Väljaandja: Vabariigi Valitsus
Akti liik: välisleping
Teksti liik: algtekst
Jõustumise kp: 29.08.2022
Avaldamismärge: RT II, 06.09.2022, 1

Eesti ja Itaalia vaheline kultuuri- ja haridusalase koostöö rakendusprogramm aastateks 2022–2026

Vastu võetud 29.08.2022




Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldus nr 153 rakendusprogrammi eelnõu heakskiitmise ja volituste andmise kohta
 

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta
 



Eesti Vabariigi valitsus ja Itaalia Vabariigi valitsus (edaspidi pooled),



   ▪ tegutsedes kooskõlas 22. mail 1997. aastal Tallinnas sõlmitud ja 30. jaanuaril 2000. aastal jõustunud Eesti Vabariigi valitsuse ja Itaalia Vabariigi valitsuse vahelise kultuuri-, haridus-, teadus- ja tehnoloogiaalase koostöö lepingu artikliga 17;



   ▪ tegutsedes ELi ühise liikmesuse ning haridus- ja kultuurivaldkonnas tegutsevate Euroopa ja rahvusvaheliste institutsioonide raames;



   ▪ soovides tutvustada oma keelt ja kultuuri, edendada vahetusi kultuuri- ja haridusvaldkonnas ning soodustada seeläbi kahe riigi sõprussidemete tugevdamist;




on kokku leppinud järgmises koostöö rakendusprogrammis aastateks 2022–2026.




I. HARIDUSALANE KOOSTÖÖ


KÕRGHARIDUS



1.1. Pooled edendavad koostööd ülikoolide ning kunsti-, muusika- ja tantsualast kõrgharidust pakkuvate asutuste vahel, sõlmides kokkuleppeid ja lepinguid, vahetades õppejõude, andmeid ja teavet, rakendades ühiseid teadusprojekte ning korraldades seminare ja kongresse.



1.2. Võttes arvesse olemasolevaid rahalisi vahendeid, kaalub Itaalia pool võimalust toetada Eesti haridus- ja kõrgharidusasutustes töötavate itaalia keele õppejõudude koolitamist, eeldusel et asjaomased asutused avaldavad soovi taotleda nimetatud toetust diplomaatiliste kanalite kaudu.



1.3. Võttes arvesse olemasolevaid rahalisi vahendeid ja tegelikku vajadust, pakub Eesti pool Itaalias töötavatele eesti keele ja kultuuri õppejõududele asjakohast koolitust.



1.4. Itaalia pool kaalub Välisasjade ja Rahvusvahelise Koostöö Ministeeriumi kaudu võimalust varustada Eesti koole ja ülikoole oma olemasolevate rahaliste vahendite piires õpikute ning audiovisuaalsete ja muude õppematerjalidega, mis on vajalikud itaalia keele õpetamiseks ning õppejõududele ja lektoritele mõeldud koolitus- ja täiendõppekursusteks.



1.5. Eesti pool kaalub oma rahaliste vahendite piires ja tegeliku vajaduse põhjal võimalust varustada eestikeelsete õppematerjalidega Itaalia kõrgharidusasutusi, mis esitavad sellekohase sooviavalduse.



1.6. Pooled võtavad teadmiseks, et Itaalia poole koostatud ülikoolidevaheliste koostöölepingute nimekirjaga saab tutvuda veebisaidil http://accordi-internazionali.cineca.it. Andmebaas loodi koostöös Itaalia Haridusministeeriumi ning Itaalia Ülikoolide ja Teadusministeeriumi, Itaalia Välisasjade ja Rahvusvahelise Koostöö Ministeeriumi, Itaalia Ülikoolide Rektorite Konverentsi ning ülikoolidevahelise konsortsiumiga CINECA.



1.7. Pooled soodustavad teineteise keele levitamise edendamist mõlemas riigis.



1.8. Pooled kaaluvad võimalust pakkuda oma olemasolevate rahaliste vahendite piires professuuride ja lektoraatide toimimiseks koolides ja ülikoolides ning õppejõududele mõeldud koolituskursuste korraldamiseks toetust sellistele ülikoolide asutustele, mis avaldavad selleks soovi diplomaatilise kanali kaudu.




KOOLIHARIDUS



1.9. Et suurendada vastastikuseid teadmisi teineteise kultuurist ning haridus- ja õppesüsteemist, vahetavad pooled õppematerjale, sealhulgas digitaalses ja audiovisuaalses vormis.



