Teksti suurus:

Töövõimetuslehe registreerimise ja väljaandmise tingimused ja kord ning töövõimetuslehe vormid

Väljaandja:Sotsiaalminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:14.10.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2003
Avaldamismärge:RTL 2002, 115, 1660

Töövõimetuslehe registreerimise ja väljaandmise tingimused ja kord ning töövõimetuslehe vormid

Vastu võetud 26.09.2002 nr 114

Määrus kehtestatakse «Ravikindlustuse seaduse» (RT I 2002, 62, 377) § 52 lõike 4 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse töövõimetuslehe registreerimise ja väljaandmise tingimused ja kord ning töövõimetuslehe vormid.

§ 2. Töövõimetuslehe liigid ja väljakirjutamine

(1) Töövõimetuslehe liigid on: haigusleht, hooldusleht, sünnitusleht ja lapsendamisleht.

(2) Töövõimetuslehe väljakirjutamise õigus on «Ravikindlustuse seaduse» § 52 lõikes 2 nimetatud arstil, kes teeb kindlaks ravikindlustuse kindlustuskaitset omava isiku (edaspidi kindlustatud isik) ajutise töövõimetuse ja osutab talle tervishoiuteenust.

(3) Kindlustatud isikule, kes ajutise töövõimetuse tõttu vajab töö- või teenistuskohustuse täitmisest vabastust, kirjutatakse välja üks töövõimetusleht. Töövõimetuslehe esimene leht antakse väljakirjutamisel kindlustatud isiku kätte.

(4) Töövõimetuslehe kaotamisel või osalisel hävimisel vormistab selle väljaandnud arst kindlustatud isikule uue töövõimetuslehe märkusega «korduv» lehe ülemisel serval. Korduvale töövõimetuslehele kantakse kaotatud või osaliselt hävinud töövõimetuslehe seeria ja number.

§ 3. Töövõimetuslehe plank

(1) Töövõimetuslehe plank on originaalsuuruses mõõdus 212 mm×305 mm, kaheleheline, ülaservast liimitud. Mõlemad lehed on trükitud valgele keemiliselt kopeeruvale paberile sinise värviga (Pantone Reflex Blue ja Process Blue).

(2) Töövõimetuslehe plangi paremas ülanurgas ja paremas alanurgas on trükitud seeria ja number. Plangi seeria koosneb kahest sinise värviga trükitud ladina tähestiku tähest. Number on trükitud numeraatoriga ja on esimesel lehel punast värvi, teisele lehele kopeerub musta värvi number.

(3) Plangi vasakus servas on kaks 80-mm vahega köiteauku ja haigekassa logo motiividel turvamuster.

(4) Töövõimetuslehe plangi esimene leht koosneb A osast ja lehe alumises servas asetsevast ärarebitavast B osast ning vormistatakse määruse lisas 1 toodud vormi kohaselt. Teine leht koosneb D osast ning vormistatakse määruse lisas 2 toodud vormi kohaselt.

(5) Töövõimetuslehtede plangid väljastab tervishoiuteenuse osutajale tema asukohajärgne Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) piirkondlik osakond.

2. peatükk
TÖÖVÕIMETUSLEHE REGISTREERIMISE JA VÄLJAANDMISE
TINGIMUSED JA KORD

§ 4. Töövõimetuslehe registreerimine

(1) Haigekassa piirkondlik osakond registreerib kuupäevaliselt tervishoiuteenuse osutajatele väljastatud töövõimetuslehtede seeriad ja numbrid.

(2) Tervishoiuteenuse osutaja registreerib kuupäevaliselt tema juures töötavatele arstidele väljastatud töövõimetuslehtede seeriad ja numbrid.

(3) Töövõimetuslehe väljakirjutamine registreeritakse väljakirjutamise kuupäeval tervishoiuteenust osutava juriidilise või füüsilise isiku kehtestatud korras.

(4) Töövõimetuslehe väljaandmise kohta tehakse tervishoiuteenuse osutamist tõendavasse dokumenti sellekohane kanne. Kande tegemisel lähtutakse sotsiaalministri 6. mai 2002. a määrusega nr 76 «Tervishoiuteenuste osutamist tõendavate dokumentide loetelu ja vormid ning tervishoiuteenuste dokumenteerimise kord» (RTL 2002, 59, 891) kehtestatud korrast.

