Teksti suurus:

Eesti Vabariigi ja Ukraina sotsiaalkindlustusleping

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.02.2012
Avaldamismärge:RT II, 07.11.2011, 2

Eesti Vabariigi ja Ukraina sotsiaalkindlustusleping

Vastu võetud 05.10.2010

Eesti Vabariigi ja Ukraina sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seadus

Vabariigi Valitsuse 06.08.2009 korraldus nr 342 lepingu eelnõu heakskiitmise ja volituste andmise kohta

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

 

Eesti Vabariik ja Ukraina (edaspidi lepingupooled) on eesmärgiga arendada koostööd sotsiaalkindlustusvaldkonnas kokku leppinud järgmises.

 

I. ÜLDSÄTTED

Artikkel 1
Mõisted

1. Lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

   1) õigusaktid – lepingupoole õigusaktid, millele on viidatud artiklis 2;
   2) pädev võimuorgan – lepingupoole õigusaktide kohaldamise eest vastutav ministeerium;
   3) pädev asutus – lepingupoole õigusakte kohaldav lepingupoole asutus;
   4) kindlustusperiood – maksu-, makse-, elamis- või töötamisperiood, mis on vastavalt määratletud või tunnustatud õigusaktides, mille kohaselt need täitusid, ja kõik sellistena käsitletavad perioodid, kui nimetatud õigusaktid võrdsustavad need vastavalt maksu-, makse-, elamis- või töötamisperioodiga;
   5) toetus, pension, hüvitis – lepingupoole õigusaktidega ettenähtud rahaline väljamakse ja toetuse, pensioni või hüvitise suurendus, juurdemaks või lisa;
   6) elamine:
      Eesti Vabariigi puhul elamine Eesti Vabariigi territooriumil alalise elanikuna või tähtajalise elamisloa alusel;
      Ukraina puhul elukoht Ukraina õigusaktide kohaselt;
   7) pereliige – lepingupoole õigusaktide alusel sellena määratletud isik;
   8) ülalpeetav – lepingupoole õigusaktide alusel sellena määratletud isik.

 2. Muid lepingus esinevaid mõisteid kasutatakse õigusaktides määratletud tähenduses.

 

Artikkel 2
Lepingu kohaldamisala

1. Lepingut kohaldatakse järgmiste õigusaktide suhtes:

1) Eesti Vabariigi puhul õigusaktid, mis käsitlevad:
     i) riiklikku pensionikindlustust;
     ii) rahalisi hüvitisi tööõnnetuse või kutsehaiguse korral;
     iii) töötutoetust ja töötuskindlustushüvitist;
     iv) vanemahüvitist ja riiklikke peretoetusi (edaspidi peretoetused);
     v) matusetoetust.

2) Ukraina puhul õigusaktid, mis käsitlevad:

     i) üldkohustuslikku riiklikku pensionikindlustust;
     ii) üldkohustuslikku riiklikku sotsiaalkindlustust tööstusettevõttes töökohustuste täitmisel saadud vigastuse korral ja töövõime kaotuse põhjustanud kutsehaiguse korral;
     iii) üldkohustuslikku riiklikku sotsiaalkindlustust töötuse korral;
     iv) riiklikku abi peredele lapse sünni ja kuni kolmeaastaseks saamiseni hooldamise korral (edaspidi peretoetused);
     v) matusetoetust.

2. Lepingupoolte pädevad võimuorganid esitavad üksteisele kohaldatavate õigusaktide nimekirjad lepingu sõlmimise ajal ning teatavad õigusaktide muudatustest ja uutest õigusaktidest üks kord aastas hiljemalt 1. juulil.

3. Kui lõikest 4 ei tulene teisiti, kohaldatakse lepingut ka nende õigusaktide suhtes, millega muudetakse, täiendatakse, ühendatakse või asendatakse lõikes 1 loetletud õigusakte.

4. Lepingut kohaldatakse ka nende õigusaktide suhtes, millega lepingupool näeb ette uue toetuse-, pensioni- või hüvitisesaajate rühma või uue toetuse, pensioni või hüvitise, kui ühe lepingupoole pädev asutus teatab sellest kirjalikult teise lepingupoole pädevale asutusele. Kui teise lepingupoole pädev asutus alates teatise saamisest 6 kuu jooksul ei teata teisiti, siis loetakse, et teine lepingupool on nõus lepingu kohaldamisala täiendamisega.

