Eesti Vabariigi ja Iisraeli Riigi salastatud kaitsealase teabe kaitse kokkulepe
Vastu võetud 26.07.2023
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta
Iisraeli Riik - Kaitseministeerium (keda esindab Kaitseasutuste julgeolekudirektoraat (Directorate of Security for the Defense Establishment), edaspidi Iisraeli pool) ühelt poolt ja Eesti Vabariik (keda esindab Eesti Vabariigi valitsus, edaspidi Eesti pool) teiselt poolt, ühiselt nimetatud pooled,
VÕTTES ARVESSE poolte kavatsust teha ühist huvi pakkuvates julgeoleku-, kaitse- ja sõjalistes küsimustes koostööd;
VÕTTES ARVESSE poolte soovi tagada julgeoleku-, kaitse- ja sõjaliste projektide salajasus ning kaitsta poolte vahetatavat salastatud teavet;
VÕTTES ARVESSE poolte nõustumist, et nende ühistes huvides on ülioluline sõlmida salastatud teabe kaitse kokkulepe;
VÕTTES ARVESSE selle salastatud teabe kaitse kokkuleppe osaliste soovi näha ette kokkulepet reguleerivad tingimused,
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
I ARTIKKEL – EESMÄRK
Kokkuleppe eesmärk on tagada poolte loodava või vahetatava salastatud teabe kaitse.
II ARTIKKEL – MÕISTED
Kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid:
1. salastatud teave – poole või temale alluvate üksuste või nende taotlusel loodav mis tahes vormis või liiki teave, mis vajab poole riigis kehtivate õigusaktide alusel kaitset salastatud teabe kaitse nõuete rikkumise eest ning mis on salastatud kooskõlas kokkuleppe IV artikli lõikega 1;
2. salastatud leping – leping, mis sisaldab salastatud teavet või mille täitmisega kaasneb salastatud teave;
3. pädev julgeolekuasutus – kokkuleppe rakendamise ja selle täitmise järelevalve eest vastutav asutus poole riigis;
4. lepinglane – füüsiline või juriidiline isik, kellel on lepingute sõlmimise võimekus, kuid kes ei ole kokkuleppe pool;
5. päritolupool – pool või temale alluvad üksused, sealhulgas füüsilised ja juriidilised isikud või mis tahes muu organisatsioon või selle haru, mis riigi õigusaktide alusel loovad ja avaldavad salastatud teavet;
6. vastuvõttev pool – pool või temale alluvad üksused, sealhulgas füüsilised ja juriidilised isikud või mis tahes muu organisatsioon või selle haru, mis riigi õigusaktide alusel võtavad päritolupoolelt vastu salastatud teavet;
7. kolmas isik – mis tahes riik, organisatsioon, juriidiline või füüsiline isik, kes ei ole kokkuleppes määratletud päritolupool ega vastuvõttev pool;
8. salastatud teabe kaitse nõuete rikkumine – salastatud teabe mis tahes kujul lubamatu avaldamine, väärkasutus, muutmine, kahjustamine või hävitamine ning mis tahes muu tegevus või tegevusetus, mille tagajärjel kaotab salastatud teave konfidentsiaalsuse, terviklikkuse või muutub kättesaadamatuks;
9. juurdepääsuluba – poole kinnitus, mille kohaselt on isikul lubatud kooskõlas riigi õigusaktidega salastatud teabele juurde pääseda;
10. töötlemisluba – poole kinnitus, mille kohaselt on õiguslikult pädeval juriidilisel või füüsilisel isikul kooskõlas riigi õigusaktidega füüsiline ja organisatsiooniline suutlikkus salastatud teavet töödelda ja säilitada;
11. teadmisvajadus – põhimõte, mille kohaselt võib juurdepääsu konkreetsele salastatud teabele anda üksnes isikule, kellel on selleks tõendatud vajadus ametikohustuste tõttu ja konkreetse ülesande täitmiseks.