§ 5. Haiguslehe väljaandmine

(1) Haigusleht kirjutatakse välja «Ravikindlustuse seaduse» § 51 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud kindlustusjuhtumi korral töövabastuse alguskuupäeval pärast haige läbivaatust ja terviseseisundi ning ajutise töövõimetuse kajastamist tervishoiuteenuse osutamist tõendavates dokumentides määruse § 4 lõikes 4 nimetatud sotsiaalministri määrusega kehtestatud korras.

(2) Üle ühe kuu kestva haiguse, vigastuse või töö- või teenistustingimuste ajutise kergendamise korral väljastatakse uus haigusleht iga 30 kalendripäeva järel, kusjuures uus haigusleht vormistatakse eelmisele järgnevana.

(3) Järgnevale haiguslehele kantakse esmase haiguslehe väljakirjutamise kuupäev.

(4) Kindlustatud isiku ajutise töövõimetuse ajal kindlaks tehtud teisest haigusest või vigastusest tingitud ajutise töövõimetuse korral lõpetatakse väljakirjutatud haigusleht ja kirjutatakse välja uus esmane haigusleht.

(5) Kindlustatud isiku ajutise töövõimetuse ajal kindlaks tehtud teisest haigusest või vigastusest tingitud ajutise töövõimetuse korral sama tervishoiuteenuse osutaja juures lõpetab töövõimetuslehe selle väljakirjutanud arst või teda asendav arst. Teise tervishoiuteenuse osutaja juures töötaval arstil ei ole õigust lõpetada eelmise tervishoiuteenuse osutaja juures välja kirjutatud ajutise töövõimetuse lehte.

(6) Ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamise jätkumisel pärast statsionaarset tervishoiuteenuse osutamist võib statsionaarset tervishoiuteenust osutanud arst pikendada haiguslehte ambulatoorse ravirežiimiga kuni viieks kalendripäevaks.

(7) Kindlustatud isiku pöördumisel vältimatu abi saamiseks arsti poole, kelle juurde ta ravile ei jää, väljastatakse kindlustatud isikule teatis tervishoiuteenuse osutamise aja (kuupäev, kellaaeg), haige kaebuste, objektiivse leiu, diagnoosi, ajutise töövõimetuse ja osutatud abi kohta. Edasist tervishoiuteenust osutaval arstil on õigus kahe kalendripäeva jooksul nimetatud teatise ning haige läbivaatuse alusel vormistada haigusleht alates teatisel märgitud kuupäevast.

(8) Haigusleht lõpetatakse pärast haige läbivaatust töövõime taastumise või püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päeval (kaasa arvatud), välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 9 sätestatud juhtudel.

(9) Haiguslehe lõpetamiseks pärast haige läbivaatust võib arst ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamise korral kindlustatud isiku ajutisest töövõimetusest tingitud põhjustel pikendada haiguslehte ambulatoorseks raviks ja lõpetada haiguslehe haiget uuesti läbi vaatamata mitte rohkem kui 3 päeva ette.

(10) Enam kui 120 kalendripäeva (tuberkuloosi korral üle 178 kalendripäeva) kestva haiguse või vigastuse korral peab haiguslehe väljakirjutanud arst esitama arstliku ekspertiisi komisjonile arstliku ekspertiisi taotluse ning vajalikud dokumendid ravi jätkamise ja haiguslehe pikendamise või püsiva töövõimetuse kindlakstegemise otsuse tegemiseks. Ekspertiisiks vajalikud dokumendid peab komisjoni saatma arvestusega, et komisjon saaks teha otsuse hiljemalt 121. haiguspäevaks, tuberkuloosi korral 178. haiguspäevaks.

(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud kalendripäevade hulka ei arvata sama haiguse või vigastuse tõttu töötingimuste ajutise kergendamise või ajutise üleviimise kuni 60 kalendripäeva pikkust perioodi.

(12) Ajutiselt töövõimetu kindlustatud isiku suunamisel taastusravile märgib isikut ravile suunanud pere- või eriarst saatekirjale, et taastusravile suunatav kindlustatud isik on ajutiselt töövõimetu, märkides saatekirjas esmase töövõimetuslehe väljaandmise kuupäeva, seeria ja numbri. Ajutiselt töövõimetule taastusravi vajavale kindlustatud isikule kirjutab taastusraviteenust osutav arst välja jätkuva haiguslehe taastusravi esimesest päevast ja lõpetab selle kindlustatud isiku töövõime taastumise või taastusravi viimase kuupäevaga.

