Eesti Vabariigi ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi salastatud teabe vahetamise ja kaitse kokkulepe
Vastu võetud 23.07.2012
Vabariigi Valitsuse 05.04.2012 korraldus nr 162 kokkuleppe eelnõu heakskiitmise kohta
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta
Eesti Vabariik ja Luksemburgi Suurhertsogiriik, (edaspidi pooled),
soovides tagada omavahel või nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate era- või avalik-õiguslike juriidiliste isikute vahel vahetatud salastatud teabe kaitse, võttes arvesse kummagi poole riiklikke huve ja julgeolekut,
on kokku leppinud järgmises.
ARTIKKEL 1
EESMÄRK JA KOHALDAMISALA
1. Käesoleva kokkuleppe eesmärk on tagada poolte koostöö käigus vahetatud või loodud salastatud teabe kaitse.
2. Kokkulepe reguleerib kogu pooltevahelist tegevust ja seda kohaldatakse kõigile poolte lepingutele ja kokkulepetele, mis käsitlevad salastatud teavet.
ARTIKKEL 2
MÕISTED
Kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) salastatud teave – mis tahes vormis teave, mille pooled on loonud või omavahel edastanud kummagi poole õigusaktide kohaselt ning mida tuleb kaitsta salastatud teabe kaitse nõuete rikkumise eest ja mis on vastavalt tähistatud;
2) salastatud leping – leping või all-leping, mis sisaldab salastatud teavet või millega kaasneb juurdepääs sellele;
3) lepinglane – füüsiline või juriidiline isik, kellel on õigus sõlmida lepinguid või all-lepinguid;
4) riigi julgeoleku volitatud esindaja – asutus, mis riigi õigusaktide kohaselt vastutab kokkuleppe kõikide aspektide elluviimise ja järelevalve eest;
5) pädev asutus – riigi julgeoleku volitatud esindaja või muu pädev asutus, mis poolte õigusaktide kohaselt vastutab kokkuleppe täitmise eest;
6) juurdepääsuluba – pädeva asutuse otsus, mille alusel on füüsilisel isikul lubatud riigi õigusaktide kohaselt pääseda juurde salastatud teabele;
7) töötlemisluba – pädeva asutuse otsus, mille kohaselt on juriidiline või füüsiline isik suuteline kaitsma salastatud teavet kooskõlas riigi õigusaktidega;
8) päritolupool – pool, sealhulgas tema jurisdiktsiooni alla kuuluv era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, kes on loonud salastatud teavet ja edastanud seda vastuvõtvale poolele;
9) vastuvõttev pool – pool, sealhulgas tema jurisdiktsiooni alla kuuluv era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, kes saab päritolupoolelt salastatud teavet;
10) kolmas isik – riik, sealhulgas tema jurisdiktsiooni alla kuuluv era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, või rahvusvaheline organisatsioon, kes ei ole käesoleva kokkuleppe pool;
11) teadmisvajadus – põhimõte, mille kohaselt võib füüsilisele isikule anda juurdepääsu salastatud teabele üksnes tema ametikohustuste tõttu ja konkreetse ülesande täitmiseks;
12) salastatud teabe kaitse nõuete rikkumine – riigi õigusaktidega vastuolus olev tegu või tegevusetus, mille tulemusel võib salastatud teave saada avalikuks, kaduda, hävineda, saada teatavaks juurdepääsuõiguseta isikule sattuda valedesse kätesse või mis võib selle salastatust muul moel kahjustada.
ARTIKKEL 3
RIIGI JULGEOLEKU VOLITATUD ESINDAJAD
1. Poolte riigi julgeoleku volitatud esindajad on:
Eesti Vabariigis:
Kaitseministeeriumi riigi julgeoleku volitatud esindaja osakond.
Luksemburgi Suurhertsogiriigis:
Service de Renseignement de l’Etat, Autorité nationale de Sécurité (riigi luureteenistus, riigi julgeoleku volitatud esindaja).