1.10. Pooled edendavad programmi „Erasmus+“ kaudu oma riigis tegutsevate koolide vahel sõpruskoolide projekte.



1.11. Pooled kaaluvad võimalust alustada Eesti koolides sellise LAK-õppe (lõimitud aine- ja keeleõppe) metoodika rakendamist, mille eesmärk on õpetada itaalia keelt ja veel üht õppeainet itaalia keeles. Korralduslikud ning majanduslikud ja rahalised tingimused määratakse kindlaks diplomaatiliste kanalite kaudu.





II. STIPENDIUMID



2.1. Eesti kodanikud võivad taotleda stipendiume, mida Itaalia pool võib olemasolevaid rahalisi vahendeid arvesse võttes pakkuda viisil, mida täpsustatakse igal aastal Itaalia Vabariigi Välisasjade ja Rahvusvahelise Koostöö Ministeeriumi kodulehel avaldatud sellekohases teates.





III. KULTUUR JA KUNST



3.1. Pooled edendavad oma rahaliste võimaluste piires ja riigisiseste õigusaktide alusel kultuuriasutuste vastastikust tegevust ja koostööprojekte. Lisaks soodustab kumbki pool oma territooriumil olemasolevate suhtluskanalite kaudu teise poole kultuuriürituste reklaamimist ja sellekohase teabe levitamist.



3.2. Pooled soodustavad ametialaseid otsekontakte loovisikute ja kultuuriasutuste vahel, et luua võrgustikke ning vahetada teavet, kogemusi ja häid tavasid kultuurivaldkonnas ja kultuuripärandi kaitse valdkonnas. Selliste vahetuste üksikasjades, sealhulgas finantstingimustes, lepitakse kokku iga kord eraldi diplomaatiliste kanalite teel ja mõlema riigi asjaomaste osaliste vahel.



3.3. Pooled soodustavad kultuurialast koostööd oma kultuuripoliitika arendamise heade kogemuste vahetusega, aga ka kultuuri- ja loomemajanduse valdkonna ühiste strateegiate koostamisega. Seepärast toetavad nad ka otsekontakte selles valdkonnas tegutsevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete vahel ning vastastikust osalemist messidel, näitustel ja festivalidel.



Itaalia pool korraldab oma välismaise diplomaatilise võrgustiku kaudu iga-aastaseid kultuurihooaegu, mis on pühendatud mõnele eelisvaldkonnale (eelkõige itaalia keel, toidukultuur, disain, kaasaegne kunst, muusika, film ja loomemajandus) ning millega seotud kultuuriüritused toimuvad kogu maailmas samal ajal.



3.4. Loometeostele, sealhulgas kirjandus-, etenduskunstide ja kujutava kunsti, arhitektuuri-, disainivaldkonnast, muusika-, draama- ja ooperiteostele, rahvakultuuri, käsitöö-, audiovisuaalteostele ning raadio- ja televisioonisaadetele, mis on kaitstud intellektuaalomandit käsitlevate õigusaktidega ühe lepingupoole riigis, laieneb kaitse, mida võimaldavad sellistele teostele õigusaktid, ilma et see piiraks selliste rahvusvaheliste konventsioonide või kokkulepete kohaldamist, millega pooled liitunud on.



3.5. Pooled soodustavad nii teabevahetust oma riigi residentuuriprogrammide kohta, aga ka loovisikute osalemist nendes, mis on suurepärased vahendid kontaktide ja vahetuste edendamiseks. Residentuuriprogrammide kandidaadid peavad vastama asjaomase asutuse valikukriteeriumidele.




MUUSIKA, ETENDUSKUNSTID JA FILM



3.6. Pooled soodustavad koostööd nii mõlema riigi teatrite, balleti-, tantsu- ja etenduskunstide produktsiooniasutuste, aga ka muusikaasutuste ja festivalikorraldajate vahel.



Igale algatusele, mida toetab rahaliselt Itaalia Kultuuriministeeriumi filmi- ja audiovisuaalvaldkonna peadirektoraat (DGC) ning etenduskunstide peadirektoraat, peab asjaomase valdkonna nõuandekomisjon andma eelneva heakskiitva arvamuse.



3.7. Itaalia pool teatab, et Kultuuriministeeriumi filmi- ja audiovisuaalvaldkonna peadirektoraat võib iga-aastaste rahaliste võimaluste piires edendada ja toetada rahaliselt Eestis toimuvaid mittetulundusliku kolmanda isiku väljapakutud filmiprojekte, millele peadirektoraat on andnud sellekohase pooldava arvamuse.