(13) Karantiini korral kirjutatakse haigusleht välja maavanema kehtestatud karantiini lõpetamise päevani.

(14) Terviseseisundi või raseduse tõttu ajutiselt teisele tööle üleviimisel kirjutatakse haigusleht välja paranemiseni või rasedus- ja sünnituspuhkuseni, pidades kinni § 5 lõikes 2 toodud tingimustest. Üleviimise vajaduse jätkumisel kirjutatakse välja uus haigusleht eelmisele järgnevana.

(15) Raseduse katkestamise korral meditsiinilistel näidustustel või raseduse iseeneslikul katkemisel enne raseduse 28. nädalat vormistatakse haigusleht töövõimetuse ajaks, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 10 ja 11 kehtestatud piirangutega.

(16) Enne raseduse 28. nädalat toimunud sünnituse korral vormistatakse 28. nädalal elava lapse korral sünnitusleht. Haigusleht lõpetatakse sünnituslehe väljaandmise päevale eelneval päeval.

§ 6. Hoolduslehe väljaandmine

(1) Hooldusleht kirjutatakse välja «Ravikindlustuse seaduse» § 51 lõikes 4 nimetatud kindlustusjuhtumi korral lapse hooldamise või haige põetamise vajaduse tekkimise päevast pärast põetatava lapse läbivaatust ja terviseseisundi kajastamist tervishoiuteenuse osutamist tõendavates dokumentides.

(2) Hooldusleht kirjutatakse välja tegelikule põetajale või hooldajale (edaspidi põetaja), kui hooldamise või põetamise vajadus tuleneb põetatava või «Ravikindlustuse seaduse» § 51 lõike 4 punktis 3 nimetatud juhul lapse hooldaja tervise seisundist.

(3) Ühe isiku või samaaegselt mitme isiku põetamiseks või hooldamiseks ühe haiguse korral (hooldusjuhtum) kirjutatakse üldjuhul välja üks hooldusleht. Kui ühe hooldusjuhtumi korral hooldab või põetab järjestikku mitu põetajat, antakse välja uus hooldusleht eelmisele järgnevana.

(4) Mitme alla 12-aastase haige lapse või perekonnaliikme samaaegsel hooldamisel või põetamisel kirjutatakse tegelikule põetajale välja üks hooldusleht.

(5) Mitme alla 12-aastase lapse või perekonnaliikme osaliselt kattuval haigestumisel lõpetatakse eelmise hooldusjuhu hooldusleht ja avatakse järgmise hooldusjuhu hooldusleht vastavalt haigestumise järjekorrale. Viimase hooldusjuhu hooldusleht lõpetatakse haigete laste hooldamise või perekonnaliikmete põetuse vajaduse lõppemise päevast.

(6) Mitme alla 12-aastase lapse või perekonnaliikme samaaegsel haigestumisel, kui üks haigetest paigutatakse haiglasse ja ta vajab perekonnaliikme põetust või hooldust, antakse vajadusel välja hooldusleht üheaegselt kahele tegelikule põetajale.

(7) Kui haigestub isik, kellele on välja kirjutatud hooldusleht, kirjutatakse talle välja haigusleht ja hooldusleht lõpetatakse haiguslehe väljaandmise päevale eelneval päeval. Vajadusel antakse järgnev hooldusleht välja teisele põetajale.

§ 7. Sünnituslehe väljaandmine

(1) Sünnitusleht kirjutatakse välja «Ravikindlustuse seaduse» § 51 lõikes 2 nimetatud kindlustusjuhtumi korral pärast terviseseisundi kajastamist tervishoiuteenuse osutamist tõendavates dokumentides.

(2) Sünnituslehe väljakirjutamise õigus on günekoloogil ja perearstil.

(3) Kui raseda töö- või teenistuskohustusi on raseduse ajal kergendatud, kirjutatakse talle sünnitusleht välja 30. rasedusnädalal 140 kalendripäevaks. Muul juhul kirjutatakse sünnitusleht rasedale välja vähemalt 30 kalendripäeva enne arsti määratud eeldatavat sünnitamiskuupäeva 140. kalendripäevaks.