 

Artikkel 3
Lepingu subjektid

Lepingut kohaldatakse isikule, kelle kohta kehtivad või on kehtinud asjakohase lepingupoole sotsiaalkindlustusalased õigusaktid, mis on kindlaks määratud käesoleva lepingu artiklis 2.

 

Artikkel 4
Võrdne kohtlemine

Isikutele, kelle suhtes lepingut kohaldatakse ja kes elavad ühe lepingupoole territooriumil, võimaldatakse selle lepingupoole õigusaktide alusel samasuguseid toetusi, pensione ja hüvitisi ning neil on samasugused kohustused kui selle lepingupoole kodanikel.

 

Artikkel 5
Toetuste, pensionide või hüvitiste samaaegse väljamaksmise vältimine ning
isikule kohaldatavad õigusaktid

1. Kui lepingus ei sätestata teisiti, siis ühe ja sama kindlustusperioodi eest ei määrata ega säilitata õigust mitme samaliigilise toetuse, pensioni ega hüvitise saamiseks.

2. Kui lepingus ei sätestata teisiti, kohaldatakse lepingupoole territooriumil töötavale isikule selle lepingupoole õigusakte, kelle territooriumil ta töötab, sõltumata tema elukohast.

3. Kui lepingus ei sätestata teisiti, kohaldatakse füüsilisest isikust ettevõtjale selle lepingupoole õigusakte, kelle territooriumil ta tegutseb, sõltumata tema elukohast.

4. Lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikule, kes töötab või tegutseb mõlema lepingupoole territooriumil, kohaldatakse selle lepingupoole õigusakte, kelle territooriumil ta elab.

5. Siiski:

   1) isikule, kes on tööle võetud ühe lepingupoole territooriumil ja kelle tööandja lähetab teise lepingupoole territooriumile töötama sama tööandja heaks, kohaldatakse esimese lepingupoole õigusakte tingimusel, et lähetus ei kesta kauem kui 24 kuud;
   2) ühe lepingupoole ametkonna või riigiasutuse poolt teise lepingupoole territooriumile lähetatud riigiteenistujale ja riigiteenistujaga võrdsustatud isikule kohaldatakse esimese lepingupoole õigusakte;
   3) laevapere liikmele ning laeval töötavale isikule kohaldatakse selle lepingupoole õigusakte, kelle lipu all laev sõidab;
   4) mõlema lepingupoole territooriumil rahvusvahelisi vedusid teostavas õhu-, raudtee- või autotranspordiettevõttes töötavale isikule kohaldatakse selle lepingupoole õigusakte, kelle territooriumil ettevõte on registreeritud.

6. Lepingupoolte pädevad võimuorganid või pädevad asutused võivad kirjalikult kokku leppida erisusi artiklis 5 sätestatust, kui see on teatud kindlustatud isikute huvides vajalik.

 

II. HÜVITISI KÄSITLEVAD SÄTTED

Artikkel 6
Pensionid

1. Kui õigus saada pensioni tekib lepingupoole õigusaktide alusel teise lepingupoole õigusaktide kohaselt täitunud kindlustusperioode arvestamata, määrab asjakohane lepingupool pensioni ainult oma õigusaktide alusel arvesse võetavate kindlustusperioodide eest, olenemata sellest, kumma lepingupoole territooriumil elatakse.

2. Kui õigus saada pensioni tekib kindlustusperioodide liitmisel, arvestatakse pensioni määramisel kindlustusperioode, mis on täitunud kummagi lepingupoole õigusaktide kohaselt, tingimusel et teine lepingupool ei maksa pensioni nende kindlustusperioodide eest. Kumbki lepingupool arvestab ja maksab pensioni tema territooriumil täitunud kindlustusperioodide alusel, kui käesolevas lepingus ei sätestata teisiti.

3. Kui õigus saada pensioni tekib eriseaduse alusel või teatud erialal või tingimustes töötamise korral, määrab ja maksab eripensioni ainult see lepingupool, kelle territooriumil on õigus eripensionile tekkinud, ja ainult selle lepingupoole õigusaktide alusel. Teatud erialal või tingimustes töötamise korral lepingupoolte õigusaktide alusel täitunud töötamise perioode ei liideta. Kui kummagi lepingupoole eespool nimetatud õigusaktide alusel ei teki õigust saada eripensioni, arvestatakse neid perioode pensioni määramisel üldistel alustel.

