Eesti Vabariigi ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi salastatud teabe kaitse kokkulepe
Vastu võetud 11.03.2021
Vabariigi Valitsuse 07.01.2021 korraldus nr 5 kokkuleppe eelnõu heakskiitmise kohta
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta
Eesti Vabariik ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (edaspidi Ühendkuningriik; edaspidi ühiselt pooled ja eraldi pool), soovides tagada poolte või Eesti või Ühendkuningriigi lepinglaste loodud ja/või vahetatava salastatud teabe kaitset, on riikliku julgeoleku huvides sõlminud järgmise kokkuleppe.
Artikkel 1
Eesmärk
1. Kokkuleppe eesmärk on tagada sellise Eesti, Ühendkuningriigi või poolte ühiselt loodud salastatud teabe kaitse, mida üks pool on kooskõlas riigi õigusaktidega jaganud teisega, mida on vahetanud pool ja teise poole jurisdiktsiooni alla kuuluv lepinglane või mida on vahetanud poolte jurisdiktsiooni alla kuuluvad lepinglased. Kokkuleppega sätestatakse kaitseks vajalikud turvaeeskirjad ja -korrad.
2. Kokkulepe ei tekita poolele siduvaid kohustusi ainult temale kuuluva salastatud teabe suhtes.
Artikkel 2
Mõisted
Kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) salastatud teave – poole määratud mis tahes vormis, liiki või edastamise viisiga teave või vara või poolte ühiselt loodud teave või vara, mis vajab kaitset volitamata juurdepääsu, avalikustamise, omastamise, kaotsimineku või ohtu seadmise eest;
b) salastatud leping – leping või lepingueelsed läbirääkimised, mis sisaldavad salastatud teavet või millega kaasneb salastatud teabele juurdepääs, salastatud teabe loomine, kasutamine või edastamine;
c) pädev julgeolekuasutus – poole valitsusasutus, mis vastutab kokkuleppe rakendamise ja selle täitmise järelevalve eest. Pädev julgeolekuasutus võib täita ka riigi julgeoleku volitatud esindaja teatud ülesandeid;
d) lepinglane – füüsiline või juriidiline isik, kellel on lepingute sõlmimise võimekus, kuid kes ei ole kokkuleppe pool;
e) objekt – paigaldis, käitis, tehas, laboratoorium, kontor, ülikool või muu haridusasutus või äriühing (sealhulgas sellega seotud laod, hoiualad, trassid ja sõlmed, mis moodustavad koos toimiva üksuse, kui need on funktsiooni ja asukoha poolest seotud) ning mis tahes valitsusasutus;
f) töötlemisluba – poole riigi julgeoleku volitatud esindaja või pädeva julgeolekuasutuse kinnitus, mille kohaselt selle jurisdiktsioonis tegutsev lepinglane rakendab vastaval objektil asjakohaseid turvameetmeid, et kaitsta salastatud teavet kooskõlas riigi õigusaktidega kindla salastatuse taseme kohaselt;
g) riigi julgeoleku volitatud esindaja – poole valitsusasutus, mis vastutab salastatud teabe kaitse eest kooskõlas kokkuleppega ning asutuse suhtes kohaldatavate riigi õigusaktidega. Riigi julgeoleku volitatud esindaja võib samuti täita pädeva julgeolekuasutuse teatud kohustusi;
h) teadmisvajadus – isiku vajadus salastatud teabele teenistuskohustuste ja/või konkreetse ülesande täitmisel juurde pääseda;
i) juurdepääsuluba – riigi julgeoleku volitatud esindaja või pädeva julgeolekuasutuse uurimisjärgne kinnitus, mille kohaselt isikul on lubatud kooskõlas riigi õigusaktidega kindla salastatuse tasemega salastatud teabele juurde pääseda ning seda töödelda;
j) päritolupool – pool, kes annab kokkuleppe kohaselt vastuvõtvale poolele salastatud teavet;
k) vastuvõttev pool – pool, kes võtab kokkuleppe kohaselt päritolupoolelt salastatud teavet vastu;
l) julgeolekuaspekte käsitlev dokument – salastatud lepinguga seotud dokument, milles täpsustatakse kõik salastatud teavet sisaldavad salastatud lepingu osad;
m) salastatuse tase – salastatud teabele määratud kategooria, mis näitab, kui tundlik on teave, kui palju kahju tekitab teabele volitamata juurdepääs, selle loata avalikustamine, omastamine, kaotsiminek või ohtu seadmine, ning viitab, mis kaitsetaset peavad pooled selle suhtes kohaldama;
n) turvaintsident – tegevus või tegevusetus, mis on vastuolus riigi õigusaktidega ning mille tagajärg on kokkuleppe alusel kaitstavale teabele volitamata juurdepääs, selle loata avalikustamine, omastamine, kaotsiminek või ohtu seadmine;
o) kolmas isik – füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole kohustatud kokkuleppe kohaselt tegutsema ega täitma salastatud lepingut.