(4) Sünnituslehe väljakirjutamisel hiljem kui 30. kalendripäeva enne arsti määratud eeldatavat sünnitamiskuupäeva väheneb rasedus- ja sünnituspuhkuse kestus (140 kalendripäeva) päevade võrra, mille võrra naine jäi hiljem rasedus- ja sünnituspuhkusele.

(5) Tüsistustega sünnituse või mitmikute sünni korral kirjutatakse pärast sünnitamist välja järgnev sünnitusleht 14 kalendripäevaks.

(6) Tüsistusega sünnituseks loetakse:
1) enneaegne sünnitus, kui naine lahkus haiglast elava lapsega;
2) gestoos või aneemia rasedus- ja sünnitusperioodil (v.a monosümptoomne hüdrops);
3) sünnituspuhuste operatsioonide ja manipulatsioonidega sünnitused:
keisrilõige ja teised laparotoomia vormid sünnituse ajal,
klassikaline ja kombineeritud pööre jalale,
sünnitusabitangide asetamine,
loote ekstraktsioon vaakumekstraktori abil,
loodetpurustavad operatsioonid,
platsenta käega eemaldamine,
emakaõõne käega või instrumentidega kontrollimine;
4) sünnitused, millega kaasnes verekaotus, mille tõttu tehti vere või veretoodete ülekanne;
5) sünnitused, millega kaasnes:
emakakaela III astme rebend,
lahkliha III astme rebend,
häbemeliiduse lahtiminek,
vaagnaotsseis ja teised loote atüüpilised seisud;
sünnitusjärgsed haigused:
endometriit,
tromboflebiit,
pelvioperitoniit,
ekstragenitaalne patoloogia.

(7) Enne 30. rasedusnädalat toimunud sünnituse korral, kui rasedus on kestnud üle 28 nädala, kirjutatakse välja sünnitusleht kestusega 140 kalendripäeva alates sünnitamise päevast.

(8) Varem kui 30. kalendripäeva enne arsti määratud eeldatavat sünnitamiskuupäeva toimunud sünnituse korral kirjutatakse välja sünnitusleht kestusega 140 kalendripäeva, tüsistustega sünnituse või mitmikute sünni korral kestusega 154 kalendripäeva, alates sünnitamise päevast.

(9) Hiljem kui 30. kalendripäeva enne arsti määratud eeldatavat sünnitamiskuupäeva toimunud sünnituse korral kirjutatakse sünnitusleht välja alates sünnitamise päevast. Rasedus- ja sünnituspuhkuse kestus, 140 kalendripäeva või tüsistustega sünnituse või mitmikute sünni korral 154 kalendripäeva, väheneb päevade võrra, mille võrra naine jäi rasedus- ja sünnituspuhkusele «Ravikindlustuse seaduse» § 58 lõikes 1 sätestatud tähtajast hiljem.

§ 8. Lapsendamislehe väljaandmine

(1) Lapsendamisleht kirjutatakse välja «Ravikindlustuse seaduse» § 51 lõikes 3 nimetatud alusel kohtuotsuse alusel lapse perearsti poolt.

(2) Lapsendamisleht kirjutatakse välja 70 kalendripäevaks alates lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast.

§ 9. Ajutise töövõimetuse hüvitise saamise piirangu kande tegemine töövõimetuslehel

(1) Kui kindlustatud isiku või hooldatava isiku haigestumine või vigastus on tingitud «Liiklusseaduse» (RT I 2001, 3, 6; 93, 565; 2002, 38, 234; 61, 375; 63, 387) alusel kehtestatud korras tuvastatud joobeseisundist, teeb arst haigus- või hoolduslehele sellekohase kande.

(2) Kui kindlustatud isik või hooldatav isik eirab arsti määratud meditsiiniliselt põhjendatud ravi, mille tõttu on tervenemine takistatud, teeb arst haigus- või hoolduslehele sellekohase kande.

(3) Kui kindlustatud isik ei ilmu arsti poolt määratud ajal arsti vastuvõtule ilma mõjuva põhjuseta, teeb arst haigus- või hoolduslehele sellekohase märkuse.

