alusel moodustatud komitee liikmed Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni vahenditest tasu peaassamblee poolt määratud korras ja tingimustel, võttes arvesse komitee ülesannete tähtsust.

13. Komitee liikmetel on õigus samasugustele vahenditele, privileegidele ja puutumatusele nagu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asjus lähetatud ekspertidel vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni privileegide ja immuniteetide konventsiooni asjaomastele sätetele.

 

Artikkel 35
Osalisriikide aruanded

1. Kahe aasta jooksul pärast käesoleva konventsiooni jõustumist osalisriigi suhtes esitab asjaomane osalisriik komiteele Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri kaudu igakülgse aruande käesolevast konventsioonist tulenevate kohustuste täitmiseks võetud meetmete ning selles osas saavutatud edusammude kohta.

2. Seejärel esitab osalisriik edaspidi aruandeid vähemalt iga nelja aasta järel ja täiendavalt komitee nõudmisel.

3. Aruannete sisu suhtes kehtivad suunised määratakse kindlaks komitee otsusega.

4. Osalisriik, kes on esitanud komiteele oma esimese igakülgse aruande, ei pea järgmistes aruannetes varem edastatud teavet enam kordama. Osalisriikidel palutakse komiteele esitatavate aruannete koostamisel kaaluda selle protsessi avatud ja läbipaistval viisil läbiviimist ning et selles arvestataks vajalikul määral konventsiooni artikli 4 lõikes 3 sätestatut.

5. Aruannetes võib välja tuua asjaolud ja raskused, mis mõjutavad käesolevast konventsioonist tulenevate kohustuste täitmist.

 

Artikkel 36
Aruannete läbivaatamine

1. Kõik aruanded vaatab läbi komitee, kes teeb oma äranägemise järgi asjakohaseid ettepanekuid ja annab üldisi soovitusi aruande kohta ning saadab need asjaomasele osalisriigile. Osalisriik võib komiteele vastuseks saata mis tahes teavet, mida ta vajalikuks peab. Komitee võib paluda osalisriikidelt konventsiooni täitmisega seotud lisateavet.

2. Kui osalisriik on aruande esitamisega oluliselt hiljaks jäänud, võib komitee vastavale osalisriigile teatada vajadusest alustada uurimist käesoleva konventsiooni rakendamise kohta selles osalisriigis talle teadaoleva usaldusväärse teabe põhjal, kui aruannet ei esitata kolme kuu jooksul pärast nimetatud teadet. Komitee kutsub asjaomast osalisriiki nimetatud uurimises osalema. Kui osalisriik esitab vastuseks asjaomase aruande, kohaldatakse käesoleva artikli lõike 1 sätteid.

3. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär teeb aruanded kättesaadavaks kõigile osalisriikidele.

4. Osalisriigid teevad oma aruanded riigisiseselt avalikkusele laialdaselt kättesaadavaks ning soodustavad juurdepääsu nende aruannete kohta tehtud ettepanekutele ja üldistele soovitustele.

5. Komitee edastab osalisriikidelt saadud aruanded Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eriagentuuridele, fondidele ja programmidele ning teistele pädevatele asutustele oma äranägemise järgi, kui aruandes sisaldub taotlus või sellest nähtub vajadus tehnilise nõustamise või abi järele, lisades aruandele komitee tähelepanekud ja soovitused nende taotluste või vajaduste kohta, kui neid on.

 

Artikkel 37
Osalisriikide ja komitee koostöö

1. Iga osalisriik teeb komiteega koostööd ning osutab selle liikmetele abi nende volituste täitmisel.

2. Oma suhetes osalisriikidega kaalub komitee vajalikul määral võimalusi ja vahendeid, kaasa arvatud rahvusvaheline koostöö, mille abil suurendada riikide suutlikkust konventsiooni rakendada.

 

Artikkel 38
Komitee suhted teiste asutustega

Konventsiooni eduka rakendamise soodustamiseks ning rahvusvahelise koostöö edendamiseks konventsiooni kohaldamisalas:

(a) on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eriagentuuridel ja teistel organitel õigus olla esindatud käesoleva konventsiooni sätete rakendamise aruteludel oma mandaadi ulatuses. Komitee võib oma äranägemise järgi kutsuda eriagentuure ja teisi pädevaid asutusi andma ekspertnõuandeid konventsiooni täitmise kohta nende mandaatide piires. Komitee võib kutsuda eriagentuure ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni teisi organeid esitama aruandeid konventsiooni täitmise kohta nende tegevusvaldkondades;

(b) konsulteerib komitee oma mandaadi täitmisel kohaselt teiste rahvusvaheliste inimõiguste lepingute alusel moodustatud asutustega, et tagada nende asutuste aruandlusjuhiste, ettepanekute ja üldiste soovituste kooskõla ning vältida nende ülesannete täitmisel kordumist ja kattuvusi.

