Eesti Vabariigi valitsuse ja Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti vaheline peakorteri kokkulepe
Vastu võetud 19.12.2014
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta
EESTI VABARIIGI VALITSUS (edaspidi valitsus) ja ÕIGUSE, VABADUSE JA TURVALISUSE ALA SUUREMAHULISTE IT-SÜSTEEMIDE OPERATIIVJUHTIMISE EUROOPA AMET (edaspidi amet), mida esindab tegevdirektor, edaspidi ühiselt nimetatud pooled,
VÕTTES ARVESSE Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrust (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks, (edaspidi määrus) ning eelkõige selle artiklit 22;
VÕTTES ARVESSE Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (edaspidi protokoll) ning eelkõige selle artiklit 18;
ARVESTADES, et määruse artikli 10 kohaselt on ameti asukoht Eestis Tallinnas;
ARVESTADES, et määruse artikli 23 alusel kohaldatakse ameti suhtes protokolli;
ARVESTADES, et määruse artikli 20 alusel kohaldatakse ameti personali ja tegevdirektori suhtes personalieeskirju ning eeskirju, mille Euroopa Liidu institutsioonid on personalieeskirjade rakendamiseks ühiselt vastu võtnud;
ARVESTADES, et protokolli teatavate artiklite rakendamiseks ja täiendavate küsimuste lahendamiseks on vaja lisasätteid;
KAVATSEDES täpsustada poolte tõhusa koostöö viise ja valitsuse toetust, mis on olulised ameti eduka ja tõhusa töö tagamiseks ning ülesannete täitmiseks;
SOOVIDES sõlmida kokkuleppe, mis reguleerib ameti õiguslikku seisundit Eesti Vabariigis, ameti valduseid, valitsuse poolt ametile, selle tegevdirektorile, ameti töötajatele, nendega ühise leibkonna moodustavatele perekonnaliikmetele ning ameti haldusnõukogu ja nõuanderühmade liikmetele ja esindajatele antavaid eesõigusi ja puutumatust, vabastusi, soodustusi ja muud toetust, ning tagada ameti ülesannete täitmine,
ON KOKKU LEPPINUD järgmises.
I PEATÜKK. EESMÄRK JA ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Mõisted
(1) Käesoleva kokkuleppe ning protokolli kohaldamisel ameti ja valitsuse suhetele arvestatakse järgmist:
(a) kõiki viiteid Euroopa Liidule ja protokollile käsitatakse viidetena ametile;
(b) kõiki protokollis sisalduvaid viiteid Euroopa Liidu ametnikele ja muudele teenistujatele käsitatakse viidetena ameti personalile;
(c) kõiki viiteid nõukogule ja komisjonile käsitatakse viidetena ameti haldusnõukogule, välja arvatud protokolli artiklid 6, 12, 14 ja 15;
(d) ameti koosseisuline personal tähendab ametnikke, ajutisi töötajaid ja lepingulisi töötajaid, kes töötavad ametis määruse artikli 20 lõike 4 kohaselt;
(e) lähetatud ametnikud või eksperdid tähendab isikuid, kelle osalevad riigid on ametisse lähetanud määruse artikli 20 lõike 6 kohaselt;
(f) ühise leibkonna moodustavad perekonnaliikmed tähendab:
1. tegevdirektori või töötaja abikaasat;
2. partnerit, kellega tegevdirektor või töötaja on sõlminud registreeritud partnerlussuhte;
3. partnerit, kellega tegevdirektoril või töötajal on nõuetekohaselt tõestatud pikaajaline suhe;
4. otseseid järeltulijaid, kes on alla 21 aasta vanused või ülalpeetavad, ning abikaasa või partneri selliseid järeltulijaid;
5. ülalpeetavaid ülenejaid sugulasi ja abikaasa või partneri selliseid sugulasi;
6. muud perekonnaliiget, olenemata kodakondsusest, kui ta on päritoluriigis tegevdirektori või töötaja ülalpeetav või leibkonna liige või kui on vajalik, et perekonnaliikme eest hoolitseb tegevdirektor või töötaja.
(2) Kokkuleppes ja mis tahes seda puudutavas määruses või tegevuses tõlgendatakse iga viidet mitmusele ka viitena ainsusele ja vastupidi, kui tekstis ei ole sõnaselgelt väljendatud teisiti, ning iga viidet meessoole tõlgendatakse ka viitena naissoole, kui tekstis ei ole sõnaselgelt väljendatud teisiti.
Artikkel 2
Õiguslik seisund
Amet on määruse artikli 10 kohaselt Euroopa Liidu asutus ja juriidiline isik. Ametil on kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis Eesti õiguse kohaselt juriidilistel isikutel on. Eelkõige võib amet omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaliseks.
Artikkel 3
Ameti valdused
(1) Ameti valdused koosnevad maa-alast, paigaldistest ja kontoriruumidest, mille amet võtab oma tegevuseks kasutusele. Valduste asukoht, pindala ja tingimused määratakse kindlaks valitsuse ja ameti vastastikusel kokkuleppel kooskõlas lisaga A. Ametil on valduste kasutamise ainuõigus.
(2) Tallinnas või väljaspool Tallinnat asuv hoone või rajatis, mida amet kokkuleppel valitsusega kasutab kohtumisteks või muul otstarbel, mis on vajalik ameti kohustuste täitmiseks, loetakse ajutiselt valduste osaks.
