Ülemaailmse Postiliidu üldeeskirjad
Vastu võetud 11.10.2012
(uuesti sõnastatud ja vastu võetud 2012. aasta Doha kongressil)
Ülemaailmse Postiliidu 25. kongressi lõppaktide ratifitseerimise seadus
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta
Ülemaailmse Postiliidu üldeeskirjade esimene lisaprotokoll [jõust. 01.01.2010]
Ülemaailmse Postiliidu üldeeskirjade teine lisaprotokoll
Ülemaailmse Postiliidu üldeeskirjade kolmas lisaprotokoll
Ülemaailmse Postiliidu liikmesriikide valitsuste täievolilised allakirjutanud esindajad, võttes arvesse 10. juulil 1964. aastal Viinis vastu võetud Ülemaailmse Postiliidu põhikirja artikli 22 lõiget 2, on kooskõlas põhikirja artikli 25 lõikega 4 ühiselt koostanud käesolevate üldeeskirjade järgmised sätted selleks, et tagada põhikirja kohaldamine ja Postiliidu toimimine.
Peatükk I
Kongresside, Administratsiooninõukogu, Postinõukogu ja Nõuandekomitee
korraldamine, ülesanded ja tegevus
1. jagu
Kongress
Artikkel 101. Kongresside ja erakorraliste kongresside (põhikirja artiklid 14, 15) korraldamine ja kokkukutsumine
1. Liikmesriikide esindajate kongress kutsutakse kokku hiljemalt nelja aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal peeti eelmine kongress.
2. Iga liikmesriiki esindab kongressil üks või mitu täievolilist esindajat, kellel on oma riigi valitsuse asjakohased volitused. Riiki võib vajaduse korral esindada ka mõne teise riigi delegatsioon. Üks delegatsioon võib peale oma riigi esindada ainult ühte liikmesriiki.
3. Iga kongress määrab riigi, kus toimub järgmine kongress. Kui seda korda ei saa rakendada, on administratsiooninõukogul õigus määrata kongressi toimumise riik pärast asjaomase riigiga konsulteerimist.
4. Vastuvõtva riigi valitsus määrab pärast rahvusvahelise bürooga konsulteerimist kindlaks kongressi toimumise täpse kuupäeva ja koha. Üldjuhul üks aasta enne seda kuupäeva saadab vastuvõtva riigi valitsus kutsed kõikidele Postiliidu liikmesriikidele. Kutse võib saata otse või mõne teise riigi valitsuse või rahvusvahelise büroo peadirektori vahendusel.
5. Kui kongress tuleb kokku kutsuda ilma vastuvõtva riigi valitsuseta, võtab rahvusvaheline büroo kokkuleppel administratsiooninõukoguga ja pärast Šveitsi Konföderatsiooniga konsulteerimist vajalikud meetmed selleks, et kutsuda kongress kokku Postiliidu asukohariigis. Sel juhul täidab rahvusvaheline büroo vastuvõtva riigi valitsuse ülesandeid.
6. Erakorralise kongressi toimumise koha määravad kindlaks kongressi algatanud liikmesriigid pärast konsulteerimist rahvusvahelise bürooga.
7. Lõikeid 2–5 ja artiklit 102 kohaldatakse erakorraliste kongresside suhtes analoogia põhjal.
Artikkel 102. Hääleõigus kongressil
1 Igal liikmesriigil on üks hääl kooskõlas artiklis 149 sätestatud sanktsioonidega.
Artikkel 103. Kongressi ülesanded
1. Liikmesriikide, administratsiooninõukogu ja postinõukogu ettepanekute alusel peab kongress:
1.1. määrama kindlaks üldised tegevuspõhimõtted Postiliidu põhikirja preambulis ja artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks;
1.2. arutama vajaduse korral liikmesriikide ja nõukogude esitatud põhikirja, üldeeskirjade, konventsiooni ja lepingute muudatusettepanekuid ja võtma need vastu vastavalt põhikirja artiklile 29 ja üldeeskirjade artiklile 138;
1.3. määrama aktide jõustumise kuupäeva;
1.4. võtma vastu oma töökorra ja töökorra muudatused;
1.5. arutama administratsiooninõukogu, postinõukogu ja nõuandekomitee tegevuse üksikasjalikke aruandeid, mis hõlmavad ajavahemikku alates eelmisest kongressist ja mille vastavad organid on esitanud vastavalt üldeeskirjade artiklitele 111, 117 ja 125;
1.6. võtma vastu Postiliidu strateegia;
1.7. määrama kindlaks Postiliidu kulude ülemmäära vastavalt põhikirja artiklile 21;
1.8. valima liikmesriigid, kes osalevad administratsiooninõukogu ja postinõukogu tegevuses;
1.9. valima peadirektori ja asepeadirektori;
1.10. määrama oma resolutsiooniga kindlaks Postiliidu kantavate kulutuste ülemmäära, mida tehakse dokumentide esitamiseks hiina, saksa, portugali ja vene keeles.
2. Kongress kui Postiliidu kõrgeim organ käsitleb ka muid postiteenuseid puudutavaid küsimusi.
Artikkel 104. Kongresside protseduurireeglid (põhikirja artikkel 14)
1. Kongressi tegevuse korraldamisel ja arutelude läbiviimisel kohaldatakse kongressi protseduurireegleid.
2. Iga kongress võib oma protseduurireegleid muuta kõnealustes protseduurireeglites sätestatud tingimustel.
Artikkel 105. Postiliidu organite vaatlejad
1. Kongressi, administratsiooninõukogu ja postinõukogu täiskogu istungitele ja komisjoni koosolekutele kutsutakse vaatlejatena osalema:
1.1. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni esindajad;
1.2. piirkondlikud postiliidud;
1.3. nõuandekomitee liikmed;
1.4. üksused, kellel on õigus osaleda Postiliidu koosolekutel vaatlejatena kongressi otsuse või resolutsiooni alusel.
2. Kongressi koosolekutele kutsutakse ajutiste vaatlejatena osalema järgmised vastavalt artikli 107 lõike 1 punktile 12 administratsiooninõukogu poolt nõuetekohaselt määratud üksused:
2.1. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni spetsialiseeritud asutused ja muud valitsustevahelised organisatsioonid;
2.2. rahvusvahelised organid, assotsiatsioonid või ettevõtted või muud pädevad isikud.
3. Lisaks käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud vaatlejatele võivad administratsiooninõukogu ja postinõukogu määrata ajutisi vaatlejaid, kes osalevad nende koosolekutel kooskõlas nende töökorraga, kui see on vajalik Postiliidu ja selle organite huvides.
2. jagu
Administratsiooninõukogu
Artikkel 106. Administratsiooninõukogu (põhikirja artikkel 17) koosseis ja toimimine
1. Administratsiooninõukogu koosneb 41 liikmest, kes täidavad oma ülesandeid kahe järjestikuse kongressi vahelisel perioodil.
2. Eesistuja ülesannete täitmise õigus on liikmesriigil, kus kongress toimub. Kui kõnealune vastuvõttev liikmesriik sellest õigusest loobub, käsitatakse teda de iure liikmena ning selle tõttu antakse üks lisakoht sellele geograafilisele rühmale, kuhu kõnealune riik kuulub ning selle lisakoha suhtes ei kohaldata lõike 3 piiravaid sätteid. Sel juhul valib administratsiooninõukogu eesistujaks vastuvõtva liikmesriigiga samasse geograafilisse rühma kuuluva liikmesriigi.
3. Administratsiooninõukogu ülejäänud 40 liiget valib kongress lähtuvalt tasakaalustatud geograafilise jaotuse põhimõttest. Igal kongressil vahetatakse välja vähemalt pooled liikmed; ühtki liiget ei või valida kolmel järjestikusel kongressil.
4. Iga administratsiooninõukogu liige määrab oma esindaja, kes on pädev postivaldkonnaga seotud küsimustes. Administratsiooninõukogu liikmed osalevad aktiivselt nõukogu töös.
5. Administratsiooninõukogu liikmetele töötasu ei maksta. Nõukogu tegevuskulud kannab Postiliit.
Artikkel 107. Administratsiooninõukogu ülesanded
1. Administratsiooninõukogu täidab järgmisi ülesandeid:
1.1. Kontrollib Postiliidu kogu tegevust kongressidevahelisel perioodil, tagades kongressi otsuste täitmise, käsitledes küsimusi valitsuse postivaldkonnaga seotud tegevuspõhimõtteid silmas pidades ning võttes arvesse näiteks teenuskaubandust ja konkurentsi käsitlevate rahvusvaheliste õigusnormide arengut.
1.2. Edendab, kooskõlastab ja kontrollib rahvusvahelise tehnikaalase koostöö raames kõiki postiteenustega seotud tehnilise abi vorme;
1.3. Vaatab läbi kongressi poolt heakskiidetud Ülemaailmse Postiliidu nelja-aastase tegevuskava eelnõu ning vormistab selle lõplikult, viies nelja-aastase tegevuskava eelnõus toodud tegevused vastavusse tegelike kasutatavate ressurssidega. Tegevuskava peaks vajaduse korral olema kooskõlas ka kongressi poolt läbiviidud prioriseerimisprotsessi tulemustega. Nelja-aastase tegevuskava lõppversioon, mille administratsiooninõukogu on lõplikult vormistanud ja heaks kiitnud, on aluseks Ülemaailmse Postiliidu aastaprogrammi ja aastaeelarve koostamisele ning administratsiooninõukogu ja postinõukogu poolt koostatavatele ja rakendatavatele aastastele tegevusplaanidele.
1.4. Vaatab läbi ja kinnitab Postiliidu aastaprogrammi, aastaeelarve ja raamatupidamise aastaaruande, võttes arvesse artikli 107 lõike 1 punktis 3 kirjeldatud Ülemaailmse Postiliidu tegevuskava lõppversiooni.
1.5. Annab vajaduse korral luba ületada kulutuste ülemmäära kooskõlas artikli 145 lõigetega 3–5.
1.6. Lubab taotluse korral valida madalam osamaksude klass artikli 150 lõikes 6 sätestatud tingimustel.
1.7. Lubab liikmesriigi taotluse korral vahetada geograafilist rühma, võttes arvesse asjaomastesse geograafilistesse rühmadesse kuuluvate liikmesriikide avaldatud arvamusi.
1.8. Loob ja likvideerib rahvusvahelise büroo ametikohti, pidades silmas kindlaksmääratud kulutuste ülemmäärast tulenevaid piiranguid.
