Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Energiaseadus

Vastu võetud 11.06.1997
RT I 1997, 52, 833
jõustumine 01.01.1998

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesoleva seadusega reguleeritakse kütuse- ja energiaturgu ning kütuse- ja energiamajanduse riiklikku järelevalvet.

  (2) Riikliku järelevalve erisused kütusena kasutatavate maavarade kaevandamisel sätestab käesolev seadus. Maavarade kaevandamist reguleeritakse maapõueseadusega (RT I 1994, 86/87, 1488; 1995, 75, 1321; 1996, 49, 953; 1997, 52, 833; 86, 1461; 93, 1562; 1998, 64/65, 1005; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2000, 54, 348; 102, 670).

  (3) Käesolevat seadust ei kohaldata kütuse- ja energiamajanduses kasutatavatele surve- ja tõsteseadmetele. Nende surve- ja tõsteseadmete kohta käiv regulatsioon kehtestatakse eraldi seadusega.

  (4) Käesolevat seadust ei kohaldata elektriohutuse tagamiseks kütuse- ja energiamajanduses. Elektriohutusalane regulatsioon kehtestatakse elektriohutusseadusega.

  (5) Käesolev seadus ei reguleeri soojusenergia müüki koguses alla 50 000 MWh majandusaastas.

§ 2.  Kütus ja energia

  (1) Käesolevas seaduses hõlmab mõiste kütus gaas-, tahke- ja vedelkütust, mille põlemisel eralduvat soojust kasutatakse energiaallikana.

  (2) Käesolevas seaduses kasutatakse mõistet energia elektri- ja soojusenergia ühisnimetusena.

  (3) Käesolevas seaduses kasutatakse mõistet võrgugaas gaaskütuse tähenduses, mida edastatakse tarbijani torujuhtmete süsteemi abil.

  (4) Käesolevas seaduses kütuse kohta sätestatut ei rakendata turba ja biokütuse suhtes.

  (5) Käesolevas seaduses käsitatakse biokütusena puitu ja puidutöötlemise jäätmeid, energeetilisi põllukultuure, energiaallikana kasutatavaid jäätmeid ning biogaasi (sealhulgas prügila gaasi).

  (6) Käesolevas seaduses käsitatakse kütuse impordina kütuse sissevedu vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuriga tolliseadustiku tähenduses.
[RT I 2001, 88, 531 - jõust. 01.07.2002]

§ 3.  Kütuse- ja energiaettevõtja

  (1) Kütuseettevõtja on ettevõtja, kes tegeleb kütuse tootmise, töötlemise, ladustamise, müügi, ekspordi, impordi või vedelkütuse või gaasi edastamise või jaotamisega vastava võrgu kaudu.
[RT I 2001, 88, 531 - jõust. 01.07.2002]

  (2) Energiaettevõtja on ettevõtja, kes tegeleb energia tootmise, muundamise, salvestamise, edastamise, jaotamise, müügi, ekspordi, impordi või transiidiga.

§ 4.  Kütuse- ja energiaseade

  (1) Kütuseseade ja -ehitis on käesoleva seaduse tähenduses seade kütuse tootmiseks, töötlemiseks, ladustamiseks, edastamiseks, jaotamiseks, mõõtmiseks, müümiseks või tarbimiseks.

  (2) Energiaseade ja -ehitis on käesoleva seaduse tähenduses seade energia tootmiseks, salvestamiseks, muundamiseks (sealhulgas kütuse põletamiseks), transformeerimiseks, edastamiseks, jaotamiseks, mõõtmiseks, müümiseks või tarbimiseks.

  (3) Ehitise (hoone ja rajatise) mõiste, mis on sätestatud planeerimis- ja ehitusseaduses (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399; 95, 843; 2000, 54, 348; 2001, 42, 234), hõlmab käesolevas seaduses ka sisepaigaldise, mille all mõistetakse hoonesse paigaldatud ja omavahel ühendatud seadmete kogumit.

  (4) Kasutatavad kütuse- ja energiaseadmed ning kütuse- ja energiaehitised peavad vastama õigusaktides sätestatud tehnilistele ja ohutusnõuetele.

2. peatükk KÜTUSE- JA ENERGIAMAJANDUSE ÜLDKORRALDUS 

§ 5.  [Kehtetu]

§ 5¹.  Vedelkütuste kvaliteedinõuded ja nõuetele vastavuse tõendamine

  (1) Vedelkütuste kvaliteedinõuded kehtestatakse majandusministri määrusega. Kvaliteedinõuded kehtestatakse ainult määruses nimetatud kütustele.

  (2) Vedelkütuse vastavust kehtestatud kvaliteedinõuetele tõendatakse volitatud asutuse poolt väljaantud vedelkütuse vastavussertifikaadiga. Vastavussertifikaadi vormi ja väljaandmise korra kehtestab majandusminister.

  (3) Volitatud asutus käesoleva seaduse tähenduses on isik, kellele käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud korras on antud õigus tegutseda vedelkütuse sertifitseerimiseks volitatud asutusena. Volitatud asutusena tegutsemise õiguse võib anda vedelkütuse sertifitseerimiseks akrediteeritud asutusele.

  (4) Isikule vedelkütuse sertifitseerimiseks volitatud asutusena tegutsemise õiguse andmise, volitatud asutusena tegutsemise, tema üle riikliku järelevalve korraldamise ja tegutsemisõiguse äravõtmise korral kohaldatakse toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse (RT I 1999, 92, 825) sätteid.

  (5) Õigus tegutseda vedelkütuse sertifitseerimiseks volitatud asutusena antakse tähtajaliselt kuni viieks aastaks. Volitatud asutus peab tagama tema poolt tekitatud kahju hüvitamise.

  (6) Vedelkütuse importimisel on importija kohustatud esitama tollile vedelkütuse vastavussertifikaadi. Kvaliteedinõuetele mittevastava vedelkütuse import, ladustamine ja müük on keelatud. Vastavussertifikaadita on lubatud kütust importida kütuseaktsiisi seaduses (RT I 1993, 38, 563; 1996, 90, 1613; 1997, 73, 1201; 77, 1314; 1998, 57, 862; 1999, 10, 158; 2000, 33, 199; 59, 380) sätestatud maksuvabas koguses.
[RT I 2001, 88, 531 - jõust. 01.07.2002]

  (7) Vedelkütuse tootja, töötleja, ladustaja või müüja on kohustatud järelevalveasutuse nõudmisel esitama oma valduses oleva vedelkütuse vastavussertifikaadi ja võimaldama vedelkütuse vastavuse kontrollimist kehtestatud kvaliteedinõuetele.