(3) Valitsus kannab lisas A kindlaks määratud valduste ehitamise või omandamise kulud ja muud lisas A nimetatud kulud.
(4) Valitsus annab valduste omandiõiguse ametile üle tasuta. Amet on vabastatud registreerimistasudest ja muudest valduse üleandmisega seotud maksudest.
(5) Valdused antakse üle täielikus töökorras, arvestades selle kasutusotstarvet.
(6) Kuni käesolevas artiklis nimetatud valduste üleandmise valmiduseni annab valitsus ametile tasuta rendile ajutised valdused.
(7) Valitsus annab ametile tasuta kasutamiseks muud ruumid, mis võivad olla vajalikud haldusnõukogu või nõuanderühmade koosolekute pidamiseks Tallinnas, kui ajutistes valdustes puudub selleks otstarbeks sobiv koosolekuruum.
Artikkel 4
Lippude kasutamine ameti hoonetel, embleem ja tähistus
(1) Ametil on õigus kasutada oma valduste hoonetel Euroopa Liidu lippu ja ameti embleemi kandvat lippu kooskõlas Eesti Vabariigis kohaldatavate õigusaktidega.
(2) Ametil on õigus kasutada oma ametisõidukitel oma embleemi kooskõlas Eesti Vabariigis kohaldatavate õigusaktidega.
(3) Valitsus tagab tähistuse paigaldamise kõigile ameti valduste läheduses paiknevatele suurematele teedele, et hõlbustada kolmandatel isikutel ameti leidmist.
(4) Ametil on õigus paigaldada valduste hoonete välis- ja siseseintele tähis ning ametliku nimetuse ja embleemiga tahvel.
II PEATÜKK. EESÕIGUSED JA PUUTUMATUS
Artikkel 5
Ameti puutumatus (protokolli artiklid 1 ja 2)
(1) Ameti valdused on omandilisest kuuluvusest olenemata puutumatud. Mitte ühelgi Eesti ametiasutuse ametnikul ei ole lubatud siseneda ameti valdustesse ilma ameti tegevdirektori või tema volitatud esindaja eelneva loata. Selline luba loetakse eelduslikult antuks tulekahju või muude õnnetuste korral, mis võivad kujutada ohtu üldsuse tervisele ja turvalisusele.
(2) Ameti arhiiv, ametlik teabevahetus ja muud ametlikud teated ning ametit puudutavad või tema valduses olevad ja ametlikuks kasutuseks mõeldud dokumendid on puutumatud.
Artikkel 6
Valduste puutumatus (protokolli artikkel 1)
(1) Ameti valdusi ei tohi läbi otsida, arestida, konfiskeerida ega sundvõõrandada.
(2) Ameti omandi ja muu vara suhtes ei kehti nende asukohast ja valdajast olenemata ilma Euroopa Liidu Kohtu loata ükski piirav haldus- ega õigusmeede, sõltumata sellest, kas tegemist on täitevorgani, kohtu või seadusandliku toiminguga.
Artikkel 7
Ameti teabevahetus (protokolli artikkel 5)
(1) Amet võib paigaldada ja kasutada oma paigaldistes sidevahendeid. Eesti ametiasutused võtavad kasutusele meetmed, et hõlbustada ametil sidesüsteemide paigaldamist ja kasutamist kooskõlas Eesti õigusaktidega ning tagada, et paiksete või liikuvate satelliitsideantennide ja muude seadmete paigaldamiseks ja kasutamiseks vajalikud load väljastatakse õigel ajal.
(2) Valitsus kohaldab ametile tema ametliku teabevahetuse ja kõikide dokumentide edastamise suhtes sama korda, mida kohaldatakse diplomaatilistele esindustele.
(3) Ametil on õigus kasutada ametlikus teabevahetuses ja muudes teadetes koode ja krüpteeringuid ning saata ja vastu võtta ametlikke ja muid teateid ameti volitatud kullerite vahendusel või pitseeritud ja nõuetekohaselt tähistatud postipakkides, mille suhtes võimaldatakse samasuguseid eesõigusi ja puutumatust nagu diplomaatiliste kullerite ja diplomaatiliste postipakkide suhtes.
(4) Ameti teabevahetust ja muid ametlikke teateid ei tsenseerita. Mitte ühelegi ametile või selle töötajale adresseeritud saadetisele ning ameti lähetatud saadetisele nende vormist ja edastamisviisist olenemata ei rakendata mingeid piiranguid ning nende konfidentsiaalsust ei ole lubatud kahjustada. Nimetatud kaitse kehtib eelkõige trükistele, magnetlintidele, optilistele ketastele, diskettidele, fotodele ja filmidele ning visuaal- ja helisalvestistele.
(5) Juhul, kui vääramatu jõud põhjustab teabevahetuse täieliku või osalise katkemise, võimaldatakse ametile samasugust eeliskohtlemist nagu diplomaatilistele esindustele. Kokkuleppes ja sellega seotud õigusaktides käsitatakse vääramatu jõuna ettenägematut, pooltest sõltumatut olukorda või sündmust, mida pole põhjustanud nende eksimus või hooletus, mis osutub kõigist hoolsusmeetmetest hoolimata ületamatuks ning mis takistab neil täita mõnda või kõiki kokkuleppest ja sellega seotud õigusaktidest tulenevaid kohustusi. Töövaidlusi, streike või finantsraskusi ei käsitata vääramatu jõuna.
