Osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise leping
Vastu võetud 21.05.2014
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu Eesti Vabariigi suhtes jõustumise kohta
Osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu muutmise leping
LEPINGUOSALISED, Belgia Kuningriik, Bulgaaria Vabariik, Tšehhi Vabariik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Iirimaa, Kreeka Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Horvaatia Vabariik, Itaalia Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Ungari, Malta Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Poola Vabariik, Portugali Vabariik, Rumeenia, Sloveenia Vabariik, Slovaki Vabariik ja Soome Vabariik,
OLLES PÜHENDUNUD integreeritud finantsraamistiku loomisele Euroopa Liidus, mille üks lahutamatu osa on pangandusliit,
TULETADES MEELDE Euroopa Liidu Nõukogus kokku tulnud euroala liikmesriikide esindajate 18. detsembri 2013. aasta otsust alustada läbirääkimisi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames,1 („ühtse kriisilahenduskorra määrus”) kohaselt loodud ühtset kriisilahendusfondi („fond”) käsitleva valitsustevahelise lepingu sõlmimiseks ja kõnealusele otsusele lisatud läbirääkimisjuhiseid,
NING ARVESTADES JÄRGMIST:
(1) Euroopa Liit on võtnud viimastel aastatel vastu mitmeid õigusakte, mis on üliolulised nii finantsteenuste valdkonnas siseturu saavutamiseks ning euroalas ja kogu liidus finantsstabiilsuse tagamiseks kui ka tihedama majandus- ja rahaliidu suunas liikumiseks.
(2) 2009. aasta juunis kutsus Euroopa Ülemkogu üles kehtestama „ühtse Euroopa eeskirjade kogumi, mida kohaldatakse kõikide finantseerimisasutuste suhtes ühtsel turul”. Liit on sellest lähtuvalt kehtestanud ühtse kogumi ühtlustatud usaldatavusnõuetest, millest krediidiasutused kogu liidus peavad kinni pidama, ning selleks on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/20132 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL3.
(3) Peale selle on liit asutanud Euroopa järelevalveasutused, kellele on antud mitmed mikrotasandi usaldatavusjärelevalve ülesanded. Need asutused on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/20104 asutatud Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/20105 asutatud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/20106 asutatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA). Selle kõrval asutati ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1092/20107 Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, kellele anti mõned ülesanded seoses makrotasandi usaldatavusjärelevalvega.
(4) Liit kehtestas nõukogu määrusega (EL) nr 1024/20138 ühtse järelevalvemehhanismi, millega antakse Euroopa Keskpangale (EKP) eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga, andes EKPle, kes tegutseb koos liikmesriikide pädevate asutustega, järelevalvevolitused seoses krediidiasutustega, mis on asutatud liikmesriikides, kelle rahaühik on euro, ning liikmesriikides, kelle rahaühik ei ole euro ja kes on kehtestanud järelevalve eesmärgil tiheda koostöö EKPga („osalevad liikmesriigid”).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik9 (pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv), ühtlustab liit liikmesriikide õigusnorme krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduse kohta, sealhulgas liikmesriikide kriisilahendusrahastute loomist.
(6) Euroopa Ülemkogu märkis oma 13.–14. detsembri 2012. aasta järeldustes järgmist: „Olukorras, kus pangandusjärelevalve antakse tulemuslikult üle ühtsele järelevalvemehhanismile, osutub vajalikuks ühtse kriisilahenduskorra olemasolu, kellel on vajalikud volitused tagamaks, et iga osaleva liikmesriigi panga kriisi saaks lahendada asjakohaste vahenditega”. Peale selle märkis 13.–14. detsembril 2012 kogunenud Euroopa Ülemkogu, et „[ü]htne kriisilahenduskord peaks tuginema finantssektori enda panustel ja sisaldama asjakohaseid ja tõhusaid kaitsemeetmeid. Need kaitsemeetmed peaksid olema keskpikas perioodis fiskaalselt neutraalsed, tagades, et avaliku sektori abi saadakse tagasi finantssektorile kehtestatud ex post tasude kaudu.” Selles kontekstis on liit võtnud vastu ühtse kriisilahenduskorra määruse , millega luuakse keskne kriisilahendusotsuste tegemise süsteem, mis varustatakse piisavate rahaliste vahenditega fondi loomise teel. Ühtse kriisilahenduskorra määrust kohaldatakse osalevates liikmesriikides asuvate ettevõtjate suhtes.
(7) Ühtse kriisilahenduskorra määrusega luuakse eelkõige fond ja kehtestatakse selle kasutamise tingimused. Pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivis ja ühtse kriisilahenduskorra määruses sätestatakse üldised kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt fondi rahastamiseks vajalike ex ante ja ex post osamaksete kehtestamine ja arvutamine ning nähakse ette liikmesriikide kohustus koguda need osamaksed liikmesriigi tasandil. Sellegipoolest jääb osalevatele liikmesriikidele, kes koguvad oma territooriumil asuvatelt krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi ja ühtse kriisilahenduskorra määruse kohaselt osamakseid, alles pädevus kanda need osamaksed üle fondi. Kohustus kanda liikmesriigi tasandil kogutud osamaksed üle fondi ei tulene liidu õigusest. Selline kohustus kehtestatakse käesoleva lepinguga, milles sätestatakse tingimused, mille alusel lepivad lepinguosalised kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega ühiselt kokku liikmesriigi tasandil kogutud osamaksete fondi ülekandmises.
(8) Osalevate liikmesriikide pädevust kanda liikmesriigi tasandil kogutud osamaksed üle tuleks teostada sellisel viisil, mis järgib Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõtet, mille kohaselt liikmesriigid muu hulgas aitavad kaasa liidu ülesannete täitmisele ja hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid ohustada liidu eesmärkide saavutamist. Seepärast peaksid osalevad liikmesriigid tagama rahaliste vahendite ühetaolise suunamise fondi, tagades sel moel fondi nõuetekohase toimimise.
(9) Sellest tulenevalt on lepinguosalised sõlminud käesoleva lepingu, millega nad muu hulgas võtavad endale kohustuse kanda liikmesriigi tasandil kogutud osamaksed üle fondi vastavalt ühetaolistele kriteeriumidele, viisile ja tingimustele; eelkõige liikmesriigi tasandil kogutavate osamaksete jaotamisele üleminekuperioodi jooksul iga lepinguosalisega seotud eri alafondi ning nende alafondide järkjärgulisele ühiskasutusse võtmisele sellisel viisil, et üleminekuperioodi lõpuks lakkavad alafondid eksisteerimast.
(10) Lepinguosalised tuletavad meelde, et nende eesmärk on säilitada võrdsed võimalused ja viia miinimumini kriisilahendusest maksumaksjatele tulenev üldine kulu, ning nad võtavad fondi tehtavate osamaksete ja nende maksustamislahenduse kavandamisel arvesse üldist koormust vastavatele pangandussektoritele.
(11) Käesoleva lepingu sisu piirdub nende fondi käsitlevate spetsiifiliste elementidega, mis jäävad liikmesriikide pädevusse. Käesolev leping ei mõjuta liidu õigusaktides sätestatud ühiseid eeskirju ega muuda nende kohaldamisala. Leping on pigem kavandatud täiendama liidu õigusakte pankade kriisilahenduse kohta ning see peaks toetama liidu poliitikaeesmärkide saavutamist, eelkõige siseturu loomist finantsteenuste valdkonnas, ja olema sellega olemuslikult seotud.