§ 6. - § 8.[Kehtetud]

§ 9.  Tegevusluba

  (1) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusaladel tegutsemise õigus on ettevõtjal, kellel on kehtiv tegevusluba.

  (2) Tegevusluba on nõutav järgmistel tegevusaladel:
  1) kütuse import ja müük;
  2) elektrienergia eksport, import ja müük;
  3) soojusenergia müük;
  4) energia, vedelkütuse ja gaasi edastamis- ning jaotamisteenuse müük võrgu kaudu;
  5) elektri-, soojus- ja gaasisüsteemi operatiivjuhtimise teenuse müük.

  (3) Tegevusloaks on tähtajaline turuluba. Turuluba antakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevusteks tähtajaga kuni viis aastat ja punktides 2-5 nimetatud tegevusteks tähtajaga kuni 12 aastat.

  (3¹) Turuloata on lubatud kütust importida kütuseaktsiisi seaduses sätestatud maksuvabas koguses.
[RT I 2001, 88, 531 - jõust. 01.07.2002]

  (4) Füüsiline või juriidiline isik, kes ei täida energia tootmise, edastamise või jaotamise funktsioone ning kes käesoleva seaduse § 14 lõikes 1¹ nimetatud seadmeid, elektriliine või torustikku kasutades ostab ja müüb energiat ainult oma aktsionäridele, osanikele, liikmetele, rentnikele või üürnikele, ei vaja turuluba, kui energiamüük ei ole tema põhitegevusala.

  (5) Turuloa annab Energiaturu Inspektsioon turuluba taotleva ettevõtja (edaspidi taotleja) taotluse alusel.

  (6) Turuluba antakse äriregistrisse kantud või asutamisel olevale äriühingule või äriregistrisse kantud välismaa äriühingu filiaalile, kui tal on tehnilised võimalused ja vajaliku oskusega personal tegutsemiseks taotluses märgitud tegevusalal ning tema tegevus vastab keskkonnakaitse, tööohutuse ja muudele õigusaktidega ettenähtud nõuetele.

  (7) Turuloa vormi kehtestab majandusminister.

  (8) Turuloa andmise eest võetakse riigilõivu vastavalt riigilõivuseadusele (RT I 1997, 80, 1344; 2000, 5, 32; 10, 58; 19, 117; 26, 150; 29, 168 ja 169; 39, 237; 49, 300; 54, 346 ja 349; 55, 365; 57, 372 ja 373; 59, 379; 60, õiend; 78, 498; 84, 534; 92, 597 ja 598; 95, 607 ja 611; 2001, 2, 2; 3, 4; 16, 69 ja 72; 27, 151; 31, 171; 34, 188 ja 189; 36, 201; 42, 235; 43, 238 ja 239; 47, 260; 48, 268).

§ 9¹.  Turuloa taotlemine

  (1) Turuloa saamiseks esitab taotleja Energiaturu Inspektsioonile taotluse, milles on vähemalt järgmised andmed:
  1) ettevõtja ärinimi;
  2) asukoha aadress ja tegevuskoht;
  3) sidevahendite numbrid;
  4) äriregistri kood;
  5) tegevusalad vastavalt käesoleva seaduse § 9 lõikele 2.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusele lisatakse:
  1) äriregistri registrikaardi ärakiri;
  2) [kehtetu - RT I 2001, 93, 565 - jõust. 01.02.2002]
  3) Maksuameti kohaliku asutuse õiend maksuvõlgnevuse puudumise kohta;
  4) eelmise majandusaasta kinnitatud aruanne;
  5) kaupade ja teenuste loetelu, mille müüki, eksporti või importi loa taotleja kavandab või teostab, ja eelmise majandusaasta käive;
  6) võrguettevõtja tegevuspiirkonna skemaatiline plaan ja kirjeldus;
  7) Tolliameti õiend maksuvõlgnevuse puudumise kohta, kui tegevusluba taotletakse impordiks;
  8) taotleja kirjalik tõendus, et tal on tehnilised võimalused ja vajaliku oskusega personal tegutsemiseks taotluses märgitud tegevusalal ning et tema tegevus vastab keskkonnakaitse, tööohutuse ja muudele õigusaktidega ettenähtud nõuetele.

  (3) Asutamisel olevale äriühingule antakse turuluba kuni kaheks aastaks ja taotlusele lisatakse:
  1) asutamislepingu, asutamisotsuse või ühingulepingu kinnitatud koopia;
[RT I 2001, 93, 565 - jõust. 01.02.2002]
  2) [kehtetu - RT I 2001, 93, 565 - jõust. 01.02.2002]
  3) kaupade ja teenuste loetelu, mille müüki, eksporti või importi loa taotleja kavandab;
  4) võrguettevõtja tegevuspiirkonna skemaatiline plaan ja kirjeldus;
  5) taotleja kirjalik tõendus, et tal on tehnilised võimalused ja vajaliku oskusega personal tegutsemiseks taotluses märgitud tegevusalal ning et tema tegevus vastab keskkonnakaitse, tööohutuse ja muudele õigusaktidega ettenähtud nõuetele.

  (4) Turuloa taotlemisel esitatud dokumente taotlejale ei tagastata.

  (5) Vedelkütuse (välja arvatud vedelgaas) impordiks võib turuluba taotleda ja omada ettevõtja, kelle osa- või aktsiakapital on vähemalt 10 miljonit krooni ja kes kohustub hoidma vedelkütuse miinimumvaru, kui selline kohustus on seadusega ette nähtud.

  (6) Vedelkütuse (välja arvatud vedelgaas) müügiks võib turuluba taotleda ja omada ettevõtja, kelle osa- või aktsiakapital on vähemalt 500 000 krooni või kellel on vastutuskindlustuse leping kindlustussumma alammääraga vähemalt 500 000 krooni, mis tagab kütuseettevõtja poolt müüdud kvaliteedinõuetele mittevastava kütusega tekitatud varalise kahju hüvitamise.
[RT I 2002, 82, 482 - jõust. 24.10.2002]

  (7) Vedelkütuse impordiks võib turuluba taotleda äriregistrisse kantud äriühing, kes on tegelenud vedelkütuse müügiga Eestis vähemalt kaks aastat.