4. Kui ühe lepingupoole õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodide kogupikkus ei ületa ühte aastat, arvestab teise lepingupoole pädev asutus neid perioode pensioni määramisel ja väljamaksmisel; töötasu nende perioodide eest ei arvestata.

5. Kui pensionär asub pärast lepingu jõustumist ühe lepingupoole territooriumilt elama teise lepingupoole territooriumile, jätkab pensioni väljamaksmist selle määranud lepingupool.

6. Vanaduspensionieas isikule, kes saab ühe lepingupoole õigusaktide alusel vanadus- või töövõimetuspensioni, ei määrata teise lepingupoole õigusaktide alusel toitjakaotuspensioni ega Eesti Vabariigi rahvapensioni. Määratud toitjakaotuspensioni maksmine lõpetatakse, kui teine lepingupool määrab oma õigusaktide alusel vanadus- või töövõimetuspensioni.

7. Määratud Eesti Vabariigi rahvapensioni maksmine lõpetatakse, kui teine lepingupool määrab pensioni oma õigusaktide alusel.

8. Pensioni määramisel arvestavad kummagi lepingupoole pädevad asutused kindlustusperioode ja töötasu oma riigi õigusaktide kohaselt.

 

Artikkel 7
Kolmanda riigi õigusaktide kohased perioodid

Kui isikul ei ole õigust saada pensioni lepingupoolte õigusaktide kohaselt arvessevõetavate kindlustusperioodide alusel, määratakse pensioni saamise õigus kindlaks nii, et need kindlustusperioodid liidetakse  kindlustusperioodidega, mis on täitunud sellise kolmanda riigi territooriumil, kellega mõlemad lepingupooled on sõlminud kindlustusperioodide liitmist ettenägeva sotsiaalkindlustuslepingu.

 

Artikkel 8
Kahju hüvitamine töökohustuste täitmisega seotud tööõnnetuse, kutsehaiguse või neist põhjustatud surma korral

1. Töökohustuste täitmisega seotud tööõnnetuse, kutsehaiguse või neist põhjustatud surma korral määrab ja maksab hüvitist selle lepingupoole pädev asutus, kelle õigusakte kohaldati ajal, mil isik sai töövigastuse või lõpetas kutsehaiguse põhjustanud kutsealal töötamise. Isikul on õigus taotleda hüvitise määramist, olenemata sellest, kumma lepingupoole territooriumil tuvastati töökohustuste täitmisega seotud tööõnnetus, kutsehaigus või neist põhjustatud surm. Lepingupoole pädev asutus määrab hüvitise üksnes oma õigusaktide kohaselt.

2. Kui kutsehaige saab hüvitist ühe lepingupoole pädevalt asutuselt ja seoses tervise halvenemisega pöördub teise lepingupoole pädeva asutuse poole, makstakse hüvitist järgmiselt:

   1) kui kutsehaige ajal, mil talle kohaldati teise lepingupoole õigusakte, ei teinud haiguse süvenemist esile kutsuda võivat tööd, maksab hüvitist esimese lepingupoole pädev asutus oma õigusaktide alusel, võttes arvesse haiguse süvenemist;

   2) kui kutsehaige tegi haiguse süvenemist esile kutsuda võivat tööd ajal, mil talle kohaldati teise lepingupoole õigusakte, maksab esimese lepingupoole pädev asutus hüvitist oma õigusaktide alusel, võtmata arvesse haiguse süvenemist. Teise lepingupoole pädev asutus määrab sellisele isikule lisahüvitise, mille suurus vastab pärast haiguse süvenemist makstava hüvitise ja selle hüvitise vahele, mida ta oleks pidanud maksma isikule enne haiguse süvenemist juhul, kui isik oleks haigestunud ajal, mil talle kohaldati selle lepingupoole õigusakte.