Mõlemad pooled tunnevad rõõmu Itaalia ja Balti riikide koostööfilmide arendusauhinna üle, mille lõid 2018. aastal Eesti Filmi Instituut, Leedu Filmikeskus, Läti Rahvuslik Filmikeskus ning Itaalia filmi- ja audiovisuaalkunsti peadirektoraat (DGC). Mõlemad pooled väljendavad poolehoidu edasisele tööle Itaalia ja Balti riikide kaastootmisfondi loomise nimel.



3.8. Eesti pool võib toetada ja rahastada muusika-, etenduskunstide ja filmivaldkonna projekte Eesti asjaomaste struktuuride, näiteks Eesti Kultuuriministeeriumi ja Eesti Filmi Instituudi, olemasolevate ressursside piires. Iga projekti üksikasjad lepivad kokku asjaomased organisatsioonid.



KUJUTAV KUNST, ARHITEKTUUR JA DISAIN



3.9. Pooled soodustavad koostööd ja heade kogemuste vahetamist oma riigis tegutsevate kunsti-, arhitektuuri- ja disainiorganisatsioonide ja -ettevõtete vahel.




NÄITUSED JA MUUSEUMID



3.10. Pooled edendavad kõrgetasemeliste näituste korraldamist. Iga näituse üksikasjad, sealhulgas finants- ja kindlustustingimused ning näitust saatvate ekspertide arv, lepitakse kokku iga kord eraldi diplomaatiliste kanalite kaudu ning asjaomaste muuseumide ja muude asutuste vahel.



Mõlemad pooled väljendavad heameelt järgmiste algatuste üle ajaperioodil 2022–2026:

   - Konrad Mägi teoste võimalik näitus Veneetsias Ca’ Pesaro palees, kus asub galerii Galleria Internazionale d’Arte Moderna;

   - näitus ja teadusprojekt „Bernardo Strozzi ja karavagism“ Eesti Kunstimuuseumi filiaalis Kadrioru kunstimuuseumis koostöös Genovas asuva muuseumiga Palazzo Rosso;

   - Itaalia transavangardistliku ja Eesti 1980ndate maalikunsti näitus Eesti Kunstimuuseumi filiaalis Kumu kunstimuuseumis.



3.11. Pooled julgustavad muuseume olulise kunstilise või ajaloolise väärtusega esemeid sisaldava ajutise näituse kavandamisel kasutama Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud näituste riikliku kahjuhüvitise süsteemi.



3.12. Pooled soodustavad Itaalia Kultuuriministeeriumi ja Eesti Kultuuriministeeriumi kaudu ja kooskõlas vastavasisuliste õigusaktidega koostööd asjaomaste muuseumide vahel, sealhulgas ekspertide ja väljaannete vahetamist, seminaridel osalemist ja kunstiteoste laenamist.




IV. KULTUURIPÄRANDI KAITSE JA KULTUURIMAASTIKU SÄILITAMINE



4.1. Pooled nõustuvad tegema koostööd võitluses kultuuripärandi ebaseadusliku kaubanduse vastu ennetavate, piiravate ja parandusmeetmete abil kooskõlas riiklike õigusaktidega ning UNESCO 1970. aasta kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse üleandmise keelamise ning ärahoidmise abinõude konventsioonis sätestatud kohustustega, samuti järgides põhimõtteid, mis sisalduvad UNIDROIT’ 1995. aasta konventsioonis varastatud või ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtuste kohta.



4.2. Pooled on valmis kaitsma veealust kultuuripärandit kooskõlas allveearheoloogiat käsitlevate riiklike õigusaktidega ning võttes arvesse UNESCO 2001. aasta veealuse kultuuripärandi kaitse konventsiooni põhimõtteid.



4.3. Pooled pööravad erilist tähelepanu sellele, et koostöö tegemisel järgitakse kohustusi, mis on sätestatud UNESCO 1972. aasta ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioonis ning UNESCO 2003. aasta vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioonis.



Samuti on pooled valmis järgima koostöö tegemisel UNESCO 2005. aasta kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioonis sätestatud kohustusi.



4.4. Pooled edendavad kontakte asjaomaste haldus- ja kultuuriasutuste vahel, et vahetada teavet ja kogemusi muinsuskaitse, kultuuripärandi kataloogimise, säilitamise ja restaureerimise valdkonnas.



