Teksti suurus:

Korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni lisaprotokoll

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.04.2021
Avaldamismärge:RT II, 05.03.2015, 2

Korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni lisaprotokoll

Vastu võetud 15.05.2003

Korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni lisaprotokolliga ühinemise seadus

Korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsioon

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta


Euroopa Nõukogu liikmesriigid ja teised lisaprotokollile allakirjutanud riigid,

arvestades, et on soovitav täiendada korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni (ELS nr 173, edaspidi konventsioon), et hoida ära korruptsiooni ja selle vastu võidelda;

arvestades ka seda, et käesolev protokoll võimaldab 1996. aasta korruptsioonivastase tegevuskava laiemat rakendamist,

on kokku leppinud järgmises.


I peatükk. Mõisted

Artikkel 1. Mõisted

Protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. Vahekohtunik – mõistet käsitatakse, lähtudes käesoleva protokolli osalisriikide riigisisesest õigusest, kuid see hõlmab igal juhul isikut, kes vahekohtu kokkuleppest tulenevalt on kutsutud tegema õiguslikult siduva otsuse talle kokkuleppe osaliste pooltesitatud vaidluses.

2. Vahekohtu kokkulepe – kokkulepe, mida tunnustatakse riigisisese õiguse alusel ja mille kohaselt nõustuvad osalised esitama vaidluse otsustamiseks vahekohtunikule.

3. Rahvakohtunik – mõistet käsitatakse, lähtudes käesoleva protokolli osalisriikide riigisisesest õigusest, kuid see hõlmab igal juhul väljaõppeta isikut, kes tegutseb kohtuprotsessi raames süüdistatava isiku süü üle otsustamise eest vastutava kollegiaalse organi liikmena.

4. Juhul kui menetluses osaleb välisriigi vahekohtunik või rahvakohtunik, võib süüdistust esitav riik kohaldada vahekohtuniku või rahvakohtuniku mõistet üksnes niivõrd, kui see mõiste ühildub tema riigisisese õigusega.


II peatükk. Riigi tasandil võetavad meetmed

Artikkel 2. Kodumaiste vahekohtunike aktiivne altkäemaks

Protokolliosaline võtab seadusandlikke ja muid meetmeid, mis on vajalikud, et määratleda oma riigisisese õiguse kohaselt kuriteona, kui see pannakse toime tahtlikult, isiku poolt kas otseselt või kaudselt põhjendamatu eelise lubamine, pakkumine või andmine protokolliosalise vahekohut käsitleva riigisisese õiguse kohaselt oma ülesandeid täitvale vahekohtunikule, talle endale või kellelegi teisele tema ametiülesannete täitmisel tegutsemiseks või sellest hoidumiseks.


Artikkel 3. Kodumaiste vahekohtunike passiivne altkäemaks

Protokolliosaline võtab seadusandlikke ja muid meetmeid, mis on vajalikud, et määratleda oma riigisisese õiguse kohaselt kuriteona, kui see pannakse toime tahtlikult, protokolliosalise vahekohut käsitleva riigisisese õiguse kohaselt oma ülesandeid täitva vahekohtuniku poolt kas otseselt või kaudselt põhjendamatu eelise taotlemine või vastuvõtmine iseendale või kellelegi teisele või sellise soodustuse pakkumise või lubamise aktsepteerimine tema ametiülesannete täitmisel tegutsemiseks või sellest hoidumiseks.


Artikkel 4. Välismaiste vahekohtunike altkäemaks

Protokolliosaline võtab seadusandlikke ja muid meetmeid, mis on vajalikud, et määratleda kuriteona oma riigisisese õiguse kohaselt artiklites 2 ja 3 osutatud tegevus, kui sellesse on kaasatud vahekohtunik, kes täidab oma ülesandeid teise riigi vahekohut käsitleva siseriikliku õiguse kohaselt.


Artikkel 5. Riigisiseste rahvakohtunike altkäemaks

Protokolliosaline võtab seadusandlikke ja muid meetmeid, mis on vajalikud, et määratleda kuriteona oma riigisisese õiguse kohaselt artiklites 2 ja 3 osutatud tegevus, kui sellesse on kaasatud tema kohtusüsteemis rahvakohtunikuna tegutsev isik.


Artikkel 6. Välismaiste rahvakohtunike altkäemaks

Protokolliosaline võtab seadusandlikke ja muid meetmeid, mis on vajalikud, et määratleda kuriteona oma riigisisese õiguse kohaselt artiklites 2 ja 3 osutatud tegevus, kui sellesse on kaasatud teise riigi kohtusüsteemis rahvakohtunikuna tegutsev isik.


III peatükk. Rakendamise järelevalve ja lõppsätted

Artikkel 7. Rakendamise järelevalve

Riikide korruptsioonivastane ühendus (GRECO) teostab järelevalvet käesoleva protokolli rakendamise üle protokolliosaliste poolt.