Artikkel 3
Julgeolekuasutused
1. Poolte riigi julgeoleku volitatud esindajad on:
Eesti Vabariik |
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik |
Riigi julgeoleku volitatud esindaja |
Ühendkuningriigi riigi julgeoleku volitatud esindaja |
2. Riigi julgeoleku volitatud esindajad teavitavad üksteist kirjalikult enne kokkuleppe jõustumist oma riigi pädevatest julgeolekuasutustest.
3. Riigi julgeoleku volitatud esindajad teavitavad üksteist kirjalikult riigi julgeoleku volitatud esindaja või pädevate julgeolekuasutustega seoses toimuvatest olulistest muutustest.
Artikkel 4
Salastatuse tasemed
1. Kokkuleppe alusel kirjalikus vormis antud salastatud teabele märgitakse päritolupoole õigusaktidele vastav salastatuse tase.
2. Pooled lepivad kokku, et nende samaväärsed salastatuse tasemed on järgnevad:
Eesti Vabariik |
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik |
TÄIESTI SALAJANE |
UK TOP SECRET |
SALAJANE |
UK SECRET |
KONFIDENTSIAALNE |
Vaste puudub (vaata selle artikli lõiget 3) |
PIIRATUD (vaata selle artikli lõiget 5) |
UK OFFICIAL-SENSITIVE (vaata selle artikli lõiget 4) |
3. Ühendkuningriik tagab salastatud teabele, millel on salastatuse tase KONFIDENTSIAALNE, samasuguse kaitse nagu tasemel UK SECRET salastatud teabele.
4. Eesti tagab kooskõlas kokkuleppe artikli 8 lõikega 7 salastatud teabele, millel on salastatuse tase UK OFFICIAL-SENSITIVE, vähemalt sama tugeva kaitse kui tasemel PIIRATUD salastatud teabele.
5. Ühendkuningriik tagab salastatud teabele, millel on salastatuse tase PIIRATUD, samasuguse kaitse nagu tasemel UK OFFICIAL-SENSITIVE salastatud teabele. Nõudeid täiendatakse rahvusvahelise taseme RESTRICTED puhul nõutavate turvameetmetega kooskõlas Ühendkuningriigi julgeolekupõhimõtetega.
Artikkel 5
Turvameetmed
1. Pooled võtavad salastatud teabe kaitseks kasutusele kõik riigi õigusaktide alusel kohaldatavad meetmed.
2. Päritolupool tagab, et vastuvõtvat poolt või lepinglast, kellele ta salastatud teavet annab, sealhulgas suuliselt, teavitatakse järgnevast:
a) jagatava salastatud teabe salastatuse tasemest ja vajadusel avaldamise tingimustest ning kasutuspiirangutest ja
b) salastatud teabe salastatuse taseme hilisemast muutmisest.
3. Kui päritolupool annab vastuvõtvale poolele salastatud teavet, on vastuvõttev pool kohustatud:
a) kindlustama salastatud teabele samasuguse kaitse nagu enda samaväärse salastatuse tasemega salastatud teabele (kooskõlas kokkuleppe artikliga 4);
b) tagama, et salastatud teabele määratud salastatuse tasemeid ei muudeta ega tühistata ilma päritolupoole eelneva kirjaliku loata;
c) tagama, et salastatud teavet kasutatakse ainult sel eesmärgil, milleks seda jagati (välja arvatud juhul, kui päritolupool annab selge kirjaliku loa edasiseks või teistsuguseks kasutuseks) ja
d) hoiduma vastavalt kokkuleppe artiklile 7 ning kohaldatavatele riigi õigusaktidele salastatud teabe avaldamisest kolmandatele isikutele või selle avalikustamisest ilma päritolupoole eelneva kirjaliku loata.
4. Selleks, et saavutada samaväärsed julgeolekustandardid ning neid säilitada, annavad riikide julgeoleku volitatud esindajad taotluse alusel teineteisele asjakohast teavet salastatud teabega seotud riiklike julgeolekupõhimõtete, -standardite, -kordade ja -praktikate kohta ning võivad sel eesmärgil vastavalt vajadusele kaasa aidata teise poole esindajate külastustele.
5. Riigi julgeoleku volitatud esindaja teavitab teise poole vastavat asutust riigi õigusaktide olulistest muudatustest, mis mõjutavad kokkuleppe alusel vahetatava salastatud teabe kaitset.
Artikkel 6
Juurdepääs salastatud teabele
1. Juurdepääs salastatud teabele on vaid isikutel, kellel on teadmisvajadus ning kellele on asjakohaselt tutvustatud nende vastutust ja kohustusi salastatud teabe kaitsmisel.
2. Teabele, mille salastatuse tase on TÄIESTI SALAJANE, UK TOP SECRET, SALAJANE, UK SECRET või KONFIDENTSIAALNE, pääsevad juurde üksnes isikud, kellele on antud asjakohane juurdepääsuluba. Erandkorras võib anda isikutele salastatud teabele juurdepääsuõiguse ametikohajärgselt või kui see on muul viisil vastava riigi õigusaktide alusel lubatud.