1.9. Teeb otsuseid liikmesriikidega loodavate sidemete kohta, mida on vaja tema ülesannete täitmiseks.
1.10. Teeb pärast postinõukoguga konsulteerimist otsuseid suhete loomiseks selliste organisatsioonidega, keda ei käsitata vaatlejatena artikli 105 lõike 1 tähenduses.
1.11. Analüüsib ja kiidab heaks rahvusvahelise büroo aruanded Ülemaailmse Postiliidu suhete kohta teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega ning teeb vajalikke otsuseid suhete korraldamise ja nendega seoses võetavate meetmete kohta.
1.12. Vajaduse korral ja pärast konsulteerimist postinõukogu ja peasekretäriga määrab kindlaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni spetsialiseeritud asutused, rahvusvahelised organisatsioonid, ühendused, ettevõtted ja asjatundjad, kes peaksid olema ajutiste vaatlejatena kongressi ja selle komisjonide eriistungitel esindatud, kui see on vajalik Postiliidu või kongressi töö huvides, ning annab peadirektorile juhiseid kutsete väljastamiseks.
1.13. Määrab artikli 101 lõikes 3 sätestatud juhul liikmesriigi, kus toimub järgmine kongress.
1.14. Määrab õigeaegselt ja pärast postinõukoguga konsulteerimist kindlaks kongressi tegevuse elluviimiseks vajalike komisjonide arv ning määratleb nende ülesanded.
1.15. Määrab pärast postinõukoguga konsulteerimist ning kongressi heakskiidu saamist liikmesriigid, kes on valmis:
1.15.1. täitma kongressi ase-eesistuja ning komisjonide eesistujate ja ase-eesistujate ülesandeid, võttes võimalikult palju arvesse liikmesriikide tasakaalustatud geograafilise jaotuse põhimõtet; ja
1.15.2. osalema kongressi piirkondlike komisjonide tegevuses.
1.16. Nimetab enda hulgast need liikmed, kes asuvad tööle nõuandekomitee liikmetena.
1.17. Analüüsib ja oma pädevuse piires kiidab heaks meetmed, mida peetakse vajalikuks selleks, et kindlustada ja tõsta rahvusvahelise postiteeninduse kvaliteeti ning seda ajakohastada.
1.18. Käsitleb kongressi, postinõukogu või liikmesriikide taotluse korral Postiliidu või rahvusvahelise postiteenindusega seotud seadusandlikke, juriidilisi ja haldusküsimusi; eespool nimetatud valdkondades otsustab administratsiooninõukogu, kas liikmesriikide poolt taotletavate uuringute läbiviimine kongressidevahelisel perioodil on otstarbekas.
1.19. Koostab ettepanekuid, mis esitatakse kinnitamiseks kongressile või liikmesriikidele vastavalt artiklile 140.
1.20. Esitab postinõukogule küsimusi läbivaatamiseks vastavalt artikli 113 lõike 1 punktile 6.
1.21. Vaatab läbi ja pärast postinõukoguga konsulteerimist kiidab heaks strateegia eelnõu kongressile esitamiseks.
1.22. Võtab vastu ja arutab läbi nõuandekomitee aruanded ja soovitused ning kaalub nõuandekomitee ettepanekute esitamist kongressile.
1.23. Näeb ette rahvusvahelise büroo tegevuse kontrollimise korra.
1.24. Kiidab heaks rahvusvahelise büroo ettevalmistatud Postiliidu tegevuse aastaaruande ja finantstegevuse aastaaruande ning esitab vajaduse korral nende kohta märkusi.
1.25. Kehtestab vajaduse korral põhimõtted, mida postinõukogu peab silmas pidama märkimisväärse finantsmõjuga küsimuste käsitlemisel (maksud, lõppmaksed, transiidilõivud, põhilised lennupostitariifid ja kirisaadetiste postitamine välismaal); kontrollib tähelepanelikult kõnealuste küsimuste käsitlemist ning eespool nimetatud põhimõtete järgmise tagamiseks vaatab läbi ja kiidab heaks postinõukogu ettepanekud nende küsimuste kohta.
1.26. Kinnitab oma pädevuse piires ning kuni kongressi vastavasisulise otsuse vastuvõtmiseni postinõukogu poolt vajaduse korral esitatud ettepanekud eeskirjade või uue korra vastuvõtmiseks.
1.27. Vaatab läbi postinõukogu koostatud aastaaruande ning võimalikud ettepanekud.
1.28. Kiidab heaks rahvusvahelise büroo poolt postinõukoguga konsulteerides koostatud nelja aasta aruande liikmesriikide tulemuste kohta eelmise kongressi heakskiidetud Postiliidu strateegia elluviimisel, mis esitatakse järgmisele kongressile.
1.29. Kehtestab nõuandekomitee korraldamise aluse ja jõuab üksmeelele nõuandekomitee korraldamises kooskõlas artikliga 122.
1.30. Kehtestab nõuandekomitee liikmeks saamise kriteeriumid ja nende kohaselt võtab vastu või lükkab tagasi liikmeks saamise taotlused, tagades, et taotlustele vastatakse kiirendatud korras administratsiooninõukogu koosolekute vahepeal.
1.31. Kehtestab Postiliidu rahanduseeskirjad.
1.32. Kehtestab reservfondi tegevuse eeskirjad.
1.33. Kehtestab erifondi tegevuse eeskirjad.
1.34. Kehtestab eritoimingute fondi tegevust reguleerivad eeskirjad.
1.35. Kehtestab vabatahtliku fondi tegevust reguleerivad eeskirjad.
1.36. Kehtestab personalieeskirjad ja valitavate ametnike teenistustingimused.
1.37. Kehtestab sotsiaalfondi eeskirjad.
1.38. Teostab artikli 152 kontekstis üldist järelevalvet kasutajate rahastatud allorganite loomise ja tegevuse üle.
Artikkel 108. Administratsiooninõukogu istungite korraldamine
1. Administratsiooninõukogu avaistungil, mille kutsub kokku ja avab kongressi eesistuja, valib administratsiooninõukogu oma liikmete hulgast neli ase-eesistujat ning koostab oma töökorra.
2. Administratsiooninõukogu tuleb kokku eesistuja kutsel Postiliidu peakorteris üldjuhul üks kord aastas.
3. Administratsiooninõukogu eesistuja ja ase-eesistujad ning komisjoni eesistujad ja ase-eesistujad moodustavad korralduskomitee. Korralduskomitee valmistab ette ja juhib kõigi administratsiooninõukogu istungite tööd. Ta kiidab administratsiooninõukogu nimel heaks rahvusvahelise büroo koostatud Postiliidu tegevuse aastaaruande ning täidab kõiki muid ülesandeid, mis administratsiooninõukogu talle annab või mille täitmine osutub strateegilise planeerimise käigus vajalikuks.
4. Postinõukogu eesistuja on nõukogu esindajaks sellistel administratsiooninõukogu koosolekutel, mille päevakorras on tema poolt juhitavale organile huvipakkuvad küsimused.
5. Nõuandekomitee eesistuja esindab nimetatud organit administratsiooninõukogu koosolekutel, kui koosoleku päevakord sisaldab nõuandekomiteele huvipakkuvaid küsimusi.
Artikkel 109. Vaatlejad
1. Vaatlejad
1.1. Postinõukogu ja administratsiooninõukogu tõhusate kontaktide tagamiseks võib postinõukogu määrata administratsiooninõukogu koosolekutele vaatlejana osalema oma esindaja.
1.2. Postiliidu liikmesriigid, kes ei ole nõukogu liikmed, ning artiklis 105 nimetatud vaatlejad ja ajutised vaatlejad, võivad administratsiooninõukogu täiskogu istungitel ja komisjoni koosolekutel hääleõiguseta osaleda.
2. Põhimõtted
2.1. Logistilistel põhjustel võib administratsiooninõukogu piirata kohalolijate arvu ühe osaleva vaatleja ja ajutise vaatleja kohta. Administratsiooninõukogu võib ka piirata nende õigust osaleda aruteludes.
2.2. Vaatlejatele ja ajutistele vaatlejatele võib taotluse korral anda loa osaleda uuringutes tingimustel, mille nõukogu võib kehtestada oma töö tõhususe ja tulemuslikkuse tagamiseks. Peale selle võib neid paluda töörühmade ja projektirühmade eesistujaks, kui see on nende teadmiste või kogemuste seisukohalt põhjendatud. Selliste vaatlejate ja ajutise vaatleja osalemine ei too Postiliidule kaasa lisakulusid.
2.3. Kui see on koosoleku teemast või dokumendi konfidentsiaalsusest lähtudes vajalik, võib nõuandekomitee liikmed ja ajutised vaatlejad erandlikel asjaoludel mõnest koosolekust või selle osast eemale jätta või piirata nende õigust saada dokumente. Sellise piirangu kohta langetab otsuse iga juhtumi kohta eraldi asjaomane organ või selle eesistuja. Kui asi puudutab mõnda Postinõukogu huvitavat küsimust, tuleb sellisest olukorrast teatada administratsiooninõukogule ja postinõukogule. Kui administratsiooninõukogu peab vajalikuks, võib ta seejärel piirangud üle vaadata, konsulteerides vajaduse korral postinõukoguga.
Artikkel 110. Sõidukulude hüvitamine
1. Iga administratsiooninõukogu liikme esindaja, kes osaleb administratsiooninõukogu koosolekutel, reisikulud kannab tema liikmesriik. Selliste liikmesriikide esindajatel, keda peetakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni koostatud loetelude alusel arengumaadeks või kõige vähem arenenud maadeks, on siiski õigus, välja arvatud kongressi ajal toimuvatel koosolekutel, saada hüvitist turistiklassi (economy class) edasi-tagasi lennukipileti või esimese klassi edasi-tagasi rongipileti maksumuse ulatuses või muude sõidukulude eest, tingimusel et hüvitatav summa ei ületa turistiklassi edasi-tagasi lennukipileti hinda. Sama õigus on ka kõigil administratsiooninõukogu komisjonide, töörühmade ja muude organite liikmetel, kelle koosolekud toimuvad väljaspool kongressi või nõukogu istungeid.
Artikkel 111. Administratsiooninõukogu tegevust käsitlev teave
1. Administratsiooninõukogu teavitab pärast iga oma istungit liikmesriike, nende määratud ettevõtjaid, piirkondlikke postiliite ja nõuandekomitee liikmeid oma tegevusest ning saadab neile muu hulgas protokolli kokkuvõtte koos resolutsioonide ja otsustega.