§ 9².  Turuloa andmine

  (1) Energiaturu Inspektsioon teeb 60 päeva jooksul, alates käesoleva seaduse nõuetele vastava taotluse ja kõigi taotluse juurde kuuluvate dokumentide saamisest, turuloa andmise või turuloa andmisest keeldumise otsuse. Taotluse korral, mis on esitatud tegevuse alustamiseks ja äriregistrisse kandmiseks, teeb Energiaturu Inspektsioon turuloa andmise või turuloa andmisest keeldumise otsuse 30 päeva jooksul.

  (2) Turuloa andmise küsimuse otsustamiseks võib Energiaturu Inspektsiooni pädev ametiisik küsida taotlemisel esitatud andmete kohta taotlejalt või tema esindajalt, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuselt täpsustavaid lisaandmeid ja kontrollida esitatud andmete õigsust.

  (3) Energia- või võrguettevõtjale antakse turuluba tingimusel, et ta on riigiga sõlminud lepingu, millega tagatakse käesoleva seaduse § 11 lõikes 1, § 14 lõigetes 3 ja 4 ning § 15 lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmine ka juhul, kui turuluba tunnistatakse kehtetuks või kui selle kehtivus lõpeb. Lepinguga võib muu hulgas näha ette energia- või võrguettevõtte majandamiseks vajaliku vara võõrandamise riigile või energia- või võrguettevõtja aktsiate või osade täieliku või osalise võõrandamise riigile koos vastava hüvitise maksmisega, et tagada energia- või võrguettevõtja ülesannete täitmine.

  (4) Kuni käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud viisil riigi poolt energia- või võrguettevõtte üle kontrolli võtmiseni või muude lepingus ettenähtud abinõude rakendamiseni on energia- või võrguettevõtja kohustatud jätkama oma tegevust, et tagada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud ülesannete täitmine.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud leping jõustub turuloa andmisest ja riigi nimel kirjutab lepingule alla Energiaturu Inspektsiooni peadirektor.

§ 9³.  Turuloale kantavad andmed

  Turuloale kantakse järgmised andmed:
  1) turuloa number;
  2) turuloa andmise kuupäev;
  3) ettevõtja ärinimi;
  4) registrikood;
  5) asukoha aadress ja muud kontaktandmed;
  6) tegevusalad, millel tegutsemiseks on turuluba antud;
  7) tegevuspiirkond;
  8) turuloa andja ametiisiku allkiri, nimi ja ametinimetus.

§ 9⁴.  Turuloa andmisest keeldumine

  (1) Turuloa andmisest keeldutakse, kui turuluba taotlev ettevõtja ei esita nõuetekohaseid dokumente või esitab eksitavaid, tegelikkusele mittevastavaid andmeid või võltsitud dokumente.

  (2) Ettevõtjale, kelle turuluba on tunnistatud kehtetuks käesoleva seaduse § 9⁵ alusel, ei anta uut turuluba kolme aasta jooksul loa kehtetuks tunnistamise päevast arvates.

  (3) Turuloa andmisest võib keelduda, kui:
  1) Energiaturu Inspektsioonil on põhjendatud kahtlus taotleja võimes täita käesoleva seaduse § 9 lõikes 6 sätestatud nõudeid,
  2) Energiaturu Inspektsioonil on põhjendatud kahtlus taotleja majandusliku seisundi usaldusväärsuses või
  3) keeldumine lähtub riigi majanduspoliitilistest huvidest, mis tuginevad Riigikogu või Vabariigi Valitsuse otsustele.

  (4) Turuloa andmisest keeldumisest teavitatakse taotlejat kirjalikult kolme tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates.

  (5) Turuloa andmisest keeldumine ei võta taotlejalt õigust taotleda uuesti turuluba.

§ 9⁵.  Turuloa kehtetuks tunnistamine

  (1) Käesoleva seaduse ja ettevõtja turuloa tingimuste täitmise üle teostab järelevalvet ja vajaduse korral tunnistab turuloa kehtetuks Energiaturu Inspektsioon.

  (2) Energiaturu Inspektsioonil on õigus tunnistada turuluba kehtetuks, kui:
  1) loa omanik on rikkunud käesolevat seadust või selle alusel kehtestatud õigusakti;
  2) maksuhalduri teatel on loa omanik korduvalt rikkunud maksuseadusi või tolliseaduse § 65 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tollieeskirju;
  3) loa omanik ei ole loas märgitud tegevusalal alustanud tegevust 12 kuu jooksul loas sätestatud tähtajast arvates;
  4) loa omanik seda taotleb.

  (3) Ettevõtja lõpetamisel kaotab temale antud turuluba kehtivuse.

§ 10.  Energia säästmine ja keskkonnakaitse

  (1) Kütuse- ja energiaettevõtjad on kohustatud soodustama tarbijate tegevust kütuse ja energia säästmisel.

  (2) Kütuse ja energia tootmine, edastamine, muundamine ja jaotamine tuleb korraldada nii, etsellesttulenevad keskkonnakahjustused ei ületaks rahvusvaheliste lepingute ja keskkonnaalaste õigusaktidega kehtestatud piire.

  (3) Energiakasutuse efektiivsuse tõstmiseks, keskkonna kvaliteedi säilitamiseks ja looduslike ressursside ratsionaalseks kasutamiseks kinnitab Vabariigi Valitsus energiasäästu sihtprogrammi.

§ 11.  Tarbijate varustamine energia, vedelkütuse ja võrgugaasiga

  (1) Tarbijate varustamine energia, vedelkütuse ja võrgugaasiga peab olema pidev, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

  (2) [Kehtetu]

§ 12.  Kütuse- ja energiaettevõtja tegevus- ja arenduskohustus

  (1) Kütuse- või energiaettevõtjale, kelle tegevus või tegevusetus võib põhjustada tarbijate kütuse või energiaga varustamise vähenemise või katkemise või vähendab Eesti elektrisüsteemi töökindlust, paneb Energiaturu Inspektsioon tegevus- ja arenduskohustuse.

  (2) Tegevus- ja arenduskohustus on käesolevas seaduses turuloaga kaasnev lisatingimus, mis vormistatakse lepingu kujul Energiaturu Inspektsiooni ja turuluba omava või taotleva ettevõtja vahel.

  (3) Ettevõtja kohustub oma tegevuspiirkonnas paiknevate kütuse- ja energiaseadmete ning kütuse- ja energiaehitiste tootmisvõimsust või varustuskindlust säilitama või muutma lepingus ettenähtud määral ning tähtaegadel.