3. Isikule, kellele on kooskõlas selle artikli lõikega 2 antud juurdepääsuõigus tasemel TÄIESTI SALAJANE või UK TOP SECRET salastatud teabele ning kellel on Eesti või Briti kodakondsus või Eesti ja Briti topeltkodakondsus, võib anda juurdepääsuõiguse nimetatud tasemel salastatud teabele ilma päritolupoole eelneva kirjaliku nõusolekuta.
4. Isik, kellele on kooskõlas selle artikli lõikega 2 antud juurdepääsuõigus tasemel TÄIESTI SALAJANE või UK TOP SECRET salastatud teabele, aga kellel pole selle artikli lõikes 3 nimetatud kodakondsusi, peab nimetatud tasemel salastatud teabele juurdepääsuõiguse saamiseks hankima päritolupoole eelneva kirjaliku nõusoleku.
5. Isikule, kellele on kooskõlas selle artikli lõikega 2 antud juurdepääsuõigus vähemalt tasemel SALAJANE, UK SECRET või KONFIDENTSIAALNE salastatud teabele ning kellel on Eesti või Briti kodakondsus või topeltkodakondsus, millest vähemalt üks on Eesti või Briti oma, võib anda juurdepääsuõiguse nimetatud tasemel salastatud teabele ilma päritolupoole eelneva kirjaliku nõusolekuta.
6. Isikule, kellele on kooskõlas selle artikli lõikega 2 antud juurdepääsuõigus vähemalt tasemel SALAJANE, UK SECRET või KONFIDENTSIAALNE salastatud teabele, aga kellel pole selle artikli lõikes 5 nimetatud kodakondsusi, peab nimetatud tasemel salastatud teabele juurdepääsuõiguse andmiseks hankima päritolupoole eelneva kirjaliku nõusoleku.
7. Tasemel PIIRATUD või UK OFFICIAL-SENSITIVE salastatud teabele juurde pääsemiseks ei ole juurdepääsuluba vaja.
Artikkel 7
Salastatud teabe avaldamine
1. Vastuvõttev pool võtab oma riigi õigusaktide piires kättesaadavaid mõistlikke meetmeid, et takistada salastatud teabe avalikustamist või kolmandatele isikutele avaldamist.
2. Kui esitatakse taotlus salastatud teabe avalikustamiseks või kolmandatele isikutele avaldamiseks, teavitab vastuvõtva poole riigi julgeoleku volitatud esindaja sellest viivitamata kirjalikult päritolupoole riigi julgeoleku volitatud esindajat ning pooled konsulteerivad üksteisega kirjalikult, enne kui vastuvõttev pool teabe avaldamise kohta otsuse teeb.
Artikkel 8
Salastatud teabe edastamine
1. Kui pool soovib edastada tasemel TÄIESTI SALAJANE või UK TOP SECRET salastatud teavet füüsilises vormis, korraldab ta salastatud teabe edastamise vastuvõtva poole territooriumile (või vastuvõtva lepinglase territooriumile) diplomaatiliste kanalite kaudu.
2. Kui pool soovib edastada tasemel SALAJANE, UK SECRET või KONFIDENTSIAALNE salastatud teavet füüsilises vormis, korraldab ta salastatud teabe edastamise vastuvõtva poole territooriumile (või vastuvõtva lepinglase territooriumile) diplomaatiliste kanalite kaudu või riigi julgeoleku volitatud esindajate või asjassepuutuvate pädevate julgeolekuasutuste kokku lepitud teiste vahendite abil.
3. Kui päritolupool seda nõuab, kinnitab vastuvõttev pool (või vastuvõttev lepinglane) kirjalikult, et sai märkega TÄIESTI SALAJANE, TOP SECRET, SALAJANE, UK SECRET või KONFIDENTSIAALNE salastatud teabe kätte. Selle lihtsustamiseks paneb päritolupool salastatud teabega kaasa üleandmis-vastuvõtmisakti, millele vastuvõttev pool kirjutab alla ning saadab täpsustatud kuupäevaks päritolupoolele tagasi.
4. Kui pool soovib edastada tasemel PIIRATUD või UK OFFICIAL-SENSITIVE salastatud teavet füüsilises vormis, võib selle edastada vastuvõtva poole territooriumile (või vastuvõtva lepinglase territooriumile) rahvusvahelise postiteenistuse või kommertskullerteenuse abil, volitatud isikute abil käsipostiga või diplomaatiliste kanalite kaudu.
5. Kui pool soovib edastada suurt kogust salastatud teavet füüsilises vormis kaubaveoga, peab ta esmalt veenduma, et mõlema poole riigi julgeoleku volitatud esindajad või asjassepuutuvad pädevad julgeolekuasutused on sõidukid, marsruudi ning saatenõuded eelnevalt kokku leppinud ning et kõik üksikasjad on täpsustatud transpordiplaanis. Seda lõiget ei kohaldata tasemel PIIRATUD või UK OFFICIAL-SENSITIVE salastatud teabe transpordile.