 

Artikkel 39
Komitee aruanne

Iga kahe aasta järel esitab komitee oma tegevusest aruande peaassambleele ning majandus- ja sotsiaalnõukogule ning võib teha ettepanekuid ja anda üldisi soovitusi, mis lähtuvad osalisriikidelt saadud aruannetest ja teabest. Sellised ettepanekud ja üldised soovitused lisatakse komitee aruandesse koos osalisriikide kommentaaridega, kui neid on.

 

Artikkel 40
Osalisriikide konverents

1. Osalisriigid kohtuvad regulaarselt osalisriikide konverentsi vormis, et arutada käesoleva konventsiooni rakendamisega seotud mis tahes küsimusi.

2. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär kutsub osalisriikide konverentsi kokku hiljemalt kuus kuud pärast konventsiooni jõustumist. Edaspidi kutsub Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär koosolekud kokku kord kahe aasta järel või osalisriikide konverentsi otsuse kohaselt.

 

Artikkel 41
Depositaar

Konventsiooni depositaar on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär.

 

Artikkel 42
Allakirjutamine

Konventsioon on avatud allakirjutamiseks kõigile riikidele ja piirkondliku integratsiooni organisatsioonidele Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peakorteris New Yorgis alates 30. märtsist 2007. a.

 

Artikkel 43
Konventsiooni siduvaks tunnistamine

Konventsioon kuulub ratifitseerimisele allakirjutanud riikide poolt ning ametlikule kinnitamisele allakirjutanud piirkondliku integratsiooni organisatsioonide poolt. Konventsioon on avatud ühinemiseks igale riigile või piirkondliku integratsiooni organisatsioonile, kes ei ole konventsioonile alla kirjutanud.

 

Artikkel 44
Piirkondliku integratsiooni organisatsioonid

1. Piirkondliku integratsiooni organisatsioon – teatud piirkonna suveräänsete riikide moodustatud organisatsioon, millele tema liikmesriigid on üle andnud pädevust käesoleva konventsiooniga reguleeritavates küsimustes. Sellised organisatsioonid peavad oma ametlikus kinnitus- või ühinemiskirjas deklareerima oma pädevuse ulatuse käesoleva konventsiooniga reguleeritavates küsimustes. Seejärel peavad nad depositaarile teatama kõigist olulistest muudatustest oma pädevuse ulatuses.

2. Konventsiooni sätted liikmesriikide kohta laienevad ka sellistele organisatsioonidele nende pädevuse piires.

3. Käesoleva konventsiooni artikli 45 lõike 1 ja artikli 47 lõigete 2 ja 3 kohaldamisel ei arvestata piirkondliku integratsiooni organisatsioonide hoiuleantud kirju.

4. Osalisriikide konverentsil võib piirkondliku integratsiooni organisatsioon oma pädevuse piires hääletusest osa võtta ning tema häälte arv võrdub tema selliste liikmesriikide arvuga, kes on ühtlasi käesoleva konventsiooni osalisriigid. Selline organisatsioon ei tohi oma hääletamisõigust kasutada juhul, kui seda õigust kasutab mõni tema liikmesriik, ja vastupidi.

 

Artikkel 45
Jõustumine

1. Käesolev konventsioon jõustub kolmekümnendal päeval pärast kahekümnenda ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmist.

2. Iga riigi või piirkondliku integratsiooni organisatsiooni suhtes, kes ratifitseerib või kinnitab konventsiooni või ühineb sellega pärast kahekümnenda ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmist, jõustub konventsioon kolmekümnendal päeval pärast seda, kui ta on asjaomase kirja hoiule andnud.