III ARTIKKEL – KOKKULEPPE RAKENDAMINE
1. Kokkulepe reguleerib ja seda loetakse lahutamatuks osaks mis tahes kokkuleppest või lepingust, mis sõlmitakse tulevikus poolte ja/või mis tahes isikute vahel seoses julgeoleku ja koostööprojektide salajasusega, salastatud teabe edastamise ja/või vahetamisega, ühisettevõtetega või muude suhetega mis tahes valdkonnas poolte ja nende isikute vahel seoses julgeoleku-, kaitse- ja sõjaliste küsimustega.
2. Kokkulepe kohaldub ka:
a) ekspordikontrolli ja lõppkasutaja dokumentidele;
b) süsteemide, allsüsteemide ja materjalide saadetistele.
3. Pooled teavitavad kokkuleppest vastava poole alluvuses olevaid asjaomaseid asutusi ja isikuid oma riigis.
4. Pooled lepivad kokku ja kinnitavad, et kokkuleppe sätted kehtivad vastava poole alluvuses olevatele asutustele ja isikutele, kes peavad kokkulepet nõuetekohaselt täitma.
5. Pool vastutab salastatud teabe eest alates selle vastuvõtmisest. Sellist vastutust kohaldatakse kokkuleppe asjaomaste sätete ja rakendamispraktikate alusel.
IV ARTIKKEL – SALASTATUSE TASEMED JA KAITSEMEETMED
1. Pooled lepivad kokku, et alljärgnevad salastatuse taseme märked vastavad asjaomases riigis kehtivates õigusaktides nimetatud salastatuse taseme märgetele. Teave salastatakse ühe järgneva salastatuse taseme alusel:
Iisraeli salastatuse tase |
Ingliskeelne vaste |
Eesti salastatuse tase |
Sodi Beyoter |
Top Secret |
TÄIESTI SALAJANE |
Sodi |
Secret |
SALAJANE |
Shamur |
Confidential |
KONFIDENTSIAALNE |
Vaste puudub (vaata lõiget 2) |
Restricted |
PIIRATUD |
2. Vastuvõtmisel kaitseb Iisraeli pool talle antud ja salastatuse tasemega PIIRATUD märgistatud Eesti salastatud teavet nagu Iisraeli poole konfidentsiaalset teavet (Shamur). Vajaduse korral ja olenemata eelmises lauses toodust on pooltel võimalik täiendavalt arutada konkreetse PIIRATUD tasemel salastatud teabe kaitsmist kooskõlas riigi õigusaktidega.
3. Vastuvõttev pool:
a. avaldab salastatud teavet kolmandale isikule üksnes päritolupoole eelneval kirjalikul nõusolekul;
b. märgistab vastu võetud salastatud teabe käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 nimetatud salastatuse tasemete vaste alusel;
c. kasutab salastatud teavet üksnes eesmärkidel, milleks seda jagati.
4. Vastuvõttev pool tagab salastatud teabe salastatuse kustutamise või taseme madalamale tasemele viimise üksnes pärast päritolupoolelt kirjaliku nõusoleku saamist või päritolupoole nõudel.
5. Päritolupool teavitab viivitamata vastuvõtvat poolt kirjalikult hilisematest muutustest teabe salastatuse tasemes või salastamistähtajas.
6. Kooskõlas oma riigi õigusaktide ja tavadega võtavad pooled salastatud teabe kaitsmiseks kasutusele kohased meetmed. Pooled tagavad teise poole salastatud teabele samasuguse kaitse nagu oma samaväärse salastatuse tasemega salastatud teabele.
7. Salastatud teabele on juurdepääs vaid isikutel, kellel on juurdepääs vajalik teadmisvajaduse alusel töökohustuste täitmiseks, kellele on pool kooskõlas oma riigi õigusaktidega andnud õiguse sellisele teabele juurdepääsuks ning kellele on tutvustatud nende kohustusi salastatud teabe kaitsmisel.