(4) Kui kindlustatud isik ilmub arsti vastuvõtule pärast arsti poolt määratud vastuvõtu kuupäeva, jätkab arst kindlustatud isiku jätkuva ajutise töövõimetuse korral haiguslehte arsti vastuvõtule ilmumise kuupäevast.

(5) Kui kindlustatud isik ilmub arsti vastuvõtule pärast arsti poolt määratud vastuvõtu kuupäeva töövõimelisena, lõpetatakse haigusleht arsti poolt määratud vastuvõtu kuupäevaga.

(6) Kui kindlustatud isik ei ilmu arsti vastuvõtule kümne kalendripäeva möödumisel pärast arsti poolt määratud vastuvõtu kuupäeva, lõpetab arst haiguslehe arsti poolt määratud vastuvõtu kuupäevaga.

§ 10. Töövõimetuslehe vormistamine

(1) Töövõimetuslehe väljakirjutamise õigust omav arst vormistab töövõimetuslehe esimese ja teise lehe käesolevas määruses kehtestatud nõuete kohaselt.

(2) Töövõimetuslehel tehtava paranduse õigsust tõendab arst allkirja ja pitsati jäljendiga.

(3) Töövõimetusleht täidetakse ladina tähestikus trükikirjas või loetavalt kirjutades.

(4) Töövõimetuslehe esimene leht antakse kindlustatud isikule esitamiseks tööandjale ja haigekassale. Kui kindlustatud isikul on mitu tööandjat, väljastab arst teistele tööandjatele esitamiseks tõendi(d), milles on töövõimetuslehe esimese lehe B-osa andmed.

(5) Tööandja vormistab töövõimetuslehe esimese lehe A osal tema poolt täitmisele kuuluva osa «Ravikindlustuse seaduse» § 53 lõike 7 alusel sätestatud korras.

(6) Töövõimetuslehe andmeväljad ja nende täitmise nõuded on järgmised:

Andmevälja nimetus töövõimetuslehel Andmevälja täitmise nõuded

TÄIDAB ARST

Haigekassa kood Haigekassa piirkondliku osakonna kood, kuhu nimekirja patsient on kantud.
Liikmekaardi nr Haigekassakaardi number.
LEHE LIIK  
Haigusleht

Hooldusleht

Sünnitusleht

Märgitakse tähisega «x» vastavalt töövõimetuslehe liigile.

Lapsendamislehe korral kirjutatakse sõna «Sünnitusleht» alla sõna «Lapsendamisleht».

Esmane

Järg

Märgitakse tähisega «x» vastavalt sellele, kas töövõimetusleht antakse välja esmase või järgnevana.
Raviteenuste arve seeria Osutatud raviteenuste arve seeriatähed.
Raviteenuste arve Nr Osutatud raviteenuste arve number.
Hooldatava raviteenuste arve seeria Hooldatava raviteenuste arve seeriatähed, mitme hooldatava samaaegse hooldamise korral esimesena haigestunud hooldatavale osutatud raviteenuste arve seeriatähed.
Hooldatava raviteenuste arve Nr   Hooldatavale osutatud raviteenuste arve number, mitme hooldatava samaaegse hooldamise korral esimesena haigestunud hooldatavale osutatud raviteenuste arve number.
PATSIENT/HOOLDAJA  
Isikukood Patsiendi/hooldaja isikukood.
Sünd Patsiendi/hooldaja sünniaeg (pp.kk.aaaa).
Sugu Patsiendi/hooldaja sugu:

M – mees,

N – naine.

Nimi Patsiendi/hooldaja perekonnanimi, mille järgi ta on kantud haigekassa kindlustatute nimekirja.
Eesnimi Patsiendi/hooldaja eesnimi.
Elukoha kood Alalise/peamise elukoha kood, mille järgi isik on kantud haigekassa kindlustatute nimekirja.

Elukoha kood märgitakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 10.06.1994. a määrusele nr 213, omavalitsusüksuse (vald/linn) koodi numbriga.