Artikkel 8
Maksustamine ja tollirežiim (protokolli artiklid 3 ja 4)
(1) Amet, tema tulu ja vara, mis on ameti oma või renditud, on vabastatud kõikidest otsestest riiklikest, piirkondlikest ja kohalikest maksudest.
(2) Amet on vabastatud käibemaksust, aktsiisimaksust ning kõigist muudest kaudsetest lõivudest ja maksudest ametlikuks kasutamiseks ostetavate kaupade ja teenuste eest, arvestades järgmisi piirnorme ja tingimusi.
(a) Käibemaks tagastatakse kohalike kaupade või teenuste ostmisel Eestis käibemaksukohustuslasena registreeritud tarnijalt, kui nende kaupade või teenuste väärtus on vähemalt 64 eurot (kaasa arvatud käibemaks) ühe arve kohta, kooskõlas direktiivi 2006/112/EÜ artikli 151 lõike 1 punktiga aa ja lõikega 2. Kommunaalmaksete, sideteenuste ja kütuse puhul vedelkütuse seaduse tähenduses tagastatakse käibemaks ka väiksema summa korral.
(b) Kui tegemist on ühendusesiseselt ostetud kaupade ja teenuste käibemaksuga, annab valitsus ametile otsese maksuvabastuse direktiivi 2006/112/EÜ artikli 151 lõike 1 punkti aa kohaselt. Nimetatud maksuvabastuse rakendamiseks varustab amet oma tarnijaid nõukogu rakendusmääruse (EL) nr 282/2011 lisas II viidatud maksuvabastustõendiga, mille valitsus kinnitab taotluse alusel ja tagastab ametile kahe tööpäeva jooksul.
(c) Ameti poolt Eestis tasutud aktsiisimaks tagastatakse.
(d) Kui tegemist on aktsiisimaksuga maksustatavate kaupade ühendusesisesetarnega, annab valitsus ametile otsese maksuvabastuse kooskõlas direktiivi 2008/118/EÜ artikliga 12. Nimetatud maksuvabastuse rakendamiseks varustab amet oma volitatud laopidajaid nõukogu rakendusmääruse (EL) nr 282/2011 lisas II viidatud maksuvabastustõendiga, mille valitsus kinnitab taotluse alusel ja tagastab ametile kahe tööpäeva jooksul.
(e) Mis tahes muud ameti poolt Eestis tasutud kaudsed maksud tagastatakse.
(3) Maksuvabastus ei kehti maksude ja tasude suhtes, mis katavad üksnes kommunaalteenuste kulud.
(4) Amet on vabastatud kõigist tollimaksudest, impordi- ja ekspordikeeldudest ning impordi- ja ekspordipiirangutest kõikide ametlikuks kasutamiseks mõeldud kaupade suhtes.
(5) Ameti soetatud või imporditud kaupu, mille suhtes kohaldatakse lõigetes 2 ja 4 sätestatud maksuvabastust või tagasimakset, käsutatakse Eesti Vabariigi territooriumil kooskõlas eeskirjadega, mis kehtivad Eesti territooriumil asukohta omavatele rahvusvahelistele organisatsioonidele. Piiranguid ei kohaldata ameti soetatud või imporditud kaupade käsutamisele pärast kolme aasta möödumist kaupade soetamisest või importimisest või juhul, kui kaupadele on tekitatud olulist kahju või kui kaubad muutuvad kasutuskõlbmatuks.
(6) Amet vabastatakse kõigist tollimaksudest, impordi- ja ekspordikeeldudest ning impordi- ja ekspordipiirangutest kõigi ameti trükiste suhtes.
(7) Amet esitab kord aastas Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliametile taotluse kohalike kaupade ja teenuste ostmisel tasutud käibemaksu ja muude kaudsete maksude tagastamise kohta. Eesti Vabariigi ametiasutused on kohustatud tagama tagasimaksed kuue kuu jooksul pärast taotluse saamist.
(8) Eesti jätab endale võimaluse rakendada kohalike kaupade ja teenuste ostmisel käibemaksu tagastamise meetodi asemel otsest maksuvabastust ilma käesolevat kokkulepet muutmata.
Artikkel 9
Sotsiaalkindlustussüsteem
(1) Amet on vabastatud koosseisuliste töötajate ja lähetatud ametnike või ekspertide eest kohustuslike sissemaksete tegemisest riiklikku või piirkondlikku sotsiaalkindlustussüsteemi, sealhulgas hüvitusfond, töötuskindlustusfond, õnnetusjuhtumikindlustus ja muu selline.
(2) Ameti töötajad võivad vabatahtlikult osaleda Eesti sotsiaalkindlustussüsteemis.
Artikkel 10
Vahendite käsutamine ja maksed
(1) Oma ülesannete täitmiseks võib ametil olla mis tahes liiki rahalisi vahendeid, laene või välisvaluutat ning ta võib käsutada kontosid mis tahes valuutas. Lisaks sellele võib amet piiranguteta võtta vastu ja kanda üle oma rahalisi vahendeid või välisvaluutat ja konverteerida oma välisvaluutat mis tahes muusse valuutasse.
(2) Ameti ja valitsuse vahel tehakse maksed eurodes.