V ARTIKKEL – VOLITATUD ISIKUTE JUURDEPÄÄS SALASTATUD TEABELE
1. Juhul kui päritolupool või vastuvõttev pool või nende asutused või isikud, kes on seotud III artikli lõikes 1 nimetatud valdkondadega, sõlmivad salastatud lepingu teise poole riigis täitmiseks, on pool, kelle riigis täitmine kokkuleppe alusel toimub, kohustatud võtma enda riigis kasutusele turvameetmed salastatud teabe kaitsmiseks kooskõlas oma normide ja nõuetega.
2. Enne teiselt poolelt saadud salastatud teabe avaldamist poole lepinglastele või potentsiaalsetele lepinglastele, peab vastuvõttev pool:
a. tagama, et sellisel lepinglasel või potentsiaalsel lepinglasel on võimekus ja kohased objektid salastatud teabe kaitsmiseks piisaval tasemel;
b. andma objektile vastava töötlemisloa;
c. andma juurdepääsuloa kogu personalile, kellel on töökohustuste täitmiseks vaja salastatud teabele juurde pääseda;
d. tagama kõikide isikute, kellel on juurdepääs salastatud teabele, teavitamise kohustustest kaitsta teavet kooskõlas kehtivate seadustega.
3. Pärast käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud meetmete rakendamist kontrollib vastuvõttev pool regulaarselt töötlemisloaga objekte.
4. Iga salastatud lepingu lahutamatu osa on julgeolekulisa.
5. Julgeolekulisa peab sisaldama lepinglase kohustust teavitada salastatud lepingu koostamisest oma riigi pädevat julgeolekuasutust.
6. Kokkuleppe raames tunnustab pool teise poole antud juurdepääsu- ja töötlemislubasid.
7. Pädevad julgeolekuasutused abistavad üksteist vastava taotluse saamisel ja kooskõlas riigi õigusaktidega kokkuleppe kohaldamiseks vajalike julgeolekukontrollide läbiviimisel.
8. Kokkuleppe raames teavitavad pädevad julgeolekuasutused viivitamata üksteist mis tahes juurdepääsu- ja töötlemislubadega seotud muudatustest, eelkõige salastatuse taseme tühistamisest või muutmisest.
9. Kui ilmneb teavet, mis tekitab kahtlusi selle kohta, kas ühe poole riigis asuva lepinglase töötlemisloaga seotud objektil suudetakse jätkuvalt kaitsta teise poole jagatud salastatud teavet, teavitatakse objekti asukoha pädevat julgeolekuasutust viivitamata sellise teabe üksikasjadest, et võimaldada uurimise läbiviimist.
VI ARTIKKEL – KÜLASTUSED
1. Pool võimaldab teise poole mis tahes isikule juurdepääsu salastatud teabele ja objektidele, kus salastatud projekte läbi viiakse, kui võõrustava poole pädevalt julgeolekuasutuselt on saadud vastav luba. Selline luba antakse üksnes siis, kui külastustaotlus esitatakse isikute kohta, kellele on antud luba salastatud teabega kokku puutuda (edaspidi külastajad).
2. Külastava poole pädev julgeolekuasutus teavitab võõrustava poole pädevat julgeolekuasutust eeldatavatest külastajatest vähemalt kolm nädalat enne kavandatavat külastust. Kiireloomulistel juhtudel antakse külastusluba eelneval kooskõlastusel võimalikult kiiresti.
3. Külastustaotlus sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
a. külastaja täisnimi, sünniaeg ja -koht, kodakondsus ning passi/isikutunnistuse number;
b. külastaja ametinimetus ning esindatava juriidilise isiku, objekti või organisatsiooni nimi;
c, külastaja juurdepääsuloa olemasolu ja kehtivusaja kinnitus või teatis, millega kinnitatakse, et isikul on lubatud salastatud teabele juurde pääseda;
d. külastuse kavandatud kuupäev ja kestus;
e. külastuse eesmärk ja arutatava või juurde pääsetava salastatud teabe eeldatav salastatuse tase;
f. objektide, mille külastamist taotletakse, nimi, aadress, telefoninumber ja e-posti aadress;
g. külastatava objekti kontaktisik;
h. kuupäev ja külastaja pädeva julgeolekuasutuse esindaja allkiri;
i. muud andmed, milles on pädevad julgeolekuasutused kokku leppinud.