(12) Liikmesriikide õigusnorme, millega rakendatakse pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi, sealhulgas liikmesriikide kriisilahendusrahastute loomisega seotud õigusnorme, hakatakse kohaldama alates 1. jaanuarist 2015. Ühtse kriisilahenduskorra määruse alusel fondi loomist käsitlevad sätted muutuvad reeglina kohaldatavaks alates 1. jaanuarist 2016. Selle tulemusel koguvad lepinguosalised osamakseid, mis on eraldatud nende loodud liikmesriikide kriisilahendusrahastutesse kuni ühtse kriisilahenduskorra määruse kohaldamise alguskuupäevani, ning alates sellest kuupäevast hakkavad nad koguma fondi jaoks eraldatavaid osamakseid. Selleks et tugevdada fondi finantssuutlikkust alates selle loomisest, kohustuvad lepinguosalised kandma fondi üle osamakseid, mis nad on kogunud pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi alusel kuni ühtse kriisilahenduskorra määruse kohaldamise alguskuupäevani.
(13) Tunnistatakse, et võib esineda olukordi, kus fondis kasutada olevad vahendid ei ole konkreetse kriisilahenduse meetme võtmiseks piisavad ning kus ex post osamaksed, mis tuleks koguda vajalike lisasummade katteks, ei ole otsekohe kättesaadavad. Eurorühma ja nõukogu 18. detsembri 2013. aasta avalduse kohaselt peaksid konkreetsest kriisilahendusmeetmest mõjutatud lepinguosalised järjepideva piisava rahastamise tagamiseks üleminekuperioodil pakkuma sildrahastamist siseriiklikest vahenditest või Euroopa stabiilsusmehhanismist (ESM) kooskõlas kokkulepitud menetlustega, sealhulgas luues võimalused ajutisteks ülekandmisteks riigi alafondide vahel. Lepinguosalised peaksid kehtestama menetlused, mis võimaldavad neil käsitleda sildrahastamise taotlusi õigel ajal. Üleminekuperioodi jooksul töötatakse välja ühine kaitsemeede. Selline kaitsemeede teeb fondi poolt laenamise lihtsamaks. Lõppvastutus tagasimaksmise eest lasub pangandussektoril ning selleks kasutatakse kõikides osalevates liikmesriikides kogutavaid osamakseid, sealhulgas ex post osamakseid. Kõnealune kord tagab kõikide ühtses järelevalvemehhanismis ja ühtses kriisilahenduskorras osalevate lepinguosaliste, sealhulgas hiljem ühinevate lepinguosaliste võrdse kohtlemise osaliste õiguste ja kohustuste seisukohast nii üleminekuperioodil kui ka pärast seda. Kõnealune kord tagab võrdsed võimalused liikmesriikidele, kes ühtses järelevalvemehhanismis ja ühtses kriisilahenduskorras ei osale.
(14) Käesoleva lepingu peaksid ratifitseerima kõik liikmesriigid, kelle rahaühik on euro, ja ühtses järelevalvemehhanismis ja ühtses kriisilahenduskorras osalevad liikmesriigid, kelle rahaühik ei ole euro.
(15) Liikmesriigid, kelle rahaühik ei ole euro ja kes ei ole käesoleva lepingu osalised, peaksid lepinguga ühinema alates kuupäevast, mil nad võtavad euro rahaühikuna reaalselt kasutusele, või muudel juhtudel alates kuupäevast, mil jõustub määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 7 lõikes 2 osutatud EKP otsus tiheda koostöö kohta, nii et ühinemisel laienevad neile täielikult kõik õigused ja kohustused, mis on teistelgi lepinguosalistel.
(16) 21. mail 2014 volitasid liikmesriikide valitsuste esindajad lepinguosalisi taotlema Euroopa Komisjonilt ja ühtselt kriisilahendusnõukogult („kriisilahendusnõukogu”) käesoleva lepinguga ettenähtud ülesannete täitmist.
(17) Algselt vastu võetud ühtse kriisilahenduskorra määruse artiklis 15 kehtestatakse kriisilahenduse üldpõhimõtted, mille kohaselt kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsionärid kannavad esimese järjekoha kahjumi ning võlausaldajad kannavad kahjumi pärast aktsionäre vastavalt nende nõuete rahuldamise järjekorrale. Ühtse kriisilahenduskorra määruse artikliga 27 nähakse vastavalt ette kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahend, millega nõutakse, et vahendid kahju katmiseks ja rekapitaliseerimiseks, mille summa moodustab vähemalt 8% kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu kogu kohustustest (k.a omavahendid), arvutatuna kriisilahenduse meetme võtmise ajal vastavalt ühtse kriisilahenduskorra määruse artiklis 20 sätestatud hindamisele, on andnud aktsionärid, asjaomaste kapitaliinstrumentide ja muude kõlblike kohustuste omanikud allahindamise või konverteerimise abil või muul viisil ning et fondi antavad vahendid ei ületa 5% kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigist kohustustest (k.a omavahendid), arvutatuna kriisilahendusmeetme võtmise ajal kooskõlas ühtse kriisilahenduskorra määruse artiklis 20 sätestatud hindamisega, välja arvatud juhul, kui kõiki tagamata, eelisnõudeõiguseta kohustusi, mis ei ole kõlblikud hoiused, ei ole täielikult alla hinnatud või konverteeritud. Peale selle kehtestatakse algselt vastu võetud ühtse kriisilahenduskorra määruse artiklites 18, 52 ja 55 mitmed menetlusnormid kriisilahendusnõukogu ja liidu institutsioonide poolt otsuste tegemise kohta. Kõnealused ühtse kriisilahenduskorra määruse elemendid on sisuline eeldus, et lepinguosalised oleksid nõus sellega, et käesolev leping on nende suhtes siduv.
(18) Lepinguosalised tunnistavad, et nende tahte vastase asjaolude olulise muutumise korral, mis mõjutab olulist tingimust, et lepinguosalised oleksid nõus sellega, et käesoleva lepingu sätted on nende suhtes siduvad, nagu on osutatud põhjenduses 17, kohaldatakse rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni ja rahvusvahelise tavaõiguse asjakohaseid sätteid. Lepinguosalised võivad sellest tulenevalt tugineda mistahes nende tahte vastaselt aset leidnud asjaolude olulise muutuse tagajärgedele kooskõlas rahvusvahelise avaliku õigusega. Kui lepinguosaline tugineb sellistele tagajärgedele, võib mis tahes teine lepinguosaline suunata küsimuse lahendamiseks Euroopa Liidu Kohtusse („Euroopa Kohus”). Euroopa Kohtule tuleks anda õigus otsustada, kas asjaolud on oluliselt muutunud ja kas see on toonud kaasa teistsugused tagajärjed. Lepinguosalised tunnistavad, et selline tuginemine tagajärgedele pärast põhjenduses 17 osutatud ühtse kriisilahenduskorra määruse mis tahes tingimuse kehtetuks tunnistamist või muutmist mõne lepinguosalise nõusolekuta ja selliselt, et see võib mõjutada lepinguosaliste olulist tingimust olla nõus sellega, et käesoleva lepingu sätted on nende suhtes siduvad, on samaväärne käesoleva lepingu kohaldamist käsitleva vaidlusega Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 273 tähenduses ning selle saab seetõttu suunata Euroopa Kohtusse kõnealuse sätte alusel. Iga lepinguosaline võib samuti taotleda kohtult ajutiste meetmete ettekirjutamist vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 278 ning Euroopa Kohtu kodukorra10 artiklitele 160–162. Nii vaidluste lahendamisel kui ka ajutiste meetmete ettekirjutamisel peaks Euroopa Kohus võtma arvesse lepinguosaliste kohustusi, mis neil on ELi lepingu ja ELi toimimise lepingu alusel, sealhulgas ühtse kriisilahenduskorra ja selle terviklikkusega seonduvaid kohustusi.