 

Artikkel 9
Töötutoetus ja töötuskindlustushüvitis

1. Kui lepingupoole õigusaktide alusel tekib õigus saada töötutoetust või töötuskindlustushüvitist kindlustusperioodide täitumise tõttu, arvestatakse käesoleva lepingu kohasel kindlustusperioodide liitmisel kummagi lepingupoole õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioode tingimusel, et need ei ole ajaliselt täielikult ega osaliselt kattuvad.

2. Isikul, kes elab ühe lepingupoole territooriumil ja töötas viimati teise lepingupoole territooriumil, on õigus saada töötutoetust või töötuskindlustushüvitist elukohajärgse lepingupoole õigusaktide alusel.

3. Kui lepingupoole õigusaktide alusel arvutatakse töötutoetust või töötuskindlustushüvitist varasema töötasu põhjal, võtab lepingupoole töötutoetust või töötuskindlustushüvitist määrav asutus arvesse üksnes töötasu, mida asjaomane isik sai töötamisel selle lepingupoole territooriumil. Töötutoetuse või töötuskindlustushüvitise suurus ei või olla väiksem kui selle lepingupoole territooriumil kehtestatud minimaalne töötutoetuse või töötuskindlustushüvitise suurus.

4. Lepingupoole õigusaktide alusel määratud töötutoetus või töötuskindlustushüvitis makstakse välja vaid selle lepingupoole territooriumil.

 

Artikkel 10
Peretoetused

1. Riiklikud peretoetused määrab ja maksab see lepingupool oma õigusaktide alusel, kelle territooriumil perekond elab.

2. Kui õigus saada peretoetust tekib mõlema lepingupoole õigusaktide alusel, maksab hüvitist see lepingupool oma õigusaktide alusel, kelle territooriumil laps elab.

 

Artikkel 11
Matusetoetus

1. Kui õigus saada matusetoetust tekib mõlema lepingupoole õigusaktide alusel, määrab ja maksab matusetoetuse välja see lepingupool oma õigusaktide alusel, kelle territooriumil oli isiku alaline elukoht enne surma.

 

2. Ühelt lepingupoolelt pensioni saanud, kuid alaliselt teise lepingupoole territooriumil elanud isiku surma korral määrab ja maksab matusetoetuse välja lepingupool, kes maksis pensioni.

 

III. RAKENDUS- JA MUUD SÄTTED

Artikkel 12
Lepingu rakendamine

1. Pädevad võimuorganid ja pädevad asutused sõlmivad lepingu rakendamiseks rakenduskokkulepped.

2. Lepingut rakendavad pädevad asutused osutavad üksteisele abi ja vahetavad lepingu rakendamiseks vajalikku teavet.

3. Kui ühe lepingupoole pädev võimuorgan või pädev asutus edastab teise lepingupoole pädevale võimuorganile või pädevale asutusele isikuandmeid, kohaldatakse andmeid edastava lepingupoole andmekaitsealaseid õigusakte. Andmete edaspidise töötlemise suhtes kohaldatakse andmeid töötleva lepingupoole andmekaitsealased õigusakte.

 

Artikkel 13
Avalduste esitamine

1. Ühe lepingupoole territooriumil elaval isikul on õigus pöörduda vahetult või selle lepingupoole pädeva asutuse kaudu teise lepingupoole pädeva asutuse poole.

2. Lepingu alusel makstavate toetuste, pensionide ja hüvitiste taotlused, mis on esitatud ühe  lepingupoole õigusaktide kohaselt, loetakse ka teise lepingupoole õigusaktidega kooskõlas esitatud taotlusteks.

3. Avaldused või pretensioonid, mis ühe lepingupoole õigusaktide järgi esitati selle lepingupoole pädevale asutusele tähtaegselt, loetakse tähtaegselt esitatuteks ka teise lepingupoole pädevale asutusele.

 

Artikkel 14
Arstlik läbivaatus

1. Ühe lepingupoole pädev asutus korraldab teise lepingupoole pädeva asutuse taotlusel oma territooriumil elava pensioni- või hüvitisesaaja arstliku läbivaatuse.

2. Pensioni- või hüvitisesaaja töövõime kindlaksmääramisel kasutab ühe lepingupoole pädev asutus teise lepingupoole pädevalt asutuselt saadud arstliku läbivaatuse dokumente ja teisi dokumente, mis on vajalikud töövõimetuse määramiseks.