  (4) Energiaturu Inspektsioon arvestab ettevõtja poolt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingu täitmiseks tehtud õigustatud ja põhjendatud kulutusi toodangu hinna ja müügitingimuste kooskõlastamisel.

§ 13.  Kütuse- ja energiamajanduse arengukava

  (1) Kütuse- ja energiamajanduse pikaajalise riikliku arengukava esitab Vabariigi Valitsus olulise tähtsusega riigielu küsimusena Riigikogule kinnitamiseks. Arengukavas peab ette nägema ka Eesti elektrisüsteemi töö sünkroniseerimise ja koostöö Euroopa Liidu liikmesriikide elektrisüsteemidega.

  (2) Turuluba omavad kütuse- ja energiaettevõtjad on kohustatud esitama Majandusministeeriumile tema taotlusel pikaajalise riikliku arengukava koostamiseks vajalikke andmeid.

§ 14.  Võrguettevõtja

  (1) Käesolevas seaduses kasutatakse mõistet võrguettevõtja, määratlemaks ettevõtjat, kelle omandis või valduses on elektriliin või -võrk, soojustorustik või -võrk, gaasitorustik või -võrk, vedelkütuse torustik või -võrk ning mille kaudu edastatakse või jaotatakse elektrit, soojust, võrgugaasi või vedelkütust.

  (1¹) Võrguks käesoleva seaduse tähenduses ei loeta ehitisse paigaldatud omavahel ühendatud seadmeid, elektriliine või torustikku (ja nendega ühendatud seadmeid), mille kaudu jaotatakse energiat või võrgugaasi ühe kinnisasja või vallasasjaks oleva ehitise ja selle teenindamiseks vajaliku maa piires.

  (2) Võrguettevõtja tegevuspiirkond on turuloaga määratud piirkond, kus asuvad tema omandis või valduses olevad energia-, gaasi- või vedelkütusevõrgud, või piirkond, mille suhtes ettevõtjale on pandud tegevus- ja arenduskohustus. Võrguettevõtjal võib olla mitu tegevuspiirkonda.

  (3) Võrguettevõtja vastutab tema omandis või valduses oleva võrgu toimimise, korrasoleku ja arendamise eest.

  (4) Võrguettevõtja peab arendama tema omandis või valduses olevat energia-, vedelkütuse- ja gaasivõrku selliselt, et oleks tagatud kõigi võrguettevõtja tegevuspiirkonnas olevate tarbijate ja energiaettevõtjate võrku ühendamine vastavalt käesoleva seaduse §-le 16 ning energia, vedelkütuse või võrgugaasiga varustamine.

  (5) Energia-, vedelkütuse- või gaasivõrguga ühendatud seadmed ja võrgud ei tohi häirida teisi võrke ja tarbijaid.

§ 15.  Võrguettevõtja õigused, kohustused ja vastutus

  (1) Võrguettevõtja on kohustatud tagama tema omandis või valduses oleva võrguga ühendatud tarbijate varustamise, müües tarbijale energiat, vedelkütust või võrgugaasi või müües energia, vedelkütuse või võrgugaasi edastamise või jaotamise teenust, kui tarbija ostab energiat, vedelkütust või võrgugaasi teiselt müüjalt, kellelt ostmine on majanduslikult põhjendatud ja tehniliselt võimalik.

  (2) Võrguettevõtjal on oma tegevuspiirkonnas vastava võrguliigi arendamise kohustus vastavalt käesoleva seaduse §-le 12.

  (3) Käesolevas seaduses loetakse võrguteenuseks edastamis- ja jaotamisteenuse osutamist võrguühenduse kaudu ning sellise ühenduse olemasolu. Võrguettevõtjal on kohustus tehniliste võimaluste piires osutada edastamis- või jaotamisteenust kõigile teistele võrguettevõtjatele ja suurtarbijatele.

  (4) Võrguettevõtja peab võrguteenuste tariifid enne kehtestamist kooskõlastama Energiaturu Inspektsiooniga. Võrguteenuste tariifide kujundamisel peab võrguettevõtja järgima käesoleva seaduse § 19 lõigetes 4 ja 5 sätestatut.

  (5) Ühes võrguettevõtja tegevuspiirkonnas ei tohi käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud edastamis- või jaotamisteenuste tariifid sõltuda edastamise või jaotamise kaugusest. Edastamis- või jaotamistasu võib sõltuda edastatava või jaotatava kütuse ja energia kogusest, võimsusgraafikust, süsteemi tippkoormuse tundidest, pingetasemest ja energiavarustuse kindlusest.

  (6) Jaotusvõrguettevõtjal on õigus käesoleva seaduse §-s 28¹ nimetatud alternatiivselt toodetud elektrienergia ostukohustuse suurusest sõltuvalt taotleda Energiaturu Inspektsioonilt põhivõrguettevõtja poolt rakendatava edastamistariifi vähendamist.

  (7) Põhivõrguettevõtja peab oma tegevuspiirkonnas kehtivaid edastamistariife diferentseerima Energiaturu Inspektsiooni ettekirjutuse alusel.

§ 15¹.  [Kehtetu - RT I 2002, 49, 311 - jõust. 01.07.2002]

§ 16.  Energia- või gaasivõrguga liitumine

  (1) Võrguettevõtja peab võimaldama tema omandis või valduses oleva võrguga liitumise (sealhulgas võrguühenduse kasutamise) kõigile tema tegevuspiirkonnas asuvaile ning käesoleva seaduse ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavatele tarbijatele, tootjatele ning energia- või gaasivõrguettevõtjatele.

  (2) Võrguettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujatelt põhjendatud liitumistasu, mis on arvestatud vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud korrale.