HOOLDATAV  
Isikukood Hooldatava isikukood.
Sünd Hooldatava sünniaeg.
Sugu Hooldatava sugu.
Nimi Hooldatava perekonnanimi, mille järgi isik on kantud haigekassa kindlustatute nimekirja.
Eesnimi Hooldatava eesnimi.
Haigekassa kood Hooldatava haigekassa kood.
TÖÖST VABASTAMINE  
Tööst vabastamise põhjus Tööst vabastamise põhjus märgitakse järgmise loendi numbri ja põhjusega:

1. Haigestumine;

2. Kutsehaigus;

3. Olmevigastus;

4. Liiklusvigastus;

5. Tööõnnetus;

6. Tööõnnetus liikluses;

7. Tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine;

8. Vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteo tõkestamisel;

10. Karantiin;

12. Haige perekonnaliikme põetamine kodus;

13. Alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamine, kui last hooldav isik on haige või talle osutatakse sünnitusabi;

14. Alla 12-aastase haige lapse põetamine;

15. Rasedus- ja sünnituspuhkus (sh mitmikute ja tüsistunud sünnituse korral lisapuhkus);

16. Alla 10-aastase lapse lapsendaja puhkus;

17. Üleviimine teisele tööle.

MÄRKUS: Üks leht ei tohi olla väljastatud korraga mitmel põhjusel. Loendi numbrid 9 ja 11 jäävad välja.

Osakond Struktuuriüksuse kood.

Kui patsient on töövõimetuse perioodil viibinud rohkem kui neljas osakonnas, märgitakse töövõimetuslehele esimene ja viimane osakond.

Režiim Ravirežiim märgitakse vastavalt järgmisele loendile:

A – ambulatoorne päevaravi;

H – haiglaravi;

AT – ambulatoorne taastusravi;

HT – statsionaarne taastusravi.

Algus Osakonda saabumise kuupäev (pp.kk.aaaa).
Lõpp Osakonnast lahkumise kuupäev (pp.kk.aaaa).
Arsti nimi Osakonna raviarsti nimi.
Ravirežiimi rikkumise kuupäev Kui haigus, vigastus või tööõnnetus on tingitud alkoholi-, narkootikumi või toksilisest joobest või kui isik on eiranud arsti määratud meditsiiniliselt põhjendatud ravi, mille tõttu on tervenemine takistatud, märgitakse selle toimumise kuupäev (pp.kk.aaaa).
Asjaolu Sõnastada, milles seisnes režiimi rikkumine.
Otsus lehe lõpetamisel Märgitakse töövõimetuslehe lõpetamise otsus numbri ja sõnadega vastavalt järgmisele loendile:

1. Asuda tööle alates;

2. Suunatud teise tervishoiuasutusse;

3. Väljastatud järgnev leht;

4. Surnud;

5. Määratud püsiv töövõimetus.

Suunatud VEK-i Kuupäev, millal VEK-i suunati.
Läbi vaadatud VEK-i otsuse tegemise kuupäev.
Määratud püsiv töövõimetus VEK-i otsuse tegemise kuupäev, kui tehakse kindlaks püsiv töövõimetus.
Pikendatud haiguslehte VEK-i otsuse tegemise kuupäev ettepanekuga töövõimetuslehe pikendamiseks.
RAVIASUTUS/ERAARST  
Nimetus Tervishoiuteenuse osutaja nimetus.
Äriregistri nr Äriühingu äriregistri kood või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juriidilise isiku registrikood või äriregistrisse mittekantud füüsilisest isikust ettevõtja isikukood.
Aadress Tervishoiuteenuse osutaja aadress.
Telefon/e-mail Tervishoiuteenuse osutaja telefoninumber või e-posti aadress.
Lehe välja andnud arst Lehe väljaandnud arsti ees- ja perekonnanimi.
Eriala Lehe väljaandnud arsti eriala.
Kood Lehe väljaandnud arsti registreerimistõendi number või arstikood.
Allkiri Lehe väljaandnud arsti allkiri.
Pitsat Lehe väljaandnud arsti pitser.