Artikkel 11
Riiki sisenemine ja seal viibimine (protokolli artikkel 11b)
(1) Valitsus võtab meetmeid, et hõlbustada järgmiste isikute, olenemata nende kodakondsusest, oma territooriumile sisenemist, seal viibimist ja sealt lahkumist:
(a) haldusnõukogu ja nõuanderühmade liikmed;
(b) tegevdirektor, koosseisulised töötajad ja lähetatud eksperdid;
(c) tegevdirektori, koosseisuliste töötajate ja lähetatud ekspertidega ühise leibkonna moodustavad perekonnaliikmed;
(d) ameti kutsutud eksperdid.
(2) Juhul, kui lõikes 1 nimetatud isikud vajavad viisat, väljastatakse see viivituseta ja tasuta kooskõlas kehtivate Euroopa Liidu õigusaktidega.
(3) Tegevdirektor, koosseisulised töötajad ja lähetatud eksperdid ning nendega ühise leibkonna moodustavad perekonnaliikmed vabastatakse sisserändepiirangutest ja välismaalaste registreerimise nõudest.
(4) Amet teavitab Välisministeeriumi:
(a) oma tegevdirektori, koosseisuliste töötajate ja lähetatud ekspertide ametisse määramisest, näidates töösuhte algamise kuupäeva ja tööülesande taseme või tüübi ning ametiga töösuhte lõppemise kavandatava kuupäeva;
(b) ameti tegevdirektori ja töötajate ning nendega ühise leibkonna moodustavate perekonnaliikmete saabumisest elama asumiseks Eesti Vabariiki või lõplikust lahkumisest Eesti Vabariigist ning asjaolust, et isikust on saanud või isik lakkab olemast eespool nimetatud perekonnaliige, näidates iga kord isiku sünniaja, kodakondsuse ja elukoha Eestis.
(5) Välisministeerium väljastab ameti tegevdirektori tõendatud taotluse alusel ameti tegevdirektorile ja töötajatele ning nendega ühise leibkonna moodustavatele perekonnaliikmetele isikliku teenistuskaardi. Teenistuskaarti kasutatakse elamisloana ja tõendina isikule kokkuleppe alusel antud eesõiguste ja puutumatuse kohta.
(6) Lõiked 3 ja 5 ei piira direktiivis 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende perekonnaliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil, sätestatud õigusi. Taotluse alusel, mille on kinnitanud ameti tegevdirektor, kohustub asjakohane Eesti ametiasutus hõlbustama kooskõlas nimetatud direktiiviga ennekõike elamisloa väljastamist ameti töötajate perekonnaliikmetele, kes ei ole liikmesriigi kodanikud.
Artikkel 12
Ameti koosseisulistele töötajatele antavad eesõigused ja puutumatus
(protokolli artiklite 11–15 täiendav kohaldamine)
(1) Ameti tegevdirektor ja koosseisulised töötajad ning nendega ühise leibkonna moodustavad perekonnaliikmed, kes ei tööta, on vabastatud kõigist kohustuslikest sissemaksetest riiklikku või piirkondlikku sotsiaalkindlustussüsteemi, sealhulgas avalikud ravikindlustusprogrammid, hüvitusfondid, töötuskindlustusfondid, õnnetusjuhtumikindlustus ja muu selline, kui nende suhtes juba rakendatakse Euroopa Liidu ametnikele ja muudele teenistujatele kehtestatud sotsiaalkindlustustagatiste kava.
(2) Ameti tegevdirektoril ja koosseisulistel töötajatel on nende kodakondsusest olenemata järgmised eesõigused, puutumatus, vabastused ja soodustused:
(a) puutumatus arestimise, kinnipidamise ja kohtumenetluse suhtes seoses suulise väljenduse, koostatud tekstide või muude ameti kohustuste täitmise käigus tehtud toimingutega, ka pärast seda, kui nad ei ole enam ameti töötajaskonna aktiivsed liikmed;
(b) vabastus mis tahes riiklikust, piirkondlikust või kohaliku omavalitsuse üksuse maksust, millega maksustatakse ameti poolt või ameti eest makstud palka, tasusid ja hüvitist, sealhulgas hüvitised haiguse, õnnetusjuhtumi, pensioni ja töötuse korral;
(c) õigus importida maksuvabalt ning keeldude ja piiranguteta oma mööblit ja isiklikke asju, sealhulgas isiklikuks kasutamiseks mõeldud mootorsõidukid, oma viimase elukoha riigist või kodakondsusjärgsest riigist kahe aasta jooksul alates ametis esimest korda tööle asumise kuupäevast Tallinnas;
(d) õigus eksportida oma mööblit ja isiklikke asju, sealhulgas isiklikus kasutuses olevad mootorsõidukid, ilma piirangute või maksudeta kahe aasta jooksul pärast seda, kui nende kohustused ametis on lõppenud.
(3) Valitsus hüvitab ameti tegevdirektorile ja koosseisulistele töötajatele, kes ei ole Eesti alalised elanikud enne ametis esimest korda tööle asumist Tallinnas, ühe aasta jooksul alates Tallinnasse ametisse tööle asumisest lisas C loetletud kaupade ostmisel Eestist tasutud käibemaksuga võrdse summa, et hõlbustada nende sisseseadmist Eestis.