6. Kui pool soovib edastada salastatud teavet elektrooniliselt, edastab ta teavet krüpteeritud vormis, kasutades selleks mõlema poole heakskiidetud krüptograafilisi meetodeid ja vahendeid.
7. Kui Ühendkuningriik (või selle jurisdiktsiooni alla kuuluv lepinglane) soovib edastada tasemel UK OFFICIAL-SENSITIVE salastatud teavet elektrooniliselt Eestile, võib ta erandjuhul saata teavet tavalise tekstina, kui sobivad krüptograafilised meetodid ja vahendid pole kättesaadavad ning kui asjakohane Ühendkuningriigi pädev julgeolekuasutus seda lubab. Tasemel UK OFFICIAL-SENSITIVE salastatud teavet, mida Ühendkuningriik (või selle jurisdiktsiooni alla kuuluv lepinglane) edastab tavalise tekstina, reguleeritakse Eesti Vabariigi avaliku teabe seadusega ning hoolimata kokkuleppe artikli 5 lõike 3 punktist a loetakse see samaväärseks Eesti ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS tunnistatud teabega ning kaitstakse vastavalt.
8. Kokkuleppega ei piirata poolte pädevate julgeolekuasutuste õigust vahetada salastatud teavet otse kooskõlas riigi õigusaktidega.
Artikkel 9
Salastatud teabe tõlkimine, paljundamine ja hävitamine
1. Salastatud teabe tõlgetel ja paljundustel peab säilima originaali salastatuse taseme märge ning neid tuleb asjakohaselt kaitsta. Tõlkeid ja paljundusi tehakse minimaalselt, nii palju kui on vajalik ametlikuks kasutuseks, ning neid teevad ainult isikud, kellel on kooskõlas kokkuleppe artikliga 6 salastatud teabele juurdepääs.
2. Tõlgetes on sobiv sihtkeelne märkus, mis viitab, et tõlge sisaldab teise poole salastatud teavet.
3. Tasemel TÄIESTI SALAJANE või UK TOP SECRET salastatud teavet ei tohi vastuvõttev pool ilma päritolupoole eelneva kirjaliku loata tõlkida ega paljundada.
4. Kui kokkuleppe alusel kaitstud salastatud teave ei ole enam vajalik, tuleb see hävitada kooskõlas standardite ja meetoditega, mida vastuvõttev pool oleks kohustatud rakendama enda samaväärse tasemega salastatud teabe suhtes.
5. Kui kriisiolukorra tõttu pole võimalik kokkuleppe alusel kaitstavat salastatud teavet kaitsta, tuleb see hävitada sobivate vahendite abil niipea kui võimalik, et vältida turvaintsidenti. Vastuvõttev pool teavitab päritolupoole riigi julgeoleku volitatud esindajat või asjakohast pädevat julgeolekuasutust kirjalikult, kui salastatud teave kriisiolukorras hävitati.
6. Päritolupool võib asjakohase märkega, teabele kirjaliku teatise lisamisega või vastuvõtvale poolele töötlemisjuhiste andmisega keelata salastatud teabe tõlkimise, paljundamise või hävitamise.
Artikkel 10
Julgeolekukoostöö
1. Vajaduse korral ning kooskõlas oma riigi õigusaktidega aitavad ühe poole riigi julgeoleku volitatud esindaja ja pädevad julgeolekuasutused töötlemis- ja juurdepääsulubade väljastamisel teise poole riigi julgeoleku volitatud esindajat või pädevaid julgeolekuasutusi ning teevad nendega koostööd.
2. Kui pool taotleb enda või lepinglase nimel teise poole jurisdiktsiooni all olevale lepinglasele kuuluvale objektile töötlemisluba või olemasoleva töötlemisloa kinnitamist, esitab selle poole riigi julgeoleku volitatud esindaja või pädev julgeolekuasutus teise poole riigi julgeoleku volitatud esindajale või asjakohasele pädevale julgeolekuasutusele ametliku kirjaliku taotluse, milles on märgitud vähemalt järgnev teave:
a) lepinglase nimi;
b) lepinglase aadress;
c) asjassepuutuva lepinglase objekti tunnusandmed;
d) taotluse põhjendus ja taotletava töötlemisloa tase ning
e) taotleva riigi julgeoleku volitatud esindaja või pädeva julgeolekuasutuse kontaktandmed (sealhulgas taotleva isiku nimi ja ametikoht).
3. Kui pool taotleb kas enda või lepinglase nimel teiselt poolelt isikule juurdepääsuluba või teiselt poolelt loa saanud isiku juurdepääsuloa kinnitamist, esitab luba või kinnitust taotleva riigi julgeoleku volitatud esindaja või pädev julgeolekuasutus teise poole riigi julgeoleku volitatud esindajale või asjakohasele pädevale julgeolekuasutusele ametliku kirjaliku taotluse, milles on märgitud vähemalt järgnev teave:
a) isiku täisnimi;
b) isiku sünniaeg ja -koht;
c) isiku kodakondsus või kodakondsused;
d) isikule tööd andva organisatsiooni või lepinglase nimi;
e) taotluse põhjendus ja taotletava juurdepääsuloa tase ning
f) taotleva riigi julgeoleku volitatud esindaja või pädeva julgeolekuasutuse kontaktandmed (sealhulgas taotleva isiku nimi ja ametikoht).