TÄIDAB TÖÖANDJA

Ettevõtte äriregistri number Äriühingu äriregistri kood või riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikku registrisse kantud asutuse registreerimisnumber või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juriidilise isiku registrikood või äriregistrisse mittekantud füüsilisest isikust ettevõtja isikukood.
Nimetus Äriühingu nimi või riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikku registrisse kantud asutuse nimi või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juriidilise isiku nimi või äriregistrisse mittekantud füüsilisest isikust ettevõtja ees- ja perekonnanimi.
Hüvitise taotleja konto nr Hüvitise taotleja pangakonto number, kuhu hüvitis üle kantakse.
Pank Panga nimetus, kuhu hüvitis üle kantakse.
Kood Panga kood, kuhu hüvitis üle kantakse.
Andmed kalendripäeva keskmise tulu kohta:  
Kuu Esmasel töövõimetuslehel märgitud töövabastuse alguspäeva kalendrikuule eelnenud kuue kuu tähised araabia numbritega.
Tulu Hüvitise saajale kalendrikuus arvestatud sotsiaalmaksuga maksustatud isikustatud tulu.
Kalendripäevi Kuu kalendripäevad, millest on lahutatud «Ravikindlustuse seaduse» paragrahvi 88 lõikes 1 nimetatud kalendripäevad.
Kokku Märkida tulu summa ja kalendripäevade koguarv.
Kalendripäeva keskmine tulu Kalendripäeva tulu, mis saadakse real «kokku» märgitud tulu summa jagamisel kalendripäevade arvuga.
Põhipalk töövabastuse alguspäeval Juhul kui kindlustatud isikul puudub «Ravikindlustuse seaduse» § 88 lõikes 1 sätestatud ajavahemikul sotsiaalmaksuga maksustatav tulu, märgitakse põhipalga suurus töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval.
Erijuhud:  
Palgavahe ajutisel üleviimisel teisele tööle Töövõimetuslehe alusel ajutisel üleviimisel teisele tööle märgitakse üleviimise alguse ja lõpu kuupäeva (pp.kk.aa) vahelisel perioodil makstav palgavahe kroonides «Ravikindlustuse seadus»
§ 54 lõikes 3 sätestatud alustel.
Puudub õigus hüvitisele Märkida periood, millal kindlustatud isikule ei maksta hüvitist: alguspäev (pp.kk.aa.) – viimane päev (pp.kk.aa.) «Ravikindlustuse seaduse» paragrahvi 60 lõike 4 alusel.
Põhjus Kirjutada lühidalt, miks puudub õigus hüvitisele.
Kalendripäeva keskmine korrigeeritud tulu Märgitakse, kui «Ravikindlustuse seaduse» paragrahvi 88 lõike 2 alusel arvutatakse kalendripäeva keskmine tulu kuupalga alammäära või põhipalga jagamisel 30-ga.
Kinnitan andmete õigsust Tulu andmed esitanud isiku allkiri.
Kuupäev Tulu andmete vormistamise kuupäev.
Nimi loetavalt Tulu andmete õigsust kinnitava isiku ees- ja perekonnanimi.
Allkiri Tulu andmete õigsust kinnitava isiku allkiri.
Telefon Tulu andmed esitanud isiku sidevahendite numbrid.
B OSA

JÄÄB TÖÖANDJALE

Täidab arst

 
Ajutine töövabastus Perioodi alguse ja lõpu kuupäevad, mille kohta töövõimetusleht väljastati.
Haigusleht

Hooldusleht

Sünnitusleht

Töövõimetuslehe liik märgitakse tähisega «x». Lapsendamislehe korral kirjutatakse sõnast «Sünnitusleht» paremale sõna «Lapsendamisleht».
Esmane

Järg

Märgitakse tähisega «x» vastavalt sellele, kas töövõimetusleht antakse välja esmase või järgnevana.
Nimi Patsiendi/hooldaja perekonnanimi.
Eesnimi Patsiendi/hooldaja eesnimi.
Isikukood Patsiendi/hooldaja isikukood.
Lehe välja andnud arsti kood Lehe väljaandnud arsti registreerimistõendi number või arstikood.
Allkiri Lehe väljaandnud arsti allkiri.

3. peatükk
RAKENDUSSÄTE

§ 11. Määruse kehtetuks tunnistamine

Sotsiaalministri 11. veebruari 1999. a määrus nr 7 «Töövõimetuslehe väljaandmise kord ja töövõimetuslehe täitmise juhend» (RTL 1999, 30, 380; 109, 1406; 2001, 4, 40; 82, 1116; 2002, 9, 91) tunnistatakse kehtetuks.

Minister Siiri OVIIR

Kantsler Maarja MÄNDMAA

Lisa 1 Töövõimetusleht A ja B osa

Lisa 2 Töövõimetusleht D osa