HALDUSÕIGUSMerendusVälislepingud

KESKKONNAÕIGUSKeskkonnakaitseVälislepingud

ÜRO

Teksti suurus:

Jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise 1972. aasta konventsiooni 1996. aasta protokolli 2013. aasta muudatused

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT II, 05.12.2018, 3

Jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise 1972. aasta konventsiooni 1996. aasta protokolli 2013. aasta muudatused

Vastu võetud 18.10.2013

Jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise 1972. aasta konventsiooni 1996. aasta protokolli 2009. ja 2013. aasta muudatuste heakskiitmise seadus

Jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise 1972. aasta konventsiooni 1996. aasta protokoll (muudetud 2006. aastal)

 

RESOLUTSIOON LP.4(8)

LONDONI PROTOKOLLI MUUDATUSE KOHTA, MILLEGA REGULEERITAKSE
AINETE MERRE HEITMIST OOKEANI VÄETAMISE JA MUU MERENDUSALASE GEOTEHNILISE TEGEVUSE EESMÄRGIL


JÄÄTMETE JA MUUDE AINETE KAADAMISEST PÕHJUSTATUD MEREREOSTUSE VÄLTIMISE 1972. AASTA KONVENTSIOONI 1996. AASTA PROTOKOLLI OSALISRIIKIDE KAHEKSAS KOHTUMINE,

MEENUTADES Londoni konventsiooni 1996. aasta protokolli (edaspidi Londoni protokoll) eesmärke, mis hõlmavad merekeskkonna säilitamist ja kaitsmist kõikide saasteallikate eest;

MEENUTADES, et Londoni protokolli rakendades on osalisriigid kohustatud kohaldama keskkonnakaitse suhtes ettevaatusprintsiipi;

TUNNISTADES ookeanide ja merede kaitsmise ja säästva kasutamise ning nende ressursside olulisust säästva arengu seisukohast ning asjaolu, et ookeanid, mered ja rannikualad on Maa ökosüsteemi lahutamatud ja olulised osad ning selle alalhoidmise suhtes otsustava tähtsusega;

ARVESTADES jätkuvat tööd geotehnilise tegevuse vallas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) ja IPCC viienda hindamisaruande asjakohaste osade ning IPCC eksperdirühma geotehnilisele tegevusele pühendatud kohtumise (Lima, Peruu, 2011) tulemuste kontekstis;

ARVESTADES ÜRO Peaassamblee resolutsiooni A/RES/67/78 ookeanide ja mereõiguse kohta, millega tuletati meelde teaduslike mereuuringute olulisust, et mõista ja kaitsta maailma merekeskkonda ja -ressursse, ning ÜRO Peaassamblee ookeanide ja mereõigusega seotud resolutsiooni 62/215, mis võeti vastu 22. detsembril 2007. aastal ning mis punktis 98 „julgustab osalisriike toetama edasisi uuringuid ja suurendama teadmisi ookeani rauaga väetamise kohta”;

MEENUTADES resolutsiooni LC-LP.1(2008), millega lepiti kokku, et Londoni konventsiooni ja Londoni protokolli reguleerimisala hõlmab ookeani väetamisega seotud tegevust;

VÄLJENDADES VEEL KORD muret seoses ookeani väetamisest tuleneva võimaliku keskkonnamõjuga ja nentides, et ookeani väetamise suhtes on muret väljendanud muu hulgas ÜRO Peaassamblee, ÜRO säästva arengu komisjon, bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverents ja UNESCO valitsustevaheline okeanograafiakomisjon;

MEENUTADES resolutsiooni LC-LP.2(2010), millega kinnitati, et Londoni konventsiooni ja Londoni protokolliga tuleb jätkata tööd selle nimel, et luua ülemaailmne läbipaistev ja tõhus mehhanism, millega saaks kontrollida ja reguleerida ookeani väetamist ning muid tegevusi, mille suhtes kohaldatakse Londoni konventsiooni ja Londoni protokolli ning mis on merekeskkonnale potentsiaalselt ohtlikud;

TUNDES MURET võimaliku ulatusliku, kauakestva või ränga kahju üle merekeskkonnale, mida põhjustab ookeani väetamisest ja muust kavandatud merendusalasest geotehnilisest tegevusest tulenev ainete reguleerimata merreheitmine, ning olles otsustanud kehtestada sellise tegevuse üle teaduspõhise, globaalse, läbipaistva ja tõhusa kontrolli- ja regulatsioonimehhanismi;