(19) Õigus otsustada, kas liidu institutsioonid, kriisilahendusnõukogu ja liikmesriikide kriisilahendusasutused kohaldavad kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit liidu õigusega kooskõlas oleval viisil, kuulub Euroopa Kohtu pädevusse kooskõlas ELi lepingus ja ELi toimimise lepingus, nimelt vastavalt ELi toimimise lepingu artiklites 258, 259, 260, 263, 265 ja 266 sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamise võimalusega.
(20) Kuna käesolev leping on rahvusvahelise avaliku õiguse õigusakt, kohaldatakse lepingus sätestatud õiguste ja kohustuste suhtes vastastikkuse põhimõtet. Seetõttu sõltub iga lepinguosalise nõusolek sellega, et käesolev leping on tema suhtes siduv, igale lepinguosalisele lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste samaväärsest täitmisest. Sellest tulenevalt peaks mis tahes lepinguosalise poolt osamaksete fondi ülekandmise kohustuse rikkumine tooma kaasa selle, et tema territooriumil tegevusloa saanud ettevõtjad jäetakse ilma võimalusest fondi kasutada. Kriisilahendusnõukogule ja Euroopa Kohtule tuleks anda õigus tuvastada ja tunnistada, et lepinguosalised on rikkunud oma kohustust kanda üle osamaksed vastavalt käesolevas lepingus sätestatud menetlustele. Lepinguosalised tunnistavad, et osamaksete ülekandmise kohustuse rikkumise ainus õiguslik tagajärg on kohustust rikkunud lepinguosalise ilmajäämine võimalusest kasutada fondi alusel rahastamist ning et sellel ei ole mõju teiste lepinguosaliste lepingulistele kohustustele.
(21) Käesoleva lepinguga luuakse kord, milles osalevad liikmesriigid võtavad endale kohustuse maksta igale ühtses järelevalvemehhanismis ja ühtses kriisilahenduskorras mitteosalevale liikmesriigile ühiselt, kiiresti ja koos intressiga hüvitist summa eest, mis kõnealune mitteosalev liikmesriik on maksnud omavahenditesse ja mis vastab liidu üldeelarve kasutamisele lepinguvälise vastutuse ja sellega seotud kulude korral, seoses liidu institutsioonide poolt ühtse kriisilahenduskorra määruse alusel volituste teostamisega. Iga osaleva liikmesriigi vastutus käesoleva korra alusel peaks olema isiklik, mitte kollektiivne, ja seega peaks iga osalev liikmesriik täitma üksnes oma osa hüvitamiskohustusest, nagu on kindlaks määratud vastavalt käesolevale lepingule.
(22) Lepinguosaliste vahel tekkivad vaidlused seoses käesoleva lepingu tõlgendamise ja kohaldamisega, sealhulgas vaidlused seoses lepingus sätestatud kohustuste täitmisega, tuleks anda lahendamiseks Euroopa Kohtusse kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 273. Liikmesriigid, kelle rahaühik ei ole euro ja kes ei ole käesoleva lepingu osalised, peaksid saama viia Euroopa Kohtusse arutamiseks mis tahes vaidluse seoses käesolevas lepingus ettenähtud lepinguvälise vastutuse ja sellega seotud kulude hüvitamist käsitlevate sätete tõlgendamise ja jõustamisega.
(23) Osamaksete ülekandmine nende lepinguosaliste poolt, kellest saavad ühtse järelevalvemehhanismi ja ühtse kriisilahenduskorra osalised hilisemal kuupäeval kui käesoleva lepingu kohaldamise alguskuupäev, peaks toimuma nii, et oleks tagatud samaväärne kohtlemine võrreldes nende lepinguosalistega, kes osalevad ühtses järelevalvemehhanismis ja ühtses kriisilahenduskorras käesoleva lepingu kohaldamise alguskuupäevast alates. Ühtses järelevalvemehhanismis ja ühtses kriisilahenduskorras käesoleva lepingu kohaldamise alguskuupäeval osalevad lepinguosalised ei peaks kandma kulusid seoses kriisilahendusjuhtudega, millesse tuleks tasuda osamakseid hiljem ühinevate lepinguosaliste liikmesriigi kriisilahendusrahastutest. Samamoodi ei peaks hiljem ühinevad lepinguosalised kandma kulusid seoses kriisilahendusjuhtudega enne osalevateks liikmesriikideks saamist, kuna selliste juhtude puhul lasub vastutus fondil.
(24) Juhul kui lepinguosalise, kelle rahaühik ei ole euro, ja EKP vaheline tihe koostöö vastavalt määruse (EL) nr 1024/2013 artiklile 7 lõpetatakse, tuleks teha otsus asjaomaselt lepinguosaliselt aja jooksul saadud osamaksete õiglase jagunemise kohta, võttes arvesse nii asjaomase lepinguosalise kui ka fondi huve. Ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 4 lõikes 3 sätestatakse viis, kriteeriumid ja menetlus, mille alusel lepib kriisilahendusnõukogu liikmesriigiga, kellega tihe koostöö lõpetatakse, kokku kõnealusele liikmesriigile tema poolt ülekantud osamaksete tagastamises.
(25) Järgides täielikult Euroopa Liidu aluslepingute menetlusi ja nõudeid, on lepinguosaliste eesmärk inkorporeerida käesoleva lepingu sisulised sätted kooskõlas ELi lepingu ja ELi toimimise lepinguga nii kiiresti kui võimalik liidu õigusraamistikku,
ON JÄRGMISTE SÄTETE KOHASELT KOKKU LEPPINUD:
I JAOTIS
EESMÄRK JA KOHALDAMISALA
ARTIKKEL 1
1. Käesoleva lepinguga võtavad lepinguosalised kohustuse:
a) kanda kooskõlas pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiviga ja ühtse kriisilahenduskorra määrusega liikmesriigi tasandil kogutud osamaksed üle kõnealuse määrusega loodud ühtsesse kriisilahendusfondi („fond”) ning
b) jaotada üleminekuperioodi jooksul, mis algab käesoleva lepingu artikli 12 lõike 2 alusel määratud lepingu kohaldamise alguskuupäevast ja lõpeb kuupäeval, kui fond on saavutanud ühtse kriisilahenduskorra määruse artiklis 68 kindlaks määratud sihttaseme, kuid mitte hiljem kui kaheksa aastat pärast käesoleva lepingu kohaldamise alguskuupäeva (üleminekuperiood), liikmesriigi tasandil kooskõlas pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi ja ühtse kriisilahenduskorra määrusega kogutavad osamaksed iga lepinguosalisega seotud eri alafondi. Nende alafondide kasutamise suhtes kohaldatakse järkjärgulist ühiskasutusse võtmist sellisel viisil, et üleminekuperioodi lõpuks lakkavad alafondid eksisteerimast,
toetades seeläbi fondist tehingute tegemist ja fondi toimimist.
2. Käesolevat lepingut kohaldatakse lepinguosaliste suhtes, kelle krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatakse ühtset järelevalvemehhanismi ja ühtset kriisilahenduskorda kooskõlas vastavalt määruse (EL) nr 1024/2013 ja ühtse kriisilahenduskorra määruse asjaomaste sätetega (ühtses järelevalvemehhanismis ja ühtses kriisilahenduskorras osalevad lepinguosalised).
II JAOTIS
KOOSKÕLA JA SEOS LIIDU ÕIGUSEGA
ARTIKKEL 2
1. Lepinguosalised kohaldavad ja tõlgendavad käesolevat lepingut kooskõlas Euroopa Liidu aluslepingute ja Euroopa Liidu õigusega, eelkõige ELi lepingu artikli 4 lõikega 3 ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute kriisilahendust käsitlevate liidu õigusaktidega.
2. Käesolevat lepingut kohaldatakse niivõrd, kuivõrd see on kooskõlas Euroopa Liidu aluslepingutega ning liidu õigusega. See ei või minna vastuollu liidu pädevusega tegutseda siseturu valdkonnas.