4. Külastustaotlused esitatakse poolte vahel kokkulepitavate kohaste kanalite kaudu.
5. Sellest artiklist üldiselt kõrvale kaldumata kehtivad eespool lõikes 3 esitatud nõuded kõikide III artikli lõikes 1 nimetatud tegevuste kohta.
6. Pädeva julgeolekuasutuse heakskiidul võib külastusloa anda konkreetseks ajavahemikuks, mis on konkreetse projekti puhul vajalik. Korduvkülastuste luba antakse kõige rohkem kaheteistkümneks (12) kalendrikuuks.
7. Võõrustav pool võtab kasutusele kõik turvameetmed ja ettevaatusabinõud, mis on vajalikud külastava poole esindaja füüsilise turvalisuse tagamiseks võõrustava poole riigis tulenevalt piirkondlikust riskihinnangust.
8. Eespool toodud kohustustest kõrvale kaldumata peab võõrustav pool:
a. teavitama külastavat poolt konkreetsetest hoiatustest võimaliku vaenutegevuse kohta, sealhulgas terroriaktide kohta, mis võivad ohustada külastavat poolt või tema julgeolekut;
b. selles lõikes nimetatud hoiatuse korral võtma kasutusele kõik vajalikud turvameetmed ja ettevaatusabinõud, sealhulgas külastava poole kaitsmine ja evakueerimine.
9. Võõrustava poole pädev julgeolekuasutus koordineerib kõik külastava poole füüsilist turvalisust puudutavad küsimused külastava poole pädeva julgeolekuasutusega.
VII ARTIKKEL – SALASTATUD TEABE EDASTAMINE
1. Salastatud teavet taotletakse ja edastatakse poolte vahel üksnes heakskiidetud kanalite vahendusel, milles on kokku leppinud pädevad julgeolekuasutused.
2. Salastatud teabe elektroonilisel edastamisel kaitstakse seda krüptograafiliste vahendite ja meetoditega kooskõlas pädevate julgeolekuasutuste heakskiidetava korraga.
3. Kokkulepet kohaldatakse mis tahes salastatud teabe edastamisele ja kasutamisele väljaspool poolte riike. Sellise edastamise ja kasutamise korral konsulteeritakse päritolupoolega eesmärgiga tagada kokkuleppega hõlmatud salastatud teabe terviklikkus.
VIII ARTIKKEL – SALASTATUD TEABE REPRODUTSEERIMINE, TÕLKIMINE JA HÄVITAMINE
1. Salastatud teabe koopiad ja tõlked peavad olema salastatud originaaliga samal tasemel ja neid tuleb kaitsta samamoodi nagu algset salastatud teavet.
2. Tõlkeid või koopiaid tehakse minimaalsel arvul, mis on vajalik kokkuleppejärgseks kasutuseks, ning neid teevad ainult isikud, kellel on kooskõlas riigi õigusaktidega õigus pääseda juurde vastava tasemega tõlgitavale või reprodutseeritavale salastatud teabele.
3. Tõlgetes on sobiv sihtkeelne märkus, mis viitab, et tõlge sisaldab päritolupoole salastatud teavet.
4. Teavet salastatuse tasemel TÄIESTI SALAJANE / TOP SECRET / Sodi Beyoter, nagu on nimetatud kokkuleppe IV artikli lõikes 1, ei tohi ilma päritolupoole eelneva kirjaliku nõusolekuta tõlkida ega reprodutseerida.
5. Teavet salastatuse tasemel TÄIESTI SALAJANE / TOP SECRET / Sodi Beyoter, nagu on nimetatud kokkuleppe IV artikli lõikes 1, ei tohi ilma päritolupoole eelneva kirjaliku nõusolekuta hävitada. Kui vastuvõttev pool ei pea seda teavet enam vajalikuks, tagastatakse see päritolupoolele.
