Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seadus
Vastu võetud 30.08.2012
RT II, 14.09.2012, 1
jõustumine 15.09.2012
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 19.06.2014 | RT I, 29.06.2014, 109 | 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused alates 2014. aasta 1. juulil jõus olevast redaktsioonist. |
| 15.12.2021 | RT II, 06.01.2022, 5 | 16.01.2022 |
§ 1. Lepingu ratifitseerimine
Ratifitseerida juurdelisatud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamisleping (edaspidi leping), mis on alla kirjutatud 2012. aasta 2. veebruaril Brüsselis.
§ 2. Eesti rahaline kohustus ja selle täitmine
(1) Nõustuda Eesti Vabariigi osalusega Euroopa stabiilsusmehhanismis (edaspidi ESM) 13 020 aktsia ulatuses nimiväärtuses 1,302 miljardit eurot, millest 148,8 miljonit eurot makstakse sissemakstava kapitalina lepingu artikli 41 lõike 1 alusel viie aasta jooksul pärast lepingu jõustumist ja 1,1532 miljardit eurot sissenõutava kapitalina lepingukohase sissenõude saamisel.
(2) Nõustuda, et pärast lepingu artikli 42 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ESM-i lubatud aktsiakapitali märkimise aluse ajutise korrigeerimise perioodi lõppu suureneb Eesti Vabariigi osalus ESM-is lepingu artikli 11 lõike 1 kohaselt. ESM-i lubatud aktsiakapitali märkimise alus seatakse sõltuvusse Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 4 „Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta” artiklis 29 sätestatud Eesti Panga osalusest Euroopa Keskpangas.
(3) Riigikogu otsustab lepingu artikli 41 lõike 3 kohaste kapitalimaksete tegemise.
(4) Lepingu artikli 25 lõike 2 alusel sissemaksete tegemisel ei ületa Eesti Vabariik käesoleva seaduse § 2 lõigetes 1 ja 2 märgitud Eesti Vabariigi rahaliste kohustuste piirsuurusi.
§ 3. ESM-i lubatud aktsiakapitali, maksimaalse laenumahu ja finantsabi andmise vahendite muutmine
(1) Lepingu artikli 10 lõike 1 alusel ESM-i lubatud aktsiakapitali, maksimaalse laenumahu ja lepingu artikli 19 alusel finantsabi andmise vahendite muutmise küsimuses hääletamisel osalemiseks ja hääletamiseks vajab Eesti Vabariigi esindaja ESM-i juhatajate või direktorite nõukogus (edaspidi Eesti Vabariigi esindaja) Riigikogu eelnevat otsust.
(2) Kui maksimaalse laenumahu või finantsabi andmise vahendite muutmise otsusest tulenevad lepingu muudatused või suurendatakse ESM-i lubatud aktsiakapitali, esitab Vabariigi Valitsus lepingu muudatused Riigikogule ratifitseerimiseks.
(3) Lepingu artikli 40 raames tehtavate otsuste Euroopa finantsstabiilsusfondi kohustuste ESM-i ülekandmise kohta hääletamisel osalemiseks ja hääletamiseks vajab Eesti Vabariigi esindaja Riigikogu eelnevat otsust.
[RT II, 06.01.2022, 5 - jõust. 16.01.2022]
§ 4. Lepingu artikli 13 lõikes 2 nimetatud otsuse kavandi riigisisene menetlemine
(1) Vabariigi Valitsus esitab Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 1521 lõike 2 kohaselt Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonile (edaspidi komisjon) seisukoha võtmiseks lepingu artikli 13 lõikes 2 nimetatud põhimõttelise finantsabi andmise otsuse (edaspidi põhimõtteline finantsabiotsus) kavandi, millega ESMi-i juhatajate nõukogu volitab Euroopa Komisjoni pidama läbirääkimisi lepingu artikli 13 lõikes 3 nimetatud vastastikuse mõistmise memorandumi (edaspidi memorandum) kavandi koostamiseks. Eesti Vabariigi esindaja on kohustatud põhimõttelise finantsabiotsuse küsimuses hääletamisel komisjoni seisukohast kinni pidama.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seisukoha võtmisega ei võeta Eesti Vabariigile varalisi kohustusi ega volitata Eesti Vabariigi esindajat määratlema rahalise kohustuse tingimusi.
(3) Komisjon võib otsustada, et põhimõttelise finantsabiotsuse küsimuses hääletamisel osalemiseks ja hääletamiseks vajab Eesti Vabariigi esindaja Riigikogu eelnevat otsust. Sellisel juhul esitab Vabariigi Valitsus sellekohase Riigikogu otsuse eelnõu.
(4) Vabariigi Valitsus esitab põhimõttelise finantsabiotsuse komisjonile seisukoha võtmiseks esimesel võimalusel pärast ESM-i juhatajate nõukogu või direktorite nõukogu koosoleku, kus nimetatud küsimust arutatakse, päevakorra ja materjalide saamist.
§ 5. Memorandumi riigisisene menetlemine
(1) Memorandumi kavandi küsimuses hääletamisel osalemiseks ja hääletamiseks vajab Eesti Vabariigi esindaja Riigikogu eelnevat otsust.