  (3) Elektrivõrguga liitumise ja liitumistasu arvestamise korra, soojusvõrguga liitumise ja liitumistasu arvestamise korra ning gaasivõrguga liitumise ja liitumistasu arvestamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

  (4) Liitumispunkt on energiaseadme või -seadmete ühenduskoht võrguga, millest lähtudes määratakse võrgu teeninduspiir ning võrguga liituja (tarbija või energiaettevõtja) ja võrguettevõtja vastutus, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.
[RT I 2002, 49, 311 - jõust. 28.06.2002]

  (5) Võrguettevõtjal on õigus katkestada võrguühendus liitumispunktis või energia edastamine või jaotamine ette teatamata, kui on ohustatud inimese elu ja tervis, vara või keskkond.
[RT I 2002, 49, 311 - jõust. 28.06.2002]

  (6) Võrguettevõtjal on õigus katkestada võrguühendus või energia edastamine või jaotamine, teatades sellest kirjalikult ette vähemalt seitse päeva, kui:
  1) tarbija või energiaettevõtja kasutab energiaseadmeid, mis halvendavad energia kvaliteeti või varustuskindlust võrguettevõtja võrgus;
  2) on takistatud võrguettevõtja ligipääs tarbija või energiaettevõtja omandis või valduses oleval territooriumil asuvale mõõtesüsteemile selle kontrollimiseks või asendamiseks või oma energiaseadmete käitamiseks vajalike tööde tegemiseks;
  3) tarbija või energiaettevõtja võlgneb energia või võrguteenuse kasutamise eest.
[RT I 2002, 49, 311 - jõust. 28.06.2002]

  (7) Võrguühendus liitumispunktis taastatakse lepingu kohaselt pärast katkestus- ning taasühenduskulude tasumist tingimusel, etlepingei ole lõpetatud.
[RT I 2002, 49, 311 - jõust. 28.06.2002]

3. peatükk KÜTUSE- JA ENERGIAMAJANDUS 

§ 17.  Energia ja kütuse müük ning võrguteenuse osutamine

  Energiat ja kütust müüakse ning võrguteenust osutatakse lepingu alusel, milles määratakse müüdava kütuse ja energia kogus, kvaliteet, varustamiskindlus, hind või hinna määramise põhimõtted, poolte kohustused, vastutus ning muud lepingutingimused.

§ 18.  Energia või gaasi müük võrgu kaudu

  (1) Suurtarbijad käesoleva seaduse tähenduses:
  1) elektri- ja soojusenergia suurtarbija määratluse kehtestab Vabariigi Valitsus, lähtudes tema tarbimisvõimsusest ja tema poolt aastas oma tarbeks tarbitava energia kogusest;
  2) [kehtetu]
  3) gaasi suurtarbija on tarbija, kes kasutab gaasi tööstuses või kaugkütte katlamajas;
  4) vedelkütuse suurtarbija on käesoleva seaduse tähenduses iga vedelkütuse võrgust tarbija.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 loetlemata tarbijad on väiketarbijad.

  (3) Võrguga ühendatud suurtarbijal on õigus osta energiat või gaasi võrgu tehniliste võimaluste piires igalt Eesti Vabariigi territooriumil tegutsevalt energia- või võrguettevõtjalt.

  (4) Väiketarbijad ostavad energiat või võrgugaasi neid teenindavalt võrguettevõtjalt või käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud energia tootjalt. Kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul võib võrguettevõtja tegevuspiirkonnas moodustada mitu müügipiirkonda. Ühes müügipiirkonnas kehtestatakse samasse tarbijagruppi kuuluvatele tarbijatele ühtsed tariifid.

  (5) Energia tootjal on õigus müüa energiat võrgu tehniliste võimaluste piires igale Eesti Vabariigi territooriumil paiknevale suurtarbijale ning võrguettevõtjale, kui viimane kasutab seda edasimüügiks oma võrguga ühendatud suurtarbijatele.

  (6) Kui energia tootja installeeritud energiaseadmete elektriline võimsus energia tootja kohta ei ületa 10 MW ning kui elektrienergia tootmine toimub soojuse ja elektrienergia koostootmise protsessis või alternatiivselt käesoleva seaduse § 28¹ tähenduses, on tal õigus igale tarbijale selle tarbijaga sõlmitud lepingu alusel müüa elektrienergiat vahetult või võrgu tehniliste võimaluste piires võrgu kaudu.

  (7) Energiaettevõtjad ja suurtarbijad on kohustatud tagama, et nende energiatoodang ja -hanked võrduksid nende energiamüügi ja -tarbimisega igal ajahetkel.

§ 19.  Turgu valitsev kütuse- või energiaettevõtja

  (1) Turgu valitseva kütuse- või energiaettevõtja määratlus vastab konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332; 93, 565) §-s 13 toodud turguvalitseva ettevõtja määratlusele.

  (1¹) Turgu valitsevas seisundis olev energia tootja võib samaaegselt olla võrguettevõtja ja müüa omatoodetud energiat tema valduses oleva võrgu kaudu ainult siis, kui puuduvad teised energia tootjad, kes sooviksid müüa energiat sama võrgu kaudu, või puuduvad suurtarbijad, kes sooviksid osta energiat sama võrgu kaudu mõnelt teiselt energia tootjalt.

  (1²) [kehtetu]

  (2) Turgu valitsev kütuse- või energiaettevõtja peab müüma kütust, energiat ja nendega seotud teenuseid Energiaturu Inspektsiooniga kooskõlastatud hinna ja tariifi alusel. Energiaturu Inspektsiooniga kooskõlastatud hinnad ja tariifid koos nendele lisanduvate maksudega avalikustatakse vähemalt kuus kuud enne nende kehtima hakkamist, ka vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. Kuuekuulist avalikustamise nõuet ei kohaldata hindade ja tariifide alandamise korral. Hindade ja tariifide kooskõlastamise ja avalikustamise nõuet ei kohaldata energia ja gaasi müügil suurtarbijatele, välja arvatud juhul, kui energiat müüakse lepingu alusel, mille kestus on üle viie aasta.

  (3) Turgu valitsev kütuse- või energiaettevõtja peab Energiaturu Inspektsiooni nõudel põhjendama rakendatavate hindade ja tariifide moodustumise põhimõtteid.

  (4) Kauba või teenuse põhjendatud hindade ja tariifide ning muude müügitingimuste all mõeldakse müügitingimusi, mis vastavad ressursside ratsionaalsele kasutamisele, ei sisalda tegevusalade ristsubsideerimist, tagavad energiaettevõtte vajaliku arengu ja mõistliku kasumi ning tarbija seaduslikud õigused kütust ja energiat tarbida.

  (5) Turgu valitseva kütuse- või energiaettevõtja kauba hinnad ja teenuste tariifid tuleb kujundada selliselt, et oleks tagatud:
  1) tegevuseks vajalike tootmiskulude katmine;
  2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;
  3) keskkonnakaitsetingimuste täitmine;
  4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;
  5) põhjendatud tulukus.

  (6) Turgu valitsev kütuse- ja energiaettevõtja peab oma raamatupidamises eristama kütuse või energia tootmise, edastamise, jaotamise, müümise ning nendega seotud teenuste osutamise.