ARVESTADES bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi otsuseid X/33 ja XI/20, millega kutsuti osalisi üles ettevaatusprintsiibile tuginedes tagama, et kliimaga seotud geotehnilist tegevust ei rakendataks ilma teaduspõhiste, globaalsete, läbipaistvate ja tõhusate kontrolli- ja regulatsioonimehhanismideta, ning et bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste üheteistkümnendal konverentsil järeldati, et „hetkel puudub ühtne geotehniline lähenemisviis, mis vastaks tõhususe, turvalisuse ja taskukohasuse põhikriteeriumidele, ning lähenemisviise võib olla keeruline rakendada või hallata”;

RÕHUTADES, et ookeani väetamist ja muid merendusalaseid geotehnilisi meetodeid ei tohi pidada meetmeks, mis suudaks asendada süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisele suunatud meetmeid,

1. VÕTAB VASTU järgmised Londoni protokolli muudatused kooskõlas protokolli artikliga 21, nagu on sätestatud käesoleva resolutsiooni lisas;

2. VEEL KORD KINNITAB, et resolutsioone LC‑LP.1(2008) ja LC-LP.2(2010) kohaldatakse jätkuvalt kõikide osalisriikide suhtes seni, kuni Londoni protokolli muudatused, mis on esitatud käesoleva resolutsiooni lisas, jõustuvad nende osalisriikide suhtes, kes need heaks kiidavad;

3. KINNITAB, et Londoni konventsiooni ja Londoni protokolli osalisriikide 2010. aastal vastu võetud ookeani väetamise alaste teaduslike uuringute hindamisraamistik on asjakohane konkreetne hindamisraamistik, millele on ookeani väetamisega seoses osutatud 4. lisas ja mida tuleb jätkuvalt kasutada, et määrata äärmiselt hoolikalt kindlaks, kas kavandatav ookeani väetamise tegevus kujutab endast põhjendatud teadusuuringut, mis ei lähe vastuollu Londoni protokolli eesmärkidega;

4. VEEL KORD KINNITAB, et Londoni protokolli osalisriigid peavad muudatuste kontekstis pidevalt hindama uusi asjakohaseid teaduslikke andmeid ja teadmisi ookeani väetamise ning muu merendusalase geotehnilise tegevuse kohta;

5. OTSUSTAB, et Londoni protokolli osalisriigid peavad jätkama juhiste väljatöötamist täiendavate merendusalaste geotehniliste1 tegevuste loetlemiseks 4. lisas, mis hõlmaks ühtlasi artikliga 21 kooskõlas olevat mitmeid sidusrühmi kaasavat lähenemisviisi;

6. OTSUSTAB ÜHTLASI, et Londoni protokolli osalisriikidel tuleb lisaks sellele välja töötada ka 5. lisa lõikes 12 osutatud sõltumatu eksperdi kaasamise kord.

1 Vt ka osalisriikide kohtumise aruande selgitav tekst, punkt 4.12.


LISA

ARTIKLI 1 MUUDATUSED JA UUS ARTIKKEL 6bis NING UUED 4. JA 5. LISA

Artikkel 1
MÕISTED

Lisatakse uus punkt järgmises sõnastuses:

„5bis. „Merendusalane geotehniline tegevus” – tahtlik sekkumine merekeskkonda looduslike protsesside mõjutamiseks, sealhulgas inimtekkeliste kliimamuutuste ja/või nende mõjuga võitlemiseks, millel võivad olla kahjulikud tagajärjed, eriti juhul, kui need tagajärjed võivad osutuda ulatuslikuks, kauakestvaks või rängaks.”


Lisatakse uus artikkel järgmises sõnastuses:

„Artikkel 6bis
MERENDUSALANE GEOTEHNILINE TEGEVUS

1. Osalisriigid keelavad 4. lisas loetletud merendusalase geotehnilise tegevuse alusel teostatava ainete merreheitmise laevadelt, õhusõidukitelt, platvormidelt või muudelt mererajatistelt, välja arvatud juhul, kui vastavas punktis on sätestatud, et tegevus või tegevuse alamkategooria on loa alusel lubatav.