2. Administratsiooninõukogu esitab kongressile oma tegevuse üksikasjaliku aruande ning saadab selle liikmesriikidele, nende määratud ettevõtjatele ja nõuandekomitee liikmetele vähemalt kaks kuud enne kongressi avamist.
3. jagu
Postinõukogu
Artikkel 112. Postinõukogu koosseis ja toimimine
1. Postinõukogu koosneb 40 liikmest, kes täidavad oma ülesandeid kahe järjestikuse kongressi vahelisel perioodil.
2. Postinõukogu liikmed valib kongress lähtuvalt kvalifitseeritud geograafilise jaotuse põhimõttest. 24 kohta on eraldatud arenevatele liikmesriikidele ning 16 kohta arenenud liikmesriikidele. Igal kongressil vahetatakse välja vähemalt üks kolmandik liikmetest.
3. Iga postinõukogu liige nimetab endale esindaja, kelle ülesandeks on osutada Postiliidu aktides nimetatud teenuseid. Postinõukogu liikmed osalevad aktiivselt nõukogu töös.
4. Postinõukogu tegevuskulud kannab Postiliit. Nõukogu liikmetele töötasu ei maksta.
Artikkel 113. Postinõukogu ülesanded
1. Postinõukogu täidab järgmisi ülesandeid:
1.1. Kooskõlastab asjakohaseid meetmeid, mida on vaja rahvusvaheliste postiteenuste arendamiseks ja tõhustamiseks.
1.2. Võtab kõik administratsiooninõukogu poolt viimase pädevuse piires heakskiidetud meetmed, mida peetakse vajalikuks selleks, et kindlustada ja tõsta rahvusvahelise postiteeninduse kvaliteeti ning seda ajakohastada.
1.3. Teeb otsuseid liikmesriikidega ja nende määratud ettevõtjatega loodavate sidemete kohta, mida on vaja tema ülesannete täitmiseks.
1.4. Võtab meetmeid selleks, et käsitleda ja avalikustada teatavate liikmesriikide ja nende määratud ettevõtjate tehtud katseid ja edusamme tehnika, muu tegevuse, majanduse ja kutseõppe valdkonnas, mis on postiteenuste seisukohalt huvipakkuvad.
1.5. Võtab pärast administratsiooninõukoguga konsulteerimist asjakohaseid tehnikakoostöö meetmeid koos kõikide Postiliidu liikmesriikidega ja nende määratud ettevõtjatega ning eelkõige uute riikide ja arenguriikidega ja nende määratud ettevõtjatega.
1.6. Vaatab läbi kõik muud küsimused, mille on talle esitanud postinõukogu või administratsiooninõukogu liikmed või mõni liikmesriik või määratud ettevõtja.
1.7. Võtab vastu ja arutab läbi nõuandekomitee aruanded ja soovitused, mis pakuvad huvi postinõukogule, vaatab läbi kongressile esitatavad nõuandekomitee soovitused ja teeb nende kohta märkusi.
1.8. Nimetab enda hulgast need liikmed, kellest saavad nõuandekomitee liikmed.
1.9. Käsitleb olulisimaid tegevusega seotud küsimusi ning ärilist, tehnilist ja majanduslikku laadi ja tehnikakoostöö probleeme, mis pakuvad huvi kõikidele liikmesriikidele või nende määratud ettevõtjatele, sealhulgas märkimisväärse finantsmõjuga küsimusi (maksud, lõppmaksed, transiidilõivud, lennupostitariifid, postipakkide tariifid ja kirisaadetiste postitamine välismaal), ning valmistab ette neid küsimusi käsitlevat teavet, arvamusi ja tegevussuuniseid.
1.10. Annab panuse administratsiooninõukogu töösse kongressile esitatava strateegia eelnõu väljatöötamiseks.
1.11. Käsitleb liikmesriikidele ja nende määratud ettevõtjatele ning uutele riikidele ja arenguriikidele huvipakkuvaid õpetamise ja kutseõppega seotud probleeme.
1.12. Käsitleb postiteenuste olukorda ja vajadusi uutes riikides ja arenguriikides ning koostab neile asjakohased soovitused postiteenuste tõhustamiseks.
1.13. Vaatab läbi Postiliidu eeskirjad kuue kuu jooksul pärast kongressi lõppu, kui kongress ei otsusta teisiti. Kiireloomulistel juhtudel võib postinõukogu kõnealuseid eeskirju muuta ka muudel istungitel. Mõlemal juhul lähtub postinõukogu põhiprintsiipe käsitlevate küsimuste puhul administratsiooninõukogu juhistest.
1.14. Sõnastab ettepanekuid, mis esitatakse kinnitamiseks kongressile või liikmesriikidele artiklis 140 sätestatud korras; administratsiooninõukogu pädevuses olevaid küsimusi käsitlevad ettepanekud peavad saama administratsiooninõukogu heakskiidu.
1.15. Vaatab liikmesriigi taotluse korral läbi selle liikmesriigi poolt artikli 139 alusel rahvusvahelisele büroole edastatud ettepanekud, et esitada nende kohta märkusi ning anda rahvusvahelisele büroole soovitusi nende märkuste lisamiseks ettepanekule enne, kui see esitatakse liikmesriikidele heakskiitmiseks.
1.16. Esitab vajaduse korral pärast administratsiooninõukogu heakskiitu ja kõigi liikmesriikidega konsulteerimist soovitusi eeskirjade või uue korra vastuvõtmiseks kuni kongressi vastavasisulise otsuse langetamiseni.
1.17. Valmistab ette ja annab teada liikmesriikidele ning nende määratud ettevõtjatele suunatud soovituste vormis tehnoloogiat, tegevust ja muid tema pädevusse kuuluvaid menetlusi puudutavaid standardeid, kui see on tegevuse ühtsuse seisukohalt oluline. Samal viisil teeb postinõukogu vajaduse korral muudatusi tema poolt juba kehtestatud standardites.
1.18. Kehtestab kasutajate rahastatud allorganite korraldamise aluse ja jõuab üksmeelele nende organite korraldamises kooskõlas artikliga 152.
1.19. Võtab vastu ja arutab läbi kasutajate rahastatud allorganite aruanded igal aastal.
Artikkel 114. Postinõukogu istungite korraldamine
1. Postinõukogu esimesel koosolekul, mille kutsub kokku ja avab kongressi eesistuja, valib nõukogu oma liikmete hulgast eesistuja, ase-eesistuja ning komisjoni eesistujad ja koostab oma töökorra.
2. Postinõukogu tuleb kokku Postiliidu peakorteris üldjuhul üks kord aastas. Koosoleku toimumise kuupäeva ja koha määrab nõukogu eesistuja kokkuleppel administratsiooninõukogu eesistujaga ja rahvusvahelise büroo peadirektoriga.
3. Postinõukogu eesistuja ja ase-eesistuja ning komisjoni eesistujad ja ase-eesistujad moodustavad korralduskomitee. Korralduskomitee valmistab ette ja juhib kõigi postinõukogu koosolekute tööd ning kohustub täitma kõiki ülesandeid, mis postinõukogu talle annab või mille täitmine osutub strateegilise planeerimise käigus vajalikuks.
4. Postinõukogu koostab kongressi poolt vastuvõetud Postiliidu strateegia alusel ning eelkõige selles sisalduvate Postiliidu alaliselt tegutsevate organite tegevust käsitlevate osade alusel oma esimesel kongressijärgsel istungil põhitööprogrammi, mis sisaldab rakendusstrateegiaga seotud taktikat. See põhiprogramm, mis sisaldab piiratud arvu ühist huvi pakkuvate teemadega seotud projekte, vaadatakse igal aastal uuesti läbi, pidades silmas uusi asjaolusid ja prioriteete.
5. Nõuandekomitee eesistuja esindab nimetatud organit postinõukogu koosolekutel, kui koosoleku päevakord sisaldab nõuandekomiteele huvipakkuvaid küsimusi.
Artikkel 115. Vaatlejad
1. Vaatlejad
1.1 Postinõukogu ja administratsiooninõukogu tõhusate kontaktide tagamiseks võib administratsiooninõukogu määrata postinõukogu koosolekutele vaatlejana osalema oma esindaja.
1.2 Postiliidu liikmesriigid, kes ei ole nõukogu liikmed, ning artiklis 105 nimetatud vaatlejad ja ajutised vaatlejad, võivad postinõukogu täiskogu istungitel ja komisjoni koosolekutel hääleõiguseta osaleda.
2. Põhimõtted
2.1 Logistilistel põhjustel võib postinõukogu piirata kohalolijate arvu ühe osaleva vaatleja ja ajutise vaatleja kohta. Postinõukogu võib ka piirata nende õigust osaleda aruteludes.
2.2 Vaatlejatele ja ajutistele vaatlejatele võib taotluse korral anda loa osaleda uuringutes tingimustel, mille nõukogu võib kehtestada oma töö tõhususe ja tulemuslikkuse tagamiseks. Peale selle võib neid paluda töörühmade ja projektirühmade eesistujaks, kui see on nende teadmiste või kogemuste seisukohalt põhjendatud. Selliste vaatlejate ja ajutise vaatleja osalemine ei too Postiliidule kaasa lisakulusid.
2.3 Kui see on koosoleku teemast või dokumendi konfidentsiaalsusest lähtudes vajalik, võib nõuandekomitee liikmed ja ajutised vaatlejad erandlikel asjaoludel mõnest koosolekust või selle osast eemale jätta või piirata nende õigust saada dokumente. Sellise piirangu kohta langetab otsuse iga juhtumi kohta eraldi asjaomane organ või selle eesistuja. Kui asi puudutab mõnda Postinõukogu huvitavat küsimust, tuleb sellisest olukorrast teatada administratsiooninõukogule ja postinõukogule. Kui administratsiooninõukogu peab vajalikuks, võib ta seejärel piirangud üle vaadata, konsulteerides vajaduse korral postinõukoguga.
Artikkel 116. Sõidukulude hüvitamine
1. Postinõukogu tegevuses osalevate liikmesriikide esindajate sõidu- ja elamiskulud kannavad nimetatud liikmesriigid. Selliste liikmesriikide esindajatel, keda peetakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni koostatud loetelude alusel ebasoodsamas olukorras olevaks riigiks, on siiski õigus, välja arvatud kongressi ajal toimuvatel koosolekutel, saada hüvitist turistiklassi (economy class) edasi-tagasi lennukipileti või esimese klassi edasi-tagasi rongipileti maksumuse ulatuses või muude sõidukulude eest tingimusel, et hüvitatav summa ei ületa turistiklassi edasi-tagasi lennukipileti hinda.