4.5. Seda arvestades nõustub Itaalia pool Kultuuriministeeriumi kaudu alustama koostööd Eesti ajaloo- ja kultuuripärandi kataloogimise, kaitse, säilitamise ja restaureerimise alal ning saatma soovi korral Eestisse oma eksperdid. Täiendavad üksikasjad lepitakse kokku diplomaatiliste kanalite kaudu.



4.6. Peale selle teatab Itaalia pool, et kultuuripärandi kaitsega tegelev Karabinjeeride Eriüksuse Peakorter (TPC) on valmis tegema koostööd Eesti Politsei- ja Piirivalveameti ning Eesti Muinsuskaitseametiga eesmärgiga korraldada koolituskursusi kultuuriväärtuste ebaseadusliku kaubanduse kohta, keskendudes eelkõige tehnilistele ja juhtimisaspektidele ning kultuuriväärtuste ebaseadusliku kuuluvuse andmebaasi funktsioonide kasutamisele.




V. ARHIIVID, RAAMATUKOGUD JA KIRJASTAMINE



5.1. Pooled edendavad kogemuste vahetamist uuenduste vallas digiteerimise, pikaajalise säilitamise, juurdepääsetavuse, koostalitlusvõime ja piiriülese ligipääsu alal oma riigis tegutsevate raamatukogude, akadeemiate ja kultuuriasutuste vahel.



5.2. Samuti soodustavad pooled kooskõlas riiklike õigusaktidega mõlema riigi raamatukogudes hoitavate reprodutseeritud väljaannete vahetamist.



5.3. Pooled on valmis laenama teineteisele rahvus- ja avalikes raamatukogudes hoitavaid haruldasi ja väärtuslikke materjale kooskõlas riiklike õigusaktidega, kui selliseid materjale soovitakse esitleda näitustel.



5.4. Selle rakendusprogrammi kehtivuse ajal on Itaalia pool Kultuuriministeeriumi kaudu ja Eesti pool Kultuuriministeeriumi kaudu soovi avaldamise korral valmis saatma vastavalt Eestisse ja Eestist raamatukoguhoidjaid ning raamatukogunduse, konserveerimise, aga ka restaureerimise ja kataloogimise valdkonna eksperte. Sellekohased üksikasjad määravad kindlaks asjaomased asutused ning diplomaatiliste kanalite kaudu.



5.5. Pooled edendavad arhivaalide ja teadusväljaannete digiteerimist, et need oleksid võimalikele sidusrühmadele veebis kättesaadavad. Eesti digitaalsete arhiivikogudega on võimalik tutvuda Rahvusarhiivi kodulehel http://www.ra.ee/vau/index.php/en ja Eesti Rahvusraamatukogu kodulehel https://www.digar.ee/arhiiv/en.



5.6. Pooled edendavad vastastikkuse põhimõttel ja kooskõlas mõlemas riigis kehtivate õigusaktidega oma ajalooarhiivide vahelist koostööd, et vahetada teavet, kogemusi ja väljaandeid.



5.7. Mõlemad pooled soodustavad teise riigi autorite oluliste kirjandusteoste tõlkimist ja kirjastamist, samuti vastastikust osalemist oma territooriumil toimuvatel rahvusvahelistel raamatumessidel ja festivalidel.



Mõlemad pooled tunnevad heameelt Eesti algatuse üle saada Bologna lasteraamatumessi peakülaliseks, millega samaaegselt korraldatakse võimaluse korral Eesti kultuuriüritusi Bolognas.



5.8. Itaalia pool teatab, et itaaliakeelsete raamatute teistesse keeltesse tõlkijad saavad kandideerida järgmistele preemiatele ja stipendiumidele:

   • Kultuuriministeerium annab raamatukogude ja autoriõiguse peadirektoraadi kaudu Itaalia ja välismaa tõlkijatele ja kirjastajatele välja preemiad „Rahvuslikud auhinnad tõlkijatele“;

   • Välisministeerium annab riigisüsteemi edendamise peadirektoraadi kaudu preemiaid ja rahalisi stipendiume Itaalia ja välismaa kirjastajatele ja tõlkijatele, aga ka tootmise, levitamise, dubleerimise ja subtitreerimisega tegelevatele äriühingutele ning kultuuri- ja rahvusvahelistele asutustele, mis töötavad välja ettepanekuid, mille eesmärk on tutvustada Itaalia kultuuri, et kirjastada Itaalia raamatuid, tõlkida itaaliakeelseid kirjandusteoseid ja teadustöid ning tõlkida, dubleerida ja subtitreerida laiale vaatajaskonnale mõeldud lühi- ja täispikki filme, samuti TV-seriaale.



