Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vaheline Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkulepe
Vastu võetud 31.01.2017
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta
Eesti Vabariigi valitsus, Leedu Vabariigi valitsus ja Läti Vabariigi valitsus, edaspidi pooled,
soovides täielikult integreerida Balti riike ja nende pealinnu Euroopa Liidu raudteesüsteemiga ja üleeuroopalise transpordivõrguga (TEN-T);
rõhutades ühist eesmärki arendada ühishuviprojekti (nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013 määruses (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010) Rail Baltic / Rail Baltica, millel on nende riikide kodanike ja majanduse seisukohast märkimisväärne strateegiline ja majanduslik tähtsus;
tunnistades vajadust leppida kokku Rail Balticu / Rail Baltica raudtee arendamise ja valmimise strateegilises ajakavas;
võttes arvesse OÜ Rail Baltic Estonia, SIA “Eiropas dzelzceļa līnijas” ja UAB “Rail Baltica statyba” 28. oktoobril 2014 sõlmitud aktsionäride lepingut seoses ühisettevõttega RB Rail AS;
tunnistades, et Rail Balticu / Rail Baltica projekti on seni kaasrahastatud Euroopa Liidu vahenditest ligikaudu 85% finantseerimismääraga, ning eeldades, et sarnast toetusmäära kohaldatakse projekti elluviimisele tulevikus – lähtuvalt Rail Balticu / Rail Baltica projekti strateegilisest tähtsusest piirkonna ja Euroopa Liidu transpordivõrgu ning samuti ühtse Euroopa turu jaoks – ning ühiselt julgustades Euroopa Liidu institutsioone võimalikult kiiresti kavandama pikaajalist raamistikku sellelaadsete prioriteetsete projektide rahastamiseks;
meenutades Euroopa Liidu eesmärki arendada üleeuroopalisi transpordivõrke, sealhulgas Põhjamere-Läänemere põhivõrgu koridori, mille osaks on Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühendus;
rõhutades poolte regulatiivse ja koostööraamistiku kohandamise tähtsust, et soodustada tulevase Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse tõhusat kasutamist;
edendades jätkuvalt Rail Balticu / Rail Baltica projekti, kõigi projektipartnerite ja marsruudi integreerimist mitmepoolsetesse koostööraamistikesse, näiteks Põhjamere-Läänemere raudteekaubaveo koridori;
tunnistades, et Leedu-Poola piirist Varssavini kulgev raudteelõik on ajalooliselt 1435 mm standardrööpmelaiusega, kuid vajab tehniliste parameetrite ajakohastamist, et tagada liini koostalitlus kogu Põhjamere-Läänemere põhivõrgu koridori ulatuses;
kinnitades veel kord oma kohustust tagada projekti avatud ja läbipaistev rakendamine ning asjakohaste riiklike kõrgemate auditeerimisasutuste, ametlike Euroopa Liidu auditeerimisasutuste ning Euroopa Liidu finantseerimisvahendite auditeerimisasutuste ennetav kaasamine ja koostöö nendega kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega ning tagada, et nimetatud auditeerimisasutustele ei seata projektitegevuste auditeerimisel piiranguid,
on kokku leppinud järgmises.
ARTIKKEL 1
Kokkuleppe reguleerimisala ja eesmärk
Kokkuleppe eesmärk on tagada ühishuviprojektina ehitatava reisijate- ja kaubaveoks mõeldud tõhusa ja kiire Euroopa rööpmelaiusega tavapärase raudtee valmimine ja toimimine kooskõlas ühtsete tehniliste parameetritega TEN-T võrgu Põhjamere-Läänemere põhivõrgu koridori kuuluval marsruudil.
ARTIKKEL 2
Mõisted
Kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid, kui kokkuleppe kontekstist ei tulene teisiti:
a) raudtee – uus kiire kahe rööbasteega elektrifitseeritud tavapärane raudteeliin maksimaalse projektkiirusega 240 km/h ja Euroopa standardrööpmelaiusega (1435 mm) kokkulepitud marsruudil, mis valmib kooskõlas ühtsete tehniliste parameetritega, mille aluseks on asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides määratletud koostalitluse tehniline kirjeldus;
b) projekti koordinaator – Läti Vabariigis 28. oktoobril 2014 asutatud ühisettevõte RB Rail AS, mille eesmärk on raudtee ehitamise lõpule viimine ja Rail Balticu / Rail Baltica projekti arendamine ning peamised ülesanded on raudtee projekteerimine, ehitus ja turundus (sealhulgas tootemargi arendus);
c) marsruut – raudtee Tallinnast läbi Pärnu, Riia, Panevėžyse ja Kaunase Leedu-Poola riigipiirini; raudtee osaks on ka Vilniuse ja Kaunase vaheline ühendus;
d) raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja – asutus või asutused, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012 direktiivis 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond;
e) raudteeinfrastruktuur – raudteeinfrastruktuur, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012 direktiivis 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond.