Artikkel 117. Postinõukogu tegevust käsitlev teave
1. Postinõukogu teavitab pärast iga oma istungit liikmesriike, nende määratud ettevõtjaid, piirkondlikke postiliite ja nõuandekomitee liikmeid oma tegevusest ning saadab neile muu hulgas protokolli kokkuvõtte koos resolutsioonide ja otsustega.
2. Postinõukogu koostab administratsiooninõukogule oma tegevuse aastaaruande.
3. Postinõukogu esitab kongressile oma tegevuse üksikasjaliku aruande, sealhulgas artiklis 152 nimetatud kasutajate rahastatud allorganite aruanded, ning saadab selle liikmesriikidele, nende määratud ettevõtjatele ja nõuandekomitee liikmetele vähemalt kaks kuud enne kongressi avamist.
4. jagu
Nõuandekomitee
Artikkel 118. Nõuandekomitee eesmärk
1. Nõuandekomitee eesmärgiks on esindada laiema rahvusvahelise postisektori huve ja luua alus sidusrühmade tõhusaks arvamustevahetuseks.
Artikkel 119. Nõuandekomitee koosseis
1. Nõuandekomitee koosneb:
1.1. vabaühendustest, kes esindavad kliente, kohaletoimetamisteenuse pakkujaid, töötajate organisatsioone, postiteenuste sektorile kauba ja teenuste pakkujaid, ning muudest samalaadsetest üksikisikuid ja firmasid ühendavatest organisatsioonidest, kes on huvitatud Postiliidu ülesannete ja eesmärkide toetamisest. Kui need organisatsioonid on registreeritud, peavad nad olema registreeritud Postiliidu liikmesriigis;
1.2. Administratsiooninõukogu poolt oma liikmete hulgast nimetatud liikmetest;
1.3. Postinõukogu poolt oma liikmete hulgast nimetatud liikmetest.
2. Nõuandekomitee tegevuskulud kannavad Postiliit ja komitee liikmed administratsiooninõukogu määratud viisil.
3. Nõuandekomitee liikmed ei saa tasu ega muud hüvitist.
Artikkel 120. Nõuandekomitee liikmed
1. Välja arvatud administratsiooninõukogu ja postinõukogu nimetatud liikmed, määratakse nõuandekomitee liikmed administratsiooninõukogu kehtestatud taotlemise ja taotluste heakskiitmise korras artikli 107 lõike 1 punkti 30 kohaselt.
2. Iga nõuandekomitee liige määrab ise oma esindaja.
Artikkel 121. Nõuandekomitee ülesanded
1. Nõuandekomitee täidab järgmisi ülesandeid:
1.1. Vaatab läbi administratsiooninõukogu ja postinõukogu dokumendid ja aruanded. Kui see on koosoleku teemast või dokumendi konfidentsiaalsusest lähtudes vajalik, võib erandlikel asjaoludel piirata õigust saada tekste ja dokumente. Sellise piirangu kohta langetab otsuse iga juhtumi kohta eraldi asjaomane organ või selle eesistuja. Kui asi puudutab mõnda postinõukogu huvitavat küsimust, tuleb sellisest olukorrast teatada administratsiooninõukogule ja postinõukogule. Kui administratsiooninõukogu peab seda vajalikuks, võib ta seejärel piirangud üle vaadata, konsulteerides vajaduse korral postinõukoguga;
1.2. Korraldab ja toetab uuringute tegemist nõuandekomitee liikmetele olulistes küsimustes.
1.3. Arutab postiteenuste sektorit mõjutavaid küsimusi ja esitab nende kohta ettekandeid.
1.4. Annab panuse administratsiooninõukogu ja postinõukogu töösse ning esitab nende palvel aruandeid, soovitusi ja arvamusi.
1.5. Esitab kongressile administratsiooninõukogu heakskiidetud soovitusi; kui need puudutavad Postinõukogu huvitavaid küsimusi, tuleb need lasta postinõukogul läbi vaadata ja nende kohta märkusi teha.
Artikkel 122. Nõuandekomitee korraldamine
1. Pärast iga kongressi teeb nõuandekomitee ise ümberkorraldused administratsiooninõukogu kehtestatud raamistiku kohaselt. Administratsiooninõukogu eesistuja juhatab nõuandekomitee korralduskoosolekut, kus komitee valib oma eesistuja.
2. Nõuandekomitee määrab oma sisekorra ja koostab oma töökorra, võttes arvesse Postiliidu üldisi põhimõtteid, administratsiooninõukogu nõusolekul, kes on konsulteerinud postinõukoguga.
3. Nõuandekomitee tuleb kokku üks kord aastas. Koosolekud peetakse üldjuhul Postiliidu peakorteris samal ajal administratsiooninõukogu ja postinõukogu koosolekutega. Iga koosoleku toimumise kuupäeva ja koha määrab nõuandekomitee eesistuja kokkuleppel administratsiooninõukogu ja postinõukogu eesistujaga ning rahvusvahelise büroo peadirektoriga.
Artikkel 123. Nõuandekomitee esindajad Administratsiooninõukogus, Postinõukogus ja kongressil
1. Postiliidu organitega tõhusate kontaktide tagamiseks võib nõuandekomitee määrata esindajad, kes osalevad kongressi, administratsiooninõukogu ja postinõukogu või nende komisjonide koosolekutel hääleõiguseta vaatlejatena.
2. Nõuandekomitee liikmed on kutsutud osalema kooskõlas artikliga 105 administratsiooninõukogu ja postinõukogu täiskogu istungitel ja komisjoni koosolekutel. Samuti võivad nad kooskõlas artikli 109 lõike 2 punktiga 2 ja artikli 115 lõike 2 punktiga 2 võtta osa töörühmade ja projektirühmade tööst.
3. Kui nõuandekomitee koosoleku päevakord sisaldab administratsiooninõukogule või postinõukogule huvipakkuvaid küsimusi, esindavad koosolekul neid organeid administratsiooninõukogu eesistuja ja postinõukogu eesistuja.
Artikkel 124. Nõuandekomitee vaatlejad
1. Teised Postiliidu liikmesriigid ning artiklis 105 nimetatud vaatlejad ja ajutised vaatlejad võivad nõuandekomitee istungitel hääleõiguseta osaleda.
2. Logistilistel põhjustel võib nõuandekomitee piirata kohalolijate arvu ühe osaleva vaatleja ja ajutise vaatleja kohta. Postinõukogu võib ka piirata nende õigust osaleda aruteludes.
3. Kui see on koosoleku teemast või dokumendi konfidentsiaalsusest lähtudes vajalik, võib vaatlejad ja ajutised vaatlejad erandlikel asjaoludel mõnest koosolekust või selle osast eemale jätta või piirata nende õigust saada dokumente. Sellise piirangu kohta langetab otsuse iga juhtumi kohta eraldi asjaomane organ või selle eesistuja. Kui asi puudutab mõnda Postinõukogu huvitavat küsimust, tuleb sellisest olukorrast teatada administratsiooninõukogule ja postinõukogule. Kui administratsiooninõukogu peab vajalikuks, võib ta seejärel piirangud üle vaadata, konsulteerides vajaduse korral postinõukoguga.
Artikkel 125. Nõuandekomitee tegevust käsitlev teave
1. Nõuandekomitee teavitab pärast iga oma istungit administratsiooninõukogu ja postinõukogu oma tegevusest ning saadab nende organite eesistujatele muu hulgas oma koosolekute protokolli kokkuvõtte koos soovituste ja seisukohtadega.
2. Nõuandekomitee koostab administratsiooninõukogule oma tegevuse aastaaruande, mille koopia saadetakse postinõukogule. Aruanne lisatakse administratsiooninõukogu dokumentatsioonile, mille kooskõlas artikliga 111 saavad Postiliidu liikmesriigid, nende määratud ettevõtjad ja piirkondlikud postiliidud.
3. Nõuandekomitee esitab kongressile oma tegevuse üksikasjaliku aruande ning saadab selle liikmesriikidele ja nende määratud ettevõtjatele vähemalt kaks kuud enne kongressi avamist.
Peatükk II
Rahvusvaheline büroo
1. jagu
Peadirektori ja asepeadirektori valimine ning ülesanded
Artikkel 126. Rahvusvahelise büroo peadirektori ja asepeadirektori valimine ning ülesanded
1. Rahvusvahelise büroo peadirektori ja asepeadirektori valib kongress kahe järjestikuse kongressi vaheliseks perioodiks, nende ametiaeg kestab vähemalt neli aastat. Ametiaega võib pikendada ainult üks kord. Kui kongress ei otsusta teisiti, asuvad peadirektor ja asepeadirektor oma ülesandeid täitma kongressi toimumisele järgneva aasta 1. jaanuaril.
2. Vähemalt seitse kuud enne kongressi avamist saadab rahvusvahelise büroo peadirektor liikmesriikide valitsustele märgukirja, palub neil esitada võimalikud taotlused peadirektori ja asepeadirektori ametikohale ning teatab ühtlasi, kas ametis olev peadirektor või asepeadirektor soovib oma esialgset ametiaega pikendada. Taotlused koos elulookirjeldusega tuleb rahvusvahelisele büroole esitada vähemalt kaks kuud enne kongressi avamist. Kandidaadid peavad olema neid esitanud liikmesriikide kodanikud. Rahvusvaheline büroo valmistab valimisdokumendid ette kongressi ajaks. Peadirektor ja asepeadirektor valitakse salajase hääletuse teel, esimesena valitakse peadirektor.
3. Kui peadirektori ametikoht jääb vabaks, võtab asepeadirektor tema kohustused üle kuni oma ametiaja lõppemiseni; asepeadirektori võib valida peadirektori ametikohale ning ta arvatakse automaatselt kandidaatide hulka, kui eelmine kongress ei ole tema esialgset asepeadirektori ametiaega juba üks kord pikendanud ning kui ta avaldab soovi kandideerida peadirektori ametikohale.
4. Kui peadirektori ja asepeadirektori koht jäävad vabaks samal ajal, valib administratsiooninõukogu pärast vabaks jäänud ametikohtadest teatamist laekunud taotluste alusel asepeadirektori kuni järgmise kongressi toimumiseni. Taotluste esitamise suhtes kohaldatakse analoogia alusel lõiget 2.