2. Osalisriigid võtavad vastu haldus- või seadusandlikud meetmed, et tagada lubade väljastamise ja loatingimuste vastavus 5. lisas esitatud sätetele ning tegevuse jaoks ette nähtud ja osalisriikide kohtumisel vastu võetud konkreetsetele hindamisraamistikele. Luba väljastatakse üksnes juhul, kui tegevust on hinnatud ja hindamise käigus on välja selgitatud, et kavandatavast tegevusest tulenevat merekeskkonna reostust saab võimaluste piires ennetada või miinimumini vähendada. Luba väljastatakse üksnes juhul, kui hindamise teel jõutakse järeldusele, et tegevus ei ole vastuolus protokolli eesmärkidega.

3. Artiklit 4 ei kohaldata 4. lisas loetletud tegevusele.”


Lisatakse uus lisa järgmises sõnastuses:

„4. lisa
MERENDUSALANE GEOTEHNILINE TEGEVUS

1. OOKEANI VÄETAMINE

     1.1. Ookeani väetamine kujutab endast inimtegevust, mille peamine eesmärk on stimuleerida ookeanide esmast tootlikkust. Ookeani väetamine ei hõlma tavapärast vesiviljelust, marikultuuri ega tehisriffide loomist.

     1.2. Kogu ookeani väetamisega seotud tegevus, v.a käesoleva lõike punktis 3 osutatud tegevus, on keelatud.

     1.3. Ookeani väetamisega seotud tegevus on lubatud üksnes tingimusel, et see loetakse põhjendatud teadusuuringuks, arvestades sealjuures kõiki konkreetseid merreheitmise hindamise raamistikke.”


Lisatakse uus lisa järgmises sõnastuses:

„5. lisa
HINDAMISRAAMISTIK AINETE KOHTA, MILLE MERRE HEITMIST VÕIB 4. LISA ALUSEL KAALUDA

ÜLDSÄTTED

1. Raamistiku eesmärk on:
     1.1. hinnata 4. lisas loetletud merreheitmistegevusi;
     1.2. pakkuda alust 4. lisas loetletud merreheitmistegevuste jaoks ette nähtud konkreetsete hindamisraamistike väljatöötamiseks.

2. Konkreetsed hindamisraamistikud, mis on ette nähtud 4. lisas loetletud merreheitmistegevuste jaoks, peavad olema kooskõlas selles lisas esitatud nõuetega ning nendes võidakse anda lisajuhiseid hindamiseks ja lubade väljastamiseks.

3. Protokolliosalised, kes täidavad osaliste vastu võetud konkreetse hindamisraamistiku nõudeid, vastavad ka selle lisa nõuetele.


TEGEVUSE KIRJELDUS

4. Esmalt tuleb teha kindlaks, kas kavandatav tegevus on 4. lisas esitatud loetelus ja kõnealuse lisa alusel lubatav. Selle kindlakstegemine nõuab kavandatava merreheitmise tegevuse, sealhulgas selle eesmärgi ja kõikide etappide täielikku kirjeldust. Samuti tuleb esitada eri etappide jooksul kasutatavate töömeetodite ja ka vastavas etapis tekkida võivate jäätmete kirjeldus.

5. Taotlus peab näitama järgmist:
     • kavandatava tegevuse eesmärk ei seisne pelgalt kõrvaldamises;
     • see on ette nähtud eesmärgi täitmiseks;
     • aluspõhimõte, eesmärgid, meetodid, mastaap, ajastus ja asukohad, samuti prognoositav kasu ja riskid on taotluses selgelt välja toodud;
     • tööprogrammi täitmiseks vajalikud rahalised vahendid on kavandatava tegevuse sooritamiseks olemas enne töö algust.

6. Merreheitmise ja selle kõikide osade üksikasjalik kirjeldus ja iseloomustus on kavandatava tegevuse hindamise oluline eeltingimus ning loa väljastamisotsuse alus. Kui kavandatavat tegevust ei ole kirjeldatud nii, et seda oleks võimalik nõuetekohaselt hinnata, siis luba ei väljastata.


Merendusalase geotehnilise tegevusega seotud teaduslikud mereuuringud

7. Võimalikud merendusalased geotehnilised meetodid võivad vajada spetsiaalseid teaduslikke mereuuringuid, et muu hulgas:
     • mõista paremini nende mõju looduslikele protsessidele;
     • mõista nende võimalikku mõju merekeskkonnale;
     • mõista nende potentsiaalset tõhusust geotehnilise tegevuse kontekstis;
     • tõhusalt kohaldada hindamisraamistikku/-raamistikke merendusalase geotehnilise tegevuse taotlustele.

