Teksti suurus:

Eesti Vabariigi valitsuse ja Küprose Vabariigi valitsuse salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkulepe

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.01.2014
Avaldamismärge:RT II, 06.12.2013, 1

Eesti Vabariigi valitsuse ja Küprose Vabariigi valitsuse salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkulepe

Vastu võetud 27.11.2012

Vabariigi Valitsuse 18.10.2012 korraldus nr 447 kokkuleppe eelnõu heakskiitmise ja volituste andmise kohta

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta



Eesti Vabariigi valitsus ja Küprose Vabariigi valitsus (edaspidi „pooled”),

tunnustades vajadust kehtestada reeglid vastastikku poliitilise, sõjalise, majandusliku, õigusalase, teadusliku ja tehnoloogilise või muu koostöö raames vahetatava ja selle käigus tekkiva salastatud teabe kaitseks,

kavatsedes tagada vastastikuse kaitse kogu salastatud teabele, mis on koostatud või salastatud ühe poole riigis ja edastatud teise poole riigile, või tekkinud pooltevahelise koostöö käigus,

soovides kehtestada pooltevahelise salastatud teabe vastastikuse kaitse korda,

võttes arvesse kummagi poole huve salastatud teabe kaitsmisel ja võttes arvesse poolte õigusakte,

on kokku leppinud järgmises:

Artikkel 1
Eesmärk

Kokkuleppe eesmärk on tagada ühiselt loodud või poolte vahel vahetatud salastatud teabe kaitse.


Artikkel 2
Mõisted

Kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) salastatud teabe kaitse nõuete rikkumine – mis tahes tegevus või tegevusetus, mis on vastuolus käesoleva kokkuleppe või poolte riigisiseste õigusaktidega, mille tagajärjeks võib olla salastatud teabe avalikustamine, kadumine, hävimine, omastamine või selle muul moel ohtu seadmine;

b) salastatud leping – kokkulepe kahe või enama poole vahel, mis sisaldab salastatud teavet või mille täitmiseks on vajalik  juurdepääs salastatud teabele;

c) salastatud teave – mis tahes vormis või laadi teave, mida tuleb kummagi poole õigusaktide kohaselt kaitsta omavolilise tegevuse eest ning mis on salastatud ja mille salastatuse tase on asjaomaselt märgistatud;

d) pädev asutus – riigi julgeoleku volitatud esindaja või mis tahes muu riigiasutus, kes riigi õigusaktide kohaselt vastutab kokkuleppe rakendamise eest;

e) lepinglane – füüsiline või juriidiline isik, kellel on õigus sõlmida salastatud lepinguid;

f) töötlemisluba – pädeva asutuse otsus, mille kohaselt on juriidiline või füüsiline isik reaalselt ja korralduslikult suuteline täitma tingimused, mis on vajalikud salastatud teabe ohutuks töötlemiseks ja valdamiseks vastavalt riigi õigusaktidele;

g) riigi julgeoleku volitatud esindaja – kummagi poole riigiasutus, kes poole riigisiseste õigusaktide kohaselt vastutab kokkuleppe üldise rakendamise ja järelevalve eest; poolte vastavad asutused on nimetatud käesoleva kokkuleppe artikli 4 lõikes 1.

h) teadmisvajadus – vajadus pääseda juurde teatud salastatud teabele teenistuskohustuste tõttu ja teatava ülesande täitmiseks;

i) päritolupool – pool, kes on loonud salastatud teabe;

j) juurdepääsuluba – pädeva asutuse otsus, mille alusel on füüsilisel isikul lubatud riigi õigusaktide kohaselt pääseda juurde salastatud teabele;

k) vastuvõttev pool – pool, kellele edastatakse päritolupoole salastatud teavet;

l) kolmas isik – riik, organisatsioon või juriidiline või füüsiline isik, kes ei ole selle kokkuleppe pool.


Artikkel 3
Salastatuse tasemed

Pooled lepivad kokku, et järgmised salastatuse tasemed on samaväärsed ja vastavad asjakohaste riikide õigusaktides sätestatud salastatuse tasemetele.