5. Kui asepeadirektori koht jääb vabaks, määrab administratsiooninõukogu peadirektori ettepanekul kuni järgmise kongressi toimumiseni asepeadirektori ülesannete täitjaks rahvusvahelise büroo ühe D2 astmel töötava direktori.
Artikkel 127. Peadirektori ülesanded
1. Peadirektor korraldab, haldab ja juhib rahvusvahelise büroo tööd ning on selle seaduslik esindaja.
2. Seoses ametikohtade liigituse, ametisse nimetamise ja edutamisega:
2.1. peadirektoril on õigus liigitada ametikohti astmetel G1 kuni D2 ning määrata ametisse ja edutada nende astmete ametnikke;
2.2. töötajate ametisse määramisel astmetele P1 kuni D2 võtab peadirektor arvesse nende liikmesriikide soovitatud kandidaatide erialast kvalifikatsiooni, kelle kodanikud need kandidaadid on või kus nad ametialaselt tegutsevad, pidades mandrite ja keelte seisukohalt silmas tasakaalustatud geograafilise jaotuse põhimõtet. Astme D2 ametikohtadele valitakse võimaluse korral eri piirkondadest pärit kandidaadid, kes ei ole peadirektori või asepeadirektoriga samast piirkonnast, pidades eelkõige silmas rahvusvahelise büroo tegevuse tõhusust. Spetsiaalset kvalifikatsiooni eeldavate ametikohtade puhul võib peadirektor nõuda väljastpoolt esitatavaid taotlusi;
2.3. uue ametniku määramisel võtab peadirektor ühtlasi arvesse, et astmetel D2, D1 ja P5 töötavad ametnikud peavad põhimõtteliselt olema pärit Postiliidu erinevatest liikmesriikidest;
2.4. rahvusvahelise büroo ametniku edutamisel astmele D2, D1 või P5 ei pea järgima lõike 2 punktis 3 nimetatud põhimõtet;
2.5. töölevõtmisel peetakse töötaja omadusi tähtsamaks kui geograafilist või keelerühmade tasakaalustatud jaotust;
2.6. üks kord aastas teatab peadirektor administratsiooninõukogule ametissemääramistest ja edutamistest astmetele P4 kuni D2.
3. Lisaks täidab peadirektor järgmisi ülesandeid:
3.1. on Postiliidu aktide hoiulevõtja ning täidab vahendaja ülesandeid Postiliiduga ühinemisel, Postiliitu vastuvõtmisel ja Postiliidust lahkumisel;
3.2. teatab kongressi otsustest kõikide liikmesriikide valitsustele;
3.3. teavitab kõiki liikmesriike ja nende määratud ettevõtjaid postinõukogu koostatud või läbivaadatud eeskirjadest;
3.4. koostab vastavalt Postiliidu nõuetele Postiliidu võimalikult väiksemahulise aastaeelarve projekti ning esitab selle õigel ajal administratsiooninõukogule läbivaatamiseks; esitab eelarve pärast administratsiooninõukogu heakskiitu Postiliidu liikmesriikidele ning täidab eelarve;
3.5. täidab Postiliidu organite antud või aktidega peadirektorile määratud eriülesandeid;
3.6. võtab kehtestatud poliitika ja kättesaadavate vahendite piires meetmeid Postiliidu organite püstitatud eesmärkide saavutamiseks;
3.7. teeb administratsiooninõukogule või postinõukogule soovitusi ja ettepanekuid;
3.8. esitab pärast kongressi lõppu postinõukogule ettepanekuid kongressi otsustest tulenevate muudatuste tegemiseks eeskirjadesse kookõlas postinõukogu töökorraga;
3.9. koostab administratsiooninõukogu jaoks nõukogude poolt väljaantud direktiivide alusel kongressile esitamiseks strateegia eelnõu;
3.10. koostab administratsiooninõukogule heakskiitmiseks nelja aasta aruande liikmesriikide tulemuste kohta eelmise kongressi heakskiidetud Postiliidu strateegia elluviimisel, mis esitatakse järgmisele kongressile;
3.11. tagab Postiliidu esindamise;
3.12. on vahendajaks järgmiste organite vahel:
3.12.1. Ülemaailmne Postiliit ja piirkondlikud postiliidud;
3.12.2. Ülemaailmne Postiliit ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon;
3.12.3. Ülemaailmne Postiliit ja rahvusvahelised organisatsioonid, kelle tegevus on Postiliidule huvipakkuv;
3.12.4. Ülemaailmne Postiliit ja rahvusvahelised organisatsioonid, assotsiatsioonid või ettevõtted, kellega Postiliidu organid soovivad konsulteerida või keda nad soovivad oma tööst teavitada;
3.13. täidab Postiliidu organite peasekretäri ülesandeid ning kontrollib peasekretäri pädevuse piires ja käesolevate üldeeskirjade erisätteid silmas pidades eelkõige:
3.13.1. Postiliidu organite tegevuse ettevalmistamist ja korraldamist;
3.13.2. dokumentide, aruannete ja protokollide koostamist, esitamist ja levitamist;
3.13.3. sekretariaadi toimimist Postiliidu organite koosolekutel;
3.14 osaleb hääleõiguseta Postiliidu organite koosolekutel ning aruteludel või saadab sinna oma esindaja.
Artikkel 128. Asepeadirektori ülesanded
1. Asepeadirektor abistab peadirektorit ja allub talle.
2. Peadirektori puudumise korral või juhul, kui viimane ei saa oma ametikohustusi täita, täidab asepeadirektor tema ülesandeid. Sama kord kehtib ka siis, kui peadirektori ametikoht jääb vabaks, nagu on nimetatud artikli 126 lõikes 3.
2. jagu
Postiliidu organite ja nõuandekomitee sekretariaat
Artikkel 129. Üldised märkused
1. Peadirektori vastutusel tagab rahvusvaheline büroo Postiliidu organite ja nõuandekomitee sekretariaadi.
Artikkel 130. Postiliidu organite dokumentide koostamine ja levitamine
1. Rahvusvaheline büroo koostab ja teeb Ülemaailmse Postiliidu veebilehe kaudu kättesaadavaks kõik istungiga seoses välja antud dokumendid. Samuti annab rahvusvaheline büroo teada Ülemaailmse Postiliidu veebilehel avaldatud uutest e-dokumentidest tõhusa veebipõhise teavitussüsteemi kaudu.
Artikkel 131. Liikmesriikide loetelu (põhikirja artikkel 2)
1. Rahvusvaheline büroo koostab ja ajakohastab Postiliidu liikmesriikide loetelu, milles on iga riigi kohta esitatud osamaksude suurusklass, geograafiline rühm ja riigi olukord Postiliidu aktide seisukohalt.
Artikkel 132. Teave. Arvamused. Taotlused aktide tõlgendamiseks ja muutmiseks. Järelepärimised. Kontode sulgemisega seotud ülesanded (põhikirja artikkel 20, üldeeskirjade artiklid 139, 140, 143)
1. Rahvusvaheline büroo on alati administratsiooninõukogu, postinõukogu ja liikmesriikide ning nende määratud ettevõtjate käsutuses, et anda neile igasugust vajalikku teavet teenistusega seotud küsimustes.
2. Rahvusvahelise büroo ülesanne on eelkõige koguda, võrrelda, avaldada ja levitada igasugust rahvusvahelisele postiteenindusele huvipakkuvat teavet, avaldada asjaomaste poolte taotluse korral arvamust vaidlusaluste küsimuste kohta, täita taotlusi Postiliidu aktide tõlgendamiseks ja muutmiseks ning teha selliseid uuringuid ja sisulist või dokumentidega seotud tööd, mis on talle aktide alusel määratud või Postiliidu huvides ülesandeks tehtud.
3. Liikmesriikide ja nende määratud ettevõtjate taotluse korral teeb rahvusvaheline büroo ka järelepärimisi, et küsida teiste liikmesriikide ja nende määratud ettevõtjate seisukohta teatavas küsimuses. Järelepärimise tulemust ei käsitata häälena ning see ei ole ametlikult siduv.
4. Rahvusvaheline büroo võib täita arvelduskoja ülesandeid postiteeninduse igat liiki kontode sulgemisel.
5. Rahvusvaheline büroo tagab Postiliidu aktidest või otsustest tulenevate ülesannete täitmiseks liikmesriikide ja/või nende määratud ettevõtjate poolt edastatud äriandmete konfidentsiaalsuse ja turvalisuse.
Artikkel 133. Tehnikakoostöö (põhikirja artikkel 1)
1. Rahvusvaheline büroo kavandab rahvusvahelise tehnikakoostöö raames igasugust postivaldkonnas osutatavat tehnikaalast abi.
Artikkel 134. Rahvusvahelises büroos saadaval olevad vormid (põhikirja artikkel 20)
1. Rahvusvaheline büroo vastutab rahvusvaheliste vastusekupongide tootmise korraldamise eest ja nende omahinnaga tarnimise eest blankette tellivatele liikmesriikidele või nende määratud ettevõtjatele.
Artikkel 135. Piirkondlike postiliitude aktid ja erikokkulepped (põhikirja artikkel 8)
1. Piirkondliku postiliidu asutus või selle puudumise korral üks lepinguosalistest saadab rahvusvahelisele büroole kaks eksemplari piirkondliku postiliidu aktidest ning põhikirja artikli 8 alusel sõlmitud erikokkulepetest.
2. Rahvusvaheline büroo hoolitseb selle eest, et piirkondliku postiliidu aktid ja erikokkulepped ei sisalda avalikkusele Postiliidu aktides sätestatud tingimustest vähem soodsaid tingimusi, ning teavitab liikmesriike ja nende määratud ettevõtjaid selliste liitude ja kokkulepete olemasolust. Rahvusvaheline büroo teatab administratsiooninõukogule kõikidest eeskirjade eiramistest, mis käesoleva sätte kohaldamise käigus avastatakse.
3. Rahvusvaheline büroo teavitab liikmesriike ja nende määratud ettevõtjaid eespool nimetatud piirkondlikest postiliitudest ja erikokkulepetest.
Artikkel 136. Postiliidu perioodiline väljaanne
1. Rahvusvaheline büroo annab talle kättesaadavaks tehtavatele dokumentidele tuginedes välja araabia-, hiina-, hispaania-, inglis-, prantsuse-, saksa- ja venekeelset perioodilist väljaannet.
