Teksti suurus:

Eesti Vabariigi valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse vaheline tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu muutmise protokoll

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:18.12.2015
Avaldamismärge:RT II, 05.11.2015, 4

Eesti Vabariigi valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse vaheline tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu muutmise protokoll

Vastu võetud 09.12.2014

Eesti Vabariigi valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse vahelise tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seadus

Eesti Vabariigi valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse vaheline tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta



Eesti Vabariigi valitsus ja Hiina Rahvavabariigi valitsus,

soovides sõlmida 12. mail 1998 Pekingis allakirjutatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse vahelise tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu (edaspidi leping) muutmise protokolli,

on kokku leppinud järgmises.


Artikkel 1

Lepingu artikli 2 (Lepingualused maksud) lõige 3 kustutatakse ning asendatakse järgnevaga:

„3. Maksud, mille suhtes lepingut eelkõige kohaldatakse, on:

a) Eestis: tulumaks
   (edaspidi Eesti maks)

b) Hiina Rahvavabariigis:
   i) füüsilise isiku tulumaks;
   ii) ettevõtte tulumaks;
   (edaspidi Hiina maks).”


Artikkel 2

Lepingu artikli 4 (Resident) lõige 1 kustutatakse ning asendatakse järgnevaga:

„1. Selles lepingus tähendab mõiste lepinguosalise riigi resident isikut, kes on selle lepinguosalise riigi seaduste alusel maksukohustuslane elu- või asukoha, asutamise koha, kõrgeima juhtimisorgani asukoha või muu sellise kriteeriumi järgi. Mõiste ei hõlma isikut, kes on selle lepinguosalise riigi maksukohustuslane üksnes seetõttu, et tema tuluallikas asub selles lepinguosalises riigis.”


Artikkel 3

Viidates artiklile 6 (Kinnisvaratulu)

Arvestades artiklit 13 (Kapitali juurdekasv), kui aktsiate või muude õiguste omamine äriühingus annab selliste aktsiate või õiguste omanikule õiguse kasutada äriühingule kuuluvat kinnisvara, siis võib selle õiguse isiklikust kasutamisest, rendile- või üürileandmisest või muul viisil kasutamisest saadud tulu maksustada selles lepinguosalises riigis, kus kinnisvara asub.


Artikkel 4

Viidates artiklile 6 lõikele 2 (Kinnisvaratulu)

Lepiti kokku, et artikli 6 lõikes 2 määratletud mõiste «kinnisvara» hõlmab ka kinnisvaraga seotud nõudeõigust.


Artikkel 5

Lepingu artikli 7 (Äritegevuse kasum) lõige 3 kustutatakse ning asendatakse järgnevaga:

„3. Püsivale tegevuskohale omistatavat kasumit arvestades võib tuludest maha arvata juhtimis- ja halduskulud ning püsiva tegevuskohaga seotud muud kulud, sõltumata sellest, kas need tekkisid püsiva tegevuskoha riigis või mujal.”


Artikkel 6

Lepingu artikli 7 (Äritegevuse kasum) lõige 8 kustutatakse.


Artikkel 7

Lepingu artikli 11 (Intressid) lõige 3 kustutatakse ning asendatakse järgnevaga:

„3. Lõikest 2 olenemata ei maksustata lepinguosalises riigis selles riigis tekkivat intressi, mille saaja on teise lepinguosalise riigi valitsus, sealhulgas selle kohaliku omavalitsuse üksus, keskpank või täielikult teise lepinguosalise riigi omandis olev finantsasutus, või kui intress on saadud teise lepinguosalise riigi valitsuse, sealhulgas selle kohaliku omavalitsuse üksuse, keskpanga või täielikult teise lepinguosalise riigi omandis oleva finantsasutuse tagatud või kindlustatud laenult.”


Artikkel 8

Lepingu artikli 13 (Kapitali juurdekasv) lõige 4 kustutatakse ning asendatakse järgnevaga:

„4. Kui lepinguosalise riigi resident võõrandab osaluse, mille väärtus tuleneb vähemalt 50 protsendi ulatuses otseselt või kaudselt teises lepinguosalises riigis asuvast kinnisvarast, võib võõrandamisest saadud kasu maksustada see teine lepinguosaline riik.”


