Teksti suurus:

Laste kaasamist relvakonfliktidesse käsitlev lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokoll

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:12.03.2014
Avaldamismärge:RT II, 08.01.2014, 2

Laste kaasamist relvakonfliktidesse käsitlev lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokoll

Vastu võetud 25.05.2000

Laste kaasamist relvakonfliktidesse käsitleva lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli ratifitseerimise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta


Vastu võetud ning allakirjutamiseks, ratifitseerimiseks ja ühinemiseks avatud peaassamblee 25. mai 2000 resolutsiooniga nr 54/263; jõustunud 12. veebruaril 2002


Protokolli osalisriigid,

innustatuna lapse õiguste konventsiooni üleüldisest toetusest ning näidates suurt pühendumust lapse õiguste edendamisele ja kaitsmisele;

kinnitades, et lapse õigused vajavad erikaitset, ning kutsudes üles eranditult kõikide laste olukorda jätkuvalt parandama, neid arendama ja harima rahu ja turvalisuse tingimustes;

olles mures relvakonfliktide kahjuliku ja kaugeleulatuva mõju pärast lastele ning nende kauakestva mõju pärast rahu, turvalisuse ja arengu kestvusele;

taunides laste ohtuseadmist seoses relvakonfliktidega ja otseseid rünnakuid rahvusvahelise õigusega kaitstud objektide vastu, sealhulgas niisuguste hoonete vastu, kus tavaliselt viibib hulgaliselt lapsi, näiteks koolid ja haiglad;

võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti, eelkõige asjaolu, et selles käsitletakse sõjakuriteona alla 15 aasta vanuste laste sunduslikku väeteenistusse võtmist või värbamist või nende kasutamist aktiivsete osalejatena nii rahvusvahelistes kui ka mitterahvusvahelistes relvakonfliktides;

olles seetõttu arvamusel, et lapse õiguste konventsioonis tunnustatud õiguste jätkuvaks rakendamiseks tuleb tõhustada laste kaitset relvakonfliktidesse kaasamise eest;

võttes arvesse, et lapse õiguste konventsiooni artikli 1 kohaselt on laps iga alla 18 aasta vanune isik, kui lapse suhtes kohaldatava seaduse alusel ei loeta teda täisealiseks varem;

olles veendunud, et nimetatud konventsiooni fakultatiivprotokoll, mis tõstab isikute relvajõududesse värbamise ja sõjategevuses osalemise vanusepiiri, aitab tõhusalt kaasa selle põhimõtte ellurakendamisele, mille kohaselt tuleb kõigi lastega seonduvate toimingute puhul pöörata põhitähelepanu laste huvide kaitsele;

võttes arvesse, et 1995. aasta detsembris toimunud Punase Risti ja Punase Poolkuu 26. rahvusvaheline konverents soovitas muu hulgas, et relvakonflikti osalised võtaksid tarvitusele kõik asjakohased abinõud alla 18 aasta vanuste laste sõjategevuses osalemise välistamiseks;

tervitades Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1999. aasta juunis vastuvõetud konventsiooni nr 182 lapsele sobimatu töö ja muu talle sobimatu tegevuse viivitamatu keelustamise kohta, mis muu hulgas keelab laste sunniviisilise või kohustusliku värbamise nende relvakonfliktides rakendamise eesmärgil;

mõistes täie rangusega hukka laste värbamise, väljaõpetamise ja kasutamise nii riigisiseses kui ka väljaspool riigipiiri toimuvas sõjategevuses selliste relvastatud rühmituste poolt, mis ei kuulu riigi ametlikesse relvajõududesse, ja tunnistades nende isikute vastutust, kes lapsi sel eesmärgil värbavad, välja õpetavad ning kasutavad;

meenutades, et relvakonflikti kõik osalised on kohustatud järgima rahvusvahelise humanitaarõiguse sätteid;

rõhutades, et protokoll ei piira ÜRO põhikirja, sealhulgas artikli 51 eesmärkide ja põhimõtete ega humanitaarõiguse asjakohaste normide rakendamist;

pidades silmas, et rahu ja turvalisuse tingimused, mis põhinevad ÜRO põhikirja põhimõtete ja inimõigusi käsitlevate õigusaktide järgimisel, on laste täieliku kaitse tagamise seisukohast vältimatud, seda eelkõige relvakonfliktide ja võõrriigi okupatsiooni puhul;

tunnistades nende laste erivajadusi, kes oma majandusliku või sotsiaalse seisundi või soo tõttu on protokolliga vastuolus oleva värbamise või sõjategevuses kasutamise suhtes eriti kaitsetud;

olles teadlikud vajadusest võtta arvesse laste relvakonfliktidesse kaasamise majanduslikke, sotsiaalseid ja poliitilisi algpõhjusi;

olles veendunud vajaduses tugevdada protokolli rakendamisel rahvusvahelist koostööd, samuti relvakonfliktide ohvriks langenud laste füüsilist ja psühhosotsiaalset rehabiliteerimist ning nende taasintegreerimist ühiskonda;

innustades avalikkust, eriti aga lapsi ning lapsohvreid osalema protokolli rakendamisega seotud teabe- ja haridusprogrammide levitamises;

on kokku leppinud järgmises.