Eesti Vabariigis

Küprose Vabariigis

Inglise keeles

TÄIESTI SALAJANE

AKPΩΣ AΠOPPHTO

TOP SECRET

SALAJANE

AΠOPPHTO

SECRET

KONFIDENTSIAALNE

EMΠІΣTEYTIKO

CONFIDENTIAL

PIIRATUD

ΠEPIOPIΣMEΝHΣ XPHΣHΣ   

RESTRICTED


Artikkel 4
Pädevad asutused

1. Poolte riigi julgeoleku volitatud esindajad on järgmised:

Eesti Vabariigis:
Riigi julgeoleku volitatud esindaja osakond
Eesti Vabariigi Kaitseministeerium

Küprose Vabariigis:
Riigi julgeoleku volitatud esindaja
Küprose Vabariigi Kaitseministeerium

2. Pooled teavitavad teineteist diplomaatiliste kanalite kaudu riigi julgeoleku volitatud esindaja muutmisest.

3. Riigi julgeoleku volitatud esindajad teavitavad teineteist taotluse korral muudest pädevatest asutustest.

4. Riigi julgeoleku volitatud esindajad teavitavad  teineteist kehtivatest riigi õigusaktidest, mis reguleerivad salastatud teabe kaitset, ja nendesse tehtavatest olulistest muudatustest ning annavad teineteisele teavet oma salastatud teabe kaitse nõuete, korra ja tavade kohta.


Artikkel 5
Kaitsemeetmed ja juurdepääs salastatud teabele

1. Pooled võtavad kooskõlas oma riigi õigusaktidega meetmeid, et kaitsta käesoleva kokkuleppe alusel vahetatud või loodud salastatud teavet. Sellisele salastatud teabele tagatakse vähemalt samasugune kaitse nagu oma teabele, mis on salastatud kokkuleppe artiklis 3 määratud samaväärsel tasemel.

2. Päritolupool teavitab vastuvõtvat poolt edastatud salastatud teabe salastatuse taseme muutustest kirjalikult.

3. Salastatud teabele antakse juurdepääs üksnes isikule, kellel on riigi õigusaktide kohaselt juurdepääs asjakohase salastatuse tasemega teabele ja kellel on teadmisvajadus.

4. Kokkuleppe raames tunnustavad pooled teise poole riigisiseste õigusaktide kohaselt väljastatud juurdepääsulube ja töötlemislube. Vastavalt artiklile 3 on load samaväärsed.

5. Kokkuleppe rakendamiseks vajaliku julgeolekukontrolli läbiviimisel abistavad pädevad asutused teineteist taotluse korral ja kooskõlas riigi õigusaktidega.

6. Kokkuleppe raames teavitavad poolte pädevad asutused teineteist viivitamata juurdepääsuloa ja töötlemisloa muutmisest, eeskätt loa tühistamisest või selles ettenähtud salastatuse taseme langetamisest.

7. Vastuvõttev pool:

a) edastab salastatud teavet kolmandale isikule ainult päritolupoole eelneval kirjalikul nõusolekul;

b) märgistab salastatud teabe artiklis 3 määratud salastatuse tasemete vastavuse kohaselt;

c) kasutab salastatud teavet ainult sel eesmärgil, milleks see on antud.


Artikkel 6
Salastatud teabe edastamine

1. Salastatud teavet edastatakse diplomaatiliste kanalite kaudu, kui riigi julgeoleku volitatud esindajad ei ole kokku leppinud teisiti. Vastuvõttev pool kinnitab salastatud teabe kättesaamist kirjalikult.

2. Elektroonilist salastatud teavet edastatakse riigi julgeoleku volitatud esindajate poolt kokku lepitud volitatud krüpteeritud kanalite kaudu.

3. Vajadusel võivad poolte luure-, julgeoleku- ja politseiasutused kooskõlas riigi õigusaktidega  vahetada operatiiv- või luureteavet omavahel otse.