6. Kui vastuvõttev pool ei pea salastatuse tasemel SALAJANE / SECRET / Sodi, nagu on nimetatud kokkuleppe IV artikli lõikes 1, või madalama salastatuse tasemega teavet enam vajalikuks, hävitatakse see kooskõlas vastuvõtva riigi õigusega.
7. Kui kriisiolukorra tõttu ei ole võimalik kokkuleppe alusel jagatavat salastatud teavet kaitsta, hävitatakse salastatud teave viivitamata. Vastuvõttev pool teavitab salastatud teabe hävitamisest viivitamata kirjalikult päritolupoole pädevat julgeolekuasutust.
IX ARTIKKEL – SALASTATUD TEABE KAITSE NÕUETE RIKKUMINE
Vastuvõttev pool uurib kõiki juhtumeid, mille puhul on toimunud salastatud teabe kaitse nõuete rikkumine või mille puhul on alust seda kahtlustada. Samuti teavitab vastuvõttev pool päritolupoolt viivitamata ja täielikult selliste juhtumite üksikasjadest ning menetluse lõpptulemustest ja rikkumise kordumise vältimiseks kasutusele võetud parandusmeetmetest.
X ARTIKKEL – PÄDEVAD JULGEOLEKUASUTUSED JA KOOSTÖÖ
1. Poolte pädevad julgeolekuasutused on järgmised:
Iisraelis:
Kaitseasutuste julgeolekudirektoraat
Eestis:
Riigi julgeoleku volitatud esindaja
Välisluureamet
2. Pooled teavitavad teineteist diplomaatiliste kanalite kaudu lõikes 1 nimetatud pädevate julgeolekuasutuste või nende pädevuste muutumisest. Pooled kooskõlastavad muutustest tingitud meetmed, kui see osutub vajalikuks.
3. Pädevad julgeolekuasutused lepivad kokku, et tulevases julgeolekukoostöös, mis on muu hulgas seotud koolituse, parimate tavade jagamise, seminaride ja salastatud teabe vahetamisega, lähtutakse käesolevast kokkuleppest.
4. Kokkuleppes sätestatu alusel ja kooskõlas riigi õigusaktidega koostavad ja jagavad pädevad julgeolekuasutused salastatud teabe kaitsega seotud julgeolekueeskirju ja -kordasid.
5. Pädev julgeolekuasutus nõustub ja kohustub eelnevalt kooskõlastama teise pädeva julgeolekuasutusega käesoleva kokkuleppe rakendamisega mis tahes viisil seotud sätteid, eeskirju, kordasid ja tavasid ning eelkõige kõikides era- või avalik-õiguslike juriidiliste isikute või mõlema poole kaasatud ettevõtjate vahel sõlmitavates lepingutes.
6. Pädev julgeolekuasutus lubab teise poole julgeolekuekspertide külastusi mõlemale poolele sobival ajal, et arutada eeskirjade ja objektide üle, mis on vajalikud teise poole edastatud salastatud teabe kaitsmiseks.
XI ARTIKKEL – VAIDLUSTE LAHENDAMINE
1. Pädevate julgeolekuasutuste vahel tekkiva vaidluse korral – olenemata sellest, kas vaidlus on seotud kokkuleppe tõlgendamise või selle tingimuste täitmise või kokkuleppest tuleneva muu küsimusega – teevad pädevate julgeolekuasutuste esindajad esmalt mõistlikke jõupingutusi sõbraliku kokkuleppe saavutamiseks.
2. Kui pädevate julgeolekuasutuste esindajad sellist kokkulepet ei saavuta, suunatakse vaidlus lahendamiseks Iisraeli Kaitseasutuste julgeolekudirektorile ja Eesti riigi julgeoleku volitatud esindaja juhatajale. Iga nende otsus on lõplik ja kokkuleppeosalistele täitmiseks kohustuslik.