Artikkel 1

Osalisriigid võtavad kõiki vajalikke meetmeid tagamaks, et nende relvajõudude alla 18 aasta vanused liikmed ei osale otseses sõjategevuses.


Artikkel 2

Osalisriigid tagavad, et alla 18 aasta vanuseid isikuid ei värvata sunniviisiliselt nende relvajõududesse.


Artikkel 3

1. Vabatahtlike värbamisel oma relvajõududesse tõstavad osalisriigid vanuse alampiiri alates lapse õiguste konventsiooni artikli 38 lõikes 3 sätestatud vanusest, võttes arvesse selles artiklis sisalduvaid põhimõtteid ja tunnistades, et konventsiooni kohaselt on alla 18 aasta vanustel isikutel õigus erikaitsele.

2. Osalisriik esitab protokolli ratifitseerimisel või sellega ühinemisel siduva deklaratsiooni, milles on näidatud vanuse alampiir, millest alates lubab riik värvata vabatahtlikke oma relvajõududesse, ning kirjeldab meetmeid, mida riik on võtnud tagamaks, et värbamine ei oleks sunniviisiline.

3. Osalisriigid, kes lubavad alla 18 aasta vanuste vabatahtlike värbamist oma relvajõududesse, peavad võtma meetmeid, millega tagatakse vähemalt järgmist:
   a) värbamine on tõesti vabatahtlik;
   b) värbamine toimub isiku vanemate või seaduslike eestkostjate teadmisel ja nõusolekul;
   c) isikuid teavitatakse kõikidest sõjaväeteenistusega seotud kohustustest;
   d) isikud esitavad usaldusväärseid tõendeid oma vanuse kohta enne nende riiklikku sõjaväeteenistusse võtmist.

4. Osalisriik võib alati tõsta oma deklaratsioonis näidatud vanuse alampiiri, saates asjakohase teate ÜRO peasekretärile, kes teavitab sellest kõiki osalisriike. Teade jõustub kuupäeval, mil peasekretär on selle kätte saanud.

5. Lõikes 1 esitatud vanuse tõstmise nõue ei kehti osalisriikide relvajõudude hallatavate või nende kontrolli all olevate koolide suhtes, tingimusel et järgitakse lapse õiguste konventsiooni artikleid 28 ja 29.


Artikkel 4

1. Riigi relvajõududest eraldiseisvad relvastatud rühmitused ei tohi mingil juhul värvata ega kaasata sõjategevusse alla 18 aasta vanuseid isikuid.

2. Osalisriigid võtavad kõiki vajalikke meetmeid sellise värbamise ja kaasamise vältimiseks, sealhulgas õiguslikke meetmeid selliste tegevuste keelustamiseks ja kriminaalkorras karistatavaks muutmiseks.

3. Selle artikli kohaldamine ei mõjuta relvakonflikti ühegi osalise õiguslikku seisundit.


Artikkel 5

Protokolli ei tõlgendata nii, et see takistaks lapse õiguste realiseerimiseks kohaldada osalisriigi seaduste või rahvusvaheliste õigusaktide ja rahvusvahelise humanitaarõiguse soodsamaid sätteid.


Artikkel 6

1. Osalisriik võtab kõiki nõutavaid õiguslikke, halduslikke ja muid meetmeid, et tagada protokolli tõhus kohaldamine ning jõustamine oma jurisdiktsioonis. 

2. Osalisriigid kohustuvad võtma asjakohaseid meetmeid protokolli põhimõtete ja sätete laialdaseks tutvustamiseks ja levitamiseks nii täiskasvanute kui ka laste seas.

3. Osalisriigid võtavad kõiki võimalikke meetmeid tagamaks, et nende jurisdiktsioonis protokolli vastaselt värvatud või sõjategevusse kaasatud isikud demobiliseeritakse või vabastatakse muul viisil väeteenistusest. Vajaduse korral annavad osalisriigid sellistele isikutele kõikvõimalikku asjakohast abi nende füüsiliseks ja psühholoogiliseks taastumiseks ning nende taasintegreerimiseks ühiskonda.