3. Käesolevas lepingus kasutatakse ühtse kriisilahenduskorra määruse artiklis 3 toodud asjakohaseid mõisteid.
III JAOTIS
OSAMAKSETE ÜLEKANDMINE JA ALAFONDID
ARTIKKEL 3
Osamaksete ülekandmine
1. Lepinguosalised võtavad endale ühise kohustuse kanda fondi tagasivõtmatult üle osamaksed, mis nad koguvad oma territooriumil tegevusloa saanud krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt ühtse kriisilahenduskorra määruse artiklite 69 ja 70 alusel ning nendes artiklites ja neis osutatud delegeeritud õigusaktides ja rakendusaktides sätestatud kriteeriumide kohaselt. Osamaksed kantakse üle vastavalt käesoleva lepingu artiklites 4–10 sätestatud tingimustele.
2. Lepinguosalised kannavad iga aasta kohta ex ante osamaksed üle hiljemalt vastava aasta 30. juuniks. Ex ante osamaksete esimene ülekanne fondi tehakse hiljemalt 30. juuniks 2016 või, kui leping ei ole selleks kuupäevaks jõustunud, siis hiljemalt kuue kuu jooksul pärast lepingu jõustumist.
3. Lepinguosaliste poolt pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artiklite 103 ja 104 kohaselt enne käesoleva lepingu kohaldamise alguskuupäeva kogutud osamaksed kantakse fondi üle hiljemalt 31. jaanuariks 2016 või, kui leping ei ole selleks kuupäevaks jõustunud, siis hiljemalt ühe kuu jooksul pärast lepingu jõustumist.
4. Lepinguosaliste poolt enne käesoleva lepingu kohaldamise kuupäeva kõik seoses nende territooriumil võetava kriisilahendusmeetmega kriisilahendusrahastust väljamakstud summad arvatakse maha kõnealuse lepinguosalise poolt lõike 3 kohaselt fondi ülekantavatest osamaksetest. Sellisel juhul peab kõnealune lepinguosaline endiselt kandma fondi üle summa, mis on võrdne summaga, mis oleks olnud vajalik tema kriisilahendusrahastu sihttaseme saavutamiseks vastavalt pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artiklile 102, ja teeb seda nimetatud artiklis täpsustatud tähtaegade jooksul.
5. Lepinguosalised kannavad ex post osamaksed üle otsekohe pärast nende kogumist.
ARTIKKEL 4
Alafondid
1. Üleminekuperioodi jooksul kantakse liikmesriigi tasandil kogutud osamaksed fondi üle nii, et need jaotatakse iga lepinguosalisega seotud alafondi.
2. Iga lepinguosalise alafondi suurus on võrdne iga vastava liikmesriigi territooriumil tegevusloa saanud krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt ühtse kriisilahenduskorra määruse artiklite 68 ja 69 ning neis osutatud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide alusel kogutud osamaksete summaga.
3. Kriisilahendusnõukogu koostab käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval üksnes teavitamise eesmärgil loetelu, milles esitatakse üksikasjalikult iga lepinguosalise alafondi suurus. Loetelu ajakohastatakse igal üleminekuperioodi aastal.
ARTIKKEL 5
Alafondide toimimine
1. Kui ühtse kriisilahenduskorra määruse asjakohaste sätete kohaselt on tehtud otsus fondi kasutada, on kriisilahendusnõukogul volitus käsutada fondi alafonde järgmisel viisil:
a) esiteks kantakse kulud nendest lepinguosalistega seotud alafondidest, kus kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutus või investeerimisühing või konsolideerimisgrupp on asutatud või saanud tegevusloa. Piiriülese konsolideerimisgrupi kriisilahenduse korral jagatakse kulud nende lepinguosalistega seotud alafondide vahel, kus emaettevõtja ja tütarettevõtjad on asutatud või saanud tegevusloa, proportsionaalselt suhtelise summaga osamaksetest, mis kriisilahendusmenetluses oleva konsolideerimisgrupi iga ettevõtja on maksnud oma vastavatesse alafondidesse võrreldes konsolideerimisgrupi kõigi ettevõtjate poolt oma riigi alafondi tehtud osamaksete kogusummaga.
Kui lepinguosaline, kus emaettevõtja või tütarettevõtja on asutatud või saanud tegevusloa, leiab, et esimeses lõigus osutatud kulude jaotamise kriteeriumi kohaldamine toob kaasa suure asümmeetria alafondidevahelise kulude jaotamise ja kriisilahendusega hõlmatud ettevõtjate riskiprofiili vahel, võib ta paluda kriisilahendusnõukogul kaaluda lisaks ja viivitamata pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 107 lõike 5 alusel sätestatud kriteeriumide kohaldamist. Kui kriisilahendusnõukogu asjaomase lepinguosalise taotlust ei rahulda, selgitab ta avalikult oma seisukohta.
Teises lõigus osutatud lepinguosalistega seotud alafondides kasutada olevaid rahalisi vahendeid kasutatakse kulude katmisel summas, mis on panustatud igasse riigi alafondi vastavalt esimeses ja teises lõigus sätestatud kulude jagamise kriteeriumidele alljärgneval viisil:
– üleminekuperioodi esimesel aastal kasutatakse kõiki kõnealustes alafondides kasutada olevaid rahalisi vahendeid;
– üleminekuperioodi teisel ja kolmandal aastal kasutatakse vastavalt 60 % ja 40 % kõnealustes alafondides kasutada olevatest rahalistest vahenditest;
– üleminekuperioodi järgnevate aastate jooksul väheneb neile asjakohaste lepinguosalistega seotud alafondides olevate rahaliste vahendite kasutatavus igal aastal 6⅔ protsendi võrra.
Asjakohaste lepinguosalistega seotud alafondides olevate rahaliste vahendite kasutatavuse osutatud vähenemine jaotub iga kvartali peale aasta lõikes võrdselt;
b) teises järjekorras, juhul kui punktis a osutatud asjaomaste lepinguosaliste alafondides kasutada olevad rahalised vahendid ei ole ühtse kriisilahenduskorra määruse artiklis 75 osutatud fondi ülesande täitmiseks piisavad, kasutatakse kõigile lepinguosalistele vastavates fondi alafondides kasutada olevaid rahalisi vahendeid.
Kõikide lepinguosaliste alafondides kasutada olevaid rahalisi vahendeid täiendatakse samal määral, nagu on täpsustatud käesoleva punkti kolmandas lõigus, punktis a osutatud kriisilahendusega hõlmatud asjaomaste lepinguosaliste riikide alafondides alles olevate rahaliste vahenditega.
Piiriülese konsolideerimisgrupi kriisilahenduse korral jaotatakse kättesaadavaks tehtud rahalised vahendid asjaomaste lepinguosaliste alafondide vahel käesoleva punkti esimese ja teise lõigu kohaselt samal põhimõttel nagu toimub nende vahel kulude jaotamine punktis a sätestatu kohaselt. Kui konsolideerimisgrupi kriisilahendusega hõlmatud ühe asjaomase lepinguosalise territooriumil tegevusloa saanud krediidiasutus või investeerimisühing või krediidiasutused või investeerimisühingud ei vaja kõiki punkti b alusel kasutada olevaid rahalisi vahendeid, kasutatakse kasutada olevaid rahalisi vahendeid, mida käesoleva punkti b alusel ei vajatud, konsolideerimisgrupi kriisilahendusega hõlmatud teiste lepinguosaliste territooriumil tegevusloa saanud ettevõtjate kriisilahenduseks.