4. Selle artikli lõigetega 2 ja 3 kooskõlas oleva taotluse saamisel annab taotluse saanud riigi julgeoleku volitatud esindaja või pädev julgeolekuasutus taotlevale riigi julgeoleku volitatud esindajale või pädevale julgeolekuasutusele andmeid asjassepuutuva töötlemis- või juurdepääsuloa ja töötlemis- või juurdepääsuloa kehtivusaja kohta ning märgib ära selle teabe salastatuse taseme, millele asjakohase loa alusel juurdepääs antakse.
5. Nii riigi julgeoleku volitatud esindaja kui ka pädev julgeolekuasutus võib mõjuval põhjusel taotleda, et teise poole riigi julgeoleku volitatud esindaja või pädev julgeolekuasutus vaataks üle enda väljastatud töötlemis- või juurdepääsuloa. Kui ülevaatus on tehtud, teavitab ülevaatuse teinud riigi julgeoleku volitatud esindaja või pädev julgeolekuasutus tulemustest taotluse esitanud riigi julgeoleku volitatud esindajat või pädevat julgeolekuasutust.
6. Kui riigi julgeoleku volitatud esindaja või pädev julgeolekuasutus tühistab riigi õigusaktide alusel lepinglasele või kinnituse saanud isikule väljastatud töötlemis- või juurdepääsuloa või alandab selle taset, teavitab ta esimesel võimalusel kirjalikult teise poole riigi julgeoleku volitatud esindajat või pädevat julgeolekuasutust.
Artikkel 11
Salastatud lepingud
1. Kui pool kavatseb sõlmida teise poole jurisdiktsiooni all oleva lepinglasega salastatud lepingu, mis sisaldab tasemel TÄIESTI SALAJANE, UK TOP SECRET, SALAJANE, UK SECRET või KONFIDENTSIAALNE salastatud teavet, hangib salastatud lepingu sõlmimise välja pakkunud poole riigi julgeoleku volitatud esindaja või pädev julgeolekuasutus teise poole riigi julgeoleku volitatud esindajalt või pädevalt julgeolekuasutuselt esmalt kokkuleppe artiklile 10 vastava kirjaliku kinnituse, et lepinglasele ja selle asjassepuutuvale personalile on antud vähemalt asjakohasele salastatuse tasemele vastav töötlemis- või juurdepääsuluba.
24.01.2024
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus, lisatud sõna "kavatseb" Riigi Teataja seaduse § 10 lg 2 alusel.
2. Riigi julgeoleku volitatud esindaja või pädev julgeolekuasutus, mis töötlemis- või juurdepääsuloa väljastas, vastutab oma riigi õigusaktide kohaselt loa saanud lepinglase või isiku julgeolekualase käitumise järelevalve eest.
3. Kui pooled pole teisiti kokku leppinud, peab pool, kes sõlmib või soovib sõlmida salastatud lepingu, mis sisaldab tasemel TÄIESTI SALAJANE, UK TOP SECRET, SALAJANE, UK SECRET või KONFIDENTSIAALNE salastatud teavet, kooskõlas käesoleva artikli lõikega 4 tagama, et lepinglane on õiguslikult kohustatud kaitsma teise poole salastatud teavet samal tasemel kui vastuvõttev pool kokkuleppe alusel.
4. Pool tagab, et salastatud lepingus, mis sisaldab tasemel TÄIESTI SALAJANE, UK TOP SECRET, SALAJANE, UK SECRET või KONFIDENTSIAALNE salastatud teavet, on järgnevad sätted:
a) viide kokkuleppele; kokkuleppe artiklis 2 täpsustatud mõiste „salastatud teave“ definitsioon ning kokkuleppe artiklis 4 ära toodud poolte samaväärsete salastatuse tasemete tabel;
b) viide sellele, et lepinglane kaitseb salastatud lepingu tulemusel loodud ja/või jagatud salastatud teavet kooskõlas poole kohaldatavate riigi õigusaktidega;
c) viide sellele, et lepinglane töötleb teise poole salastatud teavet (sealhulgas juhul, kui lepinglane selle lõi) samamoodi, nagu vastuvõttev pool on kohustatud kokkuleppe artikli 5 lõike 3 alusel teavet töötlema;
d) viide sellele, et kooskõlas kokkuleppe artikliga 6 avaldab lepinglane salastatud teavet ainult teadmisvajadusega isikutele, kellele on antud juurdepääs salastatud teabele riigi õigusaktide alusel, kellele on tutvustatud kohustusi salastatud teabe kaitsmisel ning kes täidavad salastatud lepinguga seoses ülesandeid või kohustusi;
e) viide sellele, et lepinglasel ei ole lubatud avaldada salastatud lepinguga seotud salastatud teavet kolmandatele isikutele ega lubada selle avaldamist või avalikustada nimetatud teavet ilma päritolupoole eelneva kirjaliku loata, välja arvatud juhul, kui riigi õigusaktid seda nõuavad;