  (7) Turgu valitsev kütuse- või energiaettevõtja peab Energiaturu Inspektsiooni nõudel lubama oma raamatupidamise kontrollimist ning andma finantsmajandusliku tegevuse kohta vajalikke selgitusi.

  (8) Turgu valitsev kütuse- või energiaettevõtja esitab igal aastal Energiaturu Inspektsioonile oma majandusaasta auditeeritud aruande kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu.

  (9) Kaubad ja teenused, mille osas ettevõtja on turgu valitsev, sätestatakse ettevõtja turuloas.

  (10) Müüjast sõltumatute hinnategurite muutumisel võib turgu valitsev kütuse- või energiaettevõtja korrigeerida kaupade hindu ja teenuste tariife Energiaturu Inspektsiooniga kooskõlastatud valemi alusel.

4. peatükk ELEKTRIVÕRGUD 

§ 20.  Elektrisüsteem

  (1) Elektrisüsteem on elektri tootmise, edastamise ja jaotamise tehniline süsteem, mille moodustavad riigi territooriumil asuvad elektrijaamad, neid üksteisega, tarbijatega ning teiste riikide elektrisüsteemidega ühendav elektrivõrk koos vastavate juhtimis-, kaitse- ja sidesüsteemidega. Elektrisüsteemi elektrivõrk koosneb põhivõrgust ja jaotusvõrkudest.

  (2) Elektrisüsteem peab pidevalt toimima ühtse süsteemina, vastama töökindluse ja optimaalsuse nõuetele ning tagama tarbijate katkematu varustamise kvaliteedinõuetele vastava elektrienergiaga.

  (3) Elektrisüsteemi tehnilist talitlust juhib elektrisüsteemi põhivõrguettevõtte koosseisus olev juhtimiskeskus.

§ 21.  Elektrisüsteemi juhtimiskeskus

  (1) Elektrisüsteemi juhtimiskeskus tegutseb käesolevast seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevate volituste alusel.

  (2) Elektrisüsteemi juhtimiskeskuse poolt käesolevas seaduses ettenähtud volituste piirides antud korraldused on kohustuslikud kõigile Eesti elektrisüsteemi ühendatud energiaettevõtjatele.

  (3) Elektrisüsteemi juhtimiskeskuse korralduste täitmisest tulenevate energiaettevõtjale tekkivate tulude ja kulude arvestuse ja jaotamise põhimõtted kinnitatakse majandusministri määrusega.

  (4) Elektrisüsteemi juhtimiskeskus:
  1) juhib ja seirab riigi elektrisüsteemi ühendatud elektrijaamade, põhivõrgu ning jaotusvõrkude ühist paralleeltööd, korraldab ja jälgib lülimisi ning elektrisüsteemis tekkinud häirete ja avariide kõrvaldamist põhivõrgus;
  2) koordineerib tehnilist koostööd riigi elektrisüsteemiga eritingimustel liitunud tarbijate ja teiste riikide elektrisüsteemidega;
  3) koordineerib elektrisüsteemi kaitse- ja automaatikasüsteemide tööd elektrijaamades, -võrkudes, põhivõrgust toidetavate tarbijate juures ning kooskõlastab kaitse- ja automaatikasüsteemid teiste riikide elektrisüsteemidega;
  4) annab korraldusi energiabilansi hoidmisel erakorralistes olukordades tarbimise piiramiseks vastavalt majandusministri määrusega igal aastal kinnitatavale graafikule.

  (5) Elektrisüsteemi juhtimiskeskusel on õigus saada energiaettevõtjatelt, põhivõrguga ühendatud suurtarbijatelt ning kohalikult omavalitsuselt andmeid, mis on vajalikud käesolevas seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides ettenähtud ülesannete täitmiseks.

  (6) Elektrisüsteemi juhtimiskeskusel on õigus võtta ettevõtjalt, kelle elektriseadmed (elektrijaamad, -võrgud või nende osad) kuuluvad elektrisüsteemi, oma ülesannete täitmiseks Energiaturu Inspektsiooniga kooskõlastatud ja lepingus fikseeritud tingimustel teenustasu.

§ 22.  Põhivõrk

  (1) Põhivõrk on kõrgepingevõrk pingega 110 kV ja üle. Põhivõrguettevõtja, kellele kuulub põhivõrk, ülesandeks on ühendada suuremaid elektri- ja alajaamu ühtseks elektrisüsteemiks, mis võib olla ühendatud teiste riikide põhivõrkudega, ning edastada elektrienergiat põhivõrguga ühendatud jaotusvõrkudele ja tarbijatele.

  (2) Ettevõtjad, kelle elektriseadmed on ühendatud põhivõrguga, sõlmivad põhivõrguettevõtjaga lepingu.

  (3) [Kehtetu]

§ 23.  Jaotusvõrk

  (1) Jaotusvõrk on madal- või keskpingevõrk pingega 110 kV ja alla. Jaotusvõrguettevõtja, kellele kuulub madal- või keskpingevõrk, ülesandeks on tarbijatele elektrienergia jaotamine, müümine ning elektrienergia jaotamisega seotud teenuste osutamine.

  (2) Isikud, kelle elektriseadmed on ühendatud jaotusvõrguga, sõlmivad jaotusvõrguettevõtjaga lepingu, milles määratakse poolte õigused ja kohustused, elektrienergiahinna ja osutatavate teenuste tariifide määramise põhimõtted ning teenuste eest tasumise kord.

5. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE 

§ 24.  Järelevalveasutused

  Kütuse- ja energiamajanduse riiklikku järelevalvet teostavad:
  1) Tehnilise Järelevalve Inspektsioon;
  2) Energiaturu Inspektsioon;
  3) kütuse impordil Tolliamet;
  4) vedelkütuse müügil Tarbijakaitseamet.

§ 25.  Tehnilise Järelevalve Inspektsioon

  (1) Tehnilise Järelevalve Inspektsioon on Majandusministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, kelle pädevusse energeetika valdkonnas kuulub:
  1) kütuse- ja energiaseadmete ning kütuse- ja energiaehitiste tehniline ja ohutusalane järelevalve;
 2)-3) [kehtetud]
  4) tehniliste normide ja standardite väljatöötamine;
  5) tehnilist kontrolli vajavate seadmete andmepanga pidamine;
  6) [kehtetu]

  (2) Tehnilise Järelevalve Inspektsioonil on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks õigus:
  1) saada energia- ja kütuseettevõtjatelt ning energia- ja kütuseseadmete projekteerijatelt, valmistajatelt, paigaldajatelt, ehitajatelt, hooldajatelt, remontijatelt ja tarnijatelt andmeid, mis on vajalikud käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmiseks;
  2) teha oma pädevuse piires kohustuslikke ettekirjutusi käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide sätete rikkumise lõpetamiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks;
  3) keelata õigusaktides sätestatud ohutusnõuetele mittevastavate energia- ja kütuseseadmete paigaldamine ja tarnimine ning ohtlike seadmete kasutamine;
  4) määrata käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud karistusi;
  5) esindada Eesti Vabariiki õigusaktidega ettenähtud korras rahvusvahelistes organisatsioonides ning teha koostööd välisriikide tehnilise järelevalve asutustega.