3. Pensioni- või hüvitisesaaja peab minema arstlikule läbivaatusele, kui seda nähakse ette asjakohase lepingupoole õigusaktides.

4. Arstlikku läbivaatust taotlev pädev asutus võib pensioni või hüvitise määramisest keelduda, hüvitise maksmise peatada või lõpetada, kui pensioni- või hüvitisesaaja ei ole kolme kuu jooksul käinud arstlikul läbivaatusel või esitanud pensioni või hüvitise määramiseks nõutavaid andmeid.

 

Artikkel 15
Maksudest, lõivudest ja tasudest vabastamine või nende vähendamine

Lepingupoole õigusaktides ette nähtud ja nende kohaldamiseks vajalike tõendite ja dokumentide väljaandmise eest võetavatest maksudest, riigilõivudest, konsulaar- ja haldustasudest vabastamine või nende vähendamine kehtib ka teise lepingupoole õigusaktide kohaldamiseks väljaantavate tõendite ja dokumentide kohta.

 

Artikkel 16
Toetuste, pensionide ja hüvitiste maksmine

1. Toetust, pensioni või hüvitist makstakse selle lepingupoole rahaühikus, kelle territooriumil toetuse, pensioni või hüvitise saaja alaliselt elab, vastavalt väljamakse tegemise päeva vahetuskursile riigipanga noteeringu alusel.

2. Lepingupooled teevad toetuste, pensionide ja hüvitiste ülekandeid eurodes.

3. Teise lepingupoole territooriumil elavale isikule toetuse, pensioni või hüvitise maksmiseks rahaliste vahendite ülekandmisega seotud pangakulud katab selle lepingupoole pädev asutus, kes teeb väljamakse.

 

IV. LÕPPSÄTTED

Artikkel 17
Erimeelsuste lahendamine

Lepingu tõlgendamisel või kohaldamisel tekkivad erimeelsused lahendatakse lepingupoolte läbirääkimiste teel.

 

Artikkel 18
Üleminekusätted

1. Lepingu jõustumisel lõpeb Eesti Vabariigi Valitsuse ja Ukraina Valitsuse vaheline sotsiaalkindlustusleping, mis on alla kirjutatud 20. veebruaril 1997 (edaspidi lõppenud leping).

2. Isikule säilitatakse kõik lõppenud lepingu alusel omandatud õigused. Lepinguga ei vähendata lõppenud lepingu alusel määratud toetuse, pensioni ega hüvitise üldist suurust.

3. Isikud võivad taotleda enne lepingu jõustumist määratud pensionide ühekordset ümberarvestamist lepingupoole õigusaktide kohaselt.

 

Artikkel 19
Lepingu muutmine

Lepingupoolte kokkuleppel võib lepingut muuta või täiendada protokollidega, mis on lepingu lahutamatuks osaks ja mis jõustuvad artikli 21 kohaselt.

 

Artikkel 20
Lepingu peatamine ja lõpetamine

1. Lepingupoolel on õigus lepingu või selle osa kehtivus peatada, teatades sellest diplomaatiliste kanalite kaudu teisele lepingupoolele kirjalikult vähemalt kuus kuud ette. Peatamine ei puuduta määratud toetuste, pensionide ega hüvitiste maksmist.

2. Lepingupool võib lepingu lõpetada, teatades sellest diplomaatiliste kanalite kaudu teisele lepingupoolele kirjalikult vähemalt kuus kuud ette. 

3. Lepingu lõpetamisel säilitatakse isikule kõik selle alusel omandatud õigused.

 

Artikkel 21
Jõustumine

Leping jõustub teise kuu esimesel päeval pärast seda, kui lepingupooled on diplomaatiliste kanalite kaudu kätte saanud viimase kirjaliku teate selle kohta, et lepingu jõustumiseks vajalik riigisisene menetlus on lõppenud.

 

Selle kinnituseks on täievolilised esindajad lepingule alla kirjutanud.

Koostatud 5. oktoobril 2010 Tallinnas kahes eksemplaris eesti ja ukraina keeles; mõlemad tekstid on võrdselt autentsed.

Eesti Vabariigi nimel

Ukraina nimel

Hanno Pevkur

Vasil Nadraga



Угода між Естонською Республікою та Україною у сфері соціального забезпечення