2. Riigi julgeoleku volitatud esindajad teavitavad teineteist muudest pädevatest asutustest, kes vastutavad kokkuleppe täitmise eest.
3. Pooled teavitavad teineteist diplomaatiliste kanalite kaudu riigi julgeoleku volitatud esindajate muutmistest.
ARTIKKEL 4
SALASTATUSE TASEMED
Järgmised riigi salastatuse tasemed on samaväärsed:
Eesti Vabariigis |
Luksemburgi Suurhertsogiriigis |
TÄIESTI SALAJANE |
TRES SECRET LUX |
SALAJANE |
SECRET LUX |
KONFIDENTSIAALNE |
CONFIDENTIEL LUX |
PIIRATUD |
RESTREINT LUX |
ARTIKKEL 5
JUURDEPÄÄS SALASTATUD TEABELE
Salastatud teabele pääsevad juurde ainult isikud, kellel on teadmisvajadus, kellel on kooskõlas riigi õigusaktidega samaväärse salastatuse tasemega teabele juurdepääs ning kellele on tutvustatud salastatud teabe kaitse nõudeid.
ARTIKKEL 6
JULGEOLEKUKOOSTÖÖ
1. Salastatud teabe kaitse nõuete võrreldavuse tagamiseks annavad riigi julgeoleku volitatud esindajad teineteisele taotluse korral teavet salastatud teabe kaitsmise riigisiseste julgeolekunõuete, korra ja tavade kohta. Sel eesmärgil võivad riigi julgeoleku volitatud esindajad korraldada vastastikuseid külastusi.
2. Taotluse korral abistavad riigi julgeoleku volitatud esindajad teineteist juurdepääsulubade ja töötlemislubade menetluste läbiviimisel.
3. Pooled tunnustavad teineteise juurdepääsulube ja töötlemislube. Nende suhtes kohaldatakse artiklit 4.
4. Riigi julgeoleku volitatud esindajad teavitavad teineteist vastastikku tunnustatud juurdepääsulubade ja töötlemislubade muudatustest viivitamata kirjalikult.
ARTIKKEL 7
SALASTATUD TEABE KAITSE
1. Pooled kaitsevad kokkuleppes viidatud salastatud teavet samavõrd nagu oma samaväärse salastatuse tasemega teavet.
2. Päritolupool on kohustatud:
a) tagama, et salastatud teave on märgistatud asjakohase salastusmärkega kooskõlas riigi õigusaktidega;
b) teavitama vastuvõtvat poolt
– salastatud teabe edastamise tingimustest või kasutamise piirangutest;
– teabe salastatuse taseme muudatustest.
3. Vastuvõttev pool on kohustatud:
a) kinnitama kirjalikult salastatud teabe vastuvõtmist;
b) tagama, et salastatud teave märgistatakse artikli 4 lõike 2 alusel samaväärse salastusmärkega;
c) tagama, et salastatuse taset ei muudeta ilma päritolupoole kirjaliku loata;
d) kaitsma salastatud teavet samavõrd nagu oma samaväärse salastatuse tasemega teavet;
e) kasutama salastatud teavet ainult sel eesmärgil, milleks see on edastatud, järgides päritolupoole kehtestatud piiranguid;
f) mitte edastama salastatud teavet kolmandale isikule ilma päritolupoole kirjaliku nõusolekuta.
ARTIKKEL 8
SALASTATUD TEABE EDASTAMINE
1. Pooled edastavad salastatud teavet diplomaatiliste kanalite kaudu või muul riigi julgeoleku volitatud esindajate kokkulepitud viisil.
2. Salastatud teavet võib edastada kaitstud sidesüsteemide, võrkude või muude mõlema poole pädevate asutuste heakskiidetud elektrooniliste vahendite abil.
3. Vajaduse korral võivad poolte julgeoleku- ja politseiasutused riigi õigusaktide kohaselt ja käesoleva kokkuleppe alusel vahetada operatiiv- ja luureteavet otse.