Artikkel 7
Salastatud teabe paljundamine ja tõlkimine

1. Salastatud teavet paljundatakse ja tõlgitakse vastavalt vastuvõtva poole õigusaktidele ja järgmise korra kohaselt:

a) salastatud teabe paljundusi ja tõlkeid märgistatakse ja kaitstakse sarnaselt algse salastatud teabega;

b) tõlgete ja paljunduste arv piirdub ametlikuks otstarbeks nõutavaga;

c) tõlkele tehakse asjakohane sihtkeelne märge selle kohta, et tõlge sisaldab päritolupoole salastatud teavet.

2. Tasemel SALAJANE/AΠOPPHTO või sellest kõrgemal tasemel salastatud teavet võib paljundada ja tõlkida üksnes päritolupoole eelneval kirjalikul loal.


Artikkel 8
Salastatud teabe hävitamine

1. Salastatud teave hävitatakse viisil, mis ei võimalda seda ei osaliselt ega täielikult taastada.

2. Tasemeni SALAJANE/AΠOPPHTO märgitud salastatud teave hävitatakse vastavalt poolte õigusaktidele.

3. Tasemel TÄIESTI SALAJANE/AKPΩΣ AΠOPPHTO salastatud teavet ei hävitata. See tagastatakse päritolupoole riigi pädevale asutusele.

4. Salastatud teabe hävitamise kohta koostatakse aruanne ning selle ingliskeelne tõlge esitatakse päritolupoole pädevale asutusele.

5. Kriisiolukorras, kui salastatud teavet ei ole võimalik kaitsta ega tagastada, hävitatakse salastatud teave otsekohe. Vastuvõttev pool teavitab päritolupoole riigi julgeoleku volitatud esindajat salastatud teabe hävitamisest võimalikult kiiresti.


Artikkel 9
Salastatud lepingud

1. Kui pool soovib sõlmida või volitab oma lepinglast sõlmima salastatud lepingut teise poole lepinglasega teise poole territooriumil, küsib selle poole riigi julgeoleku volitatud esindaja teise poole riigi julgeoleku volitatud esindajalt eelnevalt kirjaliku kinnituse, et pakutud lepinglasel on asjakohase salastatuse tasemega teabe töötlemisluba.

2. Lepinglane esitab teabe potentsiaalsete all-lepinglaste kohta selle riigi julgeoleku volitatud esindajale, mille territooriumil töö teostatakse.

3. Kokkuleppe alusel sõlmitud salajase teabe lepingud peavad sisaldama järgmist:

a) lepinglase kohustust tagada, et tema ruumides on sobivad tingimused asjaomase salastatuse tasemega salastatud teabe töötlemiseks ja valdamiseks;

b) lepinglase kohustust tagada, et isikutel, kellele tööülesanded eeldavad juurdepääsu salastatud teabele, on riigi õigusaktide kohaselt asjakohase salastatuse tasemega teabele juurdepääs;

c) lepinglase kohustust tagada, et kõiki salajasele teabele juurde pääsevaid isikuid on teavitatud nende kohustusest salastatud teavet riigi õigusaktide kohaselt kaitsta;

d) salastatud teabe loetelu ja valdkondade loetelu, kus salastatud teave võib tekkida;

e) salastatud teabe salastatuse tasemetega seotud muudatustest teavitamise korda;

f) suhtluskanaleid ja elektroonilisi teabeedastusvahendeid;

g) salastatud teabe edastamise korda;

h) lepinglase kohustust teavitada reaalsest või potentsiaalsest salastatud teabe kaitse nõuete rikkumisest;

i) lepinglase kohustust edastada salastatud lepingu koopia oma riigi pädevale asutusele;

j) all-lepinglase kohustust täita lepinglasega samu turvakohustusi.

4. Kohe pärast potentsiaalsete lepinglaste lepingueelsete läbirääkimiste algust teavitab päritolupoole riigi julgeoleku volitatud esindaja teise poole riigi julgeoleku volitatud esindajat vastavate lepingueelsete läbirääkimistega seotud salastatud teabe salastatuse tasemest.

5. Salastatud lepingu koopia edastatakse nõuetekohaseks järelevalveks ja kontrolliks tööde asukohariigi riigi julgeoleku volitatud esindajale.


Artikkel 10
Külastused

1. Salastatud lepinguga seotud külastused, millega kaasneb juurdepääs salastatud teabele, toimuvad vastuvõtva poole pädeva asutuse eelneva kirjaliku loa alusel.