8. Selliste konkreetsete teaduslike mereuuringute puhul kehtivad järgmised kaalutlused:

     • kavandatav tegevus on mõeldud pakkuma vastuseid küsimustele, mis suurendavad teaduslikke teadmisi. Taotlustes tuleb välja tuua tegevuse aluspõhimõte, uurimiseesmärgid, teaduslikud hüpoteesid ja meetodid, mastaap, ajastus, kestus ja asukohad koos selge põhjendusega, miks oodatavaid tulemusi ei ole võimalik saavutada muude meetoditega;

     • kasutatav uurimismetoodika peab olema asjakohane ja põhinema parimatel võimalikel teaduslikel teadmistel ja tehnoloogial. Metoodikat tuleb kirjeldada piisavalt üksikasjalikult, et võimaldada vastastikust eksperdihinnangut;

     • kavandatav tegevus peab hindamisprotsessi asjaomastes etappides läbima teadusliku eksperdihinnangu;

     • kavandatava tegevuse ettevalmistamist, rakendamist ja/või selle tulemusi ei mõjuta majanduslikud huvid. Katsest või selle tulemustest ei tohi otseselt saada mingit rahalist ega majanduslikku kasu. See ei välista katse toetamiseks osutatud teenuste eest saadud tasu ega patenteeritud tehnoloogia rahalist mõju tulevikus;

     • kavandatava tegevuse pooldajad kohustuvad avaldama tulemused vastastikuse eksperdihindamise läbinud teaduslikes publikatsioonides ning taotlus peab sisaldama kava, kuidas teha andmed ja tulemused mõistliku aja jooksul üldsusele kättesaadavaks;

     • tööprogrammi täitmiseks vajalikud rahalised vahendid on kavandatava tegevuse sooritamiseks olemas enne töö algust.

9. Eespool toodud lõikeid 4 ja 6 kohaldatakse ka teaduslikele mereuuringutele.


KONSULTATSIOON

10. Kui merreheitmistegevus, milleks on osalisriigile esitatud taotlus, võib avaldada mõju mere sellisele piirkonnale, mis kuulub rahvusvahelise õiguse kohaselt teise riigi jurisdiktsiooni või jääb kõikide riikide jurisdiktsioonist väljapoole, tuleb tuvastada potentsiaalselt mõjutatud riigid ning asjaomased piirkondlikud valitsustevahelised lepingud ja kokkulepped ning neid tuleb sellest tegevusest teavitada. Samuti tuleb välja töötada kava jätkuvate konsultatsioonide korraldamiseks potentsiaalse mõju kohta ning edendada teaduskoostööd.

11. Osalisriikidel tuleb loetletud tegevuste eestkõnelejaid õhutada sidusrühmadega konsulteerimist varakult alustama – nii on kõiki probleeme võimalik käsitleda enne taotluste esitamist. Pärast taotluse esitamist korraldavad osalisriigid asjaomaste sidusrühmadega riigisisese või rahvusvahelise konsultatsiooni. Kõnealune konsultatsioon korraldatakse hindamisprotsessi ajal ja enne lõpliku otsuse tegemist loa väljastamise kohta. Kõikidelt riikidelt, kelle jurisdiktsiooni või huvipiirkonda võimaliku mõjuga regioon kuulub, tuleb saada nõusolek, ilma et see piiraks rahvusvahelise õiguse kohaldamist. Juhul kui merreheitmise tegevus võib mõjutada ala, mille suhtes kohaldatakse piirkondlikku valitsustevahelist lepingut või kokkulepet, peab kõnealune protsess hõlmama konsultatsiooni asjaomase piirkondliku organisatsiooniga, eesmärgiga tagada kooskõla kehtivate piirkondlike eesmärkide ja nõuetega.

12. Osalisriigid peaksid arvestama sõltumatute rahvusvaheliste ekspertide või sõltumatu rahvusvahelise eksperdirühma antud nõu 4. lisas loetletud tegevustega seotud taotluste kohta, eriti olukorras, kus kohaldatakse lõiget 10. Nõuanded võivad puudutada taotluse teaduslikke, tehnilisi, sotsiaalseid või majanduslikke aspekte. Vajadusel hõlmavad need vastastikust eksperdihinnangut eestkõneleja esitatud teabe ja andmete teadusliku ja tehnilise kvaliteedi kohta. Olukorras, kus kohaldatakse lõiget 10, on potentsiaalselt mõjutatud riikidel võimalus küsida nõu sõltumatutelt rahvusvahelistelt ekspertidelt või sõltumatult rahvusvaheliselt eksperdirühmalt.