f) viide sellele, et kui lepinglane saab taotluse salastatud lepingu tulemusel saadud salastatud teabe avaldamiseks kolmandale isikule või taotluse nimetatud teave avalikustada, teavitab lepinglane viivitamata kirjalikult oma riigi julgeoleku volitatud esindajat või pädevat julgeolekuasutust, mis vastutab salastatud lepingu järelevalve eest;
g) viide sellele, et salastatud lepinguga seotud salastatud teavet kasutatakse ainult sel eesmärgil, milleks seda jagati, või viisil, mida päritolupool on edaspidi sõnaselgelt kirjalikul teel lubanud;
h) nimekiri kokkuleppe artikliga 8 kooskõlas olevatest kanalitest, mida kasutatakse salastatud teabe edastamiseks;
i) kokkuleppe artikliga 9 kooskõlas olevad salastatud teabe tõlkimise, paljundamise ja hävitamise korrad;
j) viide sellele, et vajaduse korral peab lepinglase objektil, kus salastatud teavet hoitakse, olema asjakohane töötlemisluba;
k) viide sellele, et lepinglane peab andma riigi julgeoleku volitatud esindajale või salastatud lepingu üle järelevalvet tegevale pädevale julgeolekuasutusele teavet oma salastatud teabega seotud julgeolekupõhimõtete, -standardite, -kordade ja -praktikate kohta ning aitama sel eesmärgil kaasa riigi julgeoleku volitatud esindaja või salastatud lepingu üle järelevalvet tegeva pädeva julgeolekuasutuse esindajate külastustele oma territooriumile;
l) külastuslubade väljastamise kordade kirjeldus. Kui külastus on seotud tasemel TÄIESTI SALAJANE, UK TOP SECRET, SALAJANE, UK SECRET või KONFIDENTSIAALNE salastatud teabega, on lepinglane kohustatud esitama taotluse riigi julgeoleku volitatud esindajale või pädevale julgeolekuasutusele, mis vastutab salastatud lepingu järelevalve eest, et nimetatud riigi julgeoleku volitatud esindaja või pädev julgeolekuasutus saaks esitada kokkuleppe artikliga 12 kooskõlas oleva külastustaotluse;
m) nõue, et lepinglane on kohustatud viivitamatult teavitama riigi julgeoleku volitatud esindajat või salastatud lepinguga seotud salastatud teabe kaitse järelevalve eest vastutavat pädevat julgeolekuasutust mis tahes võimalikust või toimunud salastatud lepinguga seotud turvaintsidendist ning võtma mõistlikke meetmeid, et aidata nimetatud turvaintsidendi tagajärgi leevendada;
n) salastatud teabega seotud võimalikest muudatustest (sealhulgas salastatuse taseme muudatustest) või kaitse lõpetamisest teavitamise kordade ja meetmete kirjeldus ning
o) viide sellele, et kui lepinglane kaasab kogu salastatud lepingu või selle osa täitmiseks all-lepinglase, lisab lepinglane kõigisse all-lepingutesse, millega kaasneb juurdepääs kokkuleppe alusel jagatud või loodud salastatud teabele, samad sätted, mida on täpsustatud käesolevas artiklis (sealhulgas selles punktis).
5. Salastatud lepingutele, mis sisaldavad tasemel TÄIESTI SALAJANE, UK TOP SECRET, SALAJANE, UK SECRET või KONFIDENTSIAALNE salastatud teavet, lisatakse julgeolekuaspekte käsitlev dokument, milles on täpsustatud salastatud lepingu turvanõudeid ja/või selle salastatud osi.
6. Pool, mis sõlmib salastatud lepingu, mis sisaldab tasemel TÄIESTI SALAJANE, UK TOP SECRET, SALAJANE, UK SECRET või KONFIDENTSIAALNE salastatud teavet või mis annab selle sõlmimiseks loa, saadab julgeolekuaspekte käsitleva dokumendi koopia selle poole riigi julgeoleku volitatud esindajale või asjakohasele pädevale julgeolekuasutusele, mis vastutab salastatud lepingu kaitse järelevalve eest.
7. Artikli lõiked 1–6 ei kehti salastatud lepingutele, mis sisaldavad üksnes tasemel UK OFFICIAL-SENSITIVE või PIIRATUD salastatud teavet. Pool, kes sõlmib või soovib sõlmida salastatud lepingu, mis sisaldab nimetatud salastatuse tasemel salastatud teavet, peab tagama, et lepinglane või potentsiaalne lepinglane on õiguslikult kohustatud kaitsma teise poole salastatud teavet samal tasemel, mis vastuvõttev pool kokkuleppe alusel.
Artikkel 12
Külastused
1. Kui ühe poole valitsusametnik on kohustatud külastama teise poole jurisdiktsiooni all olevat valitsuse objekti ning külastuse käigus pääsetakse juurde tasemel UK TOP SECRET, TÄIESTI SALAJANE, UK SECRET, SALAJANE või KONFIDENTSIAALNE salastatud teabele või võidakse sellele juurde pääseda, peavad külastajad saatma võõrustajale enne külastust andmed enda juurdepääsuõiguse kohta.