3. Vaidluse ja/või lahkarvamuse ajal jätkavad mõlemad pooled kõikide kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmist.
4. Pooled on kokku leppinud, et ühtegi vaidlust ega tõlgendust ei allutata ühelegi riigi või rahvusvahelisele kohtule või tribunalile ega riigisisesele või rahvusvahelisele õigusele.
XII ARTIKKEL – TEATED
1. Kõik kokkuleppe alusel pädevate julgeolekuasutuste koostatavad sõnumid peavad olema kirjalikud ja inglise keeles.
2. Kõiki eespool nimetatud sõnumeid vahetatakse pädevate julgeolekuasutuste vahel.
XIII ARTIKKEL – JÕUSTUMINE JA LÕPETAMINE
1. Kokkulepe jõustub allkirjastamise kuupäeval.
2. Kokkulepe on sõlmitud tähtajatult. Kui pool soovib kokkuleppe lõpetada, teavitab ta teist poolt kirjalikult vähemalt kuus (6) kuud ette. Kõikidele enne kokkuleppe lõpetamist toimunud tegevustele, sõlmitud lepingutele ja vahetatud salastatud teabele jääb kokkulepe kehtima.
XIV ARTIKKEL – MUUDATUSED
Kokkulepet võib muuta poolte kirjalikul nõusolekul.
XV ARTIKKEL – LÕPPSÄTTED
1. Kui pool ei nõua ühel või mitmel korral kokkuleppe tingimuste ranget täitmist või ei teosta kokkuleppes ette nähtud õigusi, siis ei loeta, et pool on mis tahes ulatuses loobunud õigusest selliseid tingimusi või õigusi tulevikus jõustada või neile tugineda.
2. Kokkuleppe artiklite pealkirjad on vaid kirjeldavad ning need ei ole mõeldud asjaomaste sätete keelekasutuse piiramiseks ega laiendamiseks ja neid ei tohi sellisena tõlgendada.
3. Poolel ei ole ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta õigust kokkuleppest tulenevaid õigusi või kohustusi loovutada või muul viisil üle anda.
4. Pool abistab teise poole personali, kes kooskõlas kokkuleppega osutab teenuseid ja/või teostab õigusi teise poole riigis.
5. Pooled lepivad kokku, et kokkuleppe olemasolu ei ole salastatud.
6. Pool nõustub ja kohustub hoiduma kokkuleppe alusel toimuva vastastikuse koostöö valdkondade ja läbiviidavate tegevuste mis tahes viisil avaldamisest. Eespool toodust kõrvale kaldumata võib pool esitada tulevikus sisulise teadaande või sisulise eituse pärast konsultatsioone ja vastastikust nõusolekut.
7. Kumbki pool kannab kokkuleppe rakendamisel enda kulud.
8. Ilma et see piiraks kokkuleppe XV artikli lõiget 9, ei mõjuta kokkulepe ühtegi varasemat poolte või pädevate julgeolekuasutuste vahelist teabevahetust, dokumenti, kokkulepet ega vastastikuse mõistmise memorandumit salastatud teabe kaitse kohta, niivõrd-kuivõrd need ei ole kokkuleppega vastuolus.
9. Kokkuleppe jõustumise kuupäeval lõpeb 16. detsembril 2002 Iisraeli Kaitseministeeriumi ja Eesti Vabariigi Kaitseministeeriumi vahel sõlmitud salastatud teabe kaitse konfidentsiaalsuskokkulepe. Selle konfidentsiaalsuskokkuleppe alusel loodud ja/või jagatud salastatud teavet kaitstakse kooskõlas käesoleva kokkuleppega.
SELLE KINNITUSEKS on pooled kokkuleppele alla kirjutanud.
Koostatud 26. juulil 2023 Tel Avivis kahes eksemplaris inglise keeles.
Eesti poole nimel |
Iisraeli poole nimel |
Kersti Piilma |
Youval Shimoni |
Agreement between the Republic of Estonia and the State of Israel on Protection of Classified Defence Information
Facebook
Twitter