HINDAMISEL KASUTATAV TEAVE

13. Raamistiku kõigi alltoodud hindamiselementide jaoks tuleb esitada teatud hulk teavet.
     • Merreheitmise asukoha valik
     • Merekeskkonda heidetava aine hindamine
     • Võimaliku mõju hindamine, sealhulgas mõjuhüpotees
     • Riskijuhtimine
     • Järelevalve, sealhulgas keskkonna lähteolukorra määramine


MERREHEITMISE ASUKOHA VALIK

14. Merreheitmise asukoha valikuga seoses vajavad osalisriigid asukohavaliku hindamiseks ja põhjendamiseks järgmist teavet:
     • kavandatava asukoha ja potentsiaalse mõjuala füüsilised, geoloogilised, keemilised ja bioloogilised tingimused ning nende ebamäärasused seoses kavandatava tegevusega;
     • mõju hüvedele, väärtustele ja mere muudele võimalikele kasutusviisidele kavandatavas asukohas ja potentsiaalses mõjualas;
     • mis tahes ainete hoovused, mis kaasnevad olemasolevate ainehoovuste aktiivsusega merekeskkonnas;
     • majanduslik ja praktiline teostatavus.


MEREKESKKONDA HEIDETAVA AINE HINDAMINE

15. Merekeskkonda heidetava aine ning selle koostisosade kirjeldamisel ja hindamisel võetakse arvesse järgmist:
     15.1. päritolu, koguhulk, olek ja keskmine koostis ning elutsükkel;
     15.2. omadused: füüsikalised, keemilised, biokeemilised ja bioloogilised;
     15.3. mürgisus;
     15.4. püsivus: füüsikaline, keemiline ja bioloogiline;
     15.5. akumulatsioon ja biotransformatsioon bioloogilistes ainetes või setetes.


VÕIMALIKU MÕJU HINDAMINE

16.  Võimaliku mõju hindamise tulemuseks on nn mõjuhüpotees, mis võtab kokku merreheitmise ootuspärased tagajärjed tegevuse asukohas ja potentsiaalses mõjualas, sealhulgas piiriülesed mõjud. See on kavandatava merreheitmise muudatuste heakskiitmise, tagasilükkamise või soovitamise otsuse ning riskijuhtimise, leevendusmeetodite ja keskkonnaalase järelevalve nõuete määratlemise aluseks.

17. Võimaliku mõju hindamine peab hõlmama teavet heidetava aine omaduste, kavandatava(te) asukoh(t)a(de) tingimuste, mis tahes asjakohaste hoovuste ja kõigi kavandatavate ehitusmeetodite kohta. Hindamise käigus tehakse kindlaks võimalik mõju inimtervisele, mere ökosüsteemi struktuurile ja dünaamikale, kaasa arvatud liikide, kogukondade, elanikkondade, elupaikade, asukoha pakutavate hüvede ja muude mere õiguspäraste kasutusviiside tundlikkus. Sellega määratletakse võimaliku mõju iseloom, ajaline ja ruumiline ulatus ning kestus konservatiivsete eelduste põhjal.
 
18. Kavandatava merreheitmise analüüsi tuleks vaadelda järgmiste näitajate valguses: oht inimtervisele, keskkonnakulud, ohud (kaasa arvatud õnnetusjuhtumid), majandus ja tulevaste kasutusviiside välistamine. Samuti võib oluliseks kaalutluseks pidada korduva tegevuse või muude tegevuste tagajärjel tekkinud kumulatiivset mõju. Kui hindamise käigus selgub, et kavandatava paigutustegevuse võimaliku mõju hindamiseks ei ole piisavalt teavet, siis seda tegevust edasi ei kaaluta.

19. Võimalike mõjude hindamise lõpus esitatakse otsus kavandatava merreheitmise heakskiitmise, tagasilükkamise või selle muutmisettepaneku kohta.


RISKIJUHTIMINE

20. Riskijuhtimisprotseduurid aitavad tagada, et keskkonnariske vähendataks võimalusel muu hulgas leevendus- ja situatsiooniplaneerimise abil, suurendataks keskkonnakasu ning rakendataks ettevaatusprintsiipi.