Artikkel 137. Postiliidu tegevuse aastaaruanne (põhikirja artikkel 20, üldeeskirjade artikli 107 lõike 1 punkt 24)
1. Rahvusvaheline büroo koostab Postiliidu tegevuse aastaaruande, mis saadetakse pärast administratsiooninõukogu korralduskomitee heakskiitu liikmesriikidele ja/või nende määratud ettevõtjatele, piirkondlikele postiliitudele ning Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile.
Peatükk III
Ettepanekute esitamine ja läbivaatamine, vastuvõetud otsustest teatamine
ning eeskirjade ja muude vastu võetud otsuste jõustumine
Artikkel 138. Kongressile ettepanekute esitamise kord (põhikirja artikkel 29)
1. Olenevalt lõigetes 2 ja 5 sätestatud eranditest kehtib liikmesriikide poolt kongressile esitatavate ettepanekute kohta järgmine kord:
1.1. vastu võetakse ettepanekud, mille rahvusvaheline büroo saab kätte vähemalt kuus kuud enne kongressi toimumisaega;
1.2. kuue kuu jooksul enne kongressi toimumisaega ei võeta vastu ettepanekuid eelnõude kohta;
1.3. vastu ei võeta sisulisi ettepanekuid, mille rahvusvaheline büroo saab kätte kuus kuni neli kuud enne kongressi toimumisaega, välja arvatud juhul, kui neid toetab vähemalt kaks liikmesriiki;
1.4. vastu ei võeta sisulisi ettepanekuid, mille rahvusvaheline büroo saab kätte neli kuni kaks kuud enne kongressi toimumisaega, välja arvatud juhul, kui neid toetab vähemalt kaheksa liikmesriiki; pärast seda tähtaega laekuvaid ettepanekuid enam vastu ei võeta;
1.5. toetusavaldused peavad rahvusvahelisse büroosse jõudma koos ettepanekutega, mille kohta need on esitatud.
2. Põhikirja või üldeeskirju käsitlevad ettepanekud peab rahvusvaheline büroo kätte saama hiljemalt kuus kuud enne kongressi avamist; pärast seda tähtaega, kuid enne kongressi avamist laekunud ettepanekuid ei kaaluta, välja arvatud juhul, kui kongress teeb osalevate riikide kahekolmandikulise häälteenamusega sellekohase otsuse ja kui lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud.
3. Igas ettepanekus peab üldjuhul olema ainult üks taotlus ning see võib sisaldada ainult sellest taotlusest lähtuvaid muudatusi. Samuti tuleb igale ettepanekule, mis võib Postiliidu jaoks kaasa tuua märkimisväärseid kulusid, lisada märge selle rahandusliku mõju kohta, mille koostab ettepanekut esitav liikmesriik pärast konsulteerimist rahvusvahelise bürooga, et saaks kindlaks määrata ettepaneku rakendamiseks vajalikud rahalised vahendid.
4. Eelnõusid käsitlevatele ettepanekutele panevad need ettepanekud esitanud liikmesriigid pealkirjaks “Ettepanek eelnõu kohta“ ning rahvusvaheline büroo avaldab need nummerdatult koos tähega R. Ilma sellise tähistuseta ettepanekud, mis rahvusvahelise büroo arvates käsitlevad ainult eelnõusid, avaldatakse koos asjakohase märkega; rahvusvaheline büroo koostab kongressile nende ettepanekute loetelu.
5. Lõigetes 1 ja 4 nimetatud menetlust ei kohaldata kongresside töökorda käsitlevate ettepanekute suhtes ning juba esitatud ettepanekutesse tehtavate muudatuste suhtes.
Artikkel 139. Kongressidevahelisel ajal konventsiooni või kokkulepete muudatusettepanekute esitamise kord
1. Selleks et ettepanek oleks läbivaatamiseks kõlblik, peab liikmesriigi poolt kongressidevahelisel ajal esitatud konventsiooni või kokkuleppeid käsitlevat ettepanekut toetama veel vähemalt kaks muud liikmesriiki. Kui rahvusvaheline büroo ei saa ettepanekuga koos vajalikku arvu toetusavaldusi, muutub ettepanek kehtetuks.
2. Need ettepanekud saadetakse teistele liikmesriikidele rahvusvahelise büroo kaudu.
Artikkel 140. Konventsiooni või kokkulepete muudatusettepanekute läbivaatamise kord kongressidevahelisel ajal
1. Kõigi konventsiooni, kokkuleppeid ja nende lõpp-protokolle käsitlevate ettepanekute kohta kehtib järgmine kord: kui liikmesriik on saatnud rahvusvahelisele büroole ettepaneku, peab büroo edastama selle läbivaatamiseks kõikidele liikmesriikidele. Neile antakse kaks kuud ettepaneku läbivaatamiseks ja tähelepanekute edastamiseks rahvusvahelisele büroole. Muudatusi teha ei ole lubatud. Kui kaks kuud on möödunud, edastab rahvusvaheline büroo liikmesriikidele kõik saadud tähelepanekud ja palub igal liikmesriigil hääletada ettepaneku poolt või vastu.
Kui liikmesriik ei ole oma häält saatnud kahe kuu jooksul, loetakse, et ta on hääletamisest hoidunud. Eespool nimetatud ajavahemikke arvestatakse rahvusvahelise büroo ringkirjade avaldamise kuupäevadest.
2. Kui ettepanek käsitleb kokkulepet või selle lõpp-protokolli, võivad lõikes 1 kirjeldatud menetluses osaleda ainult need liikmesriigid, kes on nimetatud kokkuleppe osalised.
Artikkel 141. Postinõukogule ettepanekute esitamise kord, mis käsitleb kongressi otsustest lähtuvate uute eeskirjade koostamist
1. Kongressi otsustest lähtudes koostab postinõukogu ülemaailmse postikonventsiooni eeskirjad ja posti makseteenuste kokkuleppe.
2. Ettepanekud, mis käsitlevad konventsiooni või posti makseteenuste kokkuleppe muudatusi, esitatakse rahvusvahelisele büroole samal ajal kongressi ettepanekutega, millega need on seotud. Ettepaneku võib esitada ka üks liikmesriik ilma teiste liikmesriikide toetuseta. Need ettepanekud saadetakse kõikidele liikmesriikidele hiljemalt üks kuu enne kongressi algust.
3. Muud eeskirju käsitlevad ettepanekud, mida postinõukogu peab arutama uute eeskirjade koostamise käigus kuue kuu jooksul pärast kongressi, tuleb esitada rahvusvahelisele büroole vähemalt kaks kuud enne kongressi algust.
4. Liikmesriikide esitatud ettepanekud eeskirjade muutmiseks, mis on vajalikud kongressi otsuste põhjal, peavad jõudma rahvusvahelisse büroosse hiljemalt kaks kuud enne postinõukogu avamist. Need ettepanekud saadetakse kõikidele liikmesriikidele ja nende määratud ettevõtjatele hiljemalt üks kuu enne postinõukogu avamist.
Artikkel 142. Eeskirjade muutmine Postinõukogu poolt
1. Eeskirjade muudatusettepanekuid käsitleb postinõukogu.
2. Eeskirjade muudatusettepanekute esitamiseks ei ole liikmesriigi toetus vajalik.
3. Selline ettepanek vaadatakse läbi üksnes juhul, kui Postinõukogu peab seda hädavajalikuks.
Artikkel 143. Kongressidevahelisel ajal vastu võetud otsustest teatamise kord (põhikirja artikkel 29, üldeeskirjade artiklid 139, 140, 142)
1. Konventsioonis, kokkulepetes ja nende aktide lõpp-protokollides tehtavad muudatused saavad kinnituse, kui rahvusvahelise büroo peadirektor teatab nendest liikmesriikide valitsustele.
2. Rahvusvaheline büroo teatab liikmesriikidele ja nende määratud ettevõtjatele muudatustest, mis postinõukogu on teinud eeskirjades ja nende lõpp-protokollides. Sama kord kehtib ka tõlgenduste kohta, millele on osutatud konventsiooni artikli 38 lõike 3 punktis 2 ning kokkulepete asjaomastes sätetes.
Artikkel 144. Eeskirjade ja muude kongressidevahelisel ajal vastu võetud otsuste jõustumine
1. Eeskirjad jõustuvad samal kuupäeval ja on sama kehtivusajaga kui kongressil vastuvõetud aktid.
2. Vastavalt lõikele 1 jõustuvad kongressidevahelisel ajal Postiliidu aktide muutmise kohta vastu võetud otsused alles kolme kuu möödumisel nende teatavakstegemisest.
Peatükk IV
Finantseerimine
Artikkel 145. Postiliidu tegevuskulude kindlaksmääramine (põhikirja artikkel 21)
1. Arvestades lõikeid 2–6 ei tohi Postiliidu organite aastased tegevuskulud ületada 37 235 000 Šveitsi franki aastatel 2013 kuni 2016.
2. Järgmise kongressi kokkukutsumisega seotud kulud (sekretariaadi sõidukulud, transpordikulud, sünkroontõlkeseadmete paigaldamiskulud, dokumentide kopeerimiskulud kongressi ajal jne) ei tohi ületada 2 900 000 Šveitsi franki.
3. Administratsiooninõukogul on õigus ületada lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülemmäärasid, et võtta arvesse astmepalkade tõstmist, pensionimakseid ja hüvitisi, sealhulgas elatusmiinimumi indeksilisasid, mille Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on heaks kiitnud ja mida kohaldab ÜRO oma töötajate suhtes Genfis.
4. Lisaks sellele on administratsiooninõukogul õigus igal aastal korrigeerida Šveitsi tarbijahinnaindeksi alusel personalikulutustele lisaks tehtavate kulutuste määra.
5. Olenemata lõikest 1 võib administratsiooninõukogu või äärmiselt pakilistel juhtudel peadirektor anda loa kindlaksmääratud ülemmäärade ületamiseks, et katta rahvusvahelise büroo hoone mahukatele ja planeerimata parandustöödele tehtavad kulutused, tingimusel et ülekulu ei ole suurem kui 125 000 Šveitsi franki aastas.
6. Kui lõigetes 1 ja 2 nimetatud summad ei ole Postiliidu tõrgeteta toimimiseks piisavad, võib neid määrasid ületada ainult Postiliidu liikmesriikide enamuse heakskiidul. Konsulteerimisel tuleb esitada taotlust põhjendavate asjaolude täielik kirjeldus.
Artikkel 146. Liikmesriikide osamaksude kord
1. Postiliiduga ühinevad riigid, Postiliidu liikmeks võetavad riigid ning Postiliidust välja astuvad riigid maksavad osamaksu terve selle aasta eest, mille jooksul nende vastuvõtmine või väljaastumine jõustub.