ARTIKKEL 3
Raudteeühenduse valmimine
Poolte eesmärk on tagada raudtee valmimine ja toimivus 2025. aastaks, et alustada selle kasutamist aastal 2026.
ARTIKKEL 4
Ehituse ettevalmistamine
1. Pooled kohustuvad koostöös projekti koordinaatoriga toetama ehitustööde õigeaegseks alustamiseks vajalike kõigi uuringute ja muude ettevalmistustööde valmimist. Ettevalmistustööd hõlmavad eelkõige järgmist:
a) marsruudi piirkonna ruumiline planeerimine;
b) vajalike teostatavus-, keskkonna- ja muude uuringute tegemine;
c) poolte territooriumil asuva raudtee ehitamiseks vajalike dokumentide, sealhulgas eelprojekti ja tehnilise projekti koostamine kogu vajaliku infrastruktuuri kohta.
2. Pooled toetavad hankeraamistiku ja ühiste hankejuhiste kehtestamist, lähtudes hangete, sealhulgas ühishangete heast tavast kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ja poolte vahel sõlmitud kokkulepetega.
3. Pooled toetavad raudtee projekteerimise ja ehituse ühiste tehniliste juhendite kehtestamist, pidades silmas koostalitluse tehnilise kirjelduse järgimist.
ARTIKKEL 5
Projekti koordinaatori roll
Ettevalmistustöid ja raudtee ehitust kuni selle valmimise ja täieliku tehnilise toimivuse saavutamiseni koordineerib projekti koordinaator.
ARTIKKEL 6
Koostöö teiste riikide ja Euroopa Komisjoniga
Pooled teevad igakülgset koostööd ja vahetavad teavet Euroopa Komisjoniga ning võtavad kõik mõistlikud meetmed Poola Vabariigi ja Soome Vabariigi jätkuvaks kaasamiseks ja nendega koostööks raudtee arendamisel, eesmärgiga kõrvaldada kitsaskohad TEN-T põhivõrgus ja tagada koostalitlus, tehniliste standardite ühtlustamine ning tingimused raudteeinfrastruktuuri parimaks kasutamiseks ja raudteeteenuste turu ärilise kasutuse parandamiseks.
ARTIKKEL 7
Maa ja infrastruktuuri omandiõigus
1. Raudteeinfrastruktuuri omandiõigus kuulub poolele, kelle territooriumil asub projekti infrastruktuuri vastav osa ja sellega seotud maa.
2. Pooled lepivad kokku, et maa ja infrastruktuur antakse kasutada määratud raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale.
3. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale tagatakse juurdepääs seotud teenindusrajatistele.
ARTIKKEL 8
Õigusaktid
1. Kokkuleppe kohaldamisel juhindutakse kokkuleppes reguleerimata küsimustes Euroopa Liidu õigusest, poolte riigisisestest õigusaktidest ja nende vahel sõlmitud kokkulepetest.
2. Kokkuleppe erisätetega ei piirata Euroopa Liidu nende õigusaktide kohaldamist, mis käsitleb raudteeturu avamist, raudteeinfrastruktuurile juurdepääsu, raudtee koostalitlust, ohutust ja muid asjakohaseid valdkondi.
3. Pooled teavitavad üksteist kokkuleppe kohaldamist mõjutavatest olulistest muudatusest riigisisestes õigusaktides.
ARTIKKEL 9
Juurdepääs Euroopa standardlaiusega (1435 mm) raudteeinfrastruktuurile
1. Koordineeritud lähenemine regulatiivsele raamistikule tagatakse riikide reguleerivate asutuste ja riikide ohutusasutuste koostöö kaudu, et parandada nendevahelist koordineerimist ja ühtlustada nende otsuste mõju.
2. Koordineeritud lähenemist rakendatakse selles osas, mis puudutab juurdepääsu raudteeinfrastruktuurile ja teenustele, sealhulgas raudteeinfrastruktuuri kasutustasu kehtestamist ja raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotamist, ning liikluskorraldust.