2. Külastustaotlus esitatakse vastuvõtva poole pädevale asutusele hiljemalt kümme päeva enne külastust.

3. Pakilise loomuga juhtude korral tohib külastustaotluse esitada lühema etteteatamisajaga.

4. Külastustaotlus sisaldab järgmist:

a) külastaja ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ja -koht, kodakondsus ja isikutunnistuse/passi number;

b) külastaja ametikoht ja selle üksuse nimetus, keda ta esindab;

c) külastatava üksuse nimetus, aadress ja kontaktandmed;

d) külastaja juurdepääsuloa kinnitus, kehtivus ja tase;

e) külastuse ese ja eesmärk;

f) külastuse eeldatavad kuupäevad ja kestus; korduvkülastuste puhul kogu periood, mida külastused hõlmavad;

g) pädeva asutuse ametlik pitser, allkiri ja kuupäev.

5. Külastusloa andmisel esitab vastuvõtva poole pädev asutus külastatava üksuse turvaametnikele külastustaotluse koopia.

6. Külastusloa kehtivus ei ole pikem kui üks aasta.

7. Poolte pädevad asutused võivad leppida kokku korduvkülastuse õigusega isikute nimekirjas. Nimekiri kehtib esialgu kaksteist kuud. Vastavate külastuste üksikasjad lepivad külastavad isikud kokkulepitud tingimuste alusel otse kokku külastatavate üksuste esindajatega.


Artikkel 11
Salastatud teabe kaitse nõuete rikkumine

1. Salastatud teabe kaitse nõuete rikkumise korral teavitab selle poole riigi julgeoleku volitatud esindaja, kus nõudeid rikuti, päritolupoole riigi julgeoleku volitatud esindajat võimalikult kiiresti ja algatab asjaomase menetluse.

2. Kui salastatud teabe kaitse nõudeid on rikutud kolmandas riigis, võtab teavet edastava poole riigi julgeoleku volitatud esindaja kõik meetmed, et tagada lõikes 1 sätestatud sammude astumine.

3. Päritolupool teeb vastavalt lõikele 1 taotluse korral uurimise läbiviimisel koostööd.

4. Päritolupoolele teatatakse uurimise tulemustest ning edastatakse lõpparuanne juhtunu põhjuste ja kahju ulatuse kohta.


Artikkel 12
Kulud

Kumbki pool kannab kokkuleppe täitmisega seotud oma kulud.


Artikkel 13
Vaidluste lahendamine

Käesoleva kokkuleppe tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlused lahendatakse poolte läbirääkimiste käigus.


Artikkel 14
Lõppsätted

1. Kokkulepe on sõlmitud määramata ajaks ja see jõustub teise kuu esimesel päeval pärast seda, kui poolte diplomaatiliste kanalite kaudu laekub viimane kirjalik teade selle kohta, et nende riigisisestes õigusaktides kokkuleppe jõustumiseks ettenähtud nõuded on täidetud.

2. Poolte kirjalikul nõusolekul võib kokkulepet igal ajal muuta. Muudatused jõustuvad lõike 1 kohaselt.

3. Kummalgi poolel on õigus kokkulepe igal ajal lõpetada diplomaatiliste kanalite kaudu esitatud kirjaliku teatega. Sellisel juhul lõpeb kokkulepe teiselt poolelt lõpetamisteate kättesaamisest arvates kuue kuu pärast.

4. Olenemata kokkuleppe lõppemisest tagavad pooled kokkuleppe raames edastatud salastatud teabe jätkuva kaitsmise senikaua, kuni päritolupool vabastab vastuvõtva poole sellest kohustusest.


Sõlmitud Nicosias 27. novembril 2012 kahes eksemplaris eesti, kreeka ja inglise keeles; kõik tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgenduserinevuste korral lähtutakse ingliskeelsest tekstist.

Eesti Vabariigi valitsuse nimel

Küprose Vabariigi valitsuse nimel

Märt Kraft

Demetris Eliades

Riigi julgeoleku volitatud esindaja juht

Kaitseminister

 

Agreement on Mutual Protection of Classified Information