2. Liikmesriigid tasuvad oma osamaksud Postiliidu aastaste kulutuste katteks ettemaksena administratsiooninõukogu kehtestatud eelarve alusel. Osamaksud tuleb tasuda hiljemalt selle eelarveaasta esimeseks päevaks, millele eelarves on viidatud. Pärast seda tähtpäeva arvestatakse makstavatelt summadelt Postiliidu kasuks viivist 6% alates neljandast kuust.
3. Kui liikmesriigi kohustuslike osamaksude intressivaba võlgnevus Postiliidule on võrdne selle liikmesriigi eelmise kahe rahandusaasta osamaksude summaga või ületab selle, võib see liikmesriik loovutada Postiliidule tagastamatult kõik talle teiste liikmesriikide poolt võlgnetavad summad või osa nendest administratsiooninõukogu sätestatud korras. Laenusummade loovutamistingimused määratakse kindlaks liikmesriigi, selle võlgnike ja võlausaldajate ning Postiliidu kokkuleppel.
4. Liikmesriik, kes ei saa õiguslikel või muudel põhjustel sellist loovutust teha, kohustub koostama oma võlgnevuste amortisatsiooniplaani.
5. Postiliidule võlgnetavate kohustuslike osamaksude hüvitamine ei tohi kesta kauem kui kümme aastat, välja arvatud erandlikel asjaoludel.
6. Erandlike asjaolude korral võib administratsiooninõukogu vabastada liikmesriigi osaliselt või täielikult makstavast viivisest, kui see riik on tasunud kogu võla põhisumma.
7. Peale selle võib liikmesriigi osaliselt või täielikult vabastada kogunenud või kumuleeruva intressi maksmisest administratsiooninõukogu poolt selle liikmesriigi võlgnevuste suhtes heaks kiidetud amortisatsiooniplaani alusel; see vabastamine eeldab siiski amortisatsiooniplaani täielikku ja nõuetekohast täitmist kokkulepitud, maksimaalselt kümne aasta pikkuse ajavahemiku jooksul.
8. Lõikeid 3 kuni 7 kohaldatakse analoogia alusel tõlkimise kuludele, mille kohta rahvusvaheline büroo väljastab keelerühmadesse kuuluvatele liikmesriikidele arve.
Artikkel 147. Finantspuudujäägid
1. Postiliidu juurde luuakse reservfond finantspuudujääkide katmiseks. Selle mahu määrab kindlaks Administratsiooninõukogu. Fondi peetakse ülal peamiselt eelarve ülejääkide abil ning fondi võib kasutada ka eelarve tasakaalustamiseks või liikmesriikide osamaksude vähendamiseks.
2. Postiliidu ajutiste finantspuudujääkide korral teeb Šveitsi Konföderatsiooni valitsus vajalikud lühiajalised ettemaksed vastastikusel kokkuleppel kindlaksmääratud korras.
Artikkel 148. Raamatupidamisarvestuse ja -aruandluse kontrollimine
1. Šveitsi Konföderatsiooni valitsus kontrollib kongressi poolt kindlaks määratud volituste piires ja tasu nõudmata rahvusvahelise büroo raamatupidamisarvestust ja aruandlust.
Artikkel 149. Automaatsed sanktsioonid
1. Iga liikmesriik, kes ei saa teha artikli 146 lõikes 3 sätestatud loovutust ega ole nõus esitama kooskõlas artikli 146 lõikega 4 rahvusvahelise büroo nõutavat võlgnevuste tasumise plaani või ei järgi kõnealust plaani, kaotab automaatselt oma hääleõiguse kongressil ning administratsiooninõukogu ja postinõukogu koosolekutel ega saa enam olla nende kahe nõukogu liige.
2. Automaatsed sanktsioonid tühistatakse endastmõistetavalt ja kohe, kui asjaomane liikmesriik on tasunud Postiliidule oma kohustuslike osamaksude võla põhisumma ja intressid või nõustub koostama võlgnevuste tasumise plaani.
Artikkel 150. Osamaksude suurusklassid (põhikirja artikkel 21, üldeeskirjade artiklid 131, 145, 146, 147 ja 148)
1. Liikmesriigid osalevad Postiliidu tegevuskulude katmisel vastavalt osamaksude suurusklassile, kuhu nad kuuluvad. Suurusklassid on järgmised:
– 50 ühiku klass;
– 45 ühiku klass;
– 40 ühiku klass;
– 35 ühiku klass;
– 30 ühiku klass;
– 25 ühiku klass;
– 20 ühiku klass;
– 15 ühiku klass;
– 10 ühiku klass;
– 5 ühiku klass;
– 3 ühiku klass;
– 1 ühiku klass;
– 0,5 ühiku klass; sellesse klassi kuuluvad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni poolt loetletud kõige vähem arenenud riigid ja teised administratsiooninõukogu nimetatud riigid.
2. Olenemata lõikes 1 loetletud suurusklassidest võib iga riik minimaalselt kongressidevahelise aja pikkuse perioodi jooksul vabatahtlikult maksta rohkem ühikuid kui ühikute arv suurusklassis, kuhu see riik kuulub. Suurusklassi vahetusest tuleb teatada hiljemalt kongressil. Kongressidevahelise aja lõpus läheb liikmesriik automaatselt tagasi esialgsesse suurusklassi, kui ta ei otsusta jätkata rohkemate ühikute maksmist. Lisamaksete tegemine suurendab vastavalt kulusid.
3. Liikmesriigid jaotatakse eespool nimetatud suurusklassidesse nende ühinemisel Postiliiduga või Postiliitu vastuvõtmisel põhikirja artikli 21 lõikes 4 sätestatud korras.
4. Liikmesriike võib hiljem paigutada madalamasse suurusklassi, tingimusel et taotlus suurusklassi vahetamise kohta saadetakse rahvusvahelisele büroole vähemalt kaks kuud enne kongressi avamist. Kongress esitab suurusklassi vahetamise taotluste kohta mittesiduva arvamuse. Liikmesriigil on vabadus otsustada, kas ta järgib kongressi arvamust või mitte. Liikmesriigi lõplik otsus tuleb edastada rahvusvahelise büroo sekretariaadile enne kongressi lõppu. Suurusklassi vahetamise taotlus jõustub kongressi koostatud rahanduseeskirja jõustumise kuupäeval. Liikmesriigid, kes ei ole oma suurusklassi vahetamise soovist ettenähtud ajaks teatanud, jäävad samasse suurusklassi, kuhu nad seni kuulusid.
5. Liikmesriik võib korraga nõuda enda ümberpaigutamist ainult ühe suurusklassi võrra madalamasse klassi.
6. Erandlikel asjaoludel, nagu näiteks loodusõnnetuste korral, millega seoses on vaja käivitada rahvusvahelisi abiprogramme, võib administratsiooninõukogu lubada liikmesriigi taotluse korral üks kord kahe kongressi vahelisel ajal ajutist suurusklassi vähendamist, kui liikmesriik tõendab, et ta ei suuda enam maksta esialgsele suurusklassile vastavat osamaksu. Samadel asjaoludel võib administratsiooninõukogu lubada ajutist suurusklassi vähendamist 1-ühikulisse suurusklassi kuuluvatele riikidele, kes ei kuulu vähim arenenud riikide hulka, ning viia nad üle 0,5-ühikulisse suurusklassi.
7. Administratsiooninõukogu võib lõike 6 kohaldamisel lubada ajutist suurusklassi vähendamist kõige rohkem kaheks aastaks või kuni järgmise kongressi toimumiseni, olenevalt sellest, kumb neist tähtaegadest on varasem. Kindlaksmääratud ajavahemiku lõppemisel viiakse asjaomane riik tagasi oma esialgsesse suurusklassi.
8. Olenemata lõigetest 4 ja 5 ei kohaldata mingisuguseid piiranguid ümberpaigutamisel kõrgematesse suurusklassidesse.
Artikkel 151. Tasumine rahvusvahelisest büroost saadavate materjalide eest (üldeeskirjade artikkel 134)
1. Tasuliste materjalide eest, mis liikmesriigid ja nende määratud ettevõtjad saavad rahvusvahelisest büroost, tuleb maksta võimalikult kiiresti ning hiljemalt kuus kuud pärast selle kuu esimest päeva, mis järgneb kuule, mil rahvusvaheline büroo on esitanud arve. Pärast seda tähtaega arvestatakse maksmisele kuuluvatelt summadelt Postiliidu kasuks viivist 5% aastas alates tähtaja möödumisest.
Artikkel 152. Kasutajate rahastatud allorganite korraldamine
1. Pärast administratsiooninõukogu heakskiidu saamist võib postinõukogu luua kasutajate rahastatud allorganeid, mida rahastatakse vabatahtlikest vahenditest, et korraldada ärilisi, tehnilisi, majanduslikku laadi ja muid tegevusi, mis kuuluvad põhikirja artikli 18 alusel postinõukogu pädevusse, kuid mida ei või korralisest eelarvest rahastada.
2. Sellise postinõukogu allorgani loomise korral otsustab postinõukogu, milline on allorgani põhikirja alusraamistik, võttes arvesse Ülemaailmse Postiliidu kui valitsustevahelise organisatsiooni üldisi eeskirju ja põhimõtteid, ning esitab need administratsiooninõukogule heakskiitmiseks. Alusraamistik sisaldab järgmisi osi:
2.1 volitused;
2.2 liikmeskond, sealhulgas osalevate liikmete kategooriad;
2.3 otsustamiseeskirjad, sealhulgas sisemine struktuur ja suhted teiste Ülemaailmse Postiliidu organitega;
2.4 hääletus- ja esinduspõhimõtted;
2.5 rahastamine (liikmemaks, kasutustasud jne);
2.6 sekretariaadi koosseis ja juhtimisstruktuur.
3. Iga kasutajate rahastatud allorgan korraldab oma tegevust autonoomselt postinõukogu poolt otsustatud ja administratsiooninõukogu poolt heakskiidetud alusraamistiku piires ning koostab oma tegevuse aastaruande postinõukogule heakskiitmiseks.
4. Administratsiooninõukogu kehtestab eeskirjad tugikulude kohta, mida kasutajate rahastatud allorganid peavad korralisse eelarvesse maksma, ning avaldab need Ülemaailmse Postiliidu finantsmäärustes.