Kui tegevdirektor ja ameti koosseisulised töötajad, kes ei olnud Eesti alalised elanikud enne ametis esimest korda tööle asumist Tallinnas, on käesoleva kokkuleppe jõustumise ajal juba Tallinnas ametis tööl, kohaldatakse neile esimeses lõigus nimetatud hüvitamist ühe aasta jooksul alates käesoleva kokkuleppe jõustumisest.
Amet koondab hüvitamise taotlused ja esitab kõigi õigustatud isikute koondtaotluse kord aastas pädevale Eesti asutusele. Hüvitatav summa kantakse ametile üle kahe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates. Hüvitis ei kujuta endast ameti tulu ameti põhimääruses määratletud tähenduses.
Teabevahetuseasustus teavitab ametit käesoleva lõigu rakendamise korrast ühe kuu jooksul pärast lepingu allkirjastamist.
(4) Valitsus on kohustatud tagama sõjalise konflikti, rahvarahutuste, terrorirünnaku või muu sündmuse korral, mis ohustab ameti tegevdirektori ja koosseisuliste töötajate ning nendega ühise leibkonna moodustavate perekonnaliikmete, kes ei ole Eesti Vabariigi kodanikud, turvalisust või heaolu, samad kodumaale tagasipöördumise võimalused, nagu antakse rahvusvahelise kriisi korral diplomaatilistele esindajatele.
Artikkel 13
Lähetatud ametnikud ja eksperdid
(1) Lähetatud ametnikele ja ekspertidele kohaldatakse järgmisi sätteid:
(a) puutumatus arestimise, kinnipidamise ja kohtumenetluse suhtes seoses suulise väljenduse, koostatud tekstide või muude ameti kohustuste täitmise käigus tehtud toimingutega, ka pärast seda, kui nad ei ole enam ameti töötajaskonna aktiivsed liikmed;
(b) vabastus riiklikust, piirkondlikust või kohaliku omavalitsuse üksuse maksust, millega maksustatakse ameti poolt või ameti eest makstud palka, tasusid ja hüvitist, sealhulgas hüvitised haiguse, õnnetusjuhtumi, pensioni ja töötuse korral;
(c) õigus importida maksuvabalt ning keeldude ja piiranguteta oma mööblit ja isiklikke asju, sealhulgas asjaomases riigis soetatud mootorsõidukid, oma viimase elukoha riigist või kodakondsusjärgsest riigist kahe aasta jooksul alates ametis esimest korda tööle asumise kuupäevast Tallinnas;
(d) õigus eksportida oma mööblit ja isiklikke asju, sealhulgas isiklikus kasutuses olevad mootorsõidukid, ilma piirangute või maksudeta kahe aasta jooksul pärast seda, kui nende kohustused ametis on lõppenud.
(2) Nii kaua kui lähetatud ekspertide suhtes rakendatakse lähetava riigi sotsiaalkindlustussüsteemi, on nad vabastatud kõigist kohustuslikest sissemaksetest Eesti sotsiaalkindlustussüsteemi. Seega ei kohaldata neile nimetatud aja vältel Eesti sotsiaalkindlustussätteid, kui nad ei ühine vabatahtlikult Eesti sotsiaalkindlustussüsteemiga.
(3) Valitsus on kohustatud tagama sõjalise konflikti, rahvarahutuste, terrorirünnaku või muu sündmuse korral, mis ohustab ameti tegevdirektori ja koosseisuliste töötajate ning nendega ühise leibkonna moodustavate perekonnaliikmete, kes ei ole Eesti Vabariigi kodanikud, turvalisust või heaolu, samad kodumaale tagasipöördumise võimalused, nagu antakse rahvusvahelise kriisi korral diplomaatilistele esindajatele.
Artikkel 14
Ameti haldusnõukogu ja nõuanderühmade liikmetele antavad eesõigused ja puutumatus
(1) Ameti haldusnõukogu ja nõuanderühma liikmetele kohaldatakse protokolli artikli 11 punkte a–c ja artiklit 17.
(2) Ameti makstud töötasu, honorarid ja toetused on vabastatud riiklikest maksudest ja sotsiaalkindlustusmaksudest.
III PEATÜKK. AMETI JA VALITSUSE KOOSTÖÖ NING TOETUS
Artikkel 15
Ameti turvalisus ning abi ja koostöö turvalisuse asjades
(1) Amet vastutab turvalisuse ja korra tagamise eest oma valdustes. Amet on kohustatud järgima tema suhtes kohaldatavaid Euroopa Liidu ja Eesti õigusakte kooskõlas protokolli ja käesoleva kokkuleppega.
(2) Selleks, et ametil oleks oma valdustes võimalik täita turvalisuse ja korra tagamise kohustusi, võtab ta kasutusele kõik asjakohased meetmed, ennekõike kehtestab sisekorraeeskirja. Amet võib keelata ebasoovitavaks peetavatele isikutele juurdepääsu valdustesse või teha otsuse nad valdustest kõrvaldada.
(3) Amet peab oma turvaeeskirja kehtestamisel nõu Eesti pädevate asutustega tõhusaimate turvafunktsioonide saavutamiseks.
(4) Valitsus rakendab kõiki tõhusaid ja piisavaid meetmeid, et tagada ja taastada kord ja turvalisus ameti valduste vahetus läheduses ning pakkuda ametile asjakohast kaitset, tagades samas ameti volitatud isikutele takistamatu juurdepääsu.