 

Artikkel 46
Reservatsioonid

1. Käesoleva konventsiooni mõtte ja eesmärgiga vastuolus olevad reservatsioonid ei ole lubatud.

2. Reservatsiooni võib igal ajal tagasi võtta.

 

Artikkel 47
Muutmine

1. Iga osalisriik võib teha ettepaneku käesoleva konventsiooni muutmiseks ning esitada selle Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile. Peasekretär edastab muudatusettepanekud osalisriikidele, küsides neilt ühtlasi, kas nad toetavad osalisriikide konverentsi kokkukutsumist ettepanekute arutamiseks ja nende üle otsustamiseks. Kui nelja kuu jooksul pärast peasekretäri pöördumist on vähemalt üks kolmandik osalisriikidest konverentsi poolt, kutsub peasekretär konverentsi kokku Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni egiidi all. Peasekretär esitab kõik muudatused, mis võetakse vastu kohalviibivate ja hääletamisest osa võtvate osalisriikide kahe kolmandiku häälteenamusega, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassambleele heakskiitmiseks ja kõigile osalisriikidele kinnitamiseks.

2. Käesoleva artikli lõike 1 alusel vastu võetud ja kinnitatud muudatus jõustub kolmekümnendal päeval pärast seda, kui hoiuleantud kinnituskirjade arv jõuab kahe kolmandikuni liikmesriikide arvust muudatuse vastuvõtmise päeva seisuga. Seejärel jõustub muudatus iga järgneva osalisriigi suhtes kolmekümnendal päeval pärast seda, kui asjaomane osalisriik on oma kinnituskirja hoiule andnud. Muudatus on siduv ainult nendele osalisriikidele, kes on selle kinnitanud.

3. Kui käesoleva artikli lõike 1 alusel vastu võetud ja heaks kiidetud muudatus käsitleb üksnes artikleid 34, 38, 39 ja 40 ning osalisriikide konverents langetab sellekohase üksmeelse otsuse, jõustub muudatus kõigi osalisriikide suhtes kolmekümnendal päeval pärast seda, kui hoiule antud kinnituskirjade arv jõuab kahe kolmandikuni liikmesriikide arvust muudatuse vastuvõtmise päeva seisuga.

 

Artikkel 48
Denonsseerimine

Osalisriik võib käesoleva konventsiooni denonsseerida, saates sellekohase kirjaliku teate Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile. Denonsseerimine jõustub ühe aasta möödudes pärast seda, kui peasekretär on teate kätte saanud.

 

Artikkel 49
Juurdepääsetav vorming

Käesoleva konventsiooni tekst tehakse kättesaadavaks juurdepääsetavates vormingutes.

 

Artikkel 50
Autentsed tekstid

Konventsiooni araabia-, hiina-, hispaania-, inglis-, prantsus- ja venekeelne tekst on võrdselt autentsed.

Selle kinnituseks on asjaomaste valitsuste täievolilised esindajad käesolevale konventsioonile alla kirjutanud.

 

PUUETEGA INIMESTE ÕIGUSTE KONVENTSIOONI FAKULTATIIVPROTOKOLL

 

Käesoleva protokolli osalisriigid on kokku leppinud järgnevas:

Artikkel 1

1. Käesoleva protokolli osalisriik (edaspidi „osalisriik“) tunnustab puuetega inimeste õiguste komitee (edaspidi „komitee“) pädevust võtta vastu ja arutada pöördumisi selle riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatelt üksikisikutelt või üksikisikute rühmadelt, kes väidavad, et asjaomane osalisriik on rikkunud konventsiooni sätteid ja nemad on langenud selle ohvriks.

2. Komitee ei võta vastu pöördumisi, mis puudutavad neid konventsiooni osalisriike, kes ei ole käesoleva protokolliga ühinenud.

 

Artikkel 2

Komitee tunnistab pöördumise vastuvõetamatuks, kui:

(a) pöördumine on anonüümne;

(b) pöördumisega on kuritarvitatud õigust esitada sellist pöördumist või pöördumine on vastuolus konventsiooni sätetega;

(c) komitee on sama asja juba läbi vaadanud või see on läbi vaadatud või läbi vaatamisel mõne muu rahvusvahelise uurimis- või vaidluste lahendamise menetluse raames;

(d) kõiki olemasolevaid riigisiseseid õiguskaitse võimalusi ei ole ammendatud. Seda reeglit ei kohaldata juhul, kui selliste õiguskaitse võimaluste kasutamine veniks ebamõistlikult pikaks või ei annaks tõenäoliselt tõhusat kaitset;

(e) on ilmselgelt põhjendamatu või ei ole piisavalt tõendatud; või

(f) pöördumises käsitletud asjaolud ilmnesid enne käesoleva protokolli jõustumist asjaomase osalisriigi suhtes, välja arvatud juhul, kui samad asjaolud jätkusid ka pärast seda kuupäeva.