§ 26.  Energiaturu Inspektsioon

  (1) Käesoleva seaduse alusel moodustatav Energiaturu Inspektsioon on Majandusministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, kelle pädevusse kuulub:
  1) kütuse- ja energiaturu järelevalve;
  2) kütuse- ja energiaettevõtjatele turulubade väljastamine, järelevalve loa tingimuste järgimise üle ja loa kehtetuks tunnistamine;
  3) turgu valitsevate kütuse- ja energiaettevõtjate majandustulemuste kontrollimine;
  4) konkurentsi tekitamisele kaasaaitamine;
  5) turgu valitseva ettevõtja poolt müüdava kütuse, energia ja nendega seotud teenuste hindade kontrollimine ja kooskõlastamine;
  6) liitumistasude ja liitumislepingu tingimuste kontrollimine;
  7) kütuse- ja energiaettevõtjate tegutsemis- ja arenduskohustuse kontrollimine;
  8) müüdava kütuse ja energia kvaliteedi kontrollimine;
  9) koostöö tegemine tarbijakaitseühingutega ja neile tarbijakaitseseadusega (RT I 1994, 2, 13; 1999, 35, 450; 102, 907; 2000, 40, 252; 59, 379) antud õiguste realiseerimise võimaldamine energeetika vallas.

  (2) Oma ülesannete täitmiseks on Energiaturu Inspektsioonil õigus:
  1) saada kütuse- ja energiaettevõtjatelt andmeid, mis on vajalikud käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmiseks;
  2) korraldada energiaettevõtjate omavahelist koostööd energia- ja keskkonnasäästlikuks tegevuseks;
  3) määrata kindlaks turgu valitsevate kütuse- ja energiaettevõtjate poolt rakendatav hinnakujundamine käesoleva seaduse § 42 lõikes 1 sätestatud juhul;
  4) kooskõlastada turgu valitseva ettevõtja poolt müüdava kütuse ja energia hindu ning teenuste tariife vastavalt käesoleva seaduse § 19 lõikele 2 ning edastamistariife vastavalt käesoleva seaduse § 15 lõikele 7 ja kinnitada elektrienergia hinnad vastavalt käesoleva seaduse § 28¹ lõikele 2;
  4¹) teha oma pädevuse piires kohustuslikke ettekirjutusi;
  5) kehtestada kütuse või energia ajutine edastamis- või jaotamistasu mitte kauemaks kui kaheks kuuks olukorras, kus edastamis- või jaotamistasud ei ole põhjendatud ning kütuse- või energiaettevõtja ei järgi Energiaturu Inspektsiooni poolt tehtud ettekirjutust;
  6) esindada Eestit õigusaktidega ettenähtud korras rahvusvahelistes organisatsioonides ning teha koostööd välisriikide energiaturuasutustega.
  7) [kehtetu - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 26¹.  Tolliamet

  Käesolevast seadusest lähtuvalt kuulub Tolliameti pädevusse:
  1) kütuse impordil turuloa kontrollimine;
  2) vedelkütuse impordil turuloa ja vedelkütuse vastavussertifikaadi kontrollimine ning vedelkütuse vastavuse kontrollimine kehtestatud kvaliteedinõuetele.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 26².  Tarbijakaitseamet

  Käesolevast seadusest lähtuvalt kuulub Tarbijakaitseameti pädevusse vedelkütuse müügil:
  1) turuloa kontrollimine;
  2) vedelkütuse vastavussertifikaadi kontrollimine;
  3) vedelkütuse vastavuse kontrollimine kehtestatud kvaliteedinõuetele.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 26³.  Järelevalveasutuse ettekirjutuse või muu toimingu vaidlustamine

  (1) Ettevõtjal on õigus Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni või Energiaturu Inspektsiooni ametniku ettekirjutuse või toiminguga mittenõustumise korral esitada kaebus vastava inspektsiooni peadirektorile kümne kalendripäeva jooksul, arvates ettekirjutuse teatavaks tegemisest.

  (2) Kaebuse esitamine ei võta ettevõtjalt kohustust täita Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni või Energiaturu Inspektsiooni ametniku ettekirjutust.

  (3) Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni või Energiaturu Inspektsiooni peadirektor vaatab kaebuse läbi ühe kuu jooksul, arvates kaebuse saamise päevast.

  (4) Kaebuse läbivaatamisel teeb Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni või Energiaturu Inspektsiooni peadirektor ühe järgmistest otsustest:
  1) jätta ettekirjutus või muu toiming jõusse;
  2) muuta ettekirjutust või muud toimingut, tunnistada ettekirjutus kehtetuks või toiming seadusvastaseks.

  (5) Otsus tehakse kaebuse esitajale teatavaks ning antakse kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega. Otsusega mittenõustumise korral võib selle vaidlustada halduskohtus.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 26⁴.  Kohtusse kaebamine

  (1) Ettevõtjal on õigus Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni või Energiaturu Inspektsiooni ametniku ettekirjutuse või muu toiminguga mittenõustumise korral esitada kaebus halduskohtusse, sõltumata käesoleva seaduse §-s 25¹ nimetatud kaebuse varasemast esitamisest.

  (2) Kaebuse esitamine kohtusse ei võta ettevõtjalt kohustust täita Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni või Energiaturu Inspektsiooni ametniku ettekirjutust seni, kuni kohus tunnistab selle kas osaliselt või täielikult seadusvastaseks.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 26⁵.  Tekitatud kahju hüvitamine

  (1) Kütuse- või energiaseadme, sisepaigaldise või kütuse- ja energiaehitise tahtliku purustamise või rikkumisega või kütuse või energia omavolilise tarbimisega või vastavate mõõteriistade näitude moonutamisega või töökaitse-eeskirjade rikkumisega tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud isik.