(5) Isikud, kes on Eesti seaduste alusel volitatud tagama turvalisust ja korda, võivad siseneda ameti asukohta üksnes juhul, kui seda on taotlenud või lubanud ameti juhtkond, kes sellisel juhul osutab neile vajalikku abi. Ameti nõusoleku olemasolu sisenemiseks eeldatakse juhul, kui on puhkenud tulekahju või toimunud muu erakorraline sündmus, mis nõuab viivitamatut kaitsemeetmete rakendamist.
(6) Amet ja Eesti pädevad asutused teevad tihedat koostööd, et tõhusalt tagada turvalisus ameti asukohas ja selle vahetus läheduses. Amet ja Eesti ametiasutused teavitavad üksteist kõigist ametiga seotud isikute ja ameti asukoha turvalisust puudutavatest küsimustest. Eelkõige teatavad nad üksteisele kõigi turvalisuse küsimustega tegelevate isikute nimed ja staatused. Vajaduse korral on neil õigus kehtestada sellel eesmärgil ametlik koordineerimise kord.
(7) Amet võib määrata ametisse turvatöötajaid ja ihukaitsjaid, kellel on õigus kanda ameti kasutatavas valdustes tulirelvi. Tulirelvade või muude turvaseadmete kandmise ja kasutamise suhtes kohaldatakse Eesti õigust.
Artikkel 16
Ametile osutatavad avalikud teenused
(1) Amet võib kasutada Eesti ametiasutustele avalike teenuste osutajaid või vahendajaid, et tagada ametile vajalikud avalikud teenused, sealhulgas elektrivarustus, veevarustus, kanalisatsioon, prügivedu, gaasivarustus, andmesideliinid ja telefoniside, samadel alustel Eesti ametiasutustega.
(2) Amet võib osaleda riigihangetes, mida korraldatakse koos Eesti ametiasutustega ja kooskõlas riigihanke õigusaktides ettenähtud korraga. Hangete eritingimused lepitakse iga kord eraldi kokku.
Artikkel 17
Kooliharidus
(1) Valitsus kohustub leidma koostöös ametiga parima võimaliku lahenduse ameti töötajate lastele sellise koolihariduse andmiseks, mis vastab nende individuaalsetele vajadustele ja võimaldab omandada rahvusvaheliselt tunnustatud diplomeid.
(2) Valitsus kohustub saavutama vähemalt ühe Tallinna kooli akrediteerimise Euroopa koolina, millele on juurdepääs ameti töötajate ja nendega ühise leibkonna moodustavate perekonnaliikmete lastel ning millel on õigus anda kõigi liikmesriikide ülikoolide põhilistele vastuvõtunõuetele vastavat Euroopa küpsustunnistust.
(3) Valitsus kohustub võimaldama ameti töötajate ja nendega ühise leibkonna moodustavate perekonnaliikmete lastele piisava algkooli- ja keskkoolihariduse koos lastehoiuvõimalustega 1. ja 2. lasteaiaklassis, tagades mitmekeelse õppe, mis vastab Euroopa koolisüsteemi nõuetele. Valitsus kohustub tegema seda Euroopa koolisüsteemiga liitunud avaliku või muu sarnase haridusasutuse kaudu. Sektsioonid ja klassid luuakse kooskõlas õpilaste arvuga.
Artikkel 18
Asjakohased transpordiühendused
Ameti valdused peavad paiknema mõistlikus kauguses asjakohastest transpordiühendustest.
Artikkel 19
Teabevahetusasutus
(1) Valitsus loob teabevahetusasutuse, mis alustab tööd käesolevale peakorteri kokkuleppele allakirjutamise kuupäeval ja mis tegutseb kuni kuue kuu möödumiseni alalistele ruumidele juurdepääsu võimaldamise kuupäevast.
(2) Teabevahetusasutus koordineerib valitsuse kohustuste täitmist, sealhulgas ajutiste valduste ja alaliste ruumidega seotud tegevust. Teabevahetusasutus tagab pooltevahelise tõhusa toetuse ja koostöö.
(3) Teabevahetusasutus abistab ja nõustab ameti töötajaid ja nendega ühise leibkonna moodustavaid perekonnaliikmeid üldiselt nende sisseseadmise küsimustes ning toetab neid üldistes haldusasjades, sealhulgas maksudeklaratsioonide esitamine, sotsiaalkindlustussüsteemiga liitumine ja mootorsõidukite registreerimine. Ameti taotlusel võib teabevahetusasutus soodustada juurdepääsu tööturule, päevahoiuvõimalustele, koolidele ja ülikoolidele, pangandus- ja finantsteenustele, eluaseme- ja kinnisvaravahendusele, sideteenustele ja tervishoiusüsteemidele.
(4) Teabevahetusasutuse töötajad osutavad abi ja teenuseid valitsuse tavalisel tööajal.
(5) Pärast teabevahetusasutuse tegevuse lõpetamist lõike 1 kohaselt jätkavad pooled tõhusat koostööd ja abi osutamist lõikes 3 nimetatud küsimustes, kasutades selleks ametiasutusi.
Artikkel 20
Kuritarvitustest hoidumine (protokolli artikkel 17)
(1) Kokkuleppes sätestatud eesõigused ja puutumatus on antud üksnes ameti huvides ning ameti töötajad ei kasuta neid isikliku kasu saamiseks. Need antakse üksnes selleks, et tagada kõigis olukordades ameti häirimatu tegevus ja isikute, kellele need on võimaldatud, täielik sõltumatus Euroopa Liidu huvides.