(2) Vabariigi Valitsus võib esitada memorandumi kavandi, välja arvatud lepingu artikli 16 lõikes 2 ja artikli 17 lõikes 2 nimetatud memorandumi kavandi, Riigikogu asemel Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 1521 lõike 2 kohaselt komisjonile seisukoha võtmiseks, kui memorandumi kavandi avalikustamine võib ohustada ESM-i stabiilsustoetuse andmise eesmärki. Vabariigi Valitsus põhjendab memorandumi kavandi komisjonile esitamist.
[RT II, 06.01.2022, 5 - jõust. 16.01.2022]
(3) Memorandumi kavandi menetlemisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 4 lõike 1 teises lauses ning lõigetes 3 ja 4 sätestatut.
§ 51. Ennetava finantsabi eraldamise riigisisene menetlemine
Vabariigi Valitsus esitab Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 1521 lõike 2 kohaselt komisjonile seisukoha võtmiseks lepingu artikli 14 lõikes 2 nimetatud kavatsusavalduse või artikli 14 lõikes 3 nimetatud vastastikuse mõistmise memorandumi. Eesti Vabariigi esindaja on kohustatud komisjoni seisukohast kinni pidama.
[RT II, 06.01.2022, 5 - jõust. 16.01.2022]
§ 52. ESM-i kaitsemeetme andmine ja kaitsemeetme nominaalse ülempiiri seadmine, kaitsemeetmest laenu andmine ja väljamaksete tegemine
(1) Lepingu artikli 18a lõike 1 alusel kriisilahendusnõukogule kaitsemeetme andmise ja kaitsemeetmele nominaalse ülempiiri määramise küsimuses hääletamisel osalemiseks ja hääletamiseks vajab Eesti Vabariigi esindaja Riigikogu eelnevat otsust.
(2) Lepingu artikli 18a lõike 5 alusel kaitsemeetmest laenu andmisest ja väljamaksete tegemisest teavitab rahandusminister Riigikogu kirjalikult, arvestades selle info avalikustamisele seatud piiranguid.
(3) Lepingu artikli 18a lõike 5 alusel direktorite nõukogu otsustuspädevuse ESM-i tegevdirektorile delegeerimise küsimuses hääletamisel osalemiseks ja hääletamiseks vajab Eesti Vabariigi esindaja Riigikogu kodu ja töökorra seaduse § 1521 lõike 2 kohaselt komisjoni eelnevat seisukohta.
[RT II, 06.01.2022, 5 - jõust. 16.01.2022]
§ 6. Memorandumi muudatuste riigisisene menetlemine
(1) Memorandumi muutmise küsimuses hääletamisel osalemiseks ja hääletamiseks vajab Eesti Vabariigi esindaja Riigikogu eelnevat otsust.
(2) Vabariigi Valitsus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud memorandumi muudatuse kavandi esitada Riigikogu asemel Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 1521 lõike 2 kohaselt komisjonile seisukoha võtmiseks, kui:
1) memorandumi, välja arvatud lepingu artikli 14 lõikes 3, artikli 16 lõikes 2 ja artikli 17 lõikes 2 nimetatud memorandumi, muudatuse kavandi avalikustamine võib ohustada ESM-i stabiilsustoetuse andmise eesmärki või
[RT II, 06.01.2022, 5 - jõust. 16.01.2022]
2) memorandumit muudetakse mitteolulises mahus ning muudatused ei ole seotud stabiilsustoetuse mahu suurendamisega.
(3) Vabariigi Valitsus põhjendab käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel memorandumi muudatuse kavandi komisjonile esitamist.
(4) Memorandumi muudatuse kavandi menetlemisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 4 lõike 1 teises lauses ning lõigetes 3 ja 4 sätestatut.
§ 7. Hädaabi reservfondi lõpetamine
(1) Lepingu artikli 4 lõike 4 alusel moodustatud hädaabi reservfondi (edaspidi hädaabi reservfond) lõpetamise küsimuses hääletamisel osalemiseks ja hääletamiseks vajab Eesti Vabariigi esindaja Riigikogu eelnevat otsust.
(2) Riigikogu eelnevat otsust ei ole vaja, kui Riigikogu või käesolevas seaduses nimetatud juhul komisjon on heaks kiitnud memorandumi kavandi, millega seoses käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hädaabi reservfond moodustati.
§ 8. Riigikogu teavitamine ESM-i tegevusest
(1) Vabariigi Valitsus annab üks kord aastas Riigikogu istungil ülevaate ESM-i antud stabiilsustoetustest ja Eesti Vabariigi osalemisest ESM-is.
(2) Vabariigi Valitsus või tema volitusel valdkonna eest vastutav minister teavitab Riigikogu kirjalikult viivitamata, kui:
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist "rahandusminister" sõnadega "valdkonna eest vastutav minister".]
1) mõni ESM-i liige esitab stabiilsustoetuse taotluse;
2) võetakse vastu hädaabi reservfondi lõpetamise otsus;
3) ESM-i liikmesriik lepingus või lepingu alusel seatud kohustust ei täida ja oluliselt suureneb lepinguga Eesti Vabariigile võetud sissenõutava kapitali maksmise kohustuse realiseerumise risk.
§ 9. - § 10. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
§ 11. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
Facebook
Twitter