21. Riskide juhtimiseks või vähendamiseks ette nähtud strateegiad peavad olema vaadeldavate riskide suhtes asjakohased. Osalisriik võib neid rakendada lisatingimusena või need võivad olla taotluse lahutamatuks osaks. Strateegiad võivad hõlmata ajalisi, ruumilisi või praktilisi piiranguid.

22. Samuti tuleks situatsiooniplaneerimist kaaluda juhul, kui järelevalve käigus selgub, et mõjuhüpotees on ekslik. See võib tähendada ka merreheitmise peatamist.


JÄRELEVALVE

23. Vajalik on hästi kavandatud järelevalvekord, mis võtaks arvesse nii lühi- kui ka pikaajalist mõju ning võimalusel hindaks ka seda, kas tegevus on täitnud oma eesmärgi.

24. Järelevalve eesmärk on loatingimuste täitmise kontrollimine (täitmise järelevalve) ja selle kontrollimine, kas lubade läbivaatamisel ja asukoha valimisel tehtud eeldused olid õiged ning keskkonna ja inimeste tervise kaitseks piisavad (kohapealne järelevalve). Seesugustel järelevalvekavadel peavad kindlasti olema selgelt määratletud eesmärgid. Järelevalve tüüp, sagedus ja ulatus sõltub mõjuhüpoteesist ning prognoositud kohalikest ja piirkondlikest tagajärgedest.

25. Järelevalvet kasutatakse ka selleks, et täpsustada mõjuala ja teha kindlaks, kas muutused jäävad prognoositud vahemikku. Lähteolukorra määratlemine enne merreheitmist ja kontrollasukohtade järelevalve on oluline püsiva järelevalve ja prognoositust erineva mõju tuvastamise seisukohast.


LUBA JA LOATINGIMUSED

26. Loa väljastamise otsus tehakse vaid järgmistel juhtudel:

     26.1. hindamine on rahuldavalt lõpule viidud, jõudes tulemusele, et kavandatav tegevus on hõlmatud 4. lisas esitatud loeteluga ja kõnealuse lisa alusel lubatav;

     26.2. tegevus on mõeldud eesmärgi täitmiseks. Oluline on näidata, et kavandatava tegevuse sooritamiseks vajalikud rahalised vahendid on olemas enne tööprogrammi algust; see puudutab ka kõiki loatingimusi, mis nõuavad näiteks leevendamist, situatsiooniplaneerimist ja järelevalvet;

     26.3. kõik mõjuhindamised on rahuldavalt lõpule viidud;

     26.4. riskijuhtimise ja järelevalve tingimused on kindlaks määratud;

     26.5. seatud on tingimused, mis tagavad, et keskkonna häirimine ja kahjustamine oleks viidud miinimumini ja tegevusest tulenev kasu oleks võimalikult suur;

     26.6. konsultatsiooninõuded on lõigete 10, 11 ja 12 kohaselt täidetud;

     26.7. on tehtud kindlaks, et kavandatavast tegevusest tulenevat merekeskkonna reostust saab võimaluste piires ennetada või vähendada miinimumini ja tegevus ei ole seega vastuolus protokolli eesmärkidega.

27. Kui lõikes 26 nimetatud asjaolude kindlakstegemiseks ei ole piisavalt teavet, taotleb luba väljastav asutus lisateavet enne otsuse tegemist selle kohta, kas luba väljastada või mitte

28. Loa tingimused peavad võimalikult suures ulatuses vältima ohte inimeste tervisele ja merekeskkonnale, tagama keskkonna minimaalse häirimise ja kahjustamise ning lubatud tegevusest maksimaalse kasu saamise. Väljastatav luba peab sisaldama tingimusi, kus on muu hulgas täpsustatud järgmist:

     28.1. merekeskkonda heidetava aine liigid ja päritolu;

     28.2. heitmise asukoht/asukohad;

     28.3. heitmiseks kasutatavad meetodid;

     28.4. riskijuhtimise, järelevalve ja aruandluse nõuded;

     28.5. heitmise lõppedes esemete asjakohane eemaldamine ja/või kõrvaldamine/korduskasutamine/ringlussevõtt.

29. Load tuleb regulaarselt läbi vaadata, arvestades järelevalve tulemusi, järelevalvekavade eesmärke ja asjakohaseid uuringuid. Järelevalve tulemuste läbivaatamine annab aimu, kas väliprogramme tuleks jätkata, muuta või need lõpetada, ning aitab langetada teadlikke otsuseid lubade pikendamise, muutmise või kehtetuks tunnistamise kohta. Järelevalve on oluline tagasisidemehhanism, mis võimaldab tulevaste loaotsuste tegemisel lähtuda inimeste tervise ja merekeskkonna kaitsest.