Artikkel 8. Suhe konventsiooniga

1. Osalisriigid käsitavad protokolli artikleid 2–6 konventsiooni lisaartiklitena.

2. Konventsiooni sätteid kohaldatakse niivõrd, kui need on kooskõlas protokolli sätetega.


Artikkel 9. Deklaratsioonid ja reservatsioonid

1. Kui protokolliosaline teeb deklaratsiooni konventsiooni artikli 36 kohaselt, võib ta teha samasuguse deklaratsiooni seoses protokolli artiklitega 4 ja 6 allakirjutamise ajal või oma ratifitseerimis-, heakskiitmis-või ühinemiskirja hoiuleandmisel.

2. Kui protokolliosaline teeb reservatsiooni konventsiooni artikli 37 lõike 1 kohaselt, piirates konventsiooni artiklis 5 määratletud passiivse korruptsiooni kuritegude koosseisu, võib ta teha samasuguse reservatsiooni seoses protokolli artiklitega 4 ja 6 allakirjutamise ajal või oma ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmisel. Protokolliosalise poolt konventsiooni artikli 37 kohaselt tehtavaid muid reservatsioone kohaldatakse ka protokolli suhtes, kui see riik ei deklareeri teisiti allakirjutamise ajal või oma ratifitseerimis-, heakskiitmis-või ühinemiskirja hoiuleandmisel.

3. Muid reservatsioone ei või teha.


Artikkel 10. Allakirjutamine ja jõustumine

1. Käesolev protokoll on allakirjutamiseks avatud riikidele, kes on konventsioonile alla kirjutanud. Riigid võivad väljendada oma nõusolekut käesoleva protokolli siduvuse kohta:
    a) kirjutades alla ratifitseerimis-või heakskiitmisreservatsioonita või
    b) kirjutades alla ratifitseerimis-või heakskiitmisreservatsiooniga, millele järgneb ratifitseerimine või heakskiitmine.

2. Ratifitseerimis-või heakskiitmiskiri antakse hoiule Euroopa Nõukogu peasekretärile.

3. Protokoll jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele kuupäevast, kuiviis riiki on väljendanud oma nõusolekut protokolli siduvuse kohta kooskõlas lõigetega 1 ja 2, ning üksnes pärast konventsiooni jõustumist.

4. Allakirjutanud riigi suhtes, kes väljendab hiljem nõusolekut protokolli siduvuse kohta, jõustub protokoll selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele nõusoleku andmisest protokolli siduvuse kohta lõigete 1 ja 2 kohaselt.

5. Allakirjutanud riik ei tohi protokolli ratifitseerida ega heaks kiita ilma väljendamata samal ajal või eelnevalt oma nõusolekut konventsiooni siduvuse kohta.


Artikkel 11. Protokolliga ühinemine

1. Riik või Euroopa Ühendus, kes on konventsiooniga ühinenud, võib protokolliga ühineda pärast selle jõustumist.

2. Protokolliga ühineva riigi või Euroopa Ühenduse suhtes jõustub protokoll selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele ühinemiskirja Euroopa Nõukogu peasekretärile hoiule andmise kuupäevast.


Artikkel 12. Territoriaalne kohaldamine

1. Riik või Euroopa Ühendus võib protokollile alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis-või ühinemiskirja hoiule andes täpsustada territooriumi või territooriumid, mille suhtes protokolli kohaldatakse.

2. Protokolliosaline võib hiljem Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetud deklaratsiooniga laiendada protokolli kohaldamisala deklaratsioonis nimetatud muule territooriumile või muudele territooriumidele, mille rahvusvaheliste suhete eest ta vastutab või mille nimel tal on õigus kohustusi võtta. Sellise territooriumi suhtes jõustub protokoll selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele peasekretäri poolt vastava deklaratsiooni kättesaamise kuupäevast.

3. Kahe eelmise lõike kohaselt tehtud deklaratsiooni võib Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava teatega selles nimetatud territooriumi suhtes tagasi võtta. Tagasivõtmine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, kui teade laekub peasekretärile.


Artikkel 13. Denonsseerimine

1. Protokolliosaline võib protokolli igal ajal denonsseerida Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava teatega.

2. Denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, kui teade laekub peasekretärile.

3. Konventsiooni denonsseerimise toob automaatselt kaasa protokolli denonsseerimise.


Artikkel 14. Teavitamine

Euroopa Nõukogu peasekretär teeb Euroopa Nõukogu liikmesriikidele ja teistele protokolliga ühinenud riikidele teatavaks:
   a) käesoleva protokolli allakirjutamise;
   b) ratifitseerimis-, heakskiitmis-või ühinemiskirja hoiuleandmise;
   c) protokolli jõustumise kuupäeva artiklite 10, 11 ja 12 kohaselt;
   d) artiklite 9 ja 12 alusel tehtud deklaratsiooni või reservatsiooni;
   e) protokolliga seotud muu toimingu, teate või teadaande.

Selle kinnituseks on täievolilised esindajad protokollile alla kirjutanud.

Koostatud 15. mail 2003. aastal Strasbourgis inglise ja prantsuse keeles ühes eksemplaris; mõlemad tekstid on võrdselt autentsed ja antakse hoiule Euroopa Nõukogu arhiivi. Euroopa Nõukogu peasekretär edastab selle tõestatud koopiad igale allakirjutajale ja ühinevale protokolliosalisele.

Additional Protocol to the Criminal Law Convention on Corruption 

/otsingu_soovitused.json