 

Artikkel 3

Kui käesoleva protokolli artiklist 2 ei tulene teisiti, teavitab komitee asjaomast osalisriiki konfidentsiaalselt kõigist talle esitatud pöördumistest. Kõnealune riik peab kuue kuu jooksul esitama komiteele kirjaliku seletuse või märkuse, milles selgitatakse küsimust ja õiguskaitset, mida riik on rakendanud, kui seda on.

 

Artikkel 4

1. Komitee võib igal ajal pärast pöördumise saamist ja enne selle sisulist lahendamist edastada asjaomasele osalisriigile erakorraliseks läbivaatamiseks taotluse, et osalisriik rakendaks esialgseid õiguskaitsevahendeid, mis on vajalikud väidetava rikkumise ohvrile või ohvritele võimaliku pöördumatu kahju tekitamise ärahoidmiseks.

2. Kui komitee kasutab oma kaalutlusõigust vastavalt käesoleva artikli lõikele 1, ei tähenda see otsuse langetamist pöördumise vastuvõetavuse või sisu kohta.

 

Artikkel 5

Komitee vaatab käesoleva protokolli alusel esitatud pöördumised läbi kinnistel koosolekutel. Pärast pöördumise läbivaatamist edastab komitee asjaomasele osalisriigile ja pöördumise esitajale ettepanekud ja soovitused, kui neid on.

 

Artikkel 6

1. Kui komitee saab usaldusväärset teavet, mis viitab konventsioonis sätestatud õiguste raskele või süstemaatilisele rikkumisele mõne osalisriigi poolt, kutsub komitee seda osalisriiki tegema koostööd saadud teabe läbivaatamisel ning esitama selleks oma tähelepanekud nimetatud teabe kohta.

2. Arvestades asjaomase osalisriigi poolt esitatud võimalike tähelepanekute ja muu komiteele kättesaadava usaldusväärse teabega, võib komitee teha ühele või mitmele oma liikmele ülesandeks viia läbi uurimine ja teatada selle tulemustest kiirkorras komiteele. Põhjendatuse korral ja osalisriigi nõusolekul võivad uurimistoimingud sisaldada ka vastava riigi territooriumi külastamist.

3. Pärast sellise uurimise tulemuste läbivaatamist edastab komitee need tulemused asjaomasele osalisriigile koos võimalike kommentaaride ja soovitustega.

4. Asjaomane osalisriik peab kuue kuu jooksul pärast komitee uurimise tulemuste, kommentaaride ja soovituste kättesaamist edastama komiteele oma tähelepanekud.

5. Selline uurimine viiakse läbi konfidentsiaalselt ja kõigil menetlusetappidel püütakse teha koostööd asjaomase osalisriigiga.

 

Artikkel 7

Komitee võib paluda asjaomasel osalisriigil konventsiooni artikli 35 alusel koostatud aruandes üksikasjalikult kirjeldada, milliseid meetmeid on käesoleva protokolli artikli 6 alusel läbiviidud uurimise alusel võetud.

Vajaduse korral võib komitee pärast artikli 6 lõikes 4 nimetatud kuue kuu pikkuse perioodi lõppu paluda asjaomasel osalisriigil teavitada komiteed kirjeldatud uurimise alusel võetud meetmetest.

 

Artikkel 8

Iga osalisriik võib käesoleva protokolli allakirjutamise või ratifitseerimise või sellega ühinemise ajal deklareerida, et ta ei tunnusta artiklites 6 ja 7 sätestatud komitee pädevust.

 

Artikkel 9

Käesoleva protokolli depositaar on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär.

 

Artikkel 10

Käesolev protokoll on avatud allakirjutamiseks kõigile konventsiooniga ühinenud riikidele ja piirkondliku integratsiooni organisatsioonidele Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peakorteris New Yorgis alates 30. märtsist 2007. a.

 

Artikkel 11

Käesolevale protokollile alla kirjutanud riigid, kes on ratifitseerinud konventsiooni või konventsiooniga ühinenud, peavad käesoleva protokolli ratifitseerima. Selle peavad ametlikult kinnitama käesolevale protokollile allakirjutanud piirkondliku integratsiooni organisatsioonid, kes on konventsiooni ametlikult kinnitanud või konventsiooniga ühinenud. Protokoll on avatud ühinemiseks igale riigile või piirkondliku integratsiooni organisatsioonile, kes on konventsiooni ratifitseerinud, ametlikult kinnitanud või sellega ühinenud ja ei ole protokollile alla kirjutanud.