  (2) Energia või võrgugaasi omavoliliseks tarbimiseks on:
  1) arvestusseadmete rikkumine või näidu moonutamine;
  2) mõõtmata ühenduselt tarbimine;
  3) energia või võrgugaasi tarbimine ilma vastava lepinguta;
  4) arvestilt või arvestussüsteemidelt plommide eemaldamine.

  (3) Kahju suuruse määramisel arvestatakse lisaks varalisele kahjule (kulutused seadmete ja ehitiste ennistamiseks) kütuse või energia tootmata või tarbimata jäämisest tingitud kahju.

  (4) Kahju suuruse määramisega kaasnevad kulud kannab kahju tekitaja.

  (5) Omavoliliselt tarbitud kütuse- ja energiakoguse ning maksumuse määramise juhend kinnitatakse majandusministri määrusega.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

6. peatükk ERINORMID 

§ 27.  Riigi osalus kütuse- ja energiamajanduses

  Riigile strateegiliselt tähtsate äriühingute nimekirja kantud elektrijaamade baasil asutatud äriühingutes säilitatakse riigi osalus aktsiakapitalis vähemalt 51%.

§ 28.  [Kehtetu]

§ 28¹.  Alternatiivselt toodetud elektrienergia ostukohustus

  (1) Turgu valitseval energiaettevõtjal on kohustus osta elektrienergiat tema võrguga ühendatud ettevõtjalt, kes toodab seda vee-, tuule- või päikeseenergiast või biokütusest.
[RT I 2002, 49, 311 - jõust. 28.06.2002]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kohustatud energiaettevõtja ostab alternatiivselt toodetud elektrienergia hinnaga, mis moodustab 90 protsenti kodutarbija põhitariifist, juhul kui Eesti Vabariigis alternatiivselt toodetud elektrienergia müügimaht ei ületa 2 protsenti eelmisel aastal Eesti Vabariigis kasulikult tarbitud elektrienergia kogusest. Kui alternatiivselt toodetud elektrienergia müügimaht ületab 2 protsenti eelmisel aastal Eesti Vabariigis kasulikult tarbitud elektrienergia kogusest, kinnitab Energiaturu Inspektsioon võrguettevõtjale konkreetse ostuhinna vahemikus 60-90 protsenti kodutarbija põhitariifist.

  (3) Alternatiivselt toodetud elektrienergia ostukohustust ei rakendata, kui:
  1) alternatiivse elektrienergia tootja müüb elektrienergiat käesoleva seaduse § 18 lõike 6 alusel;
  2) alternatiivselt toodetud elektrienergia tehnilised parameetrid ei võimalda elektrisüsteemi toimimist vastavalt käesoleva seaduse § 20 lõikes 2 sätestatule.

7. peatükk VASTUTUS 

§ 29.  [Kehtetu]

§ 30. - § 34.[Kehtetud - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 34¹.  Tehnilistele ja ohutusnõuetele mittevastava kütuse- ja energiaseadme käitlemine

  (1) Tehnilistele ja ohutusnõuetele mittevastava kütuse- või energiaseadme paigaldamise, importimise, kasutamise, müügi või muul viisil võõrandamise eest kasutamiseks kütuse- või energiaseadmena – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 34².  Kvaliteedinõuetele mittevastava vedelkütuse ebaseaduslik käitlemine

  (1) Kvaliteedinõuetele mittevastava vedelkütuse ebaseadusliku tootmise, impordi, kaubanduslikul eesmärgil hoidmise, ladustamise või sellega kauplemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 34³.  Võrguettevõtja kohustuste rikkumine

  (1) Käesoleva seaduse §-des 14 ja 15 sätestatud võrguettevõtja kohutuste rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 34⁴.  Menetlus

  (1) Käesoleva seaduse §-des 34¹–34³ sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

  (2) Käesoleva seaduse §-s 34² sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on politseiprefektuur ja §-des 34¹ –34³ sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
  1) Energiaturu Inspektsioon;
  2) Tehnilise Järelevalve Inspektsioon;
  3) Tarbijakaitseamet.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

8. peatükk MUUDATUSED TEISTES ÕIGUSAKTIDES 

§ 35. - § 41.[Käesolevast tekstist välja jäetud]

9. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE 

§ 42.  Seaduse rakendamine ja jõustumine

  (1) Kuni 1999. aasta 31. detsembrini on Energiaturu Inspektsioonil Vabariigi Valitsuse volitusel õigus kinnitada turgu valitseva elektrienergiaettevõtja poolt rakendatavad hinnad.

  (1¹) Käesoleva seaduse §-s 5¹ nimetatud vedelkütuse vastavussertifikaadi väljastamise õigus on 2001. aasta 1. oktoobrini järgmistel asutustel:
  1) tunnustatud katselaboritel, kellel on Standardiameti poolt väljaantud kehtiv tunnustamist tõendav tunnistus antud valdkonnas;
  2) katselaboritel, kellel on Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt väljaantud kehtiv erialast kompetentsust kinnitav tunnistus või akrediteerimistunnistus antud valdkonnas;
  3) sertifitseerimisasutustel, kellel on Standardiameti poolt väljaantud kehtiv tunnustamist tõendav tunnistus või Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt väljaantud kehtiv erialast kompetentsust kinnitav tunnistus või akrediteerimistunnistus antud valdkonnas.

  (2) [kehtetu]

  (2¹) Energiaettevõtjal tuleb oma tegevus viia vastavusse käesoleva seaduse § 19 lõike 1¹ nõuetega 1999. aasta 1. juuliks.

  (2²) Ettevõtjale, kellel on käesoleva seaduse alusel antud kehtiv turuluba vedelkütuse müügiks ja impordiks, kohaldatakse käesoleva seaduse § 9¹ lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõudeid alates 2003. aasta 1. jaanuarist.

  (2³) Ettevõtja, kellel on käesoleva seaduse alusel antud turuluba vedelkütuse müügiks ja impordiks, mille kehtivus lõpeb enne 2003. aasta 1. jaanuari ja kes ei vasta käesoleva seaduse § 9¹ lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustele, võib esitada loa kehtivuse lõppemisel Energiaturu Inspektsioonile taotluse turuloa saamiseks kehtivusega kuni 2003. aasta 1. jaanuarini.

  (3) Käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud arengukava esitab Vabariigi Valitsus kinnitamiseks Riigikogule 1997. aasta 1. novembriks.

  (4) Käesolev seadus jõustub 1998. aasta 1. jaanuaril.