3. Pooled kohustuvad tagama raudteeinfrastruktuuri majandamise kõige tõhusamal ja otstarbekamal viisil, pidades muu hulgas eriti silmas lõikes 2 nimetatud aspekte, tagades raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ühise ja õigeaegse määramise, et kasvatada institutsiooniliste koostööpartnerite usaldust ühishuviprojekti vastu, tagada nende jätkuv osalemine selles ja toetada Rail Balticu / Rail Baltica raudtee pikaajalist tasuvust.
ARTIKKEL 10
Jurisdiktsioon
Kokkulepe ei mõjuta poolte jurisdiktsiooni teostamist oma territooriumil.
ARTIKKEL 11
Rahastamine
1. Euroopa Liidu toetuse lõplikud saajad on pooled.
2. Pooled taotlevad toetust kõrgeima lubatud Euroopa Liidu kaasrahastamismäära järgi kooskõlas konkreetse rahastamisvahendi eeskirjadega.
3. Pooled lepivad kokku, et poolte pealinnade ühendamiseks on Vilniuse ja Kaunase vaheline lõik osa raudteemarsruudist ja nad teevad ühiseid jõupingutusi, et saavutada Vilniuse ja Kaunase vahelise ühenduse abikõlblikkus Euroopa Liidu toetuse saamiseks Euroopa ühendamise rahastu või samaväärse rahastamisvahendi raames, pidades silmas, et nimetatud lõigu ehitus kavandatakse nii, et see ei tooks kaasa kogu projekti viibimist ega peatumist.
4. Pooled võivad projekti koordinaatori elluviidavaid tegevusi kaasrahastada otse riiklikest vahenditest.
ARTIKKEL 12
Vaidluste lahendamine
Kokkuleppe tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad vaidlused lahendatakse poolte vahel läbirääkimiste ja konsultatsioonide teel.
ARTIKKEL 13
Hoiulevõtja
1. Kokkuleppe hoiulevõtja on Läti Vabariigi valitsus.
2. Hoiulevõtja teavitab pooli kokkuleppe ja selle muudatuste jõustumiskuupäevast ning artiklis 14 nimetatud kokkuleppest taganemisest.
ARTIKKEL 14
Kokkuleppe jõustumine, muutmine, kehtivusaeg ja sellest taganemine
1. Kokkulepe jõustub kuupäeval, mil hoiulevõtja on diplomaatiliste kanalite kaudu saanud kätte poolte viimase kirjaliku teate selle kohta, et kokkuleppe jõustumiseks vajalik riigisisene menetlus on lõppenud.
2. Kokkulepet võib muuta poolte vastastikusel kirjalikul nõusolekul. Muudatused jõustuvad käesoleva artikli lõike 1 kohaselt.
3. Säilitades Rail Balticu / Rail Baltica projekti täiemahulise realiseerimise kohustuse, on pooltel õigus projekti rahastamise ja artiklis 3 viidatud kuupäevaks lõpetamise kohustused üle vaadata, kui ühishuviprojekti pikaajalise rahastamise võimalus oluliselt väheneb, mis mõjutab väga tugevalt projekti teostatavust, või tekib ettenägematu erakorraline olukord või leiab aset pooltest sõltumatu sündmus, mis ei tulene poolte eksimusest ega hooletusest ja takistab kokkuleppega võetud kohustuste täitmist ning mis osutub vältimatuks, hoolimata nõuetekohase hoolsusekohustuse rakendamisest (vääramatu jõud).
4. Kokkulepe on sõlmitud tähtajatult. Pool võib kokkuleppest taganeda, arvestades kokkuleppe artikli 14 lõiget 3, teavitades sellest hoiulevõtjat kirjalikult diplomaatiliste kanalite kaudu. Taganemine jõustub kuue kuu möödumisel kuupäevast, mil hoiulevõtja on kätte saanud sellekohase teate.
Eeltoodu kinnituseks on täievolilised esindajad kokkuleppele alla kirjutanud.
Koostatud 31. jaanuaril 2017. aastal Tallinnas ühes eksemplaris eesti, leedu, läti ja inglise keeles; kõik tekstid on autentsed ja antakse hoiule hoiulevõtja arhiivi. Hoiulevõtja edastab kõigile pooltele kokkuleppe tõestatud koopia. Tõlgenduserinevuste korral lähtutakse ingliskeelsest tekstist.
Eesti Vabariigi valitsuse nimel |
Leedu Vabariigi valitsuse nimel |
Läti Vabariigi valitsuse nimel |
Jüri Ratas |
Saulius Skvernelis |
Māris Kučinskis |
Kokkulepe eesti, läti, leedu ja inglise keeles (allkirjadega)
Facebook
X.com