ARUANDLUS

30. Mis tahes hindamise tulemused ja väljastatud loaga seotud dokumendid edastatakse sekretariaadile ja avalikustatakse otsuse tegemise ajal või vahetult pärast seda. Sekretariaat peab seejärel teavitama osalisriike.“

***


ASJAKOHASED MUUDATUSED

Asjakohased muudatused on järgmised.

Protokolli artikli 1 lõiget  9 muudetakse järgmiselt:Luba tähendab artikli 4.1.2, 6bis või 8.2 alusel kehtestatud meetmete kohaselt eelnevalt antud luba.“

Protokolli artikli 3 lõiget 1 muudetakse järgmiselt: „Käesoleva protokolli rakendamisel kohaldavad osalisriigid keskkonna kaitsmisel ettevaatusprintsiipi, et vältida jäätmete või muude ainete kaadamist või aine merre heitmist mere geotehnilisel eesmärgil, millele võidakse väljastada luba vastavalt 4. lisale.“

Protokolli artikli 9 lõike 1 punkti 2 muudetakse järgmiselt: „pidada arvet kõikide jäätmete või muude ainete üle, mille jaoks on antud kaadamisluba, ja võimaluse korral tegelikult kaadatud või artikli 6bis alusel merre heidetud koguste ning kaadamis- või heitmiskoha, aja ja meetodi kohta;…”

Protokolli artikli 9 lõiget 2 muudetakse järgmiselt: „Osalisriigi asjaomane ametiasutus või ametiasutused annavad käesoleva protokolli kohaseid lube jäätmete või muude ainete kaadamiseks või artikli 6bis alusel merre heitmiseks või artikli 8 lõike 2 kohaselt merel tuhastamiseks:…”

Protokolli artikli 9 lõiget 3 muudetakse järgmiselt: „Lubade andmisel lähtub asjaomane ametiasutus või ametiasutused artiklites 4 ja 6bis sätestatud nõuetest ning sellistest täiendavatest kriteeriumidest, meetmetest ja nõuetest, mida nad peavad asjakohasteks.”

Protokolli artikli 10 lõike 1 punkti 2 muudetakse järgmiselt: „laevade ja õhusõidukite suhtes, mida lastitakse tema territooriumil jäätmete või muude ainetega, mida kavatsetakse kaadata, või merel tuhastada või artikli 6bis aluselmerre heita;…”

Protokolli artikli 10 lõike 1 punkti 3 muudetakse järgmiselt: „laevade, õhusõidukite, platvormide või muude mererajatiste suhtes, mida arvatakse tegelevat kaadamisega, või merel tuhastamisega või artikli 6bis alusel merreheitmisega aladel, mis rahvusvahelise õiguse kohaselt kuuluvad selle riigi jurisdiktsiooni alla.”

Protokolli artikli 13 lõiget 1 muudetakse järgmiselt: „Osalisriigid peavad organisatsioonisiseselt ja kooskõlas teiste pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega edendama kahe- ja mitmepoolse abi andmist kaadamisest või merendusalase geotehnilise tegevuse eesmärgil aine merreheitmisest põhjustatud reostuse vältimiseks, vähendamiseks ja võimaluse korral kõrvaldamiseks vastavalt käesolevale protokollile nendele osalisriikidele, kes taotlevad: …”

Protokolli artikli 18 lõiget 1 muudetakse järgmiselt: „Osalisriikide regulaarsetel ja erakorralistel kohtumistel jälgitakse pidevalt käesoleva protokolli rakendamist ja hinnatakse selle tõhusust, et tuvastada võimalusi jäätmete või muude ainete kaadamisest ja tuhastamisest või artikli 6bis alusel merreheitmisest põhjustatud reostuse vältimiseks, vähendamiseks ja, võimaluse korral, kõrvaldamiseks mõeldud tegevuse tõhustamiseks, kui see osutub vajalikuks. Osalisriikide regulaarsetel ja erakorralistel kohtumistel võivad osalisriigid selle eesmärgi saavutamiseks: …“



Resolution LP4.(8) on the Amendment to the London Protocol to Regulate the Placement of Matter for Ocean Fertilization and Other Marine Geoengineering Activities

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json