Üleminekuperioodi jooksul kasutatakse lepinguosaliste kõiki alafonde järgmisel viisil:
– üleminekuperioodi esimesel ja teisel aastal kasutatakse vastavalt 40 % ja 60 % kõnealustes alafondides kasutada olevatest rahalistest vahenditest;
– üleminekuperioodi järgnevate aastate jooksul suureneb kõnealustes alafondides olevate rahaliste vahendite kasutatavus igal aastal 6⅔ protsendi võrra.
Lepinguosaliste kõigis alafondides olevate rahaliste vahendite kasutatavuse osutatud vähenemine jaotub iga kvartali peale aasta lõikes võrdselt;
c) kolmandaks, juhul kui punkti b kohaselt kasutatud rahalised vahendid ei ole ühtse kriisilahenduskorra määruse artiklis 75 osutatud fondi ülesande täitmiseks piisavad, kasutatakse kõiki punktis a osutatud asjaomaste lepinguosalistega seotud alafondides alles olevaid rahalisi vahendeid.
Piiriülese konsolideerimisgrupi kriisilahenduse korral kasutatakse nende asjaomaste lepinguosaliste alafonde, kes ei ole seoses nende territooriumil tegevusloa saanud ettevõtjate kriisilahendusega andnud piisavalt rahalisi vahendeid punktide a ja b alusel. Igast alafondist tehtavad osamaksed määratakse kindlaks vastavalt punktis a sätestatud kulude jagamise kriteeriumidele.
d) neljandaks, ja ilma et see piiraks punktis e osutatud kriisilahendusnõukogu volituste kohaldamist, juhul kui punktis c osutatud rahalised vahendid ei ole konkreetse kriisilahendusmeetme kulude katmiseks piisavad, kannavad punktis a osutatud asjaomased lepinguosalised fondi üle oma territooriumil tegevusloa saanud krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt kooskõlas ühtse kriisilahenduskorra määruse artiklis 70 sätestatud kriteeriumidega kogutud erakorralised ex post osamaksed.
Piiriülese konsolideerimisgrupi kriisilahenduse korral kannavad ex post osamaksed üle asjaomased lepinguosalised, kes ei ole seoses nende territooriumil tegevusloa saanud ettevõtjate kriisilahendusega andnud piisavalt rahalisi vahendeid punktide a–c alusel;
e) kui punktis c osutatud rahalised vahendid ei ole konkreetse kriisilahendusmeetme kulude katmiseks piisavad ja kui punktis d osutatud erakorralised ex post osamaksed ei ole kohe kättesaadavad, sealhulgas asjaomaste krediidiasutuste ja investeerimisühingute stabiilsusega seotud põhjustel, võib kriisilahendusnõukogu teostada oma volitust sõlmida fondi huvides laenulepinguid või muus vormis toetuslepinguid vastavalt ühtse kriisilahenduskorra määruse artiklitele 72 ja 73 või teostada oma volitust teha alafondide vahel ajutisi ülekandmisi vastavalt käesoleva lepingu artiklile 7.
Juhul kui kriisilahendusnõukogu otsustab käesoleva punkti esimeses lõigus osutatud volitusi teostada, kannavad punktis d osutatud asjaomased lepinguosalised fondi üle erakorralised ex post osamaksed, et laenud või muus vormis toetus või alafondide vahel tehtud ajutised ülekandmised tagasi maksta.
2. Ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 74 kohaselt fondi üle kantud summade investeeringutulu jaotatakse iga alafondi vahel proportsionaalselt nende vastavate kasutada olevate rahaliste vahenditega, välja arvatud iga alafondi suhtes esitatud mis tahes nõuded ja tagasivõtmatud maksekohustused, mis on tehtud ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 75 kohaldamise eesmärgil. Ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 75 kohaselt fondi poolt teostada võidavatelt kriisilahendustoimingutelt saadud investeeringutulu jaotatakse iga alafondi vahel proportsionaalselt nende vastavate osamaksetega konkreetsesse kriisilahendusmeetmesse.
3. Üleminekuperioodi lõpuks kõik alafondid liidetakse ja alafondid lakkavad eksisteerimast.
ARTIKKEL 6
Täiendavate ex ante osamaksete ülekandmine ja sihttase
1. Lepinguosalised tagavad, et kui see on asjakohane, siis nad täiendavad fondi ex ante osamaksetega, mis tuleb tasuda ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 68 lõigetes 2, 3 ja lõike 5 punktis a sätestatud tähtaegade jooksul, et saavutada ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 68 lõikes 1 osutatud sihttase.
2. Üleminekuperioodil jaguneb täiendamisega seotud osamaksete ülekandmine fondi alafondide vahel järgmisel viisil:
a) kriisilahendusega hõlmatud lepinguosalised kannavad osamaksed üle oma alafondi sellesse osasse, mida ei ole artikli 5 lõike 1 punktide a ja b kohaselt veel ühiskasutusse võetud;
b) kõik lepinguosalised kannavad osamaksed üle oma alafondi sellesse osasse, mis võetakse artikli 5 lõike 1 punktide a ja b kohaselt ühiskasutusse.
ARTIKKEL 7
Ajutine ülekandmine alafondidevahel
1. Ilma et see piiraks artikli 5 lõike 1 punktides a–d sätestatud kohustuste täitmist, võivad kriisilahendusega hõlmatud lepinguosalised taotleda üleminekuperioodil kriisilahendusnõukogult luba kasutada ajutiselt seda osa teistele lepinguosalistele vastavates fondi alafondides kasutada olevatest rahalistest vahenditest, mida ei ole veel ühiskasutusse võetud. Sellisel juhul kannavad asjaomased lepinguosalised enne üleminekuperioodi lõppu fondi üle erakorralised ex post osamaksed summas, mis on võrdne nende alafondide poolt saadud summaga, millele lisandub kogunenud intress, nii et teised alafondid saavad kompenseeritud.
2. Igast alafondist vastuvõtvatesse alafondidesse ajutiselt ülekantav summa on proportsionaalne artikli 4 lõike 2 kohaselt kindlaks määratud osade suurusega ega ületa 50 % igas veel ühiskasutusse võtmata alafondis kasutada olevatest rahalistest vahenditest. Piiriülese konsolideerimisgrupi kriisilahenduse korral jaotatakse käesoleva lõike kohaselt kättesaadavaks tehtud rahalised vahendid asjaomaste lepinguosaliste alafondide vahel samal põhimõttel, nagu toimub nende vahel kulude jaotamine artikli 5 lõike 1 punktis a sätestatu kohaselt.
3. Kriisilahendusnõukogu teeb otsuse lõikes 1 osutatud alafondide vahel rahaliste vahendite ajutise ülekandmise taotluse kohta täiskogu istungi liikmete lihthäälteenamusega, nagu on täpsustatud ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 52 lõikes 1. Ajutise ülekandmise otsuses määrab kriisilahendusnõukogu kindlaks intressimäära, vahendite tagasimaksmise aja ja muud alafondide vahel rahaliste vahendite ülekannete tegemise tingimused.
4. Kriisilahendusnõukogu otsus, milles lepitakse kokku lõikes 3 osutatud rahaliste vahendite ajutises ülekandmises, võib jõustuda üksnes siis, kui ükski lepinguosaline, kelle alafondidest on ülekandeid tehtud, ei ole esitanud vastuväiteid nelja kalendripäeva jooksul alates otsuse vastuvõtmise kuupäevast.
Üleminekuperioodi jooksul võib lepinguosaline esitada vastuväiteid üksnes siis, kui:
a) ta võib vajada rahalisi vahendeid temaga seotud alafondist, et rahastada kiiresti kriisilahendustoimingut, või kui ajutine ülekandmine kahjustaks käimasoleva kriisilahendustoimingu läbiviimist tema enda territooriumil;
b) ajutine ülekandmine hõlmaks rohkem kui 25 % tema alafondi sellest osast, mida ei ole artikli 5 lõike 1 punktide a ja b kohaselt veel ühiskasutusse võetud, või
c) ta leiab, et lepinguosaline, kelle alafondi ajutine ülekandmine tehakse, ei esita tagatist tagasimaksmise kohta siseriiklikest allikatest või ESMi toetuse kohta kooskõlas kokkulepitud menetlustega.