5.9. Eesti pool teatab, et eestikeelsete kirjandusteoste teistesse keeltesse (k.a itaalia keelde) tõlkijatel on võimalik taotleda rahalist stipendiumi Eesti Kultuurkapitalist (TRADUCTA stipendiumid).




VI. KOOSTÖÖ RAADIO- JA TELEVISIOONIVALDKONNAS



6.1. Mõlemad pooled soodustavad vahetusi ja koostööd raadio- ja teleringhäälingu valdkonnas, edendades otsekontakte pädevate ja asjaomaste organite vahel.




VII. INIMÕIGUSED



7.1. Pooled soodustavad kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni põhimõtetega kultuuri- ja haridustegevust, mille eesmärk on tõhustada inimõiguste ja põhivabaduste edendamist ja kaitset, sealhulgas võitlust sallimatuse, rassismi ja mis tahes muu diskrimineerimise vormi vastu.



7.2. Pooled soodustavad kultuuritegevust, mille eesmärk on kaitsta soolist võrdõiguslikkust ning edendada haavatavate ja ebasoodsas olukorras olevate elanikerühmade loovust ja nende kultuurilisi väljendusvorme ka kõigis selles programmis käsitletud valdkondades. Seda arvestades loob Itaalia pool peaministri büroo võrdsete võimaluste osakonna kaudu kontakte Eesti Sotsiaalministeeriumiga, mis on asjaomane asutus Eesti poolel.




VIII. SPORT



8.1. Olles vägagi teadlikud spordi hariduslikust ja sotsiaalsest väärtusest, edendavad pooled eri spordialade arengut ja sellekohast koostööd spordiasutuste vaheliste otsekontaktide ning eriti asjaomaste olümpiakomiteede kaudu. Koostöö üksikasjad, sealhulgas finantstingimused, lepivad kokku asjaomased organisatsioonid.



8.2. Pooled juhinduvad kohustustest, mis on sätestatud UNESCO spordis dopingu kasutamise vastases rahvusvahelises konventsioonis ning Euroopa Nõukogu asjakohastes konventsioonides, mille pooled on ratifitseerinud.




IX. NOORTE VAHETUSPROGRAMMID



9.1. Pooled väljendavad oma valmisolekut noorte, noorteekspertide ja noorteorganisatsioonide koostöö ja vahetuste edendamiseks, soodustades seda eelkõige Euroopa Liidu asjakohaste programmide raames.




X. INTELLEKTUAALOMAND JA SELLEGA KAASNEVAD ÕIGUSED



10.1. Pooled soodustavad autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste alal kahepoolset koostööd, tuginedes oma asjaomastele valitsusasutustele.




XI. LÕPPSÄTTED



11.1. Rakendusprogramm ei välista võimalust leppida kokku muudes koostööalgatustes, mida ei ole selles programmis käsitletud.



11.2. Selles programmis kirjeldatud tegevust rakendatakse kehtivate rahvusvaheliste kokkulepete raames, lähtudes riiklikest õigusaktidest ja kohustustest, mis tulenevad Itaalia ja Eesti liikmesusest Euroopa Liidus.



11.3. Kõik selles programmis nimetatud või selle raames rakendatavad algatusprojektid viiakse ellu finantsvahendite piires ja kooskõlas mõlema riigi aastaeelarvega.



11.4. Rakendusprogramm jõustub allakirjutamise kuupäeval ja kehtib viis (5) aastat. Seejärel pikendatakse programmi automaatselt järgnevaks viieks aastaks, kui kumbki pool ei teata teisele poolele oma kavatsusest programm lõpetada. See teade tuleb esitada vähemalt kuus kuud enne programmi kavandatava lõpetamise kuupäeva. Programmi raames algatatud projektid jätkuvad kuni nende tähtpäevani. Rakendusprogrammi automaatse pikendamise korral vaatavad pooled üle, kuidas on programmi eelneva viie (5) aasta jooksul rakendatud ning millised on järgmise viie (5) aasta peamised koostöövaldkonnad.




Sõlmitud 29. augustil 2022. aastal Tallinnas kahes ingliskeelses eksemplaris.
 


 


  

EESTI POOLE NIMEL
  

ITAALIA POOLE NIMEL
 
 


  

Piret Hartman
  

Daniele Rampazzo
 



 
The Executive Cooperation Programme in the Fields of Culture and Education between Estonia and Italy for the Years 2022-2026