5. Rahvusvahelise büroo peadirektor haldab kasutaja rahastatud allorganite sekretariaadi tööd vastavalt administratsiooninõukogu poolt heakskiidetud personalieeskirjadele, mis on kohaldatavad kasutajate rahastatud allorganitesse värvatud personali suhtes. Allorganite sekretariaat on rahvusvahelise büroo lahutamatu osa.
6. Teave käesoleva artikli alusel loodud kasutajate rahastatud allorganite kohta edastatakse pärast nende loomist kongressile.
Peatükk V
Vahekohus
Artikkel 153. Vahekohtumenetlus (põhikirja artikkel 32)
1. Kui vaidlus tuleb lahendada vahekohtumenetluse korras liikmesriikide vahel, peab iga liikmesriik teatama teisele poolele kirjalikult vaidlusesemest ning informeerima teda soovist algatada vahekohtumenetlust teatega vahekohtumenetluse algatamise kohta.
2. Kui vaidlus on tehnilist laadi või muu tegevusega seotud küsimustes, võib iga liikmesriik paluda oma määratud ettevõtjal toimida järgmistes lõigetes sätestatud korra kohaselt ning anda volitused edasi oma ettevõtjale. Asjaomast liikmesriiki teavitatakse menetluse käigust ja tulemusest. Vastavaid liikmesriike või määratud ettevõtjaid nimetatakse edaspidi "vahekohtumenetluse pooled".
3. Vahekohtumenetluse pooled määravad kas ühe või kolm vahekohtunikku.
4. Kui vahekohtumenetluse pooled otsustavad määrata kolm vahekohtunikku, valib iga pool lõike 2 alusel vahekohtunikuks liikmesriigi või määratud ettevõtja, kes ei ole vaidlusega otseselt seotud. Kui mitu liikmesriiki ja/või määratud ettevõtjat algatavad ühise kohtuasja, käsitatakse neid käesolevate sätete kohaldamisel ühe poolena.
5. Kui pooled otsustavad ühisel kokkuleppel määrata kolm vahekohtunikku, valivad pooled ühiselt kolmanda vahekohtuniku, kes ei pea olema liikmesriigist ega määratud ettevõtjast.
6. Kui vaidlus on seotud mõne kokkuleppega, võib vahekohtunikud nimetada ainult selles kokkuleppes osalevate liikmesriikide hulgast.
7. Pooled võivad esitada ühisel kokkuleppel ühe vahekohtuniku, kes ei pea olema liikmesriigist ega määratud ettevõtjast.
8. Kui üks või mõlemad vahekohtumenetluse pooled ei määra vahekohtunikku või -kohtunikke kolme kuu jooksul vahekohtumenetluse algatamise teatest alates, nõuab rahvusvaheline büroo kohustuse täitmata jätnud liikmesriigilt taotluse korral, et viimane määraks vahekohtuniku või määrab selle ise automaatselt. Rahvusvaheline büroo ei osale aruteludel, kui pooled seda ühiselt ei nõua.
9. Vahekohtumenetluse pooled võivad ühisel kokkuleppel vaidluse lahendada mis tahes ajal enne vahekohtuniku või -kohtunike otsuse tegemist. Teade menetlusest loobumise kohta tuleb esitada kirjalikult rahvusvahelisele büroole 10 päeva jooksul pärast vastavat pooltevahelist kokkulepet. Kui pooled loobuvad vahekohtumenetlusest ühisel kokkuleppel, kaob vahekohtunikul või -kohtunikel õigus asjas otsust teha.
10. Vahekohtunik või -kohtunikud peavad asjas otsuse tegema esitatud faktide ja tõendite alusel. Kogu vaidlusega seotud infost tuleb teavitada mõlemaid pooli ning vahekohtunikku või -kohtunikke.
11. Vahekohtuniku või -kohtunike otsus tehakse häälteenamusega ning sellest teavitatakse rahvusvahelist bürood ja pooli kuue kuu jooksul vahekohtumenetluse algatamise teatest alates.
12. Vahekohtumenetlus on konfidentsiaalne ning rahvusvahelisele büroole esitatakse üksnes vaidluse ja otsuse lühikirjeldus 10 päeva jooksul pärast otsuse teatamist pooltele.
13. Vahekohtuniku või -kohtunike otsus on lõplik ja pooltele siduv ning ei kuulu edasikaebamisele.
14. Vahekohtumenetluse pooled rakendavad vahekohtuniku või -kohtunike otsust viivitamata. Kui liikmesriik annab määratud ettevõtjale volitused algatada ja järgida vahekohtumenetlust, vastutab liikmesriik vahekohtuniku või -kohtunike otsuse määratud ettevõtja poolse rakendamise eest.
Peatükk VI
Postiliidus kasutatavad keeled
Artikkel 154. Rahvusvahelise büroo töökeeled
1. Rahvusvahelise büroo töökeeled on prantsuse ja inglise keel.
Artikkel 155. Dokumentides, aruteludel ja ametlikus kirjavahetuses kasutatavad keeled
1. Postiliidu dokumentides kasutatakse araabia, hispaania, inglise ja prantsuse keelt. Kasutatakse ka hiina, portugali, saksa ja vene keelt, tingimusel et nendes keeltes esitatakse ainult kõige olulisemad dokumendid. Muid keeli võib kasutada tingimusel, et asjakohase taotluse esitanud liikmesriigid tasuvad kõik kaasnevad kulud.
2. Liikmesriik või liikmesriigid, kes on taotlenud mõne mitteametliku keele kasutamist, moodustavad ühe keelerühma.
3. Dokumendid avaldab rahvusvaheline büroo ametlikus keeles ja nõuetele vastavate keelerühmade keeltes kas vahetult või nende keelerühmade piirkondlike kontorite kaudu rahvusvahelise büroo poolt kinnitatud korras. Dokumentide avaldamisel eri keeltes lähtutakse ühistest standarditest.
4. Vahetult rahvusvahelise büroo poolt avaldatavad dokumendid jaotatakse võimaluse korral kõikides taotletud keeltes ühel ajal.
5. Liikmesriikide või nende määratud ettevõtjate ja rahvusvahelise büroo kirjavahetus ning büroo ja Postiliidu väliste üksuste kirjavahetus võib toimuda igas keeles, mille jaoks rahvusvaheline büroo pakub tõlketeenust.
6. Kulud, mis kaasnevad tõlkimisega mis tahes keelde, sealhulgas lõike 5 kohaldamisega kaasnevad kulud, tasub vastava keele kasutamist taotlenud keelerühm. Ametlikku keelt kasutavad liikmesriigid teevad mitteametlike dokumentide tõlkimise eest ühekordse makse, mille suurus makseühiku kohta on sama, mida maksavad need liikmesriigid, kes kasutavad rahvusvahelise büroo teist töökeelt. Kõik ülejäänud dokumentide esitamise kulud kannab Postiliit. Nende Postiliidu kantavate kulutuste ülemmäär, mis tehakse dokumentide esitamiseks hiina, portugali, saksa ja vene keeles, määrab kindlaks kongress oma resolutsiooniga.
7. Keelerühma tasutavad kulud jagatakse selle rühma liikmete vahel vastavalt nende osalusele Postiliidu kulutuste katmisel. Kulud võib keelerühma liikmete vahel jagada ka teistsuguse süsteemi kohaselt, kui asjaomased liikmesriigid on sellega nõus ning teatavad rahvusvahelisele büroole oma otsusest rühma esindaja kaudu.
8. Rahvusvaheline büroo jõustab kõik muudatused liikmesriigi tehtud keelevalikus kahe aasta jooksul.
9. Postiliidu organite koosolekutel toimuvatel aruteludel võib tõlkesüsteemi vahendusel (elektrooniliste seadmete abil või ilma) kasutada araabia, hispaania, inglise, prantsuse ja vene keelt, kusjuures valiku teevad koosoleku korraldajad pärast konsulteerimist rahvusvahelise büroo peadirektori ning asjaomaste liikmesriikidega.
10. Sama korra kohaselt võib lõikes 9 nimetatud aruteludel ja koosolekutel kasutada ka teisi keeli.
11. Teisi keeli kasutavad delegatsioonid tagavad sünkroontõlke ühte lõikes 9 nimetatud keelde kas samas lõikes nimetatud süsteemi kaudu, mille korral võib teha vajalikke tehnilisi kohandusi, või tõlkide vahendusel.
12. Tõlketeenuste kulud jagatakse sama keelt kasutavate liikmesriikide vahel vastavalt nende osalusele Postiliidu kulutuste katmisel. Tehniliste seadmete paigaldamis- ja hoolduskulud kannab Postiliit.
13. Liikmesriigid ja/või nende määratud ettevõtjad võivad nendevahelise ametliku kirjavahetuse keele omavahel kokku leppida. Sellise kokkuleppe puudumise korral kasutatakse prantsuse keelt.
Peatükk VII
Lõppsätted
Artikkel 156. Üldeeskirju käsitlevate ettepanekute heakskiitmise tingimused
1. Üldeeskirju käsitlevad ettepanekud, mis kongressile esitatakse, jõustuvad pärast seda, kui need on kongressil esindatud hääleõiguslike liikmesriikide häälteenamusega heaks kiidetud. Hääletuse ajal peab kohal viibima vähemalt kaks kolmandikku Postiliidu hääleõiguslikest liikmesriikidest.
Artikkel 157. Ettepanekud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga sõlmitud lepingute kohta (põhikirja artikkel 9)
Artiklis 156 osutatud heakskiitmise tingimusi kohaldatakse samamoodi ka selliste ettepanekute suhtes, mis tehakse Ülemaailmse Postiliidu ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni vahel sõlmitud lepingute muutmiseks, kui kõnealustes lepingutes ei ole ette nähtud neis sisalduvate sätete muutmise tingimusi.
Artikkel 158. Üldeeskirjade muutmine, jõustumine ja kehtivus
1. Kongressi vastuvõetud muudatused vormistatakse lisaprotokollina, mis jõustub samal ajal sama kongressi käigus täiendatud aktidega, kui kongress ei otsusta teisiti.
2. Üldeeskirjad jõustuvad 2014. aasta 1. jaanuaril ning jäävad kehtima määramata ajaks.
Selle kinnituseks on liikmesriikide valitsuste täievolilised esindajad alla kirjutanud üldeeskirjad ühes eksemplaris, mis antakse hoiule rahvusvahelise büroo peadirektorile. Ülemaailmse Postiliidu rahvusvaheline büroo edastab kõikidele osalistele lisaprotokolli koopia.
Facebook
Twitter