Vastuväidet esitada sooviv lepinguosaline esitab kõigi punktides a-c osutatud asjaolude esinemise kohta piisavad põhjendused.
Kooskõlas käesoleva lõike vastuväidete esitamise korral võtab kriisilahendusnõukogu ajutise ülekandmise otsuse küll vastu, kuid sellest jäetakse välja vastuväite esitanud lepinguosaliste alafondide rahalised vahendid.
5. Kui selle lepinguosalise krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes, kelle alafondist on kantud üle rahalisi vahendeid käesoleva artikli alusel, kohaldatakse kriisilahendust, võib kõnealune lepinguosaline taotleda kriisilahendusnõukogult, et fondist kantaks tema alafondi üle summa, mis on võrdne algselt tema alafondist fondi üle kantud summaga. Kriisilahendusnõukogu lepib sellise taotluse korral viivitamatult kokku ülekandmises.
Sellisel juhul peavad lepinguosalised, kellealafondidesse algselt rahaliste vahendite ajutisi ülekandmisi tehti, kandma fondi üle esimese lõigu kohaselt asjaomase lepinguosalise alafondile eraldatud summad kriisilahendusnõukogu poolt kindlaks määratavatel tingimustel.
6. Kriisilahendusnõukogu kehtestab üldkriteeriumid, mille põhjal määratakse kindlaks käesolevas artiklis ette nähtud alafondidevahelise rahaliste vahendite ajutise ülekandmise tingimused.
ARTIKKEL 8
Lepinguosalised, kelle rahaühik ei ole euro
1. Juhul kui hilisemal kuupäeval kui käesoleva lepingu artikli 12 lõike 2 alusel lepingu kohaldamise alguskuupäeval võtab Euroopa Liidu Nõukogu vastu otsuse, millega tunnistatakse kehtetuks ELi toimimise lepingu artikli 139 lõikes 1 määratletud erand, mis on antud lepinguosalisele, kelle rahaühik ei ole euro, või ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud teatavaid Taanit käsitlevaid sätteid käsitlevas protokollis nr 16 (protokoll teatavate Taanit käsitlevate sätete kohta) osutatud vabastus, või kui sellist otsust ei ole tehtud, ühineb ühtse järelevalvemehhanismi ja ühtse kriisilahenduskorraga lepinguosaline, kelle rahaühik ei ole euro, kannab ta fondi üle oma territooriumil kogutud osamaksete summa, mis on võrdne osaga tema artikli 4 lõike 2 kohaselt arvutatud alafondi kogu sihttasemest ning on seega võrdne summaga, mis asjaomane lepinguosaline oleks kandnud üle juhul, kui ta oleks osalenud ühtses järelevalvemehhanismis ja ühtses kriisilahenduskorras alates artikli 12 lõike 2 kohase käesoleva lepingu kohaldamise alguskuupäevast.
2. Kõik lõikes 1 osutatud lepinguosalise poolt seoses tema territooriumil võetava kriisilahendusmeetmega kriisilahendusrahastust väljamakstud summad arvatakse maha summadest, mis kõnealune lepinguosaline kannab üle fondi lõike 1 alusel. Sellisel juhul peab kõnealune lepinguosaline endiselt kandma fondi üle summa, mis on võrdne summaga, mis oleks olnud vajalik tema kriisilahendusrahastu sihttaseme saavutamiseks vastavalt pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artiklile 102, ja teeb seda nimetatud artiklis täpsustatud tähtaegade jooksul.
3. Kriisilahendusnõukogu määrab asjaomase lepinguosalise nõusolekul kindlaks lõigetes 1 ja 2 sätestatud kriteeriumide kohaselt selle lepinguosalise poolt ülekantavate osamaksete täpse summa.
4. Fondist ei kaeta ühegi sellise kriisilahendusmeetme kulusid, mis on algatatud nende liikmesriikide territooriumil, kelle rahaühik ei ole euro, enne kuupäeva, mil jõustub otsus, millega tühistatakse ELi toimimise lepingu artikli 139 lõikes 1 määratletud neile antud erand või teatavaid Taanit käsitlevaid sätteid käsitlevas protokollis osutatud vabastusvõi enne kuupäeva, mil jõustub EKP otsus määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 7 lõikes 2 osutatud tiheda koostöö kohta.
Kui EKP leiab määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 7 lõike 2 punktis b osutatud krediidiasutuste põhjalikus hindamises, et mis tahes asjaomaste lepinguosaliste krediidiasutus või investeerimisühing on maksejõuetu või tõenäoliselt maksejõuetuks jääv, ei kanta selliste krediidiasutuste puhul võetud kriisilahendusmeetmete kriisilahenduskulusid fondist.
5. EKPga tehtava tiheda koostöö lõpetamise korral tagastatakse lepinguosalistele, kellega koostöö lõpetatakse, nende poolt ülekantud osamaksed vastavalt ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 4 lõikele 3.
EKPga tiheda koostöö lõpetamine ei mõjuta lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad kriisilahendusmeetmetest, mis võeti selle aja jooksul, mil nende lepinguosaliste suhtes kohaldati käesolevat lepingut, ning mis on seotud järgmisega:
– ex post osamaksete ülekandmine artikli 5 lõike 1 punkti d alusel;
– fondi täiendamine artikli 6 alusel ja
– alafondidevaheline ajutine ülekandmine artikli 7 alusel.
ARTIKKEL 9
Kriisilahenduse üldiste põhimõtete ja eesmärkide järgimine
1. Fondi ühiselt kasutamise ja osamaksete fondi ülekandmise tingimuseks on kriisilahenduse õigusraamistiku püsivus, mille eeskirjad on samaväärsed ühtse kriisilahenduskorra määruseeeskirjadega ja toovad kaasa nende eeskirjadega vähemalt sama tulemuse, nagu need on ette nähtud järgmistes eeskirjades, ja ilma neid muutmata:
a) kriisilahenduse kava vastuvõtmise menetlusnormid, nagu need on sätestatud ühtse kriisilahenduskorra määruse artiklis 18;
b) kriisilahendusnõukogu otsuste tegemise eeskirjad, nagu need on sätestatud ühtse kriisilahenduskorra määruse artiklites 52 ja 55;
c) kriisilahenduse üldpõhimõtted, nagu need on sätestatud ühtse kriisilahenduskorra määruse artiklis 15, eelkõige et kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsionärid kannavad esimese järjekohakahjumi ning võlausaldajad kannavad kahjumi pärast aktsionäre vastavalt nende nõuete rahuldamise järjekorrale, nagu on sätestatud kõnealuse artikli lõike 1 punktides a ja b;
d) ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 22 lõikes 2 osutatud kriisilahendusvahendeid käsitlevad eeskirjad, eelkõige eeskirjad määruse artiklis 27 ning pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artiklites 43 ja 44 sätestatud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi kohaldamise kohta, ja konkreetsed künnised, mis nendega kehtestatakse seoses kahjumi kanda jätmisega aktsionäridele ning võlausaldajatele, ja fondist konkreetse kriisilahendusmeetme puhul väljamakstavad osamaksed.