2. Kui poole valitsusametnik on kohustatud külastama lepinglase objekti, millele teine pool on andnud töötlemisloa, ning külastuse käigus pääsetakse juurde tasemel UK TOP SECRET, TÄIESTI SALAJANE, UK SECRET, SALAJANE või KONFIDENTSIAALNE salastatud teabele või võidakse sellele juurde pääseda, järgitakse käesoleva artikli lõigetes 3–5 toodud kordasid.
3. Artikli lõikes 2 kirjeldatud külastuste puhul saadab võimaliku külastaja riigi julgeoleku volitatud esindaja või pädev julgeolekuasutus külastustaotluse võõrustava objekti riigi julgeoleku volitatud esindajale või pädevale julgeolekuasutusele vähemalt 20 tööpäeva enne võimalikku külastust (või ajal, mille riigi julgeoleku volitatud esindajad või asjassepuutuvad pädevad julgeolekuasutused on kokku leppinud). Külastustaotlus sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
a) külastaja täisnimi, sünniaeg ja -koht; kodakondsus või kodakondsused; passi (või muu isikut tõendava dokumendi) number;
b) külastaja ametinimetus; organisatsiooni nimi, mida ta esindab, ja kui see on asjakohane, siis selle salastatud lepingu või programmi kirjeldus, milles külastaja osaleb ning millega seoses külastus toimub;
c) taotletava külastuse või taotletavate külastuste kuupäev ja kestus. Kui tegu on korduvate külastustega, märgitakse kogu külastusperioodi pikkus;
d) külastuse või külastuste eesmärk ja arutatav teema või arutatavad teemad;
e) külastatava objekti kontaktisiku nimi, aadress, telefoninumber ja e-posti aadress;
f) arutatava või juurde pääsetava salastatud teabe salastatuse tase;
g) külastaja juurdepääsuloa taseme ja kehtivusaja kinnitus või teatis, millega kinnitatakse, et isikul on lubatud artikli 6 lõike 2 erandi alusel salastatud teabele juurde pääseda ning
h) külastaja riigi julgeoleku volitatud esindaja või pädeva julgeolekuasutuse esindaja märgitud kuupäev ja allkiri. Esindaja ja külastaja ei tohi olla sama isik.
4. Külastus on lubatud ainult siis, kui pädev julgeolekuasutus või võõrustava objekti riigi julgeoleku volitatud esindaja on käesoleva artikli lõikes 3 kirjeldatud külastustaotluse kinnitanud.
5. Teatud salastatud lepingute ja programmide puhul on võimalik mõlema poole riigi julgeoleku volitatud esindajate või pädevate julgeolekuasutuste eelneva heakskiidu alusel koostada korduvate külastajate nimekiri. Nimekiri võimaldab isikutel külastada teatud objekte ilma täiendava kirjaliku loata rohkem kui ühe korra. Nimekiri ei tohi kehtida kauem kui kaksteist kuud alates loa saamisest ning selle kehtivust võib pikendada riigi julgeoleku volitatud esindajate või asjakohaste pädevate julgeolekuasutuste ühise heakskiidu alusel. Korduvate külastajate nimekiri esitatakse ja kinnitatakse kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 3 ja 4. Kui nimekiri on kinnitatud, võivad külastaja ja võõrustav objekt külastuse üksikasjad kokku leppida otse ilma riigi julgeoleku volitatud esindajate või pädevate julgeolekuasutuste edasise kaasamiseta.
6. Mõlema poole riigi julgeoleku volitatud esindajad või pädevad julgeolekuasutused võivad ühiselt kindlaks määrata ja kokku leppida, et teatud salastatud lepingutele ja programmidele kehtivad käesoleva artikli lõigetega 3–5 võrreldes teised külastuskorrad. Riigi julgeoleku volitatud esindajad või pädevad julgeolekuasutused lepivad alternatiivsed külastuskorrad kirjalikult kokku.
7. Külastused, mis on seotud üksnes tasemel UK OFFICIAL-SENSITIVE või PIIRATUD salastatud teabele juurde pääsemisega, lepivad külastaja ja võõrustav objekt, mida külastada soovitakse, otse omavahel kokku, ilma riigi julgeoleku volitatud esindajaid või pädevaid julgeolekuasutusi kaasamata.
8. Ühendkuningriik tagab salastatud teabele, millel on KONFIDENTSIAALNE salastatuse tase, samasuguse kaitse kui tasemel UK SECRET salastatud teabele, nagu on sätestatud artikli 4 lõikes 3, aga kui külastaja, kellel on Eesti väljastatud tasemel KONFIDENTSIAALNE salastatud teabele juurdepääsuluba, taotleb juurdepääsu salastatuse tasemega KONFIDENTSIAALNE salastatud teabele Ühendkuningriigi objektil, annab Ühendkuningriigi teabele juurdepääsu eeldusel, et külastajal on ka teadmisvajadus.