ARTIKKEL 9
SALASTATUD TEABE PALJUNDAMINE, TÕLKIMINE JA HÄVITAMINE
1. Salastatud teabe kõikidele paljundustele ja tõlgetele tehakse asjakohane salastusmärge ja neid kaitstakse nagu salastatud teabe originaali. Tõlgete ja paljunduste arv piirdub ametlikuks otstarbeks nõutavaga.
2. Tõlkele tehakse asjakohane sihtkeelne märge selle kohta, et see sisaldab päritolupoole salastatud teavet.
3. Tasemel SALAJANE/SECRET LUX või sellest kõrgemal tasemel salastatud teavet tõlgitakse või paljundatakse ainult päritolupoole kirjalikul nõusolekul.
4. Tasemel TÄIESTI SALAJANE / TRES SECRET LUX salastatud teavet ei hävitata. See tagastatakse päritolupoolele pärast seda, kui pooled ei pea enam nimetatud teavet vajalikuks.
5. Tasemel SALAJANE/SECRET LUX või sellest madalamal tasemel salastatud teave hävitatakse vastuvõtva poole õigusaktide kohaselt, kui seda enam ei vajata.
6. Kriisiolukorras, kui salastatud teavet ei ole võimalik kaitsta ega tagastada, hävitatakse see kohe. Vastuvõttev pool teavitab päritolupoole riigi julgeoleku volitatud esindajat nimetatud hävitamisest esimesel võimalusel.
ARTIKKEL 10
SALASTATUD LEPINGUD
1. Enne päritolupoolelt saadud salastatud teabe edastamist lepinglasele või võimalikule lepinglasele peab vastuvõttev pool:
a) tagama, et sellele lepinglasele või võimalikule lepinglasele on antud töötlemisluba;
b) andma asjakohase juurdepääsuloa isikutele, kes täidavad ülesandeid, milleks on vaja juurdepääsu salastatud teabele;
c) tagama, et kõiki salastatud teabele juurdepääsu omavaid isikuid on teavitatud kohustusest salastatud teavet kaitsta;
d) tegema perioodilisi teabe kaitse korralduse nõuetele vastavuse kontrolle kooskõlas riigi õigusaktidega.
2. Salastatud leping peab sisaldama sätteid lepingu iga aspekti või elemendi julgeolekunõuete ja salastatuse kohta. Nimetatud sätete koopia esitatakse selle riigi julgeoleku volitatud esindajale, kus salastatud lepingut hakatakse täitma, et võimaldada teabe kaitse korralduse nõuetele vastavuse kontrolle.
ARTIKKEL 11
KÜLASTUSED
1. Salastatud lepinguga seotud külastused, millega kaasneb juurdepääs salastatud teabele, võivad toimuda võõrustava poole pädeva asutuse kirjalikul loal.
2. Külastustaotlus esitatakse asjakohasele pädevale asutusele hiljemalt kümme päeva enne külastuse algust ja see peab sisaldama järgmisi andmeid:
a) külastaja nimi, sünniaeg ja -koht, kodakondsus ja isikutunnistuse/passi number;
b) külastaja ametikoht ja selle üksuse andmed, mida ta esindab;
c) projekti, milles külastaja osaleb, kirjeldus;
d) külastaja juurdepääsuloa kehtivus ja tase, kui on nõutav;
e) külastatava üksuse nimetus, aadress, telefoni- ja faksinumber, e-posti aadress ja kontaktisik;
f) külastuse eesmärk, sealhulgas juurdepääsetava salastatud teabe kõrgeim salastatuse tase;
g) külastuse kuupäevad ja kestus. Korduvkülastuse puhul kogu periood, mida külaskäigud hõlmavad;
h) lähetava pädeva asutuse pitser, allkiri ja kuupäev.
3. Kiireloomulistel juhtudel võivad pädevad asutused leppida kokku, et külastustaotluse võib esitada lühema etteteatamisajaga.