2. Juhul kui algselt vastu võetud ühtse kriisilahenduskorra määruses ettenähtud lõikes 1 osutatud kriisilahenduseeskirjad tunnistatakse kehtetuks või neid muudetakse muul viisil lepinguosalise tahte vastaselt, sealhulgas kui võetakse vastu kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise eeskirjad viisil, mis ei ole samaväärne või mis ei too kaasa vähemalt sama ja mitte vähem ranget tulemust kui see, mis tuleneb algselt vastu võetud ühtse kriisilahenduskorra määrusest, ja see lepinguosaline teostab oma õigust rahvusvahelise avaliku õiguse alusel seoses asjaolude olulise muutumisega, võib iga lepinguosaline paluda käesoleva lepingu artikli 14 alusel Euroopa Kohtul otsustada kooskõlas rahvusvahelise avaliku õigusega, kas asjaolud on oluliselt muutunud ja sellest tulenevaid tagajärgi. Iga lepinguosaline võib teha Euroopa Kohtule avalduse, et kohus peataks vaidluse esemeks oleva meetme täitmise; sellisel juhul kohaldatakse ELi toimimise lepingu artiklit 278 ning Euroopa Kohtu kodukorra artikleid 160–162.
3. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud menetlus ei piira ega mõjuta võimalust kasutada Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 258, 259, 260, 263, 265 ja 266 alusel ettenähtud õiguskaitsevahendeid.
ARTIKKEL 10
Järgimine
1. Lepinguosalised võtavad oma siseriiklikus õiguskorras vajalikud meetmed, et tagada käesoleva lepingu kohaselt osamaksete ühiselt ülekandmise kohustuse järgimine.
2. Ilma et see piiraks Euroopa Kohtu pädevust, mis tal on käesoleva lepingu artikli 14 alusel, võib kriisilahendusnõukogu kas omal algatusel või mis tahes lepinguosalise taotluse korral kaaluda, kas lepinguosaline on rikkunud fondi osamaksete ülekandmise kohustust, nagu see on kehtestatud käesoleva lepinguga.
Juhul kui kriisilahendusnõukogu leiab, et lepinguosaline on rikkunud osamaksete ülekandmise kohustust, määrab ta asjaomasele lepinguosalisele tähtaja, milleks see peab võtma vajalikud meetmed rikkumise lõpetamiseks. Juhul kui asjaomane lepinguosaline ei võta vajalikke meetmeid, et lõpetada rikkumine kriisilahendusnõukogu määratud tähtajaks, ei saa asjaomase lepinguosalise territooriumil tegevusloa saanud krediidiasutuste ja investeerimisühingute kriisilahendusel kasutada artikli 5 lõike 1 punktis b sätestatud alustel kõigi lepinguosaliste alafonde. Neid osasid saab uuesti kasutada alates hetkest, kui kriisilahendusnõukogu otsustab, et asjaomane lepinguosaline on võtnud vajalikud meetmed rikkumise lõpetamiseks.
3. Kriisilahendusnõukogu poolt käesoleva artikli alusel tehtud otsused võetakse vastu ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 43 lõike 1 punktis b osutatud kriisilahendusnõukogu esimehe ja liikmete lihthäälteenamusega.
IV JAOTIS
ÜLD- JA LÕPPSÄTTED
ARTIKKEL 11
Ratifitseerimine, heakskiitmine või vastuvõtmine ning jõustumine
1. Allakirjutanud ratifitseerivad, kiidavad heaks või võtavad käesoleva lepingu vastu kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega. Ratifitseerimis-, heakskiitmis- või vastuvõtmiskiri antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati (hoiulevõtja). Hoiulevõtja teavitab teisi allakirjutanuid igast hoiuleandmisest ja selle kuupäevast.
2. Käesolev leping jõustub ühtses järelevalvemehhanismis ja ühtses kriisilahenduskorras osalevate allakirjutanute poolt ratifitseerimis-, heakskiitmis- või vastuvõtmiskirja hoiuleandmise kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval, kusjuures allakirjutanud esindavad vähemalt 90% kõikide ühtses järelevalvemehhanismis ja ühtses kriisilahenduskorras osalevate liikmesriikide kaalutud häälte kogusummast, nagu on kindlaks määratud ELi lepingu ja ELi toimimise lepingule lisatud protokollis nr 36 üleminekusätete kohta.
ARTIKKEL 12
Kohaldamine
1. Käesolevat lepingut kohaldavad lepinguosalised, kes on hoiule andnud ratifitseerimis-, heakskiitmis- või vastuvõtmiskirja, tingimusel et ühtse kriisilahenduskorra määrus on juba jõustunud.
2. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 1 kohaldamist ja tingimusel, et käesolev leping on jõustunud vastavalt artikli 11 lõikele 2, kohaldavad seda alates 1. jaanuarist 2016 need ühtses järelevalvemehhanismis ja ühtses kriisilahenduskorras osalevad lepinguosalised, kes on selleks kuupäevaks andnud hoiule ratifitseerimis-, heakskiitmis- või vastuvõtmiskirja. Juhul kui käesolev leping ei ole 1. jaanuariks 2016 jõustunud, kohaldatakse seda alates lepingu jõustumiskuupäevast nende ühtses järelevalvemehhanismis ja ühtses kriisilahenduskorras osalevate lepinguosaliste poolt, kes on selleks kuupäevaks andnud hoiule ratifitseerimis-, heakskiitmis- või vastuvõtmiskirja..
3. Nende ühtses järelevalvemehhanismis ja ühtses kriisilahenduskorras osalevate lepinguosaliste suhtes, kes ei ole ratifitseerimis-, heakskiitmis- või vastuvõtmiskirja lõike 2 kohase kohaldamise alguskuupäevaks hoiule andnud, kohaldatakse käesolevat lepingut alates nende vastava ratifitseerimis-, heakskiitmis- või vastuvõtmiskirja hoiuleandmisele järgneva kuu esimesest päevast.
4. Käesolevat lepingut ei kohaldata lepinguosaliste suhtes, kes on hoiule andnud ratifitseerimis-, heakskiitmis- või vastuvõtmiskirja, kuid kes ei osale ühtses järelevalvemehhanismis ja ühtses kriisilahenduskorras käesoleva lepingu kohaldamise alguskuupäeval. Kõnealused lepinguosalised osalevad alates lõikes 2 osutatud käesoleva lepingu kohaldamise alguskuupäevast siiski artikli 14 erikokkuleppes, pidades silmas artikli 15 tõlgendamise ja jõustamisega seoses tekkinud mis tahes vaidluse asjus Euroopa Kohtusse pöördumist.
Esimeses lõigus osutatud lepinguosaliste suhtes kohaldatakse lepingut alates kuupäevast, mil jõustub otsus, millega tühistatakse ELi toimimise lepingu artikli 139 lõikes 1 määratletud neile antud erand või teatavaid Taanit käsitlevaid sätteid käsitlevas protokollis osutatud vabastus, või selle puudumise korral alates kuupäevast, mil jõustub EKP otsus määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 7 lõikes 2 osutatud tiheda koostöö kohta.
Ilma et see piiraks artikli 8 kohaldamist, lõpetatakse käesoleva lepingu kohaldamine nende lepinguosaliste suhtes, kes on seadnud sisse määruse 1024/2013 artikli 7 lõikes 2 osutatud tiheda koostöö EKPga, alates selle tiheda koostöö kõnealuse määruse (EL) nr artikli 7 lõike 8 kohaselt lõpetamise kuupäevast.
ARTIKKEL 13
Ühinemine
Käesoleva lepinguga võivad ühineda liikmesriigid, kes ei ole lepinguosalised. Ilma et see piiraks artikli 8 lõigete 1–3 kohaldamist, jõustub ühinemine hetkel, mil ühinemiskiri antakse hoiule hoiulevõtjale, kes teavitab sellest teisi lepinguosalisi. Käesoleva lepingu tekst, mis on koostatud lepinguga ühineva liikmesriigi ametlikus keeles, mis on ühtlasi liidu institutsioonide ametlik keel, antakse pärast lepinguosaliste poolt autentseks tunnistamist hoiule hoiulevõtja arhiivi kui käesoleva lepingu autentne versioon.