Artikkel 9

Lepingu artikli 23 (Topeltmaksustamise kõrvaldamise meetodid) lõike 2 punkt b) kustutatakse ning asendatakse järgnevaga:
„b) Kui Hiina residendist äriühing saab dividende Eesti residendist äriühingult, kelle hääleõiguslikest osadest või aktsiatest kuulub talle vähemalt 20 protsenti, sisaldab Eestis tasutud maks ka dividendi maksmise aluseks olevalt kasumiosalt tasutud maksu.”


Artikkel 10

Lepingu artikkel 26 (Informatsioonivahetus) kustutatakse ning asendatakse järgnevaga:

„Artikkel 26
Teabevahetus

1. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud vahetavad lepingu täitmiseks ja riigisiseste õigusaktide kohaldamiseks eeldatavalt asjakohast teavet lepinguosalises riigis või selle kohaliku omavalitsuse üksuses kehtestatud maksude kohta tingimusel, et maksustamine ei ole lepinguga vastuolus. Artiklid 1 ja 2 teabevahetust ei piira.

2. Lepinguosaline riik käsitab teisest lepinguosalisest riigist lõike 1 alusel saadud teavet salajasena samamoodi nagu oma seaduste alusel saadud teavet; teave antakse üksnes isikule ja ametivõimule (sealhulgas kohtud ja haldusasutused), kes lõikes 1 viidatud makse määrab, kogub või sisse nõuab või maksudega seotud kaebusi lahendab või teostab eeltoodu üle järelevalvet. Teavet kasutatakse ainult eelloetletud eesmärkidel. Teavet võib avaldada avalikul kohtuistungil või kohtuotsuses.

3. Lõikeid 1 ja 2 ei tõlgendata lepinguosalise riigi kohustusena:
a) rakendada haldusabinõusid, mis on vastuolus lepinguosaliste riikide seaduste ja halduspraktikaga;
b) anda teavet, mis ei ole lepinguosaliste riikide seaduste alusel või tavapärases haldusmenetluses kättesaadav;
c) anda teavet, mis sisaldab äri- või kutsesaladust või tootmisprotsessi käsitlevaid salajasi andmeid, või teavet, mille avaldamine on vastuolus avaliku korraga.

4. Kui lepinguosaline riik on selle artikli kohaselt taotlenud teavet, siis teine lepinguosaline riik võtab nõutud teabe saamiseks meetmeid ka juhul, kui see teine lepinguosaline riik ei vaja sellist maksualast teavet enda tarbeks. Eelmises lauses sätestatud kohustus on piiratud lõikega 3, kuid seda piirangut ei või ühelgi juhul tõlgendada kui lepinguosalise riigi õigust keelduda teabe andmisest ainult riigisisese huvi puudumise tõttu.

5. Lõiget 3 ei tõlgendata lepinguosalise riigi võimalusena keelduda teabe andmisest ainult seetõttu, et teabe valdaja on krediidiasutus, mõni muu finantsasutus, esindaja, usaldusisik, varahaldur või teave puudutab osalust isikus.”


Artikkel 11

1. Lepinguosalised riigid edastavad teineteisele diplomaatiliste kanalite kaudu teate protokolli jõustumiseks vajaliku riigisiseste õigusaktidega sätestatud menetluse lõpetamise kohta. Protokoll, mis on lepingu lahutamatu osa, jõustub kolmekümnendal päeval pärast hilisema teate kättesaamist; seda kohaldatakse tulule, mida saadakse maksustamisaastatel, mis algavad protokolli jõustumisele järgneval 1. jaanuaril või pärast seda.

2. 12. mail 1998 Pekingis allakirjutatud protokoll kaotab kehtivuse käesoleva protokolli kohaldamise kuupäevast.


Selle kinnituseks on volitatud isikud protokollile alla kirjutanud.


Koostatud 9. detsembril 2014 Tallinnas kahes eksemplaris eesti, hiina ja inglise keeles, tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgendamiserinevuse korral võetakse aluseks ingliskeelne tekst.

Eesti Vabariigi valitsuse nimel

Hiina Rahvavabariigi valitsuse nimel

Veiko Tali

Xie Xuezhi

 

Protocol amending the Agreement between the Government of the Republic of Estonia and the Government of the People’s Republic of China for the Avoidance of Double Taxation and the Prevention of Fiscal Evasion with Respect to Taxes on Income

/otsingu_soovitused.json