(2) Amet kohustub tegema pidevalt koostööd asjaomaste Eesti ametiasutustega hea õigusmõistmise hõlbustamiseks ning kokkuleppega antud eesõiguste, vabastuste, puutumatuse ja soodustuste kuritarvitamise vältimiseks.
(3) Ameti tegevdirektor tühistab ameti koosseisuliste töötajate ja lähetatud ekspertide puutumatuse kõigil juhtudel, kui see võib takistada õigusmõistmist, ning alati, kui ta leiab, et sellise puutumatuse tühistamine ei ole vastuolus ameti ega Euroopa Liidu huvidega.
(4) Ameti haldusnõukogu on pädev tühistama ameti tegevdirektori puutumatuse kõigil juhtudel, kui see võib takistada õigusmõistmist, ning alati, kui ta leiab, et sellise puutumatuse tühistamine ei ole vastuolus ameti ega Euroopa Liidu huvidega.
(5) Ameti haldusnõukogu on pädev tühistama ameti haldusnõukogu liikme puutumatuse kõigil juhtudel, kui see võib takistada õigusmõistmist, ning alati, kui ta leiab, et sellise puutumatuse tühistamine ei ole vastuolus ameti ega Euroopa Liidu huvidega.
Artikkel 21
Kohaldatav õigus ja vaidluste lahendamine
(1) Kokkuleppe järgimisel ja tõlgendamisel lähtutakse Euroopa Liidu õigusest ning vajaduse korral täiendavalt ka Eesti õigusaktidest.
(2) Juhul, kui poolte vahel tekib kokkuleppe tõlgendamist või kohaldamist käsitlev vaidlus ning pooled ei lahenda seda läbirääkimiste teel, võivad nad leppida kokku vaidluse lahendamise lepitusmenetluse korras.
(3) Kui pool edastab teisele poolele kirjaliku teate soovi kohta alustada lepitusmenetlust ja teine pool sellega kirjalikus vormis nõustub, nimetavad pooled ühiselt kahe nädala jooksul pärast seda, kui pool on nimetatud kirjaliku nõusoleku kätte saanud, vastastikku aktsepteeritava vahendaja. Juhul, kui pooled ei jõua selle ajavahemiku jooksul lepitusmenetluses ega vahendajas kokkuleppele, võivad nad esitada vaidlusküsimuse Euroopa Liidu Kohtule.
(4) Vahendaja esitab kahe kuu jooksul vahendaja nimetamisest arvates kirjaliku ettepaneku või kirjaliku järelduse selle kohta, et ettepanekut ei ole võimalik teha. Vahendaja ettepanek või järeldus ei ole pooltele siduv ning pooled jätavad endale õiguse esitada vaidlus lahendamiseks kohtule kooskõlas lõikega 6.
(5) Kahe nädala jooksul pärast vahendaja ettepanekut puudutava teate kättesaamist sõlmivad pooled selle alusel kirjaliku kokkuleppe, millele kirjutavad alla mõlemad pooled. Pooled kannavad vahendaja läbiviidud lepitusmenetluse kulud võrdsetes osades ning need ei sisalda muid poole kulusid, mida ta on lepitusmenetluse tõttu kandnud.
(6) Kokkuleppe tõlgendamist või kohaldamist käsitlev vaidlus, mida pooled ei ole suutnud lahendada läbirääkimiste teel, esitatakse lahendamiseks Euroopa Liidu Kohtule.
Artikkel 22
Eesti vastutuse välistamine
Valitsus ei kanna rahvusvahelist vastutust ameti tegevuse eest Eesti territooriumil ega ameti, selle tegevdirektori ja töötajate tegude või tegemata jätmiste eest nende ametikohustuste piires.
IV PEATÜKK. LÕPPSÄTTED
Artikkel 23
Muudatused
Kokkulepet võib muuta poolte vastastikusel kirjalikul kokkuleppel. Kumbki pool teavitab teist poolt viivitamata, kui muudatuste jõustumiseks vajalikud riigisisesed nõuded on täidetud. Muudatused jõustuvad 30 päeva möödumisel viimase nimetatud teate kuupäevast.
Artikkel 24
Lisad ja manused
Kokkuleppe lisad moodustavad selle lahutamatu osa.
Artikkel 25
Ajutine kohaldamine, jõustumine ja kehtivus
(1) Kokkulepet, välja arvatud artiklit 12 (3), kohaldatakse ajutiselt alates kuupäevast, mil pooled kirjutavad kokkuleppele alla, kuni kokkuleppe jõustumiseni.
(2) Kumbki pool teavitab teist poolt viivitamata, kui kokkuleppe jõustumiseks vajalikud riigisisesed nõuded on täidetud. Kokkulepe jõustub 30 päeva möödumisel viimase nimetatud teate kuupäevast.
(3) Kumbki pool võib kokkuleppe lõpetada teisele poolele edastatava kirjaliku teatega, lõpetamine jõustub kuue kuu möödumisel teate kuupäevast arvates.