ARTIKKEL 14
Vaidluste lahendamine
1. Juhul kui üks lepinguosaline ei ole teise lepinguosalisega mis tahes käesoleva lepingu sätte tõlgendamisel ühel meelel või kui ta leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud oma lepingulisi kohustusi, võib ta anda asja Euroopa Kohtusse. Euroopa Kohtu otsus on menetlusosalistele siduv.
Kui Euroopa Kohus leiab, et lepinguosaline ei ole täitnud oma lepingulisi kohustusi, võtab asjaomane lepinguosaline vajalikud meetmed kohtuotsuse täitmiseks Euroopa Kohtu määratud tähtajaks. Kui asjaomane lepinguosaline ei võta vajalikke meetmeid, et lõpetada rikkumine Euroopa Kohtu määratud tähtajaks, ei saa asjaomase lepinguosalise territooriumil tegevusloa saanud krediidiasutuste ja investeerimisühingute kriisilahendusel kasutada artikli 5 lõike 1 punktis b sätestatud alustel kõigi lepinguosaliste alafonde.
2. Käesolev artikkel kujutab endast lepinguosaliste vahelist erikokkulepet ELi toimimise lepingu artikli 273 tähenduses.
3. Liikmesriigid, kelle rahaühik ei ole euro ja kes ei ole käesolevat lepingut ratifitseerinud, võivad teavitada hoiulevõtjat oma kavatsusest osaleda käesoleva artikli lõikes 2 osutatud erikokkuleppes, pidades silmas artikli 15 tõlgendamise ja jõustamisega seoses tekkinud mis tahes vaidluse asjus Euroopa Kohtusse pöördumist. Hoiulevõtja edastab asjaomase liikmesriigi teatise lepinguosalistele, misjärel saab asjaomasest liikmesriigist käesoleva artikli lõikes 2 osutatud erikokkuleppe osaline käesolevas lõikes kirjeldatud eesmärkidel.
ARTIKKEL 15
Hüvitamine
1. Lepinguosalised võtavad endale kohustuse maksta seoses liidu institutsioonide poolt ühtse kriisilahenduskorra määruse alusel volituste teostamisega igale ühtses järelevalvemehhanismis ja ühtses kriisilahenduskorras mitteosalevale liikmesriigile ühiselt, kiiresti ja koos intressidega hüvitist summa eest, mis mitteosalev liikmesriik on maksnud omavahenditesse ja mis vastab liidu üldeelarve kasutamisele lepinguvälise vastutuse ja sellega seotud kulude korral.
2. Summa, mis iga mitteosaleva liikmesriigi puhul loetakse panustatuks lepinguvälisesse vastutusse ja sellega seotud kuludesse, määratakse kindlaks proportsionaalselt nende liikmesriikide kogurahvatuluga, mis on kindlaks määratud kooskõlas nõukogu otsuse 2007/436/EÜ, Euratom11 artikli 2 lõikega 7 või mis tahes kõnealust otsust muutva või kehtetuks tunnistava hilisema liidu õigusaktiga.
3. Kulude hüvitamine jaotatakse lepinguosaliste vahel proportsionaalselt nende kogurahvatulu osakaaluga, mis on kindlaks määratud kooskõlas nõukogu otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõikega 7 või mis tahes kõnealust otsust muutva või kehtetuks tunnistava hilisema liidu õigusaktiga.
4. Hüvitised mitteosalevatele liikmesriikidele tehakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/200012 artikli 9 lõikes 1 või mis tahes kõnealust määrust muutvas või kehtetuks tunnistavas hilisemas liidu õigusaktis osutatud kontode kirjendamise kuupäevadel summas, mis vastab lepinguvälise vastutuse ja sellega seotud kulude kandmiseks liidu eelarvest tehtud maksetele, pärast sellega seotud paranduseelarve vastuvõtmist.
Intress arvutatakse kooskõlas liidu omavahendite suhtes kohaldatavate sätetega, mis käsitlevad intressi hilinenult kättesaadavaks tehtud summadelt. Summade konverteerimine riikide omavääringute ja euro vahel toimub vahetuskursiga, mis on määratud kindlaks vastavalt nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 10 lõike 3 esimesele lõigule või mis tahes kõnealust määrust muutvale või kehtetuks tunnistavale hilisemale liidu õigusaktile.
5. Komisjon koordineerib kõiki lepinguosaliste hüvitamismeetmeid kooskõlas lõigete 1–3 alusel sätestatud kriteeriumidega. Komisjoni koordineeriv ülesanne hõlmab maksete tegemise aluse arvutamist, lepinguosalistele maksete tegemise nõuete teadete väljastamist ja intressi arvestamist.
ARTIKKEL 16
Läbivaatamine
1. Hiljemalt kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast ja seejärel iga 18 kuu tagant hindab kriisilahendusnõukogu käesoleva lepingu rakendamist ja esitab selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, käsitledes eelkõige fondi ühise kasutamise nõuetekohast toimimist ning selle mõju finantsstabiilsusele ja siseturule.
2. Hiljemalt kümne aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast võetakse kriisilahendusnõukogu poolt lõike 1 kohaselt koostatud aruannetes esitatud rakendamise kogemuse hindamise põhjal vajalikud meetmed kooskõlas ELi lepingu ja ELi toimimise lepinguga, et inkorporeerida käesoleva lepingu sisu liidu õigusraamistikku.
Koostatud Brüsselis 2014. aasta maikuu 21. päeval ühes originaaleksemplaris, mille tekstid bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles on võrdselt autentsed ning mis antakse hoiule hoiulevõtja arhiivi ja mille nõuetekohaselt tõendatud koopia edastab hoiulevõtja igale lepinguosalisele.
_______________
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1093/2010.2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).
3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).
4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).
5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).
6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).
7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta (ELT L 331, 15.12.2010, lk 1).
8 Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).
9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012.
10 Euroopa Kohtu 25. septembri 2012. aasta kodukord (ELT L 265, 29.9.2012, lk 1) ja selle hilisemad muudatused.
11 Nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17).
12 Nõukogu 22. mai 2000. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, millega rakendatakse otsus 2007/436/EÜ Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1).
LEPINGUOSALISTE JA VALITSUSTEVAHELISEL KONVERENTSIL VAATLEJANA OSALEVATE EUROOPA LIIDU NÕUKOGU LIIKMETE KAVATSUSTE DEKLARATSIOONID, MIS ANTAKSE HOIULE KOOS LEPINGUGA:
Deklaratsioon nr 1:
Järgides täielikult Euroopa Liidu aluslepingute menetlusi ja nõudeid, märgivad lepinguosalised ja valitsustevahelisel konverentsil vaatlejana osalevad Euroopa Liidu Nõukogu liikmed, et nende eesmärk ja kavatsus, kui nad ei lepi kokku teisiti, on järgmine:
a) algselt vastu võetud ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 4 lõiget 3 ei tunnistata kehtetuks ega muudeta;
b) kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendiga seotud põhimõtteid ja eeskirju ei tunnistata kehtetuks ega muudeta viisil, mis ei ole samaväärne ja mis ei too kaasa vähemalt sama ja mitte vähem ranget tulemust kui see, mis tuleneb algselt vastu võetud ühtse kriisilahenduskorra määrusest.
Deklaratsioon nr 2:
Osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise valitsustevahelisele lepingule allakirjutanud kinnitavad, et nad püüavad viia ratifitseerimisprotsessid kooskõlas oma vastavate siseriiklike õigusnormidega lõpule õigel ajal, nii et ühtse kriisilahenduskorra saaks võtta täielikult kasutusele 1. jaanuariks 2016.
Agreement on the Transfer and Mutualisation of Contributions to the Single Resolution Fund
Facebook
Twitter