 

Artikkel 12

1. Piirkondliku integratsiooni organisatsioon – teatud piirkonna suveräänsete riikide moodustatud organisatsioon, millele tema liikmesriigid on andnud üle pädevust käesoleva konventsiooni ja protokolliga reguleeritavates küsimustes. Sellised organisatsioonid peavad oma ametlikus kinnitus- või ühinemiskirjas deklareerima oma pädevuse ulatuse käesoleva konventsiooni ja protokolliga reguleeritavates küsimustes. Seejärel peavad nad depositaarile teatama kõigist olulistest muudatustest oma pädevuse ulatuses.

2. Käesoleva protokolli sätted liikmesriikide kohta kehtivad ka selliste organisatsioonide suhtes nende pädevuse piires.

3. Käesoleva protokolli artikli 13 lõike 1 ja artikli 15 lõike 2 kohaldamisel ei arvestata piirkondliku integratsiooni organisatsioonide hoiuleantud kirju.

4. Osalisriikide kohtumisel võib piirkondliku integratsiooni organisatsioon oma pädevuse piires hääletusest osa võtta ning tema häälte arv võrdub tema selliste liikmesriikide arvuga, kes on käesoleva protokolli osalisriigid. Selline organisatsioon ei tohi oma hääletamisõigust kasutada juhul, kui seda õigust kasutab mõni tema liikmesriik, ja vastupidi.

 

Artikkel 13

1. Käesolev protokoll jõustub kolmekümnendal päeval pärast kümnenda ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmist tingimusel, et konventsioon on jõustunud.

2. Iga riigi või piirkondliku integratsiooni organisatsiooni suhtes, kes ratifitseerib või kinnitab protokolli või ühineb sellega pärast kümnenda ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmist, jõustub protokoll kolmekümnendal päeval pärast seda, kui ta on asjakohase kirja hoiule andnud.

 

Artikkel 14

1. Käesoleva protokolli mõtte ja eesmärgiga vastuolus olevad reservatsioonid ei ole lubatud.

2. Reservatsiooni võib igal ajal tagasi võtta.

 

Artikkel 15

1. Iga osalisriik võib teha ettepaneku käesoleva protokolli muutmiseks ja esitada selle Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile. Peasekretär edastab muudatusettepanekud osalisriikidele, küsides neilt ühtlasi, kas nad toetavad osalisriikide kohtumise kokkukutsumist ettepanekute arutamiseks ja nende üle otsustamiseks. Kui nelja kuu jooksul pärast peasekretäri pöördumist on vähemalt üks kolmandik osalisriikidest kohtumise poolt, kutsub peasekretär kohtumise kokku Ühinenud Rahvaste organisatsiooni egiidi all. Peasekretär esitab kõik muudatused, mis võetakse vastu kohalviibivate ja hääletamisest osa võtvate osalisriikide kahe kolmandiku häälteenamusega, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassambleele heakskiitmiseks ja kõikidele osalisriikidele kinnitamiseks.

2. Käesoleva artikli lõike 1 alusel vastu võetud ja kinnitatud muudatus jõustub kolmekümnendal päeval pärast seda, kui hoiuleantud heakskiitmiskirjade arv ulatub kahe kolmandikuni liikmesriikide arvust muudatuse vastuvõtmise päeva seisuga. Seejärel jõustub muudatus iga järgneva osalisriigi suhtes kolmekümnendal päeval pärast seda, kui see osalisriik on oma kinnituskirja hoiule andnud. Muudatus on siduv ainult nendele osalisriikidele, kes on selle kinnitanud.

 

Artikkel 16

Osalisriik võib denonsseerida käesoleva protokolli, saates sellekohase kirjaliku teate Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile. Denonsseerimine jõustub ühe aasta möödudes pärast seda, kui peasekretär on teate kätte saanud.

 

Artikkel 17

Käesoleva protokolli tekst tehakse kättesaadavaks juurdepääsetavates vormingutes.

 

Artikkel 18

Käesoleva protokolli araabia-, hiina-, hispaania-, inglis-, prantsus- ja venekeelne tekst on võrdselt autentsed.

Selle kinnituseks on asjaomaste valitsuste täievolilised esindajad käesolevale protokollile alla kirjutanud.

 

Convention on the Rights of Persons with Disabilities and Optional Protocol