Koostatud 19. detsembril 2014. aastal Tallinnas neljas eksemplaris, millest kaks on eestikeelsed ja kaks ingliskeelsed, kõik tekstid on võrdselt autentsed, tõlgendamist käsitlevate vaidluste korral võetakse aluseks ingliskeelne tekst.
Eesti Vabariigi valitsuse nimel |
Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti nimel |
siseminister Hanno Pevkur |
tegevdirektor Krum Garkov |
LISA A
Alalised valdused
1. Asukoht ja üldtingimused
1.1. Asukoht: Alalised valdused asuvad Tallinnas.
1.2. Valduste ehitamise või olemasolevate valduste renoveerimise tähtaeg: Alalised valdused antakse ametile üle võimalikult kiiresti, hiljemalt 2017. aasta lõpuks.
1.3. Parkimisvõimalused: Valitsus võimaldab ametile valdustes kuni 60 parkimiskohta.
1.4. Tehnilised andmed: Alalised valdused koosnevad umbkaudu 1900 m2 neto suurusest tööpinnast, välja arvatud alad liikumiseks, parkimisala ning terrassid.
1.5. Üldtingimused: Valdustes võetakse arvesse, eelkõige turvalisuse huvides, Euroopa Komisjoni reegleid kinnisvara- ja infrastruktuuripoliitika kohta Brüsselis* ning Brüsseli Infrastruktuuri- ja Logistikaameti standardsete ehitustööde täpsustuste juhendit**. Valdused peavad olema keskkonnahoidlikud ja neis peab olema arvestatud puudega inimeste vajadusi.
2. Eritingimused
2.1. Valitsus kannab teenuste ja ruumide ehitamiseks ja renoveerimiseks vajalike litsentside ja kõigi ametlike lubadega seotud kulud.
2.2. Valitsus kannab valduste ehitamise või ametile olemasolevate valduste üleandmise kulud.
2.3. Valdused antakse üle täielikus töökorras, arvestades nende kasutusotstarvet. See hõlmab IKT teenuste ühenduste ja kommunaalteenuste liitumisvalmidust, kütte, ventilatsiooni ja kliimaseadmed (HVAC) ning möbleeritud kööki (välja arvatud seadmed). See ei hõlma mööblit ega muud kontorivarustust.
2.4. Amet on kohustatud kasutama hoonet üksnes õiguse, vabaduse ja turvalisuse ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise Euroopa ameti eesmärgil.
2.5. Valitsus annab ametile hoone suhtes kolmeaastase üldgarantii ja hoone kandekonstruktsioonide suhtes kümneaastase garantii.
* COM(2003) 755 lõplik 10.12.2003.
** Brüsseli Infrastruktuuri- ja Logistikaameti standardsete ehitustööde täpsustuste juhend (29. juuni 2004).
LISA B
Ajutised valdused
1. Kooskõlas kokkuleppe artikliga 3 annab valitsus ametile ajutised valdused ilma renditasuta.
2. Ajutised valdused hõlmavad 1500 m² suurust pinda ühel korrusel ja asuvad aadressil Rävala 4, Tallinn, Eesti.
3. Ajutised valdused on antud ametile kasutamiseks alates 2012. aasta oktoobrist seniks, kuni alalised valdused on valdamiseks valmis.
4. Eritingimused on sätestatud vastastikuse mõistmise memorandumis, millele on alla kirjutanud Eesti valitsus, Euroopa Liit, mida esindab komisjon, ja amet 2012. aasta oktoobris.
LISA C
Hüvitise taotlemise aluseks olev kaupade loetelu
1. Sõidukid isiklikuks tarbeks:
1.1. üks mis tahes liiki mootorsõiduk ameti koosseisulise töötaja kohta, välja arvatud juhul, kui sõiduk on liisitud;
1.2. mootorrattad, mopeedid, jalgrattad.
2. Eestis isiklikus majapidamises kasutamiseks või isiklikuks tarbeks mõeldud kestvuskaubad:
2.1. sisekujunduselemendid (näiteks mööbel, vaibad, kardinad, kardinapuud, rulood, laudlinad, nõud, laud ja seinakellad), välja arvatud artiklid, mis paigaldatakse majapidamisse püsivalt (näiteks vaipkatted, püsikaunistused, bassein, vannid);
2.2. elektrilised kodumasinad (näiteks pesumasinad, triikrauad, õmblusmasinad, nõudepesumasinad, sügavkülmikud, külmikud, radiaatorid, puhastusseadmed, ventilaatorid, õhuniisutajad, kliimaseadmed, pliidid, ahjud, mikserid, kohvijahvatusmasinad, kohvimasinad, grillid, elektrilised küpsetusahjud, röstrid, projektorid, lambid jne), välja arvatud artiklid, mis paigaldatakse majapidamisse püsivalt (näiteks häireseadmed ja turvasüsteemid);
2.3. kontori- ja audiovisuaalne inventar (näiteks arvutid, printerid, skannerid, koopiamasinad, kalkulaatorid, telefonid ja faksiaparaadid, raadiod, kassettmakid, akustikaseadmed, võimendid, kõlarid, mikrofonid, televiisorid, sellised video- ja DVD seadmed nagu magnetofonid ja kaamerad).
3. Sportimisvahendid ja -varustus, välja arvatud spordiriided.
Headquarters Agreement between the Government of the Republic of Estonia and the European Agency for the Operational Management of Large-Scale IT Systems in the Area of Freedom, Security and Justice
Facebook
X.com