4. Pädevad asutused võivad leppida kokku korduvkülastuse õigusega isikute nimekirjas. Nimekiri kehtib esialgu kuni 12 kuud ja selle kehtivusaega võib pikendada veel 12 kuu võrra. Korduvkülastuse taotlus esitatakse käesoleva artikli lõike 2 kohaselt. Pärast nimekirja heakskiitmist võivad asjaomased üksused külastusi omavahel otse kooskõlastada.
5. Külastajale avaldatud salastatud teave loetakse kokkuleppe alusel edastatud salastatud teabeks.
6. Kumbki pool tagab külastajate isikuandmete kaitse kooskõlas riigi õigusaktidega.
ARTIKKEL 12
SALASTATUD TEABE KAITSE NÕUETE RIKKUMINE
1. Vastuvõtva poole pädevad asutused teavitavad viivitamata päritolupoole riigi julgeoleku volitatud esindajat kokkuleppe alusel vahetatud salastatud teabe kaitse nõuete rikkumise kahtlusest või avastamisest.
2. Vastuvõtva poole riigi julgeoleku volitatud esindaja on kohustatud võtma oma riigi õigusaktides kehtestatud kõik võimalikud asjakohased meetmed, et piirata salastatud teabe kaitse nõuete rikkumise tagajärgi, hoida ära edasisi rikkumisi ja tagada asjakohane uurimine. Taotluse korral osutab päritolupoole riigi julgeoleku volitatud esindaja uurimisabi. Vastuvõtva poole riigi julgeoleku volitatud esindaja teavitab päritolupoole riigi julgeoleku volitatud esindajat uurimise tulemustest ja rikkumise tõttu võetud parandusmeetmetest.
ARTIKKEL 13
KULUD
Kumbki pool kannab kokkuleppe täitmisega seotud oma kulud.
ARTIKKEL 14
TÕLGENDAMINE JA VAIDLUSTE LAHENDAMINE
Kokkuleppe tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlused lahendatakse üksnes pooltevaheliste konsultatsioonide käigus.
ARTIKKEL 15
LÕPPSÄTTED
1. Kokkulepe on sõlmitud määramata ajaks. Kokkulepe tuleb heaks kiita poolte õigusaktide kohaselt ja see jõustub teise kuu esimesel päeval pärast seda, kui pooled on saanud viimase teate selle kohta, et kokkuleppe jõustumiseks vajalikud nõuded on täidetud.
2. Kokkulepet võib igal ajal muuta mõlema poole kirjalikul nõusolekul. Muudatused jõustuvad käesoleva artikli lõike 1 kohaselt.
3. Kummalgi poolel on õigus kokkulepe igal ajal kirjaliku teatega lõpetada. Sellisel juhul lõpeb kokkulepe teiselt poolelt lõpetamisteate kättesaamisest arvates kuue kuu pärast.
4. Olenemata kokkuleppe lõpetamisest kaitstakse kokkuleppe alusel edastatud salastatud teavet kokkuleppe kohaselt edasi senikaua, kuni päritolupool vabastab vastuvõtva poole sellest kohustusest.
5. Kokkulepe ei piira muudest välislepingutest tulenevaid poolte õigusi ja kohustusi.
6. Kokkuleppe rakendamiseks võib sõlmida rakenduskokkuleppeid.
7. Pärast kokkuleppe jõustumist võtab see pool, kelle territooriumil kokkulepe on sõlmitud, otsekohe meetmeid kokkuleppe registreerimiseks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadis kooskõlas ÜRO põhikirja artikliga 102. Teist poolt teavitatakse registreerimisest ja ÜRO lepinguseeria registreerimisnumbrist esimesel võimalusel pärast selle väljastamist ÜRO sekretariaadilt.
Sõlmitud Brüsselis 23. juulil 2012 kahes eksemplaris eesti, prantsuse ja inglise keeles, kõik tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgenduserinevuste korral lähtutakse ingliskeelsest tekstist.
Selle kinnituseks on valitsuste täievolilised esindajad kokkuleppele alla kirjutanud.
Urmas Paet |
Jean Asselborn |
Facebook
Twitter