Artikkel 7

1. Osalisriigid teevad protokolli rakendamisel koostööd, kaasa arvatud kõigi protokolliga vastuolus olevate toimingute vältimine ja protokolliga vastuolus olevate tegude ohvriks langenud isikute rehabiliteerimine ja ühiskonda taasintegreerimine, sealhulgas rakendusliku koostöö ning rahalise abi kaudu. Abi ja koostöö küsimuses peetakse nõu asjaomaste osalisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

2. Asjakohaseid võimalusi omavad osalisriigid osutavad sellist abi mitmepoolsete, kahepoolsete või muude programmide kaudu või muu hulgas ÜRO peaassamblee eeskirjade kohaselt loodud vabatahtliku fondi kaudu.


Artikkel 8

1. Kahe aasta jooksul alates protokolli jõustumisest osalisriigi suhtes esitab see riik lapse õiguste komiteele aruande, mis sisaldab põhjalikku teavet meetmete kohta, mida osalisriik on võtnud protokolli, sealhulgas sõjategevuses osalemist ja värbamist käsitlevate sätete rakendamiseks.

2. Pärast põhjaliku aruande esitamist täiendab osalisriik konventsiooni artikli 44 kohaselt lapse õiguste komiteele esitatud aruandeid protokolli rakendamist käsitleva lisateabega. Teised osalisriigid esitavad aruande iga viie aasta järel.

3. Lapse õiguste komitee võib nõuda osalisriigilt lisateavet protokolli rakendamise kohta.


Artikkel 9

1. Protokoll on allakirjutamiseks avatud konventsiooniosalistele või konventsioonile allakirjutanud riikidele.

2. Protokoll tuleb ratifitseerida ja see on ühinemiseks avatud kõikidele riikidele. Ratifitseerimis- või ühinemiskiri antakse hoiule ÜRO peasekretärile.

3. Peasekretär teavitab konventsiooni ja protokolli hoiulevõtjana kõiki konventsiooniosalisi ning konventsioonile allakirjutanud riike kõigist artikli 3 kohaselt esitatud deklaratsioonidest.


Artikkel 10

1. Protokoll jõustub kolme kuu möödudes kümnenda ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmisest.

2. Riigi suhtes, kes ratifitseerib protokolli või ühineb sellega pärast selle jõustumist, jõustub protokoll ühe kuu möödudes tema ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäevast. 


Artikkel 11

1. Osalisriik võib protokolli alati denonsseerida, teavitades sellest kirjalikult ÜRO peasekretäri, kes seejärel teavitab teisi konventsiooniosalisi riike ja kõiki konventsioonile allakirjutanud riike. Denonsseerimine jõustub ühe aasta möödudes kuupäevast, mil peasekretär on denonsseerimisteate kätte saanud. Kui selle aasta möödudes on denonsseerimisteate esitanud osalisriik kaasatud relvakonflikti, siis ei jõustu denonsseerimine enne relvakonflikti lõppu.

2. Denonsseerimine ei vabasta osalisriiki protokolli järgsetest kohustustest tegude suhtes, mis toimusid enne denonsseerimise jõustumise kuupäeva. Denonsseerimine ei piira ka ühelgi viisil lapse õiguste komitee õigust jätkata sellise asja arutamist, mis oli arutusel juba enne denonsseerimise jõustumise kuupäeva. 


Artikkel 12

1. Osalisriik võib teha protokolli muudatusettepanekuid ja esitada need ÜRO peasekretärile. Peasekretär edastab muudatusettepaneku osalisriikidele palvega teatada, kas nad pooldavad osalisriikide konverentsi kokkukutsumist ettepanekute arutamiseks ja nende üle hääletamiseks. Kui teate edastamisest nelja kuu jooksul vähemalt üks kolmandik osalisriikidest pooldab konverentsi kokkukutsumist, kutsub peasekretär konverentsi ÜRO egiidi all kokku. Muudatused, mille on vastu võtnud konverentsil kohal viibinud ja hääletanud osalisriikide enamus, edastatakse ÜRO peaassambleele kinnitamiseks.

2. Lõike 1 alusel vastuvõetud muudatus jõustub, kui selle on kinnitanud peaassamblee ja osalisriigid on selle kahekolmandikulise häälteenamusega heaks kiitnud.

3. Muudatuse jõustumise korral on see siduv selle heaks kiitnud osalisriikidele; teistele osalisriikidele on endiselt siduvad käesoleva protokolli sätted ja nende poolt heakskiidetud varasemad muudatused.


Artikkel 13

1. Protokolli araabia-, hiina-, hispaania-, inglis-, prantsus- ja venekeelne tekst on võrdselt autentsed ja see antakse hoiule ÜRO arhiivi.

2. ÜRO peasekretär edastab protokolli tõestatud ärakirjad kõigile konventsiooniosalistele ja kõigile konventsioonile allakirjutanud riikidele.

Optional Protocol to the Convention on the Rights of the Child on the involvement of children in armed conflict