Artikkel 13
Turvaintsidendid
1. Kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 uurib pool viivitamatult mis tahes kahtlustatavat turvaintsidenti, mis toimub poole territooriumil või objektil, mille eest pool vastutab (sealhulgas poole diplomaatilises esinduses).
2. Kui juurdluse korraldanud pool kinnitab, et turvaintsident leidis aset, võtab pool viivitamatult kooskõlas kohaldatavate riigi õigusaktidega meetmeid, et leevendada intsidendi tagajärgi ja ära hoida selle kordumist.
3. Kui turvaintsidendi tõttu sattus salastatud teave ohtu, teavitab selle poole riigi julgeoleku volitatud esindaja või pädev julgeolekuasutus, mille territooriumil intsident aset leidis, või selle poole riigi julgeoleku volitatud esindaja või pädev julgeolekuasutus, mis objekti eest vastutab, teise riigi julgeoleku volitatud esindajat või pädevat julgeolekuasutust kirjalikult esimesel võimalusel juurdluse tulemustest.
Artikkel 14
Kulud
Kumbki pool katab ise kokkuleppe alusel kohustuste täitmisel tekkinud kulud.
Artikkel 15
Vaidluste lahendamine
Pooltevahelised vaidlused või lahkarvamused kokkuleppe tõlgendamise või kohaldamise asjus või mis tahes teised kokkuleppe põhjal tekkivad vaidlused või lahkarvamused lahendatakse üksnes pooltevaheliste läbirääkimiste teel ilma välise jurisdiktsiooni kaasamiseta.
Artikkel 16
Tasemel UK CONFIDENTIAL ja UK RESTRICTED salastatud teabe kaitse
1. Kui Ühendkuningriik ei ole Eestit kirjalikult teavitanud teabe salastatuse taseme alandamisest või teabe salastatuse kustumisest, tagab Eesti tasemel UK CONFIDENTIAL salastatud teabele, mida jagati enne kokkuleppe jõustumist, samasuguse kaitse, mis kehtib tasemel KONFIDENTSIAALNE salastatud teabele.
2. Kui Ühendkuningriik ei ole Eestit kirjalikult teavitanud teabe salastatuse kustumisest, tagab Eesti tasemel UK RESTRICTED salastatud teabele, mida jagati enne kokkuleppe jõustumist, samasuguse kaitse, mis kehtib tasemel PIIRATUD salastatud teabele. Kui tasemel UK RESTRICTED salastatud teavet edastatakse Eestisse tavalise tekstina, loetakse seda samaväärseks Eesti ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS tunnistatud teabega ning seda kaitstakse vastavalt.
Artikkel 17
Lõppsätted
1. Kumbki pool teavitab teist poolt kokkuleppe jõustumiseks vajalike riigisiseste nõuete täitmisest diplomaatiliste kanalite kaudu. Kokkulepe jõustub viimase teate kättesaamisele järgneva teise kuu esimesel päeval.
2. Kokkulepet võib igal ajal mõlema poole kirjaliku nõusoleku alusel muuta. Heaks kiidetud muudatused jõustuvad kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1.
3. Poolte riigi julgeoleku volitatud esindajad ja pädevad julgeolekuasutused võivad sõlmida kokkuleppele vastavaid rakenduskokkuleppeid.
4. Kokkulepe kehtib, kuni ei ole teatatud teisiti. Pool võib kokkuleppe lõpetada teisele poolele diplomaatiliste kanalite kaudu saadetud kirjaliku teatega, kokkulepe lõpeb kuus kuud pärast teate kättesaamist. Kui kokkulepe lõpetatakse, kaitsevad pooled kokkuleppe alusel loodud ja/või jagatud salastatud teavet kokkuleppele vastavalt edasi seni, kuni teave on salastatud.
5. Pärast kokkuleppe jõustumist võtab pool, kelle territooriumil kokkulepe sõlmitakse, viivitamatult meetmeid, et kokkulepe registreeritaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Sekretariaadis kooskõlas ÜRO põhikirja artikliga 102. See pool teavitab teist poolt registreerimisest ja väljaande „United Nations Treaty Series“ registreerimisnumbrist kohe, kui ÜRO Sekretariaat on selle väljastanud.
6. Kokkuleppe jõustumisel lõpeb Eesti Vabariigi valitsuse ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsuse salastatud kaitsealase teabe kaitse vastastikuse mõistmise memorandum, mis koostati 4. veebruaril 2004. Salastatud teavet, mis vastastikuse mõistmise memorandumi alusel loodi ja/või mida selle alusel jagati, kaitstakse kooskõlas käesoleva kokkuleppega.
Selle kinnituseks on poolte täievolilised esindajad kokkuleppele alla kirjutanud.
Koostatud 11. märtsil 2021. aastal Tallinnas kahes eksemplaris eesti ja inglise keeles, mõlemad tekstid on võrdselt autentsed.
Eesti Vabariigi nimel: |
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi nimel: |
Eva-Maria Liimets |
Dominic Raab |
Facebook
Twitter